52014PC0532

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.           Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) rahalise toetuse saamise tingimused kuni 31. detsembrini 2013 esitatud avalduse alusel on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[1].

2.           23. detsembril 2013 esitas Belgia taotluse EGF/2013/012 BE/Ford Genk, et saada fondist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Genkis asuvast koostetehasest Ford-Werke GmbH[2] (edaspidi „Ford Genk”) ja kümnest Ford Genki tarnijaettevõttest. Taotlusele lisati täiendavat teavet kuni 12. juunini 2014.

3.           Pärast taotluse läbivaatamist jõudis komisjon kooskõlas EGFi määruse kohaldatavate sätetega järeldusele, et tingimused rahalise toetuse saamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

EGFi taotlus: || EGF/2013/012 Ford Genk

Liikmesriik: || Belgia

Taotluse esitamise kuupäev: || 23.12.2013

Sekkumiskriteerium: || EGFi määruse artikli 2 punkt c

Põhiettevõte: || Ford-Werke GmbH

Tarnijate ja järgmise tasandi ettevõtjate arv: || 10

Vaatlusperiood: || 1.7.2013–1.11.2013

Toetust vajavatele töötajatele individuaalsete teenuste osutamise alguskuupäev: || 1.7.2013

Koondamiste arv vaatlusperioodil: || 469

Koondamiste arv enne ja pärast vaatlusperioodi: || 43

Koondamisi kokku: || 512

Eeldatav meetmetes osalejate arv: || 479

Individuaalsete teenuste eelarve: || 1 085 890 eurot

Fondi toetuse rakendamise eelarve: || 56 000 eurot (4,9 % kogueelarvest)

Kogueelarve: || 1 141 890 eurot

Fondist taotletav rahaline toetus: || 570 945 eurot (50 % kogueelarvest)

TAOTLUSE ANALÜÜS

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

4.           Selleks et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidavad Belgia ametiasutused, et sõiduautode tootmise sektorit, milles Ford Genk tegutseb, on tabanud olulised majanduslikud häired, seda eeskätt ELi turuosa olulise languse tõttu.

5.           Belgia ametiasutuste esitatud andmetel,[3] nagu näidatud allpool esitatud joonisel, vähenes sõiduautode tootmine EL 27s 2007.–2012. aastal 17,10 miljonilt ühikult 14,61 miljoni ühikuni (–14,6 %; aastane juurdekasv –3,1 %). Samal ajal suurenes sõiduautode tootmine maailmas 53,05 miljonilt ühikult 63,07 miljoni ühikuni (+18,9 %; aastane juurdekasv +3,5 %). See on kaasa toonud EL 27 turuosa vähenemise sõiduautode tootmisel maailma mastaabis, mõõdetuna tootmise mahuna: 32,2 %-lt 23,2 %ni (–28,2 %; aastane juurdekasv –6,4 %). Võrdlusena suurenes samal ajal Hiina turuosa 12,0 %-lt 24,6 %ni (+104,6 %; aastane juurdekasv +15,4 %), samas kui teiste peamiste tootjate turuosa vähenes (Jaapan: −27,7 %/ aastane juurdekasv −6,3 %; Lõuna-Korea: −5,9 %/ aastane juurdekasv −1,2 %; USA: −12,0 %/ aastane juurdekasv − 2,5 %), aga üldiselt siiski vähemal määral kui EL 27 puhul. Esitatud andmed tõendavad seega, et ELi turuosa sõiduautode tootmisel maailma mastaabis väheneb kiiresti.

ELi turuosa sõiduautode tootmisel maailma mastaabis (maht)

Allikas: OICA

6.           ELi autotootmissektori keerukas majanduslik olukord, mis on tingitud peamiselt uute sõiduautode müügi pidevast vähenemisest ELis majanduskriisi tõttu ning osa tootjate struktuuriprobleemidest mitmes liikmesriigis seoses liigse võimsusega, on kahjustanud kogu ELi autotööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Nimetatud tegurite tõttu on mitmed autotootjad ja nende tarnijad pidanud tehaseid sulgema ja ümber korraldama, mistõttu on autotootmissektoris viimastel aastatel kaotatud palju töökohti. Näiteks vähenes aastatel 2008–2013 autotootmissektoris töötavate inimeste arv (NACE Revision 2 osa 29 „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine”) EL 27s ligikaudu 220 000 inimese võrra: 3,16 miljonilt 2,94 miljoni inimeseni (–7,0 %)[4].

