SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Käesoleva ettepanekuga tuleks laiendada Periklese programmi neile Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes ei ole veel eurot ühisrahana kasutusele võtnud.

Periklese programm on vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest. Programm loodi nõukogu 17. detsembri 2001. aasta otsusega 2001/923/EÜ. Kõnealuse otsuse mõju laiendati ELi liikmesriikidele, kes ei olnud veel eurot ühisrahana kasutusele võtnud, nõukogu 17. detsembri 2001. aasta otsusega 2001/924/EÜ. Hilisemate muudatustega, mis tehti nimetatud alusaktidesse nõukogu otsustega 2006/75/EÜ, 2006/76/EÜ, 2006/849/EÜ ja 2006/850/EÜ, on programmi kestust pikendatud kuni 31. detsembrini 2013.

2. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Periklese programmi rakendusala laiendatakse liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud, kavandatava paralleelse määrusega, mis tugineb ELi toimimise lepingu artiklile 352.

Periklese programmi õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 133, milles peegeldub mure seoses euro kaitsmisega ja millega nähakse ette vajalikud meetmed selle kasutamiseks ühisrahana. See õiguslik alus on aga kohaldatav vaid liikmesriikide suhtes, kes on euro ühisrahana kasutusele võtnud.

3. MÕJU EELARVELE

Käesolevale määruse ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning personali- ja haldusressursside vajadus. Kõnealune eelarvele avalduvat mõju kirjeldav finantsselgitus on identne (v.a õigusliku aluse osas) finantsselgitusega, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr .../2012 kohta, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles 2020).

2011/0446 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega laiendatakse määruse (EL) nr …/2012 (millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles 2020)) reguleerimisala euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

olles saanud Euroopa Parlamendilt nõusoleku,[1]

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EL) nr …/2012[2] vastuvõtmisel sätestasid Euroopa Parlament ja nõukogu, et seda kohaldatakse liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 139 on sätestatud, et artiklis 133 ette nähtud euro kasutamisega seotud meetmed ei ole kohaldatavad liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand.

(2) Teabe ja töötajate vahetus ning abi- ja koolitusmeetmed, mida Periklese programmi alusel rakendatakse, peaksid siiski olema ühtsed kogu Euroopa Liidus ning seepärast tuleks võtta vajalikke meetmeid, et tagada samaväärne euro kaitse tase ka neis liikmesriikides, mille ametlikult kehtiv vääring ei ole euro,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr …/2012 reguleerimisala laiendatakse liikmesriikidele, kes ei ole nõukogu määruse (EÜ) nr 974/1998[3] artikli 1 punktis a määratletud osalevad liikmesriigid.

Kõnealuste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi käsitatakse määruse (EL) nr …/2012 (millega luuakse programm Perikles 2020) artikli 5 tähenduses rahastamiseks abikõlblikena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Nõukogu määrus, millega laiendatakse määruse (EL) nr …/2012 (millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles 2020)) reguleerimisala euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele.

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu määrus, millega laiendatakse määruse (EL) nr …/2012 (millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles 2020)) reguleerimisala euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[4]) struktuurile

Poliitikavaldkond: 24 − Pettusevastane võitlus

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[5]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ettepanek on osa komisjoni paketist, mis on seotud järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga (ELi programmi kaasrahastamine mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kontekstis).

Programmi üldine eesmärk on toetada ja täiendada liikmesriikide võetavaid meetmeid, et kaitsta euro pangatähti ja münte võltsimise ning sellega seotud pettuse eest, aidates seega riikide ja Euroopa pädevaid asutusi nende püüdlustes arendada omavahel ja Euroopa Komisjoniga välja tihe ja regulaarne koostöö, kaasates sellesse ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile [tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemi tegevus number 240202]

Programmi lühiajalised eesmärgid hõlmavad järgmist:

(1) suurendada Euroopa Liidu teadlikkust ja euro rahvusvahelist mõõdet; laiendada üldisi euro kaitsega seotud teadmisi;

(2) toetada euro võltsimise ennetamist ning anda panus euro võltsimise ja sellega seotud pettuse kõrvaldamisse eriotstarbelise koolituse ja abi kaudu nendes valdkondades;

