This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02005R0768-20161006
Council Regulation (EC) No 768/2005 of 26 April 2005 establishing a European Fisheries Control Agency and amending Regulation (EEC) No 2847/93 establishing a control system applicable to the common fisheries policy
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005 , millega moodustatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem
Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005 , millega moodustatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem
No longer in force
2005R0768 — ET — 06.10.2016 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse ►M2 Euroopa Kalanduskontrolli Amet ◄ ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128 21.5.2005, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 343 |
1 |
22.12.2009 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1626, 14. september 2016, |
L 251 |
80 |
16.9.2016 |
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 768/2005,
26. aprill 2005,
millega moodustatakse ►M2 Euroopa Kalanduskontrolli Amet ◄ ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem
I PEATÜKK
EESMÄRK, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva määrusega moodustatakse ►M2 Euroopa Kalanduskontrolli Amet ◄ („agentuur”), mille eesmärk on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist ja aidata neil ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmisel koostööd teha, et tagada nende tõhus ja ühtne kohaldamine.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
kontroll ja inspekteerimine – liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 2371/2002 eelkõige artiklite 23, 24 ja 28 kohaselt ühise kalanduspoliitika raames rakendatavad mistahes kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimistegevused, kaasa arvatud selline järelevalve- ja seiretegevus nagu satelliidipõhised laevaseiresüsteemid ja vaatluskavad; |
|
b) |
kontrolli- ja inspekteerimisvahendid – liikmesriikide poolt kontrolli ja inspekteerimise jaoks kasutatavad valvelaevad, lennukid, sõidukid ja muud materiaalsed vahendid, samuti inspektorid, vaatlejad jm inimressursid; |
|
c) |
ühiskasutuskava – plaan, millega kehtestatakse olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite operatiivse kasutamise kord; |
|
d) |
rahvusvaheline kontrolli- ja inspekteerimisprogramm – programm, millega kehtestatakse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse eesmärgid, ühtsed prioriteedid ja menetlused ühenduse rahvusvaheliste kontrolli- ja inspekteerimisalaste kohustuste täitmiseks; |
|
e) |
kontrolli- ja inspekteerimisalane eriprogramm – programm, millega määratletakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34 c kohaselt kehtestatud kontrolli- ja inspekteerimistegevuse eesmärgid, ühtsed prioriteedid ja menetlused; |
|
f) |
kalapüük – nõukogu määratlusele, eriti määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklitele 5 ja 6 vastav kalapüügitegevus teatud kalavarude kasutamisel; |
|
g) |
ühenduse inspektorid – määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõikes 4 osutatud nimestikus loetletud inspektorid. |
II PEATÜKK
AGENTUURI MISSIOON JA ÜLESANDED
Artikkel 3
Missioon
Agentuuri missioon on:
a) koordineerida liikmesriikide poolt seoses ühenduse kohustustega teostatavat kontrolli- ja inspekteerimistegevust;
b) koordineerida käesoleva määruse kohaselt liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ühist kasutamist;
c) aidata liikmesriikidel edastada komisjonile ja kolmandatele osapooltele kalapüüki ja kontrolli- ning inspekteerimistegevust puudutavat teavet;
d) aidata oma pädevuse piires liikmesriikidel täita nende ühisest kalanduspoliitikast tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;
e) aidata liikmesriikidel ja komisjonil harmoneerida ühise kalanduspoliitika kohaldamist kogu ühenduses;
f) aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele uurimis- ja arendustööle;
g) aidata kooskõlastada inspektorite koolitamist ja edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel;
h) vastavalt ühenduse eeskirjadele kooskõlastada meetmeid, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki;
i) aidata kaasa ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi ühtsele rakendamisele, sealhulgas eelkõige järgmisele:
— liikmesriikide kontrollitegevuste operatiivkoostöö korraldamine konkreetsete inspekteerimis- ja kontrolliprogrammide, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi inspekteerimise ja kontrolli programmide ning rahvusvaheliste kontrolliprogrammide rakendamiseks;
— vajalik kontroll ülesannete täitmiseks kooskõlas artikliga 17a;
j) teha koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624 ( 1 )) ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 ( 2 )), nende ametite volituste piires, et toetada rannikuvalve ülesandeid täitvaid riiklikke asutusi, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7a, pakkudes teenuseid, teavet, seadmeid ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone.
Artikkel 4
Ühenduse kontrolli- ja inspekteerimiskohustustega seotud rahvusvahelised kohustused
1. Komisjoni taotlusel agentuur:
a) abistab ühendust ja liikmesriike suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, mille liikmeks ühendus on;
b) teeb piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide pädevate asutustega kokku lepitud töökorra raames koostööd ühenduse kontrolli- ja inspekteerimiskohustustega seotud küsimustes.
2. Komisjoni palvel võib agentuur ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute raames teha nende riikide pädevate asutustega koostööd kontrolli ja inspekteerimisega seotud küsimustes.
3. Oma pädevuse piires võib agentuur liikmesriikide nimel täita rahvusvahelistest kalanduslepingutest, mille osaline ühendus on, tulenevaid ülesandeid.
