SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.           Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF”) rahaliste toetuste suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006[1] (EGF määrus).

2.           20. veebruaril 2014. aastal esitasid Madalmaade ametivõimud taotluse EGF/2014/002 NL/Gelderland-Overijssel construction, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 41 (hoonete ehitus)[2] alla kuuluvas 89 ettevõttes, mis tegutsevad Madalmaade NUTS II tasandi külgnevates piirkondades Gelderlandis ja Overijsselis.

3.           Pärast taotluse läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas EGF määruse sätetega, et määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

EGF taotlus: || EGF/2014/002 NL/Gelderland-Overijssel construction

Liikmesriik: || Madalmaad

Asjaomased piirkonnad (NUTS II tasand): || NL-22 (Gelderland) ja NL-21 (Overijssel)

Taotluse esitamise kuupäev: || 20.2.2014

Taotluse kättesaamisest teatamise kuupäev: || 5.3.2014

Lisateabe küsimise kuupäev: || 6.3.2014

Lisateabe esitamise tähtaeg: || 17.4.2014

Taotluse läbivaatamise tähtaeg: || 10.7.2014

Sekkumiskriteerium: || EFG määruse artikli 4 lõike 1 punkt b

Majanduse tegevusala (NACE revision 2): || osa 41 (hoonete ehitamine)

Vaatlusperiood (üheksa kuud): || 1.3.2013 – 1.12.2013

Koondamiste või tegevuse lõpetamiste arv vaatlusperioodil: || 562

Eeldatav meetmetes osalevate abikõlblike toetusesaajate arv: || 475

Individuaalsete teenuste eelarve (eurodes): || 2 601 250

EGFi rakendamise eelarve (eurodes): || 108 385

Kogueelarve (eurodes): || 2 709 635

EGFist taotletud rahaline toetus (eurodes): || 1 625 781 (60 % kogueelarvest)

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.           Madalmaade ametivõimud esitasid 20. veebruaril 2014 taotluse EGF/2014/002 NL/Gelderland-Overijssel construction 12 nädala jooksul alates kuupäevast, mil lõigetes 5 ja 6 sätestatud sekkumiskriteeriumid olid täidetud. Komisjon andis taotluse kättesaamisest teada 5. märtsil 2014, kahe nädala jooksul alates taotluse esitamisest. Komisjon palus Madalmaade ametivõimudelt lisateavet 6. märtsil 2014. Madalmaade ametivõimud esitasid nõutud lisateabe kuue nädala jooksul alates lisateabe küsimise kuupäevast. 12-nädalane tähtaeg alates täieliku taotluse kättesaamisest, mille jooksul peab komisjon hindama taotluse vastavust fondi kasutamise tingimustele, lõppeb 10. juulil 2014. aastal.

TAOTLUSE ABIKÕLBLIKKUS

Sekkumiskriteeriumid

5.           Madalmaade ametivõimud esitasid taotluse EGF määruse artikli 4 lõike 1 punkti b sekkumiskriteeriumi alusel, mille kohaselt on fondist toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul ettevõtetes, mis tegutsevad ühes ja samas NACE Revision 2 osas määratletud majandussektoris ühes ja samas NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas[3].

6.           Taotlus puudutab

– 562 töötaja koondamist[4] ettevõtetest[5] , mis tegutsevad NACE Rev. 2 osa 41 (hoonete ehitus) valdkonnas Gelderlandi (NL 22) ja Overijsseli (NL 21) külgnevates piirkondades.

– Üheksakuuline vaatlusperiood kestis 1. märtsist 2013 kuni 1. detsembrini 2013.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamiste arvu kindlaksmääramine

7.           Koondamiste arv määrati kindlaks järgmiselt:

– 215 töötajat, arvestatuna kuupäevast, mil ettevõtja esitas töötajale individuaalse teate koondamise või töölepingu lõpetamise kohta;

– 347 töötajat, arvestatuna töölepingu tegeliku lõpetamise või lõppemise kuupäevast.

Abikõlblikud toetusesaajad

8.           Abikõlblike toetusesaajate koguarv on 562.

Koondamiste seos ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 546/2009

9.           Tõendamaks seost koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi vahel, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 546/2009, väidavad Madalmaad, et negatiivseid suundumusi ehitus- ja eriti hoonete ehitamise sektori (teenindushooned ja elamud) tootmises ja tööhõives põhjustavad mitmed asjaolud, millest kõik on seotud finants- ja majanduskriisiga – pankade rangem laenupoliitika, mis on märkimisväärselt vähendanud hüpoteeklaenude ja laenude andmist, valitsuse kokkuhoiumeetmed valitsemissektori võla ja eelarve puudujäägi vähendamiseks, mis on vähendanud avaliku sektori kulutusi, ning hindade ja hoonete väärtuste järsk langus eluasemeturul, mis muudab keeruliseks elamute müümise ja ostmise.

