31982R0510

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 510/82,

22. veebruar 1982,

millega muudetakse määrust (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, millega on kehtestatud Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi personali teenistustingimused

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta, [1] eriti selle artiklit 17,

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 1976. aasta määrust (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, millega kehtestatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi personali teenistustingimused, [2] mida on muudetud määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 1238/80, [3]

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et:

nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal neid teenistustingimusi muuta;

fondi teenistujatele ja nende kaudu õigustatud isikutele tuleks haigus-, õnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse ning pensionikava osas anda samasuguseid hüvitisi, kui on määratud Euroopa ühenduste teatavatele ajutistele teenistujatele ja nende kaudu õigustatud isikutele, välja arvatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklis 5 nimetatud pensioni tõstmine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 30 lõike 1 viimane lõik asendatakse järgmisega:

"Kui teenistuja on haigestunud kutsehaigusse või kui temaga on oma kohustuste täitmise ajal juhtunud õnnetus, saab ta jätkuvalt täistasu kogu töövõimetusaja eest, kuni talle pole määratud artiklis 41b sätestatud töövõimetuspensioni."

2. Artiklile 36 lisatakse järgmine lõik:

"Pensionisaaja surma korral kohaldatakse lahkunu pensioni suhtes esimest lõiku."

3. Artikli 47 lõiget 2 täiendatakse järgmise tekstiga:

"ning samuti võib ta otsustada piirduda VI lisa artiklis 11 ettenähtud toetuse maksmisel artiklis 41h sätestatud sissemakse tagasimaksmisega koos liitprotsendiga 3,5 % aastas."

4. "Sotsiaalkindlustushüvitised ja pensionid"

.

5. II jaotise 6. peatükk jaotatakse järgmiselt:

- A jagu pealkirjaga "Ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus, sotsiaalkindlustushüvitised", mis koosneb artiklitest 38–41,

- B jagu pealkirjaga "Pensioniskeem ja vallandamistoetus", mis koosneb artiklitest 41a–41h.

6. Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 38

1. V lisa artiklis 1 nimetatud eeskirjades sätestatud tingimustel on teenistuja, tema abikaasa, lapsed ja teised IV lisa artiklis 7 nimetatud ülalpeetavad kindlustatud haiguse puhul kuni 80 %ni tekkivatest kuludest teenistuja tööloleku ja haiguspuhkuse ajal. 80 % tõstetakse 100 %ni tuberkuloosi, lastehalvatuse, vähktõve, vaimuhaiguse ja muude haiguste puhul, mida Euroopa Ühenduste Komisjon peab sama rasketeks haigusteks.

Üks kolmandik sellise kindlustuse katmiseks vajalikust sissemaksest tuleb maksta teenistujal, kuid nõutav summa ei tohi ületada 2 % tema põhipalgast, ülejäänud kaks kolmandikku maksab fond.

Kui aga artiklis 24 ettenähtud tervisekontroll näitab, et teenistuja on haige või töövõimetu, võib direktor otsustada, et sellise haiguse või töövõimetuse tõttu tekkivaid kulusid ei arvestata esimeses lõigus sätestatud kulude hüvitamisel.

2. Kui teenistuja tõendab, et tal pole võimalik saada hüvitist mõne teise sotsiaalkindlustusskeemi alusel, saab ta edasi hüvitist esimeses lõikes sätestatud ravikindlustusskeemi järgi kuni 60 päeva pärast tema töölepingu lõpetamist või selle aja jooksul, kui ta on põdenud teenistuse vältel saadud pikaajalist rasket haigust, ilma et ta peaks tasuma oma sissemakset.

3. Teenistujal, kes on olnud fondi teenistuses kuni 60aastaseks saamiseni või kes saab töövõimetuspensioni, on pärast teenistusest lahkumist õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi. Sissemakse suurus arvutatakse tema pensioni alusel.

Neid sätteid kohaldatakse ka isiku suhtes, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni pärast sellise teenistuja surma, kes oli korralises teenistuses või oli fondi teenistuses kuni 60aastaseks saamiseni või sai töövõimetuspensioni. Sissemakse suurus arvutatakse tema pensioni alusel.

4. Järgmistel isikutel on samuti õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi, kui nad ei kuulu mõne teise riikliku ravikindlustusskeemi alla:

- vanaduspensioni saav endine teenistuja, kes lahkus fondi teenistusest enne 60aastaseks saamist,

- toitjakaotuspensioni saaja, kes saab pensioni sellise teenistuja surma järel, kes lahkus fondi teenistusest enne 60aastaseks saamist.

Sissemakse suurus arvutatakse endise teenistuja pensioni alusel, poole sissemaksest tasub hüvitise saaja.

Orvupensioni saajal on õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi ainult tema taotluse põhjal. Sissemakse suurus arvutatakse orvupensioni alusel.

5. Kui 12 kuu jooksul hüvitamata kulud kokku ületavad poole teenistuja põhipalgast või pensionist, võimaldab fondi direktor arveldusameti nõusoleku korral anda erihüvitise, võttes arvesse asjaomase isiku pereolusid V lisa artiklis 1 nimetatud eeskirjades sätestatud viisil.

6. Hüvitisesaaja teatab kõigi hüvitiste summa, mida ta võib iseendale või oma kindlustusega hõlmatud isikutele nõuda muu kohustusliku ravikindlustuse kaudu.

