EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.9.2016

COM(2016) 584 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

otsuse nr 466/2014/EL kohaldamise vahehindamise kohta seoses ELi tagatisega Euroopa Investeerimispangale liiduväliseid investeerimisprojekte toetavatest rahastamistehingutest tekkida võiva kahju korral

{SWD(2016) 294 final}
{SWD(2016) 295 final}

1.SISSEJUHATUS

Käesolev aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt 16. aprillil 2014 vastu võetud otsuse nr 466/2014/EL (edaspidi „otsus“) artiklile 19. Artiklis 19 on sätestatud: „Komisjon esitab 31. detsembriks 2016 koostöös EIPga Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande käesoleva otsuse esimeste kohaldamisaastate kohta ning vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. Vahehindamise aruanne koostatakse sõltumatu välishindamise ja EIP panuse alusel.

Aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

a)hinnang jaotuspõhimõtete kohaldamisele;

b)hinnang EIP aruandlusele ja asjakohasel juhul soovitused selle parandamiseks;

c)hinnang tulemuste mõõtmise raamistikule, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad ja kriteeriumid ning nende panus käesoleva otsuse eesmärkide saavutamisse;

d)üksikasjalik ülevaade kriteeriumidest, mida võeti arvesse soovituses fakultatiivse lisasumma täieliku või osalise võimaliku aktiveerimise kohta.“

Käesolev aruanne tugineb väliskonsultandi tehtud sõltumatule välishindamisele ja EIP panusele. Selles kirjeldatakse välishindamise tulemuste hindamist komisjonis hindamist ja tehakse kokkuvõte tähelepanekutest, mille alusel esitatakse otsuse muutmise ettepanek.

Konsultandi aruanne asub aadressil:

http://ec.europa.eu/dgs/economy_finance/evaluation/completed/index_en.htm

Lisaks aruandele esitab komisjon järgmised dokumendid:

seadusandlik ettepanek vaadata läbi otsus ja teha ettepanekus esitatud muudatused volituse järelejäänud kehtivusajaks;

talituste töödokument vahehindamise kohta;

talituste teine töödokument, mis on 2015. aasta aruanne EIP välisrahastamise arengu kohta.

2.VÄLISLAENUDE ANDMISE VOLITUSE OLUKORD 2015. AASTA LÕPUS

Välislaenude andmise volitusega on toetatud liidu välispoliitika tegevuskava. Volitus on osutunud piisavalt paindlikuks ja see on võimaldanud reageerida piisavalt kiiresti geopoliitilistele probleemidele, nagu on olnud näha Ukraina (Ukraina kriis), Egiptuse ja Maroko (Araabia kevad) ja Jordaania juhtumite puhul (pagulaskriis). Volitusel oli tähtis roll nende poliitilisse kriisi sattunud riikide majanduslikul ja seega ka poliitilisel stabiliseerimisel 1 .

2015. aasta lõpuks, st pärast 1,5 aastat (21 % rakendusajast) finantstegevust aastaid 2014–2020 käsitleva volituse alusel, küündisid volituse alusel sõlmitud lepingud kokku 6,9 miljardi euroni (rakendusmäär 26 %). Idapoolsetes naaberriikides ületab see juba 50 %, neile järgnevad Aasia ja Ladina-Ameerika ning Lõuna-Aafrika vastavalt 41 ja 36 protsendiga. Ühinemiseks valmistuvate riikide piirkonnas on vähese rakendamise põhjuseks seni tsüklilised tegurid, mis on juba hajumas ega peegelda prognoositud vajadusi. Vahemere piirkonnas on volituse vähene rakendamine tingitud sellest, et 2014. aastal allkirjastas Euroopa Investeerimispank ligikaudu 1 miljardi euro väärtuses tehinguid, et kasutada täielikult ära eelmine volitus. Seetõttu ei jäänud 2014. aastal eriti võimalust kavandada tehinguid praeguse, aastaid 2014–2020 käsitleva välislaenude rahastamise volituse alusel, ja seega vähenes mõnes piirkonnas välislaenude andmise volituse võime toetada liidu prioriteete ja reageerida võimalikele tekkivatele probleemidele.

