10.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/23

(1)

Pärast määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „üldine finantsmäärus”) muutmist nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (3) tuleb kohandada komisjoni määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, (4) et viia see vastavusse üldise finantsmäärusega. Ühenduse asutuste kogemuste põhjal on osutunud vajalikuks ka muud muudatused.

(2)

Ühenduse asutuste eelarve täitmise otsuste tegemise tähtaja ning üldise finantsmäärusega üldeelarve suhtes kehtestatud tähtaja erinevuste puhul tuleb käesolevas määruses kõrvalekaldumatult järgida ühenduse asutuste asutamise alusaktides sätestatud tähtaega. Asjaomane institutsioon ja vajadusel ka ühenduse asutused peaksid oma tegevusega vältima raskuste teket ning seadma eesmärgiks nimetatud alusaktid tulevikus ühtlustada.

(3)

Tuleks selgitada, et usaldusväärne finantsjuhtimine nõuab tõhusat ja tulemuslikku sisekontrolli. Kindlaks tuleks määrata sisekontrollisüsteemide peamised elemendid ja eesmärgid.

(4)

Tuleks parandada läbipaistvust eelarvepädevatele institutsioonidele. Selleks tuleks ühenduse asutustele kehtestada uued kohustuslikud eelarvemenetluse käigus teabe esitamise nõuded, eeskätt lepinguliste töötajate, ülejäägi, sihtotstarbeliste tulude ja kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest loobumise kohta.

(5)

Selleks et tagada, et isikuandmeid ei säilitataks kauem kui vaja, pidades silmas andmete kogumise või töötlemise eesmärke, tuleks kehtestada konkreetsed nõuded dokumentidele, millega esitatakse täiendavat teavet.

(6)

Ühenduste finantshuvide paremaks kaitsmiseks peaksid ühenduse asutused koostama loetelu saadaolevatest summadest koos võlglaste nimede ja võlasummaga, kui võlglaselt on maksmist nõutud res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja kui pärast selle väljakuulutamist ei ole ühe aasta jooksul tehtud ühtegi makset või ei ole tehtud märkimisväärseid makseid. Kõnealune loetelu tuleks avaldada, võttes arvesse andmekaitsealaseid õigusakte.

(7)

Ühenduse asutuste eelarveliste vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane sätestada, et ühenduse asutused on kohustatud tegema kättesaadavaks teabe nendest vahenditest abisaajate kohta.

(8)

Ilmnes, et sihtotstarbelise tulu loetelu on ebatäielik, mistõttu tuleks seda täiendada vastavalt üldise finantsmääruse artikli 18 lõikele 1.

(9)

Ühenduse asutuste eelarve avaldamist tuleks lihtsustada, kuid eelarvepädevate institutsioonide ja kontrollikoja eelisõigused tuleks säilitada.

(10)

Ühenduse asutuste direktorite poolt rakendatavat ümberpaigutamismenetlust on kohaldatud ebajärjekindlalt ja seda tuleks seetõttu muuta selgemaks. Eeskätt tuleks eelarvepädevaid institutsioone pidevalt teavitada suurematest ümberpaigutustest.

(11)

Komisjonile esitatavaid maksetaotlusi tuleks põhjendada ja nende aluseks peaks olema range rahavoogude juhtimine, et vältida ülejäägi tekkimist aasta lõpuks.

(12)

Osalise tööaja mõju ametikohtade loetelule tuleks täpsustada, et eriti väiksematel ühenduse asutustel oleks seda lihtsam rakendada.

(13)

Ühenduste finantshuvide paremaks kaitsmiseks peaksid ühenduse asutused osalema Euroopa Pettustevastase Ameti pettustevastases võitluses.

(14)

On asjakohane kehtestada üksikasjalikud sätted kõikide hanke- ja toetusmenetlustes osalevate isikute huvide konflikti kohta.

(15)

Eelkontrollimise kohustuse raames tuleks lihtsustada teatavate jooksvate kuluartiklitega seotud sarnaste üksiktehingute käsitlemist.

(16)

Tuleks selgesõnaliselt sätestada, et eelarvevahendite käsutaja vastutab rahaliselt ainult raske hooletuse ja tahtliku üleastumise korral.

(17)

Ühenduse asutustel peaks olema võimalik kasutada otsekorralduse süsteemi, et lihtsustada teatavate tehingute tegemist.

