52011PC0216

(...PICT...)

{KOM(2011) 215 lõplik}

{SEK(2011) 482 lõplik}

{SEK(2011) 483 lõplik}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku kujunemislugu

Euroopa Liidus (EL) saab praegu patendikaitset liikmesriikide riiklike patendiametite kaudu, kes annavad siseriiklikke patente, või Euroopa Patendiameti (EPO) kaudu Euroopa patendikonventsiooni [1] raames. Kui Euroopa patendi annab EPO, tuleb see kinnitada igas liikmesriigis, kus kaitset taotletakse. Euroopa patendi kinnitamiseks liikmesriigi territooriumil võivad siseriiklikud õigusnormid näha muu hulgas ette, et patendi omanik esitab Euroopa patendi tõlke asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde [2]. Seetõttu on praegune ELi patendisüsteem eelkõige tõlkimisnõuete osas väga kulukas ja keeruline. Keskmine üldine kinnitamiskulu ühe Euroopa patendi kohta on kuni 12 500 eurot, kui patent on kinnitatud ainult 13 riigis, ja rohkem kui 32 000 eurot, kui see on kinnitatud kogu ELis. Hinnanguliselt moodustavad tegelikud kinnitamiskulud ELis umbes 193 miljonit eurot aastas.

Nii Euroopa 2020. aasta strateegias [3] kui ka ühtse turu aktis [4] märgitakse prioriteedina ära teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse loomine. Mõlema algatusega püütakse parandada ettevõtjate innovatsioonitegevuse raamtingimusi, luues ELi liikmesriikides ühtse patendikaitse koos Euroopa ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemiga.

Kuigi üldiselt ollakse üksmeelel, et Euroopa ettevõtjad on ühtse patendikaitse puudumise tõttu ebasoodsas konkurentsiolukorras, ei ole EL olnud võimeline ühtset patendikaitset looma. Kõigepealt esitas komisjon 2000. aasta augustis nõukogu määruse ettepaneku ühenduse patendi kohta [5]. 2002. aastal võttis Euroopa Parlament vastu seadusandliku resolutsiooni [6]. 2003. aastal võttis nõukogu vastu ühise poliitilise lähenemisviisi, [7] kuid lõplikku kokkulepet ei saavutatud. Arutelu ettepaneku üle algatati nõukogus uuesti pärast teatise „Euroopa patendisüsteemi edendamine” vastuvõtmist komisjoni poolt 2007. aasta aprillis [8]. Teatises kinnitati kavatsust luua ühenduse ühtne patent.

Lissaboni leping lõi konkreetsema õigusliku aluse Euroopa intellektuaalomandiõiguste loomiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 118 lõike 1 kohaselt peavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse korras kehtestama meetmed Euroopa intellektuaalomandiõiguste loomiseks. ELTL artikli 118 lõikes 2 on siiski sätestatud konkreetne õiguslik alus Euroopa intellektuaalomandiõigustega seoses rakendatavale keelekorraldusele, mille nõukogu peab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt kehtestama seadusandliku erimenetluse alusel. Sellepärast tuleb ELi mis tahes ühtse patendisüsteemi keelekorraldus kehtestada eraldi määrusega.

2009. aasta detsembris võttis nõukogu vastu teatist „Euroopa patendisüsteemi edendamine” käsitlevad järeldused [9] ja üldise lähenemisviisi ELi patenti käsitleva määruse ettepaneku suhtes [10]. Eespool nimetatud muudatus õiguslikus aluses ei hõlmanud siiski tõlkekorraldust.

30. juunil 2010 võttis komisjon vastu ELi patendi tõlkimist käsitleva nõukogu määruse ettepaneku [11]. Ettepanekule oli lisatud mõju hindamise aruanne, [12] kus analüüsiti võimaliku tõlkekorralduse mitmesuguseid variante. Nõukogu eesistujariigi tehtud olulistest edusammudest hoolimata protokolliti konkurentsivõime nõukogu 10. novembri 2010. aasta istungil, et ühehäälset toetust tõlkekorralduse osas ei saavutatud [13]. Konkurentsivõime nõukogu 10. detsembri 2010. aasta istungil [14] kinnitati ületamatute raskuste olemasolu, mis muudavad ühehäälsust nõudva otsuse saavutamise võimatuks nii praegu kui ka lähitulevikus. Sellest järeldub, et asjakohaseid aluslepingute sätteid kohaldades ei ole väljapakutud määrustega ettenähtud eesmärki – luua kogu Euroopa Liidus ühtne patendikaitse – mõistliku aja jooksul võimalik saavutada.