10.         Madalmaade ametivõimud väidavad, et Madalmaade finantssektor on rahvusvaheline ülemaailmne sektor, mis sõltub olulisel määral rahvusvahelistel kapitaliturgudel tehtavatest investeeringutest ning laenude ja hüpoteeklaenude andmisest. Madalmaade pankadel on piiratud võimalused Madalmaade turgudelt säästukapitali ligi meelitamiseks ning sellest tulenevalt ei saa nad rahastada Madalmaade hüpoteeklaene üksnes Madalmaade kapitalist. Seega sõltuvad Madalmaade pangad ülemaailmsetest kapitaliturgudest. Finantssektor on seotud rahvusvaheliste eeskirjadega, mis puudutavad kulude vähendamist, kapitaliinvesteeringuid, laenude andmise ümberhindamist, bilansimahu vähendamist ja finantsreserve. Aastate 2008–2012 hüpoteegiturgu käsitlevast graafikust on näha, et aastane juurdekasv on märkimisväärselt aeglustunud, langedes 7,2 %-lt 2008. aastal 1,9 %-ni 2012. aastal.

Graafik 1: pankade antavate hüpoteeklaenude aastane kasv

* Madalmaade Keskpanga andmed[6]

11.         VKEdele antavate laenude numbrid osutavad langustrendile alates 2008. aastast.

Joonis 1: VKEdele laenude andmine (allikas: Madalmaade Keskpank) [7]

Ligikaudu 98 % Madalmaade ehitusettevõtetest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis kannatavad laenuraha vähesuse tõttu, mis on kaasa toonud hulgaliselt pankrotistumisi ning viinud omakorda koondamisteni.

12.         Majandus- ja finantskriisi tõttu on Madalmaade valitsusel tulnud vähendada eelarve puudujääki ning valitsemissektori võlga, käivitades selleks intensiivse programmi. Eelarvekulusid tuleb 2015. aastal vähendada 24 miljardi euro võrra. See avaldab ehitussektorile negatiivset mõju, kuna avaliku sektori kulutuste vähendamisel on otsene negatiivne mõju infrastruktuuri ja eluasemeprogrammidesse tehtavatele investeeringutele. Keskvalitsuse kulutuste vähendamine mõjutab ka provintside omavalitsusi – Gelderlandi provints hakkas alates 2011. aastast vähendama kulutusi 58 miljoni euro võrra aastas. Overijsseli provints vähendab 2014. aastal oma avaliku sektori kulutusi 17,4 miljoni euro võrra[8]. Ehitussektor sõltub suurel määral piirkondlikust siseturust. Majandus- ja finantskriisist põhjustatud negatiivne majanduslik suundumus ning sellega seonduv avaliku sektori eelarveprogrammide vähendamine asetab ehitussektori haavatavasse olukorda, mis on veelgi haavatavam Gelderlandi ja Overijsseli piirkondlikel turgudel tegutsevate ettevõtete puhul.

13.         Aastatel 2008–2013 vähenes Madalmaade ehitussektoris uute majade toodang 61 014 ühiku võrra. Overijsseli piirkonnas langes uute majade toodang 2625 ning Gelderlandi piirkonnas 7941 maja võrra. Hindade ja uute majade tootmise langus mõjus ehitussektori tööhõivele laastavalt. Selle tagajärjel läks palju ettevõtteid pankrotti ning hulgaliselt ehitustöötajaid kaotas oma töö.

Tabel 1. Uute majade ehitusload[9]

|| Piirkonnad || 2008 || 2009 || 2010 || 2011 || 2012 || 2013

Madalmaad || Lubade koguarv || 87198 || 72646 || 61028 || 55804 || 37370 || 26184

Overijssel || Lubade koguarv || 4937 || 4048 || 4504 || 3332 || 2711 || 2312

Gelderland || Lubade koguarv || 12199 || 9417 || 8342 || 8656 || 5753 || 4258

Koondamiste ja tegevuse lõpetamiste põhjus

14.         Alates 2008. aastast on Madalmaade ehitussektor kannatanud finants- ja majanduskriisi mõjude tõttu ning tootmine on pidevalt langenud (mõningane taastumine leidis aset ainult 2011. aastal). 2012. aastal langes tootmine hoonete ehituses (NACE revision 2 osa 41)[10] 2011. aastaga võrreldes 10,2 %. 2013. aastal see negatiivne suundumus jätkus ning tootmine langes märtsis veel 10 %[11].