7.           Alates Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomisest 2007. aastal on autotööstusega seoses langetatud 17 korral otsus fondi vahendeid kasutada[5]. Eelmises kaheksas EGFi otsuses[6] on viidatud eeskätt ELi turuosa kahanemisele sõiduautode tootmisel.

Koondamiste arv ja vastavus artikli 2 punktis c esitatud kriteeriumidele

8.           Taotluse aluseks on EGFi määruse artikli 2 punktis c sätestatud sekkumiskriteeriumid, mille alusel võib eriolukorras lugeda taotlust vastuvõetavaks isegi siis, kui EGFi määruse artikli 2 punktides a ja b sätestatud tingimusi ei ole täidetud, juhul kui koondamised toovad kaasa tõsiseid tagajärgi tööhõivele ja kohalikule majandusele.

9.           Kõnealune taotlus puudutab 469 koondamist neli kuud kestnud ajavahemikul 1. juulist 2013. aastal 1. novembrini 2013. aastal (sealhulgas 246 koondamist Ford Genkis ja 223 koondamist selle kaheksas tarnijaettevõttes) ja 43 hiljem, ajavahemikul 1. novembrist 2013. aastal 23. detsembrini 2013. aastal toimunud koondamist (sealhulgas 26 koondamist Ford Genkis ja 17 koondamist selle seitsmes tarnijaettevõttes), kuid mis on seotud ühe ja sama kollektiivse koondamismenetlusega. Enne ja pärast vaatlusperioodi toimunud koondamiste koguarv 512 vastab esimesele koondamislainele Ford Genkis ja selle tarnijaettevõtetes[7] ning tööjõu vähendamisele Ford Genki tarnijaettevõtetes, mis on tingitud Fordi tehase tegevuse kokkutõmbamisest ettevalmistusena selle sulgemiseks.

Ettevõte || Koondamiste arv

|| Vaatlusperioodil || Pärast vaatlusperioodi || Kokku

Ford Genk (Ford-Werke GmbH) || 246 || 26 || 272

BASF Coatings Services NV || 1 || 0 || 1

Belplas Industries BVBA || 0 || 1 || 1

FACIL Europe BVBA || 9 || 0 || 9

Henkel Industrieservice BVBA || 7 || 0 || 7

IAC Group BVBA || 46 || 4 || 50

Lear Corporation Belgium CVA || 33 || 5 || 38

Service Magazijn Limburg NV || 73 || 1 || 74

Syncreon Genk BVBA || 42 || 3 || 45

Transport Service NV || 0 || 2 || 2

Zender Industrie België NV || 12 || 1 || 13

Kokku || 469 || 43 || 512

10.         Kõik koondamised on arvestatud töölepingu tegeliku lõpetamise kuupäevast enne lepingu ettenähtud lõppu, nagu on sätestatud EGFi määruse artikli 2 teise lõigu teises taandes (meetod nr 2).

11.         Taotlus vastab seega osaliselt EGFi määruse artikli 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumidele, kuna see puudutab liikmesriigi ettevõttes nelja kuu jooksul toimunud koondamisi, kuid ei vasta neile kriteeriumidele vaatlusperioodil toimunud koondamiste minimaalse arvu osas, kuna koondamiste arv on väiksem kui 500.

