52006IP0340

P6_TA(2006)0340

Euroopa tulevane sotsiaalne mudel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta (2005/2248(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni teatist euroopalike väärtuste kohta globaliseeruvas maailmas (KOM(2005)0525);

- võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut [1],

- võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat;

- võttes arvesse oma 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe uuendamist käsitleva seisukoha (2007-2013) kohta [2];

- võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone rahvusvaheliste tööjõu- ja keskkonnastandardite kohta;

- võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse hõlvamise kohta [3];

- võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta maikuu aruannet sotsiaalpoliitika tuleviku kohta laienenud Euroopa Liidus;

- võttes arvesse komisjoni teatist sotsiaalmeetmete kava 2006-2010 kohta (KOM(2005)0033);

- võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti sotsiaalpoliitika säästva rahastamise kohta Euroopa Liidus (SEK(2005)1774);

- võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule teemal "Euroopa noorsoopoliitika küsimuses Euroopa noorte probleemide lahendamine - Euroopa noortepakti rakendamine ja aktiivse kodanikutunde kujundamine" (KOM(2005)0206);

- võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti sotsiaalse olukorra kohta Euroopa Liidus 2004. aastal (SEK(2004)0636);

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0238/2006),

A. arvestades, et Euroopa sotsiaalses mudelis kajastatakse ühiseid väärtusi, tuginedes rahu säilitamisele, sotsiaalsele õiglusele, võrdsusele, solidaarsusele, vabadusele ja demokraatiale ning inimõiguste austamisele;

B. arvestades, et üks Euroopa sotsiaalse mudeli nurgakividest on sotsiaalmajandus;

C. arvestades, et viimasel 60 aastal on Euroopa sotsiaalses mudelis kajastuvad ühised väärtused võimaldanud ELil muutuda edukalt suurema majandusliku jõukuse ja sotsiaalse õiglusega alaks;

D. arvestades, et kuigi liikmesriikidel on erinevad sotsiaalsüsteemid ja nad on rakendanud neid väärtusi erinevalt, püüavad liikmesriigid ühiselt saavutada tasakaalu majanduskasvu ja sotsiaalse solidaarsuse vahel ning seda on kajastatud Euroopa sotsiaalses mudelis väärtuste ühtsusena koos süsteemide mitmekesisusega;

E. arvestades, et liikmesriigid ja EL on seadnud prioriteetseks Euroopa sotsiaalse mudeliga seotud väärtuste toetamise, nagu on välja toodud Lissaboni strateegia eesmärkides, mis muudab sotsiaalse arengu üheks säästva arengu sambaks;

F. arvestades, et on selge vajadus kaasajastada ja reformida Euroopa sotsiaalset mudelit, et vastata paremini demograafilistele muutustele, lahendada globaliseerumisega seotud probleeme ja suurendada inimressursside kohandatavust kiireks tehnoloogiliseks arenguks, et jõuda lihtsamini sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse õigluseni ning vaesuse kaotamiseni;

G. arvestades, et Euroopa sotsiaalne mudel peab tagama meetmed, mille abil toime tulla suurenenud rände ja sisserändega ning nende mõjuga sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

H. arvestades, et ükski Euroopa sotsiaalse mudeli reform ei tohi kahjustada mudeli tuumaks olevaid väärtusi;

I. arvestades, et Euroopa sotsiaalse mudeli põhisõnum on võrdne tasu võrdse töö eest töökohas;

J. arvestades, et suurem majanduskasv on Euroopa sotsiaalsete standardite jätkusuutlikkuse seisukohast olulisim ning et säästvale arengule on omased sotsiaalsed standardid;

K. arvestades, et sotsiaalse kaasatuse ja aktiivse ühiskonnas osalemise ning ka väärika eluni jõudmiseks on põhiline piisav sissetulek;

