1.

„Olemasolev kiirendus-pidurdusvahemaa (ASDA)” –kasutada oleva stardiraja pikkus koos pidurdusala pikkusega, kui lennuvälja asukohariik on sellise pidurdusala kasutamiseks kinnitanud ning see on võimeline kandma lennuki massi valdavate käitamistingimuste korral.

2.

„Nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC)” –ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete täitmise vahendeid.

3.

„Vastavuse kontroll-leht” –dokument, mida kasutatakse ohtlike kaupade pakendite välimuse ja nende juurde kuuluvate dokumentide kontrollil, et määrata kindlaks, kas asjakohaseid nõudeid on täidetud.

4.

„Sobiv lennuväli” –lennuväli, kus on võimalik õhusõidukit käitada, arvestades kohaldatavaid suutlikkusnõudeid ja lennuraja omadusi.

5.

Reisijaid klassifitseeritakse järgmiselt –

6.

7.

„Öönägemissüsteemi kasutamisega (NVIS) lend” –öönägemissüsteemiga (NVIS) lendude puhul see osa visuaallennureeglite (VFR) järgi toimuvast öölennust, mille ajal meeskonnaliige kasutab öönägemisprille (NVG).

8.

„Õhusõiduk” –aparaat, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul.

8a.

„Õhusõidukite jälgimine” –maa peal teostatav protsess, mille käigus standarditud ajavahemike järel säilitatakse ja ajakohastatakse lendu teostava õhusõiduki neljamõõtmelist positsiooni kirjeldavaid andmeid.

8b.

„Õhusõidukite jälgimise süsteem” –õhusõidukite jälgimisel põhinev süsteem, mille eesmärk on kindlaks teha õhusõiduki ebatavaline käitumine ja anda selle kohta häiret.

8c.

9.

„Nõuete täitmise alternatiivsed meetodid” –olemasolevate nõuete täitmise vastuvõetavatele viiside alternatiivid või uued võimalikud viisid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise vastuvõetavaid viise kehtestanud.

10.

„Jäätumisvastane töötlus” –maapealsete protseduuride hulka kuuluv protseduur, mis annab õhusõiduki töödeldud pindadele piiratud ajaks (kehtivusajaks) kaitse härmatise ja jää tekke ja lume kogunemise vastu.

►M1  12. ◄

„Salongimeeskonna liige” –lennumeeskonda ja tehnilisse meeskonda mittekuuluv nõuetekohase kvalifikatsiooniga meeskonnaliige, kelle käitaja on määranud täitma lennutegevuse ajal reisijate ja lennu ohutusega seotud ülesandeid.

17.

„A-kategooria kopter” –mitmemootoriline kopter, mis on konstrueeritud vastavalt kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes esitatud mootorite ja süsteemide isoleerimisnõuetele ning on suutlik toimima stardil ja maandumisel vastavalt kriitilise mootori rikke kontseptsioonis esitatud parameetritele, mis tagavad mootoririkke korral piisava ettenähtud aluspindala ja küllaldased suutlikkusandmed lennu ohutuks jätkamiseks või ohutuks katkestatud stardiks.

►M1  18. ◄

„B-kategooria kopter” –A-kategooria standarditele mittevastav ühe- või mitmemootoriline kopter. B-kategooria kopteritel puudub tagatud võime jätkata mootoririkke korral ohutut lendu ning sellel puhul eeldatakse hädamaandumist.

18a.

„Pilvede kõrgus” –6 000 meetrist (20 000 jalast) allpool asetseva alumise, enam kui poolt taevast katva pilvekihi alapiiri püstvahemaa maa- või veepinnast.

►M1  19. ◄

„Sertifitseerimisnõuded (CS)” –ameti vastuvõetud tehnilised standardid, milles kirjeldatakse viise määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete täitmise tõendamiseks ja mida organisatsioon saab kasutada sertifitseerimise eesmärgil.

20.

„Ringlähenemine” –ringlähenemistoimingu visuaalne etapp.

20a.

„Ringlähenemistoiming” –A-tüüpi instrumentaallähenemistoiming, millega viiakse õhusõiduk asukohta, kust ta saab maanduda lennurajale/lähenemis- ja stardisirgealale (FATO), mille asukoht ei sobi otselähenemiseks.

►M1  21. ◄

„Takistustevaba riba” –asjaomase asutuse kontrolli all olev kindlaksmääratud ristkülikukujuline maa- või veeala, mis on välja valitud või ette valmistatud, et võimaldada lennukil tõusu algfaasi läbimist kuni ettenähtud kõrguseni.

►M1  22. ◄

„Pilvede alumise piiri kõrgus” –madalaima vaadeldava või prognoositava pilveosa alumise piiri kõrgus lennuvälja või käitamiskoha või ettenähtud lennupiirkonna läheduses, mida mõõdetakse üldjuhul lennuvälja kõrgustasandist või avamerelendude puhul keskmisest merepinnast.

22a.

„Kabiini helisalvestusseade (CVR)” –purunemiskindel lennuandmete pardasalvesti, mille puhul kasutatakse mikrofonide ning muude audio- ja digisisendite kombinatsiooni, et salvestada ja talletada kabiini helikeskkonda, lennumeeskonnaliikmetele ja nende poolt edastatavat teavet ning lennumeeskonnaliikmete vahelist suhtlust.

►M1  23. ◄

„Koodijagamine” –süsteem, mille raames käitaja omistab oma tunnuskoodi teise käitaja sooritatavale lennule ning müüb või väljastab pileteid nimetatud lennule.

23a.

„Pädevus” –inimvõimete mõõde, mida kasutatakse tööülesannete eduka täitmise usaldusväärseks prognoosimiseks ning mis avaldub ja on jälgitav käitumise kaudu, mis mobiliseerib asjakohased teadmised, oskused ja hoiakud, et sooritada toiminguid või täita ülesandeid kindlaksmääratud tingimustel.

23b.

„Pädevuspõhine koolitus” –hindamis- ja koolitusprogrammid, mida iseloomustab tulemustele orienteeritus, rõhuasetus toimivusstandarditele ja nende mõõtmisele ning koolituse arendamine vastavalt kindlaksmääratud toimivusstandarditele.

