27.3.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 83/16

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/478,

11. märts 2015,

impordi ühiste eeskirjade kohta

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrust (EÜ) nr 260/2009 (3) on korduvalt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	Ühine kaubanduspoliitika peaks põhinema ühtsetel põhimõtetel.

(3)	Euroopa Ühendus sõlmis lepingu, millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Lepingu lisa 1 A sisaldab muu hulgas 1994. aasta üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT 1994) ja kaitsemeetmete lepingut.

(4)

Kaitsemeetmete lepingu eesmärgiks on selgitada ja tugevdada GATT 1994 kokkuleppega, eriti selle XIX artikliga, ette nähtud korda. Selle lepinguga nõutakse nende kaitsemeetmete kõrvaldamist, mis seal sisalduvatest eeskirjadest erinevad, nagu näiteks vabatahtlikud ekspordipiirangud, korrapärased turukokkulepped või muud samalaadsed impordi ja ekspordiga seotud toimingud.

(5)	Kaitsemeetmete leping hõlmab ka söe- ja terasetooteid. Seetõttu kohaldatakse impordi ühiseid eeskirju ka neile toodetele, eriti kaitsemeetmete osas, ilma et see piiraks võimalike meetmete kohaldamist lepingu suhtes, mis käsitleb spetsiaalselt söe- ja terasetooteid.

(6)	Määrusega (EÜ) nr 517/94 (5) reguleeritud tekstiilitoodete suhtes tuleb liidus ja rahvusvahelisel tasandil rakendada erikohtlemist. Seetõttu tuleks need käesoleva määruse reguleerimisalast täielikult välja jätta.

(7)	Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama igast impordi suundumustega kaasnevast ohust, mis võiks nõuda liidu järelevalvet või kaitsemeetmete kohaldamist.

(8)	Niisugustel juhtudel peaks komisjon põhjalikult tutvuma imporditingimuste, impordi suundumuste, majanduse ja kaubanduse olukorra eri tahkude ja asjakohasel juhul võetavate meetmetega.

(9)

Kui kohaldatakse eelnevat liidu järelevalvet, tuleks kõnealuste toodete vabasse ringlusse lubamisel esitada ühtsetele kriteeriumidele vastav järelevalvedokument. Liikmesriikide ametiasutused peaksid selle dokumendi importija taotlusel väljastama kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kuid ilma, et see annaks importijale importimisõigust. Seetõttu peaks kõnealune järelevalvedokument kehtima ainult ajavahemikul, mil impordieeskirju ei muudeta.

(10)	Liikmesriigid ja komisjon peaksid võimalikult palju vahetama liidu järelevalve tulemusena saadud teavet.

(11)	Komisjon peab vastu võtma liidu huvide seisukohast vajalikud kaitsemeetmed. Neid huvisid tuleks käsitada tervikuna, mis peaks eelkõige hõlmama liidu tootjate, kasutajate ja tarbijate huve.

(12)

WTO liikme vastu saab kaitsemeetmete kasutamist kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet on liitu imporditud sel määral suurenenud kogustes või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile märgatavat kahju, välja arvatud juhul, kui liidu rahvusvahelised kohustused lubavad nendest eeskirjadest erandi teha.

(13)	Tuleks määratleda mõisted „märgatav kahju”, „märgatava kahju oht” ja „liidu tootjad” ning tuleks kehtestada kahju määratlemise täpsed kriteeriumid.

(14)	Iga kaitsemeetme kohaldamisele peaks eelnema uurimine, jättes komisjonile samal ajal õiguse kiireloomulistel juhtudel ajutisi meetmeid kohaldada.

(15)	Üksikasjalikud eeskirjad peaksid käsitlema uurimise algatamist, nõutavaid kontrolle ja uuringuid, kogutud teabe kättesaadavust importivatele riikidele ja huvitatud pooltele, asjaomaste poolte ärakuulamist ja nende poolte võimalusi oma seisukohtade esitamiseks.

(16)	Käesoleva määrusega kehtestatud uurimist käsitlevad sätted ei piira liidu või siseriiklike ametisaladuse kohta käivate reeglite kohaldamist.

(17)	Uurimise algatamise ja meetmete asjakohasust käsitleva otsuse langetamise kohta on vaja kehtestada ajalised piirangud, et niisugused otsused tehtaks kiiresti ja et asjaomaste ettevõtjate õiguskindlus suureneks.

