8.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 263/8

(1)

18. juuni 2002. aasta ametliku kirjaga ning 3. juuli 2002. aasta ja 9. septembri 2002. aasta täiendava teatega andis Austria teada Burgenlandi liidumaa poolt sõlmitud garantiilepingutest ning esitasid komisjonile Bank Burgenland AGd puudutava ümberkorralduskava.

(2)

26. juuni 2003. aasta ametlikus kirjas andis komisjon Austriale teada oma otsusest, alustada ametlikku menetlust kirjeldatud riigiabi puudutavate meetmete kohta vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2.

(3)

Pärast taotletud ja rahuldatud tähtajapikendust edastas Austria 17. septembril 2003. aastal oma arvamusavalduse menetluse algatamise kohta, samuti ülejäänud dokumendid ja andmed.

(4)

Komisjoni otsuses, mis avaldati menetluse algatamise kohta Euroopa Liidu Teatajas, (3) kutsus komisjon üles ka teisi asjaosalisi oma arvamust avaldama. Siiski ei esitanud teised asjaosalised oma märkusi.

(5)

19. detsembri 2003. aasta ametlikus kirjas andis Austria teada, et kavatseb teatavaks tehtud riigiabi puudutavaid meetmeid BB erastamisprotsessi raames muuta.

(6)

21. jaanuari 2004. aasta ametlikus kirjas tegi komisjon Austriale teatavaks oma otsuse laiendada vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ametlikku menetlust kavandatud muudatustele Bank Burgenland AG ümberkorraldamiseks mõeldud abi puudutavate meetmete kohta.

(7)

27. veebruaril 2004. aastal esitas Austria oma märkused.

(8)

Komisjoni otsuses menetluse laiendamise kohta, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas, (4) kutsus komisjon üles ka teisi asjaosalisi märkusi esitama. Siiski ei esitanud teised asjaosalised oma märkusi.

(9)

BB on regionaalne hüpoteegipank, mille registrijärgseks asukohaks on Eisenstadt ja mille äritegevus on valdavalt piiritletud Burgenlandi liidumaaga. BB põhiaktsionär on Burgenlandi liidumaa 97,897 % suuruse osalusega põhikapitalis. Ülejäänud 2,103 % on börsil vabalt kaubeldavad aktsiad. BB aktivate koguväärtus oli 2000. aastal umbes 2,7 miljardit eurot (5) ja sellega oli BB Austria pankade hulgas 33. kohal.

(10)

Enne mõlemat garantiilepingut 2000. aasta juunis ja detsembris oli Burgenlandi liidumaa osalus BB põhikapitalis 50,63 %. Teised olulised osanikud olid Bank Austria (40,34 %) ja Bausparkasse Wüstenrot (7 %). Ülejäänud 2,03 % aktsiatest olid börsil vabalt kaubeldavad. Burgenlandi liidumaa sõlmis pärast aktsiate omandamist Bank Austrialt (23. oktoobri 2000. aasta garantiileping) Bausparkasse Wüstenrot AGga kõigi Bausparkasse Wüstenrot AG aktsiate omandamise kohta optsioonilepingu. See oli esimene samm BB erastamise suunas.

(11)

Liidumaa-hüpoteegipangana on BB ülesandeks aidata kaasa raha- ja laenutehingutele Burgenlandis. BB põhitegevus on hüpoteeklaenude andmine ja hüpoteegitagatisega võlakirjade ning kohalike võlakirjade väljastamine. Samuti pakub BB peaaegu täit pangateenuste sortimenti. BB osa Burgenlandi hoiusteturul oli 2000. aastal 30 % ja laenuturul 39 %.

(12)

Vastavalt Burgenlandi liidumaa hüpoteegipanga seaduse §-le 4 (Liidumaa Teataja nr 58/1991, Liidumaa Teatajas nr 63/1998 avaldatud redaktsioonis) vastutab Burgenlandi liidumaa käendajana BB maksejõuetuse korral vastavalt Austria tsiviilseadustiku §-le 1356 kõikide panga kohustuste eest. Burgenlandi liidumaa on olnud BB ja selle õiguseelkäijate puudujääkide tagaja praktiliselt muutumatul kujul juba alates aastast 1928. Õiguslik regulatsioon, mis puudutas ametivõimude käendajavastutust, jõustus 29. juunil 1991. aastal ning Burgenlandi liidumaa on alates sellest ajast saanud puudujääkide õigusliku tagamise eest vastutustasu.

(13)

1999. aasta aruande kontrollimise käigus avastati seoses makseraskustesse sattunud HOWE Bau AG laenuhaldusega pettus, millega kaasnes umbes 189 miljoni euro suurune kahju, kuna HOWE Bau AG poolt esitatud audiitori kinnitused aastaaruannete nõuetele vastavuse kohta olid võltsitud. Selgus ka, et laenu tagamiseks väljastatud kinnisvaratagatisega võlakirjade tegelikust väärtusest ei piisanud kaugeltki mitte laenukohustuste katmiseks. Sellest tulenevalt tekkis vajadus korrigeerida bilansilist väärtust 171 miljoni euro ulatuses, mis oleks ületanud panga tuumkapitali 80 miljoni euro võrra ning mis oleks otsekohe põhjustanud panga maksujõuetuse. Lisaks sellele oleks BB Pangandusseaduse § 83 kohaselt pidanud taotlema äritegevuse järelevalvet puudutavat korraldust, mis kujutab endast krediidiasutuste maksejõuetuse alast erikorraldust, ja see oleks Austria arvates võrdunud BB pankrotiga. See oleks tähendanud ka, et oleks rakendunud Burgenlandi liidumaa puudujäägivastutus. Vastavalt KPMG Austria 17. juuni 2000. aasta hinnangule oleks BB maksujõuetuse korral tulnud Burgenlandi liidumaal katta 247 miljoni euro suurune summa.

(14)

Et kõnealuseid tagajärgi vältida, sõlmis Burgenlandi liidumaa 20. juunil 2000. aastal garantiilepingu 171 miljonile eurole BB halbade laenude katteks, mis oleksid tähendanud bilansi suurt puudujääki.

(15)

HOWE-laenudega seotud pettusejuhtumit kasutati ajendina tellida ulatuslik debitoorse võlgnevuse audit, mis pidi näitama, kas süsteemi puudustel, mis avastati HOWE-pettusejuhtumi raames, on mõju ka teistele laenutehingutele. Kõnealuse debitoorse võlgnevuse auditi raames avastatud umbes 189 miljoni euro suurune täiendav hinnangu korrigeerimise vajadus tekitas panga jaoks uuesti olukorra, kus vajalikud hinnangu korrigeerimised oleksid ületanud panga tuumkapitali ning ainult liidumaa sekkumine hoidis ära äritegevuse kohtuliku järelevalve alustamise. Selleks, et hoida ära Burgenlandi liidumaad kui aktsionäri ja puudujäägi tagajat otseselt ähvardav edasine kahju, sõlmis Burgenlandi liidumaa Bank Austria AG ja BBga raamlepingu, mille kohaselt Bank Austria AG loobus nõudmisest BB-le.