23c.

„Pädevusraamistik” –kõikide kindlaksmääratud pädevuste kogum, mida arendatakse, õpetatakse ja hinnatakse käitaja tõenduspõhise koolituse kava raames, kasutades lennutegevusega seotud stsenaariume, ja mis on piisavalt laiaulatuslik, et valmistada piloote ette nii prognoositavateks kui ka ettenägematuteks ohtudeks ja vigadeks.

►M1  24. ◄

„Tihedalt asustatud piirkond” –linna või muu asula piirkond, mida kasutatakse olulisel määral elu-, äri- või puhke-eesmärkidel.

25.

„Puhastamata rada” –lennurada, mille pinnast märkimisväärne osa (kas eraldi asuvates kohtades või mitte) on kasutamiseks ette nähtud pikkuse ja laiuse ulatuses kaetud ühe või mitme ainega, mis on loetletud raja pinnakatte seisukorra tunnustes.

26.

„Kütuse/energia erivaru”–kütus/energia, mis on nõutav selliste ettenägematute tegurite kompenseerimiseks, mis võivad mõjutada sihtlennuväljale jõudmiseks vajalikku kütuse-/energiakulu.

27.

►M1  28. ◄

„Teisendatud meteoroloogiline nähtavus (CMV)” –väärtus (mis on võrdne nähtavusega rajal), mis tuletatakse teatatud meteoroloogilisest nähtavusest.

►M1  29. ◄

„Õhusõiduki meeskonna liige (meeskonnaliige)” –isik, kelle käitaja on määranud täitma ülesandeid õhusõiduki pardal.

►M1  30. ◄

„Kriitilised lennuetapid” –lennuki puhul stardihoovõtt, starditrajektoori saavutamine, lõpplähenemine, katkestatud lähenemine, maandumine, sealhulgas maandumisjärgne läbijooks, ja õhusõiduki kapteni äranägemisel mis tahes muud lennu etapid.

►M1  31. ◄

„Kriitilised lennuetapid” –kopteri puhul ruleerimine, ripplend, start, lõpplähenemine, katkestatud lähenemine, maandumine ja õhusõiduki kapteni äranägemisel mis tahes muud lennu etapid.

31a.

„Kehtiv kütuse-/energiakava”–heakskiidetud kütuse-/energiakava, mida käitaja antud hetkel kasutab.

►M1  33. ◄

„Ohtlikud kaubad” –kaubad või ained, mis võivad kahjustada tervist, ohutust, vara või keskkonda ning mis on loetletud tehnilistes juhendites esitatud ohtlike kaupade loetelus või mida liigitatakse vastavalt nendele juhenditele.

►M1  34. ◄

„Õnnetus ohtlike kaupade veol” –juhtum, mis on seotud ohtlike kaupade veoga või tuleneb sellest ning mis põhjustab isiku surmava või raske vigastuse või tekitab olulise varalise kahju.

►M1  35. ◄

„Intsident ohtlike kaupade veol” –

35a.

„Otsusekõrgus (DA) / otsusekõrgus merepinnast (DH)” –3D-instrumentaallähenemistoimingu puhul kindlaks määratud kõrgus, mille juures tuleb algatada katkestatud lähenemise protseduur, kui lähenemise jätkamiseks puudub nõutav visuaalne orientiir.

►M1  36. ◄

„Jääeemaldus” –maapealsete protseduuride hulka kuuluv protseduur, mille käigus eemaldatakse õhusõidukilt härmatis, jää, lumi või lumelobjakas, et saada puhtad pinnad.

►M1  37. ◄

„Stardi kriitiline punkt (DPATO)” –stardi ning tõusu algfaasi punkt, enne mida ei ole tagatud mittetöötava kriitilise mootoriga kopteri võime ohutult lendu jätkata ning võib olla vajalik hädamaandumine.

►M1  38. ◄

„Maandumislähenemise kriitiline punkt (DPBL)” –lähenemise ja maandumise faasi punkt, enne mida ei ole tagatud mittetöötava kriitilise mootoriga kopteri võime ohutult lendu jätkata ning võib olla vajalik hädamaandumine.

►M1  39. ◄

„Kaugus kasutada oleva stardidistantsi lõpust (DR)” –horisontaalne kaugus, mille kopter on olemasoleva stardidistantsi lõpust läbinud.

40.

„Kuivrendileping” –ettevõtjatevaheline leping, mille kohaselt õhusõidukit käitatakse rendilevõtjale välja antud lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) alusel või muude kui ärilise lennutranspordi raames toimuvate äriliste lendude korral rendilevõtja vastutusel.

►M1  41. ◄

„Käitamise tühimass” –konkreetset liiki lennuks valmis oleva õhusõiduki kogumass, välja arvatud kasutatav kütus ja tegelik last.

42.

„Kuiv rada” –lennurada, mille pinnal ei ole nähtavat niiskust ja mis kavatsetavas kasutusalas ei ole puhastamata.

42a.

„Elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus” –elektroonilise lennudokumentatsiooni hostimisplatvormile installeeritud tarkvararakendus, mis täidab üht või enamat konkreetset tööülesannet, millega toetatakse lennutegevust.

42b.

„Elektroonilise lennudokumentatsiooni hostimisplatvorm” –riistvaraseadmed arvutusvõimsuse ja alustarkvara, sh operatsioonisüsteemi ja sisend-/väljundtarkvara kasutamiseks.

42c.

„Elektroonilise lennudokumentatsiooni süsteem” –riistvaraseadmed (sh kõik akud, ühendused, sisend-/väljundkomponendid) ja tarkvara (sh andmebaasid ja operatsioonisüsteem), mis on vajalikud soovitud elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus(t)e kasutamiseks.

42d.

„Tõenduspõhise koolituse moodul” –kvalifitseeritud lennutreeningseadmel toimuvate koolituskursuste kombinatsioon kolmeaastase korduvhindamise ja -koolituse raames.

43.

