Tento dokument je výňatok z webového sídla EUR-Lex
Dokument 02008D0458-20120920
Commission Decision of 5 March 2008 laying down rules for the implementation of Decision No 575/2007/EC of the European Parliament and of the Council establishing the European Return Fund for the period 2008 to 2013 as part of the General programme Solidarity and Management of Migration Flows as regards Member States' management and control systems, the rules for administrative and financial management and the eligibility of expenditure on projects co-financed by the Fund (notified under document number C(2008)796) (Only the Bulgarian, Czech, Dutch, English, Estonian, Finnish, French, German, Greek, Hungarian, Italian, Latvian, Lithuanian, Maltese, Polish, Portuguese, Romanian, Slovak, Slovenian, Spanish and Swedish texts are authentic) (2008/458/EC)
Konsolidované znenie: Komisjoni otsus , 5. märts 2008 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine raames Euroopa tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 796 all) (Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed) (2008/458/EÜ)
Komisjoni otsus , 5. märts 2008 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine raames Euroopa tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 796 all) (Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed) (2008/458/EÜ)
02008D0458 — ET — 20.09.2012 — 004.004
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI OTSUS, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 796 all) (Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed) (ELT L 167 27.6.2008, lk 135) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 210 |
36 |
14.8.2009 |
||
|
L 36 |
32 |
9.2.2010 |
||
|
L 77 |
32 |
23.3.2011 |
||
|
L 326 |
17 |
24.11.2012 |
||
KOMISJONI OTSUS,
5. märts 2008,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 796 all)
(Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)
(2008/458/EÜ)
|
SISUKORD |
|
|
I osa. |
Sissejuhatus |
|
1. peatükk. |
Sisu ja mõisted |
|
Artikkel 1. |
Sisu |
|
Artikkel 2. |
Mõisted |
|
II osa. |
Nelja fondi ühised sätted |
|
1. peatükk. |
Määratud asutused |
|
Artikkel 3. |
Ühised asutused |
|
Artikkel 4. |
Volitatud asutus |
|
Artikkel 5. |
Ülesannete delegeerimine allhanke kaudu |
|
2. peatükk. |
Haldus- ja kontrollisüsteemid |
|
Artikkel 6. |
Menetluskäsiraamat |
|
Artikkel 7. |
Fondi rakendamine vastutava asutuse poolt |
|
Artikkel 8. |
Tingimused, mille puhul vastutav asutus tegutseb rakendusorganina |
|
Artikkel 9. |
Projektide valiku ja toetuslepingute sõlmimise menetlus, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina |
|
Artikkel 10. |
Toetuslepingud lõplike abisaajatega, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina |
|
Artikkel 11. |
Rakenduslepingud |
|
Artikkel 12. |
Lõpliku ühenduse toetuse kindlaksmääramine |
|
Artikkel 13. |
Tehniline abi |
|
Artikkel 14. |
Tehnilise abi kulud ühise asutuse korral |
|
Artikkel 15. |
Vastutava asutuse poolne kontroll |
|
Artikkel 16. |
Kontrolljälg |
|
Artikkel 17. |
Süsteemide auditeerimine ja projektide auditeerimine |
|
Artikkel 18. |
Sertifitseerimisasutuse-poolne kontroll |
|
3. peatükk. |
Teave, mis tuleb esitada fondi kasutamise korral |
|
Artikkel 19. |
Proportsionaalsuse põhimõte |
|
Artikkel 20. |
Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus |
|
Artikkel 21. |
Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse muutmine |
|
Artikkel 22. |
Programmdokumendid |
|
Artikkel 23. |
Aastaprogrammide finantsjaotuse muutmine |
|
Artikkel 24. |
Aastaprogrammide ja maksetaotluste rakendamise edu- ja lõpparuanded |
|
Artikkel 25. |
Auditeerimisasutuse koostatavad dokumendid |
|
Artikkel 26. |
Sertifitseerimisasutuse koostatavad dokumendid |
|
4. peatükk. |
Aruandlus eeskirjade eiramise kohta |
|
Artikkel 27. |
Esialgne aruandlus – eeskirjade eiramine |
|
Artikkel 28. |
Järelmeetmete aruandlus – sisse nõudmata summad |
|
Artikkel 29. |
Kontaktid liikmesriikidega |
|
Artikkel 30. |
Teabe kasutamine |
|
5. peatükk. |
Teave ja avalikustamine |
|
Artikkel 31. |
Teave võimalikele lõplikele abisaajatele |
|
Artikkel 32. |
Teave lõplikele abisaajatele |
|
Artikkel 33. |
Vastutava asutuse kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega |
|
Artikkel 34. |
Lõplike abisaajate kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega |
|
Artikkel 35. |
Teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehnilised omadused |
|
6. peatükk. |
Isikuandmed |
|
Artikkel 36. |
Isikuandmete kaitse |
|
7. peatükk. |
Elektrooniline andmevahetus |
|
Artikkel 37. |
Elektrooniline andmevahetus |
|
Artikkel 38. |
Andmevahetuseks vajalik arvutisüsteem |
|
III osa. |
Euroopa tagasipöördumisfondi erisätted |
|
1. peatükk. |
Abikõlblikkuse eeskirjad |
|
Artikkel 39. |
Abikõlblikkuse eeskirjad |
|
IV osa. |
LÕPPSÄTTED |
|
Artikkel 40. |
Adressaadid |
|
LISAD |
|
I OSA
SISSEJUHATUS
1. PEATÜKK
Sisu ja mõisted
Artikkel 1
Sisu
1. Käesolevas otsuses kehtestatakse fondi rakenduseeskiri järgmiste valdkondade kohta:
määratud asutused;
haldus- ja kontrollisüsteemid;
teave, mille liikmesriigid peavad komisjonile esitama fondi kasutamise kohta;
aruandlus eeskirjade eiramise kohta;
teave ja avalikustamine;
isikuandmed;
elektrooniline andmevahetus.
2. Allpool sätestatud õigusnormide kohaldamine ei piira nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) ( 1 ) kohaldamist.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
II OSA
NELJA FONDI ÜHISED SÄTTED
1. PEATÜKK
Määratud asutused
Artikkel 3
Ühised asutused
Liikmesriigid võivad neljast fondist kahe või enama jaoks määrata sama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või sertifitseerimisasutuse.
Artikkel 4
Volitatud asutus
1. Ülesannete delegeerimisel järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, mis eeldab tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli olemasolu, ning tagatakse mittediskrimineerimise ja ühenduse rahastamise nähtavuse põhimõtte järgimine. Delegeeritavad rakendusülesanded ei tohi põhjustada huvide konflikti.
2. Vastutava asutuse poolt volitatud asutusele delegeeritud ülesannete ulatus ja täitmise üksikasjalik kord tuleb ametlikult kirjalikult dokumenteerida.
Delegeerimisakt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
viide asjaomasele ühenduse õigusaktile;
volitatud asutusele usaldatud ülesanne;
volitatud asutuse õigused, kohustused ja vastutus;
volitatud asutuse kohustus kehtestada tema kohustuste täitmiseks kohandatud organisatsiooniline struktuur ning haldus- ja kontrollisüsteem ning kohustus neid ülal pidada;
kinnitus, et tagatakse usaldusväärne finantsjuhtimine ning delegeeritud ülesannete õiguspärane ja korrektne täitmine.
3. Põhiõigusakti artikli 25 lõike 1 punktis a nimetatud kohustust kanda hoolt komisjoniga suhtlemise eest ei delegeerita. Volitatud asutus suhtleb komisjoniga vastutava asutuse kaudu.
4. Kui volitatud asutus ei ole riiklik haldusorgan või liikmesriigi eraõiguse alusel loodud asutus, mis on kohustatud pakkuma avalikku teenust, ei või vastutav asutus delegeerida sellisele asutusele täidesaatvat võimu, millega kaasneb laiaulatuslik kaalutlusõigus, mis eeldab poliitiliste valikute tegemist.
5. Ülesannete delegeerimine volitatud asutustele ei mõjuta vastutava asutuse vastutust. Vastutav asutus jääb delegeeritud ülesannete eest vastutama.
6. Kui vastutav asutus on delegeerinud ülesanded volitatud asutusele, kohaldatakse kõiki käesolevas otsuses vastutava asutuse kohta käivaid sätteid mutatis mutandis volitatud asutuse suhtes.
Artikkel 5
Ülesannete delegeerimine allhanke kaudu
Määratud asutused võivad korraldada oma ülesannete täitmiseks osalise allhanke, kuid nad jäävad vastutavaks allhankesse kaasatud ülesannete täitmise eest vastavalt põhiõigusakti artiklitele 27, 29 ja 30.
2. PEATÜKK
Haldus- ja kontrollisüsteemid
Artikkel 6
Menetluskäsiraamat
Liikmesriigid koostavad põhiõigusakti artikli 31 lõike 2 kohaselt ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades käsiraamatu, milles nähakse ette menetlused ja tegutsemiskord järgmistes valdkondades:
määratud asutuste toimimine;
ülesannete vajalikku eraldamist tagav kord;
vajaduse korral volitatud asutuste ja allhanke korras täidetavate ülesannete järelevalve;
mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide kehtestamine;
auditeerimisstrateegia ja aasta auditeerimiskavade kehtestamine;
projektide valimine, toetuste eraldamine ning projektide järelevalve ja finantsjuhtimine;
eeskirjade eiramise, finantskorrektsioonide ja tagasinõuete haldamine;
auditeerimise ettevalmistamine ja tegemine;
auditeerimisaruannete ja deklaratsioonide koostamine;
kulude tõendamine;
programmi hindamine;
aruandlus komisjonile;
kontrolljälg.
Artikkel 7
Fondi rakendamine vastutava asutuse poolt
1. Vastutav asutus võib fondi rakendamiseks tegutseda lepinguid sõlmiva organina ja/või rakendusorganina.
2. Vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina juhul, kui ta viib projekte ellu peaasjalikult iga-aastase avatud pakkumiste menetluse teel.
Vastusena sellele konkursikutsele ei tohi taotlust esitada ei vastutav asutus ega ükski volitatud asutus.
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, sealhulgas selliste mitmeaastaste projektide pikendamisel põhiõigusakti artikli 15 lõike 6 kohaselt, mis valiti välja pärast eelmist pakkumiskutset, või eriolukorras võib toetust anda ilma pakkumiskutseta.
3. Vastutav asutus tegutseb rakendusorganina juhul, kui ta otsustab projektid ellu viia otseselt, sest projektide iseärasuste tõttu, näiteks de jure monopoolse seisundi tõttu või turvalisuse huvides, ei ole teistsugune rakendamine võimalik. Lõpliku abisaaja kohta käivaid eeskirju kohaldatakse sellisel juhul mutatis mutandis vastutava asutuse suhtes.
Artikkel 8
Tingimused, mida vastutav asutus peab järgima rakendusorganina tegutsedes
1. Põhjendused vastutava asutuse tegutsemiseks projektide rakendusorganina määratakse kindlaks ja esitatakse komisjonile asjaomases aastaprogrammis.
2. Vastutav asutus tagab projektide elluviimisel kulutustele vastava tulu saamise põhimõtte järgimise ja ennetab huvide konflikti tekkimist.
3. Vastutav asutus võib artikli 7 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud projekte ellu viia kas otse ja/või koos riigiasutusega, mis on selleks pädev oma tehnilise kompetentsuse, suure spetsialiseerituse või haldusvolituste tõttu. Peamised rakendamises osalevad riigiasutused tuleb kirja panna ka asjaomases aastaprogrammis.
4. Haldusotsus fondi toetatava projekti kaasrahastamise kohta peab sisaldama teavet, mis on vajalik kaasrahastatavate toodete ja teenuste üle järelevalve tegemiseks ning tehtud kulutuste kontrollimiseks. Kõik artikli 10 lõikes 2 sätestatud toetuslepingu tingimused tuleb täpselt kindlaks määrata samaväärses õigusaktis.
5. Lõpparuanne aastaprogrammi rakendamise kohta peab sisaldama teavet selliste menetluste ja tavade kohta, mida kasutati ülesannete piisava eraldamise, tõhusa kontrolli ja Euroopa ühenduste finantshuvide rahuldava kaitse tagamiseks, ning selgitusi selle kohta, kuidas on ära hoitud huvide konflikti tekkimine.
6. Kui vastutavalt asutuselt oodatakse fondist kaasrahastatavate projektide puhul pidevat tegutsemist rakendusorganina, siis
ei tohi auditeerimisasutus ja vastutav asutus olla sama asutuse osad, välja arvatud juhul, kui on tagatud tema auditeerimistegevuse sõltumatus ja ta annab aru ka mõnele teisele asutusele või organile väljaspool seda asutust, mille osad tema ja vastutav asutus on;
ei tohi vastutava asutuse põhiõigusakti artiklis 27 määratud ülesannete täitmist kahjustada see, kui vastutav asutus rakendab projekte ka otse.
7. Kui volitatud asutuselt oodatakse fondist kaasrahastatavate projektide puhul tegutsemist rakendusorganina, ei tohi see volitatud asutus olla ainus lõplik abisaaja nende assigneeringute arvel, mida ta oli volitatud juhtima.
Artikkel 9
Projektide valiku ja toetuslepingute sõlmimise menetlus, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina
1. Artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakkumiskutsed avalikustatakse viisil, mis tagab võimalike abisaajate suurima võimaliku tähelepanu. ►M3 Pakkumiskutse sisu iga oluline muudatus avaldatakse samadel tingimustel. ◄
Pakkumiskutses määratakse kindlaks
eesmärgid;
valikukriteeriumid, mis peavad olema kooskõlas põhiõigusakti artikli 15 lõikega 5, ja vajalikud tõendavad dokumendid;
ühenduse- ja vajaduse korral riigipoolse rahastamise kord;
ettepanekute esitamise kord ja tähtaeg.
2. Projektide valimise ja toetuslepingute sõlmimise tarvis tagab vastutav asutus võimalike abisaajate teavitamise järgmistest rakendatavate projektide eritingimustest:
kulude abikõlblikkuse eeskirjad,
rakendamise tähtaeg ning
finants- ja muu teave, mida tuleb säilitada ja edastada.
Vastutav asutus peab enne toetuslepingu sõlmimise otsuse tegemist olema kindel, et lõplikud abisaajad ja/või projektipartnerid on suutelised neid tingimusi täitma.
3. Vastutav asutus tagab, et toetuskõlblikeks hinnatud projektide puhul on toimunud pakkumiskutses kindaks määratud kriteeriume arvestades nende ametlik, tehniline ja eelarve analüüs ning projektide kvalitatiivne hindamine. Teiste projektide tagasilükkamise põhjused tuleb dokumenteerida.
4. Liikmesriigid määravad asutuse, kellel on õigus sõlmida projektide toetuslepinguid, ning tagavad huvide konflikti ärahoidmise kõigil juhtudel ja eelkõige juhul, kui taotlejad on riigiasutused.
5. Toetuslepingu sõlmimise otsuses märgitakse ära vähemalt lõpliku abisaaja ja/või projektipartneri nimi, projekti olulised üksikasjad ja selle eesmärgid, fondi kaasrahastamise piirsumma ning toetuse suurim osatähtsus abikõlblikes kogukuludes.
6. Igale taotlejale saadetakse kirjalik teade valikuprotsessi tulemuste kohta, milles selgitatakse tehtud otsust. Teates viidatakse asjakohasele kaebuste lahendamise korrale, kui see on sätestatud riigi õigusaktis.
Artikkel 10
Toetuslepingud lõplike abisaajatega, kui vastutav asutus tegutseb lepinguid sõlmiva organina
1. Vastutav asutus kehtestab projekti haldamise üksikasjaliku korra, mis hõlmab muu hulgas järgmisi teemasid:
toetuslepingute sõlmimine väljavalitud lõplike abisaajatega;
lepingute järelmeetmed ja lepingute muutmine, süsteemi loomine projektide üle haldusjärelevalve tegemiseks (kirjavahetus, muudatuste ja meeldetuletuste esitamine ja järelevalve, aruannete laekumine ja töötlemine jne).
2. Toetuslepingus määratakse muu hulgas kindlaks:
toetuse piirsumma;
ühenduse toetuse ülemmäär vastavalt põhiõigusakti artikli 15 lõikele 4;
rahastatava projekti üksikasjalik kirjeldus ja ajakava;
vajaduse korral ülesanded, mille täitmiseks lõplik abisaaja kavatseb sõlmida allhankelepingu kolmandate isikutega, ja nendega kaasnevad kulud;
projekti puhul kokku lepitud esialgne eelarve ja rahastamiskava, sealhulgas kaudsete kulude osatähtsus protsentides, mis on määratud XI lisas toodud kulude abikõlblikkuse eeskirjas;
lepingu rakendamise ajakava ja rakendussätted (aruandluskohustus, muudatuste tegemine ja lepingu lõpetamine);
projekti eesmärgid ja kasutatavad näitajad;
abikõlblike kulude mõiste;
toetuse maksmise tingimused ja raamatupidamisnõuded;
kontrolljäljega seonduvad tingimused;
asjakohased andmekaitse sätted;
avalikustamist reguleerivad sätted.
3. Lõplikud abisaajad tagavad, kui see on asjakohane, et kõigil projektipartneritel on nendega samad kohustused. Partnerid võtavad oma vastutuse lõpliku abisaaja kaudu, kes vastutab lõplikult enda ja kõigi projektipartnerite poolt lepingutingimuste täitmise eest.