Tabel: Hoonete ehitamise aastane käive ettevõtte suuruse kaupa

Valdkond (SBI 2008) || Ajavahemik || Areng (kõik ettevõtted) || Areng (väikeettevõtted) || Areng (keskmise suurusega ettevõtted) || Areng (suured ettevõtted)

Hoonete ehitamine || 2008 || 10,5 || 16,6 || 11,6 || 6,6

Hoonete ehitamine || 2009 || -7,9 || 3,5 || -13,0 || -8,2

Hoonete ehitamine || 2010 || -11,9 || -5,6 || -17,1 || -10,1

Hoonete ehitamine || 2011 || 3,1 || 8,6 || 7,1 || -3,9

Hoonete ehitamine || 2012 || -10,1 || -10,4 || -12,7 || -7,4

15.         2013. aasta kahes esimeses kvartalis kaotati Madalmaade ehitussektoris 28 000 töökohta[12]. Alljärgnev number osutab sellele, et aasta arvestuses kaotati ehitussektoris ülekaalukalt kõige rohkem töökohti.

16.         Negatiivne suundumus Madalmaade tootmises ja tööhõives oli eriti tugevalt tuntav Gelderlandi ja Overijsseli provintsides, kus on hulgaliselt ehitusettevõtteid. 2012. aastal tegutses Gelderlandis ligikaudu 15 500 ning Overijsselis ligikaudu 7500 ehitusettevõtet[13].

Alljärgnevas tabelis on esitatud mõlema provintsi ehitussektori tootmisnumbrid aastatel 2008–2013[14].

Aasta || 2008 || 2009 || 2010 || 2011 || 2012 || 2013 || 2014*

Gelderland || 7835 || 7480 || 6615 || 7296 || 6921 || 6330 || 6155

Overijssel || 4169 || 3745 || 3795 || 3877 || 3519 || 3390 || 3395

# miljonites eurodes

* hinnanguliselt

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule ja riigi tööhõivele

17.         Gelderlandis töötab ehitussektoris ligikaudu 60 000 inimest, mis moodustab 6,3 % kogu töötavast elanikkonnast[15]. Overijsselis töötab ehitussektoris 39 500 inimest, mis moodustab 7,3 % kogu töötavast elanikkonnast[16]. 2011. aastal oli ehitussektori osakaal 12 % Gelderlandi SKPst ning 10 % riiklikust SKPst. Overijsselis oli ehitussektori osakaal SKPst 8,4 %[17].

Tabel: Piirkondlikud SKP andmed ehitussektoris

Teema || Tegevusala || Piirkonnad || Ajavahemik || Väärtus miljonites eurodes

SKP || Kõik majandustegevused || Madalmaad || 2011 || 536618

SKP || Kõik majandustegevused || Overijssel || 2011 || 31984

SKP || Kõik majandustegevused || Gelderland || 2011 || 54186

SKP || Ehitus || Madalmaad || 2011 || 28986

SKP || Ehitus || Overijssel || 2011 || 2449

SKP || Ehitus || Gelderland || 2011 || 3559

Need tööhõive ja SKP numbrid näitavad, et ehitussektoril on provintsi majanduses ja tööturul oluline roll. Seetõttu on sektoris tehtavatel koondamistel märkimisväärne negatiivne mõju kohalikule ja piirkondlikule majandusele ning tööhõive tasemetele.

18.         Overijsseli ja Gelderlandi ehitussektoris aset leidnud koondamiste märkimisväärne tõus on üles märgitud ning seda on võrreldud riiklike numbritega. Mõlema provintsi töötute arv moodustab 39 % kõikidest 2012. aasta koondamistest. Tabel näitab töötute arvu kasvu kuus kolme aasta jooksul.

Tabel: Koondamiste arv ehitussektoris

|| J || F || M || A || M || J || J || A || S || O || N || D

2011 || 5,572 || 4,998 || 4,461 || 4,072 || 3,932 || 4,479 || 4,496 || 4,189 || 4,162 || 4,287 || 4,526 || 5,574

2012 || 5,961 || 6,184 || 5,825 || 5,614 || 5,580 || 5,643 || 6,270 || 6,486 || 6,474 || 6,712 || 7,404 || 9,060

2013 || 10,136 || 10,518 || 10,416 || 9,945 || 9,592 || 9,410 || 10,285 || 10,197 || 10,200 || 9,550 || 10,165 || 11,681

Numbrid näitavad, kuivõrd tõsine on olukord mõlema provintsi ehitussektoris. Töötus kasvab sektorites kiiresti, olles haripunktis 2012. aasta detsembrist 2013. aasta märtsini, misjärel edasisi muudatusi pole toimunud[18].

