31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 161/84

A.

arvestades, et liigsed tõkked, mille põhjuseks on puuduv teave õiguste ja võimaluste kohta, killustatud regulatsioon, seadusandlike algatuste puudumine paljudes põhivaldkondades, eeskirjade vaevaline ülevõtmine, puudulik rakendamine ja jõustamine ning puuduv halduskoordinatsioon ja koostöö, takistavad kodanikke, tarbijaid ja VKEsid, kes soovivad kolida, osta, müüa või kaubelda üle piiri sama turvaliselt ja kindlalt nagu oma liikmesriigis;

B.

arvestades, et samal ajal on õigusaktide ühtlustamise püüded neist tõketest ülesaamiseks toonud aeg-ajalt kaasa ülereguleerimise, mis on avaldanud kahjulikku mõju suurele osale VKEdest, eelkõige mikroettevõtetele, mis ei soovi tegutseda Euroopa turul, vaid eelistavad jääda kohaliku tegevuse juurde, samuti kohalikele omavalitsusorganitele, seetõttu nõutakse paremat reguleerimist võimalikult väikese halduskoormusega;

C.

arvestades, et üksnes väike protsent töötajaid, teenuseosutajaid ja spetsialiste võtab ette kolimise teise liikmesriiki, sest eelkõige liigne bürokraatia ja sotsiaalkindlustusõiguste kaotamise oht muudavad selle liiga keeruliseks ja kalliks;

D.

arvestades, et vähesed ettevõtjad ja VKEd pakuvad oma kaupu ja teenuseid väljaspool kodumaiseid turge, seda keelebarjääri tõttu, kindluse puudumise tõttu investeeringute, maksete ja vastutuse osas ning erinevuste tõttu eri liikmesriikide õiguslikes, halduslikes, sotsiaalsetes ja kultuurilistes traditsioonides;

E.

arvestades, et ühtset turgu ei tohiks pidada teistest horisontaalsetest poliitikavaldkondadest, eelkõige tervishoiu-, sotsiaal- ja tarbijakaitsepoliitikast, tööõigusest, keskkonnapoliitikast, säästvast arengust ja välispoliitikast eraldiseisvaks;

F.

arvestades, et ELi 2020. aasta strateegias tuleks seada realistlikud eesmärgid rohelise ja teadmistepõhise sotsiaalse turumajanduse ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks aastaks 2020, aga ka töökohtade loomiseks, sealhulgas keskkonnasektoris; arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia nurgakivi peaks olema Euroopa ühtne turg, mis hõlmab ka sotsiaalse õigluse ja majanduskasvu probleeme ning keskendub kodanike kasule, tarbijakaitsele ja VKEdele;

G.

võttes arvesse, et ühtse turu ja rahvusvahelise kaubanduse küsimused on üha enam omavahel seotud ja mõjutavad teineteist;

H.

arvestades, et paljud Euroopa kodanikud ei tea, kuidas nad konkreetselt ühtsest turust kasu saavad, sest ühtse turu kohta on liiga vähe teavet ja seda ei selgitata piisavalt,

1.

on seisukohal, et liidul on seoses Euroopa ühtse turu integratsiooniga eriti rasked ajad; on seisukohal, et praegused ja tulevased probleemid tuleb lahendada ühtselt, kindlameelselt, pühendunult ja jõuliselt, sellega peaks kindlasti kaasnema tundlikkus ja praktilisus, koostöövaim ja solidaarsus; rõhutab, et see protsess nõuab komisjonilt kindlakäelist juhtimist ja suurt algatusvõimet ning nõukogult, liikmesriikidelt ja Euroopa Parlamendilt poliitilist tahet;

2.

rõhutab, et ühtne turg ei ole ainult majanduslik struktuur, et ühtse turu õigusaktid kaitsevad ja säilitavad kodanike konkreetseid põhiõigusi, nagu turvalisus ja privaatsus, ning et sel põhjusel on ühtse turu tõrgeteta toimimine Euroopa kodanike, tarbijate ja VKEde huvides, võttes arvesse rohkeid majanduslikke ja muid probleeme, millega EL praegu silmitsi seisab;

3.

rõhutab, et vaatamata oma struktuuri majanduslikele, tehnoloogilistele ja õiguslikele nõrkustele illustreerib Euroopa ühtne turg koos euroalaga kõige paremini ELi majandusliku integratsiooni ja ühtsuse tõelist tähendust ning on ELi kodanikele kindlasti Euroopa integratsiooni kõige nähtavam saavutus;

4.

rõhutab, et ühtne turg peaks looma uusi võimalusi teadusuuringute ja innovatsioonisektoris ning edendama seeläbi kaupade ja teenuste väljaarendamist rõhuga teadmistel ja tehnoloogial, mis on tulevase majandusarengu liikumapanevaks jõuks;

5.