(18)

Selgelt tuleks sõnastada, et peaarvepidaja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, juhul kui tema ülemus on ühenduse asutuse direktor ja ühtlasi eelarvevahendite käsutaja.

(19)

Selgemalt tuleks sõnastada peaarvepidaja kohustus tõendada raamatupidamisaruanded finantsteabe alusel, mille eelarvevahendite käsutajad on talle esitanud. Sel eesmärgil tuleks peaarvepidajale anda õigus kontrollida volitatud eelarvevahendite käsutajalt saadud teavet ja vajadusel teha reservatsioone.

(20)

Lähtudes teatavate ühenduse asutuste vajadustest, kelle tegevust rahastatakse tasudest ja lõivudest saadavatest tuludest, tuleb välja töötada nende tasude ja lõivude suhtes kehtivad eeskirjad.

(21)

Ühenduse asutustel peaks olema võimalik kasutada üldise finantsmääruse artikli 66 lõike 4 alusel moodustatud komisjoni finantsrikkumiste uurimise toimkonna asjatundjate abi. Nimetatud toimkonna pädevust tuleks laiendada kõikidele ühenduse asutustele, välja arvatud juhul, kui ühenduse asutus moodustab oma toimkonna või osaleb ühenduse mitme asutuse ühistoimkonnas.

(22)

Täpsustada tuleks tingimusi, mille kohaselt ühenduse asutused kasutavad komisjoni talitusi ja büroosid, institutsioonidevahelisi Euroopa büroosid ja Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskust (loodud nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta) (5) ning vastuvõtva liikmesriigiga ühist hankemenetlust, et tugevdada institutsioonidevahelist ja ühenduse asutuste vahelist koostööd ning koostööd liikmesriikidega.

(23)

Ühenduste finantshuvide paremaks kaitsmiseks ning arvestades, et ühenduse asutustel puuduvad teatavad õigused, mis on ühenduse institutsioonidel, tuleks nõuda, et ühenduse asutused lisaksid kolmandate isikutega sõlmitavatesse lepingutesse või toetuslepingutesse teatavad sätted, mille alusel nad saaksid teatavad õigused, sealhulgas õiguse leping ja hankemenetlus peatada ja lõpetada ning õiguse kehtestada aegumistähtaeg.

(24)

Selleks et suurendada läbipaistvust eelarvepädevatele institutsioonidele, tuleks kehtestada ühenduse asutuse halduseelarvele olulist mõju avaldavatest projektidest teavitamise kord.

(25)

Tuleb sätestada konkreetne ekspertide valimise menetlus, mis vastab üldises finantsmääruses sätestatud menetlusele.

(26)

Parandada tuleks ühenduse asutuse direktori ja haldusnõukogu vastastikust teavitamist ja koostööd eelarve täitmise kinnitamise menetluse raames.

(27)

Vastavalt üldise finantsmääruse artikli 185 lõikele 1 tuleks sätestada, et ühenduse asutus kooskõlastab komisjoniga oma finantsmääruse rakenduseeskirjad enne nende vastuvõtmist.

(28)

Seepärast tuleks määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 vastavalt muuta,

1)

artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Ühenduse asutuse eelarve (edaspidi „eelarve”) koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt, mis nõuab tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli ja läbipaistvust, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.”;

2)

artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Eelarve sisaldab liigendamata assigneeringuid ja juhul, kui see tuleneb tegevusvajadusest, siis ka liigendatud assigneeringuid. Viimased koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest.”;

3)

artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

4)

artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

1.   Iga aasta 15. novembrist võib jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada ühte neljandikku eelarvepädevate institutsioonide otsustatud jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest. Need ei tohi olla seotud uute kuludega, mida ei ole viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves veel üldiselt heaks kiidetud.

2.   Kulusid, mis tuleb tasuda ette, näiteks üürikulud, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgmise eelarveaasta assigneeringute arvelt. Lõikes 1 nimetatud piirangut sel juhul ei kohaldata.”;

5)

artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

6)

artikli 16 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Et täiendada olemasolevat teavet aasta N–2 ülejäägi kohta, peaksid ühenduse asutused hiljemalt iga aasta N märtsi lõpuks esitama prognoosi aasta N–1 tegevuse ülejäägi kohta, mis kantakse aasta N jooksul tagasi ühenduse eelarvesse. Seda teavet võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse ühenduse asutuste N+1 eelarveaasta finantsvajaduste hindamisel.”;

7)

artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

1.   Konkreetsete kululiikide rahastamiseks kasutatakse järgmisi tulusid:

1a)   Kohaldatava põhiõigusaktiga võidakse samuti ette näha, et selle põhjal saadavat tulu kasutatakse teatavate kululiikide jaoks.

