Valige katsefunktsioonid, mida soovite proovida

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 62023TJ0100_EXT

Üldkohtu otsus (seitsmes koda), 4.6.2025 (Väljavõtted).
ABLV Bank AS versus Euroopa Keskpank.
Dokumentidega tutvumine – Otsus 2004/258/EÜ – Dokumendid, mis on seotud Ameerika Ühendriikide ametiasutuse (FinCEN) teadaandega ABLV Banki kohta – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest osaline keeldumine – Liidu õigusega kaitstud konfidentsiaalset teavet kaitsev erand – Sisekasutuseks mõeldud dokumente kaitsev erand – EKP ja asjaomaste ametiasutuste vahelist arvamuste vahetust kaitsev erand – Dokumentidega tutvumise taotluse piisav täpsus – EKP abistamiskohustus – Otsuse 2004/258 artikli 6 lõiked 1 ja 2.
Kohtuasi T-100/23.

Kohtulahendite kogumik – Üldkohus

Euroopa kohtulahendite tunnus (ECLI): ECLI:EU:T:2025:564

 ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)

4. juuni 2025 ( *1 )

Dokumentidega tutvumine – Otsus 2004/258/EÜ – Dokumendid, mis on seotud Ameerika ametiasutuse (FinCEN) teadaandega ABLV Banki kohta – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest osaline keeldumine – Liidu õigusega kaitstud konfidentsiaalset teavet kaitsev erand – Sisekasutuseks mõeldud dokumente kaitsev erand – EKP ja asjaomaste ametiasutuste vahelist arvamuste vahetust kaitsev erand – Dokumentidega tutvumise taotluse piisav täpsus – EKP abistamiskohustus – Otsuse 2004/258 artikli 6 lõiked 1 ja 2

Kohtuasjas T‑100/23,

ABLV Bank AS, asukoht Riia (Läti), esindaja: advokaat O. Behrends,

hageja,

versus

Euroopa Keskpank (EKP), esindajad: F. von Lindeiner, D. Báez Seara ja J. Ruiz Jiménez,

kostja,

ÜLDKOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja president K. Kowalik‑Bańczyk, kohtunikud E. Buttigieg ja G. Hesse (ettekandja),

kohtusekretär: V. Di Bucci,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades 5. juuni 2024. aasta menetlust korraldavat meedet ning hageja ja EKP 21. juunil 2024 esitatud vastuseid,

arvestades 18. juuni 2024. aasta menetlustoimingut ja EKP vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 3. juulil 2024,

arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning olles Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel otsustanud teha otsuse ilma menetluse suulise osata,

on teinud järgmise

kohtuotsuse ( 1 )

1

Hageja ABLV Bank AS palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Euroopa Keskpanga (EKP) 8. detsembri 2022. aasta otsus LS/CL/2022/261, millega tema taotlus tutvuda teatavate dokumentidega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) jäeti rahuldamata.

Vaidluse taust

[…]

7

Hageja esitas 25. mail 2022 EKP‑le dokumentidega tutvumise taotluse. Ta taotles võimalust tutvuda alljärgnevaga:

mis tahes dokumendid, mis on otseselt või kaudselt seotud Financial Crimes Enforcement Networki (FinCEN, finantskuritegevuse vastu võitlemise võrgustik) ja/või Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi teiste talituste või muude Ameerika Ühendriikide või muude USA ametiasutuste ja/või hageja ja/või tema Luksemburgi tütarettevõtjaga;

mis tahes dokumendid, mis sisaldavad otsest või kaudset suhtlust FinCENi ja/või selle juhtide ja/või Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi muude talituste või muude Ameerika Ühendriikide ametkondade või muude asutuste juhtidega;

mis tahes dokumendid, mis on otseselt või kaudselt seotud Korupcijas novēršanas un apkarošanas birojsi (korruptsioonikuritegevuse preventsiooni ja selle kuritegevuse vastase võitluse büroo, Läti, edaspidi „KNAB“) otsusega, KNABi otsuses nimetatud asjaoludega ja/või KNABi otsuses tuvastatud faktiliste asjaoludega, olenemata sellest, kas need edastati enne või pärast FinCENi teadaannet;