Artikkel 5
Tegevuse koordineerimisega seotud ülesanded
1. Agentuuri operatiivkoostöö hõlmab kõikide tegevuste kontrolli, mida hõlmab ühine kalanduspoliitika.
2. Tegevuse koordineerimise eesmärgil koostab agentuur ühiskasutuskavad ja korraldab vastavalt III peatükile liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust.
3. Liikmesriikidevahelise tõhusama operatiivkoostöö eesmärgil võib agentuur kehtestada asjaomaste liikmesriikidega tegevuskavasid ja koordineerida nende rakendamist.
Artikkel 6
Lepinguliste teenuste osutamine liikmesriikidele
Liikmesriikide palvel võib agentuur osutada neile kontrolli ja inspekteerimisega seotud lepingulisi teenuseid seoses nende ühenduse ja/või rahvusvahelistes vetes teostatavast kalapüügist tulenevate kohustustega. Nimetatud teenused on näiteks kontrolli- ja inspekteerimisaluste prahtimine, opereerimine ja mehitamine ning vaatlejate eraldamine koos asjaosaliste liikmesriikidega teostatavateks ühisoperatsioonideks.
Artikkel 7
Abi komisjonile ja liikmesriikidele
Agentuur abistab komisjoni ja liikmesriike eesmärgiga tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjadest tulenevate kohustuste kõrgetasemeline, ühtne ja tõhus täitmine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ja nende suhted kolmandate riikidega. Agentuur eelkõige
a) kehtestab ja töötab välja põhiõppekava liikmesriikide kalandusinspektsioonide instruktorite koolitamiseks ning pakub täiendavaid koolituskursusi ja -seminare kõnealustele ametnikele ning muule kontrolli- ja inspekteerimistegevustega seotud personalile;
b) kehtestab ja töötab välja põhiõppekava ühenduse inspektorite koolitamiseks enne viimaste esimest töölerakendamist ja pakub kõnealustele ametnikele regulaarselt täiendavaid koolituskursusi ja -seminare;
c) liikmesriikide taotlusel korraldab liikmesriikide kontrollitegevustega seotud ühiseid toodete ja teenuste hankeid ning ühiste katseprojektide liikmesriikidepoolse rakendamise ettevalmistamist ja koordineerimist;
d) koostab ühised tegevusmenetlused seoses ühise kontrollitegevusega, millega tegeleb kaks või enam liikmesriiki;
e) töötab välja kriteeriumid kontrolli- ja inspektsioonivahendite vahetuseks liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning kõnealuste vahendite tagamiseks liikmesriikide poolt;
f) teeb riskianalüüsi püüki, lossimist ja püügikoormust käsitlevate kalandusandmete põhjal ning samuti teatamata jäetud lossimiste riskianalüüsi, sealhulgas ka püügi ja impordi andmete võrdlemine ekspordi ja riikliku tarbimise andmetega;
g) komisjoni või liikmesriikide taotluse korral töötab välja ühised inspektsioonimeetodid ja -menetlused;
h) aitab liikmesriikidel nende taotlusel täita oma ja ühenduse ning muid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames tekkivaid kohustused;
i) edendab ja koordineerib ühtsete riskijuhtimismeetodite väljatöötamist oma pädevusalal;
j) koordineerib ja edendab koostööd liikmesriikide vahel ning ühtseid standardeid nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) määratud proovivõtukavade väljatöötamiseks ( 3 ).
Artikkel 7a
Euroopa koostöö rannikuvalve ülesannete täitmisel
1. Amet toetab koostöös Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga riiklikke asutusi rannikuvalve ülesannete täitmisel riigi ja liidu tasandil ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil järgmiste tegevuste kaudu:
a) laevade aruandlussüsteemides ja muudes infosüsteemides, mida nimetatud ametid peavad või millele neil on juurdepääs, hoitava teabe jagamine, koondamine ja analüüsimine, kooskõlas nende vastavate õiguslike alustega ning ilma et see piiraks liikmesriikide omandiõigust andmete suhtes;
b) jälgimis- ja teabeteenuste osutamine tipptasemel tehnoloogia abil, sealhulgas kosmoses asuvate ja maapealsete taristute ja andurite kaudu, mis on paigaldatud mis tahes platvormile;
c) suutlikkuse suurendamine, koostades suuniseid ja soovitusi ning kinnistades parimaid tavasid ja pakkudes töötajate koolitust ja vahetust;
d) rannikuvalve ülesannete alase teabevahetuse ja koostöö tõhustamine, sealhulgas analüüsides tegevuslikke küsimusi ja merendusvaldkonnas ilmnevaid ohte;
e) suutlikkuse jagamine, kavandades ja viies ellu mitmeotstarbelisi operatsioone ning jagades vahendeid ja muud suutlikust niivõrd, kuivõrd ametid neid tegevusi koordineerivad, ning selleks on saadud nõusolek asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt.
2. Ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vaheline rannikuvalve ülesannete alase koostöö täpne vorm määratakse kindlaks töökorras kooskõlas nende vastavate volituste ja nimetatud ametite suhtes kohaldatavate finantseeskirjadega. Selle töökorra kiidavad heaks ameti haldusnõukogu, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haldusnõukogu ja Euroopa Meresõiduohutuse haldusnõukogu.
3. Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide, ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga kättesaadavaks Euroopa rannikuvalve ülesannetega seotud Euroopa koostöö praktilise käsiraamatu. Nimetatud käsiraamat sisaldab suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid teabevahetuseks. Komisjon võtab käsiraamatu vastu soovituse vormis.
III PEATÜKK
TEGEVUSE KOORDINEERIMINE
Artikkel 8
Ühenduse kontrolli- ja inspekteerimiskohustuste rakendamine
1. Komisjoni palvel koordineerib agentuur ühiskasutuskavasid koostades liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust vastavalt rahvusvahelistele kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele.
2. Agentuur võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade rakendamiseks.
Artikkel 9
Kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamine
1. Agentuur koordineerib ühiskasutuskavade kaudu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt välja töötatud kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamist.
2. Agentuur võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade rakendamiseks.
Artikkel 10
Ühiskasutuskavade sisu
Kõigis ühiskasutuskavades:
a) järgitakse asjakohaste kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide kriteeriume;
b) rakendatakse komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides määratud kriteeriume, kontrollnäitajaid, prioriteete ja ühiseid inspekteerimismenetlusi;
c) püütakse artikli 11 lõike 2 kohaselt teatatud riiklikud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid vajadustega vastavusse viia ja nende kasutamist korraldada;
d) korraldatakse selleks ettenähtud ajavahemikel ja vööndites inim- ja materiaalsete ressursside, sealhulgas mitmest liikmesriigist pärit ühenduse inspektorite rühmade rakendamist;
e) võetakse arvesse asjaosaliste liikmesriikide muudest ühiskasutuskavadest tulenevaid kohustusi, samuti mistahes piirkondlikke ja kohalikke piiranguid;
f) määratletakse, millistel tingimustel võivad ühe liikmesriigi kontrolli- ja inspekteerimisvahendid siseneda teise liikmesriigi suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni all olevatesse vetesse.
Artikkel 11
Kontrolli- ja inspekteerimisvahenditest teavitamine
1. Liikmesriigid teatavad igal aastal enne 15. oktoobrit agentuurile, milliseid kontrolli- ja inspekteerimisvahendid on nende käsutuses kontrolliks ja inspekteerimiseks järgmisel aastal.
2. Iga liikmesriik teatab agentuurile, milliseid vahendeid ta kavatseb kasutada rahvusvahelise kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi või temasse puutuva kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi läbiviimisel hiljemalt ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati niisuguse programmi käivitamise otsusest.
Artikkel 12
Ühiskasutuskavade vastuvõtmise menetlus
1. Artikli 11 lõikes 2 ette nähtud teatiste alusel ja kolme kuu jooksul alates asjakohase teatise kättesaamisest koostab agentuuri tegevdirektor esialgse ühiskasutuskava, konsulteerides asjaomaste liikmesriikidega.
2. Esialgses ühiskasutuskavas määratletakse kontrolli- ja inspekteerimisvahendid, mida võib asjaomaste liikmesriikide asjaomase kalapüügipiirkonna huvidest lähtuvalt ühiselt kasutada, et rakendada kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi, mille jaoks kava on koostatud.
Liikmesriigi kalapüügipiirkonna huvi hindamise aluseks võetakse järgmised kriteeriumid, mille osatähtsus sõltub iga konkreetse plaani eri aspektidest:
a) tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate antud ühiskasutuskavaga hõlmatud vete suhtelist pindala (selliste vete olemasolu korral);
b) tema territooriumil arvestusperioodi jooksul lossitud kalakoguste osatähtsus antud ühiskasutuskava objektiks olevast kalapüügipiirkonnast püütud ja lossitud kalade koguhulgast;
c) tema lipu all sõitvate ja ühiskasutuskava objektiks olevas kalapüügipiirkonnas tegutsevate kalalaevade osatähtsus (mootorite võimsus ja kogumahutavus) kõigist antud kalapüügipiirkonnas tegutsevatest laevadest;
d) antud kalapüügipiirkonnas arvestusperioodiks talle eraldatud kvoodi või kvoodi puudumisel tema tegelik püük.
3. Kui esialgse ühiskasutuskava koostamise käigus selgub, et vastava kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi nõuete täitmiseks ei piisa kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid, teatab tegevdirektor sellest koheselt kavaga seotud liikmesriikidele ja komisjonile.
4. Tegevdirektor teatab esialgsest ühiskasutuskavast asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile. Juhul kui asjaomased liikmesriigid ja komisjon ei ole viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kõnealusest teatamisest vastuväiteid esitanud, võtab tegevdirektor kava vastu.
5. Kui üks või mitu liikmesriiki või komisjon on esitanud vastuväiteid, edastab tegevdirektor küsimuse arutamiseks komisjonile. Komisjon võib teha kavale vajalikke kohandusi ning selle vastu võtta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.
6. Igal aastal vaatab agentuur asjaosaliste liikmesriikidega konsulteerides kõik ühiskasutuskavad läbi, et võtta arvesse kõiki uusi antud liikmesriike puudutavaid kontrolli- ja inspekteerimisprogramme ning kõiki komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides määratletud prioriteete.