Tabel 1. Aastaid 2014–2020 käsitleva välislaenude andmise volituse ülemmäärade kasutamine 1,5 aastat pärast volituse algust 31. detsembri 2015. aasta seisuga

   Mln eurodes

Peale selle lubas liit 2014. aasta märtsis finantspaketti Ukraina toetuseks ja palus EIP-l toetada seda aastatel 2014–2016 investeeringutega mahus 3 miljardit eurot. Tuleb märkida, et 2016. aasta lõpuks on EIP tõenäoliselt täitnud selle lubaduse suurendada laenuandmistegevust Ukrainas kolme aasta jooksul 3 miljardi euro võrra.

EIP prognoos 27 miljardi euro suuruse volituse kasutamise kohta eri piirkondades on esitatud tabelis 1. Võib näha, et Ukrainas sellises mahus laenuandmise korral jõuab EIP idapoolsete naaberriikide ülemmäärani kiiremini, kui prognoositi ülemmäärade kindlaksmääramise ajal. Idapoolsete naaberriikide ülemmäärani jõutakse 2017. aasta keskel ja EIP ei saaks jätkata selles piirkonnas laenuandmist välislaenude andmise volituse kestuse lõpuni. Näiteks praegusel tasemel (1,5 miljard eurot) idapoolsete naaberriikide piirkonnas (eelkõige Ukrainas) tegevuse jätkamiseks 2020. aastani oleks vaja laiendada välislaenude andmise volitust 5,2 miljardi euro võrra. Peale selle, võttes arvesse idapoolsete naaberriikide riskiastmeid, on piiratud võimalused tugineda selles piirkonnas laenuandmisele EIP omal riisikol põhinevatest vahenditest.

Tabel 2. Kehtiv välislaenude andmise volitus (2014–2020) – Täitmine ja prognoosid

Mln eurodes

Selle hinnangu alusel teeb komisjon ettepaneku vabastada fakultatiivne summa 3 miljardit eurot vahehindamise ajal, kohaldades varasemaga sama piirkondliku ülemmäära jaotust. Peale selle peeti oluliseks lubada EIP-l paindlikumalt vahetada piirkondlike ülemmäärade jaotuse all summasid (20 % piirkondlikust ülemmäärast varasema 10 % asemel), kuid seda ainult juhul, kui on vaja lahendada volituse kestuse ajal tekkida võivaid kiireloomulisi probleeme ja kriisiolukordi, mida peetakse eriti tähtsaks liidu välispoliitika seisukohast, eelkõige Ukraina ja rändele reageerimisega seotud piirkondade puhul või seoses mis tahes eelseisvate väljakutsetega aastaid 2014–2020 käsitleva volituse ülejäänud ajal 2 . Ümberjaotus ei peaks puudutama uut 2,3 miljardi euro suurust rändega seotud erasektori volitust ega 1,4 miljardit eurot avaliku sektori projektidele, mille raames tegeletakse rändekriisiga.

3.PRAEGUNE POLIITIKA, SEALHULGAS EIP VASTUPANUVÕIME TOETAMISE ALGATUS

Viimasel ajal on tekkinud ja välja kujunenud liidu välistegevuse poliitikat kujundavad selged aspektid, mida tuleb arvesse võtta EIP välislaenude andmise volituse vahehindamisel, nimelt järgmised

kiireloomuline töö ELi rändekriisi välismõõtme valdkonnas ja EIP võimalik roll selles;

laiaulatuslikum töö säästva arengu eesmärkide ja arengu rahastamise alal (Addis Abeba arengu rahastamise tegevuskava, milles veel kord kinnitatakse vajadust minna investeeringute toetamiseks ametlikust arenguabist kaugemale);

kliimamuutuste tegevuskava, eriti pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku Pariisis (COP 21);

töö ELi ettevõtete rahvusvahelistumist toetava majandusdiplomaatia valdkonnas.