(16)

Burgenlandi liidumaa võttis 2000. aastal BB-lt üle järgmised garantiid:

(17)

Burgenlandi liidumaa võttis endale 171 miljoni euro suuruse Bank Burgenlandi kohustuse, lisaks aastaintress 5 %, jooksevkontona vastavalt täpsemalt määratud laenukohustuste garantiisummale seoses HOWE-juhtumit puudutavate tingimustega. Garantiilepingus on ette nähtud, et BB tegevusekasumit kasutatakse garantiisumma katmiseks. Seega väheneb garantiisumma BB aastase kasumi võrra, mis jääb üle eelisdividendide väljamaksmisest, kaasa arvatud võimalikud järelmaksed eelnevate aastate eest. Garantiid saab BB kasutada kõige varem 2010. finantsaasta aruande kinnitamise järel.

(18)

Et katta ulatusliku debitoorse võlgnevuse auditi raames avastatud 189 miljoni euro suurust bilansi korrigeerimise vajadust, sõlmiti 23. oktoobril 2000. aastal BB põhikrediitori, Bank Austria Creditanstalt AGga, raamleping.

(19)

Bank Austria Creditanstalt AG loobus 189 miljoni euro suuruse võla sissenõudmisest BB-lt.

(20)

Nõuetest loobumise vastu kaasati lepingusse intressi kandev võla teatud tingimustel tagastamise klausel BB poolt, mis näeb ette Bank Austria võlgade nõuete täies mahus tagasimaksmist, lisaks intress seitsme osamaksuna, alates 30. juunist 2004. Alates sellest kuupäevast peab BB seetõttu maksma tagasi nõuetest loobumise summa koos selle ajani kogunenud intressiga seitsme aastase osamaksena, lisaks igal aastal maksta tulev intress (EURIBOR pluss 5 baaspunkti), igal aastal 30. juunil kuni 30. juunini 2010. Võla teatud tingimustel tagastamise klausli tulevane lunastamine põhineb BB aastakasumil, arvestades reservide loomist eelneva finantsaasta eelisaktsiate intresside tasumist.

(21)

Juhuks kui BB ei suuda võla teatud tingimustel tagastamise kohustust täita, võttis Burgenlandi liidumaa 1. detsembril 2000. aastal sõlmitud lisalepinguga enda peale tühistamatu puudujäägi garantii Bank Austria AG kasuks, mis kehtib aastateks 2004–2010, ja millele vastavalt Burgenlandi liidumaa peab Bank Austria AG suhtes katma vastava rahalise puudujäägi (aastane osamaks miinus BB poolt Bank Austria AG-le makstud summa). Kõnealuse lepingu kohaselt on nii BB-l kui Burgenlandi liidumaal lubatud võla teatud tingimustel tagastamise kohustus Bank Austria AG ees täita ka enne kindlaks määratud tähtaegu.

(22)

Bank Austria AG müüb oma 34,13 % osaluse BBs Burgenlandi liidumaale hinnaga 0,07 eurot aktsia.

(23)

Oma otsuses ametliku uurimismenetluse alustamise kohta vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 liigitas komisjon kontrollimist vajavad meetmed EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 ja Euroopa Majandusruumi lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes esialgselt riigiabiks, sest seda anti riigi vahenditest ning see kahjustas muudest liikmesriikidest pärinevate konkurentide majanduslikku positsiooni parandades panga finantsolukorda (6) ja seetõttu moonutades või ähvardades moonutada konkurentsi ning mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust.

(24)

Oma esialgse hinnangu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et abi tuleb hinnata ühenduse suuniste põhjal, mis käsitlevad raskustes olevate äriühingute päästmiseks või ümberkorraldamiseks antavat riigiabi (7) (edaspidi “suunised”), ning et EÜ asutamislepingu vastavustingimused ega ka teised ühenduse suunised ei ole olnud rakendatavad. Komisjon nõustus Austria arvamusega, et BB puhul oli tegemist suuniste lõike 2.1 mõistes raskustes oleva ettevõttega. Puuduva informatsiooni ja lahendamata küsimuste tõttu tekkisid riigiabi puudutavate meetmete ühilduvuse suhtes ühisturuga siiski kahtlused.

(25)

Vastavalt suuniste punktidele 31–34 peab komisjon heaks kiitma ümberkorraldamiskava kõigi üksikute abimeetmete korral, hinnates kas plaan võimaldab taastada ettevõtte pikaajalist elujõulisust mõistliku aja jooksul realistlikel eeldustel.

(26)

Komisjoni arvates ei olnud algselt esitatud ümberkorraldamiskavas turgu puudutavad eeldused ning elujõulisuse eesmärki puudutavad prognoosid piisavalt täpsed selleks, et teha järeldusi pakutud ümberkorraldamismeetmete edu kohta. Raske oli kindlaks teha, millistel turueeldustel ümberkorraldamismeetmed põhinesid.

(27)

Mis puutub teatises esitatud 15 % pikaajalise kasumlikkuse prognoosi aastaks 2010, arvustas komisjon seda, et prognoosi kohta ei olnud esitatud ühtegi alust ning kahtles seega, kas 15 % kasumimäär on realistlik ning seetõttu aastaks 2010 tegelikult saavutatav. Seetõttu paluti Austrial esitada prognoosi üksikasjalikud andmed ning neile aluseks olevad eeldused.

(28)

Komisjon nõudis Austrialt ka üksikasjaliku teabe (nt võrdlusväärtusi pangasektoris) esitamist, mis toetaks väidet, mille kohaselt ei olnud BB-l enne rahaliste raskuste ilmnemist ei liiga suurt isikukoosseisu ega liiga suuri administratiivkulusid, mistõttu panga võimalus ja vajadus personali piirata oli piiratud.

(29)

Lisaks eelnevale märkis komisjon, et Austria esitatud informatsioon ettevõtte rahaliste raskuste põhjuste kohta kujutas endast põhiliselt finantsraskuste kokkuvõtet. Esitati vaid üksainus tõeline põhjus, nimelt ebapiisav laenuriski haldamine. Puudus nii ettevõtte- ja haldusstruktuuride kui ka konkreetsete haldusalaste puuduste üksikasjalik analüüs. Komisjon pidas sellist analüüsi aga BB ümberkorraldamiseks vajalike väljavaadete hindamiseks vajalikuks. Seepärast kahtles komisjon selles, kas ümberkorralduskavas on BB rahalisi raskusi piisaval määral tuvastatud ja käsitletud. Seepärast nõuti Austrialt varasemate puuduste ning tulevikuperspektiivide ja probleemide üksikasjalikku analüüsi ettevõttestruktuuri, haldus- ja järelevalvemeetodite, juhtimis- ja aruandluskontseptsioonide, äripõhiste otsustusprotseduuride tarvituselevõtmiseks vajalike tehnoloogiate kohta.