2.   Kõikide lõike 1 punktides a–d sätestatud tulude arvelt kaetakse kõik asjaomase meetme või eesmärgiga seotud otsesed ja kaudsed kulud.

3.   Eelarve sisaldab ridu, millele on liikide järgi kirjendatud lõigetes 1 ja 1a osutatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka summad.”;

8)

artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Maksenõuetest, arvetest või tasaarveldusteatistest võib enne nende netosummas maksmiseks esitamist teha järgmised mahaarvamised:

9)

artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

1.   Direktor võib teha ümberpaigutusi ühest peatükist teise ja ühest artiklist teise ilma piiranguteta ning ühest jaotisest teise kuni 10 % ulatuses selle eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse.

2.   Lõikes 1 nimetatud piirmäära ületamisel võib direktor ühest jaotisest teise ümberpaigutuste tegemiseks esitada ettepaneku haldusnõukogule. Haldusnõukogul on nimetatud ümberpaigutuste vastu protestimiseks aega kolm nädalat. Selle tähtaja möödumisel loetakse ümberpaigutused vastuvõetuks.

3.   Ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks ning lõigete 1 ja 2 kohaselt ümberpaigutatud assigneeringutele lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles on kirjeldatud assigneeringute kasutamist ja esitatud vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nende eelarverubriikide kohta, kuhu assigneeringud kirjendatakse, ja nende rubriikide kohta, mille arvelt need võetakse.

4.   Direktor teatab kõikidest tehtud ümberpaigutustest haldusnõukogule niipea kui võimalik. Ta teatab eelarvepädevatele institutsioonidele kõikidest lõike 2 kohaselt tehtud ümberpaigutustest.”;

10)

II jaotise 7. peatükki lisatakse artikkel 25a:

„Artikkel 25a

1.   Eelarve täitmisel rakendatakse tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli.

2.   Eelarve täitmisel tähendab sisekontroll kõigil juhtimistasanditel rakendatavat protsessi, mille eesmärk on tagada piisava kindlusega järgnevate eesmärkide saavutamine:

11)

artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

12)

artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

1.   Eelarve koostatakse vastavalt asjaomase ühenduse asutuse asutamisaktile.

2.   Ühenduse asutus saadab komisjonile igal aastal hiljemalt 10. veebruariks tulude ja kulude esialgse kalkulatsiooni projekti ning üldjuhised, millel kalkulatsioon põhineb; lõpliku kalkulatsiooni projekti esitab ühenduse asutus asutamisaktis sätestatud kuupäevaks.

3.   Ühenduse asutuse tulude ja kulude kalkulatsioon peab sisaldama:

Hindamistulemustega tutvutakse ja neid kasutatakse selleks, et tõendada kasu, mida võib anda ühenduse asutuse eelarve kavandatav suurendamine või vähendamine võrreldes selle asutuse N aasta eelarvega.

4.   Ühenduse asutus saadab komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele igal aastal hiljemalt 31. märtsiks järgmised dokumendid:

5.   Üldeelarve vastuvõtmise menetluse raames saadab komisjon ühenduse asutuse kalkulatsiooni eelarvepädevatele institutsioonidele ning teeb enda seisukohast lähtuva ettepaneku selle kohta, kui suurt toetust tuleks ühenduse asutusele maksta ja kui palju töötajaid sellel peaks olema. Nende ühenduse asutuste kohta, millele taotletakse assigneeringuid, esitab komisjon ametikohtade loetelu kava ning eelarve assigneeringutega kaetud lepinguliste töötajate hinnangulise arvu (taandatuna täistööajale).

6.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ühenduse asutuse ametikohtade loetelu ning kõik selle muudatused vastavalt artikli 32 lõikele 1. Ametikohtade loetelu avaldatakse üldeelarve III jao (komisjon) lisas.