12.         Belgia ametiasutused väidavad, et tegemist on eriolukorraga, sest ehkki kõnealuse esimese koondamislaine puhul jääb vaatlusperioodil toimunud koondamiste arv alla 500 koondamise künnise, siis on oodata veel kaht koondamislainet: 2014. aastal (ligikaudu 650 koondamist Ford Genkis ja selle tarnijaettevõtetes) ning tehase sulgemisel 2014. aasta lõpul (ligikaudu 4 000 koondamist Ford Genkis ja selle tarnijaettevõtetes), mille kohta võivad Belgia ametiasutused esitada taotlused toetuse saamiseks EGFist. Seoses esimese koondamislainega, ehkki 500 koondamise künnist ei ole ületatud, on Belgia ametiasutused avaldanud soovi võtta võimalikult kiiresti kasutusele konkreetsed meetmed kõnealuse esimese koondatute rühma heaks, et suurendada nende võimalusi leida uus töö ning anda kõigile koondatud töötajatele samad võimalused. Ford Genki sulgemisest tingitud otseste koondamiste eeldatav arv on väga suur (ligikaudu 4 340 koondamist Ford Genkis ja 2 820 koondamist selle tarnijaettevõtetes, mis asuvad samas geograafilises piirkonnas). Belgia ametiasutuste viidatud analüüside[8] kohaselt avaldavad nimetatud koondamised olulist mõju tööhõivele ja kohalikule majandusele.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

13.         Belgia ametiasutused väidavad, et Fordi tehase sulgemist Genkis ei olnud võimalik ette näha. Septembris 2010 sõlmisid Fordi juhatus ja Fordi Genki tehases esindatud ametiühingud kokkuleppe investeerimiskohustuste kohta aastatel 2010–2014, mille kohaselt nõustus Fordi juhatus säilitama kolme automudeli (Mondeo, S-Max ja Galaxy) tootmise Genki tehases ning määrama tehasele sama segmendi tulevaste mudelite tootmise. Fordi juhatus nõustus säilitama ka paigaldatud võimsuse 225 000 ühikut aastas ning tagama, et kokkuleppe kehtivusajal ei toimu Ford Genkis kollektiivseid koondamisi. Vastutasuks nõustusid ametiühingud vähendama personalikulusid[9]. Belgia ametiasutuste sõnul eitas Fordi juhatus septembris 2012 väiteid tehase sulgemise kohta ning kinnitas, et oktoobrist 2013 on kavas alustada järgmise põlvkonna Mondeo mudeli tootmist Genki tehases. Oktoobris 2012 teatas Ford aga kavatsusest sulgeda Genki tehas 2014. aasta lõpus ning viia uute automudelite tootmine üle teistesse ELi tehastesse[10].

Toetust vajavate töötajate kindlaksmääramine

14.         Belgia ametiasutuste hinnangul osalevad esimese koondamislaine jooksul koondatud 512 töötajast (st toetust vajavatest töötajatest) 479 EGFi kaasrahastatavates meetmetes[11].

15.         Toetust vajavad töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanusegrupi lõikes järgmiselt.

Kategooria || Toetust vajavate töötajate arv

Sugu: || mehed: || 401

|| naised: || 78

Kodakondsus: || ELi kodanikud: || 479

|| ELi-väliste riikide kodanikud: || 0

Vanusegrupp: || 15–24aastased: || 3

|| 25–54aastased: || 470

|| 55–64aastased: || 6

|| üle 64 aasta vanused: || 0

16.         Toetust vajavatest töötajatest seitsmel on pikaajaline terviseprobleem või töövõimetus.

17.         Toetust vajavad töötajad jagunevad elukutsete[12] lõikes järgmiselt.

ISCO-08 põhirühm || Toetust vajavate töötajate arv

1 Tegevjuhid || 0

2 Spetsialistid || 39

3 Tehnilised töötajad ja keskastme spetsialistid || 59

4 Halduslik abipersonal || 3

5 Teenindus- ja müügitöötajad || 0

7 Oskustöölised || 39

8 Tehase- ja masinaoperaatorid, monteerijad || 253

9 Lihttöölised || 4

Teadmata / andmed ei ole saadaval || 82

18.         Kooskõlas EGFi määruse artikliga 7 on Belgia ametiasutused kinnitanud, et kavandatud meetmete rakendamisele ja neile juurdepääsu puhul kohaldatakse võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja sidusrühmade kirjeldus