Kaheteistkümne liikmesriigi (Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik) taotluse alusel esitas komisjon nõukogule ettepaneku [15] tõhustatud koostöö lubamiseks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Kõik liikmesriigid täpsustasid oma taotlustes, et tõhustatud koostöö raames tehtavad komisjoni õigusaktide ettepanekud peaksid rajanema hiljutistel nõukogus peetud läbirääkimistel. Pärast ettepaneku vastuvõtmist teatasid ka Belgia, Austria, Iirimaa, Portugal, Malta, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Ungari, Läti, Kreeka ja Küpros oma koostöösoovist. Nõukogu võttis koostöö lubamist käsitleva otsuse ettepaneku vastu 10. märtsil 2011 pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Käesoleva määrusega rakendatakse tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, nagu on lubatud nõukogu otsusega 2011/167/EL [16].

1.2. Õiguslik lähenemisviis

Erinevalt komisjoni 2000. aasta ettepanekust rajaneb käesolev ettepanek olemasoleval Euroopa patendisüsteemil, tagades osalevate liikmesriikide territooriumide jaoks antud Euroopa patentide ühtse mõju. Ühtne patendikaitse on vabatahtlik ja toimib kõrvuti siseriiklike ja Euroopa patentidega. Euroopa Patendiameti antud Euroopa patentide omanikud võivad esitada EPO-le kuu aja jooksul pärast Euroopa patendi andmise teadaande avaldamist taotluse ühtse mõju registreerimiseks. Kui see on registreeritud, pakub ühtne mõju ühetaolist kaitset ja patendil on võrdväärne mõju kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil. Ühtse mõjuga Euroopa patentide andmine, üleandmine, tagasivõtmine ja kehtivuse lõppemine rakendub ainult nende territooriumide kui terviku suhtes. Osalevad liikmesriigid teevad ühtse mõjuga Euroopa patentide haldamise ülesandeks EPO-le.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

Komisjon algatas 2006. aasta jaanuaris laiaulatusliku arutelu Euroopa tulevase patendipoliitika üle [17]. Mitmesugustelt sidusrühmadelt, sh kõigi majandussektorite ettevõtjatelt, VKEde ühendustelt, patendiadvokaatidelt, riigiasutustelt ja teadlastelt saadi üle 2 500 vastuse. Vastajad soovisid Euroopa patendisüsteemi, mis soodustab innovatsiooni, tagab teaduse edusammude leviku, lihtsustab tehnoloogia levikut, on kõigile turul osalejatele kättesaadav ning õiguskindel. Vastused kajastasid selgelt sidusrühmade pettumust ühenduse patendiprojektiga seotud edusammude puudumise üle. Eriti oluline on, et peaaegu kõik vastajad (patendisüsteemi kasutajad) olid vastu tõlkekorraldusele, mida sisaldas nõukogu 2003. aasta ühine poliitiline lähenemisviis, millega määrati kindlaks, et patendi omanik peab tagama patendinõudluse (õigusjõudu omavad) tõlked kõigisse ühenduse ametlikesse keeltesse.

Sidusrühmad väljendasid üldist toetust „ühtsele, taskukohasele ja konkurentsivõimelisele” ühenduse patendile. Seda mõtet korrati 12. juulil 2006 toimunud avalikul istungil, kus väga erinevad sidusrühmad väljendasid toetust tõeliselt ühtse kvaliteetse patendi loomisele. Samas nad rõhutasid nad ka, et poliitilised kompromissid ei tohiks jätta varju projektist saadavat kasu. Eelkõige VKEde esindajad tõstsid esile mõõdukate patentimiskulude olulisust.

Ühtset patendikaitset käsitleti põhjalikult ka arutelu käigus „Small Business Act for Europe” üle, mis koosneb reast Euroopa VKEdele suunatud algatustest [18]. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad tõid peamiste takistustena esile kõrged patenditasud ja patendisüsteemi juriidilise keerukuse [19]. Arutelu käigus antud vastustes nõudsid ettevõtjad üldiselt ja eriti VKEde esindajad tulevase ühtse patendi patentimiskulude olulist kärpimist [20].