L. arvestades, et asjakohaselt kavandatud sotsiaalpoliitikat ei saa pidada kuluks, vaid ELi majanduskasvu positiivselt mõjutada suutvaks teguriks, mis mitte üksnes ei suurenda produktiivsust ja konkurentsivõimet vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust, parandab kodanike elukvaliteeti ja tagab kõigile põhiõigused ning võrdsuse, muutudes seetõttu oluliseks teguriks ühiskondliku rahu ja poliitilise stabiilsuse tagamisel, ilma milleta ei oleks kestvat majanduskasvu;

M. arvestades, et kõnealuses sotsiaalpoliitikas tuleks pöörata tähelepanu asjaolule, et põhiosa tööandjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning et need palkavad põhiosa töötajatest;

N. arvestades, et Amsterdami lepingus tunnustati esmakordselt selgesõnaliselt üldhuviteenuseid ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid põhielementidena, mille abil liikmesriigid tagavad sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, ning kui valdkondi, mille puhul liikmesriigid säilitasid õiguse määratleda ja rahastada, ning seda seisukohta tugevdati veelgi Euroopa põhiseaduse lepingus;

O. arvestades, et Euroopa sotsiaalse mudeli mõistet kajastatakse põhiseaduse lepingus ning seda toetatakse võrdsus-, solidaarsus- ja mittediskrimineerimispõhimõtetega;

P. arvestades, et liikmesriigid peaksid järgima naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006-2010 (KOM(2006)0092) ja soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti ning täies ulatuses riiklikusse õigusesse üle võtma kehtivad ühenduse diskrimineerimisevastased õigusaktid;

Q. arvestades, et EL saab oma kaubandussuhete kaudu avaldada positiivset või negatiivset mõju paljudele maailma majandustele nii Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) võetud rolli kui ka vähem arenenud piirkondadele ja riikidele esitatavate tingimuste või nendega sõlmitavate lepingute kaudu;

R. arvestades, et Euroopa ühiseelistustel ja üleilmsetel jagatud väärtustel põhineva kaubanduspoliitika rakendamine ning lapstööjõu kaotamist ja haridust, põhilisi töö- ja keskkonnastandardeid ning läbipaistvus- ja hea valitsemistava norme edendava toetuspoliitika rakendamine aitab kaasa ELi poliitilise võimu suurendamisele rahvusvahelistes organisatsioonides,

Euroopa sotsiaalse mudeli reform

1. rõhutab vajadust säilitada ja täiustada Euroopa sotsiaalse mudeliga seotud väärtusi - võrdsus, solidaarsus, üksikisiku õigused ja kohustused, mittediskrimineerimine ja ümberjaotamine koos kõikide kodanike juurdepääsuga kõrgekvaliteedilistele avalikele teenustele - ning juba saavutatud kõrgeid sotsiaalseid standardeid;

2. jääb kindlalt seisukohale, et ainult EL, mis tugineb tema ühiseid väärtusi kaitsvale majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, saab olla piisavalt tugev, et kaitsta oma huve;

3. on veendunud, et puudub alternatiiv majandus- ja sotsiaalsüsteemide kiireks reformimiseks, kui need ei vasta tõhususe ja sotsiaalselt jätkusuutliku arengu kriteeriumidele ning kui need pole demograafilise muutuse, globaliseerumise ja IT-revolutsiooniga seotud probleemide lahendamiseks piisavad;

4. väljendab sügavat pettumust ELi praeguse kasvumäära üle, mis muudab struktuurireformi teostamise ülimalt raskeks;

5. on teadlik ELi kodanike seas laialt levinud murest tööpuuduse, eelkõige noorte seas leviva tööpuuduse, tõrjutuse, vaesuse, tööturu ebakindluse ning sotsiaalkindlustussüsteemide võimaliku ebaõnnestumise pärast;

6. usub, et demograafilised muutused ja töötus puudutavad oluliselt rohkem kindlaid rahvastiku rühmi ja Euroopa Liit peab tagama võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele;

7. vaatleb vajadust jätkata ELi pühendumist sotsiaalsele Euroopale, mis on ülima tähtsusega kodanike usalduse taastamisel sellise ELi projekti suhtes, mis kindlustab töökohti, kasvu ja heaolu;

