This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02018R0841-20210314
Regulation (EU) 2018/841 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2018 on the inclusion of greenhouse gas emissions and removals from land use, land use change and forestry in the 2030 climate and energy framework, and amending Regulation (EU) No 525/2013 and Decision No 529/2013/EU (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02018R0841 — ET — 14.03.2021 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156 19.6.2018, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/268, 28. oktoober 2020, |
L 60 |
21 |
22.2.2021 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841,
30. mai 2018,
millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus“) sektoris, millega aidatakse saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ajavahemikus 2021–2030. Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega eeskirjad, mille alusel arvestatakse maakasutuse ja metsanduse sektoris tekkivat heidet ja selle sidumist ning kontrollitakse kõnealuste kohustuste täitmist liikmesriikide poolt.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse I lisa A osas loetletud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7 ja mis on toimunud liikmesriikide territooriumil järgmistes maa-arvestuskategooriates:
ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030:
i) |
metsastatud maa – metsamaaks muudetud maa, mille maakasutuseks on märgitud põllumaa, rohumaa, märgala, asulad või muu maa; |
ii) |
raadatud maa – maakasutuseks on märgitud metsamaa, mis on muudetud põllumaaks, rohumaaks, märgalaks, asulateks või muuks maaks; |
iii) |
majandatav põllumaa – maakasutuseks on märgitud:
—
põllumaaks jääv põllumaa,
—
põllumaaks muudetud rohumaa, märgala, asulad või muu maa või
—
märgalaks, asulateks või muuks maaks muudetud põllumaa;
|
iv) |
majandatav rohumaa – maakasutuseks on märgitud:
—
rohumaaks jääv rohumaa,
—
rohumaaks muudetud põllumaa, märgala, asulad või muu maa või
—
märgalaks, asulateks või muuks maaks muudetud rohumaa;
|
v) |
majandatav metsamaa – maakasutuseks on märgitud metsamaaks jääv metsamaa; |
alates 2026. aastast: majandatav märgala – maa, mille kasutuseks on märgitud:
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„neeldaja“ – protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet; |
2) |
„allikas“ – protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet; |
3) |
„süsiniku talletaja“ – liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline üksus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi; |
4) |
„süsinikuvaru“ – süsiniku talletajasse seotud süsiniku kogus; |
5) |
„puittoode“ – puidust toode, mis on tehtud kasvukohast raie järel eemaldatud puust; |
6) |
„mets“ – maa-ala, mis on määratletud minimaalse väärtusega pindala, võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse kohta ning puude potentsiaalse kõrguse kaudu nende küpsuseas puude kasvukohas vastavalt II lisas iga liikmesriigi kohta sätestatule. See hõlmab puude, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmadega alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud II lisas sätestatud võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage inimtegevuse, näiteks raie tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist; |
7) |
„metsa heitkoguse võrdlustase“ – liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või selle netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030, väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena aastas, vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele; |
8) |
„poollaguaeg“ – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest; |
9) |
„looduslikud häiringud“ – mitte-inimtekkelised sündmused või asjaolud, mis põhjustavad metsas märkimisväärset heidet ja mille esinemine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all ning mille mõju liikmesriik on objektiivselt võimetu oluliselt piirama isegi pärast nende asetleidmist; |
10) |
„kohene oksüdeerumine“ – arvestusmeetod, mille kohaselt loetakse kogu puittootes sisalduv süsinik vabanenuks atmosfääri vahetult selle raiumise järel. |
Artikkel 4
Kohustused
Ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030 tagab liikmesriik artiklites 12 ja 13 sätestatud paindlikkusmeetmeid silmas pidades, et heide ei ületa sidumist, arvutatuna tema territooriumil asuvate ja artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana ning arvestatuna kooskõlas käesoleva määrusega.
Artikkel 5
Üldised arvestuseeskirjad
Artikkel 6
Metsastatud maa ja raadatud maa arvestus
Artikkel 7
Majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatava märgala arvestus
Liikmesriigid, kes on kohustuste täitmisel otsustanud vastavalt artikli 2 lõikele 2 mitte arvesse võtta majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, annavad sellele vaatamata komisjonile aru heite ja sidumise kohta, mis tuleneb maast, mille maakasutuseks on märgitud:
märgalaks jääv märgala,
märgalaks muudetud asulad või muu maa või
asulateks või muuks maaks muudetud märgala.