Kui saadavate hüvitiste kogusumma ületab lõikes 1 sätestatud hüvitiste summa, lahutatakse vahe lõike 1 kohaselt hüvitatavast summast, välja arvatud lõike 1 kohaselt mittehüvitatavaid kulusid hõlmava lisa-eraravikindlustusskeemi alusel saadud hüvitised."

7. Lisatakse järgmised artiklid:

"Artikkel 38a

2. V lisa artiklis 2 nimetatud eeskirjades kehtestatud tingimustel on teenistuja teenistuse ja haiguspuhkuse ajal kindlustatud kutsehaigusohu ja õnnetuste vastu. Ta maksab kutseväliste riskide vastu kindlustamiseks kuni 0,1 % oma põhipalgast.

Kõnealustes eeskirjades täpsustatakse, milliseid riske ei kindlustata.

2. Makstavad hüvitised on järgmised:

a) surma korral:

Järgmisena loetletud isikutele makstakse põhisumma, mis võrdub lahkunu viiekordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal:

- lahkunud teenistuja abikaasale ja lastele vastavalt teenistuja pärandit reguleerivale pärimisseadusele; abikaasale makstav summa peab olema vähemalt 25 % põhisummast,

- kui eelmises kategoorias nimetatud isikuid pole, siis teistele järeltulijatele vastavalt teenistuja pärandit reguleerivale pärimisseadusele,

- kui kummaski eelmises kategoorias nimetatud isikuid pole, siis ülenejatele sugulastele vastavalt teenistuja pärandit regulaarivale pärimisseadusele,

- kui üheski eelmises kategoorias nimetatud isikuid pole, siis fondile.

b) püsiva täieliku töövõimetuse korral:

Teenistujale makstakse põhisumma, mis võrdub tema kaheksakordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal.

c) püsiva osalise töövõimetuse korral:

Teenistujale makstakse lõikes b sätestatud hüvitisest summa, mis arvutatakse V lisa artiklis 2 nimetatud eeskirjades sätestatud skaala kohaselt.

Nagu nimetatud eeskirjades on sätestatud, võib eespool ettenähtud maksed asendada annuiteediga.

Eespool loetletud hüvitisi võib maksta lisaks pensioniskeemis ettenähtud hüvitistele.

3. V lisa artiklis 2 nimetatud eeskirjades sätestatud viisil kaetakse ka järgmised kulud: arsti-, ravimi-, haigla-, operatsiooni-, proteesi-, röntgeni-, massaaži-, ortopeedilised, kliinilised ja transpordikulud ning kõik muud samasugused õnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkivad kulud.

Hüvitist makstakse ainult juhul, kui artikli 38 alusel teenistujale makstav summa ei kata täielikult tekkinud kulusid."

"Artikkel 40a

1. Artikli 40 alusel fondile tekkivate kohustuste piires saab fond automaatselt õiguse nõuda teenistujale või tema kaudu õigustatud isikutele hüvitist kolmandalt isikult, kes on vastutav teenistuja surma põhjustanud õnnetuse eest.

2. Artiklite 38 ja 38a alusel ühendustele tekkivate kohustuste piires saavad ühendused automaatselt õiguse nõuda teenistujale või tema kaudu õigustatud isikutele hüvitist kolmandalt isikult, kes on vastutav teenistuja või tema kindlustusega hõlmatud isiku surma või vigastuse eest."

"Artikkel 41a

Teenistujal, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. Tal on siiski õigus saada nimetatud pensioni teenistusaja pikkusest olenemata, kui ta on üle 60 aasta vana.

Maksimaalne vanaduspension on 70 % viimase põhipalga viimase palgaastme järgi, mille alla teenistuja vähemalt aasta jooksul kuulus. Seda makstakse teenistujale, kes on teenistuses olnud 35 aastat VI lisa artikli 3 järgi arvestatuna. Kui teenistusaastaid on alla 35, vähendatakse eespool nimetatud maksimaalmäära võrdeliselt.

Kui teenistujal on õigus saada vanaduspensioni, vähendatakse tema pensioniõigust võrdeliselt VI lisa artikli 37 kohaselt makstud summaga.

Vanaduspensioni summa peab olema vähemalt 4 % VI lisa artiklis 5 nimetatud elatusmiinimumist iga teenistusaasta kohta selle lisa artikli 3 tähenduses.

Pensioni saab, kui teenistuja on 60 aastat vana.

Esimeses lõigus nimetatud teenistusaastad on aastad, kui teenistuja on olnud teenistuses artikli 1 lõike 2 tähenduses, kaasa arvatud aastad enne 9. märtsi 1982, kui teenistuja täidab samal kuupäeval endiselt fondi teenistuses samu ülesandeid.

Artikkel 41b

Teenistujal on VI lisa III peatükis sätestatud tingimustel õigus saada töövõimetuspensioni püsiva täieliku töövõimetuse korral, mille tõttu ta ei saa täita oma kohustusi fondis.

Kui töövõimetus on tekkinud kohustuste täitmise ajal või seoses kohustustega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse, ühiskasuliku teo või oma eluga riskides teise inimese päästmise tõttu, on töövõimetuspension 70 % teenistuja viimasest põhipalgast.

Kui töövõimetus on tekkinud mingil muul põhjusel, võrdub teenistuja viimase põhipalga alusel arvutatud töövõimetuspension vanaduspensioniga, mida teenistujal oleks olnud õigus saada 65aastasena, kui ta oleks selle eani teenistuses olnud.