(3) edendada koolitajate kõrgetasemelise koolituse ühtlustamist, võttes arvesse riiklikke tööstrateegiaid;

(4) edendada tihedamat koostööd asjaomaste struktuuride ja töötajate vahel, arendada vastastikust usaldust ning vahetada teavet, muu hulgas tegevusmeetodite, kogemuste ja töötavade kohta;

(5) toetada euro konkreetse õigusliku ja kohtuliku kaitse väljatöötamist;

(6) tõsta euro kaitse taset nendes riikides, mida hinnatakse ohustatuks, toetades spetsiifiliste seadmete ostmist.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Abisaajad, kellele ettepanek on suunatud, on üksnes liikmesriikide pädevad asutused euro kaitsmise valdkonnas. Programmi meetmete sihtrühmad on kõik avaliku ja erasektori töötajad, kes on seotud euro kaitsmisega.

Mõju on järgmine:

(1) positiivne mõju riiklikele ja piiriülestele meetmetele, mis on suunatud euro võltsimise ning sellega seotud pettuse ennetamisele ja kõrvaldamisele;

(2) liikmesriikide pädevatel asutustel on võimalik saada tuge oma püüdlustes saavutada ja säilitada euro pangatähtede ja müntide võrdselt kõrgetasemeline kaitse;

(3) kasu asjaomastele töötajatele tänu üldise ja eriotstarbelise teabe asjakohasele levitamisele ning koostöö ja euro pangatähtede ja müntide kaitse võrgustike väljatöötamisele;

(4) abi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele nende institutsioonilise ja õigusraamistiku parandamisel, et saavutada raha võltsimise ja sellega seotud pettuse vastase kaitse ühtlaselt kõrge tase.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Peamised näitajad, mille alusel hinnatakse erieesmärgi elluviimist:

–          võltsitud euro pangatähtede ja müntide hulk;

–          suletud võltsimisvabrikute arv;

–          vahistatud isikute arv ja

–          rakendatud karistused.

Tööprogrammides täpsustatakse erieesmärke ja programmi rakendamise peamisi vahe-eesmärke.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

Periklese programmi rakendusala laiendatakse liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud, kavandatava paralleelse määrusega, mis tugineb ELi toimimise lepingu artiklile 352.

Periklese programmi õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 133, milles peegeldub mure seoses euro kaitsmisega ja millega nähakse ette vajalikud meetmed selle kasutamiseks ühisrahana. See õiguslik alus on aga kohaldatav vaid liikmesriikide suhtes, kes on euro ühisrahana kasutusele võtnud.

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Võttes arvesse varasemaid kogemusi ja programmi Perikles rakendamise tulemusi, käsitletakse programmi Perikles 2020 raames mitut probleemi, mis on seotud euro kaitsega võltsimise eest:

– esile kerkivad uued ohud, kuna euro pangatähed ja mündid püsivad kriminaalsete rühmituste huviorbiidis üha enamates kolmandates riikides. Perikles 2020 peaks suutma pakkuda nende riikide ametiasutustele piisavat tuge, et seda olukorda lahendada;

– uute euro pangatähtede seeria kasutuselevõtt lähiaastatel suurendab tõenäoliselt nõudlust teadlikkuse suurendamise ja eriotstarbelise koolituse järele;

– ELiga ning võimalik, et ka euroalaga, liituvad uued riigid, mis suurendab veelgi koolitusvajadusi;

– nõudlust Periklese toe järele peaks vaatlema ka liikmesriikide eelarve kokkuhoiu ja vähenevate ressursside taustal.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Oodatakse, et programm Perikles 2020 aitab kaasa euro kaitsmise taseme säilitamisele ja edasisele tõstmisele teadlikkuse suurendamise meetmete ja asjaomaste töötajate eriotstarbelise koolituse abil; samuti töötajate vahetusele, mis veelgi enam edendaks koostööd ja võrgustike loomist liikmesriikide pädevate talituste vahel ja kolmandate riikidega; ning euro kaitsega tegelevatele ametiasutustele tehnilise abi andmisele.

Eeldatavalt suurendavad need meetmed euro võltsimise ja sellega seotud pettuse ennetamise ja kõrvaldamise tõhusust.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Programmi Perikles hinnati kahel korral – aastatel 2004 ja 2011. Hindamised näitasid, et programm saavutas oma eesmärgid ja kõik abisaajad leidsid, et programmi tuleks jätkata.