tervitab ja toetab täielikult komisjoni kavatsust seada ühtse turu keskmesse need, kes selles elavad ja seda iga päev kasutavad, samuti komisjoni püüdlust olla ühtse turu kindlameelne kaitsja, kasutades selleks täielikult ära oma täidesaatvaid volitusi ning kujundades Lissaboni lepingust tulenevate kohustuste alusel ühtse turu sotsiaalse ja ökoloogilise visiooni;

6.

rõhutab, et integratsioon ühtse turu suunas ei ole pöördumatu protsess ning et ühtse turu kindlat tulevikku ei tohiks pidada enesestmõistetavaks;

7.

väljendab oma muret selle pärast, et majandusliku protektsionismi taaspraktiseerimine riigi tasandil võib tõenäoliselt kaasa tuua ühtse turu killustumise ja seepärast tuleks seda vältida; tunneb muret, et praegust majanduslikku ja finantskriisi võidakse mitmes liikmesriigis kasutada selleks, et õigustada protektsionistlike meetmete elustamist, kuigi kõnealuse kriisi tingimustes on vaja kasutada hoopis ühiseid kaitsemehhanisme;

8.

on seisukohal, et kriis on oluliselt kahjustanud ühtse turu integreerimisprotsessi ning vastuseis ühtsele turule ning selle mitteusaldamine on liikmesriikide majandussüsteemidest tulenevate puuduste ja ebavõrdsuse tõttu kasvanud;

9.

tuletab meelde, et kriisiga võitlemise poliitika ei peaks kahjustama ühtse turu integreerimisprotsessi, vaid hoopis pakkuma võimalusi selleks, et reformida, konsolideerida ja parandada ühtse turu praegust struktuuri, realiseerida töökohtade loomise potentsiaali rohelises majanduses ning taastada kodanike, eelkõige tarbijate ja VKEde usaldus ja kindlustunne;

10.

rõhutab, et ühtse turu taaskäivitamine ei tohi toimuda üksnes hiljutise finantssurutise surve all ning taaselustamine peab väljuma kriisist saadud peamiste õppetundide raamidest;

11.

rõhutab, et ühtse turu taaskäivitamisel tuleks jõuda konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate, oluliste ja ajaliselt kindlaksmääratud eesmärkideni, mis tuleb saavutada asjakohaste ja tõhusate poliitikavahenditega, mille aluseks on kõikidele ELi kodanikele kättesaadavad neli liikumisvabadust;

12.

rõhutab asjaolu, et Euroopa ühtne turg vajab hädasti uut tõuget ning et ühtse turu usaldusväärsuse taastamiseks on vaja, et Euroopa institutsioonid, eelkõige komisjon, seda kindlakäeliselt juhiksid ja liikmesriigid oma poliitilist vastutust üles näitaksid;

13.

on seisukohal, et endist nägemust ühtsest turust tuleks täiendada, et muuta see senisest kaasavamaks; rõhutab, et kõik, kes on seotud ühtse turu kujundamise ja rakendamisega, peavad võtma kasutusele terviklikuma meetodi, mis võtab täielikult arvesse kodanike muresid;

14.

rõhutab, et tugevam, süvendatum ja laiendatum ühtne turg on olulise tähtsusega, et majandus kasvaks ja loodaks uusi töökohti;

15.

rõhutab, et ühtne turg peaks olema kesksel kohal, et saavutada ELi 2020. aasta strateegia pikaajalise visiooniga seotud eesmärk rajada säästev ja konkurentsivõimeline sotsiaalse turumajandus;

16.

usub, et ühtne turg on ELi 2020. aasta strateegia tulemuslikkuse väga oluline eeltingimus; teeb seetõttu ettepaneku, et kõiki strateegiaid ja poliitikameetmeid, mille eesmärk on Euroopa ühtse turu taaselustamine, peaksid koordineerima Euroopa institutsioonid ja need peaksid põhinema pragmaatilisel, terviklikul ja ulatuslikul kokkuleppel, mida toetavad kõik liikmesriigid ja mis keskendub peamiselt prioriteetidele, mida liikmesriigid on valmis reaalselt omaks võtma ning tõhusalt rakendama riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

17.

rõhutab, et ühtne turg peaks pakkuma tarbijatele eeliseid seoses parema kvaliteedi, suurema valiku, mõistlike hindade ning kaupade ja teenuste ohutusega;

18.

nõuab, et poliitilisse mõtlemisse tuleks uus paradigma, mis Euroopa ühtse turu taaskäivitamisel keskenduks kodanikele, tarbijatele ja VKEdele; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada, kui Euroopa Liidu poliitika teostamisel seatakse Euroopa kodanik kesksele kohale;

19.

kinnitab, et ühtse turu taaselustamine nõuab asjalikuma kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi tõhusat rakendamist ning laialdasemat dialoogi, et tagada kodanike ja tarbijate vajaduste nõuetekohane arvessevõtmine; on seisukohal, et tõenditel põhinev ja kodanikukeskne lähenemisviis aitab liidul uuesti saavutada rahva usalduse Euroopa ühtse turu suhtes ning leida õige valemi selliste algatuste vastuvõtmiseks, mis annaksid ELile vajaliku konkurentsieelise, kahjustamata samas sotsiaalset mõõdet;