3.1. ELi rändekriisi välismõõde

Viimati tegi EIP Euroopa Ülemkogu 18. märtsi 2016. aasta palve alusel ettepaneku algatuseks võtta kiiresti kasutusele täiendav rahastamine jätkusuutliku majanduskasvu, elutähtsa taristu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetuseks lõunanaabruses ja Lääne-Balkani riikides, mida on tabanud rändekriis. 16. juunil 2016 arutas EIP nõukogu Euroopa Ülemkogu 18. märtsi 2016. aasta järelduste alusel dokumenti, mis oli aluseks EIP ettepanekule, mille ta esitas Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogu märkis 28. juuni 2016. aasta järeldustes, et Euroopa Investeerimispanga algatus „aitab lõunanaabruses ja Lääne-Balkani riikides kui esimene samm uues koostööraamistikus soodustada investeeringute tegemist partnerriikides ning me toetame seda täielikult. “

Kriisi tõttu on lõunanaabruse ja Lääne-Balkani piirkonna vajadused mitmekordistunud ja EIP kavandab osalemist kahes valdkonnas, toetades majanduse vastupanuvõimet ja tagades säästva arengu:

•suurenenud taristu ja asjaomaste teenustega tegelemisel on vaja arvestada elanike arvu järsu suurenemisega, pakkudes EIP toetust avalikus sektoris (sealhulgas omavalitsused ja avaliku sektori üksused);

•parandades nii vastuvõtvate kui ka pagulaskogukondade töövõimalusi, et toetada majanduslikku integratsiooni ja võimaldada pagulastel ise toime tulla. Seda saaks teha EIP erasektori toetuse abil (VKEd, äriühingud, mikrofinantseerimine).

EIP ettepanek (nn „vastupanuvõime algatus“) põhineb kolmel sambal:

­esimene sammas: sellise tegevuse hoogustamine, mis on võimalik kehtivate raamistike alusel;

­teine sammas: piirkondades peamiselt avaliku sektori toetuseks pakutavate toodete valiku laiendamine;

­kolmas sammas: piirkondades peamiselt erasektori toetuseks pakutavate toodete valiku laiendamine.

Teine ja kolmas sammas tuleks otse suunata vastuvõtvate ja pagulaskogukondade toetamisele kriisipiirkondades.

Mis puutub volituse üldisesse ülemmäära, lähtudes vahehindamise tulemustest ja võttes arvesse EIP vastupanuvõime algatust, soovitab komisjon järgmist:

•    vabastada fakultatiivne summa 3 miljardit eurot tabelis 3 Table 3 esitatud piirkondliku ülemmäärade jaotuse alusel. Komisjon teeb ettepaneku, et EIP toetus avalikule sektorile mahus 1,4 miljardit eurot, mis on suunatud vastuvõtvate ja pagulaskogukondade toetamisele (vastupanuvõime algatuse teine sammas) arvataks aktiveeritud 3 miljardi euro suuruse fakultatiivse volituse alla;

•    luua EIP erasektori volituse jaoks täiendav maksimaalne ülemmäär, mis küünib 2,3 miljardi euroni (EIP vastupanuvõime algatuse kohane kolmas sammas), luues sellega laiaulatusliku tagatise erasektori tehingutele, mis on otse seotud vastuvõtvate ja pagulaskogukondadega, laiendades seega äririskidele antud ELi tagatise katet;

•    lubada EIP-l paindlikumalt vahetada piirkondlike ülemmäärade jaotuse all summasid (20 % piirkondlikust ülemmäärast varasema 10 % asemel), kuid seda ainult liidu eriti prioriteetsete piirkondade, eelkõige Ukraina ja rändele reageerimisega seotud piirkondade puhul, või seoses mis tahes eelseisvate väljakutsetega aastaid 2014–2020 käsitleva volituse ülejäänud ajal. Suurem paindlikkus ei kehti EIP vastupanuvõime algatuse uuele erasektori volitusele.

Nende muudatustega suureneks välislaenude andmise volituse maht kokku 5,3 miljardi euro võrra ning hõlmaks ka fakultatiivset lisasummat 3 miljardit eurot. Fakultatiivse summa osas teeb komisjon ettepaneku säilitada Aasia, Ladina-Ameerika ja Lõuna-Aafrika piirkondade proportsioonid. Ka selle summa raames, järgides EIP prognoose, teeb komisjon ettepaneku jagada vastupanuvõime algatuse kohane 1,4 miljardi euro suurune lisasumma ühinemiseks valmistuvate riikide (500 miljonit eurot, ainult Lääne-Balkani riigid) ja Vahemere piirkonna riikide (900 miljonit eurot) vahel. Fakultatiivse summa ülejäänud osa määratakse idapoolsete naaberriikide piirkonnale (1 177 miljon eurot), millega rohkem kui kahekordistatakse nende riikide osa ja võimaldatakse vähemalt osaliselt jätkata suuremas mahus tegevust selles piirkonnas, eelkõige Ukrainas. Lõpetuseks, ja samuti EIP prognooside alusel, jagatakse 2,3 miljardit eurot, mis on määratud pagulastele suunatud EIP tehingutele erasektoris, ühinemiseks valmistuvate riikide (440 miljonit eurot, samuti ainult Lääne-Balkani riigid) ja Vahemere piirkonna riikide (1 860 miljonit eurot) vahel.