8. on täiesti teadlik asjaolust, et tööhõive- ja sotisaalpoliitika on üldiselt liikmesriikide pädevuses, kuid rõhutab, et ka ELil on vastavalt asutamislepingutele selles valdkonnas pädevusi, ning seega peaks EL looma tugevama majandus- ja sotsiaalraamistiku, et võimaldada liikmesriikidel vajaduse korral ning vastavalt nende majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele olukorrale riiklikul tasandil reforme läbi viia;

9. palub komisjonil teha edasisi algatusi siseturu täieliku rakendamise saavutamiseks, millega kaasneb täieliku realiseerimise korral majanduskasv ja konkurentsivõime, võttes arvesse vajadust tagada see, et sotsiaalsete, tarbija- või keskkonnastandardite allakäiku ei toimu;

10. toetab komisjoni pingutusi Euroopa ettevõtete loomisele ja edukusele kaasaaitamisel, pidades eelkõige silmas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes annavad suure panuse ELi majandusse ning hõlmavad valdavat osa erasektori töötajatest;

11. palub komisjonil ja nõukogul järgida Lissaboni strateegia esialgset võrdkülgset kolmnurka ja kujundada lähenemisviis, mis on paremini tasakaalustatud ühelt poolt majandusliku koordineerimise ning teisest küljest tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga;

12. väljendab pettumust, et paljud liikmesriigid on kaugel Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisest; seetõttu kordab liikmesriikidele esitatud üleskutset rakendada täielikult muudetud Lissaboni strateegiat, mida peetakse ainsaks säästvaks viisiks majanduskasvu saavutamisel, konkurentsivõime tõstmisel ja suurema arvu ning paremate töökohtade loomisel; palub liikmesriikidel saavutada eelkõige tööhõive, eriti naiste ja noorte tööhõive, teadus- ja arendustegevuse investeeringute, lapsehoolduse ja elukestva õppe konkreetsed eesmärgid; vaatleb Lissaboni strateegia eesmärke minimaalsete eesmärkidena, mis on elutähtsad liikmesriikidele vajalike struktuurireformide läbiviimiseks;

13. soovitab, et liikmesriigid süvendaksid koostööd ja parimate tavade vahetust tõhustatud avatud koordineerimismeetodi kaudu, pakkudes sellega tõhusat poliitikakujundamisvahendit tööhõive, sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse tõrjutuse alal, soolise võrdõiguslikkuse alal tööturul ning pensionide ja tervishoiu alal; usub, et avatud koordineerimismeetod peaks edendama parlamentide, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste organisatsioonide rolli;

14. palub komisjonil muuta avatud koordinatsioonimeetodit demokraatlikumaks, tagades, et mitte ainult Euroopa Parlament, vaid ka riikide parlamendid võtavad täielikult osa liikmesriikide valitsuste poolt eesmärkide seadmisest ja saavutamisest;

15. rõhutab avalikkusele suunatud kampaaniate algatamise olulisust, et selgitada reformi eesmärkide alust ja rääkida läbi selles osas, mille puhul on ELi institutsioonidel, riikide parlamentidel, riigiasutustel, sotsiaalpartneritel ja valitsusvälistel organisatsioonidel aktiivne roll;

16. kinnitab uuesti oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta [4] ning komisjoni "3D" (dialoog, debatt ja demokraatia) kampaaniale; palub komisjonil vastavalt põhiseaduse lepinguga ettenähtud sotsiaalklauslile kaasata oma mõju analüüsidesse sotsiaalsed dimensioonid;

17. kutsub komisjoni üles austama sotsiaalmajandust ja esitama teatist selle Euroopa sotsiaalse mudeli nurgakivi kohta ning koostama Euroopa vastastikuse ühingu ja Euroopa assotsiatsiooni põhikirja;