Lõplikud abisaajad säilitavad selliste raamatupidamisdokumentide kinnitatud koopiaid, mis kinnitavad asjaomase projektiga seoses partnerite saadud tulu ja nende kantud kulusid.
4. Toetuslepingutes sätestatakse sõnaselgelt komisjoni ja kontrollikoja pädevus kontrollida kõigi lõplike abisaajate, projektipartnerite ja allhankijate dokumente ning teha kontrolli nende tööruumides.
Artikkel 11
Rakenduslepingud
Projektide rakenduslepingute sõlmimisel toimivad riik, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused, avalik-õiguslikud isikud, mitmest nimetatud ametiasutusest või avalik-õiguslikust isikust moodustatud ühendused kooskõlas Euroopa Liidu ja liikmesriigi hankemenetluse normide ja põhimõtetega.
Muud üksused peale esimeses lõigus nimetatute sõlmivad projektide rakenduslepingud pärast asjakohast avalikustamist, et tagada läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtte täitmine. Lepingud väärtusega alla 100 000 euro võidakse sõlmida tingimusel, et asjaomane üksus on küsinud vähemalt kolm pakkumist. Lepingute suhtes, mille väärtus ei ületa 5 000 eurot, ei kehti mingeid menetluslikke kohustusi, ilma et see piiraks liikmesriigi eeskirjade kohaldamist.
Artikkel 12
Lõpliku ühenduse toetuse kindlaksmääramine
Lõplikule abisaajale tehtava lõppmakse arvutamisel on ühenduse kogutoetus igale projektile väiksem järgmisest kolmest summast:
toetuslepingus märgitud piirsumma;
kaasrahastamise ülemmäär, mis saadakse projekti abikõlblike kogukulude korrutamisel põhiõigusakti artikli 15 lõikes 4 ette nähtud protsendiga (st 50 % või 75 %), ja
summa, mis saadakse XI lisa punktis I.3.3 määratletud mittetulunduslikkuse põhimõtte kohaldamisel.
Artikkel 13
Tehniline abi
1. Komisjoni algatusel antavat tehnilist abi, mis on määratletud põhiõigusakti artiklis 16, võib fondist rahastada 100 % ulatuses.
2. Liikmesriikide algatusel antavat tehnilist abi, mis on määratletud põhiõigusakti artiklis 17, võib fondist rahastada 100 % ulatuses.
3. Komisjoni või liikmesriikide algatusel antavaks tehniliseks abiks võivad olla hankelepingud, eksperditasud ja/või halduskulud, kui need vastavad III osa 1. peatükis määratud abikõlblikkuse eeskirjadele.
Artikkel 14
Tehnilise abi kulud ühise asutuse korral
1. Kui üks või mitu määratud asutust on neljast fondist kahele või enamale fondile ühised, võib assigneeringud iga asjaomase aastaprogrammi tehnilise abi kulude katmiseks osaliselt või täielikult liita.
2. Tehnilise abi kulud jaotatakse asjaomaste fondide vahel eelistatavalt lihtsa ja representatiivse jaotusvalemi alusel. Valemi kasutamine ei tohi suurendada iga asjaomase aastaprogrammi tehnilise abi kulude piirsummat.
Artikkel 15
Vastutava asutuse poolne kontroll
1. Kontroll, mida vastutav asutus peab põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punkti g kohaselt tegema või mis peab toimuma tema vastutusel, hõlmab vastavalt vajadusele projekti administratiivseid, finantsilisi, tehnilisi ja materiaalseid aspekte.
Kontroll peab tagama, et deklareeritud kulud on reaalsed ja projekti eesmärgiga põhjendatud, et rahastatud projektid on ellu viidud vastavalt toetuslepingutele, et ühenduse toetus ja eelkõige põhiõigusakti artiklis 15 määratletud rahastamisstruktuur on kooskõlas eeskirjadega, et lõpliku abisaaja poolt esitatud kulude hüvitamise taotlused on õiged, et projektid ja kulud on kooskõlas ühenduse ja liikmesriigi õigusnormidega ning et välditakse kulude mitmekordset rahastamist teiste ühenduse ja liikmesriigi toetuskavade raames ning teiste programmiperioodide arvelt.
Kontroll hõlmab lisaks järgmist:
lõplike abisaajate saadetud kulude hüvitamise taotluste haldus- ja finantskontrolli;
lõplike abisaajate deklareeritud kulude, tulu ja sihtotstarbelisest tulust kaetavate kulude asjakohasuse, täpsuse ja abikõlblikkuse kontrolli, mis põhineb vähemalt toetuslepingule lisatud eelarve kõiki jagusid hõlmavate tõendavate dokumentide representatiivsel valimil;
üksikute projektide kohapealset kontrolli, mis põhineb vähemalt eri liiki ja erineva suurusega projektide kõige sobivamat valikut esindaval valimil ning võtab arvesse mis tahes juba kindlaks tehtud ohte, et saaks olla mõistlikult kindel raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute õiguspärasuses ja korrektsuses, arvestades vastutava asutuse kindlaks tehtud ohuastet.
Punktides a ja b nimetatud kontroll ei ole vajalik, kui lõplik abisaaja on kohustatud esitama sõltumatu audiitori auditeerimistõendi, mis hõlmab kõiki punktides a ja b nimetatud aspekte.
2. Iga kontroll dokumenteeritakse, märkides tehtud tööd, kuupäeva, tulemused ja avastatud vigade suhtes võetud meetmed. Vastutav asutus tagab, et kõik kontrolliga seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist. See tähtaeg peatub kohtumenetluse ajaks või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.
3. Kui vastutav asutus tegutseb aastaprogrammi puhul rakendusorganina, nagu on määratletud artikli 7 lõikes 3, tuleb lõikes 1 nimetatud kontrolli käigus järgida ülesannete piisava eraldamise põhimõtet.
Artikkel 16
Kontrolljälg
1. Põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punkti k kohaldamisel peetakse kontrolljälge piisavaks, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele:
see võimaldab võrrelda komisjonile esitatud summasid üksikasjalike raamatupidamisdokumentide ja tõendavate dokumentidega, mis sertifitseerimisasutusel, vastutaval asutusel, volitatud asutustel ja lõplikel abisaajatel on fondist kaasrahastatud projektide kohta;
see võimaldab kontrollida avaliku sektori panuse väljamaksmist lõplikule abisaajale, fondist antud ühenduse toetuse eraldamist ja ülekandmist ning projekti kaasrahastamise allikaid;
see võimaldab kontrollida aastaprogrammi jaoks kehtestatud valikukriteeriumide rakendamist;
see sisaldab iga projekti kohta vastavalt vajadusele tehnilisi näitajaid ja rahastamiskava, toetuse heakskiitmisega seotud dokumente, riigihankemenetluse kohta käivaid dokumente ning aruandeid korraldatud kontrollide ja auditite kohta.
2. Vastutav asutus tagab kõigi fondi rahadest tehtud maksetega seotud dokumentide asukoha registreerimise.
Artikkel 17
Süsteemide auditeerimine ja projektide auditeerimine
1. Põhiõigusakti artikli 30 lõike 1 punktides a ja b nimetatud auditeerimine hõlmab liikmesriikides kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteeme ning auditeerimisasutuse kinnitatud meetodil välja valitud projektide valimit.
Valikumeetod peab
kaasama eri liiki ja erineva suurusega projektide sobiva valiku;
võtma arvesse riigi või ühenduse kontrollide käigus kindlaks tehtud ohutegureid ja kontrolli kulutasuvust.
Valim peab hõlmama vähemalt võrdeliselt ka projekte, mida vastutav asutus on rakendanud rakendusorganina tegutsedes.
Valikumeetod tuleb dokumenteerida.
2. Haldus- ja kontrollisüsteemide auditeerimisel tuleb enne 2013. aastat kontrollida vähemalt üks kord iga järgmist protsessi: programmitöö, ülesannete delegeerimine, projektide valik ja toetuslepingute sõlmimine, projektide järelevalve, maksed, kulude tõendamine, aruandlus komisjonile, võimalike eeskirjade eiramiste avastamine ja käsitlemine ning programmide hindamine.
3. Projekti auditeerimine toimub kohapeal lõpliku abisaaja ja/või projektipartnerite valduses olevate dokumentide ja andmete alusel. Auditeerimise käigus kontrollitakse,
kas projekt vastab aastaprogrammi valikukriteeriumidele, on ellu viidud vastavalt toetuslepingule ja vastab kõikidele tema toimimisele, kasutusele ja eesmärkidele esitatud tingimustele;
kas deklareeritud kulud vastavad lõpliku abisaaja ja/või projektipartnerite valduses olevatele raamatupidamisdokumentidele ja tõendavatele dokumentidele ning kas need andmed vastavad vastutava asutuse või mis tahes volitatud asutuse käsutuses olevatele tõendavatele dokumentidele;
kas kuluartiklid vastavad XI lisas sätestatud abikõlblikkuse nõuetele, riikliku valikumenetluse puhul kindlaks määratud nõuetele, toetuslepingu tingimustele ja tegelikult tehtud töödele, ning kui see on asjakohane, teistele ühenduse ja liikmesriigi õigusnormidele;
kas projekti kasutus või kavandatud kasutus on kooskõlas põhiõigusakti artiklites 2, 3, 4, 5 ja 17 sätestatud eesmärkide või meetmetega, ja kas see vajaduse korral katab sihtelanikkonna;
kas avaliku sektori toetus või eratoetus on makstud lõplikule abisaajale põhiõigusakti artikli 15 lõike 2 kohaselt;
kas on olemas piisav kontrolljälg;
kas puudub huvide konflikt ja on saavutatud head tulemused, seda eelkõige juhtudel, kus vastutav asutus tegutseb projekti rakendusorganina.
4. Põhiõigusakti artikli 30 lõike 1 punkti b kohaldamisel arvatakse auditeeritavate kulude hulka vaid kulud, mis kuuluvad lõike 3 kohaselt auditeerimisele. Kui auditeerimine toimub enne projekti lõpetamist, arvestatakse auditeeritud kulude määra arvutamisel vaid tegelikult auditeeritud kulusid.
5. Kui avastatud probleemid tunduvad olevat oma laadilt süstemaatilised ja võivad seetõttu ohustada teisi projekte, peab auditeerimisasutus korraldama selliste probleemide ulatuse kindlakstegemiseks lisauurimise, sealhulgas vajaduse korral lisaauditeerimise. Asjassepuutuvad asutused peavad võtma vajalikud ennetus- ja parandusmeetmed.
6. Auditeerimisasutus koostab komisjonile deklareeritud kulude auditeerimise tulemuste alusel järeldused ja esitab need komisjonile iga-aastases auditeerimisaruandes. Kui aastaprogrammi veamäär ületab olulisusnivood, mis on 2 % ühenduse toetusest, analüüsib auditeerimisasutus selle vea olulisust ja võtab vajalikke meetmeid, sealhulgas esitab asjakohased soovitused, mis edastatakse vähemalt iga-aastases auditeerimisaruandes.
Artikkel 18
Sertifitseerimisasutuse-poolne kontroll
1. Kui auditeerimisasutuse järeldusotsus haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta on märkustega või eitav, peab sertifitseerimisasutus kontrollima, kas see teave on esitatud komisjonile. Lisaks tagab ta, et vastutav asutus võtab kasutusele asjakohase tegevuskava, et taastada tõhusalt toimiv haldus- ja kontrollisüsteem ning hinnata talitushäire mõju kuludeklaratsioonile.
2. Kui auditeerimisasutus ei kinnita mõnda maksetaotlust või tagasimaksedeklaratsiooni aastaprogrammi rakendamise lõpparuande jaoks, tagab sertifitseerimisasutus õige maksetaotluse või tagasimaksedeklaratsiooni viivituseta koostamise.
3. PEATÜKK
Teave, mis tuleb esitada fondi kasutamise korral
Artikkel 19
Proportsionaalsuse põhimõte
1. Põhiõigusakti artikli 10 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik temale kättesaadavat fondi kasutamise alast teavet komisjonile edastada käesolevas peatükis nimetatud dokumentides proportsionaalselt asjaomasele liikmesriigile eraldatud ühenduse toetuse suurusega, ja kui see on asjakohane, võib selle teabe esitada kokkuvõtlikult.
2. Komisjoni nõudel peab liikmesriik siiski esitama üksikasjalikumat teavet. Komisjon võib nõuda sellist teavet, kui see tundub olevat vajalik selleks, et komisjon saaks tõhusalt täita oma põhiõigusaktis ja finantsmääruses sätestatud kohustusi.
Artikkel 20
Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus
1. Põhiõigusakti artikli 31 lõikes 4 ja artikli 32 lõikes 2 nimetatud haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus esitatakse I lisas toodud näidisele tuginedes.
2. Vastutav asutus tõendab volitatud asutuse rakendatavate süsteemide kirjelduse. Iga määratud asutus kinnitab teda käsitleva haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse täpsust. Lisaks kinnitab kirjelduse täielikkust ka auditeerimisasutus.
3. Komisjon võib kirjeldust läbi vaadates nõuda selgituste esitamist ja soovitada meetmeid, et tagada kooskõla põhiõigusakti sätetega. Vajaduse korral võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad korraldada kohapealse kontrolli.
4. Kui vastutav asutus on neljast fondist kahe või enama jaoks sama või kui kahe või enama fondi puhul kasutatakse ühiseid süsteeme, võib esitada ühiste haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse, rõhutades vajaduse korral mis tahes eripära.
Artikkel 21
Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse muutmine
1. Vastutav asutus peab teavitama komisjoni ametliku kirja teel haldus- ja kontrollisüsteemi igast olulistest muudatusest ning saatma komisjonile haldus- ja kontrollsüsteemide täiendatud kirjelduse hiljemalt sellise muudatuse jõustumise ajal.
2. Olulised muudatused on muudatused, mis avaldavad tõenäoliselt mõju ülesannete eraldamisele, projekti valiku, toetuslepingu sõlmimise, kontrolli- ja maksesüsteemide tõhususele ning teabevahetusele komisjoniga. Olulisteks muudatusteks on eelkõige muudatused määratud asutustes, raamatupidamissüsteemis ning makse- ja sertifitseerimisprotsessides.
3. Haldus- ja kontrollisüsteemide muutmisel järgitakse artiklis 20 sätestatud korda.
Artikkel 22
Programmidokumendid
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artiklis 19 nimetatud mitmeaastase programmi vastavalt II lisas esitatud näidisele.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artiklis 21 nimetatud aastaprogrammid vastavalt III lisas esitatud näidisele.
3. Mitmeaastase programmiga seotud rahastamiskavades liigendatakse eelarvelised summad strateegiasuunistes määratud prioriteetide järgi.
Aastaprogrammidega seotud rahastamiskavades liigendatakse eelarvelised summad põhiõigusakti artiklis 4 määratletud meetmete valdkonna järgi, arvestades ka prioriteete.
Artikkel 23
Aastaprogrammide finantsjaotuse muutmine
1. Liikmesriik peab komisjoni poolt põhiõigusakti artikli 21 lõike 5 kohaselt kinnitatud aastaprogrammi muutmiseks esitama muudetud aastaprogrammi kavandi komisjonile hiljemalt kolm kuud enne abikõlblikkusperioodi lõppu. Komisjon vaatab muudetud programmi läbi ja kiidab võimalikult kiiresti heaks põhiõigusakti artikli 21 lõikes 5 sätestatud korras.
2. Finantsjaotuse muudatus, mis tehakse ilma aastaprogrammi lõike 1 kohaselt muutmata, ei tohi ületada 10 % fondi kogutoetusest ja seda võib lubada vaid vastutavast asutusest mitteolenevatel põhjustel tekkinud olukorras. Selliseid muudatusi tuleb piisavalt selgitada aastaprogrammi rakendamise eduaruandes ja/või lõpparuandes.
Artikkel 24
►M2 Aastaprogrammide ja maksetaotluste rakendamise edu- ja lõpparuanded ◄
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artikli 39 lõikes 4 nimetatud eduaruanded aastaprogrammi rakendamise kohta ja maksetaotlused vastavalt IV lisas esitatud näidisele.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile põhiõigusakti artikli 40 lõike 1 punktis b nimetatud lõpparuanded aastaprogrammi rakendamise kohta ja maksetaotlused vastavalt V lisas esitatud näidisele.
3. Edu- ja lõpparuannetega seotud finantstabelites liigendatakse summad nii strateegiasuunistes määratud prioriteetide kui ka konkreetse prioriteedi järgi.
4. Pidades silmas põhiõigusakti artikli 39 lõikeid 3 ja 4, ei ületa liikmesriigile tehtavate eelmaksete kumulatiivsumma 90 % sellele liikmesriigile aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva rahastamisotsusega eraldatud kogusummast.
Juhul kui liikmesriik on riiklikult eraldanud aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses näidatud summast väiksema summa, ei ületa eelmaksete kumulatiivsumma 90 % riiklikult eraldanud summast.