(30)

BB võimalikku erastamise kohta mainis Austria, et selline kavatsus on, ning viitas esimestele selles suunas astutud sammudele ja protsessi lõpuleviimise kavandatud kuupäeva. Kavandatud menetluse, tingimuste ja teiste asjaomaste tegurite kohta ei esitatud aga mingeid üksikasju. Seetõttu nõudis komisjon Austrialt lisainformatsiooni, eelkõige selle kohta, millises etapis potentsiaalne erastamisprotsess on, kas erastamine viiakse läbi läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse raames ja milline on edasine ajakava.

(31)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c erand allub tingimusele, et toetused ei muuda äritingimusi määral, mis on vastuolus ühise huviga. Suuniste punktid 35 kuni 39 sätestavad, et tuleb võtta abinõud leevendamaks nii palju kui võimalik abi kahjulikke tagajärgi konkurentsile. Tavaliselt annab sellele tingimusele konkreetse vormi ettevõtte kohalolu piiramine või vähendamisena asjaomastel tooteturgudel, tootmisvahendite või tütarfirmade müümisena või tegevuse vähendamisena. Piiramine või vähendamine peab olema õiges vahekorras abi põhjustatud turumoonutuste ja eelkõige ettevõtte suhtelise tähtsusega selle turul või turgudel.

(32)

Austria pakutud vahendid või kompensatsioonimeetmed seisnesid osaluste müümises, harukontori sulgemises ja föderaallaenude andmise lõpetamises. Kompensatsioonimeetmete ning nende mõju osaliselt ebaselge kirjelduse tõttu BB varale ja tööhõive olukorrale oli komisjonil võimatu hinnata meetmete kogumõju. Seepärast vajas komisjon üksikasjalikku informatsiooni iga meetme mõju kohta BB varale, töö hõiveolukorrale ja edaspidisele turu/turualade positsioonile ning samuti kõnealuste meetmete väärtuse selgesõnalise hindamise või nende vähendava mõju kohta (nt bilansimahu arvestuses).

(33)

Arvestades tõsiasja, et Burgenland on piirkond, mis on alates 1995. aastast liigitatud tervenisti Eesmärgi 1 arengupiirkonnaks ning mis on artikli 87 lõike 3 punkti a tähenduses piirkondliku abi kõlblik, viitas Austria suuniste punktidele 53 ja 54 ja rõhutas, et neid tuleb arvestada kompensatsioonimeetmete hindamisel, samas esitamata täiendavaid selgitusi ega tõendamata konkreetseid vaatenurki. Punktid 53 ja 54 viitavad, et suuniste hindamiskriteeriumid on võrdselt kohaldatavad ka abistatavatele piirkondadele, kuid tootmisvõimsuse vähendamise kriteeriumid liigse tootmisvõimsusega turgudel võivad olla vähem ranged. Et Austria kõnealust aspekti rohkem ei lahanud, ei suutnud komisjon kindlaks teha, kas kõnealust kriteeriumi kohaldati.

(34)

Kokkuvõttes puudus komisjonil informatsioon pakutud kompensatsioonimeetmete sobivaks ja piisavaks hindamiseks. Seetõttu tekkis komisjonil olemasolevate faktide põhjal kahtlus, kas kavandatud vähendamismeetmetest piisab toetustest tulenevate konkurentsi moonutavate tagajärgede leevendamiseks.

(35)

Vastavalt suuniste punktidele 40 ja 41 peab abi piirduma hädavajaliku miinimumiga, et vältida ettevõttele ülemäärase sularaha võimaldamist, mida võiks kasutada agressiivseks ja turgu moonutavaks tegevuseks või isegi laienemiseks. Suunised sätestavad ka, et abisaajalt oodatakse, et see annaks omavahenditest olulise panuse ümberkorraldamiskava teostamiseks, muu hulgas vahendite müümisega, mis ei ole hädavajalikud ettevõtte edasi püsimiseks.

(36)

Austria väitis vastu, et BB ümberkorraldamiseks mõeldud riiklike meetmete puhul ei olnud tegu likviidsussüstiga, vaid Burgenlandi liidumaa sekkus üksnes garantiide andmisega. Lisaks nägid garantii ja võla teatud tingimustel tagastamise klausel ette, et pank peab tagatud summade vähendamiseks võtma kasutusele kõik laekumised. Olemasoleva informatsiooni põhjal ei olnud komisjon suuteline täpselt kindlaks määrama, kas abi oli piirdus hädavajaliku miinimumiga, sest praktikas on garantiidel samasugune mõju kui kapitalisüstil.

(37)

Peale selle kahtles komisjon selles, kas BB oma panus, varjatud reservide täielik mahakandmine ja personali- ning tegevuskulude vähendamine täitis “olulise panuse” kriteeriumi.

(38)

Austria esitas olemasoleva ümberkorraldamiskava põhjal menetluse alustamise kohta märkused ning esitas uut teavet, eelkõige järgmiste, komisjoni otsuse jaoks määravate punktide kohta:

(39)

Austria esitas BB ettevõtte- ja haldusstruktuuride analüüsi ning kirjeldas põhjalikult panga rahaliste raskuste põhjusi. Selle järgi nimetati raskuste peapõhjuseks puudulikku krediidiriski haldamist, mis tegi panga petturliku tegutsemise suhtes eriti vastuvõtlikuks. Samuti pandi auditi käigus avastatud väärtuse korrigeerimised selle põhjuse arvele. Kuna panga raskused paistsid niimoodi piiratud probleemalana, andis asjaolu, et põhjuseid oli võimalik selgesti tuvastada, olulise panuse vajalike kohese kompensatsioonimeetmete võtmise kindlustamisse.

(40)

Lisaks pettusele kannatas BB tohutuid laenukahjusid tõsiste struktuuriprobleemide ja sisemiste kontrollsüsteemide puudumise või mittejärgimise tõttu. Kõnealused struktuuripuudused oli kõrvaldatud muuhulgas riski haldamissüsteemi rakendamise ja sisekontrolli tugevdamise abil panga ulatusliku organisatoorse ümberkorraldamise osana. Sellele tulemusele ning seega ümberkorraldamismeetmete edukale teostamisele juhtis tähelepanu Austria Keskpanga poolt läbiviidud revisjon, mis leidis aset pangainspektsiooni ülesandel 2003. aasta veebruaris.

(41)

BB kõikehaarav hindamine võttis omaks, et BB erines enamikest teistest suuniste tähenduses raskustes ettevõtetest mitmel moel, sest väidetavalt ei esinenud BB puhul mõningaid komisjoni poolt raskustes ettevõtet iseloomustavaid nimetatud tüüpilisi tunnuseid. Näiteks, pärast laenuportfelli puhastamiseks vajalikke väärtuse korrigeerimisi 2000. aastal oli BB jooksev tegevus põhimõtteliselt kasumlik ning oleks selliseks jäänud ka ettevaatlike prognooside kohaselt. Kahe viimase aasta areng oli näidanud, et hoiusteäri oli taas stabiliseerunud ning 2000. aasta kahjud korvati osaliselt. Austria esitas ka BB tavapärase äritegevuse tulemused.

(42)

Austria võrdles BBd Austria pangasektoriga. Liigvõimsust BB turu ega BB enda puhul ei olnud, pank on oma 300 töötajaga üsna väike regionaalpank, kellele kuulub Burgenlandi liidumaal ainult 16 pangakontorit 264st.

(43)

Seoses BB kavandatud erastamisega avaldas Austria arvamust, et olemasolevate kavade kohaselt peaks pank erastatama hiljemalt 2004. aasta lõpuks. Selleks on loodud töögrupp, kes valmistab ette müügiprotsessi ning erastamise eest vastutab pank HSBC Trinkaus&Burkhardt.

(44)

Austria kirjeldas BB üldist majandusseisu ja strateegilisi eesmärke, mille põhjal koostati kalkulatsioon, mis viitab 15 % kasumlikkuse tõusule 7 aasta jooksul. Väärtpaberiportfelli mahu, keskmise intressi ja 2003. aasta jaanuari likviidsusarvestusest tulenevate laekumiste põhjal koostas sisekontrolli osakond koos osakonnajuhatajatega ja juhtkonnaga plaani mahud ja tingimused. Intressitulu arvutati kehtiva intressitaseme alusel kogu plaaniperioodi ulatuses, s.t arvestuses ei tehtud oletusi intressi tulevase muutumise suhtes. Arvestades praeguseid madalaid intressimäärasid, vastas see lähenemisviis ettevaatliku planeerimise põhimõttele.

(45)

Ümberkorraldamismeetmed, mida BB pettusejuhtumi järel võttis, et ühest küljest rahalisi raskuste põhjustele kohaselt reageerida ja teisest küljest, et valmistada panka võimalikult hästi ette turu arenguks ja võimalusteks eelolevatel aastatel, võib kokku võtta pealkirjade all “laenuriski haldamise ulatuslik ümberkorraldamine”, “BB keskendumine tuumäritegevusele”, “BB rolli tugevdamine piirkondliku pangana” ja “kulutuste haldamise ulatuslik tõhustamine”.

(46)

Arvestades BB väiksust andis Austria pikaajalise elujõulisuse taastamise ja põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimise kriteeriumitele ettevaatliku hinnangu, viidates et suuniste kohaselt (punkt 36) ei pea väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted üldjuhul kompensatsioonimeetmeid võtma. Austria esitas põhjused, miks BB VKE künnisse vaid napilt ületas.

(47)

Austria selgitas, et arvestades panga väiksust, ei olnud üllatav, et BB ei olnud suuteline pakkuma kuigi arvestatavaid kompensatsioonimeetmeid. BB-l oli küll tütarettevõtted, kes tegutsesid panganduse olulistes valdkondades, kuid selliste osaluste müümine kahjustaks panga ainelist seisu tugevasti. Pealegi ei olnud BB-l mingit arvestatavat äritegevust välismaal ning ka tema siseriiklike harukontorite arv (16) oli äärmiselt väike.

(48)

Austria väidete kohaselt välistas BB tähtsusetu turupositsioon konkurentsimoonutuste ohu ning BB raskuste põhjus ei ole mingil juhul agressiivse turukäitumise vaid eespool mainitud väiksema ulatusega sündmuste, eriti pettuse tagajärg.

(49)

Austria jäi arvamuse juurde, et BB-le antud abi ei suurendanud panga omakapitali, vaid andis lihtsalt tagatise tema halbadele laenudele, nii et pank ei pidanud väärtust korrigeerima ning sai sellega hoida ära seda, et kohustused ületaks BB tuumkapitali.

(50)

Peale selle juhtis Austria tähelepanu, et BB ning tema peaaegu ainuõiguslik tegevusala asuvad vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a arengupiirkonnas ning viitas nii vastavatele eeskirjadele suunistes (punkt 20) kui raskele olukorrale ajal, mil valitsesid rahalised raskused.

(51)

Kompensatsioonimeetmete osas (osaluste müümine, harukontori sulgemine ja otsus loobuda föderaallaenude andmisest) andis Austria üksikasjaliku ülevaate meetme tähtsuse ja selle vähendava efekti kohta ning esitas põhjusi, miks edasised vähendavad meetmed ohustaksid panga eluvõimelisust.

(52)

Austria rõhutas, et kõnealune abi piirdub miinimumiga, sest garantiilepingutest üksi ei oleks piisanud küllaldase maksevõimelisuse säilitamiseks ja BB oli teinud 41 miljoni euro suurusi täiendavaid ressursside väärtuse korrigeerimisi ning kustutanud omavahenditest kahjusid 218 miljoni euro ulatuses. Lisaks ei paigutanud liidumaa BB-sse kapitali, mis oleks raskused likvideerinud ning see kõik tõestab liidumaa pingutusi piirata abi viisi ja ulatust miinimumiga.

(53)

Lisaks tegi BB arvestatavaid pingutusi, et langetada oma personalikulud pangasektori tavapärasele keskmisele tasemele ning kavatseb keskmise aja jooksul vabaneda mittevajalikust omandist.

(54)

Rohkemad meetmed ei ole sellepärast võimalikud, et pank on alati püüelnud suhteliselt tõhusa äri suunas.

(55)

19. detsembri 2003. aasta kirjas teavitasid Austria ametiasutused komisjoni, et nad kavatsevad teatavaks tehtud abimeetmeid BB erastamisprotsessi raames muuta.

(56)

20. juuni 2000. aasta garantiilepingut muudetakse järgmiselt:

(57)

23. oktoobri 2000. aasta raamlepingut muudetakse järgmiselt:

(58)

Austria teate kohaselt jõustub aastakasumi kasutamise muutmine eesmärgiga vähendada garantiisummasid vaid juhul, kui BB tõepoolest erastatakse. Juhul kui Burgenlandi liidumaa ei peaks BBd ära müüma, jäävad mõlemad garantiid muutumatuks ning garanteeritud summad vähenevad ka edaspidi BB aastakasumi arvelt ehk siis BB teatud tingimustel tagastatav võlakohustus jääb muutumatuks.