(Vt kavandatud piirkondlik ja piirkonnasisene jaotus tabelis 3).

Tabel 3. Kavandatud piirkondlik jaotus

Mln eurodes

3.2. Säästva arengu eesmärgid

Alates 2015. aastast on liit pühendunud säästva arengu eesmärkide saavutamise toetamisele. 2016. aastal käivitati ametlikult  säästva arengu tegevuskava aastani 2030 , mille võtsid maailma liidrid vastu ÜROs 2015. aasta septembris. Uues tegevuskavas kutsutakse üles alustama tööd, saavutamaks järgmise 15 aasta jooksul 17 säästva arengu eesmärki. Täpsemalt viiakse välislaenude andmise volituse eesmärgid ja tehingud üldiselt vastavusse säästva arengu eesmärkidega ja eeldatakse, et volituse eesmärgid aitavad otseselt kaasa mõne säästva arengu eesmärgi saavutamisele, näiteks puhas vesi ja sanitaartingimused, puhas energeetika ja tööstus, innovatsioon ja taristu, säästvad linnad ja kogukonnad, kliimameetmed, inimväärne töö ja majanduskasv. Peale selle toetab välislaenude andmise volitus kaudselt järgmisi säästva arengu eesmärke, seda peamiselt taristute loomisega eri sektorites (põllumajandus, haridus, jne), et mõjutada järgmiste eesmärkide saavutamist: vaesuse vähendamine, nälja kaotamine, hea tervis ja heaolu, kvaliteetne haridus, sugude vaheline võrdsus, ebavõrdsuse vähendamine, vastutustundlik tootmine ja tarbimine, veealuse elu kaitse, rahu, õiglus ja tugevad asutused ning partnerluste sõlmimine eesmärkide saavutamiseks. Seda arvesse võttes peaks EIP volitus soodustama EIP-poolset säästva arengu eesmärkide toetamist, eriti tänu keskendumisele majanduse jätkusuutlikule arengule, mis on volituse üks kolmest kõrgetasemelisest eesmärgist.

3.3. Pariisi kliimakokkulepe

Pariisi kliimakokkuleppega leppisid riigid kokku eesmärgis hoida globaalne soojenemine tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja vähendada selleks parimate olemasolevate meetoditega kiiresti kasvuhoonegaaside heidet. Samuti võtsid nad kohustuse toetada arenguriike nende jõupingutustes kliimamuutustega kohanemisel.

Selle raamistiku alusel liit juba võtab meetmeid, et jõuda eesmärgini vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 40 %. Volituse alusel EIP tehtud finantstehingud on osa sellest tööst. Volitus aitab märkimisväärselt kaasa kliimamuutuseid käsitlevate eesmärkide saavutamisele (üks selle kolmest kõrgetasemelisest eesmärgist), kusjuures rahastamismaht moodustab 40 % EIP kõigist finantstehingutest, keskendudes peamiselt kliimamuutuste leevendamise tehingutele (92 % EIP tehingutest) ja kliimamuutustega kohanemisele (8 %). Volitus on kooskõlas liidu ja rahvusvahelise kogukonna praeguste jõupingutustega kliimamuutuseid käsitlevate eesmärkide saavutamiseks (kasvuhoonegaaside heite vähendamine).