mis tahes dokumendid, mis on otseselt või kaudselt seotud EKP, Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB), Finanšu un kapitāla tirgus komisija (finants‑ ja kapitaliturgude komisjon, Läti, edaspidi „CMFC“), FinCENi või mis tahes muu asutuse tegevuse või tegevusetusega enne või pärast FinCENi teadaannet;

mis tahes dokumendid, mis on otseselt või kaudselt seotud Eurocleariga ja mis puudutavad tema rolli hageja ja/või tema Luksemburgi tütarettevõtja suhtes, sealhulgas, kuid mitte ainult, EKP ja/või SRB ja Eurocleari vahelist suhtlust, mis puudutab otseselt või kaudselt hagejat ja/või tema Luksemburgi tütarettevõtjat;

kõik muud dokumendid, mis otseselt või kaudselt puudutavad hagejat ja/või tema Luksemburgi tütarettevõtjat.

[…]

11

EKP saatis 8. augustil 2022 hagejale e‑kirja, milles teatas, et dokumentidega tutvumise taotlust menetletakse kahes osas. Osutatud e‑kirja kohaselt hõlmab esimene osa dokumente, mida on mainitud eespool punktis 7 esitatud dokumentidega tutvumise taotluse kolmes esimeses taandes. Teine osa hõlmab selles punktis nimetatud kolmes ülejäänud taandes nimetatud dokumente. Mis puudutab esimest osa, siis pikendas EKP otsuse 2004/258 artikli 7 lõike 1 alusel vastamise tähtaega. Teise osa kohta leidis EKP, et dokumentidega tutvumise taotlus ei olnud otsuse 2004/258 artikli 6 lõike 1 tähenduses piisavalt täpne. Seejärel palus EKP hagejal vastavalt otsuse 2004/258 artikli 6 lõikele 2 märkida talle huvi pakkuvad konkreetsed teemad või küsimusteringid ning kindlaksmääratud ajavahemiku. EKP teatas hagejale, et teise osa menetlemine on peatatud, kuni dokumentidega tutvumise taotluse ulatust on täpsustatud.

12

EKP edastas 13. septembri 2022. aasta e‑kirjaga hagejale oma esialgse otsuse, mis oli vastu võetud viitenumbri LS/PS/2022/48 all. Samas e‑kirjas teatas ta hagejale, et dokumentidega tutvumise taotluse kolm viimast taanet ei ole otsuse 2004/258 artikli 6 lõike 1 tähenduses piisavalt täpsed, ning palus tal vastavalt sama otsuse artikli 6 lõikele 2 märkida talle huvi pakkuvad konkreetsed teemad või küsimusteringid ning kindlaksmääratud ajavahemiku. EKP märkis oma esialgses otsuses muu hulgas, et olles analüüsinud eespool punktis 7 nimetatud dokumentidega tutvumise taotluse kolme esimest taanet, on ta teinud kindlaks üheksa dokumenti, mis on kahe esimese taande seisukohast asjakohased. Seevastu ei olnud võimalik tuvastada ühtegi EKP dokumenti, mis vastaks kolmandale taandele. EKP sõnul olid kaks asjakohast dokumenti üldsusele kättesaadavad (dokumendid nr 1 ja 2 allpool) ning ülejäänud seitsme dokumendiga täielikult või osaliselt tutvumise võimaldamisest tuleb keelduda (allpool dokumendid nr 3–9).

[…]

14

Hageja esitas 11. oktoobril 2022 EKP‑le otsuse 2004/258 artikli 7 lõike 2 alusel kordustaotluse. Eelkõige palus ta, et EKP vaataks oma seisukoha uuesti läbi ja täiendaks dokumentidega tutvumise taotlusega seotud dokumentide loetelu. Lisaks palus hageja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti b alusel dokumentidega tutvumise taotluse raames tutvuda poolelioleva menetluse toimikuga.

15

EKP võttis 8. detsembril 2022 vastu vaidlustatud otsuse.

[…]

Poolte nõuded

22

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista kohtukulud välja EKP‑lt.