„ELA1 õhusõiduk” –

kõik järgmised Euroopa kerged mehitatud õhusõidukid:

44.

„ELA2 õhusõiduk” –

kõik järgmised Euroopa kerged mehitatud õhusõidukid:

44a.

„Elektrooniline lennudokumentatsioon (EFB)” –elektrooniline teabesüsteem, mis hõlmab lennumeeskonnale mõeldud seadmeid ja rakendusi, mis võimaldavad salvestada, uuendada, kuvada ja töödelda elektroonilise lennudokumentatsiooni ülesandeid, et toetada lennutegevust või -ülesandeid.

►M1  45. ◄

„Ümbritsevast pinnast kõrgemal asuv lähenemis- ja stardisirge ala (kõrgendatud FATO)” –ümbritsevast maapinnast vähemalt 3 m kõrgemal asuv lähenemis- ja stardisirge ala.

45a.

„Avariiväljapääs” –õhusõidukisse ehitatud väljumispunkt, mis tagab parimad võimalused õhusõiduki kabiinist ja salongist evakueerumiseks asjakohase ajavahemiku jooksul ning mis hõlmab põrandatasandi ust, väljapääsuakent või muud liiki väljapääsu, näiteks kabiinis asuvat luuki või sabavoolundiväljapääsu.

46.

„Laiendatud võimalustega lennunähtavuse süsteem (EFVS)” –elektrooniline vahend, mille abil antakse lennumeeskonnale pildiandurite kasutamise teel reaalajas sensorist saadud või täiustatud kuva väliskeskkonna topograafia (koha või piirkonna looduslikud või tehisomadused, eelkõige nende suhtelised asukohad ja kõrgused) kohta; Laiendatud võimalustega lennunähtavuse süsteem on integreeritud õhusõiduki juhendamissüsteemiga ja selle näidud kuvatakse lennuinfo esiklaasinäituril või samaväärsel kuvarisüsteemil; kui laiendatud võimalustega lennunähtavuse süsteem on sertifitseeritud vastavalt kohaldatavatele lennukõlblikkusnõuetele ja käitajal on vajalik eriluba (kui see on nõutav), võib seda kasutada EFVS-toiminguteks ja vähendatud käitamismiinimumidega toimingute puhul.

46a.

„EFVS-toiming” –toiming, mille puhul tuleb nähtavustingimuste tõttu kasutada lähenemise või maandumise sooritamiseks, nõutavate visuaalsete orientiiride kindlakstegemiseks või maandumisjärgseks läbijooksuks loomuliku nägemise asemel laiendatud võimalustega lennunähtavuse süsteemi.

46b.

„EFVS 200 toiming” –vähendatud käitamismiinimumidega toiming, mille puhul nähtavustingimused nõuavad laiendatud võimalustega lennunähtavuse süsteemi kasutamist kuni 200 jala kõrguseni FATO või raja läve kohal. Alates sellest punktist kuni maandumiseni kasutatakse loomulikku nägemist. Nähtavus rajal peab olema vähemalt 550 m.

47.

„Laiendatud võimalustega süsteem (EVS)” –elektrooniline vahend, mille abil antakse lennumeeskonnale pildiandurite kasutamise teel reaalajas kuva väliskeskkonna tegeliku topograafia (koha või piirkonna looduslikud või tehisomadused, eelkõige nende suhtelised asukohad ja kõrgused) kohta.

47a.

„Registreerimine” –käitaja haldustoiming, mille tulemusel piloot osaleb käitaja tõenduspõhise koolituse kavas.

47b.

„Registreerunud piloot” –piloot, kes osaleb tõenduspõhise koolituse jätkuõppe kavas.

47c.

„Lähenemise liikide samaväärsus” –kõik lähenemise liigid, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tõenduspõhise koolituse moodulites või mitte.

47d.

„Rikete võrdväärsus” –kõik rikked, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tõenduspõhise koolituse moodulites või mitte.

47e.

„Hindamisetapp” –üks tõenduspõhise koolituse mooduli etappidest, mis kujutab endast liinilennustsenaariumi, mis esindab käitaja keskkonda ja mis hõlmab üht või mitut juhtumit, mille alusel hinnatakse kindlaksmääratud pädevusraamistiku põhielemente.

47f.

„Tõenduspõhine koolitus” –operatiivandmetel põhinev hindamine ja koolitus, mida iseloomustab piloodi üldise suutlikkuse arendamine ja hindamine erinevates pädevusvaldkondades (pädevusraamistik), mitte üksikute sündmuste või manöövrite tulemuslikkuse mõõtmine.

►M1  48. ◄

„Lähenemis- ja stardisirge ala (FATO)” –kopterilendude puhul kindlaksmääratud ala, mille kohal toimub lähenemismanöövri viimane etapp enne ripplendu või maandumist ning kust alustatakse stardimanöövrit. 1. suutlikkusklassi kopterite puhul hõlmab kindlaksmääratud ala ka olemasolevat katkestatud stardi ala.

48a.

„Lennumeeskonna liige” –kehtivat lennundusspetsialisti luba omav õhusõiduki meeskonna liige, kelle põhikohustused on seotud õhusõiduki juhtimisega lennutöö ajal.

48b.

„Lõpplähenemise segment (FAS)” –instrumentaallähenemise protseduuri (IAP) segment, milles sooritatakse maandumiseks joondumine ja laskumine.

►M1  49. ◄

„Lennuandmete monitooring (FDM)” –igapäevases lennutegevuses kogutud digitaalsete lennuandmete aktiivne ja mittekaristuslik kasutamine lennuohutusalaseks ennetustööks ja lennuohutuse parandamiseks.

49a.

„Lennukorraldaja” –isik, kelle käitaja on määranud lennutegevust kontrollima ja selle üle järelevalvet teostama, kellel on asjakohane kvalifikatsioon ja kes toetab õhusõiduki kaptenit, annab talle teavet ja/või aitab tal lendu ohutult käitada.

49b.

„Lennuandmete pardaregistraator (FDR)” –purunemiskindel lennuandmete pardasalvesti, mille puhul eri andmeallikaid kasutatakse selleks, et salvestada ja talletada õhusõiduki seisukorda ja toimivust kajastavaid parameetreid.