Artikkel 25
Auditeerimisasutuse koostatavad dokumendid
1. Põhiõigusakti artikli 30 lõike 1 punktis c nimetatud auditeerimisstrateegia koostatakse vastavalt VI lisas esitatud näidisele. ►M3 Auditeerimisstrateegia muudatused, mis on esitatud põhiõigusakti artikli 30 lõike 1 punkti c kohaselt ja mille komisjon on heaks kiitnud, esitatakse komisjonile võimalikult kiiresti. Täiendatud auditeerimisstrateegia kehtestatakse vastavalt VI lisas esitatud näidisele, märkides ära tehtud täiendused. ◄
2. Auditeerimisasutus esitab aasta auditeerimiskava 2010. aastast alates enne iga aasta 15. veebruari, välja arvatud juhul, kui viimase kahe komisjoni poolt heakskiidetud aastaprogrammi puhul ei ületa komisjoni aastamakse 1 miljonit eurot. Auditeerimiskava kehtestatakse vastavalt VI lisas esitatud näidisele. Liikmesriigid ei pea iga-aastaste auditeerimiskavade esitamisel auditeerimisstrateegiat uuesti esitama. Põhiõigusakti artikli 30 lõikes 2 sätestatud ühise auditeerimisstrateegia korral võib esitada ühise aasta auditeerimiskava.
3. Põhiõigusakti artikli 30 lõike 3 punktides a ja b nimetatud auditeerimisaruanne ja arvamused peavad põhinema süsteemide ja projektide auditeerimisstrateegia kohasel auditeerimisel ning koostatakse vastavalt VII lisa A ja B osades esitatud näidistele.
4. Põhiõigusakti artikli 30 lõike 3 punktis c nimetatud kehtivusdeklaratsioon peab põhinema auditeerimisasutuse kogu auditeerimistegevuse ja vajaduse korral lisakontrolli andmetel. Kehtivusdeklaratsioon koostatakse vastavalt VII lisa C osas esitatud näidisele.
5. Kui kontrolli ulatus on piiratud või kui avastatud eeskirjade eiramiste arv ei võimalda anda põhiõigusakti artikli 30 lõike 3 punktis b nimetatud iga-aastast järeldusotsust või sama artikli punktis c nimetatud deklaratsiooni märkusteta, peab auditeerimisasutus seda põhjendama ning hindama probleemi ulatust ja selle finantsmõju.
Artikkel 26
Sertifitseerimisasutuse koostatavad dokumendid
1. Põhiõigusakti artikli 39 lõikes 4 nimetatud teise eelmakse taotlusele lisatava tõendusmaterjali koostab sertifitseerimisasutus ja vastutav asutus esitab selle komisjonile VIII lisas esitatud kujul.
2. Põhiõigusakti artikli 40 lõike 1 punktis a nimetatud lõppmakse taotlusele lisatava tõendusmaterjali koostab sertifitseerimisasutus ja vastutav asutus esitab selle komisjonile IX lisas esitatud kujul.
4. PEATÜKK
Aruandlus eeskirjade eiramise kohta
Artikkel 27
Esialgne aruandlus – eeskirjade eiramine
1. Liikmesriigid teatavad IV ja V lisas esitatud näidistele vastavates aastaprogrammide rakendamise edu- ja lõpparuannetes komisjonile kõigist eeskirjade eiramise juhtumitest, mis on esimest korda halduslikult või kohtulikult tuvastatud.
Aruandes märgitakse ära
asjaomane fond, aastaprogramm ja projekt;
säte, mida on rikutud;
eeskirjade eiramise võimalusele viitava esmakordse teabe saamise kuupäev ja allikas;
kuidas eeskirjade eiramine toime pandi;
vajaduse korral see, kas eiramine annab alust kelmusekahtluseks;
kuidas eeskirjade eiramine avastati;
eiramisega seotud ühenduse toetuse suurus.
Järgmistest juhtumitest ei tule siiski teatada, kui ei ole tegemist kelmusekahtlusega:
kui eeskirjade eiramisega seoses Euroopa ühenduste üldeelarvest makstav summa on alla 10 000 euro;
kui eeskirjade eiramise ainus põhjus on see, et aastaprogrammi kaasatud projekti ei viida osaliselt või täielikult ellu lõpliku abisaaja maksejõuetuse tõttu;
kui lõplik abisaaja teavitab vastutavat asutust eiramisest ise, ilma et talle survet avaldataks, ja enne, kui vastutav asutus eiramise avastab, olgu enne või pärast avaliku sektori makse tegemist;
kui vastutav asutus avastab ja parandab vea enne avaliku sektori makse tegemist lõplikule abisaajale ning enne asjaomase kulu lisamist komisjonile esitatavasse kuludeklaratsiooni.
2. Komisjoni nõudel peavad liikmesriigid igal juhul esitama lisaandmeid järgmiste asjaolude kohta:
vajaduse korral asjaga seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid;
ajavahemik või aeg, millal eeskirjade eiramine toime pandi;
riigiasutused või -organid, kes eeskirjade eiramisest ametlikult teada andsid, ning haldus- või õigusmeetmeid võtvad asutused;
eeskirjade eiramise esmakordse haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev;
asjaga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute või muude osalevate subjektide andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole eiramise laadi tõttu eeskirjade eiramise vastu võitlemisel olulised;
projekti kogueelarve ja avaliku sektori kavandatav makse ning ühenduse ja riigi toetuste osatähtsus kaasrahastamisel;
kui suure avaliku sektori maksega on eeskirjade eiramine seotud ja vastav ohustatud ühenduse toetus;
kui kindlakstehtud isikutele või muudele subjektidele ei ole punktis g nimetatud avaliku sektori makset välja makstud, siis see, kui suures summas oleks eeskirjade eiramise avastamata jäämise korral alusetuid makseid tehtud;
maksete peatamise võimalikkus ja sissenõudmise võimalused;
põhjendamatu kulutuse laad.
3. Kui puuduvad mõned lõikes 2 nimetatud andmed, eelkõige andmed eeskirjade eiramise viisi ja eeskirjade eiramise avastamise viisi kohta, peavad liikmesriigid võimaluse korral esitama puuduvad andmed järgmistes komisjonile esitatavates eeskirjade eiramise aruannetes.
Artikkel 28
Järelmeetmete aruandlus – sisse nõudmata summad
1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, viidates artikli 27 kohaselt esitatud varasemale aruandele, varem teatatud eeskirjade eiramiste suhtes algatatud menetlustest ja menetluse tagajärjel toimunud olulistest muudatustest. See teave esitatakse aastaprogrammide rakendamise edu- või lõpparuannetes IV ja V lisas esitatud näidiste kohaselt.
Aruandes tuuakse ära summad, mis on juba sisse nõutud või mille sissenõudmine on tõenäoline.
2. Komisjoni nõudel peavad liikmesriigid igal juhul esitama lisaandmeid järgmiste asjaolude kohta:
ajutised meetmed, mida liikmesriigid on rakendanud alusetult makstud summade sissenõudmise tagamiseks;
kohtu- ja haldusmenetlused, mis on algatatud eesmärgiga sisse nõuda alusetult makstud summad ja rakendada sanktsioone;
sissenõudmismenetlusest loobumise põhjused;
kriminaalsüüdistusest loobumise põhjused.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist selliseid menetlusi lõpetavatest haldus- ja kohtuotsustest või nende põhipunktidest ja märgivad eelkõige seda, kas tuvastatu põhjal võib kahtlustada kelmust.
Artikkel 29
Kontaktid liikmesriikidega
1. Komisjon on asjaomaste liikmesriikidega ühenduses, et täiendada teavet artiklis 27 nimetatud eeskirjade eiramiste, artiklis 28 nimetatud menetluste ja sissenõudmisvõimaluste kohta.
2. Lõikes 1 nimetatud ühenduse pidamisest olenemata teavitab komisjon liikmesriike, kui eeskirjade eiramise laadi põhjal võib oletada, et samasugune või sarnane eiramine võib toimuda ka teistes liikmesriikides.
Artikkel 30
Teabe kasutamine
1. Komisjon võib kasutada mis tahes üld- või operatiivteavet, mille liikmesriigid on edastanud käesoleva otsuse alusel, riskianalüüside tegemiseks, saadud teabe põhjal aruannete koostamiseks ja selliste ettevaatusabinõude väljatöötamiseks, mis aitavad ohte tõhusamalt kindlaks teha.
2. Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriike korrapäraselt lõikes 1 nimetatud teabe kasutamisest.
5. PEATÜKK
Teave ja avalikustamine
Artikkel 31
Teave võimalikele lõplikele abisaajatele
1. Vastutav asutus tagab mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammidega seotud põhiliste näitajate ning asjaomase rahalise toetuse üksikasjade laialdase levitamise ja selle, et need tehakse kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele.
Vastutav asutus võib siiski avalikku julgeolekut silmas pidades otsustada hoida konfidentsiaalsena mitmeaastases programmis või aastaprogrammides ette nähtud asutusesisese juhtimiskorralduse ja muu fondi rakendamisega seotud teabe.
2. Vastutav asutus esitab võimalikele lõplikele abisaajatele vähemalt järgmised andmed:
abikõlblikkuse tingimused, mida tuleb täita aastaprogrammi raames toetuse saamiseks;
rahastamistaotluste läbivaatamise menetluskord ja asjakohased tähtajad;
rahastatavate projektide valiku kriteeriumid;
nende isikute andmed, kes võivad anda teavet aastaprogrammide kohta.
Vastutav asutus teavitab lisaks võimalikke lõplikke abisaajaid artikli 33 lõike 2 punktis b sätestatud avalikustamisest.
Artikkel 32
Teave lõplikele abisaajatele
Vastutav asutus teatab lõplikele abisaajatele, et rahastamise heakskiitmine tähendab ka seda, et kiidetakse heaks nende lisamine artikli 33 lõike 2 punkti b kohaselt avaldatud lõplike abisaajate nimekirja.
Artikkel 33
Vastutava asutuse kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega
1. Vastutav asutus tagab teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise, et kindlustada võimalikult laialdane kajastus massiteabevahendites, selleks kasutab ta asjakohasel territoriaalsel tasandil mitmesuguseid sidevahendeid ja kommunikatsioonimeetodeid.
2. Vastutav asutus korraldab vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise:
2008. aastast alates igal aastal vähemalt üks teavitamistegevus, mille käigus tutvustatakse mitmeaastast programmi või aastaprogrammi(de) tulemusi;
lõplike abisaajate nimekiri, projektinimede ning neile eraldatud avaliku sektori ja ühenduse toetuse suuruse iga-aastane avalikustamine vähemalt veebilehel. Põhiõigusakti artiklis 7 määratletud sihtrühmadesse kuuluvaid üksikisikuid ei nimetata. Veebilehe aadress edastatakse komisjonile.
Artikkel 34
Lõplike abisaajate kohustused seoses üldsusele suunatud teabe ja avalikustamisega
1. Lõplik abisaaja on kohustatud lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid kasutades teavitama üldsust fondist saadud toetusest.
2. Lõplik abisaaja paneb üles alalise, silmapaistva ja suure tahvli hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sellise projekti lõpetamist, mis vastab järgmistele tingimustele:
projektile eraldatud ühenduse kogutoetus on üle 100 000 euro ja
tegu on mingi füüsilise eseme ostmise või infrastruktuuri- või ehitusprojekti rahastamisega.
Tahvlile märgitakse projekti liik ja nimi. Lisaks peab tahvli pinnast vähemalt 25 % hõlmama artiklis 35 nimetatud teave.
3. Kui projekti rahastatakse fondist kaasrahastatava aastaprogrammi raames, tagab lõplik abisaaja projektis osalejate teavitamise sellisest rahastamisest.
4. Kõik selliste projektidega seotud dokumendid, sealhulgas kõik osalemis- või muud tunnistused, peavad sisaldama märget, et asjaomast projekti kaasrahastab fond.
Artikkel 35
Teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehnilised omadused
Kõik lõplikele abisaajatele, võimalikele lõplikele abisaajatele ja üldsusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmed peavad sisaldama järgmist:
X lisas kirjeldatud graafilistele standarditele vastavat Euroopa Liidu embleemi ja viidet Euroopa Liidule;
viidet fondile;
vastutava asutuse märget, milles rõhutatakse ühenduse toetuse lisaväärtust.
Punkte 1 ja 3 ei kohaldata väikeste reklaamide ega neljast fondist kahe või enama fondiga seotud reklaamidele.
6. PEATÜKK
Isikuandmed
Artikkel 36
Isikuandmete kaitse
1. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et takistada põhiõigusakti artikli 27 lõike 1 punktis h nimetatud teabe, komisjoni poolt kohapealse kontrolli käigus kogutud teabe ja 4. peatükis nimetatud teabe omavolilist üleandmist või ebaseaduslikku juurdepääsu sellisele teabele.
2. Neljandas peatükis nimetatud teavet võib liikmesriikides või ühenduse institutsioonides edastada ainult sellistele isikutele, kelle kohustused eeldavad sellele juurdepääsu, kui sellist teavet esitav liikmesriik ei ole sõnaselgelt lubanud selle teabe edastamist teistele isikutele.
7. PEATÜKK
Elektrooniline andmevahetus
Artikkel 37
Elektrooniline andmevahetus
Teavet edastatakse lisaks 3. peatükis nimetatud dokumentide nõuetekohaselt allkirjastatud paberversioonidele ka elektroonilisel teel.
Artikkel 38
Andmevahetuseks vajalik arvutisüsteem
1. Kui komisjon töötab fondi rakendamise eesmärgil välja arvutisüsteemi turvaliseks andmevahetuseks komisjoni ja iga liikmesriigi vahel, teavitatakse liikmesriike sellise arvutisüsteemi väljatöötamisest ja nad kaasatakse nende taotlusel sellise arvutisüsteemi väljatöötamisse.
2. Komisjon ja määratud asutused ning organid, kellele ülesanded on delegeeritud, salvestavad 3. peatükis nimetatud dokumendid lõikes 1 nimetatud arvutisüsteemi.
3. Liikmesriike võib lisaks kutsuda üles esitama vabatahtlikult artiklites 27 ja 28 nimetatud teavet, kasutades selleks olemasolevat erisüsteemi, mida komisjon kasutab struktuurifondide raames avastatud eeskirjade eiramiste kogumiseks.
4. Ühise arvutisüsteemi ning riiklike, piirkondlike ja kohalike arvutisüsteemide vahelise liidese kulud ning riiklike, piirkondlike ja kohalike süsteemide ühise süsteemi tehnilistele nõuetele kohandamise kulud on põhiõigusakti artikli 17 kohaselt abikõlblikud.
III OSA
EUROOPA TAGASIPÖÖRDUMISFONDI ERISÄTTED
1. PEATÜKK
Abikõlblikkuse eeskirjad
Artikkel 39
Abikõlblikkuse eeskirjad
1. Põhiõigusakti artikli 35 lõikes 4 nimetatud aastaprogrammide alusel rahastatavate meetmetega seoses tekkinud kulude abikõlblikkus otsustatakse XI lisas sätestatud eeskirja alusel.
2. Eeskirju kohaldatakse lõplikel abisaajatel tekkinud kulude suhtes ja neid kohaldatakse mutatis mutandis projektipartneritel tekkinud kulude suhtes.
3. Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevas otsuses sätestatust rangemaid siseriiklikke abikõlblikkuse eeskirju.
Komisjoni ülesanne on hinnata, kas kohaldatavad siseriiklikud abikõlblikkuse eeskirjad vastavad sellele tingimusele.
IV OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 40
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovaki Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
LISAD
|
I LISA. |
Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse näidis |
|
II LISA. |
Mitmeaastase programmi näidis |
|
III LISA. |
Aastaprogrammi näidis |
|
IV LISA. |
Aastaprogrammi rakendamise eduaruande näidis |
|
A. |
Tehniline aruanne |
|
B. |
Teise eelmakse taotlus |
|
V LISA. |
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuande näidis |
|
A. |
Tehniline aruanne |
|
B. |
Lõppmakse taotlus / tagasimaksedeklaratsioon |
|
VI LISA. |
Auditeerimisstrateegia näidis |
|
Auditeerimisstrateegia lisa(d): aastakavad |
|
|
VII LISA. |
Auditeerimisasutuse aruande näidis |
|
A. |
Aasta auditeerimisaruanne |
|
B. |
Järeldusotsus haldus- ja kontrollisüsteemide toimimise kohta |
|
C. |
Maksetaotluse kehtivuse tõendamine |
|
VIII LISA. |
Näidistõend teise eelmakse taotlemiseks |
|
IX LISA. |
Näidistõend lõppmakse tegemiseks |
|
X LISA. |
Juhised embleemi ja standardvärvide kohta |
|
XI LISA. |
Euroopa tagasipöördumisfondi kulutuste abikõlblikkuse eeskiri |
I LISA
HALDUS- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE KIRJELDUSE NÄIDIS
Esialgne versioon
Komisjoniga peetud arutelu järel muudetud versioon (number, kuupäev pp/kk/aaaa)
Muudel põhjustel muudetud versioon
LIIKMESRIIK:
FOND(ID):
PEAMINE KONTAKTISIK:
ESITATUD TEAVE KIRJELDAB:
1. ANDMED MÄÄRATUD ASUTUSTE KOHTA
1.1. Üldine teave määratud asutuste kohta
1.1.1. Erinevate asutuste määramisel tehtud valikute lühike kirjeldus
1.1.2. Andmed selle kohta, kas nende haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad
Kui mitte, siis märkida, millal need toimima hakkavad
1.1.3. Andmed selle kohta, kas komisjon on andnud volitused kasutada neid haldus- ja kontrollisüsteeme ka teiste ühenduse rahastamisvahendite puhul (kui on asjakohane)
1.2. Kõigi organisatsioonide, mille raames määratud asutused tegutsevad, täielik(ud) struktuuriskeem(id)
1.3. Vastutav asutus
1.3.1. Vastutava asutuse ametliku määramise kuupäev ja viis
1.3.2. Vastutava asutuse õiguslik seisund
1.3.3. Otseselt vastutava asutuse ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) vastutava asutuse alluvuses olevate muude organite poolt (delegeeritud ülesanded, välja arvatud volitatud asutustele punkti 1.4 kohaselt delegeeritud ülesanded) täidetavate ülesannete kirjeldus
1.3.4. Üksuste struktuuriskeem ja ülesannete kirjeldus (sealhulgas ligikaudne ametikohtade arv)
1.3.5. Andmed selle kohta, kas vastutav asutus võib tegutseda ka fondist kaasrahastatavate projektide rakendusorganina
1.3.6. Ühiste ülesannete ja süsteemide kirjeldus, kui rohkem kui ühe fondi jaoks neljast kasutatakse sama vastutavat asutust
1.4. Volitatud asutus(ed)
1.4.1. Volitatud asutus(t)e määramise põhjused
1.4.2. Volitatud asutus(t)e ametliku määramise kuupäev ja viis
1.4.3. Volitatud asutus(t)e õiguslik seisund
1.4.4. Otseselt volitatud asutus(t)e ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) volitatud asutuse alluvuses olevate muude organite poolt (delegeeritud ülesanded) täidetavate ülesannete kirjeldus
1.4.5. Üksuste struktuuriskeem ja ülesannete kirjeldus (sealhulgas ligikaudne ametikohtade arv)
1.4.6. Andmed selle kohta, kas volitatud asutus(ed) võib/võivad tegutseda ka fondist kaasrahastatavate projektide rakendusorgani(te)na
1.4.7. Ühiste ülesannete ja süsteemide kirjeldus, kui rohkem kui ühe fondi jaoks neljast kasutatakse sama/samu volitatud asutust/asutusi.