Reformi rahastamine

18. palub liikmesriikidel läbi viia reformid riiklike sotsiaalsüsteemide rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ilma et see piiraks omandatud õigusi, vastastikust toetust ja põlvkondadevahelist solidaarsust, võttes arvesse muutuva ühiskonna ja tööturu, demograafilise muutuse, globaliseerumise ja tehnoloogiliste arengute konteksti; juhib tähelepanu asjaolule, et mõned kõige edukamad liikmesriigid on juba selliseid reforme läbi viinud, säilitades samal ajal oma sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkuse ja tõhususe; on seega seisukohal, et juba teostatud reformide kohta tuleks teha võrdlevad analüüsid ning alles rakendatavate reformide kohta SWOT-analüüsid (tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud); rõhutab tipptaseme edendamise, muuhulgas heade tavade ühendamise tähtsust;

19. on teadlik, et mõnedes liikmesriikides võib praegune toetus sotsiaalsüsteemidele olla kodanike ootustele vastamise seisukohast ebapiisav; arvab, et liikmesriigid peaksid solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet järgides ja palkasid mitte kahjustades kaaluma alternatiivsete võimaluste leidmist dünaamilisi reforme edendavate süsteemide rahastamiseks, nt ettevõtete loodud lisandväärtuse rakendamine ning vertikaalse ja horisontaalse lähimuspõhimõtte edendamine institutsioonide ja elanikkonna vahel;

20. nõuab liikmesriikide maksupoliitika paremat koordineerimist eesmärgiga vältida kahjulikku maksukonkurentsi, tagada sotsiaalkaitse stabiilne rahastamine ja muuta maksupoliitika tööhõive suhtes sõbralikumaks; märgib asjaolu, et kapitali ja tarbimise maksumäärad on üldiselt viimase 30 aasta vältel samaks jäänud, samas kui tööjõule kehtestatud maksud on sama perioodi jooksul tõusnud; soovitab, et liikmesriigid käsitleksid koordineeritult võimalusi parandada liidu olemasolevaid maksusüsteeme, kuna sellise loomuga maksureformid oleksid kasulikud riiklike sotsiaalsüsteemide finantsstabiilsuse jaoks;

21. rõhutab vajadust tugevdada struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde, et võtta arvesse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning palub liikmesriikidel kasutada tõhusamalt ELi rahalisi vahendeid (nt struktuurifondid) riiklike reformide kaasrahastamiseks; mõistab hukka asjaolu, et hiljutine kokkulepe finantsperspektiivi osas ei taga ilmselgelt piisavalt vahendeid programmidele, mis on suunatud ühtekuuluvuse, hariduse ja koolituse, elukestva õppe, liikuvuse ja sotsiaalse dialoogi edendamiseks;

22. rõhutab, et reforme tuleb käsitleda liikmesriikide eelarves ette nähtud liikumisruumi raames, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et reformitud stabiilsus- ja kasvupakt pakub varem kättesaamatute sotsiaalsete investeeringute võimalusi,

Üldhuviteenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused

23. tuletab meelde, et üldhuviteenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused on Euroopa sotsiaalse mudeli tähtis osa ning on tervishoiu, hariduse, ühistranspordi, vee- ja energiavarude üldisel pakkumisel kõikidele kodanikele olulise tähtsusega; peab oluliseks, et meie sotsiaalsüsteemide reformimisel austatakse üldhuviteenuseid ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, pidades silmas nende võtmerolli mitte ainult kodanike elukvaliteedi parandamisel, vaid ka ettevõtete tõhususe ja nende juurdepääsu parandamisel kõrgekvaliteedilisele tööjõule;

24. rõhutab vajadust vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tegeleda nõuetekohaselt uut liiki perekondadega ja laiendada selliste sotsiaalteenuste ulatust nagu kättesaadav lapsehooldus, erivajadustega ning puuetega isikute hooldamine ja vanurite pikaajaline hooldus, säilitades samal ajal keskpikas ja pikas perspektiivis tihedad konsultatsioonid;

Sotsiaalne dialoog

25. meenutab, et sotsiaaldialoog selle erinevates vormides moodustab liikmesriikide traditsioonide olulise osa ja et vastavalt riigi kommetele ja tavadele peaks sotsiaalsüsteemide iga edukas reform kaasama kõik huvirühmad, eriti sotsiaalpartnerid; nõuab sotsiaalse dialoogi uuendamist kõikidel tasanditel, nii riiklikul kui Euroopa tasandil ja trialoogi olulisema rolli arendamist Euroopa tasandil;