49c.

„Pardaregistraator” –salvestusseade, mis on paigaldatud õhusõidukile, et hõlbustada lennuõnnetuse või intsidendi ohutusalast uurimist.

49d.

„Lennu vaatlus” –väljumis- ja saabumisteadete reaalajas salvestamine käitamistöötajate poolt, et teha kindlaks, et lend toimub ja on saabunud sihtlennuväljale või varulennuväljale.

49e.

►M1  50. ◄

„Lennutreeningseade (FSTD)” –

treeningseade, mis on:

50a.

50b.

„Lennu valve” –lisaks kõikidele lennu seire raames määratletud elementidele lennu aktiivne jälgimine sobiva kvalifikatsiooniga lennujuhtimistöötaja poolt lennu kõigis etappides, tagamaks, et lend järgib ettenähtud marsruuti ilma plaaniväliste kõrvalekallete, ümbersuunamiste või hilinemisteta.

►M1  52. ◄

„Maapealsel tugisüsteemil (GBAS) põhinev maandumissüsteem (GLS)” –lähenemis- ja maandumissüsteem, milles kasutatakse ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi ja maapealse tugisüsteemi (GNSS/GBAS) andmeid õhusõiduki juhendamiseks tema lateraalses ja vertikaalses GNSS-asukohas. Selles süsteemis kasutatakse geomeetrilist kõrgusmudelit lõpplähenemise lauglemisjoone (glissaadi) juures.

52a.

„Kordusringile minek” –üleminek lähenemistoimingult stabiliseeritud tõusule. See hõlmab manöövreid minimaalsel laskumiskõrgusel (MDA/H) või otsusekõrgusel (DA/H) või neist kõrgemal või otsusekõrgusest (DA/H) madalamal (katkestatud maandumiste puhul).

►M1  53. ◄

„Maapealsed pääste- ja hädaabiteenistuse töötajad” –kõik maapealsete pääste- ja hädaabiteenistuste töötajad (politseinikud, tuletõrjujad jne), kes on seotud kopterite kiirabilendudega (HEMS) ning kelle ülesanded on mingil määral seotud kopterilendudega.

►M1  54. ◄

„Lennukeeld” –õhusõiduki ametlik stardikeeld ning õhusõiduki kinnipidamiseks vajalikud abinõud.

55.

„Maandumissüsteemi esiklaasinäitur (HUDLS)” –kogu pardasüsteem, mis kuvab piloodile kabiini esiklaasil juhiseid, et piloodil oleks võimalik kas lennukit juhtida või jälgida autopiloodi tööd stardil (kui on kohaldatav), lähenemisel ja maandumisel (ning maandumisjärgsel läbijooksul, kui on kohaldatav) või kordusringile minekul. See hõlmab kõiki andureid, arvuteid, toiteallikaid, näidikuid ja juhtimisseadmeid.

►M1  58. ◄

„Kopteri meeskonnaliige ripplastiga lennul” –tehnilise meeskonna liige, kes täidab talle määratud ülesandeid seoses vintsi käitamisega.

►M1  59. ◄

„Kopteritekk” –ujuval või fikseeritud avamererajatisel asuv lähenemis- ja stardisirge ala.

►M1  60. ◄

„Kiirabikopteri meeskonnaliige” –tehnilise meeskonna liige, kelle ülesanne kopteri kiirabilennul (HEMS) on põetada kopteriga veetavat arstiabi vajavat isikut ning abistada missiooni ajal pilooti.

►M1  61. ◄

„Kopteri kiirabilend (HEMS)” –

kiirabilendude loa alusel teostatav kopteri lend, mille eesmärk on hõlbustada erakorralise arstiabi andmist olukorras, kus on vaja viivitamata ja kiiresti transportida järgmist:

►M1  62. ◄

„Kiirabikopterite baas” –lennuväli, kus kopterite kiirabilendude (HEMS) meeskonnaliikmed ja kiirabikopter võivad olla kiirabilendude valves.

►M1  63. ◄

„Kopteri kiirabitööde koht” –kopteri kiirabilennul (HEMS) kapteni valitud koht kopteri ripplastiga käitamiseks, maandumiseks ja stardiks.

►M1  64. ◄

„Kopteri lend ripplastiga” –ripplasti veo loa alusel teostatav kopterilend, mille eesmärk on hõlbustada isikute ja/või kaupade vedu kopteri rippmehhanismi abil.

►M1  65. ◄

„Ripplastiga lend avamere kohal” –ripplasti veo loa alusel teostatav kopterilend, mille eesmärk on hõlbustada isikute ja/või kaupade vedu kopteri rippmehhanismi abil avamerelt või merel asuvalt laevalt või rajatiselt või avamerele või merel asuvale laevale või rajatisele.

►M1  66. ◄

„Rippseadmes veetav isik” –isik, keda veetakse kopteri rippmehhanismi abil.

►M1  67. ◄

„Ripplasti veo ala” –kindlaksmääratud ala, kus kopter rippmehhanismiga vedu teostab.

►M1  68. ◄

„Kehtivusaeg (HoT)” –hinnanguline aeg, mille kestel jäätumisvastane vedelik takistab jää ja härmatise teket ning lume kogunemist lennuki kaitstud (töödeldud) pindadele.

69.

„Maandumiseks sobimatu ala” –

69a.

„Inimese ja masina vaheline kasutajaliides (HMI)” –teatavate seadmete komponent, mis suudab vahendada kasutaja ja masina vahelist suhtlust. Liides hõlmab riist- ja tarkvara, mis võimaldab masinatel või süsteemidel tõlgendada ja töödelda kasutajapoolseid sisendeid ning esitada kasutajale soovitud tulemusi.

69b.

„Kohapealne väljaõpe” –

tehnika, mida kasutatakse manöövrite või stsenaariumipõhise koolituse etapis, mille raames on instruktoritel võimalik:

69c.

„Hinnete kooskõla” –erinevate tõenduspõhise koolituse instruktorite antud hinnete järjepidevus või stabiilsus, mis annab hinnangu(-d) selle kohta, kui homogeensed või konsensuslikud on instruktorite (hindajate) antud pädevusmärked.