19.         Koondamised Ford Genkis ja selle tarnijaettevõtetes mõjutavad eeskätt Kirde-Belgias Flaami piirkonnas asuvat Limburgi provintsi. Limburgi provints on endine söekaevanduspiirkond, kus tööhõive sõltub suuresti traditsioonilisest tööstusest. Belgia ametiasutuste sõnul iseloomustab Limburgi provintsi võrreldes Flaami keskmisega suur töötuse määr, madal kvalifikatsioon ja vähesed oskused ning haridusteenuste puudulik pakkumine. Lisaks tunduvad Limburgi provintsi ettevõtted üldiselt vähem uuenduslikud ja rahvusvahelised võrreldes Flaami keskmisega (ekspordi osakaalu ja piirkonda tehtavate välisinvesteeringute taseme poolest), ka alustavate ettevõtete arv on suhteliselt väike. Belgia ametiasutuste sõnul on Limburgi provints vähearenenud taristu tõttu ka suhteliselt halvasti ligipääsetav.

20.         EGFi taotluse eest vastutab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) Flandria agentuur. EGFi kaasrahastatavate meetmete rakendamise eest vastutavad peamiselt Flaami kutseõppe ja tööhõive teenistus (VDAB) ning riiklik tööhõiveamet (RVA).

21.         Teised kavandatud meetmete üldisesse kooskõlastamisse ja rakendamisse kaasatud organisatsioonid on

– Flaami valitsus (peaminister, tööminister),

– Limburgi provints,

– ametiühingud (ABVV, ACV, ACLVB),

– piirkondlik sotsiaal-majanduslik nõuandekomisjon (RESOC) ja Limburgi piirkonna sotsiaal-majanduslik nõukogu (SERR Limburg),

– Limburgi metallitööstuse tööhõive- ja kutseõppefond (FTML) ja Limburgi metallitööstuse töötajate kutseõppe instituut (LIMOB),

– platvorm „Uus ettevõtlik Limburg” (mis koondab tööstustehnoloogia liitu, Flaami põllumajandustootjate liitu, Limburgi ehitajate keskliitu, Flaami füüsilisest isikust ettevõtjatest tööandjate liidu Limburgi osakonda, kristlike tööandjate liidu Limburgi osakonda ning Flaami kaubandus- ja tööstuskoja Limburgi osakonda).

22.         Flaami valitsus on loonud ka erirakkerühma, mis koondab kõiki asjaomaseid sidusrühmi (sotsiaalpartnerid, tööandjate rühmad, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, valdkondlikud ühendused jne). Rakkerühma töösse on kaasatud ka komisjoni talitused.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule ja riiklikule tööhõivele

23.         Ford Genk on olnud Limburgi provintsi suurim tööandja, andes tööd 1,7 %-le töötajate koguarvust. Ettevõtte käive moodustas ka 10 % Limburgi 500 suurima ettevõtte kogukäibest.

24.         Belgia ametiasutuste viidatud uuringu andmetel[13] kaob iga 100 Ford Genkis eelduste kohaselt kaotatava töökoha kohta 65 töökohta tehase otsestes ja kaudsetes tarnijaettevõtetes Limburgis ning veel 72 töökohta ettevõtte mujal Flaami piirkonnas asuvates tarnijaettevõtetes. Nagu alltoodud tabelis näidatud, tähendaks see töötavate inimeste arvu silmas pidades seda, et Ford Genki tehase sulgemise tulemusel eelduste kohaselt kaotatavatele 4 340 töökohale lisaks kaob ligikaudu 2 820 töökohta Limburgis asuvates tarnijaettevõtetes ning 3 110 töökohta mujal Flaami piirkonnas asuvates tarnijaettevõtetes, seega kaob Flaami piirkonnas kokku ligikaudu 10 270 töökohta (töökohtade kordaja 2,4). Lisaks toob ostujõu kadumine (tarbimiskulutuste vähenemine) eelduste kohaselt kaasa ligikaudu 1 040 töökoha kaotamise Limburgis ja 450 töökoha kaotamise mujal Flaami piirkonnas, seega kaob Flaami piirkonnas kokku ligikaudu 11 760 töökohta (töökohtade kordaja 2,7).