Eri sidusrühmade hiljutistes seisukohtades osutatakse ühtsele patendikaitsele. Euroopa ettevõtjate ühendused nagu BusinessEurope [21], UEAPME [22] ja Eurochambres [23] kinnitavad, et nii suured kui ka väikesed ettevõtjad tahavad lihtsamat, kulutõhusat ja juurdepääsetavat patendikaitset. Mitme liikmesriigi eri sektorite majandusorganisatsioonid on tõstatanud samu probleeme [24]. Sidusrühmad rõhutasid, et ühtse patendikaitse mis tahes lahendus peaks põhinema Euroopas olemas oleval patentide andmise süsteemil ning et Euroopa patendikonventsiooni ei ole vaja läbi vaadata.

3. MÕJU HINDAMINE

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, milles on määratletud Euroopa praeguse patendisüsteemi peamised probleemid: i) Euroopa patentide tõlkimise ja avaldamise suured kulud, ii) liikmesriikides patendi hoidmise erinevused (iga-aastased pikendamislõivud tuleb tasuda igal aastal igas riigis, kus patent on kinnitatud); ning iii) patendi üleandmise, litsentside ja muude patentidega seotud õiguste registreerimise halduslik keerukus. Seetõttu on Euroopas juurdepääs laialdasele patendikaitsele nii kulukas ja keeruline, et paljud investorid ja äriühingud ei saa seda endale lubada.

Mõjuhinnangus vaadeldi järgmisi poliitikavalikuid:

1. valikuvõimalus (alusstsenaarium) – komisjon meetmeid ei võta;

2. valikuvõimalus – komisjon töötab jätkuvalt koos teiste institutsioonidega ELi patendi kallal, mis hõlmab 27 liikmesriiki;

3. valikuvõimalus – komisjon esitab tõhustatud koostööd käsitlevate määruste ettepanekud:

3.1 valikuvõimalus – komisjon paneb ette tõlkekorralduse, mida saab kohaldada ühtse patendikaitse valdkonnas ning mis vastab tema 30. juuni 2010. aasta ettepanekule; või

3.2 valikuvõimalus – komisjon paneb ette tõlkekorralduse, mida saab kohaldada ühtse patendikaitse valdkonnas vastavalt tema 30. juuni 2010. aasta ettepanekule ning mis sisaldab elemente nõukoguga arutatud kompromissettepanekust.

Mõju hindamise käigus läbiviidud analüüsi alusel eelistatakse valikuvõimalusi 3 ja 3.2.

Kõnealuseid probleeme saab lahendada üksnes ELi tasandil, kuna ilma ELi õigusaktita ei saaks liikmesriigid piisaval tasemel kehtestada patendi õiguslikku mõju, mis on mitmes liikmesriigis ühetaoline

4. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Nõukogu otsusega 2011/167/EL lubatakse artiklis 1 loetletud liikmesriikidel alustada tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas.

ELi toimimise lepingu artikli 118 lõikes 2 on sätestatud Euroopa intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatava tõlkekorralduse kehtestamise konkreetne õiguslik alus, mis tagab ühetaolise kaitse kogu ELis määruste abil, mille nõukogu võtab ühehäälselt vastu seadusandliku erimenetluse abil, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendiga.

5. MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei avalda mõju ELi eelarvele.

6. ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

Artikkel 1 – Reguleerimisese

Selles artiklis määratletakse käesoleva määruse reguleerimisese.

Artikkel 2 – Mõisted

Selles artiklis esitatakse määruses kasutatud põhiterminite definitsioonid.

Artikkel 3 – Ühtse mõjuga Euroopa patendi tõlkekorraldus

Selles artiklis sätestatakse, et kui ühtse mõjuga Euroopa patendi kirjeldus on avaldatud kooskõlas Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikega 6, ei nõuta täiendavaid tõlkeid. Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 6 on sätestatud, et Euroopa patendi kirjeldus avaldatakse ühes EPO menetluskeeles ja see sisaldab patendinõudluse tõlget ülejäänud kahte EPO töökeelde. Täiendavaid tõlkeid nõutakse üksnes vaidluse korral (artikkel 4) ja üleminekuperioodil (artikkel 6). Taotlus ühtse mõju kohta tuleb esitada menetluskeeles.