Artikkel 13
Ühiskasutuskavade täitmine
1. Ühised kontrolli- ja inspekteerimistegevusi teostatakse ühiskasutuskavade põhjal.
2. Asjaomase ühiskasutuskavaga seotud liikmesriigid:
a) muudavad kättesaadavaks ühiskasutuskava jaoks ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid;
b) määravad ühe kontaktpunkti/koordinaatori, kellele antud volitused võimaldavad õigeaegselt vastata ühiskasutuskava täitmisega seotud agentuuri taotlustele, ning agentuuri sellest teavitada;
c) kasutavad oma ühendatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid vastavalt ühiskasutuskavale ja lõikes 4 osutatud nõuetele;
d) võimaldavad agentuurile sidusjuurdepääsu ühiskasutuskava täitmiseks vajalikule teabele;
e) teevad ühiskasutuskava täitmisel agentuuriga koostööd;
f) tagavad kõigi ühenduse ühiskasutuskava jaoks eraldatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamise vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.
3. Piiramata liikmesriikide artiklis 12 kehtestatud ühiskasutuskava järgseid kohustusi, vastutavad ühiskasutuskava raames rakendatavate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite juhtimise ja kontrolli eest pädevad siseriiklikud ametiasutused siseriikliku õiguse kohaselt.
4. Tegevdirektor võib määratleda artikli 12 alusel vastu võetud ühiskasutuskava täitmist puudutavad nõuded. Kõnealused nõuded kehtivad asjaomase kava piires.
Artikkel 14
Ühiskasutuskavade hindamine
Agentuur viib igal aastal läbi kõigi ühiskasutuskavade tulemuslikkuse hindamise ning analüüsib olemasolevate andmete põhjal, kas kalapüügitegevus on rakendatavate kontrollimeetmetega kooskõlas. Hindamistulemused edastatakse viivitamata Euroopa Parlamendile, komisjonile ja liikmesriikidele.
Artikkel 15
Kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidega hõlmamata kalapüügipiirkonnad
Kaks või mitu liikmesriiki võivad taotleda, et agentuur koordineeriks nende kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamist kalapüügipiirkonnas või -alal, ei ole hõlmatud ühegi kontrolli- ega inspekteerimisprogrammiga. Selline koordineerimine toimub vastavalt asjaosaliste liikmesriikide vahel kooskõlastatud kontrolli- ja inspekteerimiskriteeriumitele ja prioriteetidele.
Artikkel 16
Teabevõrgustik
1. Komisjon, agentuur ja liikmesriikide pädevad asutused vahetavad nende käsutuses olevat asjakohast teavet ühenduse piires ja rahvusvahelistel vetel teostatava ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse kohta.
2. Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 37 võtavad kõik pädevad siseriiklikud asutused kooskõlas ühenduse vastavate õigusaktidega meetmeid käesoleva artikli kohaselt saadava teabe nõutava konfidentsiaalsuse tagamiseks.
Artikkel 17
Üksikasjalikud eeskirjad
Käesoleva peatüki kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võidakse vastu võtta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.
Nimetatud eeskirjad võivad hõlmata eelkõige ühiskasutuskavaprojektide koostamise ja vastuvõtmise menetlusi.
IIIA PEATÜKK
AGENTUURI PÄDEVUS
Artikkel 17a
Agentuuri ametnike määramine ühenduse inspektoriteks
Agentuuri ametnikud võib määrata rahvusvahelistes vetes ühenduse inspektoriks vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 79.
Artikkel 17b
Agentuuri meetmed
Vajaduse korral teeb agentuur järgmist:
a) annab välja kasutusjuhendeid inspekteerimise ühtlustatud standardite kohta;
b) töötab välja abimaterjale, milles kajastuvad parimad tavad ühise kalanduspoliitika kontrollimise valdkonnas, sealhulgas kontrolliametnike koolitamise kohta, ning ajakohastab neid regulaarselt;
c) annab komisjonile vajalikku tehnilist ja haldusalast tuge viimase ülesannete täitmiseks.
Artikkel 17c
Koostöö
1. Liikmesriigid ja komisjon teevad agentuuriga koostööd ning annavad agentuurile ülesannete täitmiseks vajalikku abi.
2. Pidades nõuetekohaselt silmas erinevaid õigussüsteeme üksikutes liikmesriikides, aitab agentuur kaasa koostööle liikmesriikide vahel ning nende ja komisjoni vahel ühtlustatud kontrollistandardite väljatöötamisel vastavalt ühenduse õigusaktidele ning võttes arvesse parimaid tavasid liikmesriikides ja kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid.
Artikkel 17d
Erakorraline üksus
1. Kui komisjon omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi taotlusel tuvastab olukorra, mis hõlmab otsest, kaudset või potentsiaalset tõsist ohtu ühisele kalanduspoliitikale, ning ohtu ei ole võimalik olemasolevate vahenditega ära hoida, kõrvaldada ega vähendada ega asjakohaselt juhtida, teavitatakse viivitamatult agentuuri.
2. Komisjonilt sellise teate saamise korral või omal algatusel tegutsedes loob agentuur viivitamatult erakorralise üksuse ja teavitab sellest komisjoni.