20.

kordab, et rahva usalduse võitmiseks on hädavajalik ühtse turu sotsiaalsete, tarbijaid puudutavate, keskkonna- ja majanduslike mõjude konstruktiivne analüüs (mis peaks olema ka kõigis ühtse turuga seotud ettepanekutes), see tagaks ühtlasi sotsiaalsete, tarbijakaitse-, keskkonna- ja majanduseesmärkide realistliku arvessevõtmise;

21.

usub, et piiride kaotamine ühtsel turul on veelgi tõstnud Euroopa konkurentsivõimet globaliseerunud maailmas;

22.

rõhutab, et ühtse turu nõuetekohane toimimine on lahutamatu rollist, mida Euroopal tuleb täita maailmamajanduses osalejana; on seisukohal, et Euroopa Liit peab kaitsma oma sotsiaalset ja ökoloogilist mudelit, jõustades rangelt oma õigusaktid imporditud toodete ja teenuste kohta ning kaitstes kindlalt nende õigusaktide kohaldamist, sealhulgas mitmepoolsetes organisatsioonides ja eriti WTO vaidlustamismenetlustes;

23.

rõhutab, et siseturg ja ühisraha on olnud Euroopa kaitsekilbiks, mis vähendab finantskriisi negatiivset mõju Euroopa ettevõtetele ja kodanikele;

24.

on seisukohal, et ELi suurim probleem on tasakaalu leidmine ühelt poolt avatud majanduse, mis on võimeline andma tõuke majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning käsitlema integreeritult tuleviku suuri väljakutseid (konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus, tööstuspoliitika, demograafiaküsimused, keskkond, uued tehnoloogiad), ja teiselt poolt sellise majandussüsteemi vahel, mis suudab samaväärselt tagada tarbijakaitse ning sotsiaalsed ja keskkonna kaitsemeetmeid, mida kodanikud vajavad;

25.

rõhutab, et ühtse turu eeskirjade rakendamine on jäänud ebaühtlaseks, kuna turuvõrgud ei ole piisavalt omavahel seotud, mis tähendab, et ettevõtetel ja kodanikel on igapäevaselt jätkuvalt raskusi oma piiriülestes tegevustes, mis võivad ühe tehingu puhul hõlmata 27 erinevat õigussüsteemi;

26.

rõhutab, et on oluline luua roheline ühtne turg uute vähese CO2-heitega ja ökoloogiliste tehnoloogiate, teenuste ja toodete tarvis, töötades terves ELis välja CO2 heite standardid; juhib tähelepanu sellele, et energiasäästlike toodete selged standardid ja märgistamine peavad saama järk-järgult kohustuslikuks kogu ELis; märgib, et uute CO2„jalajälje” standardite väljatöötamisel tuleks võtta arvesse olemasolevaid metoodikaid ja standardeid; rõhutab, et kõnealuste standarditega ei tohi kehtestada ülemäära koormavaid nõudeid eelkõige VKEdele;

27.

nõuab tungivalt, et EL realiseeriks digitaalajastul täielikult selle potentsiaali ja võimalused, mida pakuvad internet, e-kaubandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia levimine VKEdes ja avalikus halduses, et ühtset turgu edasi arendada ning muuta see kättesaadavaks kõigile ELi kodanikele; rõhutab, et uute tehnoloogiate arendamisel tuleb arvesse võtta vajadust kaitsta kodanikke, tarbijaid, VKEsid ja neid, kes on kõige kaitsetumad;

28.

rõhutab, et oluline on luua uued ärimudelid, mille puhul autoriõiguse ja sellega seotud õiguste valdajatele makstakse nõuetekohast tasu ega piirata tarbetult tarbijate juurdepääsu loomingulisele sisule internetis;

29.

toetab komisjoni algatusi seada kõigis tulevastes strateegiates esikohale teadustöö, teadmised ja innovatsioon; eeldab, et järgnevates ELi eelarvetes eraldatakse piisavaid vahendeid nimetatud ülioluliste küsimustega tegelemiseks; tuletab sellega seoses meelde, et ühenduse patendiga seotud küsimused tuleks kiiresti lahendada; teeb komisjonile ettepaneku asuda uurima võimalusi konkreetsete võrdlusnäitajate leidmiseks, et mõõta tulemusi teadustöö, teadmiste ja innovatsiooni valdkonnas;

30.

toetab komisjoni püüdlusi edendada tööstuskaupade ohutust, mistarvis on komisjon jõustanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega;

31.