Hindamistes tulid välja ka valdkonnad, kus programmi tuleks parandada, nimelt vajadus menetlusi lihtsustada, toetuse kasutamist ratsionaalsemaks muuta ja suurendada võimalusi abistada kolmandate riikide ametiasutusi nende püüdlustes kaitsta Euroopa ühisraha.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Mõju hindamine näitas, et programm Perikles on ainus ELi programm, mis on konkreetselt pühendatud euro kaitsmisele võltsimise eest. Programmiga Perikles peaks jätkuvalt toetama hõlmatud perioodi (2014–2020) meetmeid, mis täiendavad muude programmide raames võetavaid meetmeid. Selleks korraldatakse ka edaspidi dialoogi nii riiklikul kui ka ELi tasandil, et ära hoida võimalikud kattuvused ja tagada üldine sidusus.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus (7 aastat: 2014–2020)

– X  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– X  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014−2023 (2021−2023 ainult maksete assigneeringutele)

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[6]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[7]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Võrreldes programmi varasemate versioonidega on lihtsustatud vastavalt abisaaja ja komisjoni kanda jäävate kulutuste kindlaksmääramise korda.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Vt ettepaneku artiklit 12, mille kohaselt:

- antakse igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet tulemuste, sealhulgas kooskõla ja vastastikuse täiendavuse kohta muude ELi programmidega;

- on ette nähtud programmi eesmärkide rakendamise hindamine (hiljemalt 31. detsembriks 2017);

- lisaks koostatakse eelarvepädevatele institutsioonidele lõpparuanne programmi eesmärkide saavutamise kohta 2021. aasta lõpuks.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Toetuslepingute puhul peetakse ohtu väikeseks, kuna 90 % juhtudel on abisaajad liikmesriikide riiklikud ametiasutused või õiguskaitseasutused.

Hankemenetluse põhjal sõlmitud lepingute puhul on riski vähendatud, sest suur osa kuludest on õiguslikult ja rahaliselt kaetud raamlepinguga, mis on sõlmitud üheks aastaks võimalusega seda kolm korda pikendada.

Komisjoni nõuete kohaselt tehakse igal aastal riskianalüüs.

- Oluline kindlakstehtud risk toetustoimikutes on see, et abisaajad tõlgendavad liiga vabalt toetuse tingimusi seoses meetme rakendamisel tekkinud kulude rahastamiskõlblikkusega.

- Abisaaja deklareeritud kulud, mis ei kuulu toetuslepingu rakendusalasse.

- Personalikulud ei ole piisavalt põhjendatud.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Programmi mõlema osa (toetuste ja hangete) kontrollimenetlused on kooskõlas finantsmäärusega. Eelkontroll (kulukohustused ja maksed) Komisjoni/OLAFi finantsjuhtimise kavaks on valitud osaliselt detsentraliseeritud mudel, mille puhul toimub kogu eelkontroll keskses eelarveüksuses. Kõiki toimikuid kontrollivad vähemalt kolm ametnikku (toimikuhaldur ja finantskontrolliga tegelev ametnik eelarveüksuses ning tegevuskontrolliga tegelev ametnik kulude eest vastutavas üksuses), enne kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja need heaks kiidab. Peadirektor on igale üksuse juhile andnud edasivolitused ning seega vastutab iga üksuse juht programmi oma osa rakendamise eest.