Artikkel 4 – Tõlkimine vaidluse korral

Selles artiklis nõutakse, et ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitleva vaidluse korral esitab patendi omanik patendi täieliku tõlke ühte selle osaleva liikmesriigi ametlikku keelde, kus väidetav rikkumine aset leidis või kus on väidetava rikkuja asukoht. Patendi omanikult nõutakse ka, et ta esitaks asjaomase liikmesriigi territooriumil ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitlevate vaidluste osas pädeva kohtu nõudmisel patendi täieliku tõlke selle kohtu menetluskeelde. Sellised tõlked tehtaks patendi omaniku kulul. Kahjunõuet käsitleva vaidluse korral võtaks vaidlust arutav kohus arvesse seda, et enne omakeelse tõlke saamist võis väidetav rikkuja tegutseda heauskselt ja ei olnud või ei pidanud olema teadlik sellest, et ta rikkus patendiõigusi.

Artikkel 5 – Kompensatsioonisüsteemi haldamine

Selles artiklis sätestatakse, et selle kompensatsioonisüsteemi haldamise, mida kohaldatakse nende taotlejate suhtes, kes esitavad patenditaotlusi sellises ELi ametlikus keeles, mis ei ole Euroopa Patendiameti töökeel, on osalevad liikmesriigid teinud ülesandeks Euroopa Patendiametile kooskõlas määruse xx/xx artikliga 12 [sisulised sätted].

Artikkel 6 – Üleminekumeetmed

Selle artikliga nähakse ette üleminekumeetmed, mida tuleb kohaldada teatava aja jooksul, enne kui kõrgekvaliteediliste masintõlgete süsteem saab kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes.

Seepärast lisatakse määruse xx/xx (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artiklis 12 viidatud ühtse mõju taotlusele üleminekuperioodi jooksul: i) sellise patendi kirjelduse täielik tõlge inglise keelde, kui menetluskeel EPOs on Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõike 3 kohaselt olnud prantsuse või saksa keel; või ii) sellise patendi kirjelduse täielik tõlge mis tahes osaleva liikmesriigi ametlikku keelde, mis on ELi ametlik keel, kui menetluskeel EPOs on inglise keel.

Euroopa Patendiamet avaldaks need üleminekuperioodil nõutavad tõlked pärast määruse xx/xx artiklis 12 [sisulised sätted] viidatud ühtse mõju taotluse esitamise kuupäeva nii kiiresti kui võimalik. Lisaks täpsustatakse, et nende tõlgete tekstidel ei ole mingit õiguslikku mõju ja need esitatakse üksnes teabe eesmärgil.

Üleminekuperiood peaks lõppema kohe, kui kõrgekvaliteediliste masintõlgete süsteem saab kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes. Masintõlgete kvaliteeti peaks korrapäraselt ja objektiivselt hindama osalevate liikmesriikide poolt Euroopa Patendiorganisatsiooni raames määruse xx/xx artikli 12 [sisulised sätted] kohaselt loodud sõltumatu eksperdikomitee, mis koosneb Euroopa Patendiameti ja Euroopa patendisüsteemi kasutajate esindajatest. See eksperdirühm esitaks objektiivse hinnangu kõrgekvaliteediliste masintõlgete kättesaadavuse kohta iga kahe aasta tagant, alates käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuuendast aastast. Selle alusel esitaks komisjon nõukogule aruande ning teeks vajadusel ettepaneku lõpetada üleminekuperiood.

Ollakse seisukohal, et masintõlge kõigisse ELi ametlikesse keeltesse peaks olema välja arendatud hiljemalt 12 aasta jooksul. Seega, kui nõukogu ei lõpeta komisjoni ettepanekul üleminekuperioodi, lõppeb see automaatselt 12 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 7 – Jõustumine

Selles artiklis sätestatakse, et käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kuna ühtse mõjuga Euroopa patendi suhtes kohaldatavad sisulised sätted on reguleeritud määrusega xx/xx tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, mida täiendab käesolevas määruses sätestatud tõlkekorraldus, kohaldatakse kõnealuseid määrusi ühiselt. Seepärast on käesoleva määruse kohaldamise kuupäev konkreetne kuupäev, mis langeb kokku määruse xx/xx [sisulised sätted] kohaldamise kuupäevaga.