(18)	Juhul kui kaitsemeetmeid kehtestatakse kvoodina, ei tohiks seda põhimõtteliselt kehtestada väiksemana kui impordi keskmine tase vähemalt kolmeaastase vaatlusperioodi jooksul.

(19)

Juhul kui kvoodid jaotatakse tarnijariikide vahel, võivad iga riigi kvoodi määrata riigid ise või võtta määramise aluseks vaatlusperioodi impordi taseme. Vaatamata sellele peaks nimetatud reeglitest olema võimalik teha erandeid, juhul kui on tegemist märgatava kahju ja impordi ebaproportsionaalse kasvuga, tingimusel et toimuvad nõuetekohased konsultatsioonid WTO kaitsemeetmete komitee egiidi all.

(20)	Kindlaks tuleks määrata kaitsemeetmete maksimaalne kestus ja kehtestada nende meetmete pikendamist, edaspidist liberaliseerimist ja läbivaatamist reguleerivad erisätted.

(21)	Tuleks kehtestada tingimused, mille korral kaitsemeetmeid ei kohaldata WTO liikmeks olevatest arenguriikidest pärit toodete suhtes.

(22)

Liidu ühe või mõne piirkonna jaoks ette nähtud järelevalve- või kaitsemeetmed võivad osutuda sobivamaks kui terve liidu suhtes kohaldatavad meetmed. Niisuguseid meetmeid tuleks siiski lubada üksnes erandkorras ja juhul, kui ei ole muud võimalust. On vaja tagada, et need meetmed oleksid ajutised ja põhjustaksid siseturul võimalikult vähe häireid.

(23)	Impordireeglite ühtsuse huvides peaksid importijate täidetavad formaalsused olema lihtsad ja ühesugused, olenemata kohast, kus kaupa tollitakse. Seetõttu on soovitatav ette näha, et kõiki formaalsusi täidetaks käesoleva määruse lisas esitatud näidistele vastavaid vorme kasutades.

(24)	Liidu järelevalvemeetmetega seoses välja antud järelevalvedokumendid peaksid kehtima kogu liidus, olenemata väljaandja liikmesriigist,

(25)	Käesoleva määruse rakendamine nõuab ühetaolisi tingimusi ajutiste ja lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmiseks ning eelneva järelevalve meetmete kehtestamiseks. Need meetmed peaks vastu võtma komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(26)

Järelevalvemeetmete ja ajutiste meetmete vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust, arvestades nimetatud meetmete toimet ja nende järgnevuse loogikat seoses lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmisega. Kui meetmete kehtestamisega viivitamine tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, tuleb komisjonil lubada vastu võtta viivitamata kohaldatavaid ajutisi meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse kolmandatest riikidest pärinevate toodete impordi suhtes, välja arvatud:

a)	tekstiiltooted, mille suhtes kehtivad impordi erieeskirjad vastavalt määrusele (EÜ) nr 517/94;

b)	tooted, mis on pärit nõukogu määruses (EÜ) nr 625/2009 (7) loetletud teatavatest kolmandatest riikidest.

2.   Ilma et see piiraks kaitsemeetmete võtmist V peatüki alusel, on lõikes 1 nimetatud toodete import liitu vaba ja sellest lähtuvalt ei kohaldata selle suhtes mingeid koguselisi piiranguid.

II PEATÜKK

LIIDU TEAVITAMIS- JA NÕUSTAMISKORD

Artikkel 2

Kui impordi suundumused nõuavad järelevalve- või kaitsemeetmeid, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile. See teave sisaldab olemasolevat tõendust, mis põhineb artikliga 9 kehtestatud kriteeriumidel. Komisjon edastab selle teabe viivitamata kõikidele liikmesriikidele.

Artikkel 3

1.   Komisjoni abistab kaitsemeetmete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

5.   Kui määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõike 5 kohaselt kasutatakse kirjalikku menetlust lõplike meetmete vastuvõtmiseks käesoleva määruse artikli 16 alusel, siis lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui eesistuja määratud tähtaja jooksul eesistuja nii otsustab või määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 1 kohaselt määratud komiteeliikmete enamus seda taotleb. Kui kasutatakse kirjalikku menetlust muudel juhtudel, kus kavandatava meetme kohta on toimunud arutelu komitees, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui eesistuja määratud tähtaja jooksul eesistuja nii otsustab või komitee liikmete lihthäälteenamusega seda taotletakse. Kui kasutatakse kirjalikku menetlust muudel juhtudel, kus kavandatava meetme kohta ei ole toimunud arutelu komitees, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui eesistuja määratud tähtaja jooksul eesistuja nii otsustab või vähemalt veerand komitee liikmetest seda taotleb.

