21.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 48/28

(1)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 53 on sätestatud, et komisjon võib vajaduse korral soovitada koordineeritud kavu, mida korraldatakse ühekordselt eelkõige sööda, toidu või loomadega seotud ohtude leviku kindlakstegemiseks;

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (2) on sätestatud kõikidele toiduainetele kohaldatavad ELi toidu märgistamise eeskirjad.

(3)

Kooskõlas direktiiviga 2000/13/EÜ ei tohi märgistus ja selle meetodid tarbijat eksitada, eelkõige seoses toidu selliste iseloomulike tunnustega nagu toidu tegelik olemus ja nimetus. ELi või siseriiklike erieeskirjade puudumise korral on nimetus, mille all toodet müüakse, toote harjumuspärane nimetus selles liikmesriigis, kus toodet müüakse, või toidu kirjeldus, mis annab ostjale piisavalt selget teavet toote tegeliku olemuse kohta.

(4)

Lisaks peavad müügipakendis toidu puhul, mis on suunatud lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele, olema etiketile märgitud kõik koostisosad. Lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele ettenähtud toitude puhul, mis sisaldavad koostisosana liha, tuleb otse pakendile või sellele kinnitatud märgisele märkida loomaliigi nimi, millise lihaga on tegemist. Kui koostisosa on nimetatud toidu nimetuses, märgitakse koostisainete loetelus selle kogus protsentides, et vältida tarbija eksitamist seoses toidu nimetuse ja koostisega.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (3) on ette nähtud täiendavad märgistusnõuded, mida kohaldatakse konkreetsete toiduainete suhtes. Eelkõige nähakse ette, et lõpptarbijale tarnimiseks ettenähtud pakendid, mis sisaldavad muu hulgas kabjaliste hakkliha, peavad kandma märgist, mis näitab, et selliseid tooteid tuleks enne tarbimist termiliselt töödelda sellisel määral, nagu see on nõutav selle liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, mille territooriumil toode turule viiakse.

(6)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa III jaos on sätestatud, et tapamaju käitavad toidukäitlejad peavad vastavalt vajadusele nõudma, vastu võtma ja kontrollima toiduahelat käsitlevat teavet kõigi loomade puhul, välja arvatud looduslikud ulukid, kes on saadetud või kavatsetakse saata tapamajja ning võtma seoses selle teabega meetmeid. Asjakohane toiduahelat käsitlev teave peab hõlmama eelkõige teavet loomadele asjakohasel ajavahemikul manustatud veterinaarravimite kohta, mille keeluaeg on nullist suurem, koos manustamiskuupäevade ja keeluaegadega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) (4) on muu hulgas sätestatud, et auditeerimis- ja inspekteerimisülesandeid teostab riiklik veterinaararst. Riiklik veterinaararst kontrollib ja analüüsib tapmiseks ettenähtud loomade päritoluettevõtte andmetes olevat asjakohast teavet ja võtab arvesse nimetatud kontrolli ja analüüsi dokumenteeritud tulemusi tapaeelse ja tapajärgse kontrolli läbiviimisel.

(7)

Pärast 2012. aasta detsembris liikmesriikides alanud ametlikke kontrollimisi teatati komisjonile, et teatavad müügipakendis toidud sisaldasid hobuseliha, mida ei olnud märgitud otse pakendil või sellele kinnitatud märgisel esitatud koostisosade loetelus. Selle asemel osutati teatavate selliste toitude nimetuses ja/või lisatud koostisosade loetelus eksitavalt üksnes veiseliha olemasolule.

(8)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (5) artiklile 17 peavad toidu- ja söödakäitlejad enda juhitava ettevõtte kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel tagama toidu ja sööda vastavuse nende tegevust reguleerivatele toidualaste õigusnormide nõuetele ning kontrollima kõnealuste nõuete täitmist.

(9)

Hobused on ühtaegu nii toiduks tarvitatav kui ka toiduks mittetarvitatav liik. Fenüülbutasoon on veterinaarravim, mille kasutamine vastavalt komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määrusele (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) (6) on lubatud ainult toiduks mittetarvitatavate loomade puhul. Seega hobused, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil ning keda on mõnes eluetapis ravitud fenüülbutasooniga, ei tohi sattuda toiduahelasse. Võttes arvesse pettust, mis on seotud teatavate toiduainete märgistusel hobuseliha sisalduse märkimata jätmisega, on asjakohane teha ennetavatel eesmärkidel kindlaks, kas fenüülbutasooniga ravitud hobuste toiduks mitte tarvitatav liha on jõudnud toiduahelasse.

(10)

Seepärast soovitab komisjon liikmesriikidel kohaldada ühe kuu jooksul kooskõlastatud kontrollikava, et teha kindlaks pettuste levik teatavate toitude turustamisel. Seda perioodi võib pikendada kahe kuu võrra.

(11)

Soovitatud kontrollikava peaks hõlmama kahte meedet.

(12)

Esimene meede peaks hõlmama lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele ettenähtud toidu asjakohast kontrolli jaemüügi tasandil, kui toitu turustatakse ja/või kui see on märgistatud veiseliha sisaldavana. Kontrollimisi võib laiendada ka muudele asutustele (nt külmhooned). Nende kontrollide eesmärk on teha kindlaks, kas sellised tooted sisaldavad hobuseliha, mida ei ole nõuetekohaselt pakendile märgitud, või pakendamata toiduainete puhul, kas teavet hobuseliha sisalduse kohta on tarbijate või toitlustusettevõtete eest varjatud. Kontrollitakse representatiivset valimit.

(13)

On olemas usaldusväärsed meetodid, mis võimaldavad märgistusel nimetamata liikide valkude sisalduse proovis piisava täpsusega kindlaks määrata. Euroopa Liidu referentlaboratoorium, kes tegeleb söödas sisalduvate loomsete valkude määramisega, võib anda kasulikku nõu asjakohaste meetodite ja nende kasutamise kohta. Pädevaid asutusi kutsutakse üles toetuma kasutatavate meetodite valikul referentlaboratooriumi nõuannetele.

(14)

Teine meede hõlmab asjakohase kontrolli läbiviimist inimtoiduks ettenähtud hobuseliha käitlevates ettevõtetes, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit toidu kontrollimist, et avastada fenüülbutasooni jääke. Selliseid kontrolle tuleks samuti teha representatiivse valimi suhtes, võttes arvesse tootmist ja importi. Käesoleva juhtumi puhul on asjakohane viidata meetoditele, mis on sätestatud komisjoni 12. augusti 2002. aasta otsuses 2002/657/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas (7).

(15)

Liikmesriigid peaksid edastama selliste kontrollide tulemused korrapäraselt komisjonile, et oleks võimalik hinnata tulemusi ja määrata kindlaks asjakohased meetmed.

(16)

Euroopa Komisjon, olles konsulteerinud toiduahela ja loomatervishoiu alalise komiteega

a)

kontrollida ametlikult lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele ettenähtud toiduaineid, mida turustatakse ja/või mis on märgistatud veiseliha sisaldavatena ning

b)

kontrollida ametlikult inimtoiduks ette nähtud hobuseliha, et avastada fenüülbutasooni jääke.