Artikkel 17e
Erakorralise üksuse ülesanded
1. Agentuuri loodud erakorraline üksus vastutab kogu asjaomase teabe kogumise ja hindamise eest ning ühist kalanduspoliitikat ähvardava ohu ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimaluste kindlaksmääramise eest nii tõhusalt ja kiirelt kui võimalik.
2. Erakorraline üksus võib paluda abi mis tahes ametiasutuselt või eraisikult, kelle erialaseid teadmisi ta peab vajalikuks, et hädaolukorrale tõhusalt reageerida.
3. Agentuur korraldab vajalikku koordineerimist, et hädaolukorrale asjakohaselt ja õigel ajal reageerida.
4. Erakorraline üksus teavitab vajaduse korral avalikkust riskidest ja võetud meetmetest.
Artikkel 17f
Mitmeaastane tööprogramm
1. Agentuuri mitmeaastases tööprogrammis kehtestatakse üldised eesmärgid, volitused, ülesanded, tulemusnäitajad ja agentuuri iga tegevuse prioriteedid viie aasta jooksul. See hõlmab personalipoliitika kava esitamist ja kättesaadavaks tehtavate eelarveassigneeringute prognoosi kõnealuse viieaastase perioodi eesmärkide saavutamiseks.
2. Mitmeaastane tööprogramm esitatakse vastavalt komisjoni välja töötatud tegevuspõhisele juhtimissüsteemile ja -meetodile. Viimase võtab vastu haldusnõukogu.
3. Artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud tööprogramm viitab mitmeaastasele tööprogrammile. Selles märgitakse selgelt lisad, muudatused või väljajätmised võrreldes eelmise aasta tööprogrammiga ning tehtud edusammud mitmeaastase tööprogrammi üldiste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel.
Artikkel 17g
Koostöö merenduse valdkonnas
Agentuur aitab kaasa ELi integreeritud merenduspoliitika rakendamisele ja eelkõige sõlmib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist teiste asutustega halduslepingud käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades. Tegevdirektor teavitab komisjoni ja liikmesriike sellistest läbirääkimistest varajases etapis.
Artikkel 17h
Üksikasjalikud eeskirjad
Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.
Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige hõlmata kavade koostamist hädaolukorrale reageerimiseks, erakorralise üksuse loomist ning kohaldatavaid praktilisi menetlusi.
IV PEATÜKK
ORGANISATSIOONI ÜLESEHITUS JA TOIMIMINE
Artikkel 18
Juriidiline staatus ja põhiasukoht
1. Agentuur on ühenduse asutus. Agentuuril on juriidilise isiku staatus.
2. Agentuuril on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilisele isikule vastavalt selle riigi seadustele antakse. Agentuur võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluse osaline.
3. Agentuuri esindab selle tegevdirektor.
4. Agentuur asub Hispaanias Vigos.
Artikkel 19
Töötajad
1. Agentuuri töötajate suhtes kehtivad ametnike personalieeskirjad, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused nagu need on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 4 ) ja Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kehtestatud nimetatud personalieeskirjade ning teenistustingimuste ühised rakendussätted. Vajalikud üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestab haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga.
2. Ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, kasutab agentuur oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.
3. Agentuuri töötajateks on komisjoni poolt sinna ajutiselt ametisse nimetatud või lähetuse korras määratud ametnikud ja muud agentuuri ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad.
Agentuur võib samuti ajutiselt tööle võtta liikmesriikide poolt lähetatud töötajaid.
Artikkel 20
Privileegid ja immuniteedid
Agentuuri suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Artikkel 21
Vastutus
1. Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.
2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.
3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab agentuur vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida agentuur või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.
4. Agentuuri töötajate isiklik vastutus agentuuri ees on reguleeritud personalieeskirjade või töötajate suhtes kohaldatavate teenistustingimuste sätetega.
Artikkel 22
Keeled
1. Agentuurile kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ( 5 ) sätteid.
2. Agentuuri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.
Artikkel 23
Haldusnõukogu moodustamine ja volitused
1. Agentuuril on haldusnõukogu.
2. Haldusnõukogu ülesanneteks on:
a) nimetada ametisse ja vabastada ametist tegevdirektor vastavalt artiklile 30;
b) võtta iga aasta 30. aprilliks vastu agentuuri eelmise aasta tegevusaruanne ja edastada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele. Aruanne avalikustatakse;
c) võtta komisjoni ja liikmesriikide arvamusi arvesse võttes iga aasta 31. oktoobriks vastu agentuuri järgmise aasta tööprogramm ja edastada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele;
Tööprogramm sisaldab agentuuri prioriteete. Selles on esikohal agentuuri kontrolli- ja järelevalveprogrammidega seotud kohustused. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon 30 päeva jooksul pärast tööprogrammi vastuvõtmist teatab, et ei ole sellega nõus, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi ja võtab selle koos võimalike parandustega vastu teistkordsel lugemisel kahe kuu jooksul;
d) võtta enne rahandusaasta algust vastu agentuuri lõplik eelarve, viies selle vajadusel vastavusse ühenduse dotatsiooni ja mistahes muude agentuuri tuludega;
e) täita vastavalt artiklitele 35, 36 ja 38 oma agentuuri eelarvega seotud ülesandeid;
f) teostada distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle;
g) kehtestada töökord, milles võidakse vajadusel ette näha haldusnõukogu allkomiteede moodustamine;
h) kehtestada agentuuri ülesannete täitmiseks vajalikke menetlusi.