Töövõimetuspension peab olema vähemalt 120 % VI lisa artiklis 5 määratletud elatusmiinimumist.

Kui teenistuja on töövõimetuse tahtlikult põhjustanud, võib direktor otsustada, et ta saab ainult VI lisa artiklis 11 ettenähtud lahkumistoetuse.

Artikkel 41c

VI lisa IV peatükis sätestatud tingimustel on teenistuja lesel või endise teenistuja lesel on õigus saada toitjakaotuspensioni.

Teenistuses oleku ajal või sõjaväeteenistuseks võetud puhkuse ajal surnud teenistuja lesele makstav toitjakaotuspension kuus on 35 % teenistuja viimasest põhipalgast ning peab olema vähemalt VI lisa artiklis 5 määratletud elatusmiinimumi suurune.

Artikkel 41d

1. Kui teenistuja või vanadus- või töövõimetuspensioni saaja sureb, jätmata maha abikaasat, kellel oleks õigus saada toitjakaotuspensioni, on IV lisa artiklis 7 nimetatud ülalpeetavatel lastel õigus saada orvupensioni vastavalt VI lisa artiklis 20 nimetatud tingimustele.

2. Sama õigus saada pensioni on lastel, kes vastavad eespool nimetatud tingimustele, kui toitjakaotuspensioni saav abikaasa sureb või abiellub uuesti, nii nagu toitjakaotuspensioni maksmine on sätestatud artiklis 41c.

3. Kui teenistuja või vanadus- või töövõimetuspensioni saaja on surnud, kuid esimeses lõikes sätestatud tingimused pole täidetud, on IV lisa artiklis 7 nimetatud ülalpeetavatel lastel õigus saada orvupensioni vastavalt VI lisa artiklis 20 nimetatud tingimustele. Pension võrdub poolega selle artikli alusel saadavast pensionist.

4. Kui teenistuja abikaasa, kes pole teenistuja, on surnud, on selle teenistuja IV lisa artiklis 7 nimetatud ülalpeetavatel lastel õigus saada orvupensioni, mille summa on iga lapse puhul kahekordne ülalpeetava lapse toetus.

Artikkel 41e

Vanaduspensioni saajal, mida makstakse 60aastasena või hiljem, töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni saajal on õigus saada IV lisa artiklites 6, 7 ja 8 nimetatud peretoetusi. Majapidamistoetus arvutatakse saaja pensioni alusel.

Ülalpeetava lapse toetuse summa, mida makstakse toitjakaotuspensioni saajale, on kahekordne võrreldes IV lisa artiklis 7 sätestatud toetusega.

Orvupensioni saajal on õigus saada õppetoetust IV lisa artiklis 8 sätestatud tingimustel.

Artikkel 41f

Artiklites 41b–41e ettenähtud maksed ja hüvitised peatatakse, kui teenistuja töölepingu rahaline toime ajutiselt peatatakse fondi personali teenistustingimuste kohaselt.

Artikkel 41g

Pensionid arvutatakse pensioniõiguse tekkimise kuu esimesel päeval kehtiva palgaastme alusel.

Pensioni suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti, mis on suurem, võrdne või väiksem kui 100 % sõltuvalt elamistingimustest pensionisaaja elukohariigis; need koefitsiendid on samad, mis Euroopa Ühenduste Nõukogu on kinnitanud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 64 ja artikli 65 lõike 2 alusel.

Ettenähtud pensionide suhtes kohaldatakse samu kohandusi, mida Euroopa Ühenduste Nõukogu otsustab kohaldada ühenduste ametnike pensionide puhul.

Pensionid makstakse ühes VI lisa artiklis 38 loetletud vääringus Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 63 nimetatud vahetuskursi alusel.

Artikkel 41h

Teenistujad maksavad ühe kolmandiku selle pensioniskeemi rahastamisest. Sissemakse on 6,75 % teenistuja põhipalgast, võtmata arvesse IV lisa artiklis 3 nimetatud paranduskoefitsiente. See sissemakse lahutatakse iga kuu teenistuja töötasust ja kantakse tuluna Euroopa ühenduste üldeelarve komisjoni eelarveossa.

Käesoleva pensioniskeemi raames hüvitiste maksmise eesmärgil volitab fondi direktor selleks Euroopa Ühenduste Komisjoni endiste ametnike pensionide vahendamise ja maksmise eest vastutavat haldusasutust. Hüvitised makstakse Euroopa ühenduste üldeelarvest."

8. I LISA

PERSONALIKOMITEE JA TÖÖVÕIMETUSKOMITEE KOOSSEIS JA TÖÖKORD

1. PEATÜKK

Personalikomitee

Artikkel 1

Personalikomitee koosneb selle liikmetest koos võimalike asendusliikmetega, kelle ametiaeg on kaks aastat. Fond võib otsustada kinnitada lühema ametiaja, mis ei tohi olla lühem kui üks aasta.

Personalikomitee valimise tingimused sätestab asjakohases töökohas teenistuses olevate teenistujate üldkoosolek. Komitee valitakse salajase hääletuse teel.

Personalikomitee liikmeskond peab olema selline, et on tagatud kõigi teenistujate kategooriate esindatus.