7.   Eelarve ja ametikohtade loetelu kinnitab haldusnõukogu. Need muutuvad lõplikuks pärast seda, kui lõplikult on vastu võetud üldeelarve, milles sätestatakse toetuse summa ja ametikohtade loetelu, ning vajaduse korral muudetakse eelarvet ja sellest lähtuvalt ka ametikohtade loetelu.”;

13)

artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

14)

artiklile 33 lisatakse järgmine lõik:

„Ühenduse asutus osaleb Euroopa Pettustevastase Ameti pettustevastases võitluses, ilma et see piiraks eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmist pettuste ja rikkumiste ennetamise ja tuvastamise valdkonnas.”;

15)

artikli 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „määrused ja eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes (edaspidi „personalieeskirjad”)” sõnaga „personalieeskirjad”;

16)

artikli 35 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud finantsjuhtimises osalejatel ja muudel eelarve täitmise, juhtimise, auditi või kontrolliga seotud isikutel on keelatud võtta meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu ühenduste asutuse huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane isik hoiduma kõnealuste meetmete võtmisest ja suunama asja pädevale asutusele.

2.   Huvide vastuolu esineb siis, kui lõikes 1 märgitud isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.”;

17)

artikli 38 lõikele 6 lisatakse järgmised laused:

„Kui tõendavates dokumentides sisalduvaid isikuandmeid ei ole vaja seoses eelarve täitmise kinnitamise, kontrollimise või auditeerimisega, tuleb need võimaluse korral kustutada. Andmeliikluse andmete säilitamisel kohaldatakse igal juhul määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 37 lõiget 2.”;

18)

artikli 39 lõikesse 3 lisatakse järgmised lõigud:

„Eelkontrolli raames võib vastutav eelarvevahendite käsutaja käsitleda ühe tehinguna mitut sarnast üksikut tehingut, mis seonduvad töötajate tavapäraste palga- ja pensionikuludega ning lähetus- ja ravikulude hüvitamisega.

Teises lõigus osutatud juhul teostab vastutav eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskianalüüsile lõike 4 kohaselt läbi asjakohase järelkontrolli.”;

19)

artikli 40 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Eelarvevahendite käsutaja annab haldusnõukogule oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave, mis kinnitab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate, välja arvatud juhul, kui kulude ja tulude määratletud valdkondadega seotud reservatsioonides on sätestatud teisiti.

Iga-aastases tegevusaruandes võrreldakse tema tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega, esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemi tulemuslikkust ja tõhusust. Artiklis 71 sätestatud siseaudiitor tutvub iga-aastase tegevusaruande ja muude esitatud andmetega.”;

20)

artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

1.   Haldusnõukogu määrab ametisse personalieeskirjade alla kuuluva peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tema vastutusalasse kuuluvad ühenduse asutuses:

2.   Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu vajaliku teabe, mida on vaja ühenduse asutuse varasid ja eelarve täitmist tõeselt kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutaja tagab selle teabe usaldusväärsuse.

2a)   Enne direktoripoolset heakskiitmist allkirjastab peaarvepidaja raamatupidamisaruanded, tõendades seega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamisaruanded annavad ühenduse asutuse finantsolukorrast tõese ja erapooletu ülevaate.

Sel eesmärgil veendub peaarvepidaja selles, et raamatupidamisaruanded on koostatud kooskõlas kehtiva raamatupidamisarvestuse korra, meetodite ja süsteemidega ning et kõik tulud ja kulud on raamatupidamises kajastatud.

Eelarvevahendite käsutaja edastab kogu teabe, mida peaarvepidajal on oma kohustuste täitmiseks vaja.

Eelarvevahendite käsutaja jääb täielikult vastutavaks tema hallatavate vahendite nõuetekohase kasutamise ning tema kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrapärasuse eest.

2b)   Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja viia läbi mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamisaruannete allakirjutamiseks vajalikuks.

Vajadusel teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide iseloomu ja ulatust.

2c)   Ühenduse asutuse peaarvepidaja allkirjastab ühenduse asutuse raamatupidamise aastaaruande ja saadab selle komisjoni peaarvepidajale.

3.   Vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 ja artiklile 44 on ainult peaarvepidajal õigus hallata sularaha ja selle ekvivalente. Ta vastutab nende säilimise eest.

4.   Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded alluvatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, kui see on tema ülesannete täitmiseks hädavajalik.