69d.

69e.

►M1  70. ◄

„Maandumise otsusepunkt (LDP)” –kindlaksmääratud punkt maandumisprotsessis, mis tagab mootoririkke selle punkti kohal tuvastamise korral maandumise ohutu jätkamise või katkestatud maandumise alustamise.

70a.

„Maandumisdistants saabumise ajal (LDTA)” –maandumisdistants, mis on võimalik saavutada tavapärastes käitamistingimustes, põhineb maandumissuutlikkuse andmetel ja asjakohastel protseduuridel ning mille kindlaksmääramisel lähtutakse maandumise ajal valitsevatest tingimustest.

►M1  71. ◄

„Olemasolev maandumisdistants (LDA)” –raja pikkus, mille lennuvälja asukohariik on kasutamiseks kinnitanud ning mis sobib maandumisel lennuki läbijooksuks.

►M1  72. ◄

„Maalennuk” –maapinnalt startimiseks ja maapinnale maandumiseks konstrueeritud jäiga tiivakinnitusega õhusõiduk, sealhulgas maalennukina kasutatav amfiiblennuk.

72a.

„Liinilennustsenaarium” –hindamine ja koolitus, mis hõlmab liinilende esindavate stsenaariumide realistlikku, „reaalajas toimuvat” ja täielikku simulatsiooni.

72b.

„Liinilennukontroll” –käitaja korraldatav kontroll, mille piloot või tehniline meeskonnaliige peab läbima selleks, et tõendada oma oskusi tegevuskäsiraamatus kirjeldatud tavalistel liinilendudel.

73.

„Kohalik kopterilend (LHO)” –ärilise lennutranspordi lend, mis toimub päeva ajal visuaalsete märkide järgi navigeeritavatel marsruutidel lennutegevuskäsiraamatus sätestatud kohalikus kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas ja milleks kasutatakse kopterit, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on suurem kui 3 175  kg ja mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni üheksa.

74.

„Halva nähtavusega lennud (LVO)” –lähenemis- või starditoimingud rajal, kus nähtavus on alla 550 m või otsusekõrgus on alla 200 jala.

75.

„Halva nähtavusega startimine (LVTO)” –start, kui nähtavus rajal on alla 550 m.

76a.

„Tehniline kontroll-lend” –

lend õhusõidukiga, millele on välja antud lennukõlblikkussertifikaat või lennuluba, et teha kindlaks vead või kontrollida ühe või mitme süsteemi, osa või seadme toimimist pärast hooldust, kui asjaomase süsteemi, osa või seadme nõuetekohast toimimist ei ole võimalik maapealse kontrolli käigus kindlaks teha, ning asjaomast lendu käitatakse mõnes järgmises olukorras:

76b.

„Manöövrikoolituse etapp” –tõenduspõhise koolituse mooduli etapp, mille jooksul on meeskonnal õhusõiduki põlvkonnast sõltuvalt aega harjutada ja parandada peamiselt psühhomotoorsetele oskustele tuginevate harjutuste sooritust, läbides etteantud lennutrajektoori või sooritades etteantud harjutuse etteantud tulemusega.

76c.

„Tõenduspõhise koolituse segakava” –punkti ORO.FC.230 kohane käitaja jätkuõppe- ja kontrollikava, millest osa on ette nähtud EBT rakendamiseks, kuid mis ei asenda määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) 9. liite kohaseid lennuoskuse tasemekontrolle;

►M1  77. ◄

„Suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC)” –õhusõiduki suurim lubatud reisijate istekohtade arv, mis ei hõlma meeskonnaliikmete istekohti, ja mis on kindlaks määratud lennutegevuseks ja sätestatud lennutegevuskäsiraamatus. Võrreldes konkreetse õhusõiduki tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi või nende sertifikaatide muudatuste väljaandmise sertifitseerimismenetluses kindlaks määratud reisijakohtade arvuga võib suurim lubatud reisijakohtade arv olla kas sama suur või väiksem, sõltuvalt lennutegevusega seotud piirangutest.

►M1  78. ◄

„Arstiabi osutav kopteri reisija” –kiirabilennul kopteriga veetav arstiabi osutav isik, sealhulgas (kuid mitte ainult) arst, õde või parameedik.

78a.

„Vähetähtis rike” –rike, mis ei vähendaks õhusõiduki ohutust märkimisväärselt ja mis hõlmab lennumeeskonna tegevust, mis jääb igal juhul nende võimete piiridesse.

78b.

„Ainete kuritarvitamine” –

ühe või mitme psühhoaktiivse aine kasutamine õhusõiduki lennumeeskonna liikmete, salongimeeskonna liikmete või lennuohutust mõjutava personali poolt nii, et see:

78c.

„Minimaalne laskumiskõrgus (MDA) / minimaalne laskumiskõrgus merepinnast (MDH)” –kindlaks määratud kõrgus 2D-instrumentaallähenemistoimingul või ringlähenemistoimingul, millest allpool ei tohi laskumist teha ilma nõutava visuaalse orientiirita.

►M1  79. ◄

„Öö” –ajavahemik hämariku lõpu ja koidu alguse vahel või mõni muu päikeseloojangu ja päikesetõusu vaheline asjaomaste ametiasutuste ettenähtud ajavahemik, mille liikmesriik on kindlaks määranud.

►M1  80. ◄

„Öönägemisprillid (NVG)” –pea külge kinnitatav binokulaarne valgust intensiivistav seade, mis parandab võimet maapinnal asuvaid orientiire öösel visuaalselt jälgida.

►M1  81. ◄

„Öönägemissüsteem” –kõigi kopterilennul öönägemisprillide edukaks ja ohutuks kasutamiseks vajalike elementide integreeritud kogum. Kõnealune süsteem hõlmab vähemalt järgmist: öönägemisprillid, öönägemissüsteemi valgustus, kopteri osad, väljaõpe ja jätkuv lennukõlblikkus.