Personalikomitee valimised kehtivad ainult juhul, kui hääletamises osaleb kaks kolmandikku hääleõiguslikest teenistujatest. Kui see tingimus ei ole täidetud, kehtib teine hääletusvoor, kui sellest võtab osa hääleõiguslike teenistujate enamus.

Personalikomitee liikmete ja fondi loodud organitesse nimetatud teenistujate kohustusi loetakse nende tavalisteks ülesanneteks. Selliste kohustuste täitmine ei tohi asjaomast isikut mingil juhul seada ebasoodsasse olukorda.

2. PEATÜKK

Töövõimetuskomitee

Artikkel 2

Töövõimetuskomitee koosneb kolmest arstist: ühe nimetab fond, teise asjaomane teenistuja ja kolmanda nimetavad kaks esimest arsti vastastikusel kokkuleppel.

Kui asjaomane teenistuja ei nimeta arsti, määrab selle Euroopa Ühenduste Kohtu president.

Kui kolmanda arsti nimetamises ei suudeta kokku leppida kahe kuu jooksul pärast teise arsti nimetamist, määrab kolmanda arsti Euroopa Ühenduste Kohtu president ühe asjaomase osapoole taotluse põhjal.

Artikkel 3

Töövõimetuskomitee tegevusest tulenevad kulud kannab fond.

Kui teenistuja nimetatud arst elab mujal kui teenistuja töökohas, kannab teenistuja selle tõttu tekkivad lisakulud, välja arvatud esimese klassi sõidukulud, mille hüvitab fond.

Artikkel 4

Teenistuja võib esitada invaliidsuskomiteele kõik arvamused või tõendid, mis ta on saanud oma arstilt või muult samasuguselt arstilt, keda ta on konsulteerinud.

Komitee otsused tehakse teatavaks fondile ja asjaomasele teenistujale.

Komitee käsitleb asju usaldusväärselt.

9. Lisatakse järgmised lisad:

V lisa: "Ravi-, õnnetus- ja kutsehaiguskindlustus" ning VI lisa: "Pensioniskeem":

Nimetatud lisad on vastavalt käesoleva määruse lisad 1 ja 2.

Artikkel 2

Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval fondi teenistuses olev teenistuja võib valida selle järgi, kumb on talle kasulikum, et tema suhtes kohaldatakse edasi algselt määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76 artiklis 38 nimetatud sotsiaalkindlustusskeemi niivõrd, kui seda tema suhtes kohaldati, või et ta liitub käesolevas määruses sätestatud uue skeemiga. Valik tuleb teha kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja see on muutmatu. Algselt määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76 artiklis 38 nimetatud skeemi kohaldatakse ajavahemikul enne sellise valiku tegemist ja pärast seda, kui kolme kuu jooksul valikut ei ole tehtud, välja arvatud juhul, kui teenistuja ei teinud valikut temast sõltumatutel põhjustel.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. veebruar 1982

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Tindemans

[1] EÜT L 139, 30.05.1975, lk 1.

[2] EÜT L 214, 6.08.1976, lk 24.

[3] EÜT L 127, 22.05.1980, lk 4.

--------------------------------------------------

LISA 1

V LISA

RAVI-, ÕNNETUS- JA KUTSEHAIGUSKINDLUSTUS

Artikkel 1

1. Fondi teenistujad ja fondi personali teenistustingimuste artikli 38 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele vastavad isikud on liitunud Euroopa ühenduste institutsioonide ühise ravikindlustusskeemiga.

2. Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuseeskirju kohaldatakse eespool nimetatud isikute ja nende kaudu õigustatud isikute suhtes.

Artikkel 2

Euroopa ühenduste ametnike õnnetuse- ja kutsehaigusohu kindlustuseeskirju kohaldatakse fondi teenistujate suhtes.

Nende õnnetusjuhtumisse sattunud või kutsehaigusse haigestunud teenistujate nõuete rahuldamiseks, mis tulenevad kõnealustest eeskirjadest, volitab fondi direktor haldusasutust, kes vastutab selliste nõuete rahuldamise eest õnnetusjuhtumisse sattunud või kutsehaigusse haigestunud Euroopa ühenduste ametnike puhul.

Euroopa ühendused tagavad nendes eeskirjades sätestatud hüvitiste maksmise fondi teenistujatele ja nende kaudu õigustatud isikutele.

--------------------------------------------------

LISA 2

VI LISA

PENSIONISKEEM

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kui enne teenistuja tööleasumist läbitud tervisekontrolli põhjal selgub, et teenistuja on haige või invaliid, võib direktor kõnealusest haigusest või invaliidsusest tulenevaid riske arvesse võttes otsustada võimaldada sellele teenistujale töövõimetuse või surmaga seotud hüvitisi alles viis aastat pärast seda, kui ta on fondi teenistusse asunud.

II PEATÜKK

VANADUSPENSION JA LAHKUMISTOETUS

1. Jaotis

Vanaduspension

Artikkel 2

Vanaduspensioni makstakse teenistujale kogunenud pensioniõigusliku staaži aastate koguarvu põhjal. Iga artikli 3 sätete kohaselt arvestatud aasta annab talle õiguse ühele aastale tööstaažile ja iga täielik kuu ühele kaheteistkümnendikule tööstaaži aastast.

Vanaduspensioniõiguse arvutamisel arvestatav maksimaalne tööstaaž on 35 aastat.