5.   Volituses täpsustatakse volitatutele usaldatud ülesanded ning nende õigused ja kohustused.”;

21)

artiklisse 44 lisatakse järgmine lõik:

„Avansikontodelt võib makseid teha pangaülekandena, sealhulgas artikli 66 lõikes 1a osutatud otsekorralduse süsteemi kasutades, või tšeki või muu maksevahendiga vastavalt peaarvepidaja koostatud juhistele.”;

22)

IV jaotise 3. peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„2.   jagu

Eelarvevahendite käsutajate ning volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad”;

23)

artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

1.   Eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav kahju hüvitamise eest.

1a)   Kahju hüvitamise kohustust kohaldatakse eriti siis, kui:

2.   Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille elluviimine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab seejärel volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealune otsus täita, peab viimane selle täitma ning teda ei saa vastutusele võtta.

3.   Volitamise korral vastutab eelarvevahendite käsutaja sisseseatud sisemiste haldus- ja kontrollsüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning volitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest ka edaspidi.

4.   Üldise finantsmääruse artikli 66 lõike 4 alusel komisjoni loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnal on ühenduse asutuse suhtes samad volitused, mis tal on komisjoni talituste suhtes, välja arvatud juhul, kui haldusnõukogu otsustab moodustada oma tegevuses sõltumatu toimkonna või osaleda mitme ühenduse asutuse loodud ühistoimkonnas. Ühenduse asutuse esitatud juhtumite puhul kuulub finantsrikkumiste uurimise eritoimkonda üks selle asutuse töötaja.

Selle toimkonna arvamuse põhjal otsustab direktor, kas algatada distsiplinaarmenetlus või hüvitise nõudmise menetlus. Kui toimkond tuvastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja komisjoni siseaudiitorile. Kui arvamuses peetakse võimalikuks süüdlaseks direktorit, saadab toimkond aruande haldusnõukogule ja komisjoni siseaudiitorile. Direktor esitab toimkonna seisukoha anonüümsena oma tegevuse aastaaruandes ja kirjeldab võetud järelmeetmeid.

5.   Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on ühenduse asutusele tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega.

Pärast personalieeskirjadega distsiplinaarküsimuste puhuks ettenähtud formaalsuste täitmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik põhjendatud otsuse.”;

24)

artikkel 50 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Ühenduse asutus esitab komisjonile maksetaotlused kogu ühenduse toetuse või selle osa kohta artikli 15 lõike 5 kohaselt vastavalt komisjoniga kokkulepitud tingimustele ja ajavahemikele.”;

25)

artikli 53 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühenduse asutuse sõlmitavates lepingutes ja toetuslepingutes sätestatakse, et sissenõudekorralduses märgitud võlgnevuste tähtajaks tasumata jätmisel võetakse intressi vastavalt komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002. (7) Tingimused, mille alusel ühenduse asutusele tasutakse võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmisel intressi, sealhulgas viivisintressimäär, sätestatakse selgesõnaliselt lepingutes ja toetuslepingutes.

26)

artikli 55 lõikes 3 asendatakse esimene ja teine lõik järgmistega:

„Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb täielikult või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on nõuetekohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Loobumine vormistatakse eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt põhjendatud otsusena. Eelarvevahendite käsutaja võib niisuguse otsuse tegemise delegeerida üksnes summade puhul, mis on väiksemad kui 5 000 eurot.”;

27)

artikli 58 punkt a asendatakse järgmisega:

28)

IV jaotise 4. peatüki 5. jaole lisatakse järgmised artiklid 58a ja 58b:

„Artikkel 58a

Peaarvepidaja koostab sissenõudmisele kuuluvatest summadest loetelu, milles ühenduse asutuse nõuded on rühmitatud sissenõudekorralduse väljastamise kuupäevade järgi. Ta esitab selles ka otsused kindlaksmääratud saadaolevate summade sissenõudmisest täieliku või osalise loobumise kohta. Loetelu lisatakse ühenduse asutuse eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandele.

Ühenduse asutus koostab loetelu asutuse nõuetest, nimetades võlglaste nimed ja võla summa, kui võlglaselt on maksmist nõutud res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja kui pärast selle väljakuulutamist ei ole ühe aasta jooksul tehtud ühtegi makset või ei ole tehtud märkimisväärseid makseid. Kõnealune loetelu avaldatakse, võttes arvesse asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusakte.

