Kohtuasi C‑546/12 P

Ralf Schräder

versus

Ühenduse Sordiamet

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse sordikaitse — Ühenduse Sordiamet — Määrus (EÜ) nr 2100/94 — Artiklid 20 ja 76 — Määrus (EÜ) nr 874/2009 — Artikkel 51 — Ühenduse sordikaitse tühistamismenetluse algatamise taotlus — Omal algatusel kontrollimise põhimõte — Menetlus apellatsiooninõukogus — Olulised tõendid”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 21. mai 2015

1. Põllumajandus — Ühtsed õigusaktid — Taimesortide kaitse — Apellatsioonimenetlus — Apellatsiooninõukogule esitatud kaebus Ühenduse Sordiameti otsuse peale — Faktide kontrollimine omal algatusel

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artiklid 54, 55, 72 ja 76; komisjoni määrus nr 874/2009, artikkel 51)

2. Põllumajandus — Ühtsed õigusaktid — Taimesortide kaitse — Õigustamatult antud sordikaitse tühiseks tunnistamine — Ühenduse Sordiameti kaalutlusõigus — Sordile antud kaitse uuesti läbivaatamine — Tingimused — Tõsised kahtlused antud sordikaitse õigusvastasuses

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artiklid 6, 7, 10, artikli 20 lõige 1, artiklid 54 ja 55)

3. Põllumajandus — Ühtsed õigusaktid — Taimesortide kaitse — Õigustamatult antud sordikaitse tühiseks tunnistamine — Ühenduse sordikaitse tühistamismenetluse algatamise taotlus — Taotlejal lasuv tõendamiskoormis

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artikli 20 lõike 1 punkt a, artiklid 54, 55 ja 59)

4. Apellatsioonkaebus — Väited — Ebapiisav või vastuoluline põhjendus — Põhjendamiskohustuse ulatus — Üldkohtu viide tuletatud põhjendusele — Lubatavus — Tingimused

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikkel 81)

5. Põllumajandus — Ühtsed õigusaktid — Taimesortide kaitse — Ühenduse Sordiameti menetlust reguleerivad normid — Liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtete kohaldamine sordiameti menetlustes — Menetlustoimingu tegemise taotlus

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artikkel 81)

6. Apellatsioonkaebus — Väited — Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine — Vastuvõetamatus — Üldkohtule esitatud faktilistele asjaoludele antud hinnangu kontrollimine Euroopa Kohtu poolt — Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

7. Põllumajandus — Ühtsed õigusaktid — Taimesortide kaitse — Kaitse alla võtmise tingimused — Taimesordi eristatavus — Hindamiskriteeriumid

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artikkel 7)

1.  Määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artikli 76 sätete kohaselt on faktide omal algatusel kontrollimise põhimõte piiratud asjaoludega, mida tuleb kontrollida vastavalt sama määruse artiklitele 54 ja 55. Vastavalt määruse nr 874/2009, millega kehtestatakse määruse nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega Ühenduse Sordiametis, artiklile 51 on sordiametis toimuvaid menetlusi käsitlevad sätted mutatis mutandis kohaldatavad ka apellatsioonimenetlustele. Niisiis on faktide omal algatusel kontrollimise põhimõte kohaldatav ka niisugusele apellatsiooninõukogus toimuvatele menetlusele.

   (vt punktid 45 ja 46)

2.  Määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artikli 20 lõike 1 kohaselt tunnistab Ühenduse Sordiamet ühenduse sordikaitse õigustühiseks, kui on kindlaks tehtud, et määruse nr 2100/94 artiklites 7–10 sätestatud tingimused ei olnud sordi ühenduse kaitse alla võtmise ajal täidetud.

   Tingimused, mis on seotud eelkõige eristatavuse ja uudsusega, on kõnealuse määruse artikli 6 kohaselt ühenduse sordikaitse alla võtmise sine qua non tingimused. Seetõttu on nende tingimuste puudumisel antud kaitse ebaseaduslik ja selle tühiseks tunnistamine lähtub üldistest huvidest.