Toetusesaajate sihtrühm ning kavandatavad meetmed

Toetusesaajate sihtrühm

19.         Eeldatav meetmetes osalevate abikõlblike toetusesaajate arv on 475.

20.         Eeldatavad osalejad jagunevad soo, rahvuse ja vanuse alusel järgmiselt:

Kategooria || Toetust saavate töötajate arv

Sugu: || Mehed: || 440 || (92,6 %)

|| Naised: || 35 || (7,4 %)

Rahvus: || ELi kodanikud: || 475 || (100 %)

|| ELi mittekuuluvate riikide kodanikud: || 0 || (0 %)

Vanuserühm: || 15–24-aastased: || 15 || (3,1 %)

|| 25-29-aastased: || 46 || (9,7 %)

|| 30-54-aastased: || 310 || (65,3 %)

|| 55-64-aastased: || 104 || (21,9 %)

|| üle 64-aastased: || 0 || (0 %)

Kavandatavad meetmed

21.         Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused hõlmavad järgmisi meetmeid, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, millega aidatakse koondatud töötajatel tööhõivesse tagasi pöörduda:

(1) Abi töö otsimisel ja arvele võtmine

(a) alustatakse kõikide osalejate intensiivse arvelevõtmisega, kontrollides nende pädevusi, oskusi ja ambitsioone ning selgitades välja nende tulevased valikuvõimalused

(b) abi töö otsimisel – kõikidele osalejatele pakutav kohandatud programm: keskse teeninduspunkti aktiivne tugi, mis hõlmab tööle kandideerimiseks ja töökoha vahetamiseks vajalike dokumentide koostamist, intensiivset tööalast koolitust, karjääriüritusi, ehitustööstuse teeninduspunkti loomist ning intensiivset ühendusepidamist töötajatega

(2) Koolitus ja ümberõpe

Koolitus- ja ümberõppeasutused ning täiendavad meetmed ehitussektoris töö leidmiseks ning uute kutseprofiilide omandamiseks. Need meetmed on projektis olulised, et anda koondatud töötajatele tööturul rohkem võimalusi. Eristatakse ehitussektoris ning väljaspool ehitussektorit pakutavaid koolitusi. Sektorisiseselt (lähtudes eelmise EGF projekti tulemustest) kavatsevad Madalmaade ametivõimud muuta koondatud töötajad rohkem „üldprofessionaalideks”, mis eeldatavalt suurendab märkimisväärselt asjaomaste isikute võimalusi tööturul.

Ehitussektorivälistel koolitustel tuleb võtta arvesse kandidaatide võimalusi ja tööalaseid kogemusi. Tööalaseid võimalusi võib leida transpordisektoris, aga ka sellistes ehitusega seotud sektorites nagu ehitustransport, paigaldustööd ja asbesti lammutamine.

Ehitussektorist või sellega seonduvatest sektoritest täiesti erinevates sektorites pakutakse koondatud töötajatele koolitust ainult erandjuhtudel. Arvestades aga eelmise EGF projekti positiivset kogemust, kus mõned inimesed said koolitust tervishoiusektoris ning leidsid seal töö, jäetakse ka see võimalus rakendamise käigus avatuks.

Koolituse/ümberõppe näited:

(a) Ehitustöötaja (puusepp) ümberõpe üldoskustööliseks, õppides juurde müüriladumise või torutööde oskuseid

(b) Ehitustöötaja ümberõpe tööks transpordisektoris

(c) Ehitustöötaja koolitamine uues sektoris, näiteks kiirabitranspordis tervishoiutöötajana või aianduse/põllumajanduse erialadel töötamiseks

(3) Töökohavahetuse toetamine

Töökohavahetuse käigus antakse osalejatele võimalus töötada muudes sektorites kui ehitussektoris, kus nad töötasid enne töötuks jäämist. Selleks, et otsustada, kas inimene on töökohavahetuseks valmis, kasutatakse vahendeid nagu tööalase suunitluse määramine ja tööalane nõustamine, et teha kindlaks, kas inimene on tegelikult suuteline karjäärimuutust tegema, ning millist haridusprogrammi tuleks sel juhul kasutada. Tööalase suunitluse määramise tulemuseks võib olla koolitusprogramm, mis tõenäoliselt asub väljaspool ehitussektorit.

Madalmaade ametivõimud kasutavad töökohavahetuse vahendeid EGFi rakendamise käigus ka kandidaatide üldiseks ettevalmistamiseks tööturu jaoks. Paljud projektis osalejad omavad pikaajalist töökogemust ehitussektoris ning ei ole harjunud töökohtadele kandideerima, CVsid koostama või töökohtade leidmiseks sotsiaalmeediat kasutama. Projekt annab nende vahenditega seonduvalt abi.

(4) Liikuvusbörs

See hõlmab paindliku tööbörsi loomist, mis on suunatud nii tööotsijatele kui ka tööandjatele, kes võivad pakkuda (ajutisi) töökohti. See teenus võimaldab kasutada tööjõudu paindlikult. Ümberõppinud töötajad saavad selle abil vajaliku töökogemuse, mis võimaldab neil end uutele töövõtjatele pakkuda. Eelarvelised kulud on ette nähtud paindliku tööbörsi loomiseks ning osaleda soovivate ettevõtete poole pöördumiseks. Eelarvelised kulud sisaldavad tööjõukulusid, rendikulusid ja muid vajalikke vahendeid (veebisait, avalikud suhted, töökuulutuste leht jne). Seega otsitakse paindliku tööbörsi kaudu projektis osalejatele (ajutisi) töökohti. Kui inimene on koolituse läbinud, suunatakse ta tõenäoliselt paindlikule tööbörsile, et leida talle töö. Mõnikord saab kandidaadi kohe pärast koolituse lõppemist tööle suunata, näiteks koolituse raames ettevõttes praktika läbimise või seal töökogemuse omandamise korral. Samuti võib kandidaadid paindlikule tööbörsile suunata kohe pärast arvele võtmist. Madalmaade ametivõimude hinnangul suunatakse paindlikule tööbörsile ligikaudu 225 projektis osalejat, et leida neile selle vahendi abil töö.