Artikkel 8
Majandatava metsamaa arvestus
Esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud metsa heitkoguse võrdlustasemetes võetakse arvesse metsade vanusega seotud dünaamiliste karakteristikute tulevast mõju, et mitte asjatult piirata metsamajandamise intensiivsust, mis on säästva metsamajandamise tava põhielement, eesmärgiga säilitada või tugevdada pikaajalisi süsinikdioksiidi neeldajaid.
Liikmesriigid näitlikustavad riiklikus metsanduse arvestuskavas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme kindlaks määramiseks kasutatud meetodite ja andmete ning majandatavat metsamaad käsitlevas aruandluses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust.
Komisjon annab vajaduse korral liikmesriikidele tehnilisi soovitusi, milles kajastatakse tehnilise hindamise järeldusi, et hõlbustada kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete tehnilist läbivaatamist. Komisjon avaldab kõnealused tehnilised soovitused.
Artikkel 9
Puittoodete arvestus
Artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud puittoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas sätestatud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest puittoodete süsiniku talletajas seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:
paber,
puitplaadid,
saetud puit.
Artikkel 10
Looduslike häiringute arvestus
Kui liikmesriik kohaldab lõiget 1,
esitab ta komisjonile teabe kõikide lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriate taustatasemete ja VI lisa alusel kasutatud andmete ja meetodite kohta ning
ei võta kuni 2030. aastani enam arvesse sidumisi looduslikest häiringutest mõjutatud aladel.
Artikkel 11
Paindlikkusmeetmed
Liikmesriik võib kasutada
artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning
artiklis 13 sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, et täita artiklis 4 sätestatud kohustust.
Artikkel 12
Üldised paindlikkusmeetmed
Artikkel 13
Majandatava metsamaa paindlikkusmeede
Kui artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on positiivne, võib liikmesriik kõnealuse heite kompenseerida tingimusel, et:
määruse (EL) nr 525/2013 artikli 4 kohaselt esitatud strateegias esitab liikmesriik käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või tõhustamine, ning
ajavahemikul, mil liikmesriik kavatseb kasutada kompenseerimist, ei ületa liidu koguheide kogusidumist käesoleva määruse artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriates. Hinnates, kas koguheide liidus ületab kogusidumist, tagab komisjon liikmesriikide topeltarvestuse vältimise, eelkõige käesolevas määruses ja määruses (EL) 2018/842 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
Kompenseeritava koguse osas võib asjaomane liikmesriik kompenseerida ainult järgnevalt:
neeldajate eest, mis on arvestatud heitena võrreldes metsa heitkoguse võrdlustasemega, ning
kuni selle liikmesriigi jaoks VII lisas sätestatud kompensatsiooni maksimaalse suuruseni ajavahemikul 2021–2030.
Artikkel 14
Õigusaktide täitmise kontroll
Kui see on kohaldatav, antakse aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta.
Artikkel 15
Register
Artikkel 16
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 17
Läbivaatamine
Artikli 14 lõike 3 kohaselt koostatud aruande järelduste ja artikli 13 lõike 2 punkti b kohaselt läbiviidud hindamise tulemuste põhjal esitab komisjon asjakohasel juhul ettepanekud, mille eesmärk on tagada 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi terviklik täitmine ja liidu panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse.
Artikkel 18
Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine
Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse järgmiselt.
Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
lisatakse järgmine punkt:
alates 2023. aastast kooskõlas käesoleva määruse IIIa lisas kindlaks määratud meetoditega oma heitkogused ja sidumised, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 ( *1 ) artikliga 2;
lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriik võib komisjonilt taotleda erandit esimese lõigu punktist da, et kohaldada IIIa lisas sätestatud meetodist erinevat meetodit, kui nõutavat meetodi parandamist ei suudetud saavutada õigeaegselt, et seda ajavahemiku 2021–2030 kasvuhoonegaaside inventuurides arvesse võtta, või kui meetodi parandamisega seotud kulud oleksid asjaomaste süsiniku talletajatega seotud heite ja sidumise ebaolulisuse tõttu sellise heite ja sidumise arvestuse parandatud meetodi kohaldamisest saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Liikmesriigid, kes soovivad seda erandit kasutada, esitavad komisjonile 2020. aasta 31. detsembriks oma põhjendatud taotluse, kuhu on märgitud tähtaeg, millest alates võib parandatud meetodeid rakendama hakata, kavandatud alternatiivne meetod või mõlemad ning hinnangu, kus on ära näidatud võimalik mõju arvestuse täpsusele. Komisjon võib taotleda täiendava teabe esitamist konkreetse, mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui komisjon teeb erandi, kui ta leiab, et taotlus on õigustatud. Kui komisjon jätab taotluse rahuldamata, põhjendab ta oma otsust.“
Artikli 13 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
alates 2023. aastast teave nende poolt määruse (EL) 2018/841 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmiseks rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta ning teave täiendavate poliitikasuundade ja meetmete kohta, mis on kavandatud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või neeldajate tõhustamiseks käesoleva määruse kohastest kohustustest suuremas ulatuses;“.
Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
alates 2023. aastast kasvuhoonegaaside heite prognoosid kokku ning eraldi prognoosid määrusega (EL) 2018/841 hõlmatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta;“.
Lisatakse järgmine lisa:
Artikkel 19
Otsuse nr 529/2013/EL muutmine
Otsust nr 529/2013/EL muudetakse järgmiselt.
Artikli 3 lõike 2 esimene lõik jäetakse välja.
Artikli 6 lõige 4 jäetakse välja.
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
KASVUHOONEGAASID JA SÜSINIKU TALLETAJAD
Artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaasid:
süsinikdioksiid (CO2);
metaan (CH4);
dilämmastikoksiid (N2O)
Need kasvuhoonegaasid on väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena ja määratletud vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013.
Artikli 5 lõikes 4 osutatud süsiniku talletajad:
maapealne biomass,
maa-alune biomass,
metsavaris,
lagupuit,
mulla orgaaniline süsinik,
puittooted metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates.
II LISA
PINDALA, VÕRASTIKU LIITUSE JA PUUDE KÕRGUSE PARAMEETRITE MINIMAALSED VÄÄRTUSED
Liikmesriik |
Pindala (ha) |
Võrastiku liitus (%) |
Puude kõrgus (m) |
Belgia |
0,5 |
20 |
5 |
Bulgaaria |
0,1 |
10 |
5 |
Tšehhi Vabariik |
0,05 |
30 |
2 |
Taani |
0,5 |
10 |
5 |
Saksamaa |
0,1 |
10 |
5 |
Eesti |
0,5 |
30 |
2 |
Iirimaa |
0,1 |
20 |
5 |
Kreeka |
0,3 |
25 |
2 |
Hispaania |
1,0 |
20 |
3 |
Prantsusmaa |
0,5 |
10 |
5 |
Horvaatia |
0,1 |
10 |
2 |
Itaalia |
0,5 |
10 |
5 |
Küpros |
0,3 |
10 |
5 |
Läti |
0,1 |
20 |
5 |
Leedu |
0,1 |
30 |
5 |
Luksemburg |
0,5 |
10 |
5 |
Ungari |
0,5 |
30 |
5 |
Malta |
1,0 |
30 |
5 |
Madalmaad |
0,5 |
20 |
5 |
Austria |
0,05 |
30 |
2 |
Poola |
0,1 |
10 |
2 |
Portugal |
1,0 |
10 |
5 |
Rumeenia |
0,25 |
10 |
5 |
Sloveenia |
0,25 |
30 |
2 |
Slovakkia |
0,3 |
20 |
5 |
Soome |
0,5 |
10 |
5 |
Rootsi |
0,5 |
10 |
5 |
Ühendkuningriik |
0,1 |
20 |
2 |
III LISA
BAASAASTA VÕI AJAVAHEMIK ÜLEMPIIRI ARVUTAMISEKS ARTIKLI 8 LÕIKE 2 KOHASELT
Liikmesriik |
Baasaasta/ajavahemik |
Belgia |
1990 |
Bulgaaria |
1988 |
Tšehhi Vabariik |
1990 |
Taani |
1990 |
Saksamaa |
1990 |
Eesti |
