9.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 50/157

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (1),

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta seadusandlikku resolutsiooni eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta (4),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (5) ja kahte sellega seotud ühisavaldust, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon omavahel kokku leppisid (6),

—

võttes arvesse ühisavaldust perioodi 2015–2016 maksekava kohta (7), milles lepiti kokku 19. mail 2015. aastal,

—

võttes arvesse komisjoni majandusprognoosi Euroopa kohta (sügis 2015) (8),

—

võttes arvesse komisjoni iga-aastast majanduskasvu analüüsi 2016. aasta kohta (9),

—

võttes arvesse kodukorra II osa 8. peatükki,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0036/2016),

A.

arvestades, et 2017. aasta eelarvega tuleks sillutada teed majanduskasvule ja töökohtade loomisele majanduse hapra elavnemise tingimustes, mida ohustavad tärkavate ülemaailmsete turgude olukord ja jätkuvad geopoliitilised pinged;

B.

arvestades, et 2017. aasta eelarvet mõjutab rände- ja pagulaskriisi areng;

C.

arvestades, et 2017. aasta eelarve langeb kokku mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisega;

D.

arvestades, et sisenõudluse ja väliskaubanduse vahelise tasakaalu tõttu on ELi majandus ülemaailmsetest arengutest teataval määral sõltuv;

1.

märgib, et liidu eelarve on osutunud väga oluliseks vahendiks hiljutiste kriiside lahendamisel ja sellistele vajadustele reageerimisel, mida ei osatud aastaid 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste käigus tingimata ette näha, nt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), rände- ja pagulaskriis või geopoliitilised pinged ELi naabruses, mis on põhjustanud terve rea tõsiseid probleeme ja hädaolukordi, samal ajal kui majanduse elavnemise kiirus ja investeerimine on ELis potentsiaalsest väiksem ning jätkuvalt püsib investeeringute puudujääk;

2.

toonitab, et liidu eelarve piiratud suutlikkus neid kriise lahendada tuleneb käesoleval hetkel peamiselt mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel kokku lepitud kõigi olemasolevate vahendite rakendamisest, eriti erivahendite, nt paindlikkusinstrumendi kasutamisest; tuletab meelde Euroopa Parlamendi otsustavat rolli nende vahendite kujundamisel mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste käigus; toonitab siiski, et kui kriisid jätkuvalt halvenevad, ei piisa probleemi lahendamiseks ka olemasolevate paindlikkust võimaldavate sätete täielikust kasutuselevõtmisest; nõuab sellega seoses tungivalt, et nõukogu vaataks läbi oma seisukoha mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite eelarvestamise küsimuses, et vähendada liidu eelarvet mõjutavaid piiranguid; kordab sellega seoses oma pikka aega püsinud seisukohta, et erivahendite (paindlikkusinstrument, ELi Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja hädaabireserv) maksete assigneeringuid tuleks arvutada mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ületavalt, nii nagu see on kulukohustuste puhul; ootab, et see probleem lahendataks mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise käigus;

3.

võtab teadmiseks komisjoni majandusprognoosi Euroopa kohta (sügis 2015), milles viidatakse majanduse tagasihoidlikule elavnemisele, kuigi see on siiski väiksem ELi potentsiaalsest majanduskasvust; rõhutab siiski, et seda elavnemist on vaja toetada majanduskasvu põhialuste tugevdamise kaudu, et edendada töökohtade loomist ja naasta täieliku tööhõive juurde; märgib, et pikaajaline ja väga pikaajaline tööpuudus, eriti liidu vaeseimates piirkondades ja noorte hulgas, on endiselt murettekitaval tasemel ning ELil on raskusi tööstuse ümberstruktureerimisel; võtab teadmiseks selle, et ELi piirkondade ja liikmesriikide majandusareng on jätkuvalt ebavõrdne, ja juhib tähelepanu kõige vaesemate ja kõige rikkamate vahelisele lõhele Euroopas; võtab ühtlasi teadmiseks uued tekkinud probleemid, nagu tärkava turumajandusega riikide majanduskasvu ning maailmakaubanduse aeglustumise risk, kusjuures eriti suur surve tuleneb volatiilsusest Hiina turgudel, vajaduse lahendada rände- ja pagulaskriis ning jätkuvad geopoliitilised pinged;

