22.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/59

(1)

Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ (liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see käesoleval juhul selguse huvides uuesti sõnastada üheks ainsaks tekstiks.

(2)

Määrus on asjakohane õiguslik vahend, sest sellega sätestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mis välistavad võimaluse liikmesriikidel neid erineval viisil üle võtta. Lisaks tagatakse määrusega õiguslike nõuete üheaegne kohaldamine kogu ühenduses.

(3)

Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada menetlusi ja ühtlustada terminoloogiat, vähendades seeläbi halduskoormust ja ebaselgust. Määrusega tugevdatakse kosmeetikatooteid reguleeriva raamistiku teatavaid aspekte, nagu turukontroll, eesmärgiga tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(4)

Käesoleva määrusega ühtlustatakse täielikult kosmeetikatooteid käsitlevad eeskirjad ühenduses, et saavutada kosmeetikatoodete siseturg, tagades samal ajal inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse.

(5)

Keskkonnaprobleeme, mida kosmeetikatoodetes kasutatavad ained võivad põhjustada, käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet) (4) kohaldamise kaudu, mis võimaldab hinnata keskkonnaohutust sektoriüleselt.

(6)

Käesolevas määruses käsitletakse ainult kosmeetikatooteid, mitte ravimeid, meditsiiniseadmeid või biotsiide. Eristamine tuleneb eelkõige kosmeetikatoodete üksikasjalikust määratlusest, milles on arvesse võetud nende kasutusala ja kasutuseesmärki.

(7)

Kosmeetikatootena määratlemine peab toimuma iga toote puhul eraldi, võttes arvesse selle toote kõiki omadusi. Kosmeetikatootega võib olla tegu järgmistel juhtudel: nahakreemid, -emulsioonid, -vedelikud, -geelid ja -õlid, näomaskid, toonivad alused (vedelikud, pastad, puudrid), jumestuspuudrid, ihupuudrid, hügieenilised puudrid, tualettseebid, deodorantseebid, lõhnaõlid, lõhnaveed ja odekolonnid, kümblus- ja dušitooted (soolad, vahud, õlid, geelid), depileerimistooted, deodorandid ja antiperspirandid, juuksevärvid, juuste lokkimis- ja sirgendamistooted ning fiksaatorid, juukseviimistlusvahendid, juukse puhastustooted (vedelikud, puudrid, šampoonid), juukse taastustooted (vedelikud, kreemid, õlid), soenguviimistlustooted (vedelikud, lakid, võided), raseerimistooted (kreemid, vahud, näoveed), jumestustooted ning tooted jumestustoodete eemaldamiseks, huultehooldustooted, hammaste ja suuõõne hoolduse tooted, küünehooldus- ja -kaunistustooted, intiimhügieenitooted välispidiseks kasutamiseks, päevitustooted, pruunistavad tooted, nahapleegitustooted ja kortsudevastased tooted.

(8)

Komisjon peaks määratlema kosmeetikatoodete kategooriad, mis on asjakohased käesoleva määruse kohaldamise seisukohast.

(9)

Kosmeetikatooted peaksid olema ohutud tavalistes või mõistlikult ettenähtavates kasutamistingimustes. Eelkõige ei tohiks riski ja kasu põhjendustega õigustada riski inimeste tervisele.

(10)

Vastavalt nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivile 87/357/EMÜ (tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5) ei tohiks kosmeetikatoote esitlus, eelkõige kosmeetikatoote vorm, lõhn, värvus, välimus, pakend, märgistus, maht või suurus ohustada tarbijate tervist ja ohutust seetõttu, et tarbija peab seda toiduaineks.

(11)

Selleks et selgelt määratleda vastutusalad, peaks iga kosmeetikatoode kuuluma konkreetse ühenduses asutatud vastutava isiku vastutusalasse.

(12)

Kosmeetikatoote jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgitavussüsteem hõlbustab turujärelevalveasutuste ülesannet ettevõtjaid tuvastada.

(13)

On vaja määratleda, millistel tingimustel käsitada levitajat vastutava isikuna.

(14)

Levitaja mõiste hõlmab kõiki hulgikaubandusega tegelevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid ning otse tarbijale müüvaid jaemüüjaid. Levitaja kohustused tuleks seetõttu kohandada iga nimetatud ettevõtja vastava rolli ja tegevusega.

(15)

Euroopa kosmeetikasektor on üks võltsimisest mõjutatud tööstusvaldkondi, mis võib suurendada riske inimeste tervisele. Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu ühenduse horisontaalsete õigusaktide ja võltstoodetega seotud meetmete rakendamisele kosmeetikatoodete valdkonnas, näiteks nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1383/2003 (teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) (7). Turukontroll kujutab endast võimsat vahendit käesoleva määruse nõuetele mittevastavate toodete tuvastamiseks.

(16)

Selleks et tagada turule lastavate kosmeetikatoodete ohutus, tuleks nende tootmisel järgida head tootmistava.

(17)

Tõhusa turujärelevalve tagamiseks peaks toote andmiku tegema selle liikmesriigi pädeva asutuse jaoks, kus andmik asub, kergesti kättesaadavaks ühel ainsal aadressil ühenduse piires.

(18)

Selleks et kosmeetikatoote ohutuse hindamiseks tehtavate mittekliiniliste terviseohutusuuringute tulemused oleksid võrreldavad ja kõrge kvaliteediga, peaksid need olema kooskõlas asjaomaste ühenduse õigusaktidega.