Artikkel 3

Artikli 2 lõikes 1 märgitud tähenduses tööstaaži arvestamiseks võetakse arvesse:

a) teenistuse pikkus teenistujana alates 9. märtsist 1982 ja pärast seda kuupäeva sõjaväeteenistuses viibimise aeg tingimusel, et asjaomane isik on sellise ajavahemiku eest tasunud ettenähtud pensionimaksed;

b) pensionilejäämiseks arvestatud ajavahemik vastavalt artikli 10 lõikele 2 tingimusel, et nimetatud artiklis ettenähtud kindlustusmatemaatiline väärtus või tagasimakstavad summad on makstud.

Artikkel 4

Teenistuja, kes pärast fondi teenistusest lahkumist asub uuesti fondi teenistusse, omandab uuesti õiguse pensionile.

Ta võib taotleda, et tema vanaduspensioni arvutamisel võetaks arvesse kogu tema fondis töötamise aeg, kui ta maksab tagasi kõik talle artikli 11 alusel makstud või vanaduspensionina saadud summad koos liitprotsendiga 3,5 % aastas.

Kui vanaduspensioni saav teenistuja ei maksa tagasi eelmises lõigus nimetatud summasid, siis kogusumma, mis vastab tema vanaduspensioni kindlustusmatemaatilisele väärtusele kuupäeval, millal selle maksmine lõppes, makstakse talle koos liitprotsendiga 3,5 % aastas vanaduspensionina, mille maksmine lükatakse edasi aega, kui ta lõpetab oma teenistuse.

Artikkel 5

Pensionihüvitiste arvutamiseks kasutatav elatusmiinimum vastab palgaastme D4 esimese järgu teenistuja põhipalgale.

Artikkel 6

Vanaduspensioni kindlustusmatemaatiline väärtus on vähemalt sama suur kui summa, mille teenistuja oleks saanud, kui tema suhtes oleks kohaldatud artiklit 11.

Kui eelmiste sätete kohaselt makstava vanaduspensioni kindlustusmatemaatiline väärtus on nimetatud summast väiksem, saab teenistuja vanaduspensioni, mille kindlustusmatemaatiline väärtus võrdub esimeses lõikes sätestatud summaga.

Artikkel 7

"Vanaduspensioni kindlustusmatemaatiline väärtus" on teenistujale laekuvate hüvitiste kogumaksumus, mis arvutatakse artiklis 32 nimetatud viimaste, Euroopa ühenduste eelarvepädevate institutsioonide kinnitatud suremustabelite järgi, kusjuures kohaldatav intressimäär on 3,5 % aastas.

Artikkel 8

Enne 60aastaseks saamist teenistusest lahkuv teenistuja võib taotleda, et tema vanaduspensioni hakatakse maksma:

- edasilükatuna alates tema 60aastaseks saamise kalendrikuule järgneva kuu esimesest päevast või

- kohe, kui ta on saanud vähemalt 50aastaseks. Sel juhul vähendatakse vanaduspensioni summa võrra, mis arvutatakse asjaomase teenistuja vanuse põhjal pensioni saamise alguse ajal järgmise tabeli järgi:

Ennetähtaegselt makstav vanaduspension võrreldes 60 aasta vanuselt makstava vanaduspensioniga

Ennetähtaegselt pensionile jäämise iga | Koefitsient |

50 | 0,50678 |

51 | 0,53834 |

52 | 0,57266 |

53 | 0,61009 |

54 | 0,65099 |

55 | 0,69582 |

56 | 0,74508 |

57 | 0,79936 |

58 | 0,85937 |

59 | 0,92593 |

Artikkel 9

Õigus saada vanaduspensioni tekib selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, kui teenistujale kas automaatselt või oma taotluse põhjal määratakse pension.

Artikkel 10

1. Teenistujal, kes lahkub fondi teenistusest, et asuda tööle valitsusasutusse või riiklikku või rahvusvahelisse organisatsiooni, mis on sõlminud fondiga kokkuleppe, on õigus lasta oma pensioniõiguse kindlustusmate maatiline väärtus fondis üle kanda selle asutuse või organisatsiooni pensionifondi.

2. Teenistujal, kes asub fondi tööle pärast valitsusasutuse või riikliku või rahvusvahelise organisatsiooni või ettevõtte teenistusest lahkumist, on pärast teenistustingimuste artiklis 25 sätestatud katseaja läbimist õigus taotleda, et fondile makstaks:

- kas valitsusasutuses, riiklikus või rahvusvahelises organisatsioonis või ettevõttes omandatud pensioniõiguse kindlustusmatemaatiline väärtus või

- kindlaksmääratud tagasimaksesumma, mille valitsusasutuse, riikliku või rahvusvahelise organisatsiooni või ettevõtte pensionifond peaks talle maksma selle teenistusest lahkumise kuupäeval.

Sellisel juhul määrab pensionide maksmise eest vastutav asutus, arvestades asjaomase isiku palgaastet ja teenistusjärku tööleasumisel, pensioniõigusliku staaži aastate arvu kehtiva pensionikava raames eelpool nimetatud kindlustusmatemaatilise väärtuse või tagasimaksesumma alusel.

Esimeses lõigus nimetatud valikuvõimalus on samuti võimalik teenistujate puhul, kes astusid teenistusse enne 9. märtsi 1982, pidades silmas nende pensioniõigusi, mis vastavad nende enne seda kuupäeva fondis teenitud ajavahemikule. Pensioniõiguslik staaž määratakse aga asjaomase isiku palgaastme ja teenistusjärgu põhjal 9. märtsil 1982.