4.

võtab ka teadmiseks komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi 2016. aasta kohta, usub kindlalt, et investeeringute hoogustamine, muu hulgas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele vastavate avaliku ja erasektori investeeringute paremini kooskõlastatud suurendamise kaudu, on õige poliitiline teguviis tasakaalustatuma majanduspoliitika saavutamiseks; usub, et neid kahte elementi tuleks 2017. aasta eelarveprojekti koostamisel arvestada, kuna see peaks aitama selgitada välja prioriteedid majanduse kontekstis; nõuab seetõttu suuremat koostoimet majanduspliitika koordineerimise Euroopa poolaasta liidu mõõtme ja liidu eelarve vahel, mis on ka stabiilse euroala nurgakivi;

5.

väljendab sellega seoses heameelt komisjoni püüdluste üle edendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist, et toetada riigipõhistes soovitustes välja toodud peamisi prioriteete; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi loomise kohta ja nõuab tungivalt, et komisjon tagaks rahaliste vahendite kasutamise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174;

6.

väljendab kahetsust, et liidu eelarve on viimastel aastatel kaudselt kannatanud liikmesriikide silmakirjaliku käitumise tõttu, mis on pannud liikmesriigid suhtuma liidu eelarvesse tehtavasse osamaksu kui koormasse ja käsitlema seda kui kohandamisotstarbelist muutujat; toonitab, et ELi eelarve investeerimiseelarvena võib anda eriti suure lisaväärtuse, hoogustades liikmesriikides majanduskasvu, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide tehtavaid osamakseid liidu eelarvesse ei tohi käsitada kui kohandamisotstarbelist muutujat, mis sõltub makromajanduslikest tingimustest; kordab ka, et liidu eelarvel on lisaväärtus koostoime ja mastaabisäästu seisukohast; rõhutab isoleeritud ja äärealade erilist olukorda;

7.

märgib ja avaldab kahetsust, et ettevõtete tulumaksu vältimine on liikmesriikides kaasa toonud tohutu maksutulu vähenemise ja seetõttu ka nende ELi eelarvesse tehtavate osamaksete vähenemise; on lisaks seisukohal, et selline ebaõiglane maksukonkurents tähendab mõnel juhul SKP ülekandmist ühest liikmesriigist teise ja kogurahvatulu ülekandmist EList väljaspool asuvatesse maksuparadiisidesse, vähendades seega liikmesriikide summaarseid osamakseid ELi eelarvesse;

8.

toonitab asjaolu, et liidul on tulnud viimastel aastatel seista silmitsi arvukate kriisidega, millele tuleks leida terviklik lahendus; juhib tähelepanu asjaolule, et Süüria konfliktist tulenevat pagulaskriisi liidus ja naaberriikides ei ole veel lahendatud; märgib, et kõnealune kriis teravnes 2015. aastal ja jätkub 2016. aastal, kui varjupaiga otsimise eesmärgil liitu põgenevate pagulaste ja rändajate arv äkitselt järsult suurenes; rõhutab, et see on veelgi mõjutanud sisemist kriisi; rõhutab, et liidu eelarve võimaldas kriisile viivitamatult reageerida ja seda tuleks tugevalt ülespoole korrigeerida, et oleks võimalik tõhusalt rahastada kriisiga toimetulekut käsitleva ELi poliitika elluviimist, ning et ELi eelarvet tuleks tulevikus kasutada osana Euroopa lahendusest sellise hädaolukorraga toimetulekuks;

9.