2011/0094 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsust 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, [25]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [26]

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu otsuse 2011/167/EL (millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) kohaselt anti Belgiale, Bulgaariale, Tšehhi Vabariigile, Taanile, Saksamaale, Eestile, Kreekale, Prantsusmaale, Iirimaale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Ungarile, Maltale, Madalmaadele, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele, Rootsile ning Ühendkuningriigile (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) luba teha tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse xx/xx (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) [27] kohaselt võib teatavatele Euroopa Patendiameti poolt Euroopa patentide andmise 5. oktoobri 1973. aasta (muudetud) konventsiooni (edaspidi „Euroopa patendikonventsioon”) eeskirjade ja menetluste kohaselt antud patentidele anda patendi omaniku taotlusel osalevate liikmesriikide territooriumidel ühtse mõju.

(3) Osalevate liikmesriikide territooriumil ühtset mõju omavate Euroopa patentide (edaspidi „ühtse mõjuga Euroopa patent”) tõlkekorraldus tuleks sätestada eraldi määrusega kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL”) artikli 118 lõikega 2.

(4) Kooskõlas nõukogu otsusega 2011/167/EL tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas peaks ühtse mõjuga Euroopa patentide suhtes kohaldatav tõlkekorraldus olema lihtne ja kulutõhus ning vastama sellele, mis on sätestatud Euroopa Liidu patendi tõlkekorraldust käsitlevas nõukogu määruse ettepanekus, [28] mille komisjon esitas 30. juunil 2010, ning sisaldama ka 2010. aasta novembris eesistujariigi poolt välja pakutud kompromisspunkte, mis pälvisid nõukogus laialdase toetuse [29].

(5) Ühtse mõjuga Euroopa patentide suhtes kohaldatav tõlkekorraldus, mis on kulutõhus, lihtsustatud ja tagab õiguskindluse, peaks edendama innovatsiooni ja eelkõige tooma kasu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Selline tõlkekorraldus peaks muutma juurdepääsu ühtse mõjuga Euroopa patendile ning patendisüsteemile tervikuna lihtsamaks, vähem kulukaks ja vähem riskantseks.

(6) Kuna Euroopa Patendiamet vastutab Euroopa patentide andmise eest, tuleks ühtse mõjuga Euroopa patentide tõlkekorraldus rajada Euroopa Patendiameti praegusele menetluskorrale. Sellise korralduse eesmärk peaks olema vajaliku tasakaalu saavutamine ettevõtjate majanduslike huvide ning avalike huvide vahel menetluskulude ja tehnilise teabe kättesaadavuse osas.

(7) Ilma et see mõjutaks teatavat üleminekukorda, ei nõuta täiendavaid tõlkeid, kui ühtse mõjuga Euroopa patendi kirjeldus on avaldatud kooskõlas Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikega 6. Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 6 on sätestatud, et Euroopa patendi kirjeldus avaldatakse ühes Euroopa Patendiameti menetluskeeles ja see sisaldab patendinõudluse tõlget ülejäänud kahte Euroopa Patendiameti töökeelde.

(8) Ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitleva vaidluse korral on legitiimne nõuda, et patendi omanik esitaks patendi täieliku tõlke ühte selle osaleva liikmesriigi ametlikku keelde, kus väidetav rikkumine aset leidis või kus on väidetava rikkuja asukoht. Patendi omanikult tuleks ka nõuda, et ta esitaks asjaomase liikmesriigi territooriumil ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitlevate vaidluste osas pädeva kohtu nõudmisel patendi täieliku tõlke selle kohtu menetluskeelde. Selliseid tõlkeid ei tohiks teha masintõlkena ja need tuleks teha patendi omaniku kulul. Kahjunõuet käsitleva vaidluse korral peaks vaidlust arutav kohus võtma arvesse seda, et enne omakeelse tõlke saamist võis väidetav rikkuja tegutseda heauskselt ja ei olnud või ei pidanud olema teadlik sellest, et ta rikkus patendiõigusi. Pädev kohus peaks hindama üksikjuhtumi asjaolusid ja võtma muu hulgas arvesse seda, kas väidetav rikkuja on ainult kohalikul tasandil tegutsev väike või keskmise suurusega ettevõtja, millised on Euroopa Patendiameti menetluskeeled ja üleminekuperioodi jooksul ka ühtse mõju taotlusele lisatud tõlget.