1.5. Sertifitseerimisasutus
1.5.1. Sertifitseerimisasutuse ametliku määramise kuupäev ja viis
1.5.2. Sertifitseerimisasutuse õiguslik seisund
1.5.3. Otseselt sertifitseerimisasutuse ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) sertifitseerimisasutuse alluvuses olevate muude organite poolt (delegeeritud ülesanded) täidetavate ülesannete kirjeldus
1.5.4. Üksuste struktuuriskeem ja ülesannete kirjeldus (sealhulgas ligikaudne ametikohtade arv)
1.5.5. Ühiste ülesannete ja süsteemide kirjeldus, kui rohkem kui ühe fondi jaoks neljast kasutatakse sama sertifitseerimisasutust.
1.6. Auditeerimisasutus
1.6.1. Auditeerimisasutuse ametliku määramise kuupäev ja viis
1.6.2. Auditeerimisasutuse õiguslik seisund
1.6.3. Otseselt auditeerimisasutuse ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) auditeerimisasutuse alluvuses olevate muude organite poolt (delegeeritud ülesanded) täidetavate ülesannete kirjeldus
1.6.4. Üksuste struktuuriskeem ja ülesannete kirjeldus (sealhulgas ligikaudne ametikohtade arv)
1.6.5. Auditeerimisasutuse ja (kui on asjakohane ja/või ette nähtud) muude auditeerimist tegevate organite (delegeeritud ülesanded) töötajate kvalifikatsioon
1.6.6. Ühiste ülesannete ja süsteemide kirjeldus, kui rohkem kui ühe fondi jaoks neljast kasutatakse sama auditeerimisasutust
1.6.7. Meetmete kirjeldus, mis tagavad auditeerimisasutuse sõltumatu seisundi vastavalt artiklile 8, kui vastutav asutus võib tegutseda ka fondist kaasrahastatavate projektide rakendusorganina
Punktide 2–4 täitmise juhend
Tabelite esimene osa
Protsesside kirjeldus peaks sisaldama kõigi määratud asutuste (või nende alluvuses olevate organite) poolt täidetavaid ülesandeid ja nende koostoimet. Kirjeldus peaks olema lühike ja kokkuvõtlik, kuid siiski andma selge ülevaate protsesside tegelikust toimimisest.
Tabelite teine osa
Kontroll-loendis tuleb iga eesmärgi juurde märkida, kas see on täidetud või mitte, ning lisada asjakohane teave. Kui eesmärki ei ole saavutatud, tuleb lisada selgitus, ja kui see on asjakohane, selle eeldatav täitmise kuupäev.
Kui menetlused on ametlikud, lisada viide vastavale dokumendile
2. MÄÄRATUD ASUTUSTE TOIMIMINE
|
2.1. Määratud asutuste määramine ja järelevalve |
|||
|
Iga määratud asutuse asutamisprotsessi lühike kirjeldus [kirjeldus peab hõlmama kõiki asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Liikmesriigi ja määratud asutuste vahelisi suhteid reguleerivates eeskirjades on määratletud asjakohased kohustused. |
jah/ei |
|
|
2 |
Liikmesriik on koostanud määratud asutustele juhised, tagamaks usaldusväärset finantsjuhtimist (koolituse ja/või juhendite kaudu). |
jah/ei |
|
|
3 |
Kõik asutused teevad oma töötajatele teatavaks organisatsiooni ülesanded ja eesmärgid, samuti töötajate ametijuhendid ja eeldatavad töötulemused. |
jah/ei |
|
|
4 |
On võetud meetmed, mis tagavad, et erinevad asutused on komplekteeritud nende ülesannete täitmiseks vajaliku arvu, tööstaaži ja kogemusega töötajatega. |
jah/ei |
|
|
2.2. Ülesannete lahusus |
|||
|
Lühike kirjeldus kehtestatud meetmetest, millega tagatakse nõuetekohane ülesannete lahusus [Kirjeldus peab hõlmama kõiki asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
On kehtestatud reeglid, mis tagavad nõuetekohase ülesannete lahususe vastutava asutuse üksuste vahel lepingute/toetuslepingute sõlmimisel. |
jah/ei |
|
|
2 |
On kehtestatud reeglid, mis tagavad nõuetekohase ülesannete lahususe vastutava asutuse üksuste vahel finantstehingute algatamisel, kontrollimisel ja kinnitamisel. |
jah/ei |
|
|
3 |
Auditeerimisasutus on oma ülesannetes sõltumatu vastutavast asutusest ja sertifitseerivast asutusest. |
jah/ei |
|
|
4 |
Sertifitseeriv asutus ei osale ühenduse vahenditega seotud valimis- ja rakendamisprotsessis ning finantstehingutes. |
jah/ei |
|
|
2.3. Järelevalve volitatud asutus(t)e üle – kui on asjakohane |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Delegeeritavad ülesanded on selgelt määratletud. |
jah/ei |
|
|
2 |
Delegeeritavate ülesannetega seotud menetlused on kehtestatud ja nende vastavus põhiaktis/rakenduseeskirjades määratletud nõuetele on kontrollitud. |
jah/ei |
|
|
3 |
Tehakse teenistuslikku järelevalvet, et tagada ülesannete täitmine vastavalt kehtestatud korrale. |
jah/ei |
|
|
2.4. Järelevalve muude ülesannete täitmise üle, kui neid ei täida asutused ise – kui on asjakohane |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus peab hõlmama kõiki asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Kui vastutava asutuse alluvuses tegutsevad muud organid (ja neid ei loeta volitatud asutusteks), on olemas järelevalvemehhanismid, millega tagatakse usaldusväärne finantsjuhtimine. |
jah/ei |
|
|
2 |
Kui auditeerimisteenuseid tellitakse väljastpoolt ja kui on organeid, mis tegutsevad auditeerimisasutuse alluvuses, on olemas järelevalvemehhanismid, millega tagatakse ühtne auditeerimismetoodika ja järjepidevus auditite tegemisel. |
jah/ei |
|
|
3 |
Kui sertifitseerimisteenuseid tellitakse väljastpoolt ja kui on organeid, mis tegutsevad sertifitseerimisasutuse alluvuses, on olemas järelevalvemehhanismid, millega tagatakse ühtne lähenemine sertifitseerimistegevusele. |
jah/ei |
|
|
4 |
Kui teenuseid tellitakse eraõiguslikelt asutustelt, millel ei ole avalike teenuste osutamise kohustust, on määratletud mehhanismid, millega tagatakse, et ülesanded, mida võib neile delegeerida, ei sisalda avaliku võimu teostamist ega nõua diskretsiooniõiguse kasutamist. |
jah/ei |
|
3. TEGEVUS JA FINANTSMENETLUSED
|
3.1. Mitmeaastaste programmide kehtestamine |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
On ette nähtud kord, millega tagatakse partnerluse põhimõtte rakendamine vastavalt kehtivatele riiklikele eeskirjadele ja tavadele. |
jah/ei |
|
|
2 |
On määratletud menetlused, millega kontrollitakse mitmeaastase programmi kooskõla strateegiliste suunistega ja selle vastavust ühenduse õigusaktidele, eelkõige nendele ühenduse õigusaktidele, mille eesmärk on tagada isikute vaba liikumine koostoimes nendega otseselt seotud välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega. |
jah/ei |
|
|
3 |
Mitmeaastase programmi kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik. |
jah/ei |
|
|
3.2. Aastaprogrammide kehtestamine |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
On kehtestatud menetlused, millega tagatakse: — kooskõla aastaprogrammide ja mitmeaastase programmi vahel; — aastaprogrammides kavandatud meetmete abikõlblikkus; — nende meetmete kooskõla ja vastastikune täiendavus teiste siseriiklike ja ühenduse vahenditega; — vastavus kaasrahastamise määra puudutavatele eeskirjadele; — vastavus strateegilistes suunistes toodud prioriteetidele / konkreetsetele prioriteetidele. |
jah/ei |
|
|
2 |
On kehtestatud menetlused, millega võimaldatakse aastaprogrammi muuta põhiaktis kirjeldatud nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordade korral, kui on asjakohane. |
jah/ei |
|
|
3 |
On kehtestatud menetlused, millega võimaldatakse esitada aastaprogrammi muudatust, kui see on nõutav käesoleva artikli 23 lõike 1 kohaselt. |
jah/ei |
|
|
4 |
Kõik muudatused aastaprogrammi eraldiste jaotuses ja nende põhjused dokumenteeritakse. |
jah/ei |
|
|
5 |
Kõik aastaprogrammi muudatused, mis ei ole seotud eraldiste jaotusega (näiteks konkursikutsete iseloom ja ajastus või tehnilise abi ulatus), ja nende põhjused dokumenteeritakse. |
jah/ei |
|
|
3.3. Auditeerimisstrateegia ja iga-aastaste auditeerimiskavade kehtestamine |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus puudutab auditeerimisasutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
On koostatud eeskirjad, millega tagatakse, et vastutav asutus edastab auditeerimisasutusele läbipaistvat ja nõuetekohast teavet rakendatud juhtimismenetluste ja projektide kohta enne programmeerimistöö algust ja kogu programmeerimistöö kestel. |
jah/ei |
|
|
2 |
On kehtestatud menetlused iga-aastaste (igal aastal auditeerimisstrateegiale lisatavate) auditeerimiskavade koostamiseks ja nende õigeaegseks saatmiseks komisjonile (kui see on asjakohane). |
jah/ei |
|
|
3 |
Nõuetekohaselt volitatud isik kiidab heaks auditeerimisstrateegia ja iga-aastased auditeerimiskavad. |
jah/ei |
|
|
3.4. Rakendusorganina toimiv vastutav asutus – kui on asjakohane |
|||
|
Lühiülevaade põhjustest, miks viib vastutav asutus projekte ellu otse, ning haldus- ja kontrollisüsteemide tugevdamiseks ette nähtud konkreetsetest meetmetest [Ülevaade peab hõlmama kõiki asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Põhjendus, miks vastutav asutus peab projekte ellu viima, dokumenteeritakse ja kiidetakse heaks nõuetekohasel tasemel. |
jah/ei |
|
|
2 |
On olemas konkreetsed meetmed, millega tagatakse, et projektide iseloom ja eesmärgid on vastavuses fondi jaoks määratletud tingimustega. |
|
|
|
3 |
On olemas konkreetsed meetmed, millega välditakse huvide konflikti vastutava asutuse poolt ellu viidavate projektide puhul. |
jah/ei |
|
|
4 |
On olemas konkreetsed meetmed, millega tagatakse, et projektide elluviimisel vastutava asutuse poolt järgitakse kulutustele vastava tulu põhimõtet. |
jah/ei |
|
|
5 |
On kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et neid projekte reguleerivad lepingutingimused on selged ja põhjalikud, eelkõige rahastamistingimuste, maksetingimuste ja abikõlblikkuse reeglite ning tegevus- ja finantsaruandluse nõuete osas. |
jah/ei |
|
|
6 |
On olemas konkreetsed meetmed, millega tagatakse, et vastutava asutuse ellu viidud projektid ei mõjutaks tema põhiaktis sätestatud peamiste ülesannete täitmist. |
jah/ei |
|
|
7 |
Kui vastutav asutus tegutseb rakendusorganina, asub auditeerimisasutus mõnes teises organisatsioonis väljaspool vastutavat asutust (kui see ei ole nii, palun kirjeldada kasutusele võetud lisatagatisi, mis tagavad auditeerimisasutuse nõuetekohase sõltumatuse). |
jah/ei |
|
|
8 |
Auditeerimisstrateegia hõlmab konkreetseid riske, mis võivad olla seotud vastutava asutuse poolt rakendatavate projektidega. |
jah/ei |
|
|
3.5. Projektide valik ja rakendamine (vastutav asutus tegutseb hankelepinguid sõlmiva üksusena) |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Konkursikutse (või pakkumiskutse) korral on kehtestatud reeglid, millega tagatakse avalik konkurss ja piisav teavitus. |
jah/ei |
|
|
2 |
Valikukriteeriumid on vastavuses põhiaktis määratletud miinimumkriteeriumitega. |
jah/ei |
|
|
3 |
Kehtestatud on menetlused ettepanekute (või pakkumiste) vastuvõtmiseks. |
jah/ei |
|
|
4 |
Kehtestatud on menetlused, millega tagatakse, et ettepanekuid (või pakkumisi) hinnatakse vastavalt eelnevalt määratletud reeglitele ja kriteeriumidele läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. |
jah/ei |
|
|
5 |
Hankelepingu sõlmimise otsuse ja lepingud/toetuslepingud kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik. |
jah/ei |
|
|
6 |
Kehtestatud on menetlused, millega tagatakse taotlejate piisav teavitamine valikuprotsessi tulemustest. |
jah/ei |
|
|
7 |
Kehtestatud on menetlused, millega tagatakse toetuslepingute / lepingute rakendamise järelevalve vastavalt lepingutingimustele. |
jah/ei |
|
|
3.6. Lõplike abisaajate poolt ellu viidavate projektide järelevalve |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Määratakse kindlaks kõikide projektide peamised tegevus- ja finantsnäitajad, nende üle tehakse järelevalvet ja need edastatakse vastutavale asutusele. |
jah/ei |
|
|
2 |
Ette on nähtud vastutava asutuse kohapealsed kontrollid projektide (nii tegevus- kui ka finantsaspektide) järelevalve eesmärgil. |
jah/ei |
|
|
3 |
Vastutav asutus tagab, et lõplikud abisaajad kasutavad nõuetekohast elektroonset raamatupidamissüsteemi. |
jah/ei |
|
|
4 |
Vastutav asutus tagab, et lõplikud abisaajad järgivad EL poolse rahastamisega seonduvaid nähtavuse nõudeid. |
jah/ei |
|
|
3.7. Projekti finantsjuhtimine |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Hõlmab vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Finantstehingud kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik |
jah/ei |
|
|
2 |
Enne kõigi maksete/tagasimaksete tegemist tehakse kontroll, eelkõige selleks et jälgida järgmist: — maksekorralduse õigsust ja nõuetekohasust fondi abikõlblikkuse reeglite suhtes; — kas projekti raames kaasrahastatavad tooted on tegelikult üle antud ja/või teenused tegelikult osutatud; — avalikest või eravahenditest saadud osamaksete õigsust, täielikkust ja tegelikku maksmist; — kas kõigi auditite tulemusi on arvesse võetud. |
jah/ei |
|
|
3 |
Tehakse kontrolle, et saada piisavat kinnitust tehingute seaduslikkuse ja nõuetekohasuse kohta. |
jah/ei |
|
|
4 |
Kogu programmitöö perioodi vältel tehakse teenistuslikku järelevalvet, millega tagatakse kehtestatud finantsmenetluste järgimine. |
jah/ei |
|
|
5 |
Tehakse kontrolle teiste ühenduse finantsprogrammidega vastastikuse täiendavuse osas, et vältida kahekordset rahastamist. |
jah/ei |
|
|
3.8. Eeskirjade eiramine, korrektsioonid ja tagasimaksed |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus peab hõlmama vastutavat asutust, volitatud asutust/asutusi ning sertifitseerimisasutust] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Määratletud on eeskirjade eiramise mõisted ning need vastavad ühenduse nõuetele. |
jah/ei |
|
|
2 |
On olemas mehhanismid, millega tagatakse eeskirjade eiramise õigeaegne avastamine ning parandavate meetmete viivitamatu rakendamine. |
jah/ei |
|
|
3 |
On olemas menetlused, millega tagatakse, et komisjoni teavitatakse pidevalt avastatud eeskirjade eiramisest ning vajaduse korral võetakse parandav meede vastavalt käesolevas otsuses sätestatud kohustustele. |
jah/ei |
|
|
4 |
On olemas menetlused, millega tagatakse nõuetekohane väljastatud sissenõudekorralduste ja vajaduse korral viiviste maksmise kontroll. |
jah/ei |
|
|
5 |
Kui sissenõudekorraldusi ei saa täita, tehakse kindlaks selle põhjused, mille põhjal hinnatakse, kas liikmesriigid peaksid toetuse ühenduse eelarvesse tagasi maksma või mitte. |
jah/ei |
|
|