III PEATÜKK

LIIDU UURIMISMENETLUS

Artikkel 4

1.   Enne mis tahes kaitsemeetme kohaldamist rakendatakse liidu uurimismenetlust, ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist.

2.   Uurimise eesmärgiks on määrata artiklis 9 osutatud tegurite alusel, kas kõnealuse toote import põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju asjaomastele liidu tootjatele.

3.   Kehtivad järgmised määratlused:

a)   „märgatav kahju”– liidu tootjate seisundi märkimisväärne halvenemine;

b)   „märgatava kahju oht”– märgatav kahju on ilmselt tekkimas;

c)   „liidu tootjad”– liidu territooriumil samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid valmistavad tootjad või tootjad, kelle samasuguste või otseselt konkureerivate toodete toodang kokku moodustab suurema osa vastavate toodete liidu kogutoodangust.

Artikkel 5

1.   Kui komisjonile selgub, et uurimismenetluse algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, alustab ta uurimist ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamise kuupäeva ja avaldab teate Euroopa Liidu Teatajas. Kõnealune teade sisaldab:

a)	saadud teabe kokkuvõtet ja nõuet, et igasugune asjaomane teave tuleb edastada komisjonile;

b)	tähtaega, mille jooksul huvitatud pooled võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teavet esitada, kui neid seisukohti ja teavet tuleb uurimise käigus arvesse võtta;

c)	tähtaega, mille jooksul huvitatud pooled võivad taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist vastavalt lõikele 4.

Komisjon alustab koostöös liikmesriikidega uurimist.

Komisjon annab liikmesriikidele teavet teabe analüüsi kohta tavaliselt 21 päeva jooksul teabe esitamisest komisjonile.

2.   Komisjon muretseb kogu vajaliku teabe ja püüab kontrollida importijatelt, ettevõtjatelt, vahendajatelt, tootjatelt, kutseühingutelt ja -organisatsioonidelt saadud teavet, kui ta peab seda vajalikuks, olles teavitanud sellest liikmesriike.

Nimetatud ülesande täitmisel abistavad komisjoni selle liikmesriigi töötajad, kelle territooriumil kontrollimine toimub, tingimusel et see liikmesriik seda soovib.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile tema nõudmisel ja tema kehtestatud korras oma käsutuses oleva teabe uuritava toote turu arengusuundade kohta.

4.   Endast vastavalt lõike 1 esimesele lõigule teatanud huvitatud pooled ja ekspordiriigi esindajad võivad kontrollida kogu teavet, mis on uurimisega seoses komisjoni käsutusse antud (välja arvatud liidu või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid), juhul kui see teave on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 8 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab.

Endast teatanud huvitatud pooled võivad edastada komisjonile oma seisukohad kõnealuse teabe kohta. Neid seisukohti võidakse arvestada juhul, kui neid toetavad piisavad tõendid.

5.   Komisjon võib huvitatud pooled ära kuulata. Kõnealused pooled tuleb ära kuulata juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises ette nähtud aja jooksul ärakuulamist kirjalikult taotlenud, osutades, et uurimise tulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ja et neil on suuliste selgituste andmiseks erilised põhjused.

6.   Kui teavet ei esitata käesoleva määrusega kehtestatud tähtaja jooksul või komisjoni poolt vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud tähtaja jooksul või kui uurimine on oluliselt takistatud, võib järeldused teha kättesaadavate faktide alusel. Kui komisjon leiab, et mõni huvitatud pool või kolmas isik on talle esitanud väära või eksitava teabe, jätab ta selle teabe arvesse võtmata ja võib kasutada kättesaadavaid fakte.

7.   Kui komisjonile selgub, et uurimine pole piisavalt põhjendatud, teatab ta liikmesriikidele oma otsusest ühe kuu jooksul pärast liikmesriikidelt teabe saamise kuupäeva.

Artikkel 6

1.   Uurimise lõpus esitab komisjon komiteele tulemuste aruande.

2.   Kui komisjon leiab uurimise algusest möödunud üheksa kuu jooksul, et liidu järelevalve- või kaitsemeetmeid ei ole vaja, lõpetatakse uurimine ühe kuu jooksul. Komisjon lõpetab uurimise kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.   Kui komisjon leiab, et liidu järelevalve- või kaitsemeetmed on vajalikud, võtab ta vastavalt IV ja V peatükile vastu vajalikud otsused hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast uurimise algust. Erandlikel asjaoludel võib kõnealust tähtaega pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra; komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate, millega täpsustatakse tähtaja pikendamise aega ja mis sisaldab pikendamise põhjuste kokkuvõtet.