2. Jaotis

Lahkumistoetus

Artikkel 11

1. Alla 60aastasel teenistujal, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või töövõimetuse tõttu ja kellel pole õigust saada vanaduspensioni ning kellele ei saa kohaldada artikli 10 lõike 1 sätteid, on teenistusest lahkudes õigus saada:

a) tema põhipalgast pensionimakseteks lahutatud kogusumma koos liitprotsendiga 3,5 % aastas;

b) juhul, kui tema töölepingut ei ole lõpetatud vastavalt teenistustingimuste artiklile 47, tema teenistuse tegeliku pikkusega võrdelist lahkumistoetust, mis arvutatakse iga teenistusaasta eest poolteise kuu jooksul enne mahaarvamisi saadud viimase põhipalga alusel. Artikli 10 lõikes 2 hõlmatud juhtudel loetakse tegelikuks teenistuseks ka varasem teenistusaeg talle artikli 10 lõike 2 teise lõigu kohaselt omistatud pensioniõigusliku staaži ulatuses;

c) artikli 10 lõike 2 kohaselt fondile makstud summa, kui see vastab ajavahemikele enne 9. märtsi 1982, ja üks kolmandik sellest summast sellele kuupäevale järgnevate ajavahemike eest koos liitprotsendiga 3,5 % aastas.

2. Lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud toetusest lahutatakse artiklile 37 kohaselt makstud summad.

III PEATÜKK

TÖÖVÕIMETUSPENSION

Artikkel 12

Vastavalt artikli 1 sätetele on alla 65aastasel teenistujal, kelle I lisas nimetatud töövõimetuskomitee on pensioniõiguste omandamise ajal tunnistanud püsivalt täielikult töövõimetuks ja kes seetõttu peab lõpetama oma teenistuse fondis, õigus sellise töövõimetuse püsimise ajal saada teenistustingimuste artiklis 41b sätestatud töövõimetuspensioni.

Töövõimetuspensioni ei maksta üheaegselt vanaduspensioniga.

Artikkel 13

Õigus saada töövõimetuspensioni tekib kõnealuse teenistuja töölepingu lõpetamisele järgneval päeval vastavalt teenistustingimuste artiklitele 45 ja 46.

Artikkel 14

Direktor võib igal ajal nõuda tõestust, et töövõimetuspensioni saaja vastab endiselt pensioni maksmise nõuetele. Kui töövõimetuskomitee peaks leidma, et neid nõudeid pole enam täidetud, lõpeb õigus saada pensioni.

Kui asjaomast isikut ei ole fondi teenistusse tagasi võetud, saab ta artiklis 11 sätestatud toetust, mis arvutatakse tegelikult teenistuses oldud aja põhjal.

Artikkel 15

Kui töövõimetuspensioni saanud teenistuja võetakse uuesti fondi teenistusse, arvestatakse tema vanaduspensioni arvutamisel sellise pensioni saamise aega, ilma et ta peaks sissemakseid tagasi maksma.

IV PEATÜKK

TOITJAKAOTUSPENSION

Artikkel 16

Kui teenistuja sureb teenistuses oleku ajal või sõjaväeteenistuseks võetud puhkusel viibides, on tema lesel, kui ta oli teenistuja surma ajal temaga vähemalt ühe aasta abielus olnud ning sõltuvalt artiklite 1 ja 21 sätetest, õigus saada lesepensioni, mis võrdub 35 %ga teenistuja viimasest igakuisest põhipalgast ja on vähemalt artiklis 5 määratletud elatusmiinimumi suurune.

Esimeses lõikes täpsustatud abielu pikkuse tingimust ei arvestata, kui teenistujal on sellest või varasemast abielust üks või mitu last ja kui lesk peab neid ülal või on neid ülal pidanud, või kui teenistuja surm tulenes kas kohustuste täitmisel saadud vigastusest või haigusest või õnnetusjuhtumist.

Artikkel 17

Kui endine teenistuja sai vanaduspensioni, on tema lesel, kui ta oli teenistujaga abielus vähemalt ühe aasta enne teenistuja lahkumist fondi teenistusest ja sõltuvalt artikli 21 sätetest, õigus saada lesepensioni, mis võrdub 60 %ga vanaduspensionist, mida teenistuja sai oma surma päeval. Lesepensioni miinimummäär on 35 % teenistuja viimasest igakuisest põhipalgast ja on vähemalt artiklis 5 määratletud elatusmiinimumi suurune; lesepension ei või siiski mingil juhul ületada vanaduspensioni summat, mida tema abikaasa sai oma surma päeval.

Esimeses lõigus täpsustatud abielu kestuse tingimust ei arvestata, kui teenistujal on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust üks või mitu last ja kui lesk peab neid ülal või on neid ülal pidanud.

Artikkel 18

Kui endine teenistuja lahkus teenistusest enne 60aastaseks saamist ja taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist oma 60aastaseks saamise kalendrikuule järgneva kuu esimesele päevale, on tema lesel, kui ta oli teenistujaga abielus vähemalt ühe aasta enne selle fondi teenistusest lahkumist ja sõltuvalt artikli 21 sätetest, õigus saada lesepensioni, mis võrdub 60 %ga vanaduspensionist, mida tema abikaasale oleks makstud 60aastaselt. Lesepensioni miinimummäär on 35 % teenistuja viimasest igakuisest põhipalgast; lesepension ei ületa siiski mingil juhul vanaduspensioni summat, mida teenistujal oleks olnud õigus saada 60aastasena.