   Lisaks tuleb märkida, et sordikaitse andmise menetluses kontrollitakse sorti, millele kaitset taotletakse, sisuliselt, ja sellega viiakse läbi põhjalikud ja keerulised registreerimiskatsed vastavalt määruse nr 2100/94 artiklitele 54 ja 55. Niisiis on sordiametil lai kaalutlusõigus seoses sordikaitse tühiseks tunnistamisega selle määruse artikli 20 tähenduses, kuivõrd kaitse alla võetud sorti on eelmises punktis kirjeldatud korras kontrollitud.

   Seega saavad üksnes tõsised kahtlused selles, kas määruse nr 2100/94 artiklis 7 või 10 sätestatud tingimused olid selle määruse artiklites 54 ja 55 ette nähtud kontrollimiste ajal täidetud, õigustada sordile antud kaitse uuesti läbivaatamist kõnealuse määruse artikli 20 alusel toimuvas tühistamismenetluses.

   (vt punktid 51, 52, 55 ja 56)

3.  Õigustamatult antud ühenduse sordikaitse võib mõistagi tühiseks tunnistada ka kolmanda isiku huvides, eriti juhul, kui see isik on esitanud ühenduse sordikaitsetaotluse, mis on rahuldamata jäetud põhjusel, et sort, millele kaitset taotletakse, ei ole õigustamatult kaitstud sordist eristatav. Samas ei anna see kolmandale isikule õigust igal juhul ja ilma konkreetsete põhjendusteta nõuda sordikaitse tühiseks tunnistamist pärast sordi kaitse alla võtmist ja määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artiklis 59 kolmandatele isikutele vastuväidete esitamiseks antud tähtaegade möödumist.

   Sordikaitse tühistamist taotlev kolmas isik peab esitama olulised tõendid ja faktilised asjaolud, mis annavad alust tõsisteks kahtlusteks määruse nr 2100/94 artiklite 54 ja 55 alusel läbi viidud kontrollimiste järel antud sordikaitse õigusvastasuses. Järelikult on ühenduse sordikaitse tühistamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud hagi menetlemise raames hageja ülesanne tõendada, et tema poolt sordiametis sisulise kontrolli ja registreerimiskatsetega seoses esitatud fakte ja tõendeid arvestades oli Ühenduse Sordiamet kohustatud läbi viima nimetatud määruse artikli 20 lõike 1 punktis a ette nähtud kontrolli.

   (vt punktid 53, 54, 57 ja 58)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 72)

5.  Määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artiklis 81 on ette nähtud, et Ühenduse Sordiameti menetlustes kohaldatakse liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.

   Seetõttu tuleb hagejal vastavalt kohtuasjas ILFO vs. Ülemamet (51/65, EU:C:1966:21) väljakujundatud kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole poole esitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks vastuvõetav, apellatsiooninõukogus esitada niisuguse toimingu määramise põhjendamiseks esmapilgul usutavad tõendid, saavutamaks menetlustoimingu tegemise apellatsiooninõukogu poolt. See kohtupraktika on nimelt analoogia alusel kohaldatav apellatsiooninõukogule põhjusel, et apellatsiooninõukogu on kohtulaadne organ.

   (vt punktid 73, 75 ja 76)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 81)

7.  Taimesordi eristatavuse kontrollimine eeldab tingimata võrdlussortide olemasolu. Seetõttu tuleb tunnust „varte asend” hinnata lähtuvalt niisuguste sortide olemasolust, millel on rohkem või vähem määrav roll seoses selle sordi eristatavusega, millele sordikaitset taotletakse.