(19)

Tuleks kindlaks määrata, missugune teave tuleb pädevatele asutustele kättesaadavaks teha. See teave peaks sisaldama kõiki vajalikke andmeid, mis on seotud kosmeetikatoote identifitseerimise, kvaliteedi, terviseohutuse ja väidetavate mõjudega. Eelkõige peaks kõnealune teave toote kohta sisaldama kosmeetikatoote ohutusaruannet, mis dokumenteerib ohutushindamise läbiviimist.

(20)

Selleks et tagada ainete piirangute ühetaoline kohaldamine ja kontroll, tuleks proovide võtmisel ja analüüsimisel kasutada reprodutseeritavaid ja standardseid meetodeid.

(21)

Käesolevas määruses määratletud mõistel „segu” peaks olema sama tähendus kui ühenduse õigusaktides varem kasutatud mõistel „valmistis”.

(22)

Tõhusaks turujärelevalveks tuleks pädevat asutust teavitada teatavatest andmetest turulelastud kosmeetikatoote kohta.

(23)

Selleks et tagada rasketel juhtudel kiire ja asjakohane ravi, tuleks vajalik teave toote koostise kohta esitada mürgistusteabekeskusele või muule sarnasele üksusele, kui liikmesriigis on sellise eesmärgiga keskus asutatud.

(24)

Pädevale asutusele, mürgistusteabekeskusele või muule sarnasele üksusele teavitatavad andmed tuleks selleks, et halduskoormust võimalikult väiksena hoida, edastada ühendusele tsentraalselt, kasutades elektroonilist liidest.

(25)

Et tagada sujuv üleminek uuele elektroonilisele liidesele, tuleks ettevõtjatel lubada esitada käesoleva määruse kohaselt nõutavat teavet enne määruse kohaldamise kuupäeva.

(26)

Üldpõhimõtet tootja või importija vastutuse kohta toote ohutuse eest tuleks toetada piirangute kehtestamisega mõningatele II ja III lisa ainetele. Lisaks tuleks värvide, säilitusainete ja UV-filtritena kasutamiseks ettenähtud ained loetleda vastavalt IV, V ja VI lisas, et lubada neid kasutada nimetatud viisidel.

(27)

Selgituseks tuleks märkida, et IV lisas esitatud lubatud värvide loetelu sisaldab ainult aineid, mis värvivad neeldumise ja peegeldamise teel, mitte aineid, mis värvivad fotoluminestsentsi, interferentsi või keemilise reaktsiooni teel.

(28)

Tõstatatud ohutuse probleemide käsitlemiseks tuleks IV lisasse, mis praegu piirdub vaid nahavärvidega, lisada ka juuksevärvid, kui komisjoni 5. septembri 2008. aasta otsusega 2008/721/EÜ (millega luuakse teaduskomiteede ja ekspertide nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades) (8) loodud tarbijaohutuse teaduskomitee on lõpetanud nende ainete riskihindamise. Selleks peaks komisjonil olema võimalus lisada juuksevärvid kõnealuse lisa reguleerimisalasse komiteemenetluse kaudu.

(29)

Nanomaterjalide kasutamine kosmeetikatoodetes võib tehnoloogia edasi arenedes suureneda. Tarbijakaitse kõrge taseme, kaupade vaba liikumise ja tootjatele õiguskindluse tagamiseks on vaja töötada välja nanomaterjalide ühtne määratlus rahvusvahelisel tasandil. Ühendus peaks üritama jõuda määratluse osas kokkuleppele asjakohastes rahvusvahelistes foorumites. Kui selline kokkulepe saavutatakse, tuleks nanomaterjalide mõistet käesolevas määruses vastavalt kohandada.

(30)

Praegu ei ole piisavalt teavet nanomaterjalidega seonduvate riskide kohta. Nende ohutuse paremaks hindamiseks peaks tarbijaohutuse teaduskomitee andma koostöös asjakohaste asutustega suuniseid katsemeetodite kohta, mis võtavad arvesse nanomaterjalide erilisi omadusi.

(31)

Komisjon peaks teaduse arengut arvestades vaatama nanomaterjale puudutavad sätted korrapäraselt läbi.

(32)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (9) kohaselt 1A, 1B ja 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks (KMR) aineks klassifitseeritud ainete kahjulikke omadusi, tuleks nende kasutamine kosmeetikatoodetes keelustada. Kuna aga aine kahjuliku omadusega mitte alati ei kaasne risk, peaks olema võimalik lubada kasutada 2. kategooriasse klassifitseeritud KMR-aineid, kui tarbijaohutuse teaduskomitee on lähtudes nende ainete kokkupuute laadist ja kontsentratsioonist leidnud, et nende kasutamine kosmeetikatoodetes on ohutu, ning kui sellist kasutamist reguleerib komisjon käesoleva määruse lisades. 1A ja 1B kategooriaks klassifitseeritud KMR-ainete puhul peaks olema võimalik erandkorras, kui need ained vastavad toiduohutuse nõuetele, muuhulgas seetõttu, et nad esinevad toidus looduslikult, ja kuna puudub sobiv asendusaine, kasutada neid kosmeetikatoodetes, tingimusel et tarbijaohutuse teaduskomitee peab sellist kasutust ohutuks. Nende tingimuste esinemisel peaks komisjon 15 kuu jooksul pärast ainete klassifitseerimist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 1A või 1B kategooria KMR-aineks muutma käesoleva määruse vastavaid lisasid. Selliseid aineid peaks tarbijaohutuse teaduskomitee pidevalt läbi vaatama.

(33)

Ainete, eelkõige 1A või 1B kategooria KMR-aineteks klassifitseeritud ainete ohutushinnangus tuleks arvestada kõikidest allikatest lähtuvat üldist kokkupuudet nende ainetega. Samas on ohutushinnangu koostamises osalejatele väga oluline ühtlustatud lähenemine kõnealuste üldise kokkupuute hinnangute väljatöötamisele ja kasutamisele. Sellest tulenevalt peaks komisjon tihedas koostöös tarbijaohutuse teaduskomitee, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA), Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja muude asjaomaste sidusrühmadega vaatama kiiresti läbi nende ainetega üldise kokkupuute hinnangute väljatöötamise ja kasutamise ning töötama välja asjakohased suunised.