on veendunud, et Euroopa kodaniku arusaamad ja teadmised ühtse turu kohta on napid, olematud, segased või isegi negatiivsed, osaliselt poliitilise tahte ja teabe puudumise ning üldsuse vähese teadlikkuse tõttu; on arvamusel, et tuleb võtta otsustavaid meetmeid, et Euroopa Liidu tulevane ühtse turu poliitika rahuldaks kodanike, eelkõige tarbijate ja VKEde vajadusi ning annaks neile käegakatsutavaid tulemusi;

32.

rõhutab, et ELi kodanike sotsiaalse ja majandusliku toe ja koostöö tagamiseks peavad EL ja liikmesriigid intensiivselt edendama Euroopa majandusintegratsioonist lähtuvaid võimalusi ning muutma üldsuse arusaama ühtsest turust, teavitades inimesi paremini ühtse turu eelistest ning viisidest, kuidas oma õigusi tõhusalt nõuda; on seepärast veendunud, et ühtse turu keskmes peavad olema sektorid, mis otseselt mõjutavad kodanike elu ja tarbijate vajadusi;

33.

on seisukohal, et tarbijate jaoks eelkõige teenustesektoris kõige ilmsemad probleemid, millega tuleb kiirete tulemuste saavutamiseks esmajärjekorras tegelda, on järgmised: 1) ohutute toodete ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavus; 2) usaldusväärse, võrreldava ja objektiivse teabe, sealhulgas hinnavõrdluste kättesaadavus; 3) suurem õiguskindlus ja selgus lepingulistes suhetes; 4) suurem kindlus maksete tegemisel; 5) asjakohaste, vastuvõetava hinnaga ja tõhusate hüvitamismehhanismide kättesaadavus; ja 6) süsteemi parem tundmine ja selle suurem usaldatavus;

34.

väidab, et kodanikele ei anta piisavalt teavet ühtse turu õigusaktide ning kodanike õiguste ja nende kasutamise kohta; rõhutab, et asjakohased veebilehed, SOLVIT ja kontaktpunktid tuleks tõhusamalt korraldada; usub, et selliseid algatusi on vaja paremini kooskõlastada ja neist teavitada, sest seni ei ole nad oma sihtrühmani jõudnud; rõhutab komisjoni portaali „Teie Euroopa” osatähtsust kodanike ja ettevõtjate teavitamisel Euroopa Liidus elamise, töötamise ja ettevõtlusega tegelemise võimalustega seotud küsimustest; on seisukohal, et pigem tuleks olemasolevaid pakkumisi tugevdada, kui uusi kontaktpunkte luua;

35.

usub, et ärimaailma vastutustundlik lähenemisviis, mis järgib ettevõtete vastutuse põhimõtet, konkurentsireegleid ja tarbijate majandushuve, aitab tekitada tarbijates usaldust, mis on hädatarvilik, kui eesmärgiks on tarbijakaitse edendamine;

36.

väidab, et majanduse integreerimisalgatusi saab paremini arendada, kui kodanikud on veendunud, et nende sotsiaalseid õigusi kaitstakse ja et siseturupoliitika mõjutab positiivselt sotsiaalpoliitikat;

37.

mõistab hukka asjaolu, et ainult väike protsent kodanikke, tarbijaid ja VKEsid on teadlik kehtivatest alternatiivsetest hüvitamismehhanismidest või teavad, kuidas komisjonile kaebus esitada; juhib tähelepanu, et kodanike ja ettevõtjate kasutada olevaid probleemide lahendamise süsteeme, näiteks SOLVIT, on vaja tugevdada kooskõlas parlamendi 2. märtsi 2010. aasta raportiga SOLVITi kohta (2009/2138(INI)); kutsub komisjoni üles algatama kiirendatud lepingurikkumise menetlust, kui lahendamata SOLVITi kaebus osutub prima facie ühenduse õiguse rikkumiseks; peab kahetsusväärseks, et vaatamata komisjoni soovitustele ei ole vaidluste lahendamise alternatiivseid mehhanisme ikka veel korralikult käivitatud või need ei toimi nõuetekohaselt;

38.

rõhutab, et tarbijaühingutel on oluline roll tarbijatele nende õigustega seotud teabe jagamisel, nende toetamisel tarbijavaidlustes ja nende huvide edendamisel ühtse turu loomisel;

39.

kinnitab, et VKEd moodustavad Euroopa majanduse kandva jõu ning aitavad käivitada töökohtade loomist, majanduskasvu, rohelisele majandusele üleminekut ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopas; kinnitab, et VKEde aktiivne osalus laienenud ELis on hädavajalik, et muuta ühtne turg innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks, ning rõhutab, et vaja on suuremaid jõupingutusi, et parandada VKEde ligipääsu ühtsele turule, soodustada nende arengut ja võimaldada neil täiel määral ära kasutada oma ettevõtluspotentsiaali;

40.

on seisukohal, et konkurentsivõime elavdamiseks ühtsel turul tuleks rohkem kõrvaldada tõkkeid, mis takistavad VKEde juurdepääsu riigihangete turule, nimelt tuleks tellijate pakkumiskutsetes lihtsustada VKEdele esitatavaid nõudeid;