Artikkel 24
Haldusnõukogu koosseis
1. Haldusnõukogusse kuuluvad liikmesriikide esindajad ja kuus komisjoni esindajat. Igal liikmesriigil on õigus nimetada üks esindaja. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad igale esindajale ühe asendusliikme, kes asendab haldusnõukogu liiget tema äraolekul.
2. Nõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimisalaste teadmiste ja kogemuste tasemest.
3. Iga nõukogu liikme ametiaeg on viis aastat alates nimetamise kuupäevast. Sama isikut võib ametisse tagasi nimetada.
Artikkel 25
Haldusnõukogu esimees
1. Haldusnõukogu valib komisjoni esindajate seast esimehe. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ise ei saa neid täita.
2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning lõpeb nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi valida.
Artikkel 26
Koosolekud
1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees. Esimees määrab koosoleku päevakorra, võttes seejuures arvesse haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori ettepanekuid.
2. Tegevdirektor ja nõuandva kogu nimetatud esindaja osalevad küsimuste arutamisel ilma hääleõiguseta.
3. Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel, komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogus esindatud liikmesriikide taotlusel.
4. Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu võtta vastu otsuse arutada teatud päevakorraküsimusi nõuandva kogu poolt määratud esindaja juuresolekuta. Käesoleva sätte kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib kehtestada töökorras.
5. Haldusnõukogu võib kutsuda vaatlejatena oma koosolekutele kõiki isikuid, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.
6. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.
7. Agentuur moodustab haldusnõukogu sekretariaadi.
Artikkel 27
Hääletamine
1. Haldusnõukogu võtab otsused vastu absoluutse häälteenamusega.
2. Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema asendaja teostada tema hääleõigust.
3. Töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning vajadusel nõuded kvoorumi kohta.
Artikkel 28
Huvide deklaratsioon
Haldusnõukogu liikmed esitavad huvide deklaratsiooni, milles tunnistavad nende sõltumatust kahjustavate huvide puudumist või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid esitatakse kirjalikult kord aastas või siis, kui päevakorraküsimus võib põhjustada huvide konflikti. Viimasel juhul ei osale asjaomane liige selliste küsimuste hääletamisel.
Artikkel 29
Tegevdirektori kohustused ja volitused
1. Agentuuri tööd juhib tegevdirektor. Ilma et see piiraks vastavalt kas komisjoni või haldusnõukogu pädevust, ei küsi tegevdirektor üheltki valitsus- või muult asutuselt juhtnööre ega tegutse selliste juhtnööride kohaselt.
2. Oma ülesandeid täites viib tegevdirektor ellu ühise kalanduspoliitika põhimõtteid.
3. Tegevdirektoril on järgmised kohustused ja volitused:
a) tegevdirektor koostab tööprogrammi projekti ja esitab selle pärast komisjoni ja liikmesriikidega konsulteerimist haldusnõukogule. Ta võtab käesoleva määruse, selle rakenduseeskirjade ja mis tahes kehtivate seadustega piirides tarvitusele abinõud tööprogrammi täitmiseks;
b) ta võtab agentuuri toimimiseks ja selle töö korraldamiseks vastavalt käesoleva määruse sätetele kõiki vajalikke meetmeid, kaasa arvatud organisatsioonisiseste administratiivjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;
c) tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud II ja III peatükist tulenevaid agentuuri kohustusi puudutavate otsuste vastuvõtmine, sealhulgas kontrolli- ja inspekteerimisvahendite prahtimine ja ekspluateerimine ning teabevõrgustiku käitlemine;
d) tegevdirektor reageerib vastavalt artiklitele 6, 7 ja 15 komisjoni taotlustele ja liikmesriikide abitaotlustele;
e) ta seab sisse tõhusa järelevalve süsteemi, mis võimaldab agentuuri saavutusi tegevussihtidega võrrelda. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal esialgse üldaruande ning esitab selle haldusnõukogule. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;
f) ta rakendab agentuuri töötajate suhtes artikli 19 lõikes 2 sätestatud õigusi;
g) ta koostab vastavalt artiklile 35 agentuuri tulu- ja kuluprognoosid ning korraldab vastavalt artiklile 36 agentuuri eelarve täitmist.
4. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.
Artikkel 30
Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine
1. Tegevdirektori nimetab tema võimete ja vastavate dokumenteeritud ühise kalanduspoliitika ja kalanduse kontrolli- ja inspekteerimisalalaste kogemuste põhjal ametisse haldusnõukogu vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle komisjon on välja pakkunud Euroopa Liidu Teatajas ja mujal ametikoha kohta avaldatud teatele järgnenud valikumenetluse põhjal.
2. Haldusnõukogul on õigus tegevdirektor ametist vabastada. Nõukogu arutab kõnealust küsimust komisjoni või ühe kolmandiku nõukogu liikmete taotlusel.