Artikkel 7

1.   Käesoleva peatüki sätted ei välista järelevalvemeetmete kasutamist vastavalt artiklitele 10–14 või ajutiste kaitsemeetmete kasutamist vastavalt artiklitele 15, 16 ja 17.

Ajutisi kaitsemeetmeid kohaldatakse:

a)	kriitilistes tingimustes, kus viivitamine võiks põhjustada raskesti heastatavat kahju, tehes vajalikuks kohese tegutsemise, ja

b)	kui on kindlaks tehtud, et impordi kasv on põhjustanud või ähvardab põhjustada märgatavat kahju.

Neid meetmeid ei tohi rakendada kauem kui 200 päeva.

2.   Ajutised kaitsemeetmed seisnevad hetkel kehtiva tollimaksu tõstmises (olenemata, kas see on null või üle selle), kui sellega on tõenäoliselt võimalik märgatavat kahju vältida või tekkinud olukorda parandada.

3.   Komisjon võtab viivitamata uurimismeetmed, mida ta veel vajalikuks peab.

4.   Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, kuna märgatavat kahju või märgatava kahju ohtu ei ole, tagastatakse ajutiste meetmete raames kogutud tollimaks ilma eritoiminguteta niipea kui võimalik. Kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (8) artiklis 235 ja sellele järgnevates artiklites kehtestatud korda.

Artikkel 8

1.   Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult selleks, milleks seda nõuti.

2.   Komisjon, liikmesriigid ega nende ametnikud ei tohi teabeandja eriloata avaldada mitte mingisugust käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet või muud konfidentsiaalselt edastatud teavet.

3.   Igas konfidentsiaalsustaotluses tuleb märkida põhjus, miks teave on konfidentsiaalne.

Kui siiski selgub, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabeandja kas ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

4.   Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabeandjale või sellise teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.

5.   Lõiked 1–4 ei takista liidu ametiasutusi arvesse võtmast üldist teavet ja eelkõige käesoleva määruse alusel vastu võetud otsuste põhjusi. Need ametiasutused peavad arvesse võtma asjaomaste juriidiliste ja füüsiliste isikute õigustatud huvi, et nende ärisaladusi ei avaldataks.

Artikkel 9

1.   Impordisuundumuste, impordi toimumise tingimuste ja sellisest impordist tingitud liidu tootjatele tekitatud märgatava kahju või niisuguse kahju tekitamise ohu uurimine hõlmab eelkõige järgmisi tegureid:

a)	impordi maht, eelkõige juhul, kui see on absoluutarvudes või liidu toodangu või tarbimise suhtes märkimisväärselt kasvanud;

b)	impordihind, eriti juhul, kui esineb märkimisväärne hinna allalöömine võrreldes liidu samalaadse toote hinnaga;

c)

mõju liidu tootjatele, mis ilmneb järgmiste majandustegurite arengusuundadest: — toodang, — mahu ärakasutamine, — tagavarad, — müük, — turuosa, — hinnad (st hindade langus või hinnatõusude, mis tavatingimustes oleks toimunud, takistamine), — kasumid, — kasutatud kapitali tasuvus, — rahavoog, — tööhõive,

d)	muud tegurid peale impordisuundumuste, mis põhjustavad või võiksid põhjustada asjaomastele liidu tootjatele olulist kahju.

2.   Märgatava kahju ohu korral uurib komisjon, kas kõnealuse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikult kahjustavaks on selgesti prognoositav.

Sellega seoses võib arvesse võtta järgmisi tegureid:

a)	liitu suunduva ekspordi kasvu määr;

b)	päritolumaa või ekspordimaa olemasolev või lähemas tulevikus prognoositav ekspordi maht ja tõenäosus, et sellest tulenev eksport suundub liitu.

IV PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Artikkel 10

1.   Kui käesolevas määruses käsitletud kolmandast riigist pärit toote impordisuundumused ähvardavad kahjustada liidu tootjate huve ja kui liidu huvid seda nõuavad, võib selle toote importimisel vajaduse korral nõuda:

a)	liidu tagasiulatuva järelevalve korraldamist vastavalt lõikes 2 osutatud otsuse sätetele;

b)	liidu eelneva järelevalve korraldamist vastavalt artiklile 11.