   Ühtlasi ei sea tunnuse „varte asend” kirjelduse kohandamine kahtluse alla asjassepuutuvale sordile antud sordikaitset. Nimelt, kuna see tunnus määratakse võrdluses teiste taimesortidega, on kirjelduse täpsustamine vältimatu sedamööda, kuidas teised taimesordid tekivad.

   (vt punktid 128 ja 130)

Kohtuasi C‑546/12 P

Ralf Schräder

versus

Ühenduse Sordiamet

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse sordikaitse — Ühenduse Sordiamet — Määrus (EÜ) nr 2100/94 — Artiklid 20 ja 76 — Määrus (EÜ) nr 874/2009 — Artikkel 51 — Ühenduse sordikaitse tühistamismenetluse algatamise taotlus — Omal algatusel kontrollimise põhimõte — Menetlus apellatsiooninõukogus — Olulised tõendid”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 21. mai 2015

1. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Apellatsioonimenetlus – Apellatsiooninõukogule esitatud kaebus Ühenduse Sordiameti otsuse peale – Faktide kontrollimine omal algatusel

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artiklid 54, 55, 72 ja 76; komisjoni määrus nr 874/2009, artikkel 51)

2. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Õigustamatult antud sordikaitse tühiseks tunnistamine – Ühenduse Sordiameti kaalutlusõigus – Sordile antud kaitse uuesti läbivaatamine – Tingimused – Tõsised kahtlused antud sordikaitse õigusvastasuses

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artiklid 6, 7, 10, artikli 20 lõige 1, artiklid 54 ja 55)

3. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Õigustamatult antud sordikaitse tühiseks tunnistamine – Ühenduse sordikaitse tühistamismenetluse algatamise taotlus – Taotlejal lasuv tõendamiskoormis

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artikli 20 lõike 1 punkt a, artiklid 54, 55 ja 59)

4. Apellatsioonkaebus – Väited – Ebapiisav või vastuoluline põhjendus – Põhjendamiskohustuse ulatus – Üldkohtu viide tuletatud põhjendusele – Lubatavus – Tingimused

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikkel 81)

5. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Ühenduse Sordiameti menetlust reguleerivad normid – Liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtete kohaldamine sordiameti menetlustes – Menetlustoimingu tegemise taotlus

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artikkel 81)

6. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtule esitatud faktilistele asjaoludele antud hinnangu kontrollimine Euroopa Kohtu poolt – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

7. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Kaitse alla võtmise tingimused – Taimesordi eristatavus – Hindamiskriteeriumid

   (Nõukogu määrus nr 2100/94, artikkel 7)

1.  Määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artikli 76 sätete kohaselt on faktide omal algatusel kontrollimise põhimõte piiratud asjaoludega, mida tuleb kontrollida vastavalt sama määruse artiklitele 54 ja 55. Vastavalt määruse nr 874/2009, millega kehtestatakse määruse nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega Ühenduse Sordiametis, artiklile 51 on sordiametis toimuvaid menetlusi käsitlevad sätted mutatis mutandis kohaldatavad ka apellatsioonimenetlustele. Niisiis on faktide omal algatusel kontrollimise põhimõte kohaldatav ka niisugusele apellatsiooninõukogus toimuvatele menetlusele.

   (vt punktid 45 ja 46)

2.  Määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artikli 20 lõike 1 kohaselt tunnistab Ühenduse Sordiamet ühenduse sordikaitse õigustühiseks, kui on kindlaks tehtud, et määruse nr 2100/94 artiklites 7–10 sätestatud tingimused ei olnud sordi ühenduse kaitse alla võtmise ajal täidetud.

   Tingimused, mis on seotud eelkõige eristatavuse ja uudsusega, on kõnealuse määruse artikli 6 kohaselt ühenduse sordikaitse alla võtmise sine qua non tingimused. Seetõttu on nende tingimuste puudumisel antud kaitse ebaseaduslik ja selle tühiseks tunnistamine lähtub üldistest huvidest.