22.         Eespool kirjeldatud kavandatavate meetmete näol on tegemist aktiivsete tööturu meetmetega EGF määruse artiklis 7 sätestatud rahastamiskõlblike meetmete tähenduses. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

23.         Madalmaade ametivõimud on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtted peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Hinnanguline eelarve

24.         Hinnangulised kogukulud on 2 709 635 eurot, mis hõlmab 2 601 250 euro ulatuses kulutusi individuaalsetele teenustele ning 108 385 euro ulatuses kulutusi ettevalmistus-, haldus-, teabe- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevustele.

25.         EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 1 625 781 eurot (60 % kogukuludest).

Meetmed || Eeldatav osalejate arv || Hinnanguline kulu osaleja kohta (eurodes) || Hinnanguline kogukulu (eurodes); (% kogu-kuludest)

Individuaalsed teenused (EGF määruse artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased meetmed)

Abi töö otsimisel || 475 || 1 665 || 790 875

Arvele võtmised || 475 || 515 || 244 625

Koolitus ja ümberõpe: a. Koolitus ja ümberõpe ehitussektoris b. Koolitus ja ümberõpe ehitussektoriga seonduvas sektoris c. Koolitus väljaspool ehitussektorit || 75 50 25 || 5 000 6 500 12 710 || 375 000 325 000 317 750

Töökohavahetuse toetamine || 50 || 3 355 || 167 750

Liikuvusbörs || 225 || 1 691,78 || 380 650

Vahesumma (a): || – || – ||  2 601 250

Ettevalmistus-, haldus-, teabe- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevused:

1. Ettevalmistustegevused || – || 0

2. Haldamine || – || 27 096

3. Teave ja reklaam || – || 27 096

4. Kontroll ja aruandlus || – || 54 193

Vahesumma (c): || – || 108 385; (4 %)

Kogukulud (a + c): || – || 2 709 635

EGFist antava toetuse maht (60 % kogukuludest) || – || 1 625 781

26.         EGF määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohaste meetmete kulud on 0 eurot ning ei ületa seega 35 % individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogukuludest.

Kulutuste abikõlblikkuse periood

27.         Madalmaade ametivõimud alustasid abi vajavatele töötajatele individuaalsete teenuste pakkumist 1. veebruaril 2014. Kulutused punktis 25 esitatud meetmetele ehk vahesumma (a) on abikõlblik EGFist rahalise toetuse saamiseks 1. veebruarist 2014 kuni 20. veebruarini 2016.

28.         Madalmaade ametivõimud alustasid EGFi rakendamiseks vajalike halduskulude kandmist 1. veebruaril 2014. Seega on ettevalmistus-, haldus-, teabe- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevuste kulutused abikõlblikud EGFist rahalise toetuse saamiseks 1. veebruarist 2014 kuni 20. augustini 2016.

Täiendatavus riiklikest või liidu fondidest rahastatavate meetmetega

29.         Madalmaade ametivõimud on näidanud, et eespool kirjeldatud meetmed, mida toetatakse EGFist, ei saa samal ajal rahalist toetust muudest liidu rahastamisvahenditest.

30.         Riikliku eelrahastamise või kaasrahastamise allikateks on toetus mahus 250 000 eurot, mille Overijsseli provints on eraldanud endiste töötajate tööturule tagasipööramiseks suunatud EGF meetmete toetuseks, ning sotsiaalpartnerite (O&O fondsen) rahastus, mis täiendab ülejäänud vajaminevat kaasrahastust (s.o 833 854 eurot).

Menetlused sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartneritega ning kohalike ja piirkondlike võimudega konsulteerimiseks

31.         Madalmaade ametivõimud on märkinud, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett koostati ametiühingute ja tööandjate organisatsioonidega konsulteerides. Madalmaade ehitussektori sotsiaalpartnerid osalevad haridusasutuste juhtimises. Nende asutuste haridusprofessionaalid juhivad sektori koolitus- ja haridusasutusi. Ehitussektori tehnilist bürood, kes taotluse algatas, juhivad samuti sotsiaalpartnerid. 2013. aasta 3. detsembril, 5. detsembril ja 16. detsembril korraldati Overijsseli provintsis ning 20. detsembril Gelderlandi provintsis rida piirkondlikke kohtumisi sektori esindajate ja ehitusettevõtete vahel. Asjaomased osapooled hindasid koos UWVga probleemi olemust ja ulatust ning kavandasid meetmed, mis aitavad koondatud töötajatel uuesti tööd leida, taotledes eelkõige toetust EGFist.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

32.         Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikku kirjeldust, milles täpsustatakse seotud asutuste kohustusi. Madalmaad on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid.