2.   Komisjon võtab järelevalve määramise otsuse vastu rakendusaktidega kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.   Järelevalvemeetmed kehtivad piiratud aja jooksul. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse meetmete rakendamise poolaastale järgneva poolaasta lõpus.

Artikkel 11

1.   Liidu eelneva järelevalve all olevaid tooteid võib vabasse ringlusse lubada üksnes järelevalvedokumendi esitamisel. Selle dokumendi annab välja liikmesriigi määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu liidu mis tahes importija taotluse, olenemata tema tegevuskohast liidus. Kõnealune taotlus loetakse pädeva siseriikliku asutuse poolt vastuvõetuks hiljemalt kolm tööpäeva pärast selle esitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.   Järelevalvedokumendi vorm vastab I lisas esitatud näidisele.

Kui järelevalvet kehtestavas otsuses ei ole ette nähtud teisiti, sisaldab importija esitatud järelevalvedokumendi taotlus ainult järgmist:

a)	taotleja täielik nimi ja aadress (sealhulgas telefoni- ja faksinumbrid ja muud numbrid, mille järgi pädeval siseriiklikul asutusel on võimalik taotlejat tuvastada), lisaks sellele taotleja käibemaksukohustuslase registreerimise number, kui ta on käibemaksukohustuslane;

b)	asjakohasel juhul deklarandi või taotleja määratud mis tahes esindaja täielik nimi ja aadress (sealhulgas telefoni- ja faksinumbrid);

c)	kauba kirjeldus, kus esitatakse: — kaubanimi, — koondnomenklatuuri kood, — päritolu- ja lähtekoht;

d)	deklareeritud kogus kilogrammides ja asjakohasel juhul muudes täiendavates ühikutes (paari, tükki jne);

e)	kauba CIF-väärtus liidu piiril, väljendatuna eurodes;

f)	järgmine kinnitus, mille taotleja on dateerinud ja allkirjastanud ning kus taotleja nimi on kirjutatud trükitähtedega: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas vormis ja selle lisades esitatud info on tõene ja antud heauskselt ning et ma olen ettevõtjana liidus asutatud.”

3.   Järelevalvedokument kehtib kogu liidus, olenemata selle välja andnud liikmesriigist.

4.   Kui avastatakse, et tehingu sooritamise ühikuhind ületab järelevalvedokumendis märgitu vähem kui 5 % võrra või et importimiseks esitatud toodete koguväärtus või -hulk ületab järelevalvedokumendis märgitud väärtuse või hulga vähem kui 5 % võrra, ei takista see kõnealuse toote vabasse ringlusse lubamist. Komisjon, olles ära kuulanud komitees avaldatud arvamused ja võttes arvesse toodete laadi ja asjaomase tehingu muud eripära, võib kehtestada teistsuguse protsendimäära, mis ei tohiks tavaliselt siiski olla suurem kui 10 %.

5.   Järelevalvedokumente võib kasutada ainult aja jooksul, mil asjaomaste tehingute suhtes kehtib impordi liberaliseerimise kord. Niisugust järelevalvedokumenti ei tohi mingil juhul kasutada pärast selle kehtivusaja lõppu, mis määratakse kindlaks samal ajal ja samas korras kui järelevalve kehtestamine, ja mille puhul võetakse arvesse toodete laadi ja tehingu muud eripära.

6.   Kui vastavalt artiklile 10 vastu võetud otsus seda nõuab, tuleb liidu järelevalve all olevate toodete päritolu tõendada päritolusertifikaadiga. Käesolev lõige ei mõjuta niisuguste sertifikaatide esitamist käsitlevaid muide sätteid.

7.   Kui liidu eelneva järelevalve all oleva toote suhtes kohaldatakse liikmesriigis piirkondlikke kaitsemeetmeid, võib järelevalvedokumendi asendada selle liikmesriigi antud impordiloaga.

8.   Järelevalvedokumendi vormid ja selle väljavõtted vormistatakse kahes eksemplaris, üks eksemplar, millele märgitakse „omaniku eksemplar” ja number 1, väljastatakse taotlejale ja teine, millele märgitakse „pädeva asutuse eksemplar” ja number 2, jääb hoiule dokumendi väljastanud asutusse. Halduslikel eesmärkidel võib pädev asutus vormile 2 lisada täiendavaid eksemplare.