26. tunnustab positiivset rolli, mida ettevõtete sotsiaalne vastutus võib mängida sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel läbi selle, kuidas ettevõtete käitumine mõjutab nende kogukondade igapäevaelu, millesse nad on kaasatud, ja ettevõtete aruandekohustuse parandamisel osanike ees; soovitab sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aruandluse nõuete ja selliste riikliku poliitika meetmete kasutamist nagu riigihanked, selleks et ergutada ettevõtteid vastutustundlikult käituma;

Inimressursid

27. nõuab, et sotsiaalsüsteemide uuendamise keskse elemendina teeksid komisjon ja liikmesriigid koostööd selliste konkreetsete programmide ja algatuste loomisel, mis keskenduvad elu- ja töötingimuste ning inimressursside säästva arengu parandamisele, näiteks sihtmärkide seadmine ja standardite kehtestamine parema tervishoiu saavutamiseks;

28. nõuab laiaulatusliku arutelu algatamist seoses iga inimese vastuvõetaval tasemel pensionile; tunnistab ohtu, mille kohaselt paljudes liikmesriikides algatatud pensionireformid suurendavad juba vaesuses elavate pensionäride arvu; rõhutab tungivat vajadust positiivsete meetmete järele, et ergutada ja võimaldada vanemaid töötajaid jääma või uuesti sisenema tööturule, tagada õiglane juurdepääs ning suurem paindlikkus vanadus- ja muu pensionisüsteemi valikul; palub komisjonil uurida riikide jõupingutusi mõju käsitlemisel, mida demograafiline vananemine avaldab pensionide jätkusuutlikkusele ja pensionäride vaesusele ning jälgida tõhusamalt vanuse alusel diskrimineerimise vastaste kehtivate õigusaktide rakendamist;

29. juhib tähelepanu naiste olukorrale, kelle pensioniõigusi ei tohiks vähendada nende perekonnaseisu või sünnitus- või vanemapuhkuse tõttu katkenud töösuhte või lapsehoolduspuhkuste tõttu;

30. tunnustab eeliseid, mis on paindlikkuse ja turvalisuse (flexicurity) süsteemidel, mida liikmesriigid peaksid kohaldama vastavalt nende oludele, et kaitsta töötajate suutlikkust säilitada/leida töökohti mobiilsuse ja/ või kutseoskuste parandamise teel ametialase koolituse ja elukestva õppega, käsitledes neid süsteeme meetmetena, millega edendada töö- ja eraelu ühitamist ning töö- ja elutsükli kontseptsioone;

31. märgib ära globaliseerumisega kohanemise fondi loomise kui võimaliku täiendusena Euroopa Sotsiaalfondile, ning liikmesriikide jõupingutused riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et pakkuda konkreetset toetust töötajatele uute või paremate töökohtade otsimisel;

32. tuletab meelde, et sooline ja rassiline võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimise põhimõte nagu sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 13, mis annab õigusliku aluse, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, peavad sisalduma süsteemselt igasuguses sotsiaalpoliitikas; on seisukohal, et ELi arenev integratsioonipoliitika on tegelikult sotsiaalpoliitika üks kindel vorm, mida tuleks edasi arendada; usub, et selle kindlustamine, et kõik naised, mehed, vähemusrühmad ja sisserändajad on hästi integreerunud, toob kasu ühiskonnale ja tagab töökohale sotsiaaltoetusi ühtekuuluvuse ja valmisoleku näol;

33. rõhutab eriti, et on oluline juurutada sotsiaalse ja tööalase kaasatuse meetmeid ebasoodsas olukorras olevate inimeste puhul, kellel on raskusi tööturule pääsemisel ilma kõrvalise abita, nagu on sätestatud komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, [5] eesmärgiga soodustada võitlust diskrimineerimise vastu ning pakkuda sissetulekut, sõltumatust, isikliku arengu võimalusi ja integratsiooni seda vajavatele inimestele, mis oleks sotsiaalse kaitse asendus või täiend;