3.4. Majandusdiplomaatia

Praeguste liidu strateegiat käsitlevate arutelude eesmärk seoses Euroopa ettevõtete rahvusvahelistumisega on toetada neid, kes tahavad äri teha välismaal, edendades ettevõtete ühtseid standardeid ja samal ajal meelitades liitu investeeringuid. Praegustes aruteludes keskendutakse liidu jõupingutuste koordineerimisele, ühtlustamisele ja kiirendamisele selliste põhimõtete, tegijate ja vahendite abil, millega juba toetatakse majandusdiplomaatiat. Teiseks on juurdepääs rahastamisele liidu ettevõtete rahvusvahelistumise peamine takistus. Liidu majandusdiplomaatia peaks keskenduma ka rahastamistingimustele, et kõrvaldada sellised ELi ettevõtete rahvusvahelistumise takistused nagu piiratud juurdepääs rahastamisele. Prognoositakse, et selles valdkonnas on EIP-l keskne roll, kuna EIP volitus keskendub tehingutele väljaspool liitu ja toetab ELi ettevõtjaid, sealhulgas VKEsid välismaal.

4.    VAHEHINDAMISE TULEMUSED

Välishindamise käigus jõuti järgmiste järeldusteni.

Välislaenude andmise volitus on kooskõlas liidu prioriteetidega. Volitus on olnud rakendamise esimestel aastatel kriisisündmustele reageerimiseks piisavalt paindlik tänu piisavale varule piirkondlike ja piirkonnasiseste ülemmäärade kasutamisel, kuid selle tulemuseks on olnud mõnes piirkonnas (idapoolsed naaberriigid, Aasia ja Kesk-Aasia) ülemmäärade ülekasutamine.

Finantstehingute puhul järgiti jaotuspõhimõtete eeskirju, kuigi küsitavam on see ELi tagatisest kasu saavate investeerimisjärguga riikide puhul.

EIP uut tulemuste mõõtmise raamistikku on rakendatud neli aastat ja see on hästi kohandatud tegevuseesmärkidega.

Järeldati ka seda, et parandada on võimalik EIP aruandlust liidule seoses komisjoni aastaaruande koostamisega, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule otsuse nr 466/2014/EL kohaste EIP finantstehingute kohta.

Koostöö teiste rahvusvaheliste finantsasutuste ja ELi delegatsioonidega on seoses segarahastamismehhanismiga olnud tõhus.

Mis puutub EIP finantstehingute lisaväärtusesse seoses välislaenude andmise volituse tehingutega, suutis EIP rahastada projekte, millel on riikides madal reiting. EIP pakutava rahastamise lisaväärtus on eriti oluline intressimäärade ja tähtaegade seisukohast (eelkõige toetus VKEdele), samuti sellise mitterahalise kasu seisukohast nagu tehniline abi, hea tava levitamine või hankestandardid.

Aruandes rõhutatakse, et rahastamise puudumine kohalikus vääringus piirab lisaväärtust, jättes laenuandja kanda valuutariski.

Kliimamuutuste valdkonnas ületavad tulemused 2015. aasta lõpus EIP finantstehingute sihttaset 25 % ja moodustavad kogurahastamisest 40 %.

Aruandes jõuti järeldusele, et liidu nähtavust lõpliku kasusaaja tasandil saaks parandada.

5.    KOMISJONI ETTEPANEKU PÕHIELEMENDID

4. punktis tutvustatud vahehindamise tulemuste ja 3. punktis tutvustatud poliitika, sealhulgas EIP vastupanuvõime toetamise algatuse komisjonis tehtud hindamise alusel võib uue otsuse uued elemendid võtta kokku järgmiselt.

Fakultatiivse lisasumma 3 miljardit eurot aktiveerimine: see fakultatiivne volitus suurendab piirkondlikke ülemmäärasid proportsionaalselt ja hõlmab EIP vastupanuvõime algatust (selle teist sammast), mille raames eraldatakse 1,4 miljardit eurot avaliku sektori vastaspooli hõlmavatele tehingutele.

Uue horisontaalse kõrgetasemelise eesmärgi lisamine rändekriisile reageerimiseks.

Fakultatiivne lisasumma 3 miljardit eurot sisaldab summat 1,4 miljard eurot, mis on seotud EIP vastupanuvõime algatusega (teine sammas) tehingute puhul, mis hõlmavad avaliku sektori vastaspooli. Kõnealune 1,4 miljard eurot jaotatakse ühinemiseks valmistuvate riikide piirkondade ja Vahemere piirkonna riikide vahel.