- Iga tehingu puhul, mis nõuab edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitust, teostab eelkontrolli finantskontrolliga tegelev ametnik. - Kontrollitakse tundlikke muutujaid (nagu kanded ja pangakonto, pearaamatu aruanded, eelarveread, summad ja arvutused jne) vastavalt raamatupidamise kvaliteediaruande kontekstis tehtud riskihindamise tulemustele. Kõikides Periklese hanketoimikutes osaleb kontrollimispäeval OLAFi ametnik, et jälgida rahaliste vahendite õiget rakendamist (nt konverentsid ja koolitused). Toetused - Abisaajate allkirjastatud toetuslepingus määratakse kindlaks rahastamise taotlemise tingimused ja toetuse alusel elluviidavad meetmed, sealhulgas peatükk kontrollimeetodite kohta. - Sõltuvalt mitmetest muutujatest (lepingu summa, toimiku keerukus) teostavad finants- ja tegevusalased toimikuhaldurid kohapealse järelkontrolli. Nende kontrollide käigus hinnatakse nii väljundi kvaliteeti kui ka finantsmõju. Komisjon/OLAF plaanib teostada umbes kümme kohapealset kontrolli aastas. Hanked - Koostatakse üksikasjalik hankekirjeldus, mis moodustab konkreetse lepingu aluse. Kõigis OLAFi ja välise lepinguosalise vahel sõlmitud lepingutes nähakse ette pettusevastased meetmed. - OLAF kontrollib kõiki tulemusi ja teostab järelevalvet kõikide selliste toimingute ja teenuste üle, mida meie raamlepingu kohane töövõtja ellu viib.

Lisaks nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles 2020)) ettepaneku artiklile 13 ette meetmed abisaajate tasandil (komisjonile tehakse kättesaadavaks lisadokumendid). Auditeid võib korraldada lepingu või kokkuleppe kehtivuse ajal ning kuni viie aasta jooksul pärast viimast makset, et vajaduse korral võimaldada komisjonil teha otsus nõuda summad tagasi. Määratakse kindlaks komisjoni töötajate ja väliste volitatud töötajate juurdepääsuõigused ning kontrollikojal ja OLAFil on samasugused õigused.

Kehtestatud kontroll võimaldab OLAFil saada piisava kindluse seoses kulutuste kvaliteedi ja korrapärasusega ning vähendab nõuetele mittevastavuse riski. Hindamise põhjalikkus vastab üldiselt 3. tasemele ning mõnel juhul 4. tasemele, kui on toimunud kohapealne kontroll[8]. Ülalkirjeldatud kontrollid muudavad võimalikud riskid peaaegu olematuks ja hõlmavad abisaajaid 100 % ulatuses.

Eelkirjeldatud kontrollistrateegia rakendamisega kaasnevad kulud moodustavad 1,15 % programmi eelarvest. See hinnang põhineb programmi Perikles II puhul juba kasutusel olevatel kontrollimeetmetel.

Programmi kontrollistrateegia leitakse olevat tõhus, et piirata nõuetele mittevastavuse riski, ning on kaasnevate riskidega proportsionaalne, võttes arvesse väikest eelarvet.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Vt ettepaneku artikli 13 lõige 2. Komisjon teostab programmi raames kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning vajaduse korral korraldab OLAF juurdlusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus…...….] || Liigendatud/ liigendamata ([9]) || EFTA[10] riigid || Kandidaatriigid[11] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

[1A] || 24.0202 Liidu vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || 1A Arukas ja kaasav majanduskasv

Peadirektoraat: OLAF (Euroopa Pettustevastane Amet) || || || Aasta 2014[12] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aastad 2021–2023 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

24 02 02 || Kulukohustused || (1) || 1,0 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,2 || || 7,7

Maksed || (2) || 0,9 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 0,8 || 7,7

|| || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[13] || || || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || || ||

Peadirektoraadi OLAF assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1,0 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,2 || || 7,7

Maksed || =2+2a +3 || 0,9 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 0,8 || 7,7

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 1,0 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,2 || || 7,7

Maksed || (5) || 0,9 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 0,8 || 7,7

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1A assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 1,0 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,2 || || 7,7

Maksed || =5+ 6 || 0,9 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 0,8 || 7,7

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || 1,0 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,1 || 1,2 || || 7,7

Maksed || =5+ 6 || 0,9 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 0,8 || 7,7

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014[14] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aastad 2021–2023 || KOKKU

Peadirektoraat: OLAF (Euroopa Pettustevastane Amet) ||

Ÿ Personalikulud || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 0 || 1,337

Ÿ Muud halduskulud || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0 || 0,105

Peadirektoraat OLAF KOKKU || Assigneeringud || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 0 || 1,442

|| || || Aasta 2014[15] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aastad 2021–2023 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1,206 || 1,306 || 1,306 || 1,306 || 1,306 || 1,306 || 1,406 || 0 || 9,142

Maksed || 1,106 || 1,206 || 1,206 || 1,206 || 1,206 || 1,206 || 1,206 || 0,800 || 9,142

