EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015CJ0191

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 28.7.2016.
Verein für Konsumenteninformation versus Amazon EU Sàrl.
Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrused (EÜ) nr 864/2007 ja (EÜ) nr 593/2008 – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Andmekaitse – Direktiiv 95/46/EÜ – Internetimüügi lepingud, mis on sõlmitud teistes liikmesriikides elavate tarbijatega – Ebaõiglased tingimused – Tüüptingimused, mis sisaldavad kohaldatava õiguse valiku tingimust, mille kohaselt kohaldatakse äriühingu asukohaliikmesriigi õigust – Nendes tüüptingimustes ette nähtud tingimuste ebaõiglase iseloomu hindamise suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramine ettekirjutust taotleva hagi raames – Tarbijate isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramine.
Kohtuasi C-191/15.

Court reports – general

Kohtuasi C‑191/15

Verein für Konsumenteninformation

versus

Amazon EU Sàrl

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof)

„Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrused (EÜ) nr 864/2007 ja (EÜ) nr 593/2008 — Tarbijakaitse — Direktiiv 93/13/EMÜ — Andmekaitse — Direktiiv 95/46/EÜ — Internetimüügi lepingud, mis on sõlmitud teistes liikmesriikides elavate tarbijatega — Ebaõiglased tingimused — Tüüptingimused, mis sisaldavad kohaldatava õiguse valiku tingimust, mille kohaselt kohaldatakse äriühingu asukohaliikmesriigi õigust — Nendes tüüptingimustes ette nähtud tingimuste ebaõiglase iseloomu hindamise suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramine ettekirjutust taotleva hagi raames — Tarbijate isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 28. juuli 2016. aasta otsus

  1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatav õigus – Määrus nr 593/2008 – Lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatav õigus – Määrus nr 864/2007 – Ettekirjutust taotlev hagi, mis käsitleb väidetavalt ebaõiglaste tingimuste kasutamist internetimüügi lepingutes, mis on sõlmitud teistes liikmesriikides elavate tarbijatega kui müüja või teenuste osutaja asukohaliikmesriik – Kohaldatav õigus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 864/2007, artikli 1 lõige 3 ja artikli 6 lõige 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 593/2008, artikli 1 lõige 3 ja artikli 6 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/22; nõukogu direktiiv 93/13, artikkel 8)

  2. Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Ebaõiglane tingimus artikli 3 tähenduses – Mõiste – Internetimüügi lepingu tingimus, mis on sõnastatud nii, et see on tarbijale lepingule kohaldatava õiguse osas eksitav – Hõlmamine – Ebaõiglase laadi hindamine siseriikliku kohtu poolt – Kriteeriumid

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 593/2008, artikli 6 lõige 2; nõukogu direktiiv 93/13, artikli 3 lõige 1)

  3. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Direktiiv 95/46 – Kohaldatav siseriiklik õigus – Isikuandmete töötlemine, mida teostab elektroonilise kaubanduse ettevõtja, kes suunab oma tegevuse teatavasse liikmesriiki – Asjassepuutuva liikmesriigi õiguse kohaldamine – Tingimus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46, artikli 4 lõike 1 punkt a)

  1.  Määrust nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) ning määrust nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) tuleb tõlgendada nii, et piiramata mõlema määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatut, tuleb õigus, mida kohaldatakse direktiivi 2009/22 (tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta) tähenduses ettekirjutust taotleva hagi suhtes, mis on esitatud väidetavalt õigusvastaste lepingutingimuste kasutamise vastu liikmesriigi residendist ettevõtja poolt, kes sõlmib elektroonilises kaubanduses lepinguid teistes liikmesriikides, eeskätt selles riigis, kelle kohtu poole on pöördutud, resideerivate tarbijatega, kindlaks määrata Rooma II määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt, samas kui konkreetse lepingutingimuse hindamisele kohaldatav õigus tuleb alati kindlaks määrata Rooma I määruse alusel, olenemata sellest, kas hindamine toimub seoses individuaalse või kollektiivhagiga.

    Konkreetse lepingutingimuse ebaõiglase iseloomu hindamisel ettekirjutust taotleva hagi raames tuleneb aga Rooma I määruse artikli 6 lõikest 2, et kohaldatava õiguse valik ei või siiski piirata nende imperatiivsete sätete kohaldamist, mis on ette nähtud selle riigi õigusega, kus elavad tarbijad, kelle õigusi selle hagiga kaitstakse. Need sätted võivad sisaldada direktiivi 93/13 (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) üle võtvaid sätteid, kui need tagavad vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 8 tarbijate kaitstuse kõrgema taseme

    (vt punktid 59 ja 60 ning resolutsiooni punkt 1)

  2.  Direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et müüja või teenuste osutaja müügilepingu tüüptingimustes ette nähtud tingimus – milles ei ole eraldi kokku lepitud ja mille kohaselt tarbijaga elektroonilise kaubanduse teel sõlmitud lepingule kohaldatakse selle müüja või teenuste osutaja asukohaliikmesriigi õigust – on ebaõiglane, kui see on tarbijat eksitav, jättes talle mulje, et lepingule on kohaldatav ainult selle liikmesriigi õigus, teavitamata tarbijat asjaolust, et tarbijal on määruse nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) artikli 6 lõike 2 alusel õigus tugineda ka kaitsele, mis on talle tagatud selle õiguse imperatiivsete sätetega, mis oleks kohaldatav selle tingimuse puudumisel; seda tuleb kõikide asjassepuutuvate asjaolude seisukohast kontrollida liikmesriigi kohtul.

    (vt punkt 71 ja resolutsiooni punkt 2)

  3.  Direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) artikli 4 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellise isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab elektroonilise kaubanduse ettevõtja, tuleb kohaldada selle liikmesriigi õigust, millesse selle ettevõtja tegevus on suunatud, kui selgub, et see ettevõtja töötleb asjaomaseid andmeid selles liikmesriigis asuva asutuse tegevuse raames. Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida, kas tegemist on sellise juhtumiga.

    Kuigi asjaolu, et andmete töötlemise eest vastutaval ettevõtjal ei ole liikmesriigis tütarettevõtjat ega filiaali, ei välista, et tal on seal direktiivi 95/46 artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses asutus, ei saa selline asutus eksisteerida ainuüksi seetõttu, et kõnealuse ettevõtja veebisait on seal kättesaadav. Pigem tuleb hinnata asukoha stabiilsuse astet kui ka tegutsemise tegelikkust kõnealuses liikmesriigis.

    (vt punktid 76, 77 ja 81 ning resolutsiooni punkt 3)

Top