(34)

Tarbijaohutuse teaduskomitee hinnangus 1A või 1B kategooria KMR-aineteks klassifitseeritud ainete kosmeetikatoodetes kasutamise kohta tuleks arvesse võtta ka haavatavate elanikkonnarühmade kokkupuudet kõnealuste ainetega, näiteks alla kolme aasta vanused lapsed, eakad, rasedad ja imetavad naised ning kahjustatud immuunsüsteemiga isikud.

(35)

Tarbijaohutuse teaduskomitee peaks esitama vajaduse korral arvamusi nanomaterjalide kasutamise kohta kosmeetikatoodetes. Need arvamused peaksid põhinema vastutava isiku poolt teabe täielikult kättesaadavaks tegemisel.

(36)

Komisjoni ja liikmesriikide meetmed seoses inimeste tervise kaitsega peaksid põhinema ettevaatuspõhimõttel.

(37)

Selleks et tagada tooteohutus, tuleks keelatud ainete jälgi lubada ainult juhul, kui see on nõuetekohaste tootmisprotsesside puhul tehnoloogiliselt paratamatu ning tingimusel, et asjaomane toode on ohutu.

(38)

Asutamislepingule lisatud protokolliga loomade kaitse ja heaolu kohta sätestatakse, et ühendus ja liikmesriigid pööravad ühenduse poliitikate (eelkõige siseturu poliitika) kavandamisel täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele.

(39)

Nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiiv 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (10) sätestas ühtsed eeskirjad ühenduses loomade kasutamiseks katsete eesmärgil ning tingimused, mille alusel tuleb selliseid katseid liikmesriikides läbi viia. Eelkõige nõuab kõnealuse direktiivi artikkel 7 loomkatsete asendamist alternatiivsete meetoditega juhul, kui sellised meetodid on olemas ja need on teaduslikult rahuldavad.

(40)

Kosmeetikatoodete ja nende koostisainete ohutust on võimalik tagada selliste alternatiivsete meetodite abil, mida ei saa tingimata kohaldada keemiliste koostisainete kõikide kasutusviiside suhtes. Seetõttu tuleks juhul, kui need meetodid annavad tarbijatele samaväärse kaitsetaseme, soodustada nende kasutamist kosmeetikatööstuses tervikuna ning tagada nende vastuvõtmine ühenduse tasandil.

(41)

Valmis kosmeetikatoodete ohutust on juba praegu võimalik tagada selle põhjal, millised teadmised on olemas kosmeetikatoodetes sisalduvate koostisainete ohutuse kohta. Seetõttu tuleks kehtestada sätted, millega keelatakse valmis kosmeetikatoodete puhul loomkatsete kasutamine. Komisjoni suunistega saaks lihtsustada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt nii katsemeetodite kasutamist kui ka asjakohaste olemasolevate andmete hindamist, kaasa arvatud analoogmeetod ja tõendite kaalukus, mis ei hõlma valmis kosmeetikatoodete ohutuse hindamisel loomade kasutamist.

(42)

Järk-järgult on võimalik tagada kosmeetikatoodetes sisalduvate koostisainete ohutus selliseid alternatiivseid meetodeid kasutades, milles ei kasutata loomi ja mis on ühenduse tasandil valideeritud või mis on teaduslikult valideerituna heaks kiidetud Alternatiivsete Meetodite Valideerimise Euroopa Keskuse poolt, ja võttes nõuetekohaselt arvesse valideerimise arenguid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD). Pärast konsulteerimist tarbijaohutuse teaduskomiteega valideeritud alternatiivsete meetodite kohaldamise üle kosmeetikatoodete valdkonnas, peaks komisjon viivitamata avaldama selliste koostisainete suhtes kohaldatavad valideeritud või heakskiidetud meetodid. Selleks et saavutada maksimaalne loomade kaitse, tuleks sätestada tähtaeg, millal keeld lõplikult jõustub.

(43)

Komisjon on kehtestanud tähtaegade ajakava kuni 11. märtsini 2009 nende kosmeetikatoodete, lõpliku koostise, koostisainete või koostisainete kombinatsioonide turustamise keelamiseks, mida on loomade peal katsetatud, ning kõikide praegu kasutusel olevate loomkatsete keelamiseks. Pidades silmas kordusdoosi mürgise toime, reproduktiivtoksilise toime ja toksikokineetika määramise katseid, on siiski asjakohane, et kosmeetikatoodete puhul, mille osas nimetatud katseid kasutatakse, tuleks turustamine lõplikult keelata alates 11. märtsist 2013. Komisjonil peaks olema volitus ajakavasid aastaaruannete põhjal ülalnimetatud maksimaalse tähtaja piires kohandada.

(44)

Ressursside parem koordineerimine ühenduse tasandil aitab kaasa alternatiivsete meetodite väljatöötamiseks hädavajalike teaduslike teadmiste suurenemisele. Seetõttu on väga oluline, et ühendus teeks selleks jätkuvalt üha suuremaid jõupingutusi ning võtaks eelkõige teadusuuringute raamprogrammide raames vajalikud meetmed teadustöö edendamiseks ja uute alternatiivsete meetodite väljatöötamiseks, milles ei kasutata loomi.

(45)

Tuleks soodustada ühenduses väljatöötatud alternatiivsete meetodite tunnustamist kolmandate riikide poolt. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid astuma kõik vajalikud sammud, et soodustada selliste meetodite heakskiitmist OECD poolt. Komisjon peaks samuti püüdma Euroopa Ühenduse koostöölepingute raames saavutada nende ühenduses läbiviidud ohutuskatsete tunnustamist, milles kasutatakse alternatiivseid meetodeid, tagamaks et selliste meetoditega kontrollitud kosmeetikatoodete eksporti ei tõkestata, ning takistamaks või vältimaks seda, et kolmandad riigid nõuaksid selliste katsete kordamist loomkatsetega.

(46)

Kosmeetikatoodete koostisainete osas peab valitsema läbipaistvus. Selline läbipaistvus peaks saavutatama, kui pakendile märkida kosmeetikatoote koostisained. Kui praktilistel põhjustel ei ole võimalik koostisaineid pakendile märkida, tuleks need andmed toote juurde lisada viisil, mis võimaldab tarbijal selle teabe kätte saada.

(47)

Selleks et tagada ühtne märgistamine ja hõlbustada kosmeetikatoodete koostisainete identifitseerimist, peaks komisjon koostama ühtse koostisainete nimestiku. See nimestik ei peaks kujunema kosmeetikatoodetes lubatud koostisainete loeteluks.

(48)

Selleks et tarbijaid teavitada, peaksid kosmeetikatoodetel olema täpsed ja kergesti mõistetavad märked nende kasutamiskõlblikkuse kohta. Arvestades, et tarbijaid tuleks teavitada kuupäevast, milleni kosmeetikatoode täidab oma algset otstarvet ja on ohutu, on oluline teada minimaalset säilivusaega, s.t kuupäeva, milleni kosmeetikatoodet on parim kasutada. Kui minimaalne säilivusaeg on üle 30 kuu, tuleks tarbijat teavitada sellest, kui pika aja jooksul on kosmeetikatoodet pärast avamist ohutu kasutada. Seda nõuet ei tohiks siiski kohaldada siis, kui säilimisaja kontseptsioon ei ole pärast avamist asjakohane, näiteks ühekordseks tarvitamiseks mõeldud toodete puhul, samuti toodete puhul, mis ei rikne, ning toodete puhul, mis ei avane.

(49)

Tarbijaohutuse teaduskomitee on mitmete ainete puhul kindlaks teinud, et need võivad tekitada allergilist reaktsiooni, mistõttu on vaja piirata nende kasutust ja/või kehtestada teatavad tingimused. Tagamaks, et tarbijad oleksid piisavalt teavitatud, tuleks neid aineid sisaldumise korral nimetada koostisainete loetelus ning tarbijate tähelepanu tuleks juhtida nende koostisainete sisaldumisele. Kõnealune teave peaks võimaldama tarbijatel paremini diagnoosida kontaktallergiat ja vältida allergiat tekitavaid kosmeetikatooteid. Ainete puhul, mis võivad tekitada allergiat märkimisväärsel osal elanikkonnast, tuleks kaaluda teisi piiravaid meetmeid, näiteks keelustamine või kontsentratsiooni piiramine.

(50)

Kosmeetikatoote ohutushinnangus peaks olema võimalik võtta arvesse muudes asjakohastes valdkondades tehtud riskihindamiste tulemusi. Selliste andmete kasutamine peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud ja õigustatud.

(51)

Tarbijaid tuleks kaitsta tõhusust ja muid kosmeetikatoodete omadusi iseloomustavate eksitavate väidete eest. Eelkõige kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) (11). Lisaks peaks komisjon koostöös liikmesriikidega määratlema ühised kriteeriumid seoses kosmeetikatoodetel esitatavate väidetega.

(52)

Kosmeetikatootel peaks saama esitada väidet, et selle väljatöötamisel ei ole kasutatud loomkatseid. Komisjon on liikmesriikidega konsulteerides välja töötanud suunised tagamaks, et väidete kasutamisele kohaldatakse ühtseid kriteeriume ja et saavutatakse väidete ühtne mõistmine ning eelkõige, et sellised väited ei viiks tarbijat eksitusse. Selliste suuniste väljatöötamisel on komisjon võtnud arvesse ka paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohti, kes moodustavad suurema osa loomkatseid mittekasutavatest tootjatest, samuti asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide seisukohti ja seda, et tarbijad peaksid saama eristada tooteid selle alusel, kas nende puhul on kasutatud loomkatseid või mitte.

(53)

Lisaks märgistusele peaks tarbijatel olema teavitatud valiku tegemise eesmärgil võimalus nõuda toote kohta teatavaid andmeid vastutavalt isikult.

(54)

Selleks et tagada käesoleva määruse sätete järgimine, on vaja tõhusat turujärelevalvet. Selleks tuleks teavitada tõsistest soovimatutest mõjudest ning pädevatel asutustel peaks olema võimalik nõuda vastutavalt isikult nende kosmeetikatoodete loetelu, mis sisaldavad ohutuse seisukohast tõsiseid kahtlusi põhjustanud aineid.

(55)

Käesoleva määrusega ei piirata liikmesriikide võimalust kooskõlas ühenduse õigusega reguleerida liikmesriikide pädevate asutuste teavitamist tervishoiutöötajate või tarbijate poolt tõsistest soovimatutest mõjudest.

(56)

Käesoleva määrusega ei piirata liikmesriikide võimalust kooskõlas ühenduse õigusega reguleerida ettevõtete asutamist kosmeetikatoodete valdkonnas.

(57)

Mittevastavuse korral käesolevale määrusele võib olla vajalik selge ja tõhus menetlus toodete turult kõrvaldamiseks ja tagasivõtmiseks. See menetlus peaks võimalusel põhinema olemasolevatel ühenduse eeskirjadel ohtlike kaupade kohta.

(58)

Kosmeetikatoodete puhul, mis vastavad käesoleva määruse sätetele, kuid sellest hoolimata võivad ohustada inimeste tervist, tuleks ette näha kaitsemeetmete menetlus.

(59)

Komisjon peaks käesoleva määruse järjekindla rakendamise hõlbustamiseks andma suuniseid tõsise riski mõiste üldise tõlgenduse ja kohaldamise kohta.

(60)

Hea haldustava põhimõtetest lähtuvalt peaksid pädevad asutused kõiki oma turujärelevalve raames tehtud otsuseid nõuetekohaselt põhjendama.

(61)

Tõhusa turukontrolli tagamiseks on vaja pädevate asutuste tihedat haldusalast koostööd. See puudutab eelkõige vastastikust abistamist teises liikmesriigis asuva toote andmiku kontrollimisel.

(62)

Komisjoni peaks abistama sõltumatu riskihindamise organ – tarbijaohutuse teaduskomitee.

(63)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12).

(64)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada käesoleva määruse lisasid tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(65)

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama teatavate meetmete vastuvõtmiseks, mis on seotud KMR-ainete, nanomaterjalide ja potentsiaalse riskiga inimeste tervisele, kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

(66)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(67)

Nii ettevõtjad kui ka liikmesriigid ja komisjon vajavad piisavalt aega, et kohaneda käesolevas määruses ette nähtud muutustega. Seetõttu on kohane sätestada kõnealuseks kohanemiseks piisav üleminekuaeg. Sujuva ülemineku tagamiseks tuleks ettevõtjatel siiski lubada turule lasta käesoleva määrusega kooskõlas olevaid kosmeetikatooteid enne kõnealuse üleminekuaja lõppemist.

(68)

Kosmeetikatoodete ohutuse ja turujärelevalve tugevdamiseks peaksid pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva turule lastavad kosmeetikatooted vastama käesolevas määruses sätestatud kohustustele seoses ohutushinnangu, toote andmiku ja teavitamisega, isegi kui sarnased kohustused on juba direktiivi 76/768/EMÜ alusel täidetud.

(69)

Direktiiv 76/768/EMÜ tuleks tunnistada kehtetuks. Et aga tagada probleemide puhul asjakohane ravi ja tagada turujärelevalve, peaksid pädevad asutused säilitama direktiivi 76/768/EMÜ artikli 7 lõike 3 ja artikli 7a lõike 4 alusel kosmeetikatoodete kohta saadud teavet teatava aja jooksul ning vastutava isiku säilitatav teave peaks jääma kättesaadavaks sama ajavahemiku jooksul.

(70)

Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IX lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

(71)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt saavutada siseturg ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse kosmeetikatoodete käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse abil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatust silmas pidades on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

„kosmeetikatoode” – aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega (nahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned, huuled ja välised suguelundid) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks;

b)

„aine” – looduslik või tootmisprotsessi teel saadud keemiline element või selle ühendid koos stabiilsuse säilitamiseks vajalike ja tootmisprotsessist johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine stabiilsust või muutmata selle koostist;

c)

„segu” – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus;

d)

„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab kosmeetikatoodet või on sellise toote kujundanud või valmistanud ja turustab seda kosmeetikatoodet oma nime või kaubamärgi all;

e)

„levitaja” – iga tarneahelas asuv füüsiline või juriidiline isik peale tootja või importija, kes teeb kosmeetikatoote ühenduse turul kättesaadavaks;

f)

„lõppkasutaja” – kosmeetikatoodet kasutav tarbija või kutsealane kasutaja;

g)

„turul kättesaadavaks tegemine” – kosmeetikatoote tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

h)

„turulelaskmine” – kosmeetikatoote esmakordne ühenduse turul kättesaadavaks tegemine;

i)

„importija” – ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes laseb ühenduse turule kosmeetikatoote kolmandast riigist;

j)

„harmoneeritud standard” – standard, mille on komisjoni taotluse alusel vastu võtnud üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (13) I lisas loetletud Euroopa standardiorgan vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6;

k)

„nanomaterjal” – lahustumatu või bioloogiliselt püsiv kindlal eesmärgil valmistatud materjal, mille ühe või enama välismõõte või sisemise struktuuri suurus on vahemikus 1-100 nm;

l)

„säilitusained” – ained, mis on eranditult või peamiselt ette nähtud kosmeetikatootes mikroorganismide arengu pidurdamiseks;

m)

„värvained” – ained, mis on eranditult või peamiselt ette nähtud kosmeetikatoote, kogu keha või teatavate kehaosade värvimiseks, neelates või peegeldades nähtavat valgust; lisaks nendele käsitatakse värvainetena oksüdatiivsete juuksevärvide lähteaineid;

n)

„UV-filtrid” – ained, mis on eranditult või peamiselt ette nähtud naha kaitsmiseks ultraviolettkiirguse eest, neelates, peegeldades või hajutades ultraviolettkiirgust;

o)

„soovimatu mõju” – ebasoodus mõju, mille on inimeste tervisele põhjustanud kosmeetikatoote kasutamine tavalistes või mõistlikult ettenähtavates kasutustingimustes;

p)

„tõsine soovimatu mõju” – soovimatu mõju, mille tagajärjeks on ajutine või püsiv talituslik häire, puue, haiglaravile suunamine, kaasasündinud väärareng, otsene risk elule või surm;

q)

„kõrvaldamine” – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva kosmeetikatoote turul kättesaadavaks tegemist;

r)

„tagasivõtmine” – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi kosmeetikatoode, mis on juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

s)

„tüüpkoostis” – koostis, mille puhul on loetletud koostisainete kategooria või toime ja nende maksimaalne sisaldus kosmeetikatootes, või milles antakse asjakohast kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet, kui selline koostis ei puuduta kosmeetikatoodet või puudutab seda ainult osaliselt. Komisjon annab suuniseid tüüpkoostise esitamise kohta ning kohandab neid korrapäraselt vastavalt teaduse ja tehnika arengule.

a)

esitlust, sealhulgas vastavust direktiivile 87/357/EMÜ;

b)

märgistamist;

c)

kasutamis- ja kõrvaldamisjuhiseid;

d)

muud märgistust või teavet, mille esitab artiklis 4 määratletud vastutav isik.

—

tootel on artikli 19 lõike 1 punktides a, e ja g ning artikli 19 lõigetes 3 ja 4 sätestatud märgistusteave;

—

artikli 19 lõikes 5 sätestatud keelenõuded on täidetud;

—

minimaalne säilivusaeg, kui see on artikli 19 lõike 1 alusel kohaldatav, ei ole lõppenud.

—

kosmeetikatoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, siis ei tee ta toodet turul kättesaadavaks, kuni see on kohaldatavate nõuetega vastavusse viidud;

—

kosmeetikatoode, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale määrusele, siis tagab ta, et vastavalt vajadusele võetakse parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, kõrvaldatakse kosmeetikatoode turult või võetakse see tagasi.

—

peavad vastutavad isikud tuvastama levitajad, kellele nad kosmeetikatoodet tarnivad;

—

levitaja peab tuvastama levitajad või vastutavad isikud, kellelt kosmeetikatoode tarniti või kellele levitaja seda tarnis.

a)

ohutushinnangus võetakse arvesse kosmeetikatoote ettenähtud kasutusviisi ja eeldatavat süsteemset kokkupuudet valmistoote üksikute koostisainetega;

b)

ohutushinnangus kasutatakse asjakohast lähenemisviisi tõendite kaalukusele, vaadates läbi andmed kõikidest olemasolevatest allikatest;

c)

kosmeetikatoote ohutusaruannet ajakohastatakse, pidades silmas asjaolu, et pärast toote turulelaskmist lisandub pidevalt asjakohast teavet.

a)

kosmeetikatoote selline kirjeldus, mis selgesti näitab, et toote andmik kuulub selle toote juurde;

b)

artikli 10 lõikes 1 osutatud kosmeetikatoote ohutusaruanne;

c)

tootmismeetodi kirjeldus ja kinnitus selle kohta, et tootmisel on järgitud artiklis 8 osutatud head tootmistava;

d)

tõendid kosmeetikatoote väidetava mõju kohta, kui see on kosmeetikatoote laadi või mõju tõttu põhjendatud;

e)

andmed tootja, tema esindajate või tarnijate poolt läbiviidud loomkatsete kohta seoses kosmeetikatoote või selle koostisainete väljatöötamise või ohutushinnanguga, sealhulgas loomkatsed, mis on läbi viidud kolmandate riikide õigusnormide täitmiseks.

a)

kosmeetikatoote kategooria ja toote nimetus või nimetused, mis võimaldavad seda konkreetselt identifitseerida;

b)

vastutava isiku nimi ja aadress, kus toote andmik on kergesti kättesaadav;

c)

impordi puhul päritoluriik;

d)

liikmesriik, kus kosmeetikatoode turule lastakse;

e)

füüsilise isiku kontaktandmed, kelle poole vajadusel pöörduda;

f)

nanomaterjalide kujul esinevate ainete olemasolu ja:

g)

sellise aine nimi või Chemical Abstract Servicei (CAS) või EÜ number, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa alusel klassifitseeritud 1A või 1B kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks (KMR) aineks;

h)

tüüpkoostis, mille põhjal saaks rasketel juhtudel tagada kiire ja asjakohase ravi.

a)

kosmeetikatoote kategooria, toote nimetus lähteliikmesriigis ja liikmesriigis, kus see kättesaadavaks tehakse, võimaldades seda toodet konkreetselt identifitseerida;

b)

liikmesriik, kus kosmeetikatoode kättesaadavaks tehakse;

c)

tema nimi ja aadress;

d)

vastutava isiku nimi ja aadress, kus toote andmik on kergesti kättesaadav.

a)

kosmeetikatoote kategooria, toote nimetus lähteliikmesriigis ja liikmesriigis, kus see kättesaadavaks tehakse, võimaldades seda konkreetselt identifitseerida;

b)

liikmesriik, kus kosmeetikatoode kättesaadavaks tehakse;

c)

tema nimi ja aadress.

a)

keelatud ained:

b)

piiratud kasutusega ained:

c)

värvained:

d)

säilitusained:

e)

UV-filtrid:

a)

nad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (14) sätestatud toiduohutusnõuetele;

b)

puuduvad sobivad alternatiivsed ained, vastavalt dokumenteeritud alternatiivide analüüsile;

c)

taotlus on esitatud tootekategooria konkreetse kasutusviisi kohta, mille puhul kokkupuude on teada, ning

d)

tarbijaohutuse teaduskomitee on neid aineid hinnanud ja leidnud, et nende kasutamine kosmeetikatoodetes on ohutu, lähtudes eelkõige kokkupuutest nende toodetega ja võttes arvesse üldist kokkupuudet nende ainetega muudest olulistest allikatest, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele.