Asjaomase liikmesriigi võetud kohustused

33.         Madalmaade ametivõimud on andud kõik vajalikud kinnitused seoses järgmisega:

– kavandatavatele meetmetele ja nende rakendamisele juurdepääsul austatakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

– siseriiklikes ja ELi õigusaktides sätestatud kollektiivseid koondamisi puudutavad nõuded on täidetud;

– juhul kui töötajaid koondanud ettevõtted on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on nad täitnud seoses koondamistega oma õigusjärgsed kohustused ning oma töötajaid vastavalt toetanud;

– kavandatavad meetmed on mõeldud töötajate toetamiseks ja neid ei kasutata ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimiseks;

– kavandatavad meetmed ei saa toetust muudest liidu fondidest või rahastamisvahenditest ning välditakse mis tahes topeltrahastamist;

– kavandatavad meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

– rahaline toetus EGFist on kooskõlas riigiabi käsitlevate liidu sisuliste ja menetluseeskirjadega.

MÕJU EELARVELE

Eelarveettepanek

34.         EGFi toetus ei tohi ületada aastast maksimumsummat, mis on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindade kohaselt), nagu on sätestatud nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (milles sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[19] artiklis 12.

35.         Olles taotlust hinnanud EGF määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste valguses ning arvestades sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku kasutada EGF fondi summas 1 625 781 eurot, mis moodustab 60 % kavandatavate meetmete kogukuludest, et anda taotlusele rahalist toetust.

36.         Kavandatava otsuse EGFi kasutamiseks võtavad ühiselt vastu Euroopa Parlament ja nõukogu, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelises eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 2. detsembri 2013. aasta institutsioonide vahelise kokkuleppe[20] punktis 13.

Seonduvad õigusaktid

37.         Samaaegselt EGFi kasutusele võtmise otsuse ettepaneku tegemisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele summas 1 625 781 eurot.

38.         Koos EGFi kasutusele võtmise otsusega võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu EGFi kasutusele võtmise otsuse.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2014/002 NL/Gelderland-Overijssel construction)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,[21] ja eelkõige selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

järgides Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[22] punktis 13 ette nähtud menetlust,

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on kaotanud töö seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Fondi toetus ei tohi ületada aastast maksimumsummat, mis on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindade kohaselt), nagu on sätestatud nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013, milles sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,[23] artiklis 12.

(3)       Madalmaad esitasid 20. veebruaril 2014 taotluse, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega NUTS II tasandi külgnevates piirkondades Gelderlandis ja Overijsselis asuvas 89 ettevõttes, mis tegutsevad NACE Revision 2 osas 41 (hoonete ehitus),[24] ning saatsid määruse (EL) nr 1309/2013 kohaselt täiendavat teavet. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)       Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Madalmaade taotluse põhjal rahalist toetust 1 625 781 euro ulatuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) raames kasutusele 1 625 781 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[3]               ELT L 154, 21.6.2003, lk 1, nagu seda on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 31/2011.

[4]               EGF määruse artikli 3 punkti a tähenduses.

[5]               Asjaomaste ettevõtete loetelu ning igas ettevõttes koondatud töötajate arv on esitatud lisas.

[6]               Allikas:http://www.dnb.nl/nieuws/nieuwsoverzicht-en-archief/statistisch-nieuws-2012/dnb280065.jsp

[7]               Kredietverlening aan het MKB stuurgroep kredietverlening 2 mei 2012. (Pankade antud laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele).

[8]               http://www.gelderland.nl/smartsite.dws?id=10825 Artikkel Gelderlandi provintsi eelarve ning kulutuste vähendamise kohta. http://www.overijssel.nl/bestuur/overijssel/begroting-overijssel/ Artikkel Overijsseli provintsi eelarve ja kulutuste vähendamise kohta.

[9]               http://statline.cbs.nl/StatWeb/publication/?DM=SLNL&PA=82001NED&D1=0&D2=0-1&D3=0&D4=0,8,10&D5=237,254,271,288,305,l&HDR=T,G4&STB=G3,G1,G2&VW=T.

[10]                    http://statline.cbs.nl/StatWeb/publication/?DM=SLNL&PA=71999ned&D1=a&D2=a&D3=1&D4=19,24,29,34,l&HDR=T,G1&STB=G2,G3&VW=T.

[11]                    http://statline.cbs.nl/StatWeb/publication/default.aspx?DM=SLNL&PA=81808ned&D1=a&D2=a&D3=0&D4=118%2c135%2c138-145&HDR=T&STB=G1%2cG2%2cG3&VW=T Ehitussektori käibe areng.