9.   Vorm trükitakse tehnoloogilisest peenmaterjalist vabale valgele kirjapaberile kaaluga 55–65 g/m2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm, masinakirja reavahe on 4,24 mm (üks kuuendik tolli), lahtrite paigutust tuleb täpselt järgida. Esimese eksemplari, s.o järelevalvedokumendi mõlemal küljel on lisaks kollane giljoššmustriga trükitud taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

10.   Liikmesriik vastutab vormide trükkimise eest. Vorme võib trükkida ka trükikojas, mille on määranud trükikoja asukoha liikmesriik. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide liikmesriigi volitusele. Igale vormile märgitakse trükikoja nimi ja aadress või tähis, mille järgi on võimalik trükikoda tuvastada.

Artikkel 12

Kui toote impordile ei ole kehtestatud liidu eelnevat järelevalvet, võib komisjon vastavalt artiklile 17 rakendada piiratud järelevalvet liidu ühte või enamasse piirkonda suunduva impordi suhtes. Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui ta otsustab kehtestada järelevalve.

Artikkel 13

1.   Piirkondliku järelevalve all olevaid tooteid võib kõnealuses piirkonnas vabasse ringlusse lubada üksnes järelevalvedokumendi esitamisel. Selle dokumendi kinnitab asjaomas(t)e liikmesriigi (liikmesriikide) määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud liidu importija deklaratsiooni, olenemata tema tegevuskohast liidus. Kõnealune taotlus loetakse pädeva siseriikliku asutuse poolt vastuvõetuks hiljemalt kolm tööpäeva pärast selle esitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Järelevalvedokumente võib kasutada ainult selle aja jooksul, mil asjaomaste tehingute suhtes kehtib impordi liberaliseerimise kord.

2.   Kohaldatakse artikli 11 lõiget 2.

Artikkel 14

1.   Kui kohaldatakse liidu või piirkondlikku järelevalvet, teatavad liikmesriigid komisjonile iga kuu esimese kümne päeva jooksul

a)	eelneva järelevalve puhul rahasummade üksikasjad (arvutatud CIF-hindade alusel) ja kaubakogused, mille kohta on eelneva perioodi jooksul järelevalvedokumendid välja antud;

b)	igal juhul punktis a osutatud ajavahemikule eelneva ajavahemiku jooksul toimunud impordi üksikasjad.

Liikmesriikide esitatud teave liigitatakse toodete ja maade kaupa.

Järelevalve korra kohaldamise ajal võib sama menetlust kasutades kehtestada teistsuguseid sätteid.

2.   Kui toodete laad või erilised asjaolud seda nõuavad, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta selle teabe esitamise tähtaegu.

3.   Komisjon teavitab sellest liikmesriike.

V PEATÜKK

KAITSEMEETMED

Artikkel 15

1.   Kui toodet imporditakse liitu sel määral suurenenud kogustes ja/või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile märgatavat kahju, võib komisjon liidu huvide kaitseks kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel

a)	piirata nende artiklis 11 nimetatud järelevalvedokumentide kehtivusaega, mis antakse välja pärast kõnealuse meetme jõustumist;

b)	muuta kõnealuse toote impordieeskirju, seades selle vabasse ringlusse lubamise tingimuseks impordiloa esitamise, mille andmist reguleerivad komisjoni kehtestatavad sätted ja piirangud.

Punktides a ja b nimetatud meetmed jõustuvad kohe.

2.   WTO liikmete puhul võetakse lõikes 1 osutatud meetmeid üksnes juhul, kui selle lõike esimeses lõigus nimetatud kaks tingimust on täidetud.

3.   Kvootide määramisel võetakse eriti arvesse

a)	soovi võimaluse piires säilitada tavapäraseid kaubavoogusid;

b)	enne käesoleva peatüki tähenduses võetud kaitsemeetme jõustumist tavalistel tingimustel sõlmitud lepingute alusel eksporditavate toodete mahtu, kui asjaomane liikmesriik on nendest lepingutest komisjonile teatanud;

c)	vajadust mitte kahjustada selle eesmärgi saavutamist, milleks kvoodid kehtestati.

Ükski kvoot ei või olla väiksem kui impordi keskmine tase viimase kolme tüüpilise aasta jooksul, mille kohta statistika on kättesaadav, välja arvatud juhul, kui teistsuguse suurusega kvooti on vaja märgatava kahju ärahoidmiseks või parandamiseks.

4.   Kui kvoodid jaotatakse tarnijariikide vahel, võivad jaotamises kokku leppida need riigid, kelle oluliste huvide hulka kuulub asjaomase toote tarnimine liitu importimiseks.