(9) Selleks et hõlbustada eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele juurdepääsu ühtse mõjuga Euroopa patentidele, peaksid taotlejad, kelle keel ei ole üks Euroopa Patendiameti ametlik keel, saama esitada oma patenditaotlused Euroopa Patendiametile mis tahes muus ELi ametlikus keeles. Täiendava meetmena peaks Euroopa Patendiamet nende taotlejate jaoks, kes saavad ühtse mõjuga Euroopa patendi ja kelle elukoht või peamine tegevuskoht on sellises ELi liikmesriigis, mille ametlik keel ei ole ükski Euroopa Patendiameti ametlik keel, kooskõlas määruse xx/xx [sisulised sätted] artikliga 12 lisaks Euroopa Patendiametis juba kohaldatavatele meetmetele sisse seadma selliste lisakulude hüvitamise süsteemi, mis on seotud sellest keelest Euroopa Patendiameti menetluskeelde tõlkimisega.

(10) Selleks et edendada patenditeabe kättesaadavust ja tehnoloogilise oskusteabe levitamist, peaksid patenditaotluste ja -kirjelduste masintõlked kõigisse ELi ametlikesse keeltesse olema kättesaadavad nii kiiresti kui võimalik. Masintõlget on arendanud Euroopa Patendiamet ja see on väga oluline vahend, mille abil püütakse parandada juurdepääsu patenditeabele ja levitada laialdaselt tehnoloogilist oskusteavet. Kõigisse ELi ametlikesse keeltesse tõlgitud Euroopa patendi taotluste ja kirjelduste õigeaegne kättesaadavus oleks kasulik kõigile Euroopa patendisüsteemi kasutajatele. Masintõlked on Euroopa Liidu poliitika oluline element. Selliste masintõlgete eesmärk oleks ainult teavitamine ja neil ei tohiks olla mingisugust õiguslikku mõju.

(11) Kõigisse ELi ametlikesse keeltesse tehtavate kõrgekvaliteediliste masintõlgete süsteemi kättesaadavaks muutumisele eelneva üleminekuperioodi jooksul lisatakse määruse xx/xx artiklis 12 viidatud ühtse mõju taotlusele patendikirjelduse täielik tõlge inglise keelde, kui menetluskeel Euroopa Patendiametis on prantsuse või saksa keel, või osalevate liikmesriikide mis tahes ametlikku keelde, mis on ELi ametlik keel, kui menetluskeel Euroopa Patendiametis on inglise keel. Selline kord tagaks, et üleminekuperioodi jooksul oleksid kõik ühtse mõjuga Euroopa patendid kättesaadavad inglise keeles, mis on rahvusvahelistes tehnoloogiauuringutes ja väljaannetes üldkasutatav keel. Lisaks tagaks see, et ühtse mõjuga Euroopa patentide tõlked avaldataks muudes osalevate liikmesriikide ametlikes keeltes. Sellised tõlked ei tohiks olla masintõlked ja nende kõrge kvaliteet peaks kaasa aitama Euroopa Patendiameti tõlkeprogrammide „õpetamisele”. Samuti edendaks see patenditeabe levitamist. Üleminekuperiood peaks lõppema kohe, kui objektiivse kvaliteedihindamise läbinud kõrgekvaliteedilised masintõlked kõigisse ELi ametlikesse keeltesse on kättesaadavad. Masintõlgete kvaliteeti peaks korrapäraselt ja objektiivselt hindama osalevate liikmesriikide poolt Euroopa Patendiorganisatsiooni raames loodud sõltumatu eksperdikomitee, mis koosneb Euroopa Patendiameti ja Euroopa patendisüsteemi kasutajate esindajatest. Tehnoloogia arengut arvesse võttes ei tohiks kõrgekvaliteediliste masintõlgete väljaarendamiseks kuluv maksimaalne ajavahemik olla pikem kui 12 aastat. Järelikult peaks üleminekuperiood lõppema 12 aasta pärast alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui kõnealust ajavahemikku ei otsustata lõpetada varem.

(12) Kuna ühtse mõjuga Euroopa patendi suhtes kohaldatavad sisulised sätted on reguleeritud määrusega xx/xx tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, mida täiendab käesolevas määruses sätestatud tõlkekorraldus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast kui määrust xx/xx [sisulised sätted] [määrata kindlaks kuupäev].

(13) Käesolev määrus ei piira ELTLi artikli 342 kohaselt kehtestatud eeskirju liidu institutsioonide keelte kohta ega nõukogu määrust 1/1958, [30] millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. Käesolev määrus põhineb Euroopa Patendiameti keelekasutuse korral ja see ei ole vahend, millega luuakse ELi spetsiaalne uus keelekasutuse kord või pretsedent keelekasutuse piiramiseks mis tahes ELi tulevases õigusaktis.