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014[16] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu

ERIEESMÄRK nr 1 || || || || || || || || || || || || ||

Koolituse ja tehnilise abi praeguse üldtaseme säilitamine || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Meede 1: Periklese toetuste programm || || || 12 || 0,700 || 12 || 0,770 || 13 || 0,770 || 13 || 0,770 || 14 || 0,770 || 14 || 0,770 || 14 || 0,840 || 96 || 5,390

Väljund 1: seminar || || || 7 || || 6 || || 6 || || 6 || || 7 || || 6 || || 7 || || 45 ||

Väljund 2: töötajate vahetus || || || 4 || || 6 || || 7 || || 7 || || 7 || || 8 || || 6 || || 45 ||

Väljund 3: uuringud || || || 1 || || || || || || || || || || || || 1 || || 2 ||

Väljund 4: seadmete ost || || || 1 || || 1 || || || || 1 || || 1 || || || || || || 4 ||

Meede 2: hanked || || || || 0,30 || || 0,330 || || 0,330 || || 0,330 || || 0,330 || || 0,330 || || 0,360 || 27 || 2,310

Väljund 1: seminarid || || || 4 || || 4 || || 4 || || 3 || || 3 || || 3 || || 3 || || 24 ||

Väljund 2: töötajate vahetus || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund 3: uuringud || || || || || || || 1 || || || || || || 1 || || 1 || || 3 ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || 1,000 || || 1,100 || || 1,100 || || 1,100 || || 1,100 || || 1,100 || || 1,200 || 123 || 7,700

KULUD KOKKU || || 1,000 || || 1,100 || || 1,100 || || 1,100 || || 1,100 || || 1,100 || || 1,200 || 7,700

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014[17] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 ja hiljem || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 0,191 || 1,337

Muud halduskulud || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,105

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||

Mitmeaastase finants-raamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[18] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finants-raamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 0,206 || 1,442

 

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täistööajale taandatud töötajate arvuna

|| Aasta 2014[19] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 ja hiljem

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

24 01 06 - A3 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[20] ||

24 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, noored eksperdid delegatsioonides, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || || || || || || ||

XX 01 04 yy [21] || - peakorteris[22] || || || || || || ||

delegatsioonides || || || || || || ||

 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || 1,5 ametnikku (0,75 AD, 0,75 AST ) 1,5 x 127 000 =190 500

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[23].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[24]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ............. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

FINANTSSELGITUSE LISA

Ettepaneku/algatuse nimetus:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS programmi Perikles kohta, mis on liidu vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest

(1) VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA PERSONALIKULUD

(2) MUUD HALDUSKULUD

(3) KULUDE ARVUTAMISEKS kasutatud MEETODID

Seoses töötajatega

Seoses muude halduskuludega

Käesolev lisa täiendab finantsselgitust talitustevahelise konsulteerimise ajal.

Selles sisalduvaid tabeleid kasutatakse selleks, et täita finantsselgituse tabeleid.

Käesolev lisa on komisjoni talituste sisedokument.

(1) Vajalikuks peetav töötajate arv ja personalikulud

X       Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud ||

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

24 01 06 – A3 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes liikmesriikides) || AD || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 5,25 || 0,667 ||

AST || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 0,75 || 0,0953 || 5,25 || 0,667 ||

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || AD || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

AST || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

Ÿ Koosseisuvälised töötajad[25] ||

24 01 06 00 (üldvahenditest rahastatavad) || Lepingulised töötajad || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

Renditööjõud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

Tehniline abipersonal || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

Riikide lähetatud eksperdid || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

XX 01 02 02 (delegatsioonides) || Lepingulised töötajad || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

Renditööjõud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

Noored eksperdid delegatsioonides || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

Kohalikud töötajad || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

Riikide lähetatud eksperdid || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. ||

Muu eelarverida (täpsustage) || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 10,5 || 1,337 ||

24 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || AD || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

AST || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || AD || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

AST || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Ÿ Koosseisuvälised töötajad[26]