arvestades, et 2017. aasta eelarvet mõjutavad sise- ja välisjulgeolekualased katsumused, mis võivad avalduda terrorismiohuna või ekstremismina, ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kindlustamisele suunatud liidu ja liikmesriikide ühise tegevuskava rakendamine; rõhutab sellega seoses selliste ELi eelarvevahendite nagu Sisejulgeolekufondi tähtsust, et lahendada kõige olulisemad probleemid muu hulgas ennetavate meetmete ja piiriülese operatiivkoostöö tugevdamise kaudu;

10.

väljendab heameelt EFSI vastuvõtmise üle, mis on üks peamisi vahendeid investeeringute edendamiseks ELi tasandil ning aitab hoogustada töökohtade loomist; märgib rahuloluga, et märkimisväärne hulk projekte ja Euroopa Investeerimisfondi toiminguid on juba heaks kiidetud ning et EFSI ja programmi „Horisont 2020“ vahel on võimalik leida koostoimet; kutsub komisjoni üles aktiivselt hõlbustama koostoimet erinevate ELi fondide vahel ja võtma kasutusele jälgimissüsteemi ELi rahastamise kombineerimise tuvastamiseks; rõhutab vajadust kasutada nõuetekohaselt tulemustabelit; innustab liikmesriike ja eraõiguslikke isikuid EFSI kaudu pakutavaid rahalisi vahendeid täiel määral ära kasutama; tuletab meelde, et liidu eelarve on investeerimiskava selgroog, kuna sealt saadakse 8 miljardit eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, mida on vaja EFSI tagatisfondi eraldisteks, millest kokku 3,38 miljardit eurot on juba võetud 2015. ja 2016. aasta eelarvetes kasutusele; tuletab meelde, et kulukohustuste koguvaru kasutati 2016. aastal sel eesmärgil täielikult ära, ning märgib, et vastavalt EFSI finantsselgitusele näeb komisjon sarnast stsenaariumi ette 2017. aasta eelarveprojektis; kordab võetud kohustust tugevdada programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastut iga-aastase eelarvemenetluse kaudu, et hüvitada võimalikult suures ulatuses EFSI läbirääkimiste käigus kokku lepitud kärped;

11.

rõhutab seda, kui olulised on programmid „Horisont 2020“ ja COSME, VKEde rahastamise programmid, programm „Erasmus+“ ning programmid ja poliitika, millega toetatakse innovatsiooni suurendava keskkonna arendamist ja aidatakse kaasa strateegia „Euroopa 2020“ tulemuslikkusele; võtab rahuloluga teadmiseks „Horisont 2020“ programmide kõrge kasutusmäära, kuid tunneb rahutust asjaolu pärast, et keskmiselt on rahastatavate projektide määr murettekitavalt madalal, mille tõttu jäävad paljud suurepärased projektid rahastamata; kutsub liikmesriike üles otsima võimalusi võtta üle programmi „Horisont 2020“ neid projekte, mis said positiivse hinnangu, kuid mida ei saa eelarvevahendite puudumise tõttu kaasrahastada; tuletab meelde väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kui ELi majanduse tugisamba tähtsat rolli; rõhutab, et ELi eelarve peaks veelgi hõlbustama VKEde turulepääsu ja rahastamisele juurdepääsu selliste olemasolevate programmide abil nagu COSME; kordab, et liidu tulevik on seotud tema innovatsioonivõimega peamistes strateegilistes sektorites, et muuta Euroopa maailmamajanduses konkurentsivõimeliseks;

12.