►M1  82. ◄

„Maandumiseks sobiv ala” –

ala, kus:

Igal juhul loetakse maandumiseks sobivaks tihedalt asustatud piirkondade need osad, kus on hädamaandumiseks sobivad alad.

►M1  84. ◄

„Öönägemissüsteemiga (NVIS) lennu tehniline meeskonnaliige” –öönägemissüsteemiga lennule määratud tehnilise meeskonna liige.

►M1  85. ◄

„Öönägemissüsteemiga lend” –öistes visuaallennuilma tingimustes (VMC) toimuv lend, kus öönägemissüsteemiga lennu loa alusel käitatava kopteri lennumeeskond kasutab öönägemisprille.

85a.

„Kõrgus takistuste kohal (OCA) / Kõrgus merepinnast takistuste kohal (OCH)” –vastavalt vajadusele kas asjaomase raja läve või lennuvälja kõrgustasandi madalaim kõrgus, mida kasutatakse asjakohastele takistustest ülelennu nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks.

86.

„Avamerelend” –kopterilend avamerel asuvasse kohta või avamerel asuvast kohast tagasi, millest suurem osa toimub avamere kohal.

86a.

„Avamerel asuv koht” –kopterilennu korral kasutamiseks ette nähtud koht fikseeritud või ujuval avamererajatisel või laeval.

86b.

„Avamere piirkond” –rannajoonest mere poole jäävaid vesi hõlmav piirkond.

►M1  87. ◄

„Käitamiskoht” –koht, välja arvatud lennuväli, mille käitaja või õhusõiduki kapten on valinud maandumiseks, stardiks ja/või välislastiga lendudeks.

►M1  88. ◄

„1. suutlikkusklassi lend” –lend, kus kopter suudab kriitilise mootori rikke korral maanduda katkestatud stardiks kasutatava stardidistantsi piires või jätkata lendu sobiva maandumiskohani, olenevalt sellest, kus rike ilmneb.

►M1  89. ◄

„2. suutlikkusklassi lend” –lend, kus kopter suudab kriitilise mootori rikke korral lendu ohutult jätkata, välja arvatud juhul, kui rike ilmneb stardimanöövri algusfaasis või maandumismanöövri lõppfaasis, mille puhul võib tekkida vajadus hädamaanduda.

►M1  90. ◄

„3. suutlikkusklassi lend” –lend, kus mis tahes lennuetapil ilmneva mootoririkke korral mitmemootorilisel kopteril võib tekkida vajadus hädamaanduda ja ühemootoriline kopter peab sooritama hädamaandumise.

►M1  91. ◄

„Käituskontroll” –vastutus lennu algatamise, jätkamise, lõpetamise või ümbersuunamise eest ohutuse huvides.

91a.

„Vähendatud käitamismiinimum” –käitamismiinimum täiustatud võimekusega õhusõidukite puhul, mis võimaldavad kasutada madalamaid lennuvälja käitamismiinimume, kui käitaja kehtestaks tavaolukorras baasõhusõidukitele, võttes aluseks täiustatud võimekusega õhusõidukisüsteemide toimimise, kasutades olemasolevat välistaristut. Madalamad käitamismiinimumid võivad hõlmata madalamat otsusekõrgust/kõrgust või minimaalset laskumiskõrgust, vähendatud nähtavusnõudeid või vähemate võimalustega maapealseid üksusi või nende kombinatsiooni;

92.

„Käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll” –käitaja korraldatav kontroll, mille piloot või tehniline meeskonnaliige peab läbima selleks, et tõendada oma oskusi tava-, erakorraliste ja hädaolukorra protseduuride teostamisel.

►M1  93. ◄

„A-suutlikkusklassi lennukid” –mitme turbopropellermootoriga lennukid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa ning mille maksimaalne stardimass on suurem kui 5 700 kg, ja kõik mitme turboreaktiivmootoriga lennukid.

►M1  94. ◄

„B-suutlikkusklassi lennukid” –propellermootoriga lennukid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni üheksa ja mille maksimaalne stardimass on kuni 5 700 kg.

►M1  95. ◄

„C-suutlikkusklassi lennukid” –kolbmootoriga lennukid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa ja mille maksimaalne stardimass on suurem kui 5 700 kg.

95a.

„Isikuvintsimissüsteem (PCDS)” –süsteem, mis hõlmab üht või mitut seadet, mis on inimvälislastiga lendude (HEC) või kopteri ripplastiga lendude (HHO) tegemisel kinnitatud vintsi või lastikonksu külge või paigaldatud tiivikõhusõiduki plaanerile. Seadmete konstruktsioon ja omadused võimaldavad transportida kopteri reisijaid väljaspool kopterit, näiteks ohutusrakmed kiirvabastusmehhanismi ja tropi ning ühendusrõngaga või ilma nendeta, jäik korv või puur.

95b.

„Lihtne isikuvintsimissüsteem” –

isikuvintsimissüsteem, mis vastab järgmistele tingimustele:

►M1  96. ◄

„Õhusõiduki kapten” –lendu juhtima ja lennu ohutuse eest vastutama määratud piloot. Ärilise lennutranspordi lendudel nimetatakse „kaptenit”„komandöriks”.

96a.

„Kaasaskantav elektrooniline lennudokumentatsioon” –kaasaskantav elektroonilise lennudokumentatsiooni hostimisplatvorm, mida kasutatakse piloodikabiinis ja mis ei kuulu õhusõiduki sertifitseeritud konfiguratsiooni hulka.

96b.

„Kaasaskantav elektroonikaseade” –igasugune elektroonikaseade, tavaliselt (kuid mitte ainult) tarbeelektroonika, mis tuuakse õhusõiduki pardale meeskonnaliikmete või reisijate poolt või lasti hulgas ning mis ei kuulu õhusõiduki sertifitseeritud konfiguratsiooni hulka. See hõlmab kõiki seadmeid, mis tarbivad elektrienergiat. Elektrienergiat võib saada seadme sees asuvatest vooluallikatest nagu akud (laetavad või mittelaetavad), kuid seadmed võib ühendada ka õhusõidukisse sel otstarbel paigaldatud vooluallikatega.