(59)

Austria selgituste kohaselt seab liidumaa valitsus BB erastamist ümberkorralduskava põhiosaks, mis annab panga pikaajalisele eluvõimelisusele parima võimaliku tagatise. Liidumaa valitsuse 12. novembri 2003. aasta otsusega (nr 3-12I/48-2003), algatati müügiprotsessi alustamiseks vajalikud meetmed. Kuulutustega meedias 17. novembril 2003 tehti teatavaks osalemiskutse. Hiljemalt 2004. aasta märtsiks/aprilliks jõutakse – pärast pakkujate kohustusliku kontrollimise läbiviimist – läbirääkimiste alustamiseni üksikute pakkujatega.

(60)

Kõrgeima võimaliku hinna saamiseks BB eest on seepärast vaja, et Burgenlandi liidumaa vabastaks BB kõigist Bank Austria Creditanstalt AGga sõlmitud teatud tingimustel tagastatavat võlakohustuse lepingust tulenevatest kohustustest. Sama kehtiks ka 20. juuni 2000. aasta garantiilepingu kohta Burgenlandi liidumaa ja BB vahel, sest ka siin ei pea ei BBd ega BB ostjat kuidagi koormama.

(61)

Austria arvates oleks BB kasumi ümbersuunamiskohustuse säilitamise korral küsitav, kas pangale üldse ostja leitakse, sest panga potentsiaalne ostja tunneks ostu vastu vähe huvi, kui teaks, et ei saa sealt mitmeid aastaid kasumit oodata.

(62)

BB kasumi ümbersuunamiskohustuse kõrvaldamine on seetõttu eelseisva erastamise hädavajalik tingimus, kui teatatud ümberkorraldamiskaval, mille oluline osa on BB erastamine, oleks mingeidki väljavaateid reaalseks eduks. Sellega antakse BB potentsiaalsele ostjale võimalus võtta viivitamatult kasutusele BB kasum, mis omakorda on kõrgeima müügihinna saamise vajalik eeldus.

(63)

Kaks garantiilepingut BB ja Burgenlandi liidumaa vahel kaasavad riiklikke vahendeid. Need sõlmiti tingimustel, mis turumajanduslikult tegutsevale erainvestorile ei oleks vastuvõetavad.

(64)

Austria jäi arvamusele, et Burgenlandi liidumaa hoidis sõlmitud garantiilepingute abil ära suurema rahalise kahju kuivõrd lepingud piirdusid hädavajalikuga takistamaks äritegevuse kohtuliku järelevalve määramist pangale. Kui Burgenlandi liidumaa oleks seaduslikult kehtestatud kohustuse põhjal pidanud vastutama käendajana, oleks piiramatu puudujäägi korvamise kohustus tähendanud kahest garantiist tulenevate kohustuste ületamist. Seepärast jäi Austria õiguslikule seisukohale, et Burgenlandi liidumaa tegutses turumajanduslikult tegutseva erarahastaja printsiibi kohaselt.

(65)

Seoses sellega tuleb aga vastu väita, et Austria ei ole esitanud mingeid kalkulatsioone, mis seda väidet kinnitaks. Vastavalt KPMG Austria piiratud vastutusega auditeerimisühingu 17. juuni 2000. aasta hinnangule oleks BB maksujõuetuse korral tulnud Burgenlandi liidumaal maksta 247 miljoni euro suurune summa. See vähem kui kahe tagatise kogusumma, ehkki tuleb tähelepanu juhtida, et see summa arvutati välja enne teist laiaulatuslikku debitoorse võlgnevuse auditit, mis viidi läbi 2000. aasta teisel poolel, ning pidanuks tänapäevasest perspektiivist vaadatuna suurem olema. Siiski puudub kindlus, kuidas Austria jõudis 247 miljoni euroni. Oma otsuses Hytasa (8) kohta kirjutas Euroopa Kohus ette, et “tuleb teha vahet kohustustel, mille riik peab äriühingu aktsiakapitali omanikuna võtma, ning tema kohustustel ametivõimuna”. Et BB on aktsiaselts, vastutab liidumaa kui äriühingu aktsiate omanik tema võlgade eest ainult tema aktivate likvideerimisväärtuse ulatuses. Eespoolnimetatud kohtuotsuses nendib Euroopa Kohus, et “koondamiste, töötutoetuste maksmise ja tööstusliku infrastruktuuri ümberkorraldusabi kuludest tekkivaid kohustusi ei tohi arvesse võtta erainvestori testi kohaldamiseks”. Näib, et Austria on seda vahet teinud ning et tema arvutused põhinevad samuti kuludel, mida liidumaa kannaks seadusliku vastutuse alusel kohustuste täitmatajätmise eest. Siiski ei ole need kulud kuidagi seotud Burgenlandi liidumaa kui BB aktsiate omaniku rolliga. Need on hoopis erilise seadusliku nõudmise, nimelt riigi kohustuste täitmatajätmisvastutuse tulemus, mis ei puudutaks erainvestorit kunagi.

(66)

Mõlemad meetmed võeti kasutusele suurtes rahalistes raskustes oleva ettevõtte kasuks. Kõige arvestades on 359,8 miljoni euro suurune summa märkimisväärne. Garantiide allkirjastamise ajal ei võinud liidumaa eeldada neilt turumajanduslikult mõtlevale erarahastajale vastuvõetavat kasumit.

(67)

Kõnealune abi soosib BBd ning loob BB-le selle konkurentidega võrreldes kunstlikult soodsa positsiooni, millega moonutatakse konkurentsi. BB tegutseb oma peamistes ärisuundades nii piirkondlikul kui riiklikul tasandil. Finantsteenuste sektorit tervikuna iseloomustab kasvav integratsioon ning olulistes valdkondades on tekkinud siseturg. Erinevate liikmesriikide pangandusettevõtete vahel valitseb tugev konkurents, mis muutub ühisraha kasutuselevõtmisega veelgi tugevamaks. Meetmed ning nende mõju olemasolevatele ja potentsiaalsetele konkurentidele teistes liikmesriikides moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi. Seega on meetmete näol tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt. Austria ei ole seda arvamust vaidlustanud, vaid teatas vastavatest meetmetest, olgugi et hiljem kui ette nähtud.

(68)

Kuna abimeetmeid ei antud heakskiidetud abikava alusel, tuleb komisjonil kontrollida nende kokkusobivust ühisturuga vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 87 ja suunistele. (9)

(69)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1, kui asutamislepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune riigiabi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(70)

EÜ asutamislepingu artikkel 87 lubab siiski erandeid riigiabi ühisturuga kokkusobimatuse põhimõttest. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 toodud erisätted võiksid põhjendada toetuste sobivust ühisturuga. Hindamise all olevaid meetmeid ei saa siiski liigitada ei üksiktarbijatele antavaks sotsiaalabiks (punkt a), loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antavaks abiks (punkt b) ega ka teatavate Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi piirkondade majandusele antavaks abiks (punkt c). Seega ei ole kõnealused erandid käesoleva juhtumi puhul kohaldatavad.