Mõju tööhõivele || Kaotatavate töökohtade hinnanguline arv

Otsene töökohtade kadumine (Ford Genkis) || 4 340

Kaudne töökohtade kadumine (Limburgis asuvates tarnijaettevõtetes) || 2 820

Kaudne töökohtade kadumine (mujal Flaami piirkonnas asuvates tarnijaettevõtetes) || 3 110

Kaasnev töökohtade kadumine (Limburgis) || 1 040

Kaasnev töökohtade kadumine (mujal Flaami piirkonnas) || 450

Kokku || 11 760

25.         Tervikuna kaoks Limburgi provintsis seega ligikaudu 8 200 töökohta, mis tooks kaasa Limburgi töötuse määra suurenemise 1,8 kuni 2 protsendipunkti (st 26,5–29,4 %ni piirkonna töötuse määrast, 6,8 %-lt 7,9 %ni, arvestades ainult otsest töökohtade kadumist Ford Genkis, ehk 8,6 %ni, arvestades ka kaudset töökohtade kadumist ettevõtte tarnijaettevõtetes, ehk 8,8 %ni, arvestades ka kaasnevat töökohtade kadumist).

26.         Üldisemalt toob Ford Genki sulgemine eelduste kohaselt kaasa ka majandusliku heaolu vähenemise 2,6–2,9 % (toodangu ja ostujõu vähenemise tõttu) ning töö tootlikkuse kasvu vähenemise 10,9 % (lisandväärtusena arvestatult).

Rahastatavad individuaalsed teenused ja prognoositud kulude jagunemine

27.         EGF kaasrahastab ainult mõningaid meetmeid, mis kuuluvad Belgia ametiasutuste meetmete hulka, mida rakendatakse Ford Genki tehase sulgemise tõttu koondatud töötajate toetamiseks. Seega ei käsitle kõnealune EGFi taotlus meetmeid, mida võetakse kohustuslikus korras Belgia kollektiivse koondamise menetluste[14] raames, samuti täiendavaid meetmeid, mida rahastatakse muudest allikatest kui EGF[15]. Meetmete kogumit tervikuna (kohustuslikud meetmed, täiendavad meetmed, EGFi meetmed) haldab VDAB.

28.         Koondatud töötajatele pakutavad individuaalsed teenused, mida esimese koondamislaine puhul kaasrahastab EGF,[16] koosnevad järgmistest meetmetest (rühmitatud kategooria alusel):

(1) abi töö otsimisel:

– kliendihaldur (Key Account Manager): osana algatusest „Jobs voor Limburg” tagab VDAB see isik selliste tööpakkumiste koordineerimise, mis on saadud ettevõtetelt, kes on väljendanud huvi Ford Genkist või selle tarnijaettevõtetest koondatud töötajate värbamise vastu, ning arendab algatusi selle tegevuse toetamiseks (nt sihtotstarbelise meilikontakttalituse haldamine);

– sotsiaalnõustaja (Social Intervention Advisor): VDAB sotsiaalnõustajad pakuvad kõigile toetust vajavatele töötajatele järgmisi teenuseid: i) teabeüritus enne töölt vabastamist (tööhõive üksused osutavad algset abi, täidetakse põhiline haldustoimik töötukassa eelregistreerimisena, teavitatakse õigustest ja kohustustest koondamiskava üldmeetmete raames, antakse suuniseid töökohavahetuseks jne); teabeüritus pärast töölt vabastamist (korraldab RVA), kus antakse teavet tööotsija õiguste ja kohustuste, töötuhüvitiste, olemasolevate abi- ja toetusteenuste, koolitusvõimaluste jne kohta; iii) individuaalsed intervjuud koondatud töötajatega ning VDAB teenuste tutvustamine vastavalt iga töötaja vajadustele; iv) kasutajatoe funktsioon;

– teave kutseõppe- ja koolitusvõimaluste kohta: võimalikud tööandjad korraldavad kõikidele asjaomastele töötajatele teabeüritusi nende töökohal (Ford Genki tehases kas enne vahetuste algust või pärast nende lõppu); 2013. aasta juulist kuni sügiseni toimus lühiajaline praktika raudtee-ettevõtjas Infrabel (osales 80 toetust vajavat töötajat);