a)

nanomaterjali identifitseerimisandmed, sealhulgas keemiline nimetus (IUPAC) ja muud andmed, mis on sätestatud II – VI lisa preambuli punktis 2;

b)

nanomaterjali kirjeldus, sealhulgas osakeste suurus, füüsikalised ja keemilised omadused;

c)

kosmeetikatoodetes, mida kavatsetakse aastas turule lasta, sisalduvate nanomaterjalide hinnanguline kogus;

d)

nanomaterjali toksikoloogiline iseloomustus;

e)

nanomaterjali ohutusandmed seoses kosmeetikatoote kategooriaga, nii nagu seda sellistes toodetes on kasutatud;

f)

mõistlikult ettenähtavad kokkupuutetingimused.

a)

teeb hiljemalt 11 jaanuar 2014 kättesaadavaks kõikides turule lastud kosmeetikatoodetes kasutatavate nanomaterjalide kataloogi, sealhulgas kataloogi eraldi osas need, mida kasutatakse värvainete, UV-filtrite või säilitusainetena, näidates ära kosmeetikatoodete kategooriad ja mõistlikult ettenähtavad kokkupuutetingimused. Kõnealust kataloogi ajakohastatakse seejärel korrapäraselt ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks;

b)

esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal olukorra aruande, milles antakse teavet nanomaterjalide kosmeetikatoodetes kasutamises toimunud arengute kohta ühenduses, sealhulgas aruande eraldi osas nende kohta, mida kasutatakse värvainete, UV-filtrite või säilitusainetena. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 11 juuli 2014. Ajakohastatud aruandes tehakse eelkõige kokkuvõte uutest nanomaterjalidest uutes kosmeetikatoodete kategooriates, teavituste arvust, nanospetsiifiliste hindamismeetodite ja ohutushinnangute suuniste väljatöötamise edusammudest ning rahvusvahelisi kootööprogramme käsitlevast teabest.

a)

selliste kosmeetikatoodete turulelaskmine, mille lõplikku koostist on käesoleva määruse nõuete täitmiseks kontrollitud loomkatsega, kasutades selleks mõnda muud meetodit kui alternatiivne meetod pärast seda, kui alternatiivne meetod on valideeritud ja OECD raames valideerimise arengut nõuetekohaselt arvesse võttes ühenduse tasandil vastu võetud;

b)

selliste kosmeetikatoodete turulelaskmine, mis sisaldavad koostisaineid või koostisainete kombinatsioone, mida on käesoleva määruse nõuete täitmiseks kontrollitud loomkatsega, kasutades selleks mõnda muud meetodit kui alternatiivne meetod pärast seda, kui alternatiivne meetod on valideeritud ja OECD raames valideerimise arengut nõuetekohaselt arvesse võttes ühenduse tasandil vastu võetud;

c)

viia käesoleva määruse nõuete täitmiseks ühenduse piires läbi valmis kosmeetikatoodete loomkatseid;

d)

viia käesoleva määruse nõuete täitmiseks ühenduse piires koostisainete või koostisainete kombinatsioonide puhul läbi loomkatseid pärast seda, kui need katsed peavad olema asendatud ühe või enama komisjoni 30. mai 2008. aasta määruses (EÜ) nr 440/2008 (millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (15) või käesoleva määruse VIII lisas loetletud valideeritud alternatiivse meetodiga.

a)

koostisaine on laialdaselt kasutuses ning seda ei ole võimalik asendada ühegi samaväärse toimega koostisainega;

b)

konkreetne inimeste terviseprobleem ja loomkatsete läbiviimise vajadus on põhjendatud ning seda kinnitab hinnangu aluseks olev üksikasjalik uurimisprotokoll.

a)

„valmis kosmeetikatoode” – kosmeetikatoode sellisel valmiskujul, nagu ta turule lastakse ja lõppkasutajale kättesaadavaks tehakse, või selle kosmeetikatoote prototüüp;

b)

„prototüüp” – esimene näidis või kavand, mida ei ole partiina toodetud ja mille alusel valmis kosmeetikatooted valmistatakse või lõplikult välja töötatakse.

a)

vastutava isiku nimi või ärinimi ja aadress. Seda teavet võib esitada lühendatult, kui seda isikut ja tema aadressi saab lühendi abil identifitseerida. Kui on esitatud mitu aadressi, märgitakse esiletõstetult see aadress, kus vastutav isik teeb toote andmiku kergesti kättesaadavaks. Imporditud kosmeetikatoodete puhul märgitakse ära päritoluriik;

b)

nimikogus pakendamise ajal massi- või mahuühikutes, v.a pakendid, mille netokogus on väiksem kui viis grammi või viis milliliitrit, tasuta näidised ja ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooted; kinnispakkidele, mida müüakse tavaliselt tükikaupa ja mille massi- ja mahuandmed ei ole olulised, ei pea kogust märkima, kui pakendil on märgitud tükkide arv. Kui tükkide arv on kergesti nähtav pakendit avamata või kui toodet müüakse tavaliselt vaid ühekaupa, ei ole nimetatud teavet vaja esitada;

c)

kuupäev, milleni toode säilitab nõuetekohastes hoiutingimustes esialgse toime ja eelkõige vastavuse artikliga 3 („minimaalne säilimistähtaeg”).

Enne kuupäeva või andmeid, mis osutavad kuupäeva asukohale pakendil, märgitakse VII lisa punktis 3 esitatud sümbol või sõnad: „Parim enne …”.

Minimaalne säilimistähtaeg, mis koosneb kuust ja aastast või päevast, kuust ja aastast selles järjekorras, tuleb selgelt märkida. Vajaduse korral esitatakse selles teabes täiendavalt tingimused, mida tuleb täita, et toode säiliks ettenähtud aja jooksul.