23

EKP palub Üldkohtul:

jätta hagi rahuldamata;

mõista kohtukulud välja hagejalt.

Õiguslik käsitlus

24

Hageja põhjendab hagi viie väitega. Esimese väite kohaselt on EKP tuvastatud dokumentide loetelu puudulik. Teise väite kohaselt viitas EKP seoses dokumentidega nr 1 ja nr 2 ekslikult FinCENi veebilehele. Kolmanda väite kohaselt on EKP otsus dokumentidega nr 3–9 tutvumise võimaldamisest keeldumise kohta õigusvastane. Neljas väide tuleneb sellest, et tal ei võimaldatud toimikuga tutvuda. Viienda väite kohaselt on menetlus seoses dokumentidega tutvumise taotluse teise osaga õigusvastaselt peatatud.

[…]

Viies väide, et menetlus seoses dokumentidega tutvumise taotluse teise osaga peatati õigusvastaselt

151

Hageja väidab, et EKP ei võinud dokumentidega tutvumise taotluse kolmele viimasele taandele vastavate dokumentide teise osa läbivaatamist katkestada. Kõigepealt väidab ta, et vaidlustatud otsus ei sisalda selle kohta piisavaid põhjendusi. Seejärel rõhutab ta asjaolu, et kuigi EKP leiab, et dokumentidega tutvumise taotlus ei ole otsuse 2004/258 artikli 6 lõike 1 tähenduses piisavalt täpne, ei võimalda see säte dokumentidega tutvumise taotluse läbivaatamist katkestada, mis tähendab peatada otsuses 2004/258 ette nähtud tähtaegade kulgemine. Lisaks märgib hageja, et ta ei vastanud EKP 8. augusti 2022. aasta e‑kirjale, milles tal paluti oma dokumentidega tutvumise taotlust täpsustada, kuna ta ei olnud selleks kohustatud. Hageja nägi selles viivitustaktikat. Lõpuks väidab hageja, et otsuse 2004/258 artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ei viita miski sellele, et väidetav täpsuse puudumine või väidetav dokumentide suur hulk võiks mõjutada tähtaegu või vaikimisi tehtava tagasilükkamisotsuse reeglit, mis on ette nähtud otsuse 2004/258 artikli 8 lõikes 3.

152

EKP väidab sisuliselt, et viies väide on vastuvõetamatu, ainetu ning igal juhul põhjendamatu. Ta väidab, et ta palus hagejal otsuse 2004/258 artikli 6 lõigete 1 ja 2 alusel selgitada oma dokumentidega tutvumise taotluse kolme viimase taande eset kahes e‑kirjas, mis saadeti hagejale vastavalt 8. augustil ja 13. septembril 2022. Hageja ei reageerinud sellele oma kordustaotluses. EKP on seisukohal, et käesolev väide on vastuvõetamatu, kuna see ei ole suunatud vaidlustatud otsuse, vaid 8. augusti 2022. aasta e‑kirja vastu. Tema arvates ei ole see väide vaidluse esemega seotud ning tal ei ole seega võimalik oma kaitset ette valmistada. Lisaks on hageja õigus seda e‑kirja vaidlustada lõppenud. Igal juhul väidab EKP, et ta tegutses kooskõlas otsuse 2004/258 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, kui ta kvalifitseeris dokumentidega tutvumise taotluse kolm viimast taanet ebapiisavalt täpseks ja palus esitada lisatäpsustusi.

Asja läbivaatamist takistavad asjaolud, millele EKP tugines

153

Esiteks väidab hageja seoses asja läbivaatamist takistava asjaoluga, et käesolev väide, mis puudutab dokumentidega tutvumise taotluse kolme viimast taanet, ei ole seotud vaidluse esemega, õigesti, et otsuse 2004/258 artikli 6 lõige 1, mille sõnastus on ära toodud allpool punktis 171, ei võimalda dokumentidega tutvumise taotluse läbivaatamist katkestada või teisisõnu „peatada“ otsuse 2004/258 artiklites 7 ja 8 sätestatud tähtaja kulgemist. Niisuguseid üldistes huvides kehtestatud tähtaegu ei saa pooled muuta (vt analoogia alusel 2. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus Strack vs. komisjon, C‑127/13 P, EU:C:2014:2250, punkt 24).