(14) Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega saab kavandatava meetme eesmärgi, milleks on ühtse mõjuga Euroopa patentide ühetaolise ja lihtsustatud tõlkimise korra loomine, saavutada üksnes Euroopa tasandil. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega rakendatakse nõukogu otsusega 2011/167/EL lubatud tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „ühtse mõjuga Euroopa patent” – Euroopa patent, millel on määruse xx/xx [sisulised sätted] kohaselt ühtne mõju osalevate liikmesriikide territooriumidel.

(b) „Euroopa patendi kirjeldus” – Euroopa patentide andmise 5. oktoobri 1973. aasta (muudetud) konventsiooni (edaspidi „Euroopa patendikonventsioon”) rakendusmääruse eeskirja 73 kohane Euroopa patendi kirjeldus.

(c) „menetluskeel” – Euroopa Patendiameti menetluste keel vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõike 3 määratlusele.

Artikkel 3

Ühtse mõjuga Euroopa patendi tõlkekorraldus

1. Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse artikleid 4 ja 6, ei nõuta täiendavaid tõlkeid, kui ühtse mõjuga Euroopa patendi kirjeldus on avaldatud kooskõlas Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikega 6.

2. Määruse xx/xx [sisulised sätted] artiklis 12 viidatud ühtse mõju taotlus esitatakse menetluskeeles.

Artikkel 4

Tõlkimine vaidluse korral

1. Ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitleva vaidluse korral esitab patendi omanik väidetava rikkuja nõudmisel ja valikul patendi täieliku tõlke ühte selle osaleva liikmesriigi ametlikku keelde, kus väidetav rikkumine aset leidis või kus on väidetava rikkuja asukoht.

2. Ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitleva vaidluse korral esitab patendi omanik kohtumenetluse ajal asjaomase liikmesriigi territooriumil ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitlevate vaidluste osas pädeva kohtu nõudmisel patendi täieliku tõlke selle kohtu menetluskeelde

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud tõlgete kulud kannab patendi omanik.

4. Kahjunõuet käsitleva vaidluse korral võtab vaidlust arutav kohus arvesse seda, et enne lõikes 1 osutatud tõlke saamist võis väidetav rikkuja tegutseda heauskselt ja ei olnud või ei pidanud olema teadlik sellest, et ta rikkus patendiõigusi

Artikkel 5

Kompensatsioonisüsteemi haldamine

Võttes arvesse asjaolu, et Euroopa patendi taotlusi võib esitada kõigis Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 2 sätestatud keeltes, teevad osalevad liikmesriigid kooskõlas määruse xx/xx [sisulised sätted] artikliga 12 Euroopa Patendiametile Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 alusel ülesandeks hallata kõnealuse määruse artiklis 13 osutatud tasude abil kompensatsioonisüsteemi, mis on ette nähtud tõlkekulude hüvitamiseks teatava ülemmäärani ja mida kohaldatakse selliste taotlejate suhtes, kes esitavad Euroopa Patendiametile patenditaotluse ühes ELi ametlikus keeles, mis ei ole Euroopa Patendiameti ametlik keel.

Artikkel 6

Üleminekumeetmed

1. Käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast algava üleminekuperioodi jooksul lisatakse määruse xx/xx [sisulised sätted] artiklis 12 viidatud ühtse mõju taotlusele üleminekuperioodi jooksul:

(d) Euroopa patendi kirjelduse täielik tõlge inglise keelde, kui menetluskeel on prantsuse või saksa keel; või

(e) ii) Euroopa patendi kirjelduse täielik tõlge osaleva liikmesriigi mis tahes ametlikku keelde, mis on ELi ametlik keel, kui menetluskeel on inglise keel.

2. Kooskõlas määruse xx/xx [sisulised sätted] artikliga 12 teevad osalevad liikmesriigid Euroopa Patendiametile Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 alusel ülesandeks lõikes 1 viidatud tõlgete avaldamise pärast määruse xx/xx [sisulised sätted] artiklis 12 viidatud ühtse mõju taotluse esitamise kuupäeva nii kiiresti kui võimalik. Selliste tõlgete tekstidel ei ole õiguslikku mõju ja need esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil.