41.

innustab komisjoni ja liikmesriikide tulevasi ühisalgatusi, et: 1) toetada väikeettevõtteid, mis tegutsevad piiriüleselt terves ELis; 2) kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega saavutada haldus-, finants- ja regulatiivse koormuse tuntav vähendamine, eelkõige VKEde haldustakistuste osas, olenemata sellest, kas nad tegutsevad kohalikul, riiklikul või Euroopa tasandil; kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni sellega seoses üles rangelt rakendama ja kohaldama Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” rõhutatud põhimõtet „mõtle esmalt väikestele”;

42.

palub komisjonil suurendada jõupingutusi, et aidata VKEdel ületada keelebarjääri, mis sageli takistab neil tegelemast ettevõtlusega teises liikmesriigis, ning pakkuda sel eesmärgil kogu teavet ja kõiki teenuseid seoses ühtse turuga kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes;

43.

soovib kindlasti jätkata ülemääraste nõuete vähendamist uutes ühtset turgu käsitlevates õigusaktides ning palub liikmesriikidel ja eeskätt nende parlamentidel jätkata võitlust ülemääraste nõuete kehtestamise vastu, kui võetakse üle ELi õigusakte, sest selline lisakoormus on VKEdele eriti raske;

44.

on nõus sellega, et kui nõuetekohaselt rakendatakse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” – eelkõige silmas pidades, et kui komisjon esitab ettepaneku uute õigusloomega seotud siseturu meetmete võtmiseks, viiks ta kindlasti läbi VKE-testi – ja võetakse kasutusele Euroopa eraühingu põhikiri, siis on tagatud VKEde tegelik integratsioon asjakohasesse ja toimivasse Euroopa ühtsesse süsteemi;

45.

toetab kindlalt tulevase ELi patendi tõlkimise nõudeid käsitlevat määrust, mis muudab ELi patendi lõpuks reaalsuseks ja tugevdab Euroopat innovatsiooni ja konkurentsi edasiviiva jõuna maailmas; toetab lisaks ühenduse kaubamärgi süsteemi läbivaatamist, et parandada selle süsteemi kvaliteeti ja väljavaateid;

46.

juhib tähelepanu sellele, et majanduskriisi ajal on VKEde suurim probleem laenuturule pääsemine; peab kahetsusväärseks, et suurte pankade maapiirkondadest ning alarahvastatud või majanduslikult nõrkadest piirkondadest tagasitõmbumise tagajärjel on tekkinud VKEde jaoks tõsine probleem seoses laenuturule pääsemisega; tunnustab hoiupankade ja erinevate ühistute tähtsat osa piirkondliku majanduse rahastamisel ning nende toetust eetilistele ja sotsiaalsetele projektidele, misläbi antakse oma panus sotsiaalsesse turumajandusse;

47.

on nõus sellega, et direktiiviga 98/34/EÜ kehtestatud teavitamise kord on väga tõhus vahend ühelt poolt riiklike õigusaktide täiustamiseks ja teiselt poolt eriti VKEsid puudutavate tõkete vältimiseks ühtsel turul; on veendunud, et komisjon peaks mehhanismi tugevdama, algatades kiire rikkumismenetluse, kui liikmesriik ei järgi komisjoni üksikasjalikku arvamust või ei reageeri liikmesriigi üksikasjalikule arvamusele;

48.

on veendunud, et erinevaid majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkondi, näiteks eelarve-, maksu-, haridus- ja teaduspoliitikat tuleb koordineerida ELi tasandil;

49.

rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on suur osa halduslikust ja õiguslikust vastutusest ühtse turu eest liikmesriikidel ning vajaduse korral nende piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, kes peavad koos teiste ELi institutsioonidega reaalselt vastutama Euroopa ühtse turu ja selle juhtimise eest;

50.

kinnitab, et siseturu tulemustabelid ja tarbijaturu tulemustabelid näitavad selgelt, et liikmesriigid ei suuda ikka veel täita ühtse turu õigusaktide korrektse ülevõtmise, kohaldamise ja jõustamise eesmärke ning Euroopa seaduste ülevõtmisel on tekkinud viivitused, mis kahjustavad võrdseid võimalusi, mis on väga olulised hästi toimiva siseturu jaoks, eriti teenustesektoris;

51.

sedastab, et eeskirjade järkjärguline killustumine ning õigusaktide rakendamise ebajärjekindlus ELis kahjustavad järjest rohkem ühtse turu loomise lõpuleviimist; märgib, et EL ei ole veel võtnud vastu omavahel seostatud poliitikameetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada otsesed ja kaudsed tõkked, et saavutada hästi toimiv siseturg;

52.

tervitab komisjoni parema õigusloome algatust, mis tugevdaks eeskirjade tõhusust ning nende korrektset kohaldamist liikmesriikide poolt; nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks jätkuvalt selle nimel, sest kõnealuse strateegia kiire rakendamine aitaks märkimisväärselt kaasa ühtse turu edukale taaskäivitamisele;