Sotsiaalne kaitse

34. rõhutab, et sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid olema tõhusad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ning nende vastu võitlemise eesmärkide saavutamisel, eelkõige on rõhk vaesuse lõksude kõrvaldamisel;

35. on seisukohal, et tööhõive on otsustavalt tähtis tegur sotsiaalse kaasatuse saavutamisel; nõuab seetõttu reforme, mis suunavad riigi kulutused tööhõivemäärade ja tööle naasmise määrade suurendamisse ning esitavad tööstiimulid vaesuse lõksude ja teiste sotsiaalse tõrjutuse vormide kõrvaldamiseks ja asuvad kiireloomulise küsimusena tegelema töötute naiste ja mõnda etnilisse vähemusse kuuluvate inimestega, kellest paljud on tööturule sisenemisel vastamisi ühiskondlike ja/või strukturaalsete barjääridega; uurida etnilistesse vähemustesse kuuluvate ning sisserändajatest naiste eriprobleeme ning nendega tegeleda.

36. tunnistab, et paindlikkust ja turvalisust käsitlevas lähenemises on piisavate sotsiaalkaitsemehhanismide loomine ja hoidmine paindlikkuse vältimatu eeltingimus, nagu seda on ka kindel kaitse ebaõiglase vallandamise eest;

Välismõõde

37. kinnitab veel kord kindlalt, et vaid siis, kui EL säilitab oma majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, suudab ta edukalt kaitsta ELi huve rahvusvahelisel tasandil;

38. tunnistab, et vaatamata selle positiivsetele mõjudele, tekitab globaliseerumine majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, tekitades seeläbi sügavat vastumeelsust Euroopa kodanikes, eelkõige suure tööpuuduse määraga liikmesriikides ja nendes piirkondades, mida ettevõtete ümberpaigutamised kõige enam mõjutavad; kutsub vastavalt liikmesriike üles korraldama struktuurireforme, mis on vajalikud, kui EL kavatseb jääda kvaliteetsete toodete ja teenustega maailmalaval atraktiivseks;

39. rõhutab, et EL peaks veendunult edendama oma solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse sotsiaalseid väärtusi kaubandus- ning arenguläbirääkimisel ja -kokkulepetes;

40. palub ELil ja liikmesriikidel võtta poliitilised meetmed seoses nende kolmandate riikidega, kellel on suur majanduskasv (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina), et saavutada arengumudel, mis näeb ette inimõiguste austamise, demokraatia, vabaduse, tööjõu- ja keskkonnastandardid ning sotsiaalse õigluse; palub tungivalt ELil neid abistada majanduskasvu ning kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahel üldise tasakaalu leidmisel;

41. palub komisjonil ja liikmesriikidel ILO, OECD ja mitmepoolsete keskkonnaagentuuride taolistes foorumites ühtsete põhimõtete järgimist; usub eelkõige, et ILO tegevus peaks olema tihedamalt integreeritud WTO lepingutesse, ja on seisukohal, et ILO põhilised tööstandardid peaksid olema integreeritud WTOd ja kahepoolseid läbirääkimisi puudutavatesse ELi strateegiatesse; kutsub komisjoni üles läbi kahepoolsete lepingute tagama, et vähemalt ILO standardeid järgitaks, et tagada lapstööjõu kaotamine ja inimlikud töötingimused;

42. tervitab üldise soodustuste süsteemi (GSP+) kehtestamist, mis toob kaasa kõrgemaid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid soodustavad stiimulid, ja nõuab niisuguse lähenemise laiendamist kahepoolsetele kaubanduslepingutele; märgib, et komisjon peab täpselt jälgima nimetatud süsteemi rakendamist kindlustamaks selle vastavusseviimist nimetatud standarditega;

*

* *

43. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] ELT C 310, 16.12.2004, lk 1.

[2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0010.

[3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0089.

[4] ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88.

[5] EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3.

--------------------------------------------------