(71)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides b ja d käsitletavatele erandite puhul tuleb tähelepanu juhtida, et tegemist ei ole abiga üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimiseks, ega abiga tõsise häire kõrvaldamiseks mõne liikmesriigi majanduses, ega ka abiga kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.

(72)

Seega hindab komisjon abimeetmeid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Komisjon toetub oma hinnangus abile, mis on mõeldud teatud majandusharude arengu toetamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoodsalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, ühenduse asjaomastele suunistele. Komisjoni meelest saab antud juhtumi puhul kohaldada vaid lõikes 68 viidatud suuniseid. Komisjon on arvamusel, et kirjeldatud abimeetmed aitavad kaasa ettevõtte ümberkorraldamise rahastamisele ning on seega vaadeldavad ümberkorraldamisabina.

(73)

Vastavalt suunistele on ümberkorraldamisabi lubatav vaid juhul, kui see ei ole vastuolus ühiste huvidega. Suuniste kohaselt sõltub komisjoni poolne abi heakskiitmine teatud tingimustest:

(74)

Komisjon nõustub Austria selgitusega, mille kohaselt vastavalt suuniste punktile 30 kombinatsioonis punktidega 4 kuni 8 liigitatakse BB raskustes olevaks äriühinguks.

(75)

Punktis 4 sätestatakse, et äriühing on raskustes, “kui see ei suuda kas oma või omanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega tõkestada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni”. Selline olukord on BB jaoks selgelt olemas.

(76)

Kui Burgenlandi liidumaa ei oleks sekkunud, oleks BB pidanud minema äritegevuse kohtuliku järelevalve alla ning see oleks suuniste tähenduses tähendanud tegevuse lõpetamist.

(77)

Vastavalt suuniste punktile 28 võib ümberkorraldamisabi anda vaid juhul, kui abi vastab rangetele kriteeriumitele ja kui äriühingu tegevuse jätkumisest tulenev kasu kaalub üles kõik konkurentsimoonutused, eriti kui on selge, et äriühingu tegevuse lõppemisest johtuvate koondamiste netomõju teravdaks kohalikke, piirkondlikke või siseriiklikke tööhõiveprobleeme, või erandlikult, kui äriühingu turult kadumine võib põhjustada monopoolse või pingelise oligopoolse olukorra.

(78)

Viimase võib siiski välistada, sest BB positsioon ei ole piisavalt tugev selleks, et tema pankrott või sellele järgnev osaline müük põhjustaks monopoolse või oligopoolse olukorra.

(79)

Ehkki Austria väidab vastu, et BB kõrval on Raffeisen-Gruppe (maa laenuühistud) peaaegu ainus oluline Burgenlandi liidumaal tegutsev pank ning BB kadumine põhjustaks turustruktuuri edasise kontsentratsiooni ning Raffeisen-Gruppe muutuks veel tugevemaks, ei ole see argument hetkel olemasoleva teabe põhjal veenev, arvestades et Burgenlandi liidumaal on esindatud ka teised pangad, hoiu-laenuühistud ning rahvapangad.

(80)

Siiski tuleb märkida, et BB hüpoteetilise likvideerimise mõjusid on raske kalkuleerida. Juhul kui BB likvideeritakse või vähendatakse selle harukontorite arvu, oleks võimalus, et välismaine pank Burgenlandi liidumaal ennast sisse seaks ning BB tegevuse üle võtaks liidumaa majanduslikku olukorda ning üpris vähest atraktiivsust silmas pidades äärmiselt väike. Palju tõenäolisem on, et Burgenlandi liidumaa teatud maapiirkondades tekib liiga vähene pakkumine põhiliste finantsteenuste valdkonnas.

(81)

Vastavalt suuniste lõike 3.2.2 punktile b tehakse abi andmine sõltuvaks ümberkorraldamiskava läbiviimisest, mida komisjon iga abimeetme puhul eraldi peab heaks kiitma ning kontrollima selle sobivust ettevõtte pikaajalise elujõulisuse taastamise mõttes mõistliku aja jooksul. Ümberkorraldamiskaval peab seejuures olema piiratud kestusaeg ning see peab põhinema realistlikel eeldustel. See peab kirjeldama põhjusi, mis ettevõtte raskustesse viisid, et oleks võimalik hinnata, kas pakutud meetmed on sobivad. Plaan peaks võimaldama üleminekut uuele struktuurile, mis pakub pikaajalise elujõulisuse väljavaateid ning võimalust käitada ettevõtet omal jõul, s.t võimaldab ettevõttel katta kõik kulud, kaasa arvatud amortisatsioonikulud ja finantskulud, ning saavutada konkurentsis püsimajäämiseks vajalik omakapitali tasuvus.

(82)

Komisjon toetus oma hinnangutes Austria antud andmetele, muuhulgas üksikute ümberkorraldamismeetmete kavandamisele; ettevaatlikel tulevikuhinnangutel põhinev ümberkorraldamismeetmete prognoositud tasuvus ajavahemikul 2000 kuni 2010 ühest küljest ja teisest küljest tavapärase äritegevuse tulemustel, nagu näitavad aastaaruanded ja plaaniarvestused, ning probleemide põhjuseks oleva ebapiisava krediidiriski haldamise ja struktuurse puudujäägi analüüsile. Lisaks toetub komisjon oma hinnangutes Austria andmetele ümberkorraldamiskava rakendamise edukuse, üksikute meetmete muutmise kui ka BB kavandatud erastamise lõpuleviimise ajakava kohta.

(83)

Üksikasjalike prognoosiandmete ning nende aluseks olevate eelduste puudumise tõttu väljendas komisjon oma menetluse algatusotsuses kahtlust 15 % pikaajalise kasumlikkuse prognoosi aastaks 2010. Austria esitas järgnevalt arvestuse, mis põhineb ettevaatliku planeerimise põhimõttel ja viitab, et arvestades majanduskeskkonda (jõudsalt arenev asukoht, elanikkonna suurenemine, jõukuse kasv, ELi laienemine) on võimalik pidev kasumlikkuse kasv 15 % seitsme aasta jooksul. Seda tõendavad ka aastaaruannetes esitatud tavapärase äritegevuse tulemused. Järelikult peab komisjon kokkuvõttes ümberkorraldusplaani seoses tulevikuarengu seisukohalt usutavaks ning terviklikuks.

(84)

Lisaks edastas Austria teavet ja võrreldavad andmed materiaalsete ja personalikulude kohta võrreldes sarnase struktuuri ja/või suurusega krediidiasutustega, mis näitavad, et BB asub nii personalikulude osas inimese kohta kui materiaalsete kulude poolest oluliselt allpool keskmist.