3.9. Auditite ettevalmistamine ja rakendamine |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus peab hõlmama auditeerimisasutust, vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi kui potentsiaalseid auditeeritavaid ning sertifitseerimisasutust kui kokkuvõtete saajat] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Auditeerimistava on kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditega. |
jah/ei |
|
|
2 |
Põhiaktis määratletud nõuete alusel on koostatud audiitoritele auditijuhend. |
jah/ei |
|
|
3 |
Tehakse auditeid, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist. |
jah/ei |
|
|
4 |
Abikõlblike kulude kontrolli tehakse asjakohase valimi alusel ja see koosneb vähemalt 10 % abikõlblikest kuludest. |
jah/ei |
|
|
5 |
Abikõlblike kulude kontrolli käigus kontrollitakse vähemalt järgmiste elementide nõuetelevastavust, mõjusust ja tõhusust: valikumenetlus, projekti eesmärgid, tegelikud tulemused, kulude abikõlblikkus, kulude tõendusdokumentide kehtivus, riiklik kaasrahastamine, kontrolljälg. |
jah/ei |
|
|
6 |
Varasemate auditisoovituste täitmise järelkontroll toimub regulaarselt. |
jah/ei |
|
|
7 |
Vastutava asutuse poolt ellu viidavate projektide üle tehakse korralikku järelevalvet. |
jah/ei |
|
|
3.10. Aastaprogrammide auditeerimisaruanded ja asjakohased deklaratsioonid |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Kirjeldus peab hõlmama auditeerimisasutust] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
On kehtestatud menetlused süsteemide auditi ja projektide auditi tulemuste konsolideerimiseks iga aastaprogrammi puhul. |
jah/ei |
|
|
2 |
Tehakse kontrolle maksekorralduste kehtivuse hindamiseks. |
jah/ei |
|
|
3 |
Kui tuvastatakse süstemaatilised või olulised vead, algatatakse täiendav uurimine. |
jah/ei |
|
|
4 |
Aruanne ja asjakohased deklaratsioonid kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik. |
jah/ei |
|
|
3.11. Kulude tõendamine |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Hõlmab peamiselt sertifitseerimisasutust, kuid ka vastutavat asutust ja volitatud asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
On kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et kulude tõendamiseks saadakse vastutavalt asutuselt sertifitseerimiseks vajalik teave. |
jah/ei |
|
|
2 |
On kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et auditeerimisasutuselt saadakse iga aastaprogrammi auditeerimisaruanne ja asjakohased deklaratsioonid. |
jah/ei |
|
|
3 |
On kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et lõplikus kuludeklaratsioonis võetakse arvesse tagasimakseid ning et jälgitakse käimasolevaid kohtu- või halduskaebuste menetlusi, millel on tagasimaksete suhtes peatav toime. |
jah/ei |
|
|
4 |
Tehakse kontrolle, et tagada kuludeklaratsiooni õigsus ja täielikkus (eelkõige komisjonipoolse eelfinantseerimise tõttu tekkinud huvi jne korral, samuti selle tulemusliku kasutamise osas riikliku osalusena). |
jah/ei |
|
|
5 |
Kohaliku valuuta kasutamise korral vastavad selle eurodesse konverteerimise meetodid komisjoni määratletud reeglitele. |
jah/ei |
|
|
3.12. Programmi hindamine |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Hõlmab vastutavat asutust ja volitatud asutust/asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Hindamist käsitlevaid komisjoni suunisdokumente levitatakse laialdaselt ja need tehakse kättesaadavaks kõikidele potentsiaalsetele lõplikele abisaajatele ja muudele huvitatud pooltele. |
jah/ei |
|
|
2 |
Projekti tulemuste mõõtmiseks lõplike abisaajate esitatud peamised tegevus- ja finantsnäitajad säilitatakse. |
jah/ei |
|
|
3 |
Vastutav asutus (ja/või volitatud asutused) tagavad, et esitatud näitajad on iga üksiku projekti tulemuste mõõtmiseks sobivad. |
jah/ei |
|
|
4 |
On olemas menetlused, millega tagatakse, et vajalik hindamine tehakse vastavalt põhiakti nõuetele. |
jah/ei |
|
4. TEABEHALDUS
|
4.1. Menetlusi käsitlevad dokumendid |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Hõlmab kõiki asutusi] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Asutused tagavad, et käesoleva otsuse artiklis 7 nimetatud menetlused vastavad siseriiklikule ja ühenduse õigusele (nt riigihanked, raamatupidamiseeskirjad jne). |
jah/ei |
|
|
2 |
Menetlused kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik. |
jah/ei |
|
|
3 |
Kehtestatud menetlustes on sätestatud selged juhendid kõigi peamiste toimingute kohta ning need selgitavad ülesannete täitmist reguleerivaid otsustusahelaid. |
jah/ei |
|
|
4 |
On kehtestatud kord, millega tagatakse, et kõiki asjaomaseid töötajaid on kehtestatud menetlusest teavitatud. |
jah/ei |
|
|
5 |
Vajaduse korral hõlmavad need menetlused peamisi tehtavaid kontrolle kokku võtvate kontroll-loetelude kasutamist. |
jah/ei |
|
|
6 |
On kehtestatud kord, millega tagatakse isikuandmete kaitse. |
jah/ei |
|
|
4.2. Raamatupidamine ja arvepidamine |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Hõlmab vastutavat asutust, volitatud asutust/asutusi ja sertifitseerimisasutust] |
|||
|
|
Peamised eesmärgid |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
On kehtestatud kord, millega tagatakse, et raamatupidamisandmed on täielikud, usaldusväärsed ja korrektsed. Eelkõige võimaldab raamatupidamissüsteem — ühenduse vahendite täielikku jälgitavust lõplike abisaajate ja projektide tasemel; — komisjoni eelfinantseeringu tekitatud huvide tuvastamist; — väljastatud sissenõudekorralduste ning vajaduse korral nende tasumise tuvastamist. |
jah/ei |
|
|
2 |
Raamatupidamine ja finantsaruandlussüsteem vastab andmekaitset reguleerivatele siseriiklikele õigusaktidele. |
jah/ei |
|
|
3 |
Kasutatav raamatupidamis- ja finantsaruandlussüsteem on elektroonne. |
jah/ei |
|
|
4 |
On olemas varusüsteem, et vajaduse korral tagada toimingute jätkuvus. |
jah/ei |
|
|
5 |
Kohaliku valuuta kasutamise korral vastavad selle eurodesse konverteerimise meetodid komisjoni määratletud reeglitele. |
jah/ei |
|
|
4.3. Aruandlus komisjonile |
|||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Hõlmab kõiki asutusi] |
|||
|
|
Peamised ülesanded |
Täidetud? |
Märkused |
|
1 |
Aruandluskohustused on kindlaks määratud, samuti nende seotus vahenditega. |
jah/ei |
|
|
2 |
Kehtestatud menetlused võimaldavad määratud asutustel anda nõuetekohast, õigeaegset ja täielikku sisendit. |
jah/ei |
|
|
3 |
Aruanded kiidab heaks nõuetekohaselt volitatud isik. |
jah/ei |
|
|
4.4. Kontrolljälg |
||
|
Protsessi lühike kirjeldus [Hõlmab kõiki asutusi] |
||
|
Kus hoitakse järgmisi dokumente? |
Vastutav organ/üksus |
Kui kaua? |
|
Haldus- ja kontrollisüsteemide kirjeldus, sealhulgas menetluste käsiraamat(ud) |
|
|
|
Auditeerimisstrateegia |
|
|
|
Riiklik mitmeaastane programm ja selle võimalikud muudatused |
|
|
|
Riiklik aastaprogramm ja selle võimalikud muudatused |
|
|
|
Euroopa Komisjoni otsused mitmeaastase- ja aastaprogrammide kohta |
|
|
|
Konkursikutsed/pakkumiskutsed |
|
|
|
Taotlejate toimikud / lepingute toimikud |
|
|
|
Laekunud ettepanekute/pakkumiste haldus-, tehniline ja finantsanalüüs (hindamistabelid) ja hindamiskomisjoni aruanded |
|
|
|
Rahastamis- või rahastamisest keeldumise otsused |
|
|
|
Projekti rahastamise kokkulepped |
|
|
|
Otsused kõigi projektide rahastamise kohustuste kohta |
|
|
|
Toetuse saajate esitatud eduaruanded ja lõpparuanded |
|
|
|
Rahastatava projekti kohta esitatud finantsaruanded ja maksetaotlused |
|
|
|
Rahastatava projekti kulude ja tulude tõendamise dokumendid (kontroll tõendatud) |
|
|
|
Abi makse-/sissenõudekorraldused |
|
|
|
Maksetõendid / tõendid abi tagasimaksete kohta |
|
|
|
Auditite tegemisel kasutatava valimi võtmise metoodikat käsitlevad dokumendid |
|
|
|
Projektide auditeerimise aruanded |
|
|
|
Riiklikul tasemel haldus- ja kontrollisüsteemide auditeerimise aruanded |
|
|
|
Aastaprogrammide auditeerimise aruanded |
|
|
|
Audiitori järeldusotsused haldus- ja kontrollisüsteemide kohta |
|
|
|
Audiitori deklaratsioonid maksekorralduste kehtivuse kohta |
|
|
|
Euroopa Komisjonile saadetud maksekorraldused |
|
|
|
Euroopa Komisjonile saadetud kulude tõendused |
|
|
|
Euroopa Komisjonile saadetud toetuse rakendamise eduaruanded |
|
|
|
Euroopa Komisjonile saadetud toetuse rakendamise lõpparuanded |
|
|
|
Euroopa komisjonilt saadud maksetõendid |
|
|
|
Euroopa Komisjonile saadetud hindamisaruanded |
|
|
|
|
|
|
5. HALDUS- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE KIRJELDUSE KINNITUS
|
Asutus |
Deklaratsioon |
Kuupäev ja allkiri |
|
Vastutav asutus |
Kinnitan, et teave vastutava asutuse määramise ja sisekontrolli süsteemide kohta on õige ja täielik. |
Nimi: Ametikoht: Kuupäev: |
|
|
|
Allkiri |
|
Sertifitseerimisasutus |
Kinnitan, et teave sertifitseerimisasutuse määramise ja sisekontrolli süsteemide kohta on õige ja täielik. |
Nimi: Ametikoht: Kuupäev: |
|
|
|
Allkiri |
|
Auditeerimisasutus |
Kinnitan, et teave auditeerimisasutuse määramise ja sisekontrolli süsteemide kohta on õige ja täielik, ja võin kinnitada, et esitatud andmed annavad usaldusväärse ülevaate kõigi haldus- ja kontrollisüsteemide kohta. |
Nimi: Ametikoht: Kuupäev: |
|
|
|
Allkiri |
II LISA
MITMEAASTASE PROGRAMMI NÄIDIS
Esialgne versioon
Komisjoniga peetud arutelu järel muudetud versioon (number, kuupäev pp/kk/aaaa)
Hindamise tagajärjel ja/või rakendamisraskuste tõttu muudetud versioon
Pärast strateegiliste suuniste muutmist muudetud versioon
LIIKMESRIIK:
FOND:
VASTUTAV ASUTUS:
AJAVAHEMIK:
1. LIIKMESRIIGI OLUKORD
Fondi eesmärke hõlmava poliitikavaldkonna algse olukorra kirjeldus
1.1. Liikmesriigi olukord ja seda mõjutavad rändevood
1.2. Liikmesriigis seni võetud meetmed
1.3. Eraldatud riiklikud vahendid kokku
2. LIIKMESRIIGI VAJADUSTE ANALÜÜS
2.1. Liikmesriigi vajadused võrreldes algse olukorraga
2.2. Liikmesriigi tegevuseesmärgid vajaduste rahuldamiseks
3. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE STRATEEGIA
Kuidas fond aitab kaasa vajaduste rahuldamisele ning millised prioriteedid on seatud ja milleks
3.1. 1. prioriteet
3.2. 2. prioriteet
3.3. Jne.
Seatud prioriteete käsitlev teave
Strateegia eesmärgid ja näited olulisemate meetmete kohta
Eesmärkide ja kasutatavate näitajate kirjeldus
Vajaduse korral teave selle kohta, milliste olulisemate meetmetega rakendatakse seatud prioriteedi raamesse kuuluvaid konkreetseid prioriteete
4. KOOSKÕLA MUUDE VAHENDITEGA
Andmed selle kohta, kuidas strateegia on kooskõlas muude regionaalsete, riiklike ja ühenduse rahastamisvahenditega
4.1. 1. prioriteet
4.2. 2. prioriteet
4.3. Jne.
5. STRATEEGIA RAKENDAMISE RAAMISTIK
5.1. Programmi avaldamine
5.2. Partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviis
6. SUUNAV RAHASTAMISKAVA
6.1. Ühenduse toetus
6.1.1. Tabel
|
Mitmeaastane programm – esialgne rahastamiskava |
|||||||
|
Tabel 1 Ühenduse toetus |
|||||||
|
Liikmesriik: […] |
|||||||
|
Fond: […] |
|||||||
|
(tuhandetes eurodes – jooksevhindades) |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
Kokku |
|
1. prioriteet: […] |
|
|
|
|
|
|
0 |
|
2. prioriteet: […] |
|
|
|
|
|
|
0 |
|
3. prioriteet: […] |
|
|
|
|
|
|
0 |
|
… prioriteet: […] |
|
|
|
|
|
|
0 |
|
Tehniline abi |
|
|
|
|
|
|
0 |
|
Kokku |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
6.1.2. Märkused arvnäitajate/suundumuste kohta
6.2. Üldine rahastamiskava
6.2.1. Tabel
|
Mitmeaastane programm – esialgne rahastamiskava |
|||||||
|
Tabel 2 Üldine rahastamiskava |
|||||||
|
Liikmesriik: […] |
|||||||
|
Fond: […] |
|||||||
|
(tuhandetes eurodes – jooksevhindades) |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
Kokku |
|
Ühenduse toetus |
|
|
|
|
|
|
|
|
Avaliku sektori kaasrahastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
Erasektori kaasrahastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Ühenduse toetuse protsent |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
6.2.2. Märkused arvnäitajate/suundumuste kohta
[vastutava isiku allkiri]
III LISA
MITMEAASTASE PROGRAMMI NÄIDIS
Esialgne versioon
Komisjoniga peetud arutelu järel muudetud versioon (number, kuupäev pp/kk/aaaa)
Muudel põhjustel parandatud versioon
LIIKMESRIIK:
FOND:
VASTUTAV ASUTUS:
AASTA:
1. PROGRAMMI ALUSEL RAHASTATAVATE PROJEKTIDE VALIKU ÜLDEESKIRJAD
▼M3 —————
3. MEETMED, MIDA VALITUD PRIORITEETIDE ALUSEL PROGRAMMI KAUDU TOETADA
3.1. 1. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed
3.2. 2. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed
3.3. Jne.
Punkti 3.1 jne kohaste meetmete kirjeldamisel esitatud meetme aspektid
1. Meetme eesmärk ja rakendusala
2. Oodatavad toetusesaajad
3. Vajaduse korral põhjendus projektide puhul, mida rakendab vahetult vastutav ametiasutus, kes tegutseb rakendusorganina
4. Oodatavad koguselised tulemused ja kasutatavad näitajad
5. EÜ toetuse nähtavus
6. Vajaduse korral vastastikune täiendavus muudest EÜ vahenditest rahastatavate samalaadsete meetmetega
7. Finantsteave
4. TEHNILINE ABI
4.1. Tehnilise abi eesmärk
▼M3 —————
4.3. EÜ toetuse nähtavus
5. ESIALGNE RAHASTAMISKAVA
|
Mitmeaastane programm – esialgne rahastamiskava |
||||||||
|
Tabel 1 Ülevaatetabel |
||||||||
|
Liikmesriik: […] |
||||||||
|
Aastaprogramm: […] |
||||||||
|
Fond: […] |
||||||||
|
|
Prioriteet |
Konkreetne prioriteet (1) |
Ühenduse toetus |
Avaliku sektori eraldised |
Erasektori eraldised |
Kokku |
% EÜ |
(osa kogusummast) |
|
(kõik arvandmed eurodes) |
|
|
(a) |
(b) |
(c) |
(d = a + b + c) |
(e = a/d) |
(d/kokku d) |
|
1. meede: […] |
|
|
|
|
|
0 |
|
|
|
2. meede: […] |
|
|
|
|
|
0 |
|
|
|
3. meede: […] |
|
|
|
|
|
0 |
|
|
|
4. meede: […] |
|
|
|
|
|
0 |
|
|
|
5. meede: […] |
|
|
|
|
|
0 |
|
|
|
… meede: […] |
|
|
|
|
|
0 |
|
|
|
N meede: […] |
|
|
|
|
|
0 |
|
|
|
Tehniline abi |
|
|
|
|
|
0 |
|
|
|
Muud tegevused (2) |
|
|
|
|
|
0 |
|
|
|
Kokku |
|
|
0 |
0 |
0 |
0 |
% |
100 % |
|
(1) Kui see on kohaldatav. (2) Kui see on kohaldatav. |
||||||||
[vastutava isiku allkiri]
IV LISA
AASTAPROGRAMMI RAKENDAMISE EDUARUANDE NÄIDIS
LIIKMESRIIK:
FOND:
VASTUTAV ASUTUS:
AASTA:
A. Tehniline aruanne
1. AASTAPROGRAMMI TEGEVUSTE ELLUVIIMINE
1.1. Programmi rakendamise ajakava
1.2. Projektide valikumenetluse (vastutava asutuse/volitatud asutuse või nendega seotud üksuste tasandil) ja valiku tulemuste kirjeldus
1.3. Programmi meetmete rakendamise käik valitud prioriteetide lõikes
1.3.1. 1. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed
1.3.2. 2. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed
Jne.