Esimeses lõigus täpsustatud abielu pikkuse tingimust ei arvestata, kui teenistujal on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust üks või mitu last ja kui lesk peab neid ülal või on neid ülal pidanud.

Artikkel 19

Artiklites 17 ja 18 sätestatud abielu pikkuse tingimust ei võeta arvesse, kui abielu, mis on küll sõlmitud pärast teenistuja teenistusest lahkumist, on kestnud vähemalt viis aastat.

Artikkel 20

1. Teenistustingimuste artikli 41d lõikes 1 sätestatud orvupension võrdub esimese orvu puhul kaheksa kümnendikuga toitjakaotuspensionist, mida oleks olnud õigus saada teenistuja lesel, arvestamata käesoleva lisa artiklis 25 sätestatud vähendamisi.

Sõltuvalt artikli 21 sätetest on see pension vähemalt artiklis 5 määratletud elatusmiinimumi suurune.

2. Seda pensioni suurendatakse iga esimesele järgneva ülalpeetava lapse puhul summa võrra, mis võrdub ülalpeetava lapse kahekordse toetusega.

3. Pensioni ja sel viisil arvutatud toetuse kogusumma jaotatakse võrdselt orbude vahel, kellel on õigus seda saada.

Artikkel 21

Kui teenistujal jäävad maha lesk, samuti orvud varasemast abielust või teised tema kaudu õigustatud isikuid, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu oleksid kõik need isikud lese ülalpeetavad, eri asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.

Kui teenistujal jäävad maha orvud mitmest abielust, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu oleksid kõik lapsed samast abielust, eri asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.

Jaotuspõhimõtte arvutamiseks loetakse mõlema abikaasa varasemast abielust ja IV lisa artikli 7 tähenduses ülalpeetavad lapsed teenistuja abielust sündinud laste kategooriasse.

Teises lõigus kirjeldatud juhul käsitatakse ülenejaid sugulasi, kes on ülalpeetavad IV lisa artikli 7 lõike 4 tähenduses, samal viisil kui ülalpeetavaid lapsi ja jaotuspõhimõtte arvutamiseks arvatakse nad järeltulijate kategooriasse.

Artikkel 22

Teenistustingimuste artiklis 41h nimetatud asutuse eriotsusega võib artikli 16 alusel arvutatud pensioni anda teenistuses surnud naisteenistuja lesele, kui lesk tõendab, et tal pole oma sissetulekut ning et naise surma ajal oli ta töövõimetu või raskelt haige ja seetõttu ei olnud tal kunagi võimalik teha tulutoovat tööd.

Analoogia põhjal kohaldatakse teenistustingimuste artiklit 41e.

Pensioni maksmine lõpeb, kui üleelanud abikaasa uuesti abiellub.

Artikkel 23

Surnud teenistuja kaudu õigustatud isikutel, kes on määratletud käesolevas peatükis, on lisaks õigus saada artiklis 11 sätestatud toetust.

Kui teenistuja sureb, jätmata maha kedagi, kellel oleks õigus saada toitjakaotuspensioni, on pärijatel õigus saada artiklis 11 sätestatud toetust.

Toetusest lahutatakse vastavalt artiklile 37 makstud summad.

Artikkel 24

Õigus saada toitjakaotuspensioni tekib teenistuja surmale järgneva kalendrikuu esimesel päeval. Kui aga teenistuja või pensionisaaja surmaga kaasneb õigus saada teenistustingimuste artiklis 36 sätestatud toetust, tekib see õigus alles neljanda kuu esimesel päeval pärast surma.

Õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb selle kalendrikuu lõpus, mil pensionisaaja sureb või lakkab vastamast pensioni saamise tingimustele.

Artikkel 25

Kui surnud teenistuja ja ellujäänud abikaasa vanusevahe, millest on lahutatud nende abielus oldud aeg, on üle kümne aasta, vähendatakse eelnenud sätete kohaselt arvutatud toitjakaotuspensioni iga vanusevahe täisaasta kohta järgmiselt:

- 1 %, kui aastaid on 10 ja 20 vahel,

- 2 %, kui aastaid on üle 20, aga vähem kui 25,

- 3 %, kui aastaid on üle 25, aga vähem kui 30,

- 4 %, kui aastaid on üle 30, aga vähem kui 35,

- 5 %, kui aastaid on 35 või rohkem.

Artikkel 26

Lese õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb taasabiellumise korral. Tal on õigus saada kohe kogusumma, mis võrdub tema kahe aasta toitjakaotuspensioniga, juhul kui ei kohaldata teenistustingimuste artikli 41d lõiget 2.

Artikkel 27

Teenistuja lahutatud abikaasal on pärast tema surma õigus saada käesolevas peatükis määratletud toitjakaotuspensioni, kui lahutuse otsustanud kohus ei pidanud lahutuse ainsaks süüdlaseks kõnealust naist. See õigus lõpeb, kui naine abiellub uuesti enne endise abikaasa surma. Kui ta abiellub uuesti pärast endise abikaasa surma, kohaldatakse artikli 26 sätteid.