►M1  97. ◄

„Peamine tegevuskoht” –organisatsiooni peakontor või registreeritud asukoht, mille kaudu juhitakse käesolevas määruses osutatud tegevusi ja kus toimub nendega seotud põhiline finantsjuhtimine.

►M1  98. ◄

„Seisuplatsil toimuvate kontrollide prioriseerimine” –piisava arvu seisuplatsil toimuvate kontrollide iga-aastane teostamine pädeva asutuse poolt või selle nimel kooskõlas ARO-osa sätetega.

98a.

„Pädev” –tõendanud vajalikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis on nõutavad kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks ettenähtud standardi kohaselt.

98b.

„Psühhoaktiivne aine” –alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas.

►M1  99. ◄

„Avalikes huvides kasutatav käitamiskoht (PIS)” –koht, mida kasutatakse üksnes avalikes huvides toimuvateks lendudeks.

►M1  100. ◄

„Õhusõiduki kontroll seisuplatsil” –õhusõiduki, lennumeeskonna ja salongipersonali kvalifikatsiooni ning lennudokumentide kontrollimine kohaldatavatele nõuetele vastavuse kindlakstegemise eesmärgil.

►M1  101. ◄

„Käitamisvälp” –ajaline piirang mittetoimivate seadmetega toimuvatele lendudele.

►M1  102. ◄

„Stardi katkestamiseks olemasolev distants (RTODAH)” –deklareeritud lähenemis- ja stardiala pikkus, mis on olemas ja sobib 1. suutlikkusklassi kopteritele katkestatud stardi lõpuleviimiseks.

►M1  103. ◄

„Stardi katkestamiseks vajalik distants (RTODRH)” –horisontaalne vahemaa stardi algusest kuni punktini, kus kopter mootoririkke ja stardi otsusepunktis stardi katkestamise otsustamise korral lõplikult peatub.

103a.

„RNP-nõuded” –suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude navigatsiooninõuded, mis hõlmavad navigatsioonitäpsuse jälgimist ja asjaomase häiresüsteemi kasutamist pardal.

103b.

„Lennureeglid” –komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 ( 5 ) kehtestatud eeskirjad.

103c.

„Rajaolukorra teade (RCR)” –üldine standardteade, milles kirjeldatakse raja olukorda ja selle mõju lennuki maandumis- ja väljumissuutlikkusele ning mis esitatakse rajaolukorra koodina.

►M1  104. ◄

„Nähtavus rajal (RVR)” –kaugus, milleni lennuraja keskjoonel asuva õhusõiduki piloot näeb lennurajakatte märgistust või lennurada ääristavaid või selle keskjoont tähistavaid tulesid.

104a.

„Ohutu maandumine” –kütuse-/energiapoliitika või kütuse-/energiakavade kontekstis, maandumine sobival lennuväljal või käitamiskohas, pärast mida on alles vähemalt minimaalne lõplik kütuse-/energiavaru ning mis on kooskõlas kohaldatavate käitamisprotseduuride ja lennuvälja käitamismiinimumidega.

►M1  105. ◄

„Ohutu hädamaandumine” –vältimatu maandumine või vettemaandumine, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et õhusõidukis ja maapinnal olevad inimesed vigastada ei saa.

105a.

„Lennuohutust mõjutav personal” –isikud, kes oma kohustusi ja ülesandeid valesti täites võivad mõjutada lennuohutust, sealhulgas lennu- ja salongimeeskonna liikmed, hoolduspersonal ja lennujuhid.

105b.

„Stsenaariumipõhine koolitusetapp” –tõenduspõhise koolituse mooduli etapp, milles keskendutakse pädevuste arendamisele, kui piloot on saanud koolituse, et maandada asjaomase õhusõidukipõlvkonna juures kindlaks tehtud kõige kaalukamaid riske. See peaks hõlmama konkreetse käitaja ohtude ja vigade haldamist liinilennu reaalajakeskkonnas.

►M1  106. ◄

„Vesilennuk” –veepinnalt startimiseks ja veepinnale maandumiseks konstrueeritud jäiga tiivakinnitusega õhusõiduk, sealhulgas vesilennukina kasutatav amfiiblennuk.

►M1  107. ◄

„Eraldi rajad” –ühel ja samal lennuväljal asuvad rajad, mis on kasutatavad eraldi maandumisteks. Kõnealused rajad võivad olla ühendatud või ristuda selliselt, et kui üks radadest on hõivatud, ei takista see teise raja planeeritud kasutamist. Iga raja jaoks on eraldi lähenemisprotseduur, mis põhineb eraldi navigatsioonivahendil.

107a.

„Eritöötlusega talverada” –kokkupressitud lume või jääga kaetud kuiv ja külmunud lennurada, millele on puistatud liiva või muud abrasiivset materjali või mida on raja haarduvuse suurendamiseks mehaaniliselt töödeldud.

►M1  108. ◄

„Erivisuaallend” –visuaallennureeglite (VFR) järgi toimuv lend, mille teostamiseks lähialas on lennujuhtimisteenistus andnud loa visuaallennuilmast (VMC) halvema ilma tingimustes.

►M1  109. ◄

„Stabiliseeritud lähenemine (SAp)” –lennutrajektoori konfiguratsiooni, energia ja kontrolli nõuetele vastav lähenemine varem kindlaksmääratud punktist või kõrguselt kuni punktini umbes 15 m (50 jala) kõrgusel raja maandumislävest või kasutatavat tüüpi õhusõiduki väljajoondumismanöövri alguspunktist, kui see on kõrgemal.

109a)

„Häirimatu kabiinitööaeg” –mis tahes ajavahemik, kui lennumeeskonnaliikmeid ei segata ega häirita, v.a õhusõiduki ohutu käitamise või selles viibijate ohutuse seisukohast olulistes küsimustes;

►M1  110. ◄

„Stardi-varulennuväli” –varulennuväli, kuhu õhusõiduk saab maanduda vahetult pärast starti tekkinud vajaduse korral, juhul kui lähtelennuvälja ei saa selleks kasutada.