1.4. Tehnilise abi kasutamine
1.5. Tekkinud probleemid ja võetud meetmed
2. RAHALINE TÄITMINE
|
Aastaprogrammi rakendamise eduaruanne |
||||||||||
|
Tabel 1 Finantsaruanne |
||||||||||
|
Liikmesriik: […] |
||||||||||
|
Aastaprogramm: […] |
||||||||||
|
Seisuga: [päev/kuu/aasta] |
||||||||||
|
EÜ-lt saadud eelmakse(d): [summa] |
||||||||||
|
(kõik summad eurodes) |
Prioriteet |
Konkreetne prioriteet (1) |
Liikmesriigi poolt kavandatud |
Liikmesriigi tasandil eraldatud |
Liikmesriigi poolt lõplikele abisaajatele makstud EÜ toetus |
Lõplike abisaajate kantud ►M3 abikõlblikud ◄ kulud praeguse seisuga |
||||
|
Kavandatud kulud kokku |
EÜ toetus |
EÜ toetuse osakaal |
Abikõlblikud kulud kokku |
EÜ toetus |
EÜ toetuse osakaal |
|||||
|
|
|
|
(a) |
(b) |
(c = b/a) |
(d) |
(e) |
(f = e/d) |
|
|
|
1. meede: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. meede: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3. meede: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. meede: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5. meede: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tehniline abi |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevused (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku |
|
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
|
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
↓ |
↓ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kas eelmaksetest on kätte saadud > 60 %? |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
jah/ei |
jah/ei |
|
(1) Kui see on kohaldatav. (2) Kui see on kohaldatav. |
||||||||||
3. ARUANDLUS EESKIRJADE EIRAMISE KOHTA
|
Kas on teatatud uutest eeskirjade eiramistest (1)? |
Ei |
Jah (täitke tabel 2) |
||||||
|
Aastaprogrammi rakendamise eduaruanne |
||||||||
|
Tabel 2 Esmane teatamine eeskirjade eiramisest |
||||||||
|
Liikmesriik: […] |
||||||||
|
Seisuga: [päev/kuu/aasta] |
||||||||
|
Fond: […] |
||||||||
|
Viide |
Aastaprogramm |
Projekt |
Nõue, mida rikuti |
Eeskirjade eiramise liik |
Esmase teabe saamise allikas/kuupäev |
Avastamise meetod |
Pettuse võimalus (jah/ei) |
Asjaomane summa eurodes (ühenduse toetus) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Alates eelmisest komisjonile saadetud eduaruandest/lõpparuandest. |
||||||||
|
Kas eelmiste eeskirjade eiramiste suhtes on võetud järelmeetmeid? |
Ei |
Jah (täitke tabel 3) |
||||||||
|
Aastaprogrammi rakendamise eduaruanne |
||||||||||
|
Tabel 3 Teave eeskirjade eiramise suhtes võetud järelmeetmete kohta |
||||||||||
|
Liikmesriik: […] |
||||||||||
|
Seisuga: [päev/kuu/aasta] |
||||||||||
|
Fond: […] |
||||||||||
|
Viide |
Aastaprogramm |
Projekt |
Nõue, mida rikuti |
Asjaomane summa EÜ toetus (eurodes) |
Järelmeetmed |
Sissenõudekorraldus (summad eurodes) |
EÜ toetuse tühistamine |
|||
|
Välja antud |
Makstud |
Viivis |
Tühistatud |
|||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
B. Teise eelmakse taotlus
Mina, allakirjutanu [vastutava isiku nimi trükitähtedega],
esindades [fondi nimi] vahendite haldamise ja rakendamise eest vastutavat asutust, taotlen järgmise summa maksmist teise eelmaksena:
[täpne summa kahe komakohani]
Maksetaotlus on vastuvõetav, kui
aastaprogrammi rakendamise eduaruanne on komisjonile esitatud või juurde lisatud;
tõendatud kuludeklaratsioon, mis hõlmab vähemalt 60 % esimese eelmakse summast, on esitatud või juurde lisatud;
aastaprogrammi rakendatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning on saadud piisav kinnitus, et selle aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed;
komisjon ei ole välja andnud põhjendatud arvamust taotluses deklareeritud meetmete raames kantud kuludega seonduva asutamislepingu artikli 226 kohase eeskirjade eiramise kohta.
Komisjoni makse saaja
|
Maksete laekumise eest vastutav asutus |
|
|
Pank |
|
|
Konto number |
|
|
Konto omanik (kui see erineb maksete laekumise eest vastutavast asutusest) |
|
|
Kuupäev: |
Pädeva ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri |
V LISA
AASTAPROGRAMMI RAKENDAMISE LÕPPARUANDE NÄIDIS
LIIKMESRIIK:
FOND:
VASTUTAV ASUTUS:
AASTA:
A. Tehniline aruanne
1. AASTAPROGRAMMI TEGEVUSTE ELLUVIIMINE
1.1. Programmi rakendamise ajakava
1.2. Eduaruande täiendus projektide valiku organiseerimise (vastutava asutuse / volitatud asutuse või nendega seotud üksuste tasandil) ja valiku tulemuste kirjelduse osas, kui see on asjakohane
1.3. Programmi meetmete rakendamise käik valitud prioriteetide lõikes
1.3.1. 1. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed
1.3.2. 2. prioriteedi rakendamiseks ette nähtud meetmed
1.3.3. Jne
Andmed punktis 1.3 kirjeldatud meetmete kohta
1. Meetme eesmärk ja ulatus
2. Muudatused võrreldes komisjoni poolt heaks kiidetud programmiga (kui see on asjakohane)
3. Rakendamise ajal ja pärast seda rakendatud järelevalvemeetmed
4. Tegelikud tulemused
5. Tegelike tulemuste hindamine, võrreldes programmis esitatud eesmärkide ja näitajatega
1.4. Tehnilise abi tulemused
1.5. Programmi rakendamisel tekkinud probleemid ja võetud meetmed
1.6. Menetlused, mida järgiti, juhul kui vastutav asutus tegutses otseselt projekti/projekte ellu viiva rakendusorganina (kui on asjakohane)
1.7. Sidusus ja vastastikune täiendavus teiste vahenditega
1.8. Kinnitus, et mingeid olulisi muudatusi haldus- ja kontrollisüsteemis ei ole toimunud pärast seda, kui komisjoni teavitati viimasest täiendusest [kuupäev]
2. HINNANG MITMEAASTASE PROGRAMMI RAKENDAMISE KÄIGU KOHTA
3. PROGRAMMI KOHTA TEABE EDASTAMISEKS VÕETUD MEETMED
3.1. Mitmeaastase- ( 8 ) ja aastaprogrammi avalikustamiseks võetud meetmed
3.2. Nähtavuse põhimõtte rakendamine
4. RAHALINE TÄITMINE
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne
Tabel 1
Üksikasjalik finantsaruanne
|
(kõik summad eurodes) |
Liikmesriigi poolt kavandatud (nagu komisjoni poolt heakskiidetud aastaprogrammis) |
Liikmesriigi poolt eraldatud |
Vastutava asutuse kinnitatud tegelikud summad (abisaajate kantud kulud ja EÜ lõplik toetus) |
||||||||||||
|
Meetmed |
Projektid |
Prioriteet |
Konkreetne prioriteet (1) |
Kavandatud kulud kokku |
EÜ toetus |
EÜ toetuse osatähtsus |
Abikõlblikud kogukulud |
EÜ toetus |
EÜ toetuse osatähtsus |
Abikõlblikud kogukulud |
EÜ toetus |
EÜ toetuse osatähtsus |
Kolmandate poolte panused |
Projekti käigus saadud sissetulekud |
Maksta / tagasi saada |
|
(a) |
(b) |
(c = b/a) |
(d) |
(e) |
(f = e/d) |
(g) |
(h) |
(i = h/g) |
(j) |
(k) |
(l) |
||||
|
Meede 1: […] |
projekt 1: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
projekt N: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Meede 1 kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Meede …: […] |
projekt 1: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
projekt N: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Meede … kokku: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Meede N: […] |
projekt 1: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
projekt N: […] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Meede N kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Tehniline abi |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Muud tegevused (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
KOKKU |
0 |
0 |
0 % |
0 |
0 |
0 % |
0 |
0 |
0 % |
0 |
|
|
|||
|
(1) Kui see on kohaldatav. |
|||||||||||||||
4.1. ►M1 Kõikide tagasimaksmisele kuuluvate summade loetelu seisuga kuus kuud pärast kulutuste abikõlblikkuse tähtaega ◄
|
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne |
||||||
|
Tabel 2 Täitmata sissenõudekorralduste loetelu |
||||||
|
Liikmesriik: […] |
||||||
|
Fond: […] |
||||||
|
Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta] |
||||||
|
Viide |
Aastaprogramm |
Projekt |
Kogu tagasimaksmisele kuuluv summa |
Tagasimaksmisele kuuluv EÜ toetus |
Tulenevad asjakohasest finantsaruandest (jah/ei) |
Tagasimakse põhjused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.2. Eelmiste aastaprogrammide finantsaruannetes kajastamata sissenõudekorralduste loetelu (kui on asjakohane)
|
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne |
||||||
|
Tabel 3 Eelmistest kuludeklaratsioonidest maha arvestamata sissenõudekorralduste loetelu |
||||||
|
Liikmesriik: […] |
||||||
|
Fond: […] |
||||||
|
Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta] |
||||||
|
Viide |
Aastaprogramm |
Projekt |
Kogu tagasimakstud summa |
Tagasi makstud EÜ toetus |
Tagasimakse kuupäev |
Tagasimakse põhjused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5. EESKIRJADE EIRAMISE ARUANNE
|
Kas on teatatud uutest eeskirjade eiramistest (1)? |
Ei |
Jah (täitke tabel 4) |
||||||
|
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne |
||||||||
|
Tabel 4 Esmane teatamine eeskirjade eiramisest |
||||||||
|
Liikmesriik: […] |
||||||||
|
Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta] |
||||||||
|
Fond: […] |
||||||||
|
Viide |
Aastaprogramm |
Projekt |
Nõue, mida rikuti |
Eeskirjade eiramise liik |
Esmase teabe saamise allikas/kuupäev |
Avastamise meetod |
Pettuse võimalus (jah/ei) |
Asjaomane summa eurodes (ühenduse toetus) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Alates viimati komisjonile saadetud eduaruandest/lõpparuandest. |
||||||||
|
Kas eelmiste eeskirjade eiramiste suhtes on võetud järelmeetmeid? |
Ei |
Jah (täitke tabel 5) |
||||||||
|
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne |
||||||||||
|
Tabel 5 Teave eeskirjade eiramise suhtes võetud järelmeetmete kohta |
||||||||||
|
Liikmesriik: […] |
||||||||||
|
Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta] |
||||||||||
|
Fond: […] |
||||||||||
|
Viide |
Aastaprogramm |
Projekt |
Nõue, mida rikuti |
Asjaomane summa |
Järelmeetmed |
Sissenõudekorraldus (summad eurodes) |
EÜ toetuse tühistamine |
|||
|
(EÜ toetus) eurodes |
Välja antud |
Makstud |
Viivis |
Tühistatud |
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6. LISAD
Projekti abikõlblikud kulud ja tulude vastavus mittetulunduslikule põhimõttele ning projekti kokkuvõtlik kirjeldus.
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne
Tabel 6 A
Projekti abikõlblikud kulud ja tulude allikad. Vastavus mittetulunduslikkuse põhimõttele XI lisa punkti I.3.3 tähenduses
|
|
Abikõlblikud kulud |
Tuluallikad |
|||||
|
|
Otsesed kulud |
Kaudsed kulud |
Abikõlblikud kogukulud |
ELi toetus |
Kolmandate poolte panused |
Projekti käigus saadud sissetulekud |
Tulud kokku (nagu XI lisa punktis I.3.3 sätestatud) |
|
|
(a) |
(b) |
(c = a + b) |
(e) |
(f) |
(g) |
(h = e + f + g) |
|
Projekti number |
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti number |
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti number |
|
|
|
|
|
|
|
|
jne |
|
|
|
|
|
|
|
|
MEEDE 1 KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti number |
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti number |
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti number |
|
|
|
|
|
|
|
|
jne |
|
|
|
|
|
|
|
|
MEEDE 2 KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti number |
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti number |
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti number |
|
|
|
|
|
|
|
|
jne |
|
|
|
|
|
|
|
|
MEEDE N KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
TEHNILINE ABI |
|
|
|
|
|
|
|
|
AASTAPROGRAMMIS KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
B. Lõppmakse taotlus / tagasimaksedeklaratsioon
Mina, allakirjutanu [vastutava isiku nimi trükitähtedega],
esindades [fondi nimi] vastutavat asutust,
Nimetatud summa tuleneb käesoleva aastaprogrammi raames saadud eelmakse(te) ja deklareeritud tegelike kulude saldost.
Maksetaotlus on vastuvõetav, kui
aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne on komisjonile esitatud või juurde lisatud;
tõendatud kuludeklaratsioon on esitatud või juurde lisatud;
auditeerimisasutuse koostatud aasta auditeerimisaruanne, järeldusotsus juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta ja deklaratsioon maksekorralduse kehtivuse kohta on esitatud või juurde lisatud;
eelmaksete tagajärjel kogunenud intressid on kirjendatud aastaprogrammile, neid loetakse liikmesriigi vahendiks ning need on arvesse võetud kuludeklaratsioonis;
aastaprogrammi rakendatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning on saadud piisav kinnitus, et selle alusel tehtavad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;
komisjon ei ole välja andnud põhjendatud arvamust taotluses deklareeritud meetmete raames kantud kuludega seonduva asutamislepingu artikli 226 kohase eeskirjade eiramise kohta.