[12]                    http://www.cbs.nl/nl-NL/menu/themas/arbeid-sociale-zekerheid/publicaties/arbeidsmarkt-vogelvlucht/korte-termijn-ontw/2006-arbeidsmarkt-vv-bedrijfstak-art.htm Sektori tööhõive (kättesaadav ainult hollandi keeles).

[13]             2012. aasta andmed: statistilised andmed Overijsseli ning Gelderlandi kohta http://www.gelderland.databank.nl/; http://www.overijssel.nl/overijssel/cijfers-kaarten/databank-overijssel/. Piirkondlikud tootmisnumbrid, EIP „Ootused tootmisele ja tööhõivele ehitustööstuses, 2014”.

[14]             Allikas: EIP Economic Institute for Construction Research. Tootmisandmed 2008–2013.

[15]                    Gelderlandi provintsi majandusuuringute büroo. Statistilised andmed Gelderlandi provintsi kohta. http://www.gelderland.databank.nl/.

[16]             Overijsseli provintsi andmebaas. Töökohtade arv ehitussektoris 2012. aastal. http://overijssel.databank.nl/.

[17]                    http://statline.cbs.nl/StatWeb/publication/?DM=SLNL&PA=81355NED&D1=2&D2=0,8&D3=0,9,11&D4=l&HDR=T,G3&STB=G1,G2&VW=T Ehitussektori osakaal SKPst Gelderlandi ja Overijsseli provintsides.

[18]             Andmed: Gelderlandi ja Overijsseli UWV (töötajate hüvitisskeemide instituut).

[19]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[20]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[21]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[22]             ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[23]             ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[24]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

LISA

Ettevõte, kus töötajad koondati || Piirkond, kus asus koondatud töötajate töökoht || Koondatud töötajate arv igas ettevõttes || Koondamiste arvutamisel kasutatud meetod(id)

A. Beverwijk en Zonen B.V. || Overijssel (NL21) || 3 || 2

Aan de Stegge Presolid Home Bv || Overijssel (NL21) || 2 || 2

Aannemers- en Staalconstructiebedrijf Aan de Stegge B.V. || Overijssel (NL21) || 13 || 2

Aannemersbedrijf Bramer BV || Overijssel (NL21) || 6 || 2

Aannemersbedrijf G. Bronkhorst en Zn Bv || Gelderland (NL22) || 20 || 3

Aannemersbedrijf H. De Bondt Ede Bv || Gelderland (NL22) || 7 || 3

Aannemersbedrijf H.J.W. Beijers V.O.F. || Gelderland (NL22) || 2 || 2

Aannemersbedrijf Haafkes Veldwachter BV || Overijssel (NL21) || 3 || 2

Aannemersbedrijf Haarman || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Aannemersbedrijf Hoenderboom Bv || Gelderland (NL22) || 12 || 3

Aannemersbedrijf Horenberg B.V. || Overijssel (NL21) || 8 || 2

Aannemersbedrijf J.Valk & Zonen B.V. || Overijssel (NL21) || 3 || 2

Aannemersbedrijf Rijsdijk || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Aannemersbedrijf Rougoor Bv || Gelderland (NL22) || 2 || 3

Aannemingsbedrijf Boks vof || Gelderland (NL22) || 1 || 3

Aannemingsbedrijf E.G.J. Steggink B.V. || Overijssel (NL21) || 1 || 2

Aannemingsbedrijf HJ te Selle Bv || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Aannemingsbedrijf J.A. van Boxtel B.V. || Gelderland (NL22) || 3 || 2

Aannemingsbedrijf Mecklenfeld B.V. || Overijssel (NL21) || 7 || 2(1 töötaja),3(6 töötajat)

Aannemingsbedrijf Neijenhuis Bv || Gelderland (NL22) || 11 || 3

Aannemingsbedrijf van Kessel B.v. || Gelderland (NL22) || 1 || 3

Aannemingsmaatschappij Olde-Rikkert Bv || Overijssel (NL21) || 46 || 2(2 töötajat),3(44 töötajat)

AB Bouwservice Oost Nederland B.V. || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Allure Bouw Bv || Overijssel (NL21) || 26 || 3

B.v. aannemingsmaatschappij v/h P.Poeles || Overijssel (NL21) || 8 || 3

Bergman Aannemersbedrijf || Gelderland (NL22) || 1 || 3

Beton-, Onderhoud-en Uitzet Werken Beerdsen || Gelderland (NL22) || 3 || 3

Bouw- en Aannemingsbedrijf Rijswijk Bv || Gelderland (NL22) || 4 || 3

Bouw- en Handelscentrum G.H. Bruggink B.V. || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Bouwbedrijf EBU Doetinchem B.V. || Gelderland (NL22) || 7 || 2