on seisukohal, et eelkõige noorte tööhõive algatuse kaudu on võimalik otsustavalt toetada liidu esmatähtsat eesmärki luua töökohti ja ergutada majanduskasvu; kordab võetud kohustust jätkata selle programmi rahastamist, et seda laiendada ja seeläbi pakkuda rohkematele noortele, sh ELi saabuvatele noortele rändajatele tõelist väljavaadet siseneda tööturule selliselt, et nad saavad kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise jätkata õpinguid või õpipoisiõpet; peab kahetsusväärseks, et ELi 2016. aasta eelarve läbirääkimistel ei eraldatud uusi kulukohustusi noorte tööhõive algatuse täiendavaks rahastamiseks, samas on noorte tööpuuduse määr ELis kõigi aegade kõrgeim; tuletab meelde, et seda eesmärki tuleb kaaluda koos vajadusega edendada noorte liikuvust, mida toetatakse programmist „Erasmus+“; rõhutab seda, kui oluline on kolme institutsiooni (Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon) ühisavaldus 2016. aasta eelarve kohta, milles märgitakse, et noorte tööpuuduse vähendamine on endiselt tähtis ja ühine poliitiline prioriteet ning et kolm institutsiooni kinnitavad seda silmas pidades taas oma otsusekindlust kasutada parimal moel selleks eraldatavaid eelarvevahendeid, eelkõige noorte tööhõive algatust; märgib, et vaatamata esialgsetele viivitustele selle algatuse rakendamisel ja noorte tööhõive algatuse rakenduskavasid täitva asutuse määramise jätkuvale edasilükkamisele paljudes liikmesriikides, viitavad praegused eelarve täitmise näitajad täielikule vahendite kasutamise suutlikkusele; kutsub komisjoni üles esitama noorte tööhõive algatuse kohta hinnangu hiljemalt 2016. aasta aprilli lõpuks ja igal juhul õigeaegselt, et selle programmi pikendamine oleks võimalik lisada ELi 2017. aasta eelarvesse; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise käigus leitakse lõplik lahendus noorte tööhõive algatuse rahastamisele uute kulukohustuste assigneeringute kaudu kuni 2020. aastani; toonitab sellega seoses seda, kui oluline on anda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist toetust kuni 25-aastaste mittetöötavatele või mitteõppivatele noortele samas määras nagu töötajatele, kes saavad toetust noorte kõrge tööpuuduse määraga piirkondades;

13.

toonitab, et organisatsiooni Save the Children hiljutise aruande kohaselt ohustab vaesus praegu ELis 27 miljonit last; tuletab meelde Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni (10), milles toetati lastegarantii loomist, et tuua lapsed vaesusest välja, tagada nende isiklikuks arenguks sobiv keskkond ning hoida ära nende ärakasutamine ja sotsiaalne tõrjutus; väljendab heameelt nende liikmesriikide pingutuste üle, kes on äsja vastu võtnud laste vaesuse vähendamise strateegiad, et vähendada üldist vaesuse määra, sh laste ja noorte vaesus; palub komisjonil tagada, et liikmesriigid järgiksid ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid; on seisukohal, et haridus, lastehoid, tervishoiuteenused, eluase ja turvalisus on põhivajadused, mille täitmisele on õigus igal Euroopa lapsel, sealhulgas neil, kes reisivad Euroopasse pagulaste ja rändajate hulgas;

14.

tuletab meelde Euroopa ametite olulist rolli ELi õigusaktide rakendamise ja seega ELi poliitikaeesmärkide – ühest küljest konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärkide ning teisest küljest praeguse rände- ja pagulaskriisi ohjamise eesmärgi – saavutamise tagamisel; nõuab seetõttu, et nii haldus- kui ka tegevusülesannete jaoks nähtaks ette piisavad rahalised ja inimressursid, et võimaldada ametitel täita neile antud ülesandeid ja saavutada parimaid võimalikke tulemusi; tuletab meelde, et rände- ja pagulaskriisiga seoses on justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite töötajate hulk ja assigneeringud 2015. ja 2016. aasta eelarves suurenenud; rõhutab siiski, et assigneeringuid on vaja 2017. aasta eelarves veelgi suurendada, et võimaldada asjaomastel ametitel suurenenud töökoormuse ja täiendavate ülesannetega toime tulla; palub lisaks komisjonil anda ajakohastatud ja konsolideeritud teavet ning esitada nende ametite kohta keskpika perspektiivi ja pikaajaline strateegia;

15.