Komisjoni makse saaja
|
Maksete laekumise eest vastutav asutus |
|
|
Pank |
|
|
Konto number |
|
|
Konto omanik (kui see erineb maksete laekumise eest vastutavast asutusest) |
|
|
Kuupäev: |
Pädeva ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri |
VI LISA
AUDITEERIMISSTRATEEGIA NÄIDIS
LIIKMESRIIK:
FOND(ID):
VASTUTAV ASUTUS:
1. AUDITI ULATUS
1.1. Strateegia ulatus (hõlmatud fondid)
1.2. Strateegiaga hõlmatud ajavahemik
1.3. Rakendatavad auditeerimisstandardid
2. RISKIDE HINDAMINE
2.1. Riskide kindlaksmääramine ja hindamine
2.2. Riskide maandamine ja jääkrisk
3. EESMÄRGID JA PRIORITEEDID
3.1. Auditite eesmärgid
3.2. Auditite prioriteedid
4. AUDITEERIMISMEETOD
4.1. Süsteemiauditid
4.1.1. Auditeerimise eest vastutav(ad) asutus(ed)
4.1.2. Auditeerimisasutused
4.1.3. Horisontaalsed küsimused, mida auditeeritakse süsteemiauditite raames
4.1.4. Ligikaudne mitmeaastane süsteemiauditite auditeerimiskava (võimaluse korral)
4.2. Projektide auditid
4.2.1. Auditeerimise eest vastutav(ad) asutus(ed)
4.2.2. Valimi koostamise metoodika kirjeldus
5. AUDITEERIMISKAVAD AASTATEKS 2007 ja 2008
5.1. Aasta 2007 ( 9 )
|
Aasta 2007 |
|||||||||
|
Süsteemiauditid |
|||||||||
|
Fondid |
Asjaomased asutused |
Asjaomased protsessid |
Auditi ulatus |
Inimtööpäevad |
Planeeritav aeg |
||||
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Projektide auditid |
|||||||||
|
Fondid |
Programmeerimisaasta |
Prioriteet |
Projekt |
Lõplik abisaaja |
Projekti abikõlblikud kulud kokku |
Auditeeritavad kulud |
Inimtööpäevad |
Planeeritav aeg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.2. Aasta 2008
Märkida andmed, kasutades 2007. aasta kohta esitatud näidistabelit
Auditeerimisstrateegia lisad ( 10 ): aastakavad
LIIKMESRIIK:
FOND:
VASTUTAV ASUTUS:
KALENDRIAASTA:
1. AUDITEERIMISSTRATEEGIA MUUDATUSED (KUI ON ASJAKOHANE)
2. EELMISTE AASTATE AUDITITE PEAMISED TULEMUSED
3. AUDITEERIMISKAVA AASTAKS 20XX
Märkida andmed, kasutades 2007. aasta kohta toodud näidistabelit
VII LISA
AUDITEERIMISASUTUSE ARUANDE NÄIDIS
LIIKMESRIIK:
FOND:
VASTUTAV ASUTUS:
ARUANDES KÄSITLETAV AASTAPROGRAMM:
A. Aasta auditeerimisaruanne
1. ÜLDINE TEAVE
1.1. Aruande koostamises osalenud asutused
1.2. Asjaomase aastaprogrammiga seotud auditeerimiskava rakendamise peamiste muudatuste loetelu ja põhjendus
1.3. Auditi tulemuste kokkuvõtlik tabel
|
Auditeerimisaruanne |
||||||||||
|
Liikmesriik: […] |
||||||||||
|
Aastaprogramm: […] |
||||||||||
|
Olukord seisuga: [päev/kuu/aasta] |
||||||||||
|
Pärast eelmist aruannet valminud süsteemiauditid |
||||||||||
|
Fond(id) |
Asjaomased asutused |
Asjaomased protsessid |
Auditi ulatus |
Inimtööpäevad |
Lõpparuande kuupäev |
|||||
|
|
|
|
|
|
|
|||||
|
|
|
|
|
|
|
|||||
|
|
|
|
|
|
|
|||||
|
|
|
|
|
|
|
|||||
|
20xx. Aasta aastaprogrammiga seotud projektide auditid |
||||||||||
|
Fond(id) |
Projekt |
Lõplik abisaaja |
Abikõlblikud kogukulud |
Auditeeritud abikõlblikud kulud |
Finantskorrektsioon |
Eksimuste määr |
||||
|
|
|
|
(a) |
(b) |
(c) |
(d = c/b) |
||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Kokku |
0 |
0 |
0 |
% |
||||||
|
Aastaprogrammis kokku |
(e) |
(f) |
Auditeeritud kulude osakaal: (= f/e) |
|||||||
2. SÜSTEEMIAUDITID
2.1. Auditeid teinud asutused
2.2. Tehtud auditite loetelu
2.3. Auditite käigus juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta tehtud peamised leiud, soovitused ja järeldused
2.4. Auditi tulemuste rahanduslik mõju
2.5. Lisatöö, kui see on asjakohane
2.6. Andmed selle kohta, kas mõnda tuvastatud probleemidest võis lugeda püsiva iseloomuga probleemiks, ning võetud meetmed, kaasa arvatud finantskorrektsiooni määramine
2.7. Andmed auditisoovituste järeltegevuste kohta
3. PROJEKTIDE AUDITID
3.1. Auditeid teinud asutused
3.2. Tehtud auditite loetelu ning kontrollitud kulude suhe protsentides komisjonile deklareeritud abikõlblike kulude kogusumma suhtes
3.3. Auditite peamised leiud, soovitused ja järeldused rakendatavate projektide kohta
3.4. Auditite tulemusena haldus- ja kontrollisüsteemide tõhususe kohta tehtud järeldused
3.5. Auditi tulemuste rahanduslik mõju
3.6. Lisatöö, kui see on asjakohane
3.7. Andmed auditisoovituste järeltegevuste kohta
3.8. Andmed selle kohta, kas mõnda tuvastatud probleemidest võis lugeda püsiva iseloomuga probleemiks, ning võetud meetmed, kaasa arvatud finantskorrektsiooni määramine
4. EELMISTES ARUANNETES KAJASTATUD AUDITITE JÄRELTEGEVUSED, KUI SEE ON ASJAKOHANE
4.1. Andmed eelmise süsteemiauditi soovituste järeltegevuste kohta
4.2. Andmed eelmiste aastaprogrammide püsiva iseloomuga meetmete auditeerimise tulemuste kohta
[vastutava isiku allkiri]
B. Järeldusotsus haldus- ja kontrollisüsteemide toimimise kohta
Euroopa Komisjonile
1. SISSEJUHATUS
Mina, allakirjutanu, esindades [liikmesriigi poolt määratud asutuse nimi], olen uurinud haldus- ja kontrollisüsteemide toimimist [fondi nimi] [20xx]. aasta aastaprogrammi raames rakendatavate meetmete osas, et esitada järeldusotsus, kas nimetatud süsteemid toimivad piisavalt tõhusalt tagamaks, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.
2. UURIMISE ULATUS
Uurimine toimus vastavalt fondi auditeerimisstrateegiale ajavahemikus [pp/kk/aaaa] kuni [pp/kk/aaaa] ning selle tulemused on esitatud aasta auditeerimisaruande A osas.
Kas
uurimise ulatuse suhtes ei esinenud piiravaid asjaolusid
või
uurimise ulatuse suhtes esinesid järgmised piiravad asjaolud:
[…]
[…]
jne.
(Märkida kõik uurimise ulatust piiranud asjaolud, näiteks püsivad probleemid, haldus- ja kontrollisüsteemi puudused, tõendusdokumentide puudumine, kohtumenetluses olevad asjad jne, ning hinnanguline nendest asjaoludest mõjutatud kulude ja ühenduse toetuse suurus. Kui auditeerimisasutus on arvamusel, et need piiravad asjaolud ei mõjuta deklareeritud kulusid, märkida see ära.)
3. JÄRELDUSOTSUS
(Puhas järeldusotsus)
Eespool nimetatud uurimise põhjal arvan ma, et eespool nimetatud aastaprogrammiga seoses [fondi nimi] kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemid vastasid põhiakti otsuse nr 575/2007/EÜ ja komisjoni otsuse 2008/458/EÜ nõuetele ning toimisid piisavalt tõhusalt, et anda piisav kinnitus, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.
(Märkustega järeldusotsus)
Eespool nimetatud uurimise põhjal arvan ma, et eespool nimetatud aastaprogrammiga seoses [fondi nimi] kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemid vastasid põhiakti otsuse nr 575/2007/EÜ ja komisjoni otsuse 2008/458/EÜ nõuetele ning toimisid piisavalt tõhusalt, et anda piisav kinnitus, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed, välja arvatud järgmistes aspektides:
[…]
[…]
jne.
Põhjused, miks ma olen arvamusel, et nimetatud süsteemide aspekt(id) ei vastanud nõuetele ja/või ei toiminud nii, et anda komisjonile esitatud kuludeklaratsioonide õigsuse kohta piisav tagatis, on järgmised:
[…]
[…]
jne.
Minu hinnangul mõjutavad puudused […] % kõigist deklareeritud kuludest. Ühenduse toetus, mida need mõjutavad, on seega […].
(Eitav järeldusotsus)
Eespool nimetatud uurimise põhjal arvan ma, et eespool nimetatud aastaprogrammiga seoses [fondi nimi] kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemid ei vastanud põhiakti otsuse nr 575/2007/EÜ ja komisjoni otsuse 2008/458/EÜ nõuetele ega toiminud piisavalt tõhusalt, et anda piisavat kinnitust, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged, ning seega ei ole piisavat tagatist, et nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.
Käesolev eitav järeldusotsus põhineb järgmistel asjaoludel:
[…]
[…]
jne.
Kuupäev
Allkiri
[vastutava isiku allkiri]
C. Maksetaotluse kinnitamine
Euroopa Komisjonile
1. SISSEJUHATUS
Mina, allakirjutanu, esindades (liikmesriigi poolt määratud auditeerimisasutuse nimi), olen kontrollinud [fondi nimi] [20xx]. aasta aastaprogrammi suhtes tehtud auditeerimise tulemusi [ja teinud lisatöid, mida ma pidasin vajalikuks vastavalt käesolevas aruandes esitatule].
Kavandasin ja tegin nimetatud töid eesmärgiga hinnata, kas maksetaotlus ühenduse toetuse lõppmakse tegemiseks [20xx]. aasta aastaprogrammi raames on kehtiv ja kas selle aluseks olnud kuludeklaratsioonidega hõlmatud tehingud seoses nimetatud aastaprogrammiga on seaduslikud ja korrektsed.
2. UURIMISE ULATUS
Kas
uurimise ulatuse suhtes ei esinenud piiravaid asjaolusid
või
uurimise ulatuse suhtes esinesid järgmised piiravad asjaolud:
[…]
[…]
jne.
3. JÄRELDUSOTSUS
(Puhas järeldusotsus)
Eespool nimetatud kontrolli tulemusena arvan ma, et aastaprogrammi alusel tehtud kulud on kuludeklaratsioonides kõikides olulistes küsimustes õigesti kajastatud ning et maksetaotlus ühenduse toetuse lõppmakse tegemiseks kõnealuse aastaprogrammi raames on kehtiv.
(Märkustega järeldusotsus)
Eespool nimetatud kontrolli põhjal arvan ma, et aastaprogrammi alusel tehtud kulud on kuludeklaratsioonides kõikides olulistes küsimustes õigesti kajastatud ning maksetaotlus ühenduse toetuse lõppmakse tegemiseks kõnealuse aastaprogrammi raames on kehtiv, välja arvatud järgmistes punktides:
[…]
[…]
jne.
Minu hinnangul mõjutavad puudused … kogu deklareeritud kuludest. Ühenduse toetus, mida need mõjutavad, on seega ….
(Eitav järeldusotsus)
Eespool nimetatud kontrolli põhjal arvan ma, et aastaprogrammi alusel tehtud kulusid ei ole kuludeklaratsioonides kõigis olulistes küsimustes õigesti kajastatud ning et maksetaotlus ühenduse toetuse lõppmakse tegemiseks kõnealuse aastaprogrammi raames ei ole kehtiv.
Kuupäev
Allkiri
[vastutava isiku allkiri]
VIII LISA
NÄIDISTÕEND TEISE EELMAKSE TAOTLEMISEKS
LIIKMESRIIK:
FOND:
SERTIFITSEERIMISASUTUS:
AASTAPROGRAMM, MILLE SUHTES SERTIFITSEERIMISMENETLUST KOHALDATAKSE:
Mina, allakirjutanu [vastutava isiku nimi],
esindades [fondi nimi] sertifitseerimisasutust,
kinnitan, et aastaprogrammi rakendamise eduaruandes toodud kogukulud on:
|
eurodes (1) |
|
|
(1) Lõplike abisaajate makstud või tehniliseks abiks kasutatud ►M3 abikõlblikud ◄ kogukulud. |
|
[täpne summa kahe komakohani]
Ühtlasi kinnitan, et meetmeid rakendatakse vastavalt eesmärkidele, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega aastaprogramm kinnitati, ning järgides põhiakti ja selle rakenduseeskirju, ning eelkõige, et
kuluaruanne on täpne ja koostatud usaldusväärsete raamatupidamissüsteemide ning kontrollitavate tõendavate dokumentide põhjal;
deklareeritud kulud on tehtud rahastamiseks valitud meetmete puhul kooskõlas asjaomase aastaprogrammi suhtes kohaldatavate kriteeriumidega;
olen saanud tõendamiseks vastutavalt asutuselt piisavalt teavet menetluste rakendamise ja kuluaruannetes märgitud kuludega seoses tehtud kontrollide kohta;
kuludeklaratsioonis ja teise eelmakse taotluses on vajaduse korral arvesse võetud kõiki tagasimakseid koos kõikide aastaprogrammi raames saadud intressidega.
Käesolev kuludeklaratsioon põhineb [pp/kk/20aa] ajutiselt suletud kontodel.
Vastavalt põhiakti artiklile 43 on tõendavad dokumendid kättesaadavad veel vähemalt viis aastat pärast seda, kui komisjon on aastaprogrammi lõpetanud.
|
Kuupäev |
Sertifitseerimisasutuse pädeva ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri |
IX LISA
NÄIDISTÕEND LÕPPMAKSE TEGEMISEKS
LIIKMESRIIK:
FOND:
SERTIFITSEERIMISASUTUS:
AASTAPROGRAMM, MILLE SUHTES SERTIFITSEERIMISMENETLUST KOHALDATAKSE:
Mina, allakirjutanu [vastutava isiku nimi],
esindades [fondi nimi] sertifitseerimisasutust,
kinnitan, et aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes toodud kogukulud on:
[täpne summa kahe komakohani]
Ühtlasi kinnitan, et meetmeid rakendatakse vastavalt eesmärkidele, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega aastaprogramm kinnitati, ning järgides põhiakti ja selle rakenduseeskirju, ning eelkõige, et
kuluaruanne on täpne ja koostatud usaldusväärsete raamatupidamissüsteemide ning kontrollitavate tõendavate dokumentide põhjal;
deklareeritud kulud vastavad kohaldatavatele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele ning on tehtud rahastamiseks valitud meetmete puhul kooskõlas asjaomase aastaprogrammi suhtes kohaldatavate kriteeriumidega ning vastavalt kohaldatavatele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele, eelkõige riigihankealastele eeskirjadele;
mul on piisav tagatis, et kuludeklaratsiooni aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed;
olen saanud tõendamiseks vastutavalt asutuselt piisavalt teavet menetluste rakendamise ja kuluaruannetes märgitud kuludega seoses tehtud kontrollide kohta;
auditeerimisasutuse poolt või selle vastutusel tehtud auditite tulemusi on kohaselt arvesse võetud;
kuludeklaratsioonis ja lõppmakse tegemise taotluses on vajaduse korral arvesse võetud kõiki tagasimakseid koos kõikide aastaprogrammi raames saadud intressidega.
Käesolev kuludeklaratsioon põhineb [pp/kk/20aa] ajutiselt suletud kontodel.
Vastavalt põhiakti artiklile 43 on tõendavad dokumendid kättesaadavad veel vähemalt viis aastat pärast seda, kui komisjon on aastaprogrammi lõpetanud.
|
Kuupäev |
Sertifitseerimisasutuse pädeva ametiisiku nimi trükitähtedega, tempel, ametinimetus ja allkiri |
X LISA
JUHISED EMBLEEMI JA STANDARDVÄRVIDE KOHTA
Sümbolite kirjeldus
Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse sümbol.
Heraldiline kirjeldus
Taevasinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud ei puutu kokku.
Geomeetriline kirjeldus
Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu keskel asuvad kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone, mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees. Selle ringjoone raadius on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st üks nurk on vertikaalselt suunaga üles ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on muutumatu.
Värvide kasutamine
Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE – ristküliku pinna jaoks; PANTONE YELLOW – tähtede jaoks.
Neljavärviprotsess
Kui kasutatakse neljavärvitrükki, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seepärast tuleb need valmistada neljavärviprotsessi nelja värviga.
PANTONE YELLOW saadakse 100 %lise „Process Yellow” kasutamise teel.
PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100 %list „Process Cyan’i” ja 80 %list „Process Magenta’t”.
Internet
PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/0/153 (kuueteistkümnendsüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvipaleti värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00).
Ühe värvi kasutamine
Kui kasutatakse ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida mustana valgel taustal.
Kui kasutatakse ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ja tähed valgena negatiivis.
Trükkimine värvilisele taustale
Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, tuleb ristkülikule ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.
XI LISA
EUROOPA TAGASIPÖÖRDUMISFONDI KULUTUSTE ABIKÕLBLIKKUSE EESKIRI
I. Üldpõhimõtted
I.1. Peamised põhimõtted
1. Vastavalt põhiõigusaktile peavad kulud selleks, et olla abikõlblikud,
vastama fondi sisule ja selle eesmärkidele, nagu need on sätestatud põhiõigusakti artiklites 1, 2 ja 3;
kuuluma põhiõigusakti artiklites 4 ja 5 loetletud tegevuste ja meetmete hulka;
olema vajalikud komisjoni poolt heaks kiidetud mitmeaastases- või aastaprogrammis sisalduva projektiga hõlmatud tegevuste teostamiseks;
olema põhjendatud ning vastama usaldusväärse finantsjuhtimise, eelkõige kulutustele vastava tulu ja kulutasuvuse põhimõtetele;
olema kantud lõpliku abisaaja ja/või tema projektipartnerite poolt, kes peavad olema asutatud ja registreeritud liikmesriigis, välja arvatud valitsustevaheliste lepingute alusel loodud rahvusvahelised avaliku sektori organisatsioonid ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt asutatud eriasutused, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon. Käesoleva otsuse artikli 39 lõikes 2 sätestatu suhtes kehtivad lõplikule abisaajale kohaldatavad reeglid mutatis mutandis ka projektipartnerite suhtes;
olema seotud põhiõigusakti artiklis 7 määratletud sihtrühmadega;
olema kantud vastavalt toetuslepingu konkreetsetele sätetele.
2. Mitmeaastaste meetmete korral põhiõigusakti artikli 15 lõike 6 mõistes loetakse käesolevaid abikõlblikkuse eeskirju kehtivaks vaid projektide suhtes, mis on osaks meetmest, mida kaasrahastatakse aastaprogrammi raames.
3. Fondist toetust saavaid projekte ei rahastata muudest ühenduse eelarveallikatest. Fondist toetust saavaid projekte peab kaasrahastama avalik või erasektor.
I.2. Projekti eelarve
Projekti eelarve peab olema esitatud järgmiselt:
|
Kulud |
Tulud |
|
+ otsesed kulud (DC) + kaudsed kulud (toetuslepingus määratletud kindlaksmääratud protsent otsestest kuludest) |
+ EÜ toetus (väikseim asjaomase otsuse artiklis 12 esitatud kolmest summast) + lõpliku abisaaja ja projektipartnerite panused + kolmandate poolte panused + projekti käigus saadud sissetulekud |
|
= Abikõlblikud kulud kokku (TEC) |
= Tulud kokku |
Eelarve peab olema tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed kogutuludega.