Bouwbedrijf Gebr. Kamphuis B.V. || Overijssel (NL21) || 14 || 2

Bouwbedrijf Gebroeders Kleinjan Bv || Overijssel (NL21) || 10 || 3

Bouwbedrijf H.J. Klomps B.V. || Gelderland (NL22) || 9 || 2

Bouwbedrijf Heimensen BV || Gelderland (NL22) || 5 || 2

Bouwbedrijf Hulshof || Overijssel (NL21) || 7 || 2

Bouwbedrijf IJzerman Heerde B.V. || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Bouwbedrijf J H Scholten B.v. || Overijssel (NL21) || 6 || 3

Bouwbedrijf J. Heldoorn B.V. || Overijssel (NL21) || 1 || 2

Bouwbedrijf Kampman B.V. || Gelderland (NL22) || 4 || 2

Bouwbedrijf Louis Wijnhout B.V. || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Bouwbedrijf Middelhuis & Wopereis B.v. || Gelderland (NL22) || 7 || 3

Bouwbedrijf Ottenhof BV || Overijssel (NL21) || 5 || 2

Bouwbedrijf Regeling bv || Overijssel (NL21) || 36 || 3

Bouwbedrijf Roosdom Tijhuis Rijssen B.V. || Overijssel (NL21) || 2 || 2

Bouwbedrijf Sprong BV || Gelderland (NL22) || 11 || 3

Bouwbedrijf 't Woud Bv || Gelderland (NL22) || 15 || 3

Bouwbedrijf Thus-Heebing B.V. || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Bouwbedrijf Van Swaay || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Bouwbedrijf Verploegh BV || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Bouwbedrijf Wensink & Prins BV || Overijssel (NL21) || 6 || 2

Bouwcollectief Voorstonden Bv || Gelderland (NL22) || 8 || 3

Bouwlijn Van Dijk B.V. || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Bouwonderneming Hoppen BV || Overijssel (NL21) || 1 || 2

Broekhuizen Kabo B.V. || Gelderland (NL22) || 2 || 2

De Vree en Sliepen BV || Gelderland (NL22) || 1 || 2

De Zeeuw BV || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Design Bouw B.V. || Overijssel (NL21) || 6 || 2

Dijkhuis Aannemersbedrijf BV || Overijssel (NL21) || 1 || 2

Dst Bouw Management International Bv || Overijssel (NL21) || 1 || 3

Gebr. van der Geest B.V. || Overijssel (NL21) || 1 || 2

Gebrs Lukkassen Metselwerk Bv || Gelderland (NL22) || 45 || 3

Giesbers-Arnhem Bouw B.V. || Gelderland (NL22) || 3 || 2

Giesbers-Wijchen Bouw B.V. || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Groothuis bouwgroep || Overijssel (NL21) || 1 || 2

Hegeman Bouw Vriezenveen B.V. || Overijssel (NL21) || 5 || 2

Henk Selles Bouwbedrijf || Overijssel (NL21) || 1 || 2

Hoffman Bouwbedrijf B.V. || Gelderland (NL22) || 8 || 2

Hoornstra Bouw B.V. || Gelderland (NL22) || 5 || 2

Kempink Bouwbedrijf Bv || Gelderland (NL22) || 11 || 3

|| Gelderland (NL22) || 2 || 2

Klein Haar aannemersbedrijf || Gelderland (NL22) || 4 || 2

Koopmans Bouwgroep B.V. || Overijssel (NL21) || 7 || 2

Kraay aannemingsbedrijf bv || Gelderland (NL22) || 15 || 3

Plegt-Vos Bouwgroep B.V. || Overijssel (NL21) || 2 || 2

Prefab totaal BV || Overijssel (NL21) || 23 || 3

Rots Bouw B.V. || Gelderland (NL22) || 7 || 2

Rtw Bv || Overijssel (NL21) || 7 || 3

Stenfert Spantbouw B.V. || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Temmink bouwbedrijf || Overijssel (NL21) || 2 || 2

Tomberg Funderingen en Onderbouw BV || Gelderland (NL22) || 2 || 3

Van Benthem's Aannemingsbedrijf Bv || Overijssel (NL21) || 1 || 2

Van Dijk Bouw B.V. || Gelderland (NL22) || 4 || 2

|| Overijssel (NL21) || 5 || 2

Van Dijk Bouw Twente B.V. || Overijssel (NL21) || 2 || 2

Van Driesten Harskamp Bouwbedrijf B.V. || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Van Kessel Bouw Bv || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Vastbouw Oost BV || Overijssel (NL21) || 1 || 2

Veluwezoom Verkerk Bouw B.V. || Gelderland (NL22) || 19 || 2

VOF Oleander || Overijssel (NL21) || 4 || 3

Wam & van Duren Bouwgroep BV || Gelderland (NL22) || 1 || 2

Koondatud töötajate koguarv Ettevõtete koguarv || || 562 ||

89