on mures sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse püsimise pärast ja raskuste pärast ELi sotsiaal-majandusliku lähenemise eesmärgi saavutamisel; rõhutab, et liidu eelarvega tuleks edendada lähenemis-, integratsiooni- ja ühtekuuluvuspoliitikat, mis põhineb ettevõtluse kaitsmisel ja edendamisel, inimväärsete, kvaliteetsete ja stabiilsete töökohtade loomisel, loodusvarade säästval kasutamisel ja keskkonna kaitsmisel, taotledes liidu eesmärke aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ alusel; on eriti mures selle pärast, et Euroopa abifondi jaoks enim puudustkannatavate isikute jaoks (FEAD) on kasutatud oodatust vähem maksete assigneeringuid;

16.

tunnistab koolipiima ning koolidele puu- ja köögivilja jagamise programmide olulisust ning soovitab analüüsida, millises ulatuses oleks võimalik nende rahalisi vahendeid suurendada; tuletab meelde viimaste aastate arvukaid kriise, nende hulgas põllumajanduskriis tingituna eelkõige Venemaa kehtestatud embargo tagajärgedest; nõuab tungivalt täiendavat tööd, et muuta ELi põllumajandus kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ja samal ajal üldiselt vähendada põllumajanduslike kasvuhoonegaaside heidet ning tagada sektori majanduslik elujõulisus;

17.

tunnistab, et vaatamata sellele, et rände- ja pagulaskriisiga tegelemiseks võeti 2015. ja 2016. aasta peale jaotatuna kasutusele märkimisväärses mahus eelarvevahendeid, ei ole lahendust ikka veel leitud – ei liidusiseselt ega väljaspool liitu pagulaste päritoluriikides; toonitab siiski, et eelarvevahendid on ebapiisavad ja selle kriisi lahendamiseks on vaja märkimisväärses mahus täiendavaid rahalisi vahendeid, sest pagulaste ja rändajate arvu kasvu ei saa lugeda ajutiseks nähtuseks; toonitab, et otsida tuleks pikemaajalisi lahendusi mitte ainult iga-aastase eelarvemenetluse käigus, vaid ka mitmeaastase finantsraamistiku eelseisva vahehindamise käigus; palub tungivalt komisjonil esitada keskmise pikkusega ja pikaajaline poliitiline ja rahastamiskava, et tegeleda rändekriisiga ja selle mõjuga 2017. aasta eelarvele; märgib, et kõiki ELi rahastatud meetmeid tuleks pidada investeeringuks, mille eesmärk on püüda lahendada pagulas- ja rändeprobleemid; rõhutab vajadust tegeleda rände algpõhjustega, parandades elamistingimusi, eriti parema hariduse ja meditsiiniteenuste ning taristusse investeerimiseks suuremate toetuste kaudu rändajate päritoluriikides või riikides, kus nad kõigepealt varjupaika otsivad; rõhutab, et rände- ja varjupaigakriisi rahastamine ei tohiks kahjustada või takistada muude oluliste ELi poliitikameetmete rakendamist; rõhutab selles valguses, et solidaarsus on ELi eelarve aluspõhimõte; tunneb muret selle pärast, et pagulaskriisis ilmneb solidaarsus liikmesriikide lõikes ebaühtlaselt; kordab nõudmist, et komisjon esitaks ettepaneku selle kohta, kuidas ELi eelarve saaks ajendada liikmesriike võtma omaks tasakaalustatumat lähenemisviisi solidaarsusele;

18.

tunneb suurt muret saatjata alaealiste ebapiisava kaitse pärast teekonnal turvalisse paika ja nõuab 10 000 lapse kadumise juhtumite põhjalikku uurimist, millest Europol on teada andnud;

19.

rõhutab, et oluline on suurendada ümberasustamiskavade, ümberpaigutamismenetluste ja tagasisaatmisoperatsioonide rahastamist eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) kaudu, et saavutada tõhus Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika, samal ajal ennetades ja vähendades ebaseaduslikku rännet; toonitab vajadust luua ELi eelarves võimalused Aafrika mandril ja Lähis-Idas ümberasustamisalade ja turvatsoonide loomiseks koostöös Aafrika Liidu, Araabia Liiga ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga;