Üldise ülemmäära suurendamine 2,3 miljardi euro võrra EIP erasektori finantstehingute volituse puhul (kolmas sammas), mida kasutatakse pagulasi ja vastuvõtvaid kogukondi toetavate projektide jaoks. Kõnealune summa jaotatakse kooskõlas EIP prognoosidega samuti ühinemiseks valmistuvate riikide piirkondade ja Vahemere piirkonna riikide vahel. Sellega seoses ja kõnealuse summa puhul laiendatakse ELi tagatist nende tehingute korral kõigile EIP-le tehtavatele, kuid mitte tema saadud maksetele (nn laiaulatuslik tagatis), nii et see ei ole ainult kehtiva otsuse kohane poliitilise riski tagatis. Kõnealuse uue volitusega seotud laiaulatuslik tagatis kompenseeritakse. Välistegevuse eest saab tagatisfond tulu. ELi tagatise alusel EIP tehtavate tehingute maksimaalset ülemmäära tõstetakse seepärast 32,3 miljardi euroni.

Mis puutub tulemuste mõõtmise raamistikku, peab EIP välja töötama rändekriisile strateegilise reageerimise projektide näitajad ja rakendama neid. Komisjoni iga-aastasele aruandele, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule EIP finantstehingute kohta, lisatakse EIP rändekriisile reageerimiseks tehtud finantstehingute mõju hinnang.

Rahastamiskõlblike riikide loetelu läbivaatamine: rahastamiskõlblike riikide loetelust arvatakse välja suure sissetulekuga riigid ja kõrge investeerimisjärguga riigid, nagu Brunei, Island, Iisrael, Singapur, Tšiili ja Lõuna-Korea, samuti Hiina erihalduspiirkonnad Hongkong ja Macau.

Paindlikkuse suurendamine, lubades EIP-l suurendada volituse kehtivuse ajal eri piirkondade ja allpiirkondade vahel vahendite ümberjagamist. Suuremat paindlikkust on vaja, et lahendada volituse kehtivuse ajal ühes või teises piirkonnas tekkida võivaid kiireloomulisi probleeme ja kriisiolukordi. Piirkondade vahel lubatud ümberjagamise määr tõstetakse 10 %-lt 20 %-le. Ümberjaotust ei kohaldata 2,3 miljardi euro suhtes, mis on eraldatud erasektori volitusele, ega 1,4 miljardi euro suhtes, mis on seotud rändekriisile reageerimise projektidega avalikus sektoris.

Volituse kliimamuutuste mõõtme suurendamine. EIP kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tehingute maht peaks aitama suurendada 2020. aastaks arengumaades kliimaga seotud investeeringute toetamiseks EIP laenuandmise osakaalu 25 %-lt 35 %-le. Otsusega kaetud perioodil võiks volituse selliste tehingute minimaalne maht uute prioriteetide valguses moodustada jätkuvalt 25 % EIP finantstehingutest; samal ajal peaks EIP eesmärk olema säilitada tegevuse praegune kõrge tase. Lisatakse viide ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppele.

EIP toetust liidu VKEdele tuleb suurendada (ELi ettevõtete rahvusvahelistumine).

Rõhutatakse EIP volituse otsest panust säästva arengu teatavate eesmärkide saavutamisse.

6.    ÜLDISE ÜLEMMÄÄRA SUURENDAMISE MÕJU EELARVELE

Ettepanekuga nähakse ette ELi tagatise alusel EIP rahastamistehingute suurendamine perioodil 2014–2020, aktiveerides otsuses nimetatud fakultatiivse summa 3 miljardit eurot ja lisades uue erasektori laenuandmise volituse rändekriisile reageerimise projektide jaoks mahus 2,3 miljardit eurot. Üldine ülemmäär küünib kokku 32,3 miljardi euroni ja see jaguneb piirkondlikeks ja piirkonnasisesteks ülemmääradeks.

Täiendavad eelarvevajadused tagatisfondi rahastamiseks, mis on seotud volituse üldise ülemmäära kogusumma suurenemisega (+5,3 miljardit eurot), kaetakse liidu tagatisfondi eraldiste eelarverealt mitmeaastase finantsraamistiku alusel. Tagatisfondi rahastamise vajaduse mõju on arvutatud tagatud laenude eeldatavate välja- ja tagasimaksete prognooside alusel ning see jaguneb kehtiva ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahel, nagu esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Perioodi 2014–2026 tagasimaksmata laenude summa kokku (EIP, makromajandusliku finantsabi raames antud ja EURATOMi laenud)

Mln eurodes

Tagasimaksmata laenude summa vähenemine 2021. aastast alates on seotud prognoosi puudumisega EIP volituse järgmise perioodi kohta.