– aktiivne juhendamine töö leidmiseks: VDAB personal pakub ligikaudu 150 toetust vajavale töötajale järgmisi teenuseid: i) tööpakkumiste otsimine; ii) kontakteerumine võimalike tööandjatega; iii) ettevõtete külastuste korraldamine; iv) muude edendamismeetmete arendamine; v) töö leidnud inimeste individuaalne juhendamine (kolm kuud);

(2) koolitus ja ümberõpe:

– kutsekoolitused: VDAB pakub kutsekoolitusi toetust vajavate töötajate vajadustele vastavates valdkondades, mis selgitatakse välja teabeürituste, kutsenõustamise ja juhendamise jooksul. Koolitusi korraldab kas VDAB asutusesiseselt või korraldavad neid pakkumismenetluse teel leitud välised koolitajad allhankena. Kutsekoolitusi pakutakse ligikaudu 100–110 toetust vajavale töötajale. Lisaks osalevad paaripäevasel kuni paarinädalasel praktikal ligikaudu 30 toetust vajavat töötajat; igat praktikanti jälgib praktikaettevõttes mentor ning järeltöö viib läbi VDAB või välise koolitaja instruktor;

– tööhõive individuaalse kutsekoolituse kaudu: VDAB hallatava üldkava osana („individuele beroepsopleiding” – IBO) pakuvad ettevõtted ühe- kuni kuuekuulisi individuaalseid koolitusi töökohal (mida viib läbi mentor või mida viiakse läbi mentori järelevalve all) ligikaudu 75 toetust vajavale töötajale. Töökohal toimuva koolituse lõpus peab ettevõte pakkuma koolitusel osalejale tähtajalist või tähtajatut töölepingut;

– kandideerimisavalduse esitamise koolitus: välised lepingupartnerid pakuvad ligikaudu 75 toetust vajavale töötajale tööotsimisoskusi käsitlevat koolitust ühiste õpitubade vormis (rühmatööd, simulatsioonid jne), kusjuures eritähelepanu pööratakse sellistele rühmadele nagu flaami keelt emakeelena mittekõnelevad või vanemaealised tööotsijad; kandideerimisavalduste kohta annab tagasisidet instruktor.

29.         Kõnealused meetmed kujutavad endast aktiivseid tööturumeetmeid rahastamiskõlblike meetmete raames, nagu on määratletud EGFi määruse artiklis 3.

30.         Meetmete kogumaksumus on hinnanguliselt 1 141 890 eurot, mis hõlmab individuaalsete teenuste kulusid summas 1 085 890 eurot ning EGFi toetuste rakendamisega seotud kulusid (ettevalmistused, haldamine, teavitamine ja reklaam ning järelevalve) summas 56 000 eurot (4,9 % kogukuludest). EGFist taotletakse rahalist toetust kogusummas 570 945 eurot (50 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust vajavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud toetust vajava töötaja kohta (eurodes)* || Kogukulud (EGFi ja riiklik kaasrahastamine) (eurodes)*

Individuaalsed teenused: || || ||

1) abi töö otsimisel: || || ||

–     kliendihaldur (Key Account Manager) || 479 || 47 || 22 400

–     sotsiaalnõustaja (Social Intervention Advisor) || 479 || 184 || 88 000

–     teave kutseõppe- ja koolitusvõimaluste kohta || 479 || 4 || 1 900

–     aktiivne juhendamine töö leidmiseks || 150 || 1 000 || 150 000

2) välja- ja ümberõpe: || || ||

–     kutseõppekursused || 30–110 || – || 718 094

–     tööhõive individuaalse kutsekoolituse kaudu || 75 || 470 || 35 272

–     kandideerimisavalduse esitamise koolitus || 75 || 936 || 70 224

Kokku: || – || – || 1 085 890

EGFi toetuse rakendamisega seotud kulud: || || ||

1. Ettevalmistustööd || – || – || 0

2. Haldamine || – || – || 40 000

3. Teavitamine ja reklaam || – || – || 6 000

4. Järelevalve || – || – || 10 000

Kokku: || – || – || 56 000

Kogukulud: || – || – || 1 141 890

EGFi panus (50 % kogukuludest) || – || – || 570 945

* Ümardatult.

31.         Belgia ametiasutused on kinnitanud, et meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid ja paigas on asjakohased mehhanismid, et välistada topeltrahastamist.