Artikkel 28

Kui lahutatud ja uuesti abiellunud teenistujast jääb surres maha lesk, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, jaotatakse see pension võrdeliselt mõlema abielu kestusega lahutatud naise, kes pole uuesti abiellunud, ja lese vahel, kui lahutuse otsustanud kohus ei pidanud lahutuse ainsaks süüdlaseks kõnealust lahutatud naist. Summa, mida on õigus saada lahutatud abikaasal, kui ta pole uuesti abiellunud, ei tohi ületada talle kohtuotsusega määratud ülalpidamistoetust.

Kui keegi isikutest, kellel on õigus saada pensioni, sureb või loobub oma osast, suurendatakse tema osa arvelt teiste isikute osi, välja arvatud juhul, kui pensioniõigus läheb üle orbudele vastavalt teenistustingimuste artikli 41d lõikele 2.

Artiklis 25 sätestatud mahaarvamisi vanusevahe tõttu kohaldatakse pensionidele eraldi vastavalt käesolevas artiklis sätestatud jaotuspõhimõttele.

Artikkel 29

Kui lahutatud naise õigus saada pensioni lõpeb vastavalt artiklile 35, makstakse kogu pension lesele, kui ei kohaldata teenistustingimuste artikli 41d lõiget 2.

V PEATÜKK

PENSIONISKEEMI RAHASTAMINE

Artikkel 30

Kõikidest töötasudest arvatakse maha teenistustingimuste artiklites 41a–41h ja VI lisas sätestatud pensioniskeemi sissemaksed.

Artikkel 31

Ettenähtud korra kohaselt maha arvatud sissemakseid ei hüvitata. Ettenähtud korra vastaselt lahutatud sissemaksed ei anna õigust pensioni saada; need hüvitatakse ilma intressita teenistuja või tema kaudu õigustatud isikute taotluse põhjal.

Artikkel 32

Käesolevas lisas ettenähtud kindlustusmatemaatiliste väärtuste arvutamisel kasutatakse suremus- ja töövõimetustabeleid ning eeldatavaid töötasu muutuste tabeleid, mille Euroopa ühenduste eelarvepädevad institutsioonid on vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklile 39 vastu võtnud.

6. PEATÜKK

TEENISTUJATE NÕUETE RAHULDAMINE

Artikkel 33

Vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensioniga seotud nõuete rahuldamise eest vastutab teenistustingimuste artiklis 41h nimetatud haldusasutus, keda fondi direktor on selleks volitanud. Lahenduse üksikasjalik kinnitus edastatakse teenistujale või tema kaudu õigustatud isikutele ning fondile samal ajal kui pensioni andmise otsus.

Vanadus- või töövõimetuspensioni ei maksta samal ajal fondi või mõne Euroopa ühenduste institutsiooni makstava palgaga.

Vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensioni andmine ei anna õigust maalt lahkumise toetusele.

Artikkel 34

Pensionisumma võib mis tahes ajal uuesti arvutada igasuguse vea või arvestamatajätmise tõttu.

Pensioni võib muuta või ära võtta, kui see on antud vastuolus teenistustingimuste või käesoleva lisa sätetega.

Artikkel 35

Kui teenistuja sureb ja tema kaudu õigustatud isikud ei ole taotlenud oma pensioni ühe aasta jooksul tema surma kuupäevast, kaotavad nad oma õiguse, kui nad ei tõenda, et tegemist oli vääramatu jõuga.

Artikkel 36

Teenistuja või tema kaudu õigustatud isikud, kellel on õigus saada pensioniskeemis sätestatud hüvitisi, esitavad kirjaliku tõendi, mida võidakse nõuda, ja teatavad teenistustingimuste artiklis 41h nimetatud haldusasutusele kõigist asjaoludest, mis võivad nende õigust mõjutada.

Artikkel 37

Euroopa Ühenduste Komisjoni kehtestatud tingimustel võib teenistuja taotleda, et fond teeks vajalikud maksed tema pensioniõiguste kehtestamiseks või nende säilitamiseks tema päritoluriigis.

Need maksed ei ületa 13,5 % põhipalgast ja võetakse fondi eelarvest.

VII PEATÜKK

HÜVITISTE MAKSMINE

Artikkel 38

Pensioniskeemikohased hüvitised makstakse iga kuu tagantjärele.

Euroopa Ühenduste Komisjon maksab hüvitisi Euroopa ühenduste üldeelarvest.

Asjaomased isikud võivad oma valikul lasta pensioni maksta oma päritoluriigi või elukohariigi või fondi asukohariigi vääringus; valik jääb jõusse vähemalt kaheks aastaks.

Kui päritoluriik ega elukohariik ei kuulu Euroopa ühenduste liikmesriikide hulka, makstakse hüvitised fondi asukohariigi vääringus.

Artikkel 39

Kõik summad, mis teenistuja pensioniskeemi alusel makstava hüvitise maksmise kuupäeval fondile võlgneb, lahutatakse talle või tema kaudu õigustatud isikutele makstavate hüvitiste summast. Lahutatava summa võib jaotada mitmele kuule.

Artikkel 40

Kui teenistuja töövõimetuse või surma põhjustab kolmas isik, lähevad teenistuja või tema kaudu õigustatud isikute õigused kolmanda isiku vastu Euroopa ühendustele pensioniskeemist tekkivate kohustuste piires.

--------------------------------------------------