(85)

Austria esitas täiendavat teavet toetamaks äriühingu ja haldusstruktuuride ning konkreetsete halduspuuduste analüüsi, mida komisjon menetluse algatamisotsuses kirjeldas kui puudulikku. BB rahaliste raskuste põhjustena nimetati pettusejuhtum, valesti kujundatud riskipoliitika, riskijuhtimise ja sisemiste kontrollsüsteemide puudumine, ebapiisav aruandlus, puuduvad ülepangalised kontrollivahendid ning ebatõhus organisatsiooniline menetluskord. Kokkuvõttes nimetati järgmised ümberkorraldamismeetmed: uue riskipoliitika kasutuselevõtmine, sõltumatu riskihalduse rakendamine, uus lähenemine aktivate paigutusele, uue haldus- ja operatiivstruktuuri loomine, juhtimissinfosüsteemi loomine ning kulude juhtimise moderniseerimine.

(86)

Seni rakendatud või kavandatud tegevus-, funktsionaalseid ja finantsmeetmeid peab komisjon panga pikaajalise elujõulisuse taastamiseks sobivaks.

(87)

Austria on komisjoni teavitanud ka sellest, et liidumaa valitsus näeb BB erastamist ümberkorraldamiskava olulise osana. Liidumaa valitsuse 12. novembri 2003. aasta otsusega (nr 3-12I/48-2003), algatati müügiprotsessi alustamiseks vajalikud meetmed. Kuulutustega meedias 17. novembril 2003 tehti teatavaks osalemiskutse. Hiljemalt 2004. aasta aprilliks jõutakse – pärast pakkujate kohustusliku kontrollimise läbiviimist – läbirääkimiste alustamiseni kolme parima allesjäänud pakkujaga. Komisjon eeldab, et panga erastamisel on piisav väljavaade edule.

(88)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c erand allub tingimusele, et toetused ei muuda äritingimusi määral, mis on vastuolus ühise huviga. Suuniste punktides 35 kuni 39 sätestatakse, et kasutusele tuleb võtta abinõud, et vähendada toetuse kahjulikke tagajärgi konkurentidele nii palju kui võimalik. Tavaliselt tähendab see tingimuse ettevõtte kohalolu piiramist või vähendamist asjaomastel tooteturgudel tootmisvahendite või tütarfirmade müümist või tegevuse vähendamist.

(89)

Piiramine või vähendamine peab olema õiges vahekorras abi moonutusefektiga ja eelkõige ettevõtte suhtelise tähtsusega selle turul või turgudel.

(90)

Vastavalt suuniste punktile 53 peab komisjon ümberkorraldamisabi hindamisel arengupiirkondades arvestama piirkondlikke arenguvajadusi. Juhul kui rahalistes raskustes ettevõte asub arengupiirkonnas, ei ole see üksi veel piisavaks põhjuseks sellise abiga nõustumiseks. Vastavalt suuniste punktile 54 on suuniste hindamiskriteeriumid kohaldatavad ka arengupiirkondade suhtes, seda isegi piirkondliku arengu vajadusi arvestades. Siiski võib komisjon arengupiirkondades kohaldada leebemaid tingimusi nõutud tootmisvõimsuse vähendamisele liigse tootmisvõimsusega turgudel, kui piirkondliku arengu vajadused seda õigustavad, kusjuures tehakse vahet EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a ning artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblikel piirkondadel, et võtta arvesse eelnevalt nimetatud piirkondade tõsisemaid piirkondlikke probleeme.

(91)

Et Burgenland on piirkond, mida on alates 1995. aastast järjekindlalt liigitatud Eesmärgi 1 arengupiirkonnaks, on ta arengupiirkond artikli 87 lõike 3 punkti a mõistes ning kvalifitseerub piirkondlikule abile maksimaalse osatähtsusega 30 % või 35 %. Kuigi BB näib selle arengupiirkonna majanduslike tingimustega tänu oma pikaajalisele kohalolule hästi kohanenud, on komisjoni meelest mõistetav, et panga rahalised raskused tulevad sellistes piirkondades karmimalt esile kui majanduslikult ja tööstuslikult arenenud piirkonnas.

(92)

BB on Austria pankade hulgas väikeettevõte. 2,9 miljardi euro suuruse bilansimahu ja 40,4 miljoni euro suuruse kogukasumiga (intressitulu, väärtpaberitulu, komisjonitulu, puhastulu finantstehingutest ja muud tegevustulud) aastal 2002 ning alla 300 töötajaga on pank nii tööhõivetasemelt kui rahalise potentsiaali mõttes VKEde seas.

(93)

Seepärast vaadeldakse allpool, kas arvestades panga väiksust ja selle asukohta arengupiirkonnas piisab pakutud kompensatsioonimeetmetest abi konkurentsi moonutava mõju nõrgendamiseks.

(94)

Algselt pakkus Austria ümberkorraldamisplaani kompensatsioonimeetmena osaluste müümist, filiaali sulgemist ja loobumist föderaallaenude andmisest.

(95)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuses, et ta ei suuda osaliselt ebamääraselt kirjeldatud meetmete ja nende vastava summa kogumõju piisavalt üksikasjalike andmete puudumise tõttu kohaselt hinnata ja nõudis lisateavet. Seejärel esitas Austria meetmete väärtuse või vähendamisefekti kohta lisaandmed, ning teatas, et kontrolliti kõiki mõeldavaid võimalusi BB-le sobivate kompensatsioonimeetmete pakkumiseks.

(96)

Seoses osaluste müümisega selgitas Austria, et BB loobus juba perioodi 2001 kuni juuli 2003 tegevuseks mittevajalikest osalustest 3,5 miljoni euro ulatuses, millega vähenesid seisuga 31. detsember 2000 osalused panga portfellis umbes ühe kolmandiku võrra.

(97)

Austria esitatud teabe kohaselt ei olnud BB-l peale juba realiseeritud varade mingeid strateegilisi osalusi ega varjatud reserve, mis ilmneb BB audiitorite koostatud viimaste majandusaastate kontrollitud aruannetest. Vara edasine müümine koormaks BB aineliselt sedavõrd, et panga elujõulisus satuks ohtu.

(98)

Vähendamismeetmena sulges BB ümberkorraldamise raames ühe oma 17 harukontorist (Parndorfis). Parndorfi harukontori sulgemine vastab veidi alla 6 % turuosa kärpimisele.

(99)

Seoses edasise harukontorite sulgemisega teatas Austria, et BB siseriiklikul turul tegutsevate filiaalide arv (16) on äärmiselt väike ning see tähendab harukontorite võrdlemisi väikest tihedust Burgenlandi maapiirkondades. BB-l ei ole ühtegi nimetamisväärset välisfirmat kui üks erand välja arvata. Sopronis (Ungari) oli pangal ainuke tütarettevõte, mis, arvestades rahvusvahelise pankadevahelise konkurentsi, tähendas pangasektori hetkeolukorda arvestades olulist vastutust selle kasumlikkuse ja konkurentsivõime eest tulevikus. Veel üks sulgemine põhjustaks seega otsese mõjuga käibe vähenemist ning teenimisväljavaadete arvestatavat vähenemist.