3. Haldusnõukogu võtab vastu otsused lõigete 1 ja 2 alusel nõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
4. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaega võib komisjoni ettepanekul pikendada järgnevaks viieks aastaks ning see otsus peab olema heaks kiidetud haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteeenamusega.
Artikkel 31
Nõuandev kogu
1. Nõuandev kogu koosneb määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 31 kohaselt piirkondlike nõuandvate kogude esindajatest põhimõttel, et iga piirkondlik nõuandev kogu määrab ühe esindaja. Esindajat võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asendusesindaja.
2. Nõuandva kogu liige ei või olla haldusnõukogu liige.
Nõuandev kogu nimetab ühe oma liikme osalema haldusnõukogu küsimuste arutamisel ilma hääleõiguseta.
3. Nõuandev kogu nõustab tegevdirektorit tema käesolevast määrusest tulenevate kohuste täitmisel.
4. Nõuandva kogu esimeheks on tegevdirektor. Esimees kutsub nõuandva kogu kokku vähemalt üks kord aastas.
5. Agentuur annab nõuandvale kogule vajalikku logistilist abi ning tagab koosolekuteks sekretariaaditeenused.
6. Haldusnõukogu liikmed võivad osaleda nõuandva kogu koosolekutel.
Artikkel 32
Läbipaistvus ja teabevahetus
1. Agentuuri valduses olevate dokumentide suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 1049/2001.
2. Haldusnõukogu kehtestab kuue kuu jooksul pärast oma esimest koosolekut määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.
3. Agentuur võib enda tegevusvaldkondade küsimustes omal algatusel teavet edastada. Eelkõige tagab ta, et avalikkus ja huvitatud isikud saaksid kiiresti erapooletut, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet tema töö kohta.
4. Haldusnõukogu kehtestab lõike 3 kohaldamiseks vajalikud sise-eeskirjad.
5. Agentuuri poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud otsused võivad vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 195 ja 230 anda alust kaebuse esitamiseks ombudsmanile või Euroopa Kohtusse pöördumiseks.
6. Komisjoni ja agentuuri poolt käesoleva määruse kohaselt kogutava teabe suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 45/2001.
Artikkel 33
Konfidentsiaalsus
1. Haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja agentuuri töötajate suhtes kehtivad ka pärast töölepingu lõppemist asutamislepingu artikliga 287 sätestatud konfidentsiaalsusnõuded.
2. Haldusnõukogu kehtestab sise-eeskirjad lõikes 1 viidatud konfidentsiaalsusnõuete täitmiseks.
Artikkel 34
Juurdepääs teabele
1. Komisjonil on piiranguteta juurdepääs kogu agentuuri poolt kogutavale teabele. Agentuur esitab komisjonile viimase palvel ja komisjoni poolt osundatud kujul mistahes teavet ja hinnanguid sellele teabele.
2. Agentuuri mis tahes tegevusega seotud liikmesriikidel on seoses asjaomase meetmega juurdepääs agentuuri poolt kogutud teabele tingimustel, mida võib kehtestada määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.
V PEATÜKK
FINANTSSÄTTED
Artikkel 35
Eelarve
1. Agentuuri tuludeks on:
a) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni eelarvejakku;
b) tasu agentuuri poolt artikli 6 kohaselt liikmesriikidele osutatavate teenuste eest;
c) väljaannete müügist, koolitusest ja/või muudest agentuuri teenustest saadav tulu.
2. Agentuuri kuludeks on personali-, haldus- ja tegevuskulud ja kulud infrastruktuurile.
3. Tegevdirektor koostab agentuuri järgmise rahandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ja esitab selle koos ametikohtade loendi projektiga haldusnõukogule.
4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
5. Igal aastal koostab haldusnõukogu tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu põhjal agentuuri järgmise rahandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni.
6. Nimetatud kalkulatsiooni koos ametikohtade loendi projekti ja esialgse tööprogrammiga esitab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.
7. Komisjon esitab tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule („eelarvepädevatele institutsioonidele”).
8. Kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta ametikohtade loendi ja üldeelarvest eraldatava toetussumma jaoks vajalikuks peab, ja esitab üldeelarve vastavalt asutamislepingu artiklile 272 eelarvepädevale institutsioonile.
9. Eelarvepädev institutsioon kinnitab agentuuri jaoks ettenähtud assigneeringud. Eelarvepädev institutsioon kinnitab agentuuri ametikohtade loendi.
10. Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve lõplik kinnitamine toimub pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajadusel kohandatakse eelarvet vastavalt üldeelarvele.
11. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevale institutsioonile võimalikult kiiresti oma mis tahes projektide, mis võivad eelarvet oluliselt mõjutada, teostamise kavatsusest, eelkõige projektidest, mis on seotud varadega (näiteks hoonete rentimine või müük). Ta teavitab sellest komisjoni.
12. Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud, et kavatseb esitada oma arvamuse, edastab ta vastava arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teavitamise kuupäeva.
Artikkel 36
Eelarve täitmine ja kontroll
1. Agentuuri eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.
2. Pärast rahandusaasta lõppu esitab agentuuri pearaamatupidaja hiljemalt 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega komisjoni pearaamatupidajale. Komisjoni pearaamatupidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisandmed vastavalt 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust („finantsmäärus”), ( 6 ) artiklile 128.