Tabelis 5 on esitatud iga-aastased täiendavad eelarvevajadused, mis tulenevad volituse üldise ülemmäära suurenemisest 32,3 miljardi euroni. Seepärast peaks perioodil 2018–2020 (kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel) piirduma täiendavad eelarvevajadused 115 miljoni euroga (vt tabel 5 Table 5 ).

Tabel 5. Täiendava rahastamise vajadus 32,3 miljardi euro suuruse ülemmäära korral

Mln eurodes

Mis puutub mõjusse, mis on ELi tagatise laiendamisel (laiaulatuslik tagatis) EIP erasektori rändekriisiga seotud projektidele limiidiga 2,3 miljardit eurot (kolmas sammas), oleks riskiprofiil kõrgem kui volituse praegune riskipositsioon erasektori tehingutes. Seega maandataks mõju sellega, et EIP nõuab erasektori laenuandjatelt riskipreemiat. Riskipreemiate tulu, mis saadakse EIP erasektori finantstehingutest seoses rändekriisi toetamisega, suunataks tagasi tagatisfondi ja see peaks kujutama endast fondi uut tuluallikat, sõltuvalt määruse (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta) 6 läbivaatamisest. Nende uute rahavoogude eesmärk on tagada, et otsuse kohased EIP finantstehingute ülemmäärad püsivad asjakohasel tasemel perioodi 2014–2020 ülejäänud ajal.

(1)

Vt talituste töödokument EIP välislaenude andmise volituse rakendamise vahehindamise kohta, lk 13.

(2)

Vt ka 3. punkt.

(3)

Summad sisaldavad EIP vastupanuvõime algatuse teise samba laenuandmise vahendeid mahus 1,4 miljardit eurot.

(4)

ELT L 145, 10.6.2009, lk 10–14.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.9.2016

COM(2016) 584 final

LISA

Tagatisfondi täiendava rahastamisvajaduse arvutamine ülemmäära tõstmise korral 5,3 miljardi euro võrra

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

otsuse nr 466/2014/EL kohaldamise vahehindamise kohta seoses ELi tagatisega Euroopa Investeerimispangale liiduväliseid investeerimisprojekte toetavatest rahastamistehingutest tekkida võiva kahju korral

{SWD(2016) 294 final}
{SWD(2016) 295 final}

I LISA

Tagatisfondi täiendava rahastamisvajaduse arvutamine ülemmäära tõstmise korral 5,3 miljardi euro võrra

Välistegevuse tagatisfondi rahastatakse praegu liidu eelarvest, et säilitada fondi mahu sihtsumma, mis on määruse (EÜ, Euratom) nr 480/2009 kohaselt 9 % EIP kapitalikohustuste, makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenude kogusummast.

Mis puutub mõjusse, mis on 3 miljardi euro aktiveerimisel ja vastupanuvõime toetamise algatusel tagatisfondi rahastamisele, on kohaldatud fondi toimimist käsitlevaid eeskirju vastavalt 25. mai 2009. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta. Kooskõlas kõnealuse määrusega rahastatakse laene tagatud tagasimaksmata kogusumma alusel järgmiselt.

-    Tagatisfondile makstav summa arvutatakse aasta t1 alguses fondi sihtsumma (9 % tagatud tagasimaksmata kogusummast pluss kogunenud intress) ja aasta t0 lõpu fondi netovarade väärtuse vahena. Fondi netovara väärtus iga aasta lõpus sisaldab fondi poolt investeeritud likviidsete vahendite tulu ja Süüria lepinguliste kohustuste täitmatajätmise mõju jätkumist.

-    Seoses eelarve koostamisega aastal t1 lisatakse fondile makstav summa aasta t2 esialgsesse eelarvesse ja kantakse lõplikku eelarvesse.

-    Fondi rahastatakse üheainsa maksetehinguga aasta t2 alguses eelarverealt 01.03.06.