1990 |
Iirimaa |
1990 |
Kreeka |
1990 |
Hispaania |
1990 |
Prantsusmaa |
1990 |
Horvaatia |
1990 |
Itaalia |
1990 |
Küpros |
1990 |
Läti |
1990 |
Leedu |
1990 |
Luksemburg |
1990 |
Ungari |
1985-87 |
Malta |
1990 |
Madalmaad |
1990 |
Austria |
1990 |
Poola |
1988 |
Portugal |
1990 |
Rumeenia |
1989 |
Sloveenia |
1986 |
Slovakkia |
1990 |
Soome |
1990 |
Rootsi |
1990 |
Ühendkuningriik |
1990 |
IV LISA
RIIKLIK METSANDUSE ARVESTUSKAVA, MIS SISALDAB LIIKMESRIIGI METSA HEITKOGUSE VÕRDLUSTASET
A. Metsa heitkoguse võrdlustasemete määramise kriteeriumid ja suunised
Liikmesriikide metsa heitkoguse võrdlustasemed määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide põhjal:
võrdlustasemed on kooskõlas eesmärgiga saavutada käesoleva sajandi teisel poolel tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise vahel, sealhulgas võimaliku sidumise suurendamise kaudu vananeva metsa süsinikuvarudes, mis võib vastasel juhul tuua kaasa hoopis neeldajate vähenemise;
võrdlustasemed tagavad, et süsinikuvarusid ei kanta arvestusse üksnes nende olemasolu tõttu;
võrdlustasemed peaksid tagama tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et biomassi kasutamisest tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse;
võrdlustasemed hõlmavad puittoodete süsiniku talletajat, mis võimaldab võrrelda kohese oksüdeerumise eeldust ning esimese astme lagunemise funktsiooni ja poollaguaegade kohaldamist;
eeldatakse, et ajavahemikus 2000–2009 energia eesmärkidel kasutatava metsabiomassi ja tahke metsabiomassi omavaheline suhe ei muutu;
võrdlustasemed peaksid olema kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside säästva kasutamise eesmärkidega, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias, liikmesriikide riiklikus metsapoliitikas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias;
võrdlustasemed on kooskõlas määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud riiklike prognoosidega inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise kohta;
võrdlustasemed on kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuride ja asjakohaste varasemate andmetega ning põhinevad läbipaistval, täielikul, järjepideval, võrreldaval ja täpsel teabel. Eelkõige peab võrdlustaseme kujundamiseks kasutatud mudel suutma edasi anda riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri varasemaid andmeid.
B. Riikliku metsanduse arvestuskava elemendid
Artikli 8 kohaselt esitatud riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab järgmisi elemente:
üldine kirjeldus selle kohta, kuidas metsa heitkoguse võrdlustase määratleti ja kuidas käesoleva määruse kriteeriume arvesse võeti;
metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajad ja kasvuhoonegaasid, põhjused, miks teatavat süsiniku talletajat ei ole metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel arvesse võetud ning tõendus metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajate omavahelise seotuse kohta;
kirjeldus metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel kasutatud lähenemisviisidest, meetoditest ja mudelitest (sealhulgas kvantitatiivne teave), mis on kooskõlas viimati esitatud riikliku inventuuriaruandega ning dokumenteeritud teabe kirjeldusega säästva metsamajandamise tavade ja intensiivsuse ning samuti vastuvõetud riiklike poliitikasuundade kohta;
teave selle kohta, kuidas prognoositakse raiemäärade kujunemist eri poliitikasuundade stsenaariumide korral;
kirjeldus selle kohta, kuidas iga järgmist elementi metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel silmas peeti:
metsa majandamise pindala;
metsadest ja puittoodetest tulenev heide ja sidumine, nagu on näidatud kasvuhoonegaaside inventuurides ja asjakohastes varasemates andmetes;
metsi iseloomustavad näitajad, sealhulgas metsade vanusega seotud dünaamilised karakteristikud, juurdekasv, raiering ja muu metsamajandamisalane teave praeguse olukorra jätkumise korral;
varasemad ja tulevased raiemäärad, jaotatuna energeetiliste ja mitteenergeetiliste kasutusalade vahel.
C. Metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikul 2021–2025
Liikmesriik |
Ajavahemikul 2021–2025 kohaldatav metsa heitkoguse võrdlustase CO2 ekvivalenttonnidena aastas |
Belgia |
– 1 369 009 |
Bulgaaria |
– 5 105 986 |
Tšehhi Vabariik |
– 6 137 189 |
Taani |
+354 000 |
Saksamaa |
– 34 366 906 |
Eesti |
– 1 750 000 |
Iirimaa |
+112 670 |
Kreeka |
– 2 337 640 |
Hispaania |
– 32 833 000 |
Prantsusmaa |
– 55 399 290 |
Horvaatia |
– 4 368 000 |
Itaalia |
– 19 656 100 |
Küpros |
– 155 779 |
Läti |
– 1 709 000 |
Leedu |
– 5 164 640 |
Luksemburg |
– 426 000 |
Ungari |
– 48 000 |
Malta |
-38 |
Madalmaad |
– 1 531 397 |
Austria |
– 4 533 000 |
Poola |
– 28 400 000 |
Portugal |
– 11 165 000 |
Rumeenia |
– 24 068 200 |
Sloveenia |
– 3 270 200 |
Slovakkia |
– 4 827 630 |
Soome |
– 29 386 695 |
Rootsi |
– 38 721 000 |
Ühendkuningriik |
– 20 701 550 |
V LISA
PUITTOODETE ESIMESE ASTME LAGUNEMISE FUNKTSIOON, METOODIKA JA VAIKIMISI MÄÄRATUD POOLLAGUAJAD
Metoodikaga seotud probleemid
Käesolevas lisas kindlaks määratud metoodikate ja vaikimisi kasutatavate poollaguaegade asemel võivad liikmesriigid kasutada riigipõhiseid metoodikaid ja poollaguaegu, tingimusel et need metoodikad ja poollaguajad on määratud kindlaks läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ning et kasutatavad meetodid on vähemalt sama üksikasjalikud ja täpsed kui käesolevas lisas sätestatud meetodid.
Vaikimisi määratud poollaguaeg:
„poollaguaeg“ – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest.
Vaikimisi määratud poollaguaeg on järgmine:
2 aastat paberil,
25 aastat puitplaatidel,
35 aastat saetud puidul.
Liikmesriigid võivad liigitada puidupõhiseid materjale, sealhulgas puukoort, mis jäävad punktides a, b ja c osutatud kategooriatesse, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, tingimusel et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad. Samuti võivad liikmesriigid kasutada nimetatud kategooriate riigipõhiseid alamkategooriaid.
VI LISA
LOODUSLIKEST HÄIRINGUTEST TINGITUD HEITE TAUSTATASEME ARVUTAMINE
Taustataseme arvutamiseks tuleb esitada järgmine teave:
looduslikest häiringutest tingitud heite varasemad tasemed;
prognoosimisel arvesse võetavate looduslike häiringute tüübid;
kõnealuste looduslike häiringute tüüpidega seotud hinnanguline aastane heite üldkogus ajavahemikul 2001–2020 maa-arvestuskategooriate kaupa;
tõendus aegrea järjepidevuse kohta kõikide asjaomaste parameetrite, sealhulgas minimaalse pindala, heitkoguste prognoosimise meetodite ning süsiniku talletajate ja gaaside hõlmatuse osas.