154

Käesolevas asjas tuleb siiski märkida, et EKP märkis vaidlustatud otsuses järgmist:

„[…] [Esialgses otsuses] vaatas peadirektor läbi Teie dokumentidega tutvumise taotluse esimese osa (teie esialgse taotluse kolm esimest elementi). Teie esialgse taotluse muude elementide läbivaatamine on peatatud, kuni Te olete täiendavad selgitused esitanud. See tähendab, et Teie kordustaotlust saab hinnata ainult niivõrd, kuivõrd see on seotud [esialgses otsuses] osutatud dokumentide avalikustamata jätmisega. […] Lõpetuseks tuletame Teile meelde, et Teie esialgse taotlusega hõlmatud dokumentide teise osa läbivaatamiseks on endiselt vajalik Teie panus.“

155

Sellega seoses on vaidlustatud otsuse 2. joonealuses märkuses viidatud EKP e‑kirjadele, mis saadeti hagejale 8. augustil ja 13. septembril 2022, ning selles on täpsustatud, et: „[a]rvestades asjaolu, et Teie kordustaotlus järgnes nimetatud e‑kirjadele, järeldab EKP, et Te olete saanud e‑kirja kätte ja Te olete otsustanud seda selgituste andmise võimalust mitte kasutada“.

156

Toimikust nähtub, et 8. augusti 2022. aasta e‑kirjas täpsustas EKP:

„Teise osa kohta, mis hõlmab Teie taotluse ülejäänud kolme elementi […], märgime, et nende ulatus on äärmiselt lai ja üldine ning et taotlus kui selline ei ole otsuse [2004/258] artikli 6 lõike 1 tähenduses piisavalt täpne. Seetõttu palume Teil vastavalt kõnealuse otsuse artikli 6 lõikele 2 teatada ABLV Bankile huvi pakkuva(d) konkreetse(d) teema(d) või küsimusteringi(d) ning kindlaksmääratud ajavahemiku.“

157

EKP kordas seda järeldust samas sõnastuses oma 13. septembri 2022. aasta e‑kirjas.

158

Sellest tuleneb, et kuigi EKP märkis vaidlustatud otsuses, et dokumentidega tutvumise taotluse kolme viimase taande läbivaatamine on „peatatud“, ei takistanud see asjaolu tal analüüsida taotluse vastava osa ulatust, et sisuliselt järeldada, et taotlus ei olnud piisavalt täpne, et tal oleks võimalik mõista, milliseid dokumente see puudutas. Nii toimides leidis EKP tegelikult, et dokumentidega tutvumise taotluse kolm viimast taanet ei vasta otsuse 2004/258 artikli 6 lõikes 1 ette nähtud tingimustele, mida hagejal on käesolevas hagis, mis on esitatud vaidlustatud otsuse vastu, õigus vaidlustada.

159

Lisaks, vastupidi sellele, mida väidab EKP, nähtub vastavalt hagiavaldusest ja kostja vastusest, et hageja argumendid dokumentidega tutvumise taotluse kolme viimase taandega hõlmatud dokumentide teise osa kohta on arusaadavad ning EKP‑l on olnud võimalik neile vastata. Ka Üldkohtul ei ole olnud raskusi hagiavalduse lugemisel hageja argumente mõista.

160

Seega ei saa nõustuda EKP esitatud asja läbivaatamist takistava asjaoluga, et käesolev väide ei ole vaidluse esemega seotud.

[…]

Sisulised küsimused

[…]

– Otsuse 2004/258 artikli 6 lõigete 1 ja 2 rikkumine

170

Kuna EKP leidis, et dokumentidega tutvumise taotluse kolm viimast taanet ei vasta otsuse 2004/258 artikli 6 lõikes 1 ette nähtud tingimustele, siis tuleb analüüsida esiteks, kas see dokumentidega tutvumise taotluse osa oli nimetatud otsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses piisavalt täpne, ja teiseks, kas EKP täitis sama otsuse artikli 6 lõikes 2 sätestatud abistamiskohustust.