Artikkel 58b

Ühenduse asutuse kolmandatele isikutele esitatavate nõuete ja ühenduse asutusele kolmandate isikute esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega, mis sätestatakse ühenduse asutuse sõlmitavates lepingutes ja toetuslepingutes.”;

29)

artikkel 59 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 59

Kui ühenduse asutus kogub artikli 5 punktis a nimetatud tasusid ja lõive, koostatakse iga eelarveaasta alguses nende tasude ja lõivude laekumise esialgne prognoos.

Kui tasud ja lõivud on ette nähtud üksnes õigusaktide või haldusnõukogu otsusega, võib eelarvevahendite käsutaja loobuda sissenõudekorralduste väljastamisest ja koostada võlateated kohe pärast saadaoleva summa kindlaksmääramist. Sel juhul registreeritakse kõik andmed ühenduse asutuse nõude kohta. Peaarvepidaja peab võlateadete nimekirja ning esitab nende arvu ja kogusumma ühenduse asutuse eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitlevas aruandes.

Kui ühenduse asutusel on eraldi arvete väljastamise süsteem, kannab peaarvepidaja laekunud tasude ja lõivude kumuleerud summa raamatupidamisarvestusse korrapäraselt, kuid mitte harvemini kui kord kuus.

Üldjuhul osutab ühenduse asutus talle määratud ülesannetega seotud teenuseid üksnes pärast vastava tasu või lõivu täielikku maksmist. Kui erandjuhul on teenust osutatud, ilma et vastav tasu või lõiv oleks eelnevalt makstud, kohaldatakse käesoleva peatüki 3., 4. ja 5. jagu.”;

30)

artikli 60 lõikele 3 lisatakse järgmine lause: „Tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja tulemuslikkuse näitajaid.”;

31)

artikkel 62 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 62

1.   Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

2.   Üldised eelarvelised kulukohustused hõlmavad kuni N+1 aasta 31. detsembrini võetud vastavate individuaalsete juriidiliste kohustuste kogusummat.

Individuaalsed juriidilised kohustused seoses individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega tuleb võtta N aasta 31. detsembriks.

Esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaegade möödumisel vabastab vastutav eelarvevahendite käsutaja kõnealuste eelarveliste kulukohustuste kasutamata saldo.

3.   Juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, ja vastavatel eelarvelistel kulukohustustel on täitmise lõpptähtpäev, mis on määratud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tegemist on personalikuludega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul kõnealusest lõppkuupäevast, vabastatakse artikli 11 kohaselt.

Eelarvelise kulukohustuse summa, millele vastava juriidilise kohustuse kohta ei ole kolme aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse allkirjastamist tehtud ühtegi makset artikli 67 tähenduses, vabastatakse.”;

32)

artiklisse 66 lisatakse lõige 1a:

„1a)   Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenuste, või tarnitud kaupadega, võib eelarvevahendite käsutaja anda oma riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse süsteemi kohaldamiseks.”;

33)

artikli 72 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

34)

artikkel 74 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 74

1.   Hangete suhtes kohaldatakse üldise finantsmääruse ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 asjakohaseid sätteid vastavalt käesoleva artikli lõigetele 4–7.

2.   Ühenduse asutus võib taotleda õigust osaleda tellijana komisjoni või institutsioonidevaheliste lepingute ning ühenduse teiste asutuste lepingute sõlmimisel.

3.   Ühenduse asutus osaleb ühises keskandmekogus, mille komisjon on loonud ja mida ta haldab vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 95.

4.   Ilma avaliku hankemenetluseta võib ühenduse asutus sõlmida lepingu komisjoni, institutsioonidevaheliste büroode ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (8) asutatud Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskusega nende poolt pakutavate kaupade, teenuste ja tööde hankimiseks.

5.   Ühenduse asutus võib kasutada ühist institutsioonidevahelist hankemenetlust koos vastuvõtva liikmesriigi tellijaga, et katta oma haldusvajadusi. Sel juhul kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklit 125c.

6.   Üdise finantsmääruse artikli 101 rakendamiseks sätestatakse pakkumiskutses, et ühenduse asutus võib enne lepingule allakirjutamist kas hankest loobuda või tühistada pakkumismenetluse, kusjuures taotlejatel või pakkujatel ei ole õigust nõuda hüvitist.

7.   Üdise finantsmääruse artikli 103 rakendamiseks sätestatakse ühenduse asutuse pakkumiskutses, et ühenduse asutus võib nimetatud artiklis sätestatud tingimustel peatada menetluse ja võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada.