Kuupäev(ad), millal alustati või millal kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste pakkumist toetust vajavatele töötajatele

32.         Belgia ametiasutused alustasid individuaalsete teenuste pakkumist toetust vajavatele töötajatele 1. juulil 2013. Nende meetmetega seotud kulud on seega rahastamiskõlblikud EGFi rahaliseks toetuseks alates nimetatud kuupäevast.

Menetlused sotsiaalpartneritega konsulteerimiseks

33.         VDAB on teavitanud Limburgi sotsiaal-majanduslikus nõukogus esindatud sotsiaalpartnereid EGFi taotluse eesmärkidest ja kavandatud meetmetest. Iga SERR Limburgis esindatud sotsiaalpartneri esindajad osalevad spetsiaalselt EGFi taotluse jaoks loodud seirekomitees. Lisaks sellele on EGFi taotlust arutatud sotsiaalpartneritega seoses regulaarse aruandlusega Limburgi strateegilise tegevuskava („Strategisch Actieplan Limburg in het Kwadraat” – SALK) rakendamisel, mis loodi Ford Genki tehase sulgemise piirkondliku mõjuga tegelemiseks.

34.         Belgia ametiasutused on kinnitanud, et riigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta  on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

35.         Belgia ametiasutused on kinnitanud, et

– EGFi rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt ettevõtete vastutusalas;

– meetmetega pakutakse töötajatele toetust individuaalselt ning neid ei kasutata ettevõtete ega sektorite ümberkorraldamiseks;

– meetmeid ei rahastata teistest liidu fondidest ega rahastamisvahenditest.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

36.         Taotluses kirjeldatakse üksikasjalikult juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning täpsustatakse asjaomaste asutuste vastutusalad. EGFi rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, kes haldavad ja kontrollivad ESFi vahendeid. ESFi Flandria agentuuri üks üksusi toimib korraldusasutusena ja teine eraldiseisev üksus toimib sertifitseerimisasutusena.

Rahastamine

37.         Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[17] artikli 12 kohaselt võib kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ette nähtud assigneeringuid kuni 150 miljoni euroga (2011. aasta hinnad).

38.         Arvestades EGFist eraldatava rahalise toetuse võimalikku maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku kasutada EGFi vahendeid eespool nimetatud kogusummas (570 945 eurot), mis moodustab 50 % meetmete kogumaksumusest.

39.         EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[18] punktis 13.

40.         Samuti esitab komisjon eraldi ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2014. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13.

Makseassigneeringute allikad

41.         ELi 2014. aasta eelarves EGFi eelarvereale kirjendatud assigneeringuid kasutatakse 570 945 euro suuruse summa katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)  punktiga 13 (taotlus EGF/2013/012 BE/Ford Genk, Belgia)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[19] eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[20] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[21]

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud globaliseerumise tõttu maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tulemusena, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[22] artiklis 12 on sätestatud, et EGF ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)       Belgia esitas 23. detsembril 2013 taotluse fondi vahendite kasutusele võtmiseks seoses koondamistega ettevõttes Ford-Werke GmbH ja kümnes tarnijaettevõttes ning esitas täiendavat teavet 12. juunil 2014. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 570 945 euro eraldamiseks.

(4)       Seega tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Belgia esitatud rahalise toetuse taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) raames kasutusele 570 945 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[2]               Ford Europe AG tütarettevõtte Ford-Werke GmbH registrijärgne asukoht on Köln (Saksamaa). Ettevõte käitab Fordi tootmistehaseid Kölnis ja Saarlouis's (Saksamaa) ning Genkis (Belgia).

[3]               Allikas: rahvusvaheline autotootjate liit (OICA).

[4]               Allikas: Eurostat (online andmekood: lfsa_egan22d).

[5]               Vt EGFi andmebaas veebilehel http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=582.