53.

võtab teadmiseks komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal” kasutusele võetud uue mõiste „arukas reguleerimine”;

54.

teeb ühtse turu õigusaktide parema ülevõtmise, kohaldamise ja jõustamise nimel ettepaneku, et komisjon sõlmiks partnerlussidemed kõigi osalejatega, kes tegelevad ühtse turu õigusaktide väljatöötamise, rakendamise ja jõustamisega, kasutades selleks uusi mehhanisme, näiteks kavandatavat iga-aastast ühtse turu foorumit;

55.

kutsub komisjoni üles süsteemsema ja sõltumatuma järelevalve kaudu tagama korrektse rakendamise ja ülevõtmise, et kiirendada ja kergendada rikkumismenetlusi; väidab, et viivitused rikkumismenetluste lahendamisel võivad negatiivselt mõjutada kodanike huve ühtsel turul;

56.

palub komisjonil välja töötada uued, ametlikest rikkumismenetlustest erinevad meetodid ühtse turu eeskirjade ülevõtmise ja jõustamise parandamiseks; palub sellega seoses kaaluda innovaatilisi mehhanisme, näiteks teenuste direktiivis eesmärgiks seatud vastastikuse hindamise menetlust, et innustada vastastikusi eksperdihinnanguid ja liikmesriikide vastutust ning parandada probleemide lahendamise mitteametlikke mehhanisme, nagu SOLVIT ja EU PILOT, millest oleks märkimisväärselt kasu kodanikele, kel igapäevaselt on probleeme seoses ühtse turuga;

57.

kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu ühtse turu suhtes kehtivate õigusaktide süstemaatilisele hindamisele ja lihtsustamisele ning võimaluse korral piiranguid vähendama, mis tuleks kasuks nii kodanikele kui ka ettevõtetele;

58.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks nõuetekohase kooskõlastamise ja teeks koostööd Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega, samuti suurte kaubanduspartnerite ning ettevõtjate ja tarbijaühingutega, et teostada järelevalvet kaubaturu ja tarbijakaitseseaduste piiriüleses jõustamise üle ning paremini teavitada Euroopa tarbijaid ja kodanikke;

59.

soovitab komisjonil korraldada sõltumatu uuring, et teha kindlaks 20 kõige olulisemat ühtse turuga seotud rahulolematuse ja frustratsiooni allikat, millega kodanikud iga päev kokku puutuvad, eelkõige tööturul, seoses e-kaubanduse, piiriülese arstiabi, sõidukite ostmise ja rentimise, pensionide ülekandmise, kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise, lapse hooldusõiguse, lapsendamise ning ülalpidamise ja toetustega;

60.

kutsub komisjoni üles avaldama survet, et luua parem mehhanism, mille abil revideerida seda, kuidas ühtse turu eeskirjad kehtivad reaalselt kõigil tasanditel eri liikmesriikides ning kuidas kodanikud ja ettevõtted saavad oma õigusi ühtsel turul kasutada;

61.

palub komisjonil liikmesriike ning vajaduse korral nende piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi rohkem aidata, et hõlbustada ELi standardite nõuetekohast täitmist; rõhutab, et ELi institutsioonid peavad üheskoos muutma eeskirju rangemaks ning innustama liikmesriike parandama õigusaktide korrektset ja õigeaegset ülevõtmist, et tagada samade eeskirjade kehtimine terves ELis;

62.

nõuab, et parlamendi rolli tugevdataks ühtse turu õigusaktide kohaldamise, jõustamise ja järelevalve valdkonnas; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suurema rolliga Lissaboni lepingu kohaselt peab kaasnema kahe parlamentaarse tasandi parem koostoime;

63.

kutsub liikmesriike üles, et nad tagaksid parema kooskõla ja parimate tavade vahetamise ühtsel turul, kasutades selleks siseturu teabesüsteemi ning koolitades ühtse turu ja tarbijakaitse spetsialiste riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

64.

nõuab, et komisjon tagaks: regulatiivsete ettepanekute sõltumatu kvaliteedikontrolli; eel- ja järelkontrolli mehhanismide kehtestamise õigusaktide tõhususe tuvastamiseks; võrdlusanalüüsi parimate rahvusvaheliste tavade alusel; vastavushindamise kasutamise, et hinnata sotsiaalset, keskkonna- ja majanduslikku mõju nii ELi kui ka riiklikul tasandil;

65.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja suunatud kommunikatsioonistrateegia, mis keskenduks igapäevastele probleemidele, millega kodanikud kokku puutuvad, kui nad asuvad elama ja tööle teise liikmesriiki, sooritavad piiriüleseid tehinguid, kolivad, ostavad või müüvad midagi üle piiri, aga ka sotsiaalsetele, tervishoiu-, tarbijakaitse- ja keskkonnakaitsestandarditele, millele nad võivad toetuda; on seisukohal, et see kommunikatsioonistrateegia peaks kindlasti hõlmama ka probleemilahenduse meetodeid nagu SOLVIT;