I.3. Tulud ja mittetulunduslikkuse põhimõte
1. Projektid, mida fondist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud. Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad, sealhulgas sissetulekud, kulusid, vähendatakse fondi eraldisi vastavalt sellele. Kõik projekti tuluallikad peavad olema kantud lõpliku abisaaja raamatupidamisse või maksudokumentidesse ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.
2. Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile fondist, avaliku või erasektori tehtud rahalistest panustest, sealhulgas lõpliku abisaaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus saadud sissetulekutest. Käesolevates reeglites hõlmab mõiste „tulud” punktis I.4 kirjeldatud projekti abikõlblikkusperioodi jooksul saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuste osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid tulusid.
3. Mittetulunduslikkuse põhimõtte rakendamisest tulenev käesoleva otsuse artikli 12 lõikes c nimetatud ühenduse toetus saadakse, kui „abikõlblikest kogukuludest” lahutatakse „kolmandate poolte panused” ja „projekti käigus saadud sissetulekud”.
I.4. Abikõlblikkusperiood
1. Projektiga seotud kulud tuleb kanda ja vastavad maksed (välja arvatud amortisatsiooni eest) teha pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses osutatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkusperiood kestab kuni N ( 11 ) + 2 aasta 30. juunini, mis tähendab, et projektiga seotud kulud tuleb kanda enne nimetatud kuupäeva.
2. Lõikes 1 sätestatud abikõlblikkusperioodist tehakse erand liikmesriikide tehnilise abi puhul (vt punkti IV.3).
I.5. Kulude dokumenteerimine
1. Kulud peavad vastama lõpliku abisaaja tehtud maksetele. Need peavad olema vormistatud finants(sularaha)-tehingutena, välja arvatud amortisatsioon.
2. Üldjuhul peavad kulud olema tõendatud ametlike arvetega. Kui see ei ole võimalik, peavad kulud olema tõendatud raamatupidamisdokumentidega või samaväärse tõendusväärtusega dokumentidega.
3. Kulud peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad. Eelkõige peavad need olema
kantud lõpliku abisaaja raamatupidamisdokumentidesse;
määratletud vastavalt abisaaja asukohariigis kehtivatele raamatupidamisstandarditele ning vastavalt lõpliku abisaaja üldisele kuluarvestuse tavale, ning
deklareeritud vastavalt kehtivatele maksu- ja sotsiaalõigusnormidele.
4. Kui see on vajalik, on lõplikud abisaajad kohustatud säilitama projektis osalevate partnerite projektiga seotud tulusid ja kulusid tõendavate raamatupidamisdokumentide tõestatud koopiaid.
5. Lõigetes 2–4 sätestatud dokumentide säilitamine ja töötlemine peab vastama siseriiklikele andmekaitsealastele õigusaktidele.
I.6. Territoriaalne kehtivus
1. Põhiõigusakti artiklites 4 ja 5 kirjeldatud meetmetega seotud kulud peavad
olema kantud punkti I.1.1 lõikes e määratletud lõplike abisaajate poolt; ning
kantud liikmesriikide või kolmandate riikide territooriumil.
2. Projektides osalevad partnerid, kes on registreeritud ja asutatud kolmandates riikides, võivad projektides osaleda mittekulupõhiselt, välja arvatud valitsustevaheliste lepingute alusel loodud rahvusvahelised avaliku sektori organisatsioonid ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt asutatud eriasutused, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon.
II. Abikõlblike kulude liigid (projekti tasand)
II.1. Otsesed abikõlblikud kulud
Projekti otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mida I osas esitatud abikõlblikkuse üldisi põhimõtteid kohaselt arvesse võttes määratletakse kui projekti rakendamisega otseselt seotud kulusid. Otsesed kulud tuuakse ära projekti üldises eelarvekavas.
Järgmised otsesed kulud on abikõlblikud.
II.1.1.
1. Projekti kaasatud isikute tööjõukulud, mis hõlmavad tegelikke palkasid, millele lisanduvad sotsiaalmaksud ja muud õiguspärased kulud, on abikõlblikud tingimusel, et need on kooskõlas abisaaja tavapärase töötasupoliitikaga.
2. Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad abikõlblikud tööjõukulud sisaldada eraldisi seadusejärgsete kohustuste täitmiseks ja töötasuga kaasnevaid rahalisi õigusi.
3. Avalik-õiguslike asutuste töötajate vastavad palgakulud on abikõlblikud ulatuses, mis vastab tegevuskuludele, mida asjaomasel avalik-õiguslikel asutusel ei tuleks kanda, kui asjaomast projekti ei oleks alustatud; kõnealused töötajad on lähetatud või määratud projekti ellu viima lõpliku abisaaja kirjaliku otsuse alusel.
4. Tööjõukulud tuuakse üksikasjalikult ära eelarveprojektis, märkides ametikohad ja töötajate arvu.
II.1.2.
1. Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes töötajatele või muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevustes ja kelle reisimine on projekti elluviimiseks vajalik.
2. Sõidukulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. Nende hüvitamise määrad põhinevad kõige odavamal ühistranspordiliigil; lennutransporti võib reeglina kasutada üksnes reisideks, mis ületavad 800 km (edasi-tagasi) või kui lennureis on põhjendatud sihtkoha geograafilise asukohaga. Kui kasutatakse isiklikku autot, hüvitatakse see tavaliselt kas ühistranspordi hinna või läbisõidu põhjal vastavalt asjakohase liikmesriigi või lõpliku abisaaja avaldatud ametlikele reeglitele.
3. Lähetustuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel. Kui organisatsioonil on oma päevarahamäärad, kohaldatakse neid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavale liikmesriigis kehtestatud ülemmäärade piires. Lähetuskulud hõlmavad tavaliselt kohalikku transporti (sealhulgas takso), majutust, sööki, kohalikke telefonikõnesid ja muid kulusid.
II.1.3.
II.1.3.1. Üldeeskirjad
1. Seadmete soetamise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.
2. Valides liisimise, rentimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige odavamast võimalusest. Kui aga liisimine või rentimine ei ole võimalik projekti lühikese kestuse või tarbimisväärtuse kiire vähenemise tõttu, on ostmine aktsepteeritav.
II.1.3.2. Rentimine ja liisimine
Rentimise ja liisimisega seotud kulud on kaasrahastamise eesmärgil abikõlblikud olenevalt liikmesriigis kehtestatud eeskirjadest, siseriiklikest õigusaktidest ja tavast ning projektiga seotud rentimise või liisingu kestusest.
II.1.3.3. Ostmine
1. Kui projekti kestel ostetakse seadmeid, peab eelarves olema täpsustatud, kas kaasatud on seadmete kogumaksumus või ainult amortisatsiooni see osa, mis vastab nende kasutamisele projekti heaks ning nende tegelikule kasutamisele projektis. Viimatinimetatu arvutatakse kehtivate siseriiklike eeskirjade kohaselt.
2. Seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole aga abikõlblikud juhul, kui seadmed osteti algselt ühenduse toetuse eest.
3. Alla 20 000 euro maksvate üksikute esemete ostukulud on täielikult abikõlblikud tingimusel, et seadmed ostetakse enne projekti kolme viimast kuud, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. 20 000 eurot või enam maksvad üksikud esemed on abikõlblikud vaid amortisatsiooni alusel. Erandina eespool nimetatud tingimustest on alla 250 000 euro maksvate transpordivahendite ostmise kulud täielikult abikõlblikud.
II.1.4.
II.1.4.1. Üldeeskirjad
Kinnisvara ostu, ehitamise, renoveerimise või rentimise korral peavad sellel olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele normidele ja standarditele.
II.1.4.2. Ostmine, ehitamine ja renoveerimine
1. Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges seoses selle eesmärkidega, siis on kinnisvara, s.o juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine kaasrahastamiseks kõlblik kogu- või osamaksumuse või amortisatsiooni alusel vastavalt allpool toodud tingimustele, ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade rakendamist:
sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud ametiasutuselt võetakse tõend, milles kinnitatakse, et hind ei ületa turuväärtust, ning tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses siseriiklike nõuetega, või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole siseriiklike nõuetega vastavuses ja mida lõplik abisaaja kavatseb projekti käigus parandada;
kinnisvara ei ole ostetud ühenduse toetuse eest enne projekti rakendamise algust;
kinnisvara tuleb vähemalt kümme aastat pärast projekti lõppu kasutada üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks, välja arvatud juhul, kui komisjon annab konkreetselt teistsuguse loa, kui tegemist on kogu- või osamaksumuse kaasrahastamisega. Kui tegu on kaasrahastamisega amortisatsiooni alusel, lühendatakse seda perioodi viie aastani;
kinnisvara ostul peetakse kinni kulutustele vastava tulu ja tasuvuse põhimõttest ja kinnisvara ost on proportsionaalselt õiges suhtes ostu sooritamisega saavutatud eesmärki silmas pidades;
amortisatsioonil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste varade amortisatsioonist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus, ja varade projekti huvides tegeliku kasutamise määr. Amortisatsiooni arvutatakse vastavalt siseriiklikele raamatupidamiseeskirjadele.
2. Kinnisvara renoveerimise, remondi ja ajakohastamise kulud on kaasrahastamiseks kõlblikud kogu- või osamaksumuse või amortisatsiooni alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult lõike 1 punktides c ja e esitatud tingimusi.
II.1.4.3. Rentimine
Kinnisvara rentimine on kaasrahastamiseks kõlblik, kui rentimise ja asjakohase projekti eesmärgid on selgelt seotud, allpool toodud tingimuste kohaselt ja ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade rakendamist:
kinnisvara ei ole ostetud ühenduse toetuse eest;
kinnisvara tuleb kasutada üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.
II.1.5.
Kulud tarbekaupadele, varustusele ja teenustele on abikõlblikud tingimusel, et need on tuvastatavad ja projekti rakendamiseks otseselt vajalikud.
II.1.6.
1. Üldreeglina peavad lõplikud abisaajad suutma hallata projekte ise. Projekti alltöövõtu korras täidetavatele ülesannetele ettenähtud summa tuleb toetuslepingus selgesti ära näidata.
2. Järgmiste alltöövõttudega seotud kulud ei ole fondist kaasrahastamiseks kõlblikud:
alltöövõtu kulud, mis on seotud projekti üldise juhtimisega;
alltöövõtt, mis suurendab projekti kulusid, lisamata sellele proportsionaalselt väärtust;
vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratakse protsendina projekti kogukuludest, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja põhjendab selle maksmist töö või osutatud teenuste tegeliku väärtusega.
3. Kõikide alltöövõttude puhul peavad alltöövõtjad kohustuma esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku teabe alltöövõtu alusel tehtud tegevuste kohta.
II.1.7.
Kulud, mis on vajalikud ELi kaasrahastamisega seotud nõuete täitmiseks, nt teavitamine, läbipaistvus, projekti hindamine, välisauditid, panga garantiid, tõlkekulud jne, on abikõlblikud otseste kuludena.
II.1.8.
Õigusabi tasud, notaritasud ning tehniliste ja finantsekspertide kulud on abikõlblikud.
II.1.9.
1. Sihtrühmadega seotud konkreetsed kulud võib hüvitada tervenisti või osaliselt vastavalt põhiõigusakti artiklis 5 loetletud meetmetele, kui tegemist on
abisaaja poolt kantud sihtrühmadega seotud kuludega;
tagasipöördujate poolt kantud kuludega, mille lõplik abisaaja hiljem hüvitab, või
tagastamatute ühekordsete väljamaksetega (näiteks tagasipöördujatele mõeldud piiratud stardiabi majandustegevuse alustamiseks või rahalised stiimulid, nagu on sätestatud põhiõigusakti artikli 5 lõigetes 8 ja 9).
2. Need kulud on abikõlblikud järgmistel tingimustel:
lõplik abisaaja säilitab vajaliku teabe ja tõendusmaterjali selle kohta, et isikud vastavad põhiõigusakti artiklis 5 sätestatud konkreetse sihtrühma ja olukorra määratlusele ning on seega abikõlblikud;
lõplik abisaaja säilitab vajaliku teabe nimetatud abi saavate tagasipöördujate kohta, et oleks võimalik piisavalt tuvastada neid isikuid ja nende kodumaale tagasipöördumise kuupäeva ja asjaolu, et need isikud on nimetatud abi saanud;
lõplik abisaaja säilitab tõendusmaterjali antud abi kohta (näiteks arved ja kviitungid) ja ühekordsete väljamaksete puhul tuleb säilitada tõendid selle kohta, et need isikud on nimetatud abi saanud.
Eespool nimetatud teabe töötlemisel ja säilitamisel tuleb järgida siseriiklikke andmekaitset käsitlevaid õigusakte.
3. Kolmandasse riiki tagasipöördumise puhul rakendatavad abimeetmed, näiteks põhiõigusakti artikli 5 lõigetes 5, 8 ja 9 kirjeldatud koolitus- ja tööhõivealane abi, taasintegreerimisprotsessiga seotud lühiajalised meetmed ja tagasipöördumisjärgne abi, ei tohi kesta kauem kui 12 kuud pärast seda, kui kolmanda riigi kodanik on tagasi pöördunud.
II.2. Kaudsed abikõlblikud kulud
1. Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda asjaomase projekti rakendamisega otseselt seotud erikuludena, arvestades punktis I.1.1. määratletud abikõlblikkuse tingimusi.
2. Erandina punktis I.1.1 alapunktis e ja punktis 1.5 sätestatust võivad meetme täitmise kaudsed kulud olla abikõlblikud lähtuvalt kindlaksmääratud tasemest, milleks on maksimaalselt 7 % otseste abikõlblike kulude kogusummast.
3. Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lülitada kaudseid kulusid oma eelarveprojekti.
III. Mitteabikõlblikud kulud
Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
käibemaks, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja saab näidata, et ei saa seda tagasi;
kasum kapitalilt, võlg ja võla teenindamise tasud, võlaintress, välisvaluutaga seotud komisjonitasud ja kursikahjud, eraldised kahjudeks või potentsiaalseteks tulevasteks kohustusteks; võlgnetavad intressid, ebatõenäoliselt laekuvad võlad, trahvid, rahalised karistused, kohtukulud, ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused;
üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused. Mõistlikud kulud külalistele ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud, nagu projekti lõpu tähistamine või juhtrühma koosolekud, on lubatud;
lõpliku abisaaja poolt deklareeritud ja mõne muu ühenduse toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud kulud;
maa ostmine;
mitterahalised sissemaksed.
IV. Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi
1. Kõik fondi rakendamiseks vajalikud kulud, mida kannavad vastutav asutus, volitatud asutus, auditeerimisasutus, sertifitseerimisasutus või lõikes 2 loetletud ülesandeid täita aitavad asutused, on abikõlblikud tehnilise abina põhiõigusakti artiklis 17 täpsustatud piirides.
2. See hõlmab järgmisi meetmeid:
meetmete ettevalmistamise, valiku, hindamise, juhtimise ja järelevalvega seotud kulud;
projektide meetmete auditeerimiste ja kohapealsete kontrollidega seotud kulud;
projekti meetmete hindamisega seotud kulud;
meetmetega seotud teabe, selle levitamise ja läbipaistvusega seotud kulud;
fondide haldamiseks, järelevalveks ja hindamiseks vajalike arvutisüsteemide soetamise, paigaldamise ja hooldusega seotud kulud;
kulud meetmete elluviimisega seotud järelevalvekomiteede ja alamkomiteede koosolekutele. Nimetatud kulud võivad sisaldada ka kulusid ekspertidele ja teistele komiteedes osalejatele, sealhulgas osavõtjatele kolmandatest riikidest, kui nende osavõtt on meetmete tõhusa elluviimise seisukohalt olulise tähtsusega;
kulud fondi rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamiseks.
3. Tehnilise abiga seotud tegevused peavad olema teostatud ning vastavad maksed tehtud pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses nimetatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkuse periood kestab kuni aastaprogrammi rakendamise lõpparuande esitamise tähtpäevani.
4. Kõik hanked tuleb teha vastavalt liikmesriigis kehtivatele siseriiklikele hankeeeskirjadele.
5. Liikmesriigid võivad selle fondi tehnilise abi meetmeid rakendada koos mõne muu või kõigi nelja fondi tehnilise abi meetmetega. Sellisel juhul on käesoleva fondi raames rahastamiseks abikõlblik üksnes see osa kuludest, mida kasutatakse sellele fondile vastava ühismeetme rakendamiseks, ning liikmesriigid peavad tagama, et
ühismeetme kulude osa arvatakse mõistlikul ja kontrollitaval viisil vastava fondi eelarvesse, ning
ei toimu kulude topeltrahastamist.
( 1 ) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
( 2 ) ELT L 144, 6.6.2007, lk 1.
( 3 ) ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.
( 4 ) ELT L 168, 28.6.2007, lk 18.
( 5 ) ELT L 330, 15.12.2007, lk 48.
( 6 ) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.
( 7 ) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 681/2007 (ELT L 159, 20.6.2007, lk 1).
( 8 ) Kehtib ainult esimese aastaprogrammi rakendamise lõpparuande kohta.
( 9 ) Kui see on kohaldatav.
( 10 ) Esitatakse pärast auditeerimisstrateegiat vastavalt artikli 25 lõikele 2.
( 11 ) „N” on aasta, mis on esitatud liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses.