This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32009L0040
Directive 2009/40/EC of the European Parliament and of the Council of 6 May 2009 on roadworthiness tests for motor vehicles and their trailers (Recast) (Text with EEA relevance)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009 , mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009 , mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 141, 6.6.2009, p. 12–28
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
No longer in force, Date of end of validity: 19/05/2018; kehtetuks tunnistatud 32014L0045
6.6.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/12 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/40/EÜ,
6. mai 2009,
mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/96/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi tehakse uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. |
(2) |
Ühise transpordipoliitika raames peaksid ühendusesisese maanteeliikluse teatud tingimused nii kohaldatavate ohutus- kui ka konkurentsitingimuste osas olema liikmesriikidest pärit vedajatele kõige soodsamad. |
(3) |
Maanteeliikluse tihenemine ning sellega kaasneva ohu ja negatiivsete mõjude kasv põhjustab kõikides liikmesriikides samalaadseid tõsiseid ohutusprobleeme. |
(4) |
Testimine sõiduki tööea jooksul peaks olema suhteliselt lihtne, kiire ning odav. |
(5) |
Ühenduse miinimumnõuded ja käesolevas direktiivis loetletud sõlmede testimiseks kasutatavad meetodid tuleks seepärast ette näha üksikdirektiividega. |
(6) |
Üksikdirektiividega ettenähtud nõudeid ja meetodeid on tarvis kiiresti kohandada tehnika arenguga ning selleks vajalike meetmete hõlbustamiseks tuleb ette näha menetlus liikmesriikide ja komisjoni tihedaks koostööks mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse direktiivi tehnika arenguga kohandamise komitees. |
(7) |
Võttes arvesse varustuse ja meetodite erinevusi ühenduses, oleks keeruline kindlaks määrata pidurisüsteemide õhusurvemääranguid, rakendusaegasid jm. |
(8) |
Kõik sõidukite testimisega seotud isikud on ühel meelel, et testimismeetod ning eriti asjaolu, kas sõidukit testitakse laadituna, osaliselt laadituna või tühjalt, võivad mõjutada testijate veendumust pidurisüsteemi kasutuskõlblikkuses. |
(9) |
Seda veendumust aitaks tugevdada erineval määral koormatud sõiduki pidurdusjõu kontrollväärtuste kindlaksmääramine iga sõidukimudeli puhul. Käesolev direktiiv peaks võimaldama nimetatud viisil testimist alternatiivina testimisele iga sõidukiliigi minimaalsete kontrollväärtuste alusel. |
(10) |
Pidurisüsteemide osas peaks käesoleva direktiivi reguleerimisala laienema peamiselt sõidukitele, millele on vastavalt nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivile 71/320/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5) antud osa tüübikinnitustunnistus, ehkki on teada, et teatavat liiki sõidukitele on nimetatud tunnistused välja antud riigisiseste normide alusel, mis võivad selle direktiivi nõuetest erineda. |
(11) |
Liikmesriigid võivad pidurdustesti laiendada ka käesolevas direktiivis sätestamata sõidukitele või testitavatele sõlmedele. |
(12) |
Liikmesriigid võivad pidurdustesti karmistada või suurendada testimissagedust. |
(13) |
Käesoleva direktiivi eesmärk on korrapäraste heitgaasitestidega hoida sõiduki kogu tööea jooksul selle heitgaaside tase madalal ning tagada, et enim õhku saastavad sõidukid kõrvaldatakse kasutusest, kuni need on läbinud nõuetekohase hoolduse. |
(14) |
Vale seadistus ja ebapiisav hooldus kahjustab lisaks mootorile ka keskkonda, põhjustades suuremat saastet ja kütusekulu. Oluline on arendada keskkonnasõbralikku transporti. |
(15) |
Survesüütemootoritel (diiselmootoritel) peetakse heitgaaside opaaksust piisavaks näitajaks, et teha kindlaks, kuivõrd sõiduki mootorit on hooldatud heitgaaside osas. |
(16) |
Ottomootoritel (bensiinimootoritel) peetakse mootori tühikäigul summutitorust väljapaisatavat süsinikmonooksiidi piisavaks näitajaks, et teha kindlaks, kuivõrd sõiduki mootorit on hooldatud heitgaaside osas. |
(17) |
Tõenäoliselt ei läbi korrapäraselt hooldamata sõidukitest suur osa heitgaasitesti. |
(18) |
Bensiinimootoriga sõidukite puhul, mille tüübikinnitusnõuetega on ette nähtud tõhustatud heitgaasi kontrollimise süsteem, nt lambda-anduriga kolmeastmeline katalüsaator, peavad korrapäraste heitgaasitestide nõuded olema rangemad kui tavaliste sõidukite puhul. |
(19) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/69/EÜ (mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta) (6) nõutakse alates 2000. aastast diagnostikasüsteemide (OBD-süsteemide) paigaldamist bensiinimootoriga autodele ning tarbesõidukitele, et jälgida sõiduki heitgaasi kontrollsüsteemi tööd sõiduki kasutamise ajal. Ka uutel diiselmootoriga autodel peavad OBD-süsteemid olema alates 2003. aastast. |
(20) |
Liikmesriigid võivad vajaduse korral käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta teatavad ajaloolise väärtusega sõidukid. Ka võivad nad selliste sõidukite testimiseks ette näha oma nõuded. Selline õigus ei tohi siiski kaasa tuua rangemaid nõudeid kui need, millest lähtudes nimetatud sõidukid on algselt projekteeritud. |
(21) |
Enamiku kiiruspiirikutega varustatud sõidukite testimiseks on olemas lihtsad ja üldlevinud diagnostikasüsteemid, mida tehnoülevaatuse organisatsioonid saavad kasutada. Nende sõidukite puhul, millele selliste hõlpsasti kättesaadavate diagnostikariistadega ligi ei pääse, peavad ametivõimud kasutama kas sõiduki tootja käest saadavaid seadmeid või ette nägema, et tunnustatakse sõiduki tootja või selle frantsiisiettevõtte väljaantud ülevaatustunnistusi. |
(22) |
Kiiruspiiriku nõuetekohase toimimise korrapärane kontroll tuleks muuta hõlpsamaks nende sõidukite puhul, millele on paigaldatud uued sõidumeerikud (digitaaltahhograaf) vastavalt nõukogu 24. septembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2135/98, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ja direktiivi 88/599/EMÜ, mis käsitleb määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamist (7). Uutele sõidukitele on nimetatud seadmed paigaldatud alates 2003. aastast. |
(23) |
Taksodele ja kiirabiautodele esitatavad tehnilised nõuded on samad, mis sõiduautode puhul. Kontrollitavate sõlmede loetelu võib seega olla sama, kuigi testimissagedus on teine. |
(24) |
Iga liikmesriik peab oma jurisdiktsiooni piires tagama, et tehnoülevaatus tehtaks metoodiliselt ning kõrgel tasemel. |
(25) |
Komisjon peaks kontrollima käesoleva direktiivi rakendamist praktikas. |
(26) |
Kuna kavandatud meetme eesmärke, nimelt tehnoülevaatust käsitlevate normide ühtlustamist, maanteeveoettevõtjate vahelise konkurentsi kahjustamise vältimist ning sõidukite nõuetekohase kontrolli ja hoolduse tagamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kõnealuse meetme ulatuse tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(27) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8). |
(28) |
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks sõlmede testimise teatavad miinimumnõuded ja meetodid ning kohandada need tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(29) |
Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
1. Igas liikmesriigis läbivad selles riigis registreeritud mootorsõidukid ja nende haagised ning poolhaagised korrapärase tehnoülevaatuse vastavalt käesolevale direktiivile.
2. Tehnoülevaatusega hõlmatud sõidukiliigid, tehnoülevaatuse sagedus ning testitavad sõlmed on loetletud I ja II lisas.
Artikkel 2
Käesoleva direktiiviga ette nähtud tehnoülevaatuse teeb riik või riigi poolt selleks volitatud avalik-õiguslik asutus või riigi poolt määratud ning tema otsese järelevalve alla kuuluvad organisatsioonid või asutused, sealhulgas nõuetekohaselt volitatud eraõiguslikud organisatsioonid. Eelkõige juhul, kui sõidukite testimiskeskusteks määratud asutused teevad ka mootorsõidukite remonti, võtavad liikmesriigid kõik meetmed, et tagada sõidukite ülevaatuse objektiivsus ja hea kvaliteet.
Artikkel 3
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikuks peetavad meetmed, et oleks võimalik tõendada, et sõiduk on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse.
Need meetmed tehakse teatavaks teistele liikmesriikidele ja komisjonile.
2. Teise liikmesriigi poolt väljaantud tõendit selle kohta, et selle riigi territooriumil registreeritud mootorsõiduk koos haagise või poolhaagisega on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse, tunnustab iga liikmesriik samadel alustel kui tema enda väljaantud tõendeid.
3. Liikmesriigid kohaldavad vajalikke protseduure, et võimaluste piires veenduda nende territooriumil registreeritud sõidukite pidurdusvõime vastavuses käesoleva direktiivi nõuetele.
II PEATÜKK
ERANDID
Artikkel 4
1. Liikmesriikidel on õigus jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja relvajõududele, korrakaitsejõududele ja tuletõrjele kuuluvad sõidukid.
2. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta teatavad eritingimustes kasutatavad sõidukid ning sõidukid, mida avalikel teedel kunagi ei kasutata või kasutatakse väga harva, sealhulgas enne 1. jaanuari 1960 valmistatud või ajutiselt kasutusest kõrvaldatud ajaloolise väärtusega sõidukid, või kohaldada nende suhtes erisätteid.
3. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist kehtestada oma testimisnõuded sõidukitele, millel loetakse olevat ajalooline väärtus.
Artikkel 5
Olenemata I ja II lisa sätetest võivad liikmesriigid
a) |
nihutada esimese kohustusliku tehnoülevaatuse tähtaega ettepoole ning vajaduse korral nõuda sõidukite testimist enne nende registreerimist; |
b) |
lühendada kahe järjestikuse kohustusliku ülevaatuse vahelist aega; |
c) |
teha kohustuslikuks lisaseadmete testimise; |
d) |
suurendada testitavate sõlmede arvu; |
e) |
laiendada korrapärase ülevaatuse nõuet teistele sõidukiliikidele; |
f) |
näha ette täiendavaid eriteste; |
g) |
nõuda oma territooriumil registreeritud sõidukitelt vastavust rangematele pidurdustõhususe nõuetele, kui II lisas on sätestatud, ning sätestada lisatesti raskemate koormatega autodele, kui nimetatud nõuded ei ületa sõiduki algse tüübikinnituse tingimusi. |
III PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 6
1. Komisjon võtab vastu II lisas loetletud sõlmede testimise miinimumnõuete ja meetodite kindlaksmääramiseks vajalikud üksikdirektiivid ning muudatused, mis on vajalikud nimetatud nõuete ja meetodite kohandamiseks tehnika arenguga.
2. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 7
1. Komisjoni abistab mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse direktiivi tehnika arenguga kohandamise komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
Artikkel 8
Hiljemalt kolm aastat pärast kiiruspiirikute korrapäraste ülevaatuste alustamist kontrollib komisjon, kas saadud kogemustest lähtudes on ettenähtud ülevaatused piisavad vigaste või ümber tehtud kiiruspiirikute tuvastamiseks või on norme tarvis muuta.
Artikkel 9
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud riigisiseste õigusnormide teksti.
Artikkel 10
Direktiiv 96/96/EÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 11
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 12
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 6. mai 2009
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
J. KOHOUT
(1) ELT C 224, 30.8.2008, lk 66.
(2) Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2009. aasta otsus.
(3) EÜT L 46, 17.2.1997, lk 1.
(4) Vt III lisa A osa.
(5) EÜT L 202, 6.9.1971, lk 37.
(6) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1.
(7) EÜT L 274, 9.10.1998, lk 1.
(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
I LISA
TEHNOÜLEVAATUSEGA HÕLMATUD SÕIDUKILIIGID JA ÜLEVAATUSTE SAGEDUS
Sõidukiliigid |
Ülevaatuste sagedus |
||
|
Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |
||
|
Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |
||
|
Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |
||
|
Üks aasta pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi igal aastal |
||
|
Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel |
||
|
Neli aastat pärast sõiduki esmast kasutuselevõttu ning edaspidi iga kahe aasta järel |
II LISA
SÕLMED, MILLE TESTIMINE ON KOHUSTUSLIK
Test peab hõlmama vähemalt allpool loetletud sõlmi tingimusel, et need seonduvad asjaomases liikmesriigis testitava sõiduki kohustusliku varustusega.
Käesolevas lisas sätestatud teste võib teha vaatluse teel, sõiduki osi demonteerimata.
Kui sõiduki mõni allpool loetletud testitav sõlm on vigane, peavad liikmesriigi pädevad asutused vastu võtma protseduuri, et määrata kindlaks sõiduki kasutustingimused kuni uue tehnoülevaatuse läbimiseni.
KATEGOORIATE 1, 2, 3, 4, 5 JA 6 SÕIDUKID
1. Pidurisüsteemid
Sõidukite pidurisüsteemide tehnoülevaatus peab hõlmama allpool loetletud sõlmi. Pidurisüsteemide kontrolli tulemused peavad võimaluste piires vastama direktiivi 71/320/EMÜ tehnilistele nõuetele.
Kontrollitavad/testitavad sõlmed |
Läbikukkumise põhjused |
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
Kategooriate 1, 2 ja 3 sõidukid |
Kategooriate 4, 5 ja 6 sõidukid |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
KATEGOORIATE 1, 2, 3, 4, 5 JA 6 SÕIDUKID
8.2. Heitgaasid
8.2.1. Ottomootoriga (sädesüütega) mootorsõidukid
a) |
Kui heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis tuleb
|
b) |
Kui heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi, näiteks lambda-anduriga kolmeastmelise katalüsaatori abil, siis tuleb
|
8.2.2. Survesüütemootoriga (diiselmootoriga) mootorsõidukid
a) |
Heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud. |
b) |
Sõiduki ettevalmistus
|
c) |
Testimise kord
|
d) |
Piirväärtused
|
8.2.3. Katseseadmed
Sõidukite heitgaase kontrollitakse seadmetega, mille abil saab täpselt kindlaks määrata vastavuse tootja poolt ette nähtud või soovitatud piirväärtustele.
8.2.4. Kui EÜ tüübikinnituse käigus on leitud, et sõidukiliik ei vasta käesoleva direktiiviga ette nähtud piirväärtustele, võivad liikmesriigid asjaomase sõidukitüübi jaoks ette näha kõrgemad piirväärtused lähtuvalt sõiduki tootja esitatud tõendusmaterjalist. Nad peavad sellest viivitamata teatama komisjonile, kes omakorda teavitab teisi liikmesriike.
Kategooriate 1, 2 JA 3 sõidukid |
Kategooriate 4, 5 JA 6 sõidukid |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
(1) 48 % kategooria 1 sõidukite puhul, millel puudub ABS, või mille tüübikinnitus on varasem kui 1. oktoober 1991 (kuupäev, millest alates keelustati esmane kasutuselevõtt EÜ osa tüübikinnituseta). (direktiiv 71/320/EMÜ).
(2) 45 % sõidukite puhul, mis on liikmesriikide riiklike õigusaktide alusel registreeritud pärast 1988. aastat või pärast direktiivi 71/320/EMÜ jõustumist, kusjuures arvesse võetakse neist hilisemat.
(3) 43 % poolhaagiste ja veokonksuga haagiste puhul, mis on liikmesriikide riigisiseste õigusaktide alusel registreeritud pärast 1988. aastat või pärast direktiivi 71/320/EMÜ jõustumist, kusjuures arvesse võetakse neist hilisemat.
(4) 50 % kategooria 5 sõidukite puhul, mis on liikmesriikide riigisiseste õigusaktide alusel registreeritud pärast 1988. aastat või pärast direktiivi 71/320/EMÜ jõustumist, kusjuures arvesse võetakse neist hilisemat.
(5) Sõiduki telje kontrollväärtus on pidurdusimpulss (njuutonites), mis on vajalik minimaalse ettenähtud pidurdusjõu saavutamiseks selle massi puhul, milles sõiduk esitatakse.
(6) Kategooriate 2 ja 5 sõidukitel peab varupiduri minimaalne toimimistase olema 2,2 m/s2 (kuna varupiduri toimimist ei reguleerita direktiiviga 71/320/EMÜ).
(7) Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8).
(8) Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27).
(9) Nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1).
(10) Nõukogu 2. augusti 1972. aasta direktiiv 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1).
(11) Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest väljapaisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest väljapaisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33).
III LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(osutatud artiklis 10)
Nõukogu direktiiv 96/96/EÜ |
|
Komisjoni direktiiv 1999/52/EÜ |
|
Komisjoni direktiiv 2001/9/EÜ |
|
Komisjoni direktiiv 2001/11/EÜ |
|
Komisjoni direktiiv 2003/27/EÜ |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 |
ainult III lisa punkt 68 |
B OSA
Riiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad
(osutatud artiklis 10)
Direktiivid |
Ülevõtmise tähtpäev |
96/96/EÜ |
9. märts 1998 |
1999/52/EÜ |
30. september 2000 |
2001/9/EÜ |
9. märts 2002 |
2001/11/EÜ |
9. märts 2003 |
2003/27/EÜ |
1. jaanuar 2004 |
IV LISA
VASTAVUSTABEL
Direktiiv 96/96/EÜ |
Käesolev direktiiv |
Artiklid 1–4 |
Artiklid 1–4 |
Artikli 5 sissejuhatav lause |
Artikli 5 sissejuhatav lause |
Artikli 5 esimene kuni seitsmes taane |
Artikli 5 punktid a–g |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
Artikli 6 lõige 1 |
— |
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 8 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 7 lõige 2 |
Artikli 8 lõike 2 teine lõik |
— |
Artikli 8 lõige 3 |
— |
Artikli 9 lõige 1 |
— |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikkel 8 |
Artikkel 10 |
— |
Artikli 11 lõige 1 |
— |
Artikli 11 lõige 2 |
Artikkel 9 |
Artikli 11 lõige 3 |
— |
— |
Artikkel 10 |
Artikkel 12 |
Artikkel 11 |
Artikkel 13 |
Artikkel 12 |
I–II lisa |
I–II lisa |
III–IV lisa |
— |
— |
III lisa |
— |
IV lisa |