   Lisaks tuleb märkida, et sordikaitse andmise menetluses kontrollitakse sorti, millele kaitset taotletakse, sisuliselt, ja sellega viiakse läbi põhjalikud ja keerulised registreerimiskatsed vastavalt määruse nr 2100/94 artiklitele 54 ja 55. Niisiis on sordiametil lai kaalutlusõigus seoses sordikaitse tühiseks tunnistamisega selle määruse artikli 20 tähenduses, kuivõrd kaitse alla võetud sorti on eelmises punktis kirjeldatud korras kontrollitud.

   Seega saavad üksnes tõsised kahtlused selles, kas määruse nr 2100/94 artiklis 7 või 10 sätestatud tingimused olid selle määruse artiklites 54 ja 55 ette nähtud kontrollimiste ajal täidetud, õigustada sordile antud kaitse uuesti läbivaatamist kõnealuse määruse artikli 20 alusel toimuvas tühistamismenetluses.

   (vt punktid 51, 52, 55 ja 56)

3.  Õigustamatult antud ühenduse sordikaitse võib mõistagi tühiseks tunnistada ka kolmanda isiku huvides, eriti juhul, kui see isik on esitanud ühenduse sordikaitsetaotluse, mis on rahuldamata jäetud põhjusel, et sort, millele kaitset taotletakse, ei ole õigustamatult kaitstud sordist eristatav. Samas ei anna see kolmandale isikule õigust igal juhul ja ilma konkreetsete põhjendusteta nõuda sordikaitse tühiseks tunnistamist pärast sordi kaitse alla võtmist ja määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artiklis 59 kolmandatele isikutele vastuväidete esitamiseks antud tähtaegade möödumist.

   Sordikaitse tühistamist taotlev kolmas isik peab esitama olulised tõendid ja faktilised asjaolud, mis annavad alust tõsisteks kahtlusteks määruse nr 2100/94 artiklite 54 ja 55 alusel läbi viidud kontrollimiste järel antud sordikaitse õigusvastasuses. Järelikult on ühenduse sordikaitse tühistamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud hagi menetlemise raames hageja ülesanne tõendada, et tema poolt sordiametis sisulise kontrolli ja registreerimiskatsetega seoses esitatud fakte ja tõendeid arvestades oli Ühenduse Sordiamet kohustatud läbi viima nimetatud määruse artikli 20 lõike 1 punktis a ette nähtud kontrolli.

   (vt punktid 53, 54, 57 ja 58)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 72)

5.  Määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artiklis 81 on ette nähtud, et Ühenduse Sordiameti menetlustes kohaldatakse liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.

   Seetõttu tuleb hagejal vastavalt kohtuasjas ILFO vs. Ülemamet (51/65, EU:C:1966:21) väljakujundatud kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole poole esitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks vastuvõetav, apellatsiooninõukogus esitada niisuguse toimingu määramise põhjendamiseks esmapilgul usutavad tõendid, saavutamaks menetlustoimingu tegemise apellatsiooninõukogu poolt. See kohtupraktika on nimelt analoogia alusel kohaldatav apellatsiooninõukogule põhjusel, et apellatsiooninõukogu on kohtulaadne organ.

   (vt punktid 73, 75 ja 76)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 81)

7.  Taimesordi eristatavuse kontrollimine eeldab tingimata võrdlussortide olemasolu. Seetõttu tuleb tunnust „varte asend” hinnata lähtuvalt niisuguste sortide olemasolust, millel on rohkem või vähem määrav roll seoses selle sordi eristatavusega, millele sordikaitset taotletakse.

   Ühtlasi ei sea tunnuse „varte asend” kirjelduse kohandamine kahtluse alla asjassepuutuvale sordile antud sordikaitset. Nimelt, kuna see tunnus määratakse võrdluses teiste taimesortidega, on kirjelduse täpsustamine vältimatu sedamööda, kuidas teised taimesordid tekivad.

   (vt punktid 128 ja 130)