3. Iga kahe aasta tagant, arvestatuna käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuuendast aastast, esitab sõltumatu eksperdikomitee objektiivse hinnangu selle kohta, kuivõrd on Euroopa Patendiameti väljaarendatud kõrgekvaliteedilised masintõlked patenditaotluste ja –kirjelduste kohta kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadavad. Eksperdikomitee loovad osalevad liikmesriigid Euroopa Patendiorganisatsiooni raames ning see koosneb Euroopa Patendiameti ja Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu poolt Euroopa patendikonventsiooni artikli 30 lõike 3 kohaselt vaatlejatena kutsutud, Euroopa patendisüsteemi kasutajaid esindavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest.

4. Lõikes 3 viidatud hindamise alusel esitab komisjon iga kahe aasta tagant nõukogule aruande ja teeb vajadusel ettepaneku üleminekuperioodi lõpetamiseks.

5. Kui üleminekuperioodi ei lõpetata komisjoni ettepanekul, lõppeb see 12 aasta pärast alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 7

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates [konkreetne kuupäev määratakse kindlaks ning see langeb kokku määruse xx/xx (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) kohaldamiskuupäevaga].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] http://www.epo.org/

[2] Kinnitamisnõuetest tingitud kulude vähendamiseks võtsid Euroopa patendikonventsiooniga ühinenud riigid 2000. aastal vastu nn „Londoni lepingu” (leping Euroopa patendikonventsiooni artikli 65 kohaldamise kohta, EPO Ametlik Teataja 2001, 550), mis kehtib praegu 11 ELi liikmesriigis ja mille tulemusel on vähenenud tõlkimisega seotud nõuded.

[3] KOM(2010) 2020.

[4] KOM(2010) 608 (lõplik)/2.

[5] KOM(2000) 412.

[6] Euroopa Parlamendi seadusandlik resolutsioon ühenduse patenti käsitleva nõukogu määruse ettepaneku kohta – KOM(2000) 412 - C5-0461/2000 - 2000/0177(CNS) (ELT C 127E, 29.5.2003, lk 519-526).

[7] Nõukogu dokument 7159/03.

[8] KOM(2007) 165.

[9] Nõukogu dokument 17229/09.

[10] Nõukogu dokument 16113/09 add. 1. Terminoloogia on muutunud („ühenduse” asemel „ELi” patent) seoses Lissaboni lepingu jõustumisega.

[11] KOM(2010) 350.

[12] SEK(2010) 796.

[13] Pressiteade nõukogu erakorralise istungi „Konkurentsivõime (siseturg, tööstus, teadusuuringud ja kosmos)” kohta, 16041/10, 10.11.2010.

[14] Vt pressiteade 17668/10.

[15] KOM(2010) 790.

[16] Nõukogu otsus 2011/167/EL, 10. märts 2011, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (ELT L 76, 22.3.2011, lk 53).

[17] Konsultatsioonidokument, sidusrühmade vastused ja aruanne konsultatsioonide esialgsete tulemuste kohta on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/patent/consultation_en.htm.

[18] KOM(2008) 394.

[19] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/small-business-act/

[20] UEAPME Expectations on the Proposal for a European Small Business Act, kättesaadav veebiaadressil www.ueapme.com. Vastukaja arutelule „Small Business Act for Europe” üle, kättesaadav veebiaadressil http://www.eurochambres.eu.

[21] Seisukohad Euroopa patendireformi debati peamistes küsimustes, kättesaadav http://www.businesseurope.eu.

[22] Euroopa Ühenduse patenti käsitlevaid poliitilisi arenguid käsitlev arvamus, kättesaadav http://www.ueapme.com.

[23] Arvamus Euroopa patendisüsteemi kohta, kättesaadav http://www.eurochambres.eu.

[24] BDI (Bundesverband der Deutschen Industrie), DIHK (Deutscher Industrie- und Handelskammertag), CBI (Confederation of British Industries), CCIP (Chambre de commerce et d'industrie de Paris), CGPME (Confédération générale des petites et moyennes entreprises), Unioncamere, DigitalEurope, Orgalime, ACT (Association for Competitive Technology), Cefic ja teiste organisatsioonide arvamused.

[25] ELT L 76, 22.3.2011, lk 53.

[26] ELT C , , lk .

[27] ELT C , , lk .

[28] KOM(2010) 350.

[29] Nõukogu dokumendid 15385/10 ja 15385/10 ADD 1.

[30] Nõukogu määrus 1/1958, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385–386).

--------------------------------------------------