►M1  111. ◄

„Stardi otsusepunkt (TDP)” –stardinäitajate kindlaksmääramiseks kasutatav punkt, millest alates võib tuvastatud mootoririkke korral stardi katkestada või starti ohutult jätkata.

►M1  112. ◄

„Olemasolev stardidistants (TODA)” –lennukite puhul olemasoleva hoovõtudistantsi pikkus koos takistustevaba riba pikkusega, kui see on olemas.

►M1  113. ◄

„Olemasolev stardidistants (TODAH)” –kopterite puhul lähenemis- ja stardisirgeala pikkus, koos takistustevaba ribapikkusega, mis on deklareeritud olemasolevaks ja sobivaks kopteritele stardi lõpuleviimiseks, kui see on olemas.

►M1  114. ◄

„Kopteri stardiks vajalik distants (TODRH)” –kopterite puhul vajalik horisontaalne vahemaa stardi algusest kuni ohutu stardikiiruse (VTOSS), valitud kõrguse ja positiivse tõusunurga saavutamise punktini pärast kriitilise mootori rikke ilmnemist stardi otsusepunktis, kusjuures ülejäänud mootorid töötavad sertifitseeritud tööparameetrite piires.

►M1  115. ◄

„Starditrajektoor” –vertikaalne ja horisontaalne trajektoor kindlaksmääratud stardipunktist lennuki puhul 1 500 jala kõrguseni ja kopteri puhul 1 000 jala kõrguseni maapinnast kriitilise mootori rikke korral.

►M1  116. ◄

„Stardimass” –õhusõiduki mass koos kõige pardaloleva ja kõigi pardalolijatega kopteri stardi ja lennuki stardiks hoovõtu alustamise hetkel.

►M1  117. ◄

„Olemasolev hoovõtudistants (TORA)” –raja pikkus, mille lennuvälja asukohariik on kasutamiseks kinnitanud ning mis sobib lennuki startimisel maapealseks hoovõtuks.

117a.

„Eritöö spetsialist” –käitaja või kolmanda isiku määratud isik või ise ettevõtjana tegutsev isik, kes täidab konkreetse eritööga otseselt seotud ülesandeid maapinnal, õhusõiduki pardal või õhusõiduki pardalt.

►M1  118. ◄

„Tehnilise meeskonna liige” –ärilises lennutranspordis kopteri kiirabilennul (HEMS), ripplastiga lennul (HHO) või öönägemissüsteemiga lennul (NVIS) osalev meeskonnaliige, kes ei kuulu lennumeeskonna ega salongipersonali hulka ning kelle käitaja on määranud täitma õhusõidukis või maapinnal ülesandeid piloodi abistamiseks kiirabilennul (HEMS), ripplastiga lennul (HHO) või öönägemissüsteemiga lennul (NVIS), kus võib olla vaja kasutada spetsialiseeritud pardaseadmeid.

►M1  119. ◄

„Tehnilised juhendid (TI)” –Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni heakskiidetud ja väljaantud dokumendi „Ohtlike ainete lennutranspordiga ohutu veo tehnilised juhendid” uusim kehtiv väljaanne koos lisade ja täiendustega.

120.

„Tegelik last”reisijate, pagasi, lasti ja pardal olevate eriseadmete kogumass, sealhulgas ballast.

120a.

„A-tüüpi elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus” –elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus, mille rike või väärkasutamine ei mõjuta ohutust.

120b.

„B-tüüpi elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus” –

elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus,

120c.

„Oskuste omandamise koolitus” –koolitus, mis on kavandatud tulemustega seotud lõppeesmärkide saavutamiseks, tagades piisava kindluse selle kohta, et koolitatud isik suudab järjepidevalt täita konkreetseid ülesandeid ohutult ja tulemuslikult.

120d.

„A-tüüpi instrumentaallähenemistoiming” –instrumentaallähenemistoiming minimaalse laskumiskõrgusega või otsusekõrgusega vähemalt 250 jalga.

120e.

►M1  121. ◄

„Öönägemissüsteemi (NVIS) kasutamiseta lend” –öönägemissüsteemiga (NVIS) lendudel see osa visuaallennureeglite (VFR) järgi toimuvast öölennust, mille ajal meeskonnaliige ei kasuta öönägemisprille (NVG).

►M1  122. ◄

„Ettevõtja” –tulunduslik või mittetulunduslik füüsiline või juriidiline isik või ametlik organ, sõltumata iseseisva õigusvõime olemasolust.

►M1  123. ◄

„Otsusekiirus V1” –maksimaalne kiirus stardil, millel peab piloot asuma tegutsema, et lennuk stardi hoovõtu katkestusmaa jooksul peatada. V1 on ka minimaalne stardikiirus pärast kriitilise mootori riket kiirusel VEF, mille puhul piloot saab starti jätkata ning saavutada stardidistantsi jooksul stardiala kohal nõutava kõrguse.

►M1  124. ◄

„Kriitilise mootori riket arvestav stardikiirus VEF” –kiirus, millel eeldatakse kriitilise mootori rikke ilmnemist stardi ajal.

124a.

125.

„Visuaallähenemine” –IFR-lennu lähenemistoiming, mille puhul ei kohaldata instrumentaallähenemise protseduuri (IAP) mõnda osa või protseduuri tervikuna ning lähenemistoiming teostatakse maapinnal olevate visuaalsete orientiiride järgi.

126.

„Sobivate ilmastikutingimustega lennuväli” –sobiv lennuväli, mille puhul ilmateade, ilmaprognoos või nende kombinatsioon osutavad sellele, et kõnealusel lennuväljal valitsevad eeldataval kasutusajal lennuvälja käitamismiinimumidega võrdsed või nendest soodsamad ilmastikutingimused, ning mille pinnakatte seisukorda käsitlev teave osutab sellele, et seal on võimalik ohutult maanduda.

127.

„Märgrendileping” –

lennuettevõtjatevaheline leping

128.

„Märg rada” –lennurada, mille pind on kasutamiseks ettenähtud ala ulatuses nähtavalt niiske või kaetud kuni 3 mm paksuse veekihiga.