171

Esiteks tuleb vastavalt otsuse 2004/258 artikli 6 lõikele 1 dokumentidega tutvumise taotlus esitada „piisava täpsusega, et [institutsioon] võiks [taotletud] dokumendi kindlaks teha“. Oluline on täpsustada, et dokumentidega tutvumise õiguse teostamisega kaasnev töömaht ja taotleja huvi ei ole üldjuhul asjakohased (vt selle kohta 13. aprilli 2005. aasta kohtuotsus Verein für Konsumenteninformation vs. komisjon, T‑2/03, EU:T:2005:125, punkt 108).

172

Seega tuleb dokumentidega tutvumise taotluse sõnastust arvestades kindlaks teha, kas EKP‑l oli võimalik taotletud dokumendid kindlaks teha, olenemata nende arvust või hageja huvist.

173

Sellega seoses puudutasid dokumentidega tutvumise taotluse kolm viimast taanet:

mis tahes dokumente, mis on otseselt või kaudselt seotud EKP, SRB, CMFC, FinCENi või mis tahes muu asutuse tegevuse või tegevusetusega enne või pärast FinCENi teadaannet;

mis tahes dokumente, mis on otseselt või kaudselt seotud Eurocleariga ja mis puudutavad tema rolli hageja ja/või tema Luksemburgi tütarettevõtja suhtes, sealhulgas, kuid mitte ainult, EKP ja/või SRB ja Eurocleari vahelist suhtlust, mis puudutab otseselt või kaudselt hagejat ja/või tema Luksemburgi tütarettevõtjat;

kõiki muid dokumente, mis otseselt või kaudselt puudutavad hagejat ja/või tema Luksemburgi tütarettevõtjat.

174

Arvestades dokumentidega tutvumise taotluse kolme viimase taande üldist sõnastust, võis EKP õiguspäraselt paluda nende dokumendikategooriate kohta selgitusi. Nimelt, nagu EKP õigesti väidab, ei olnud dokumentidega tutvumise taotluse kolme viimase taande sõnastust ja eelkõige kindlaksmääratud ajavahemiku puudumist arvestades võimalik teada, kas see taotluse osa puudutas FinCENi teadaandega seotud dokumente või muid järelevalveküsimusi.

175

Teiseks tuleb kindlaks teha, kas EKP täitis oma abistamiskohustust (10. septembri 2008. aasta kohtuotsus Williams vs. komisjon, T‑42/05, ei avaldata, EU:T:2008:325, punktid 7478).

176

Otsuse 2004/258 artikli 6 lõikes 2 on sätestatud, et „[j]uhul kui taotlus ei ole piisavalt täpne, palub EKP taotlust selgitada ja aitab taotlejal seda teha“. Kohtupraktika kohaselt viitavad tegusõnad „palub“ ja „aitab“ asjaolule, et juba see, kui tuvastatakse, et dokumentidega tutvumise taotlus ei ole – olenemata selle põhjustest – piisavalt täpne, peaks tingima selle, et taotluse saanud institutsioon võtab taotlejaga ühendust, et taotletud dokumendid võimalikult hästi kindlaks määrata. Seega on tegu sättega, mis on valdkonnas, mis puudutab üldsuse õigust tutvuda dokumentidega, hea halduse põhimõtte formaalne väljendus; ning see põhimõte omakorda on üks tagatistest, mille liidu õiguskord on haldusmenetluses andnud. Abistamiskohustus on otsuses 2004/258 kindlaks määratud dokumentidega tutvumise õiguse soovitava toime tagamise seisukohalt seega väga oluline (vt 26. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Dufour vs. EKP, T‑436/09, EU:T:2011:634, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

177

Käesolevas asjas tuleb meelde tuletada, et EKP teatas 8. augusti 2022. aasta e‑kirjas hagejale, et tema dokumentidega tutvumise taotluse kolm viimast taanet ei ole piisavalt täpsed, ning palus hagejal talle teada anda üks või mitu talle huvi pakkuvat konkreetset teemat ning kindlaksmääratud ajavahemiku. EKP kordas 13. septembri 2022. aasta e‑kirjas seda palvet samas sõnastuses.