[6]               Vt komisjoni ettepaneku eelnõu järgmiste juhtumite kohta: EGF/2007/001 FR/Peugeot’ tarnijad (otsus KOM(2007) 415 (lõplik), 12.7.2007), EGF/2007/010 PT/Lisboa-Alentejo (otsus KOM(2008) 94 (lõplik), 20.2.2008), EGF/2008/002 ES/Delphi (otsus KOM(2008) 547 (lõplik), 9.9.2008), EGF/2008/004 ES/Castilla y León / Aragón (otsus KOM(2009) 150 (lõplik), 26.3.2009), EGF/2009/013 DE/Karmann (otsus KOM(2010) 7 (lõplik), 22.1.2010), EGF/2012/004 ES/Grupo Santana (otsus COM(2014) 116 (final), 5.3.2014), EGF/2012/005 SE/Saab (otsus COM(2012) 622 (final), 19.10.2012), EGF/2012/008 IT/De Tomaso automobili (otsus COM(2013) 469 (final), 28.6.2013).

[7]               Vabatahtlik teenistusest lahkumine sotsiaalpartnerite vahel kokkulepitud koondamiskava osana.

[8]               Vt punktid 0–26.

[9]               Vt pressiteade veebilehel https://media.ford.com/content/fordmedia/fna/us/en/news/2010/11/30/ford-genk-agreement-shows-confidence-and-commitment-to-flanders-.html.

[10]             Vt pressiteade veebilehel https://media.ford.com/content/fordmedia/fna/us/en/news/2012/10/24/ford-plans-to-restructure-european-manufacturing-operations.html.

[11]             Kooskõlas EGFi määruse artikli 3a punktiga b võib juhtudel, mil EGFi määruse artikli 2 punkti c kohane taotlus ei vasta artikli 2 punktis a sätestatud kriteeriumidele, lisada pärast vaatlusperioodi koondatud töötajad toetuskõlblike töötajate rühma, juhul kui koondamised leidsid aset pärast kavandatava töökohtade kaotamise üldist väljakuulutamist ja võimalik on kindlaks teha selge põhjuslik seos vaatlusperioodil toimunud sündmusega, mis töökohtade kaotamise põhjustas. Kuna need tingimused on täidetud, on pärast vaatlusperioodi koondatud 43 töötajal õigus saada toetust EGFi kaasrahastatavatest meetmetest.

[12]             Rahvusvahelise ametialade klassifikaatori (ISCO-08) põhirühmad.

[13]             Peeters, L., Vancauteren, M., „Studie van de economische impact van de sluiting van Ford Genk”, Universiteit Hasselt, november 2013, kättesaadav veebilehel http://www.uhasselt.be/documents/kizok/impactstudie.pdf.

[14]             Kollektiivseid koondamisi jõustavate tööandjate õiguslike kohustuste osana pidid nii Ford Genk kui ka selle tarnijaettevõtted looma tööhõive üksuse (tewerkstellingscel), mis pakub koondatud töötajatele töökohavahetusteenust (abi töö otsimisel ja karjäärinõustamist, töötu aktiveerimistoetust, mis võrdub kolme või kuue kuu palgaga, töötaja ja tööandja sotsiaalkindlustusmaksete vähendamist, juhul kui töötaja leiab töö uue tööandja juures, ning töökohavahetuskulude osalist hüvitamist koondajale). Tööhõive üksused toovad kokku tööandja ja asjaomased ametiühingud; nende tegevust viib ellu VDAB (teatavad tegevused suunatakse allhanke korras töökohavahetusagentuuridele).

[15]             Kõnealuste meetmete hulgas on veebilehe „Werkpuntlimburg” (http://herstructureringenlimburg.vdab.be) loomine ja haldamine, töömesside korraldamine, mitmest allikast (VDAB / Limburgi provints) rahastatud koolitused, valdkondlike kutseõppefondidega (nt FTML, LIMOB) koostöös korraldatud koolituskursused, noortele suunatud konkreetsete meetmete pakett ning toetus ettevõtlusele ja oma ettevõtete loomisele.

[16]             Kõnealune EGFi taotlus puudutab ainult esimese koondamislainega (479 töötajat) seotud kulusid. Töötajad, keda puudutavad edaspidised koondamislained, võidakse lisada järgmistesse EGFi taotlustesse.

[17]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[18]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[19]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[20]             ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[21]             ELT C […], […], lk […].

[22]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.