Üdise finantsmääruse artikli 103 rakendamiseks sätestatakse ühenduse asutuse ja ettevõtjate vahelises lepingus, et ühenduse asutus võib võtta nimetatud artiklis sätestatud meetmeid samas artiklis sätestatud tingimustel.

35)

lisatakse jaotised VA ja VB:

„JAOTIS VA

PROJEKTID, MILLEL ON EELARVELE OLULINE MÕJU

Artikkel 74a

Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekt, millel võib olla oluline rahaline mõju tema halduseelarve rahastamisele, eriti kinnisvaraga seotud projekt, nagu hoonete rentimine või ost. Ta teatab sellest komisjonile.

Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada oma arvamuse, teatab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teabe saamist asjaomasele ühenduse asutusele oma kavatsusest arvamus esitada. Kui ühenduse asutus ei saa vastust, võib ta jätkata kavandatud tegevust.

Arvamus esitatakse ühenduse asutusele nelja nädala jooksul pärast teises lõikes nimetatud teatamist.

JAOTIS VB

EKSPERDID

Artikkel 74b

Ekspertide valimisel kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklit 265a. Kõnealused eksperdid aitavad ühenduse asutust eelkõige ettepanekute ja toetustaotluste või hankepakkumiste hindamisel või pakuvad ühenduse asutusele tehnilist tuge projektide järelmeetmete ja lõpliku hindamise juures ning neile tasutakse selle eest kindla summa alusel. Ühenduse asutus võib kasutada komisjoni või teiste ühenduse asutuste koostatud ekspertide nimekirju.”;

36)

artikkel 75 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 75

1.   Kui ühenduse asutusel on asutamisakti või üldise finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti b kohase volitusega lubatud anda toetusi, kohaldatakse üldise finantsmääruse ning määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 asjakohaseid sätteid vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

2.   Ühenduse asutus ja toetuse saaja sõlmivad toetuse kohta kirjaliku lepingu.

3.   Üdise finantsmääruse artikli 119 lõike 2 kohaldamiseks sätestatakse ühenduse asutuse sõlmitavates lepingutes, et ta võib määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 183 ettenähtud juhtudel toetuse andmise peatada, toetust vähendada või toetuse andmise lõpetada pärast seda, kui toetuse saajale on antud võimalus esitada oma seisukoht.”;

37)

artikli 76 teine lõik asendatakse järgmisega.

„Ühenduse asutuse raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, milles käsitletakse eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel aastal. Aruandes esitatakse muu hulgas andmed assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.”;

38)

artiklid 82 ja 83 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 82

Peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos käesoleva määruse artiklis 76 nimetatud asjakohase eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruandega, et komisjoni peaarvepidaja saaks üldise finantsmääruse artikli 128 kohaselt raamatupidamisaruande konsolideerida.

Hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks saadab peaarvepidaja eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 83

1.   Vastavalt üldise finantsmääruse artikli 129 lõikele 1 esitab kontrollikoda hiljemalt järgmise aasta 15. juuniks oma märkused ühenduse asutuse esialgse raamatupidamisaruande kohta.

2.   Pärast ühenduse asutuse esialgset raamatupidamisaruannet käsitlevate kontrollikoja märkuste kättesaamist koostab direktor vastavalt artiklile 43 omal vastutusel ühenduse asutuse lõpliku raamatupidamisaruande ning saadab selle haldusnõukogule, kes esitab selle aruande kohta arvamuse.

3.   Direktor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks.

4.   Komisjoni lõpliku raamatupidamisaruandega konsolideeritud ühenduse asutuse lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

5.   Direktor saadab hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud aastaaruande suhtes tehtud märkuste kohta. Ühenduse asutuse vastused saadetakse samal ajal ka komisjonile.”;

39)

artikkel 94 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 94

1.   Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu direktori tegevusele N aasta eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N+2, kui asutamisaktis ei sätestata teisiti. Direktor teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamendi tähelepanekutest, mis on esitatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis.

2.   Kui lõikes 1 ette nähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu direktorile põhjused, miks otsuse tegemine edasi lükatakse.

3.   Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmist kinnitava otsuse tegemise edasi, püüab direktor koostöös haldusnõukoguga võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.”;

40)

artikkel 97 jäetakse välja;

41)

artikkel 99 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 99

Vajaduse korral võtab haldusnõukogu direktori ettepanekul ja komisjoni eelneval nõusolekul vastu ühenduse asutuse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.”.