Kui see ei õnnestu, jaotatakse kvoot tarnijariikide vahel proportsionaalselt nende osale kõnealuse toote liitu importimisel eelmise vaatlusperioodi jooksul, kusjuures võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki eritegureid, mis võisid või võivad selle tootega kauplemist mõjutada.

Liit võib sellest jaotusviisist siiski kõrvale kalduda märgatava kahju korral, kui ühest või mitmest tarnijariigist pärit import on kasvanud ebaproportsionaalselt, võrreldes kõnealuse toote impordi üldise kasvuga eelmise vaatlusperioodi vältel tingimusel, et ta arvestab oma kohustust jälgida, et konsultatsioonid toimuksid WTO kaitsemeetmete komitee egiidi all.

5.   Käesolevas artiklis osutatud meetmeid kohaldatakse kõikidele toodetele, mis on vabasse ringlusse lastud pärast nende meetmete jõustumise kuupäeva. Vastavalt artiklile 17 võib nende meetmete kohaldamist piirata ühe või mõne piirkonnaga.

Need meetmed ei takista siiski niisuguste toodete vabasse ringlusse lubamist, mis on juba teel liitu, tingimusel et nende toodete sihtkohta ei või muuta ja et toodetel, mida võib vastavalt artiklitele 10 ja 11 vabasse ringlusse lubada ainult järelevalvedokumendi esitamisel, on vastav dokument tõepoolest olemas.

6.   Kui liikmesriik on taotlenud komisjoni sekkumist, võtab komisjon kooskõlas artikli 3 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega või kiireloomulistel juhtudel kooskõlas artikli 3 lõikega 4 otsuse selle kohta vastu kõige rohkem viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.

Artikkel 16

Kui liidu huvid seda nõuavad, võib komisjon, toimides artikli 3 lõikes 3 sätestatud korras ja III peatüki tingimuste alusel, võtta vastu asjakohased meetmed takistamaks mingi toote importi liitu sel määral suurenenud kogustes ja/või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile märgatavat kahju.

Kohaldatakse artikli 15 lõikeid 2–5.

Artikkel 17

Kui eelkõige artiklis 9 osutatud tegurite alusel selgub, et tingimused meetmete vastuvõtmiseks vastavalt artiklitele 10 ja 15 on täidetud ühes või enamas liidu piirkonnas, võib komisjon pärast muude lahendusvõimaluste uurimist erandkorras lubada järelevalve- või kaitsemeetmete kohaldamist, mis piirduvad asjaomaste piirkondadega, kui ta leiab, et sel tasandil kohaldatavad meetmed on asjakohasemad kui kogu liidus kohaldatavad meetmed.

Need meetmed peavad olema ajutised ja siseturgu võimalikult vähe häirima.

Need meetmed võetakse vastu artiklites 10 ja 15 sätestatud korras.

Artikkel 18

Kaitsemeetmeid ei või kohaldada WTOsse kuuluvast arenguriigist pärit toodete suhtes, kui selle riigi osa kõnealuse toote impordist liitu ei ületa 3 %, tingimusel et niisuguste WTO liikmetest arenguriikide liitu suunduv import kokku ei ole üle 9 % kõnealuse toote koguimpordist liitu.

Artikkel 19

1.   Kaitsemeetmete kestus peab piirduma ajaga, mis on vajalik märgatava kahju ärahoidmiseks või parandamiseks ja liidu tootjate kohanemise hõlbustamiseks. See aeg ei või olla pikem kui neli aastat, kaasa arvatud ajutiste meetmete kestus.

2.   Välja arvatud artikli 15 lõike 4 kolmandas lõigus osutatud meetmete puhul, võib esialgset ajavahemikku pikendada, kui otsustatakse, et

a)	kaitsemeedet on jätkuvalt vaja märgatava kahju ärahoidmiseks või parandamiseks;

b)	on tõendeid liidu tootjate kohanemise kohta.

3.   Ajapikendused võetakse vastu vastavalt III peatüki tingimustele ja sama menetlusega kui esialgsed meetmed. Sel viisil pikendatud meede ei või olla piiravam, kui see oli esialgse ajavahemiku lõpus.

4.   Kui meetme kestus ületab ühe aasta, tuleb meedet selle kohaldamise ajal, kaasa arvatud pikendamise aeg, kindlate ajavahemike järel järk-järgult liberaliseerida.

5.   Kaitsemeetme kohaldamise aeg kokku, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise aeg, esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei või kesta üle kaheksa aasta.