66.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et tagada ühtsel turul kasutatavate tootestandardite muutumine peamiseks ülemaailmseks standardiks, see tagaks võrdsed võimalused Euroopa ettevõtetele ja eriti VKEdele, kes soovivad tegutseda väljaspool ühtset turgu;

67.

nõuab tungivalt, et kui komisjon kavandab oma iga-aastast tööprogrammi seoses ühtse turuga, mis mõjutab tugevalt Euroopa kodanike argielu, peaks ta esmatähtsaks tarbijasõbralikke õigusakte; on seisukohal, et sellisele prioriteetide seadmisele peavad järgnema asjakohased teavituskampaaniad, et süvendada kodanike arusaama ühtsest turust;

68.

tuletab meelde, et lisaks üldistele teavituskampaaniatele, mida viivad läbi Euroopa institutsioonid või liikmesriigid, tuleks teha detsentraliseeritud teavitustööd, mis ühendaks paremini kohalikke sidusrühmi ja riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke meediakanaleid (erilise rõhuga kohalikul meedial) ning keskenduks rohkem tarbijate igapäevastele probleemidele seoses ühtse turuga (näiteks panga teenustasud teises liikmesriigis, teenusepakkuja vahetamise võimaluse uurimine, telefoniteenuste hindade võrdlus jne);

69.

palub komisjonil käivitada korrapärased uuringud, mille käigus uuritakse ühtse turu ja keskmise Euroopa kodaniku suhet ning keskendutakse eeskätt sellest suhtest tulenevatele kuludele ja tuludele, samuti igapäevastele probleemidele, millega kokku puututakse;

70.

kutsub liikmesriike üles komisjoni abiga parandama probleemide lahendamise mehhanismide ja eriti SOLVITi suutlikkust ning eraldama neile täiendavaid rahalisi ja inimressursse ning vaatama läbi nende volitused, et kõnealuste mehhanismide kaudu oleks võimalik tõhusalt lahendada kõige erinevamaid probleeme, millega kodanikud ja ettevõtted kokku puutuvad; kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks ühtse turu abiteenuste (SMAS) projekti lõpuleviimise, nii et kodanikel ja ettevõtetel oleks lihtne juurdepääs nende jaoks vajalikule teabele ja juhistele, mis aitavad leida lahendusi probleemidele, millega nad kokku puutuvad;

71.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teavituskampaaniaid ja rangemat kontrolli kasutades jätkaksid ja suurendaksid jõupingutusi, et suurendada kodanike usaldust CE-märgise vastu, mis on peamine vahend tarbijate õiguste ja kvaliteedistandardite tagamiseks ühtsel turul;

72.

rõhutab, et Euroopa ettevõtluse toetamise võrgustikul „ Enterprise Europe Network” on oluline roll selles, et VKEd saavad kasutada ühtse turu pakutavaid võimalusi; toonitab, et bürokraatlikud kohustused kulutavad palju väärtuslikke ressursse, see takistab võrgustikul paremini keskendumast põhiülesandele pakkuda VKEdele kohandatud tugiteenust; palub komisjonil kasutada senisest rohkem Euroopa ettevõtluse toetamise võrgustikku, et levitada sihtrühmadele teavet ning vähendada võrgustiku partnerite jaoks bürokraatiat;

73.

teeb komisjonile ettepaneku, et ühtse turu strateegia peaks koosnema neljast peamisest etapist: esimene etapp sisaldab praeguse olukorra hinnangut ehk nn tervisekontrolli, et välja selgitada moonutuste määr ning raskused, mida erinevad ühtse turu sidusrühmad on eelkõige kriisi tõttu pidanud taluma; teises etapis käivitatakse konsolideerimisprotsess, et siduda lahtised otsad; kolmas etapp sisaldab ühtse turu arendamist ja parandamist; ning neljas etapp keskenduks turu pikaajalisemale visioonile (ELi 2020. aasta strateegia);

74.

on seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegia peab hõlmama nii finantsteenuseid kui ka juurdepääsu laenuturule;

75.

teeb ettepaneku, et komisjon peaks nn tervisekontrolli esimeses järgus läbi viima ELi eelarve finantsauditi ja eraldama prioriteedina rohkem vahendeid investeeringuteks haridusse, innovatsiooni ja teadustegevusse; kutsub liikmesriike üles seadma eelarvekulutustega seoses samasuguseid prioriteete;

76.

usub, et tõhusa ühtse turu loomiseks peab komisjon koostama selge poliitiliste prioriteetide loetelu, võttes vastu ühtse turu akti, mis hõlmaks nii seadusandlikke kui ka mitteseadusandlikke algatusi, mille eesmärk on luua kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne ja keskkonnahoidlik turumajandus;

77.