3. Hiljemalt 31. märtsiks pärast rahandusaasta lõppu esitab komisjoni pearaamatupidaja kontrollikojale agentuuri esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega. Rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruanne saadetakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Kui tegevdirektor on vastavalt finantsmääruse artiklile 129 saanud kontrollikoja märkused agentuuri esialgsele raamatupidamisaruandele, koostab ta omal vastutusel agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja edastab selle arvamuse saamiseks haldusnõukogule.
5. Haldusnõukogu esitab agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande kohta oma arvamuse.
6. Hiljemalt järgneva aasta 1. juuliks saadab tegevdirektor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.
8. Agentuur kehtestab siseauditi ülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.
9. Tegevdirektor saadab kontrollikoja märkustele vastuse hiljemalt 30. septembriks. Tegevdirektor edastab selle vastuse ka haldusnõukogule.
10. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase palvel kõik kõnesoleva rahandusaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse ladusaks läbiviimiseks vajalikud andmed vastavalt finantsmääruse artikli 146 lõikes 3 sätestatule.
11. Nõukogu soovituse põhjal edastab Euroopa Parlament enne ülejärgmise aasta 30. aprilli agentuuri tegevdirektorile kõnesoleva aasta eelarve täitmise aruande kinnitamise teate.
Artikkel 37
Pettuste tõkestamine
1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse agentuuri suhtes piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.
2. Agentuur ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ja väljastab koheselt asjakohased sätted kõigile oma töötajatele.
3. Rahastamist puudutavates otsustes ja asjaomastes rakenduslepetes ja -vahendites sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral agentuuri finantsvahendite saajaid ja nende jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.
Artikkel 38
Finantssätted
Komisjoni nõusoleku ja kontrollikoja arvamuse saamise järel võtab haldusnõukogu vastu agentuuri finantseeskirjad. Eeskirjad ei tohi lahkneda komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, ( 7 ) välja arvatud juhul kui see on agentuuri tegevuse jaoks konkreetselt vajalik ja komisjon on eelnevalt selleks nõusoleku andnud.
VIPEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 39
Hindamine
1. Haldusnõukogu korraldab käesoleva määruse täitmise hindamise sõltumatu väljaspoolse hindaja poolt viie aasta jooksul alates päevast, mil agentuur alustab oma ülesannete täitmist, ja edaspidi kord iga viie aasta tagant. Komisjon võimaldab agentuuril kasutada mis tahes teavet, mida agentuur peab hindamise jaoks vajalikuks.
2. Igal hindamisel hinnatakse käesoleva määruse mõju, agentuuri ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tulemuslikkust ja seda, mil määral agentuur aitab kaasa ühise kalanduspoliitika raames kehtestatud eeskirjade võimalikult põhjalikule täitmisele. Haldusnõukogu annab pärast asjaomaste isikutega konsulteerimist kokkuleppel komisjoniga välja konkreetsed juhised.
3. Haldusnõukogu saab hindamisaruande ja edastab komisjonile oma soovitused muudatuste tegemiseks käesolevas määruses, agentuuris ja tema töömeetodites. Komisjon edastab hindamistulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustab need.
Artikkel 40
Agentuuri tegevuse algus
Agentuur alustab tööd kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Artikkel 41
Muudatus
Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikkel 34c asendatakse järgmisega:
„Artikkel 34c
1. Komisjon määrab artiklis 36 sätestatud korras ja koos asjaomaste liikmesriikidega, millistes kahe või enama liikmesriigi poolt kasutatavates kalapüügipiirkondades korraldatakse kontrolli- ja inspekteerimisalaseid eriprogramme, sealhulgas selliseid programme reguleerivad tingimused.
Kontrolli- ja inspekteerimisalases eriprogrammis määratletakse selle programmiga hõlmatud kahe või enama liikmesriigi poolt kasutatavad kalapüügipiirkonnad ja neis kehtivad tingimused.
Igas kontrolli- ja inspekteerimisalases eriprogrammis sõnastatakse programmi eesmärgid, ühised prioriteedid ja menetlused ning kontrolli- ja inspekteerimistegevuste kontrollnäitajad, iga meetme eeldatavad tulemused ja strateegia selle tagamiseks, et kontrolli- ja inspekteerimistegevused oleksid ühtsed, tulemuslikud ja võimalikult ökonoomsed. Igas programmis määratletakse sellega seotud liikmesriigid.
Kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi kestus ei või ületada kolme aastat või nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta ( 8 ) artikli 5 kohaselt vastu võetud taastootmiskavas või sama määruse artikli 6 kohaselt vastu võetud majandamiskavas selleks määratud tähtaega.
Kontrolli- ja inspekteerimisalaseid eriprogramme viivad ellu asjaosalised liikmesriigid ühiskasutuskavade põhjal, mis koostatakse vastavalt nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem. ( 9 )
2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 27 lõikele 4 kontrollib ja hindab komisjon iga kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi täitmist ja annab tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Artikkel 42
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 836/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).
( 3 ) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
( 4 ) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).
( 5 ) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.
( 6 ) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
( 7 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
( 8 ) EÜT L 358, 21.12.2002, lk 59.
( 9 ) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.”