178

Kordustaotluses on märgitud järgmist: „[…] [hageja] taotlus tutvuda teatavate dokumentidega hõlmab nimelt kõiki dokumente, mis on otseselt või kaudselt seotud [hageja] või tema Luksemburgi tütarettevõtjaga[; palun] Teil konkreetselt dokumentide loetelu täiendada […]“. Ta ei märkinud midagi muud dokumentidega tutvumise taotluse kolme viimase taande kohta. Samuti ei vaielnud ta sõnaselgelt vastu sellele, et dokumentidega tutvumise taotlus ei olnud otsuse 2004/258 artikli 6 lõike 1 tähenduses piisavalt täpne.

179

Arvestades eespool punktides 180 ja 181 esitatud asjaolusid, täitis EKP oma abistamiskohustust, sest ta palus hagejal dokumentidega tutvumise taotlust selgitada nii, et ta nimetaks talle huvi pakkuvad teemad ja ajavahemik. Hageja ei andnud talle siiski mingitki vajalikku teavet, mis võimaldaks tal sellele taotlusele vastavad konkreetsed dokumendid kindlaks teha. Nimelt piirdus hageja dokumentidega tutvumise taotluse kuuenda taande sõnastuse kordamisega ilma ühtegi muud täpsustust esitamata ning ta ei puudutanud selle taotluse neljandat ja viiendat taanet. Pealegi selgitas hageja hagiavalduse punktides 182–185, et ta ei soovinud vastata EKP poolsele selgituste esitamise taotlusele, kuna ta nägi selles viivitustaktikat, mis oleks kaasa toonud ülemäärased õigusabikulud. Kuna aga dokumentidega tutvumise taotluse kolme viimase taande sõnastus ei olnud tõepoolest piisavalt täpne, sest see ei puudutanud ühtegi konkreetset teemat ega konkreetset ajavahemikku, ei olnud alust asuda seisukohale, et tegemist oli EKP viivitustaktikaga.

180

Kuigi dokumentidega tutvumise õiguse teostamisega kaasnev töömaht ja taotleja huvi ei ole üldjuhul asjakohased, nagu väidab hageja, on fakt, et kuna hageja dokumentidega tutvumise taotlus ei olnud piisavalt täpne, ei saanud hageja jätta oma taotlust täpsustamata, ilma et ta riskiks, et EKP väidab talle vastu, et see taotlus ei vasta otsuse 2004/258 artikli 6 lõike 1 tingimustele (vt selle kohta 7. septembri 2009. aasta kohtumäärus LPN vs. komisjon, T‑186/08, ei avaldata, EU:T:2009:309, punkt 62).

181

Käesoleval juhul ei olnud hageja selgituste esitamata jätmine tingitud sellest, et ta ei suutnud kindlaks teha dokumente, mis sisaldavad tema otsitavat teavet, vaid see oli tingitud sellest, et ta ei soovinud dokumentidega tutvumise taotlust täpsustada.

182

Sellest järeldub esiteks, et EKP leidis õigesti, et dokumentidega tutvumise taotluse kolm viimast taanet ei vasta otsuse 2004/258 artikli 6 lõike 1 tingimustele ja seega ei saa neid pidada „dokumentidele juurdepääsu taotluseks“ selle sätte tähenduses, ning teiseks, et EKP täitis oma abistamiskohustust vastavalt otsuse 2004/258 artikli 6 lõikele 2 nõuetekohaselt.

183

Järelikult tuleb viies väide, et dokumentidega tutvumise taotlusega hõlmatud dokumentide teise osa suhtes on menetlus õigusvastaselt peatatud, tagasi lükata.

[…]

 

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (seitsmes koda)

otsustab:

 

1.

Jätta hagi rahuldamata.

 

2.

Jätta ABLV Bank ASi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Keskpanga (EKP) kohtukulud.

 

Kowalik‑Bańczyk

Buttigieg

Hesse

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 4. juunil 2025 Luxembourgis.

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.

( 1 ) Esitatud on üksnes kohtuotsuse need punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.

Üles