innustab komisjoni esitama kõnealuse akti 2011. aasta maiks – tunduvalt varem enne 1992. aasta ühtse turu programmi 20. aastapäeva – ning seadma kodanikud, tarbijad ja VKEd ühtse turu keskmesse; rõhutab, et seda tuleks pidada tulevaste meetmete aluseks, kui tahetakse luua teadmistepõhist, kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset ja keskkonnahoidlikku turumajandust, mis tagab usaldusväärsed võrdsed võimalused;

78.

kutsub komisjoni üles hõlmama ühtse turu aktiga erimeetmeid, mille eesmärgid on muu hulgas järgmised:

79.

kutsub komisjoni üles ühtse turu akti ettevalmistamisel võtma arvesse konsultatsioone ELi institutsioonidega ja erinevaid raporteid (ELi 2020. aasta strateegia, Monti, Gonzalese ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportid jt) ning algatama täiendavaid konsultatsioone laia üldsusega, et esitada kooskõlastatud ettepanek sidusama ja toimivama ühtse turu saavutamiseks;

80.

soovitab läbi viia analüüsi, et teha kindlaks viisid ja võimalused tarbijate huvide arvessevõtmiseks asjaomastes ELi poliitikavaldkondades, see võimaldaks asjakohaste ELi õigusaktide koostamisel tarbijakaitset automaatselt esile tõsta;

81.

kordab, et teenuste direktiiv on oluline ühtse turu loomise lõpuleviimisel ja et sellel on tohutu potentsiaal tuua kasu tarbijatele ja VKEdele; rõhutab, et selle õigusakti edukas rakendamine nõuab püsivat poliitilist tahet ja toetust kõikidelt osalejatelt Euroopa, riigi ja kohalikul tasandil; palub komisjonil pärast rakendusjärku viia läbi teenuste direktiivi hindamise, et kindlaks teha, kas see on saavutanud oma põhieesmärgid; nõuab Euroopa Parlamendi otsest kaasamist sellesse töösse ning rõhutab vajadust säilitada tasakaal ühtse teenusteturu parandamise vajaduse ja samal ajal sotsiaalkaitse kõrge taseme tagamise vahel;

82.

on seisukohal, et ühtse turu õigusaktide (nt kutsekvalifikatsioonide direktiivi, teenuste direktiivi ja turujärelevalve määruse) nõuetekohane rakendamine peaks jätkuvalt olema uue komisjoni prioriteet;

83.

märgib, et kogu ELis kohaldatavad hüvitamismehhanismid on andnud vähe tulemusi, ning nõuab seepärast tungivalt, et komisjon esitaks õigusakti ettepaneku, et tagada vastuvõetava hinnaga, otstarbekohase ja kättesaadava üleeuroopalise kollektiivse hüvitamise mehhanismi rakendamine 2011. aasta maiks;

84.

kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust võtta vastu kodaniku harta, mis sisaldaks ükskõik millises ELi piirkonnas elamise ja töötamise õiguse erinevaid tahke; on seisukohal, et see õigus peab olema kõigile kodanikele hõlpsasti kättesaadav; rõhutab, et ühtsel turul kehtivad endiselt teatavad tööjõu liikumise piirangud uute liikmesriikide töötajatele; kutsub liikmesriike üles, et nad oma turgude avamise kõiki positiivseid ja negatiivseid mõjusid arvesse võttes kaaluksid kehtivate piirangute kõrvaldamist;

85.

kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule parlamendi praeguse ametiaja jooksul määruse ettepaneku Euroopa vastastikuste ühingute ja liitude põhikirja kohta;

86.

kutsub komisjoni üles astuma vajalikke samme, et teha võimalikult kiiresti ettepanek viia läbi teostatavusuuring ja konsultatsioonid eesmärgiga kehtestada Euroopa vastastikuse ühingu põhikiri;

87.

kutsub komisjoni üles keskenduma rohkem turujärelevalvele, eelkõige finantsteenuste, kindlustuse, telefoniside, pangateenuste ja kommunaalmajanduse valdkonnas, ning usub, et turgude tõhus järelevalve tugevdab õiglast konkurentsi, suurendab nende efektiivsust, mis on kasulik nii majandusele kui ka tarbijatele;

88.

on seisukohal, et tarbijakaitse kvaliteeti finantsteenuste sektoris tuleb märkimisväärselt parandada, eelkõige seoses järelevalve ja kontrolliga;

89.

on endiselt seisukohal, et siseturu püsiv jätkusuutlik areng sõltub järgmisest: 1) komisjoni jätkuv töö kõigi turualgatustega, mis on vajalikud, et ergutada ja parandada märkimisväärselt meie positsiooni ja konkurentsieelist maailmaturul; 2) üldise raamistiku vastuvõtmine, millega tagatakse, et ühtne turg toob tõepoolest kasu kõigile sidusrühmadele; ja mis kõige olulisem, et 3) ühtne turg jõuaks ka kodanikeni;

90.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.