(100)

Lisaks lubas Austria, et BB piirab sellega oma tegevust loobudes föderaallaenude andmisest. Need laenud moodustasid väljastatud laenudest 12 %, mis on suhteliselt oluline osa. See on eriti tulutoov äri, sest, arvestades föderaalvalitsuse esmaklassilist krediidireitingut laenuvõtjana, ei tähendanud need laenud pangale mingit riski ega nõudnud seega ka provisjone potentsiaalsete kahjude katteks. Lisaks tekitasid need märkimisväärse riskivaba intressitulu.

(101)

Komisjon vaatas need argumendid ja edastatud kaasneva teabe läbi ning jõudis järeldusele, et arvestades panga väiksust ja kaduvalt väikest turupositsiooni ohustaksid täiendavad kompensatsioonimeetmed panga eluvõimelisust. Lisaks oli komisjon varemalt mitmetes pankade ümberkorraldamist puudutavates otsustes pidanud turuosa vähendamist 10 % võrra piisavaks, kui asjaomased pangad rahaliste raskuste ilmnemisele eelnenud aastatel järgisid laienemispoliitikat. (10) Väiksemate pankade puhul, mis siiski olid palju suuremad kui BB, ei nõudnud komisjon aga harukontorite võrgu vähendamist. (11)

(102)

Komisjoni arvamuse kohaselt piisab seega juba rakendatud, kavandatud ja lubatud kompensatsioonimeetmetest, et vähendada kõnealuste abimeetmete konkurentsi moonutavat mõju.

(103)

Komisjoni arvamuse kohaselt tõendas Austria piisaval määral, et antava abi summad on piiratud ümberkorraldamise võimaldamiseks hädavajalikuga, arvestades panga ja selle aktsionäride olemasolevaid rahalisi vahendeid. Pangale ei ole antud liigset sularaha ega liigseid kapitali, mida pank võiks kuritarvitada oma äri ebakohaseks laiendamiseks, mis kahjustaks konkurente.

(104)

Garantiilepingute alusel Burgenlandi liidumaa poolt antud 359,8 miljoni euro suurune abi BB-le arvestati nii, et katta sellega ühelt poolt pettusejuhtumi kaudu avastatud 171 miljoni euro suurune väärtuse korrigeerimise vajadus ning teiselt poolt debitoorse võlgnevuse auditi käigus avastatud 189 miljoni euro suurune väärtuse korrigeerimise vajadus. Võttes arvesse 80 miljoni euro suurust tuumkapitali, oli see panga lühiajaliseks ellujäämiseks hädavajalik, kuna vastasel juhul oleks see pangale tähendanud äritegevuse kohtuliku järelevalve määramist ning vastutuse rakendumist kohustuste täitmatajätmise eest. Seetõttu ei tehtud täiendavat kapitalisüsti, nii et panga konkurentsivõime ei tugevdanud.

(105)

Liidumaa garantiidest BB heaks üksi ei piisanud aga küllaldase maksevõime säilitamiseks. Samal ajal kui garantiilepingud katsid vajalikud väärtuse korrigeerimised seoses halbade laenudega, ei arvestanud need halbadelt laenudelt saamata jäänud intresse, mille pidi seepärast katma pank ise.

(106)

Lisaks võttis BB enne 20. juuni 2000. aasta garantii sõlmimist ning 1999. aasta aastaaruande koostamist ette täiendavaid väärtuse korrigeerimisi 41 miljoni euro ulatuses.

(107)

2000. aasta oktoobris võtsid paljud kliendid negatiivse reklaami tõttu märkimisväärsed hoiused (säästuhoiused, tähtajalised hoiused ja väärtpaberiportfellid) pangast välja, kokku 218 miljoni euro ulatuses, mis on umbes 10 % BB bilansimahust. Ka need kahjud pidi pank ise kandma.

(108)

Kokkuvõttes on BB selle käigus kulutanud ära kõik oma varjatud reservid ning vähendanud kolme viimase aasta jooksul personalikulusid 1 miljoni euro ning materiaalseid kulusid 10 % võrra. Aastaks 2004 on kavandatud täiendavaid kuluvähendusi 285 000 euro ulatuses.

(109)

Komisjoni arvamuse kohaselt piirdus abi seega minimaalselt vajalikuga.

(110)

359,8 miljoni euro suurune abi koosneb kahest meetmest: esiteks Burgenlandi liidumaa ja BB vaheline 20. juunil 2000. aastal sõlmitud garantiileping (171 miljonit eurot pluss intress 5 %); ja teiseks 23. oktoobri 2000. aasta raamleping, mis omakorda koosneb Bank Austria poolsest võlgade sissenõudmise loobumisest BB heaks ning mõlema lepinguosalise vahel sõlmitud teatud tingimustel tagastatavat võlakohustuse lepingust ning Burgenlandi liidumaa garantiilepingust BB heaks suuruses 189 miljonit eurot.

(111)

Kõik riigiabi tingimused vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on täidetud: riiklikud vahendid, ühe kindla ettevõtte abistamine, konkurentsi kahjustavad mõjud ning mõju liikmesriikidevahelise kaubandusele. Eranditest riigiabi ühisturuga kokkusobimatuse põhimõttest, on kohaldatav vaid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c, koostoimes ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta.

(112)

Komisjon jõuab oma hinnangus ja kooskõlas suuniste kriteeriumitega järeldusele, et juba rakendatud ja kavandatud ümberkorraldamismeetmed on mõistlikud, loogilised ning kohased BB pikaajalise elujõulisuse taastamise võimaldamiseks.

(113)

Komisjoni arvates piisab juba rakendatud, kavandatud ja lubatud müümistest, sulgemistest ja vähendamistest, et kompenseerida kõnealuste abi puudutavate meetmete konkurentsi moonutavat mõju.

(114)

Kaks garantiikokkulepet (20. juuni 2000 ja 23. oktoobri 2000) on komisjoni arvates piiratud ümberkorraldamiseks hädavajalikuga vastavalt panga ja selle aktsionäride olemasolevatele rahalistele vahenditele. Pangale ei anta seega liigset sularaha ega liigseid kapitali, mida pank võiks kuritarvitada oma äri ebakohaseks laiendamiseks, mis kahjustaks panga konkurente,

a)

Burgenlandi liidumaa 20. juunil 2000. aasta garantiileping suuruses 171 miljonit eurot pluss intress 5 %;

b)

23. oktoobri 2000. aasta raamleping, mis sisaldab Burgenlandi liidumaa poolset garantiilepingut 189 miljoni euro ulatuses.