Minimaalse säilimistähtaja märkimine ei ole kohustuslik kosmeetikatoodete puhul, mille minimaalne säilimisaeg ületab 30 kuud. Selliste toodete puhul peab neil olema märge selle kohta, millise aja jooksul pärast avamist on toode ohutu ja seda võib kasutada, ilma et see tekitaks tarbijale mingit kahju. See teave esitatakse – välja arvatud juhul, kui toote säilivus pärast selle avamist ei ole oluline – VII lisa punktis 2 esitatud sümboli abil, millele järgneb ajavahemik (kuudes ja/või aastates);

d)

erilised ettevaatusabinõud, mida tuleb kasutamisel järgida ja vähemalt need, mis on loetletud III–VI lisas ning kogu teave ettevaatusabinõude kohta kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud kosmeetikatoodete kohta;

e)

partiinumber või viide kosmeetikatoote identifitseerimiseks. Kui seda ei ole praktilistel põhjustel võimalik teha, sest kosmeetikatooted on liiga väikesed, esitatakse see teave ainult pakendil;

f)

kosmeetika toote otstarve, kui see ei selgu selle esitlusest;

g)

koostisainete loetelu. Nimetatud teavet võib märkida ka ainult pakendile. Loetelu ees peab olema termin „ingredients”.

Käesolevas artiklis tähendab koostisaine ainet või segu, mida on tahtlikult kasutatud kosmeetikatoote valmistamisprotsessis. Koostisainetena ei käsitleta siiski:

Parfüümide, aroomikompositsioonide ja nende lähteainete puhul kasutatakse terminit „parfum” või „aroma”. Selliste ainete sisaldumine, mille nimetamine on nõutav III lisa veerus „muud”, märgitakse koostisainete loetelus lisaks terminitele „parfum” või „aroma”.

Koostisainete loetelu koostatakse nende lisamise ajal kaalu järgi kahanevas järjekorras. Koostisained, mille sisaldus on alla 1 %, võib esitada loetelus mis tahes järjestuses nende ainete järel, mille sisaldus on üle 1 %.

Kõik nanomaterjali kujul kasutatud koostisained peavad olema koostisainete loetelus selgelt esitatud. Selliste koostisainete nimetusele peab sulgudes järgnema sõna „nano”.

Muid kui juuste värvimiseks ettenähtud värvaineid võib esitada loetelus mis tahes järjestuses muude kosmeetiliste koostisainete järel. Dekoratiivkosmeetikatoodete puhul, mida turustatakse mitmes värvitoonis, võib loetelus esitada kõik värviskaalas kasutatud muud kui juuste värvimiseks ettenähtud värvained, kui lisatakse sõnad „võib sisaldada” või sümbol „+/-”. Kohaldatavusel kasutatakse värvainete indeksit (CI).

—

teave esitatakse lisatud teabelehel, etiketil, voldikul, lipikul või kaardil;

—

kui see ei osutu võimatuks, osutatakse kõnealusele teabele VII lisa punktis 1 esitatud lühendatud teabe või sümboli abil, mis tuleb esitada lõike 1 punktis d osutatud teabe puhul tootemahutil või pakendil ning lõike 1 punktis g osutatud teabe puhul pakendil.

a)

kõik neile teadaolevad või eeldatavasti teadaolevad tõsised soovimatud mõjud;

b)

asjaomase kosmeetikatoote nimetus, mis võimaldab konkreetset toodet identifitseerida;

c)

rakendamise korral parandusmeetmed.

a)

artiklis 8 osutatud hea tootmistava;

b)

artiklis 10 osutatud ohutushinnang;

c)

artiklis 11 osutatud nõuded toote andmikule;

d)

artiklis 12 osutatud proovide võtmist ja analüüse käsitlevad sätted;

e)

artiklites 13 ja 16 osutatud teavitamisnõuded;

f)

artiklites 14, 15 ja 17 osutatud piirangud teatavatele ainetele;

g)

artiklis 18 osutatud nõuded loomkatsete kohta;

h)

artikli 19 lõigetes 1, 2, 5 ja 6 osutatud märgistamisnõuded;

i)

artiklis 20 osutatud nõuded väidete kohta toodetel;

j)

artiklis 21 osutatud üldsuse juurdepääs teabele;

k)

artiklis 23 osutatud teavitamine tõsisest soovimatust mõjust;

l)

artiklis 24 osutatud andmed ainete kohta.

a)

on vaja kohest tegutsemist, sest on tekkinud tõsine risk inimeste tervisele, või

b)

vastutav isik ei võta kõiki asjakohaseid meetmeid lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.

1)

edusammud alternatiivsete meetodite väljatöötamisel, valideerimisel ja õiguslikul kinnitamisel. Aruandes esitatakse täpsed andmed kosmeetikatoodetega seotud loomkatsete arvu ja liigi kohta. Liikmesriigid peavad koguma need andmed lisaks statistilistele andmetele, mis on sätestatud direktiivis 86/609/EMÜ. Komisjon tagab eelkõige nende alternatiivsete katsemeetodite väljatöötamise, valideerimise ja õigusliku kinnitamise, mille puhul ei kasutata elusloomi;

2)

komisjoni edusammud OECD heakskiidu saamiseks ühenduse tasandil valideeritud alternatiivsetele meetoditele ning kolmandate riikide poolt ühenduses alternatiivseid meetodeid kasutades läbiviidud ohutustestide tulemuste tunnustamisel, eelkõige ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitud koostöölepingute raames;

3)

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajaduste arvessevõtmise viis.

—

artikli 15 lõikeid 1 ja 2, mida kohaldatakse alates 1. detsembrist 2010, samuti artikleid 14, 31 ja 32 ulatuses, mil see on vajalik artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks, ning

—

artikli 16 lõike 3 teist lõiku, mida kohaldatakse alates 11 January 2013.