Artikkel 20

1.   IV ja V peatüki kohaselt võetud järelevalve- ja kaitsemeetmete kehtivuse ajal võib komisjon kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ja hiljemalt meetmete kohaldamise aja keskel, kui meede kehtib rohkem kui kolm aastat:

a)	kontrollida meetme mõju;

b)	määrata, kas ja mil viisil on asjakohane kiirendada liberaliseerimise tempot;

c)	teha kindlaks, kas meetme edasine kohaldamine on vajalik.

Kui komisjoni arvates on meetme edasine kohaldamine vajalik, teavitab ta sellest liikmesriike.

2.   Kui komisjon leiab, et mõni artiklites 10, 12, 15, 16 ja 17 osutatud järelevalve- või kaitsemeede tuleks tühistada või muuta, siis komisjon tühistab või muudab selle meetme kooskõlas artikli 3 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui see otsus käsitleb piirkondlikke järelevalvemeetmeid, kohaldatakse otsust alates kuuendast päevast pärast selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Artikkel 21

1.   Kui toote importimise suhtes on juba kohaldatud kaitsemeedet, ei või selle toote suhtes niisugust meedet kasutada ajavahemiku jooksul, mis on sama pikk kui eelmise meetme kestus. See aeg ei või olla lühem kui kaks aastat.

2.   Olenemata lõikest 1 võib toote suhtes taaskehtestada kuni 180 päeva kestva kaitsemeetme, kui

a)	selle toote impordile kaitsemeetme kehtestamise kuupäevast on möödunud vähemalt üks aasta ja

b)	meetme kohaldamisele vahetult eelnenud viie aasta jooksul ei ole sellele tootele niisugust kaitsemeedet kohaldatud rohkem kui kahel korral.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Kui liidu huvid seda nõuavad, võib komisjon kooskõlas artikli 3 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega võtta vastu asjakohased meetmed selliste seadusandlike aktide rakendamiseks, millega on võimalik rahvusvahelisel tasandil liidu või kõigi liikmesriikide õigusi kasutada ja kohustusi täita, eriti põhitarbeainetega kauplemise osas.

Artikkel 23

Komisjon lisab nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (9) artikli 22a kohasesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamist ja rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse teabe käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 24

1.   Käesolev määrus ei välista liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetega kehtestatud erieeskirjadest tulenevate kohustuste täitmist.

2.   Ilma et see piiraks muid liidu sätteid, ei takista käesolev määrus liikmesriike vastu võtmast või kohaldamast

a)	keelde, koguselisi piiranguid või järelevalvemeetmeid, selleks et tagada kõlblus, avalik kord või julgeolek ning inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitse;

b)	eriformaalsusi välisvaluuta kohta;

c)	Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaste rahvusvaheliste lepingute alusel rakendatavaid formaalsusi.

Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest ja formaalsustest, mida nad kavatsevad esimese lõigu alusel rakendada või muuta.

Äärmiselt pakilistel juhtudel teatatakse komisjonile siseriiklikest meetmetest ja formaalsustest kohe nende vastuvõtmise järel.

Artikkel 25

1.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira põllumajandusturgude ühist korraldust kehtestavate õigusaktide, neist tulenevate liidu ja siseriiklike haldussätete ega töödeldud põllumajandustooteid käsitlevate spetsiaalsete õigusaktide kohaldamist. See toimib nimetatud õigusaktide täiendusena.

2.   Lõikes 1 nimetatud õigusaktides käsitletud toodete puhul ei kehti artiklid 10 kuni 14 ega artikkel 21 nende toodete suhtes, mille kohta liidu kolmandate riikidega kauplemise eeskirjades nõutakse litsentsi või muu impordidokumendi esitamist.

Artikleid 15, 17 ja 20 kuni 24 ei kohaldata nende toodete suhtes, mille puhul nende eeskirjadega on ette nähtud koguseliste impordipiirangute kohaldamine.

Artikkel 26

Määrus (EÜ) nr 260/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 27

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  10. detsembri 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. märtsi 2015. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 260/2009 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 84, 31.3.2009, lk 1).

(4)  Vt II lisa.

(5)  Nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määrus (EÜ) nr 517/94 ühiste eeskirjade kohta, mis käsitlevad teatavatest kolmandatest riikidest imporditud tekstiiltooteid, mille kohta ei ole sõlmitud kahepoolseid lepinguid, protokolle või muid kokkuleppeid või mida ei ole reguleeritud muude ühenduse konkreetsete impordieeskirjadega (EÜT L 67, 10.3.1994, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 625/2009 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 185, 17.7.2009, lk 1).

(8)  Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(9)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

---

---

---

---