Taustataset arvutatakse ajavahemiku 2001–2020 aegrea keskmisena, jättes välja kõik aastad, mil registreeriti anormaalsed heitkoguste tasemed, st jättes välja kõik statistilised võõrväärtused. Statistiliste võõrväärtuste kindlaksmääramine toimub järgmiselt:
arvutatakse aastate 2001–2020 kogu aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve;
aegreast jäetakse välja need aastad, mil aastane heitkogus erineb keskmisest rohkem kui kahekordse standardhälbe võrra;
arvutatakse uuesti aastate 2001–2020 aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve ning lahutatakse punkti b kohaselt välja jäetud aastad;
korratakse punktides b ja c kehtestatut seni, kuni võõrväärtusi pole enam võimalik kindlaks määrata.
Pärast taustataseme arvutamist käesoleva lisa punkti 2 kohaselt võib juhul, kui ajavahemiku 2021–2025 ja 2026–2030 konkreetse aasta heide on ületanud taustataseme, millele on liidetud marginaal, jätta taustataset ületavad heitkogused artikli 10 kohaselt arvestusest välja. Marginaal võrdub 95 %-lise tõenäosuse tasemega.
Arvestusest ei jäeta välja:
heidet raiest ja sanitaarraiest, mis toimus maal pärast looduslike häiringute toimumist;
heidet tahtlikust põletamisest, mis toimus maal ühel ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 konkreetsel aastal;
looduslike häiringute esinemise järel raadamisele kuulunud maadel tekkinud heidet.
Artikli 10 lõike 2 kohased teabenõuded hõlmavad järgmist:
kõik asjaomasel aastal looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alad, sealhulgas nende geograafiline asukoht, ning loodusliku häiringu periood ja liik;
tõendid selle kohta, et ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 ülejäänud osa jooksul ei ole maadel, mis olid mõjutatud looduslikest häiringutest ja millega seotud heide on arvestusest välja jäetud, toimunud raadamist;
selliste kontrollitavate meetodite ja kriteeriumide kirjeldus, mida tuleb kasutada kõnealustel maadel toimuva raadamise kindlakstegemiseks ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 ülejäänud aastatel;
võimaluse korral selliste meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud kõnealuste looduslike häiringute mõju ennetamiseks või piiramiseks;
võimaluse korral meetmed, mida liikmesriik on võtnud kõnealustest looduslikest häiringutest mõjutatud maade taastamiseks.
VII LISA
ARTIKLI 13 LÕIKE 3 PUNKTIS B OSUTATUD KOMPENSATSIOONI MAKSIMAALNE SUURUS, MIDA ANTAKSE MAJANDATAVA METSAMAA PAINDLIKKUSMEETME ALUSEL
Liikmesriik |
Teatatud keskmine neeldajate sidumine metsamaal ajavahemikus 2000–2009, miljonit CO2-ekvivalenttonni aastas |
Kompensatsioonimäär väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides ajavahemikus 2021–2030 |
Belgia |
-3,61 |
-2,2 |
Bulgaaria |
-9,31 |
-5,6 |
Tšehhi Vabariik |
-5,14 |
-3,1 |
Taani |
0,56 |
0,1 |
Saksamaa |
-45,94 |
-27,6 |
Eesti |
-3,07 |
-9,8 |
Iirimaa |
0,85 |
0,2 |
Kreeka |
-1,75 |
-1,0 |
Hispaania |
-26,51 |
-15,9 |
Prantsusmaa |
-51,23 |
-61,5 |
Horvaatia |
-8,04 |
-9,6 |
Itaalia |
-24,17 |
-14,5 |
Küpros |
0,15 |
0,03 |
Läti |
-8,01 |
-25,6 |
Leedu |
-5,71 |
-3,4 |
Luksemburg |
0,49 |
0,3 |
Ungari |
-1,58 |
0,9 |
Malta |
0,00 |
0,0 |
Madalmaad |
-1,72 |
0,3 |
Austria |
-5,34 |
-17,1 |
Poola |
-37,50 |
-22,5 |
Portugal |
-5,13 |
-6,2 |
Rumeenia |
-22,34 |
-13,4 |
Sloveenia |
-5,38 |
-17,2 |
Slovakkia |
-5,42 |
-6,5 |
Soome |
-36,79 |
-44,1 |
Rootsi |
-39,55 |
-47,5 |
Ühendkuningriik |
-16,37 |
-3,3 |
( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).“;