XX 01 04 yy Endistel B..A ridadel heakskiidetud koosseisuvälise personali assigneeringud || Peakorteris || Lepingulised töötajad || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Renditööjõud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Riikide lähetatud eksperdid || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Delegatsioonides || Lepingulised töötajad || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Renditööjõud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Noored eksperdid delegatsioonides || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Kohalikud töötajad || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Riikide lähetatud eksperdid || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

XX 01 05 02 (kaudne teadustegevus) || Lepingulised töötajad || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Renditööjõud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Riikide lähetatud eksperdid || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

10 01 05 02 (otsene teadustegevus) || Lepingulised töötajad || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Renditööjõud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

        || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

|| Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud || Täistööajale taandatud töötajad || Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 ja RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud KOKKU || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 1,5 || 0,191 || 10,5 || 1,337

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

(2) Muud halduskulud

X       Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

                Peakorteris: || || || || || || || ||

24 01 06 - A3 01 02 11 – Lähetus- ja esinduskulud || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,105

24 01 06 00 – Konverentsid ja kohtumised || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – Komiteede koosolekud[27] || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – Uuringud ja konsultatsioonid || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – Juhtimise ja teavitamise IT-süsteemid || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – Täienduskoolitus || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – Sisseseade ja mööbel || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 04 – Teenused ja muud talituskulud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

                Delegatsioonides: || || || || || || || ||

24 01 06 - A3 01 02 11 – Lähetus-, konverentsi- ja esinduskulud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – Töötajate täienduskoolitus || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – Soetamine, üürimine ja sellega seotud kulud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,105

24 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || || || || || || || ||

24 01 06 yy – Haldus- ja tehniline abi (välja arvatud koosseisuväline personal), mida rahastatakse tegevusassigneeringutest (endised B..A read) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

- peakorteris || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

- delegatsioonides || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – muud kaudse teadustegevusega seotud juhtimiskulud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 01 06 00 – muud otsese teadustegevusega seotud juhtimiskulud || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

24 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 ja RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud KOKKU || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,015 || 0,105

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades seda vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

(3) Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid

Seoses töötajatega

Täpsustage iga töötajate liigi puhul kasutatud arvutusmeetodit (eeldused, keskmised kulud jne)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5

Meeldetuletus: keskmised kulud iga töötajate liigi puhul on esitatud veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/pre/legalbasis/pre-040-020_preparation_en.html#forms

Ÿ Seoses ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohtadega (ametnikud ja ajutised töötajad) – finantsjuhid ja assistendid ning tegevusalased toimikuhaldurid ja assistendid – haldustugi : 0,25 AD + 0,25 AST – programmijuhtimine : 0,50AD + 0,50 AST Kasutatud on kehtivaid keskmisi ametnike ja ajutiste töötajate palgamäärasid: – ametnik: 127 000 eurot aastas – ajutine töötaja: 127 000 eurot aastas

Ÿ seoses koosseisuväliste töötajatega Puudub Kasutatud on kehtivaid keskmisi ametnike ja ajutiste töötajate palgamäärasid: – lepinguline töötaja: 64 000 eurot aastas – tehniline abipersonal: 160 000 eurot aastas – riigi lähetatud ekspert: 73 000 eurot aastas

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

Ÿ seoses ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohtadega (teadustegevuse ametnikud ja ajutised töötajad) Puudub

Ÿ seoses koosseisuväliste töötajatega Puudub

Seoses halduskuludega

Täpsustage arvutusmeetodit, mida kasutati iga eelarverea puhul,

aluseks võetud eeldused (nt kohtumiste arv aastas, keskmised kulud jne)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5

Lähetused: eeldatavalt 15 lähetust aastas, keskmine kulu 1000 eurot lähetuse kohta

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

puudub

[1]               ELT C , , lk .

[2]               Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lehekülg … .

[3]               EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

[4]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[5]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[6]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[7]               Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[8]               Kontroll, milles kasutatakse ja mis hõlmab ligipääsu alusdokumentidele, mis on kättesaadavad kõnealuses protsessi etapis.

[9]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[10]             EFTA − Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[11]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[12]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[13]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[14]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[15]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[16]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[17]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[18]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[19]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[20]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[21]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read.

[22]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[23]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[24]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

[25]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[26]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[27]             Täpsustage asjaomase komitee ja rühma liik.