20.

võtab teadmiseks Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi ning Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi loomise; nõuab tungivalt, et liikmesriigid peaksid kinni oma lubadustest ja panustaksid nendesse fondidesse sama palju kui EL, mis teeb kokku 2,3 miljardit eurot; tunneb sügavat muret liikmesriikide rahaliste panuste madala taseme pärast; toonitab, et on vaja täiendavaid finantsjõupingutusi humanitaarabi andmiseks transiiditeede ääres ja pagulaste kasvavast arvust tulenevate probleemide lahendamiseks; juhib tähelepanu, et humanitaarabi ebapiisav rahastamine, sealhulgas laagrites tervise- ja haridusmeetmete võtmiseks, on sundinud rohkem pagulasi võtma ette ohtlikku teekonda ELi; tuletab meelde, et ülalnimetatud fondid loodi seetõttu, et ELi eelarve ei ole piisavalt paindlik ega võimalda piisavat rahastamist; toonitab, et rände- ja pagulasprobleemi lahendamiseks võetavad meetmed ei tohiks tulla ELi muude valdkondade arengupoliitika arvel ning et tuleb järgida kõigi selle valdkonna ELi meetmete suhtes kehtivaid eeskirju aruandluskohustuse kohta;

21.

toonitab, et liikmesriigid kinnitasid võetud kohustusi uuesti 23. septembril 2015 toimunud ELi riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel, mis kutsuti kokku rändeprobleemide arutamiseks, 15. oktoobril 2015 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning 11.–12. novembril 2015 toimunud Valletta tippkohtumisel; peab erakordselt oluliseks nõukogu avalikke avaldusi seoses reageerimisega enneolematule rände- ja pagulaskriisile; ootab, et nõukogu täidaks ootused, mille ta on tekitanud oma avalduste ja otsustega, eriti seoses liikmesriikide panustega vastavalt ELi eelarves ettenähtud toetusele Madadi fondile ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondile, samuti seoses Türgi pagulasrahastut käsitleva komisjoni ettepaneku täieliku rakendamisega; hindab seda, et mõned liikmesriigid panustavad lisaks muude humanitaarabiskeemide, näiteks Maailma Toiduprogrammi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kaudu;

22.

väljendab heameelt kavandatult 3 miljardi euro suuruse Türgi pagulasrahastu põhimõtte ja eesmärkide üle ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid täidaksid oma poliitilised lubadused ja annaksid Türgi pagulasrahastu paketile piisavat rahalist toetust; on kindlalt nõuks võtnud kohaldada kõiki poliitilisi ja institutsioonilisi survevahendeid, tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma lubadused seoses panustamisega Süüria piirkondlikku usaldusfondi, Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi ja Türgi pagulasrahastusse; ootab komisjonilt selgitust selle kohta, kuidas tuleks liidu osamaks teha kättesaadavaks liidu 2016. ja 2017. aasta eelarve vastavate ülemmäärade piires; kritiseerib asjaolu, et nõukogu ja komisjon jätsid Euroopa Parlamendi kõrvale rahastu loomise ja liidu osamaksu kasutuselevõtmise aruteludest, nagu näitab komisjoni teadaanne, et komisjon kavatseb rahastada liidu osamaksu vahendite ümberpaigutamisega liidu hiljuti vastu võetud 2016. aasta eelarves ning 2017. aasta eelarve varude varasema kasutamisega; rõhutab lisaks vajadust suurendada ELi väliskulutuste mõju; kutsub komisjoni üles koostama ettepanekuid, kuidas suurendada ELi väliste rahastamisvahendite vahelist sünergiat ja muuta nende strateegiline lähenemine sidusamaks; on seisukohal, et kõnealused usaldusfondid ja pagulasrahastu ei asu ELi eelarve sees ega sellest väljaspool, mistõttu puudub ühendusemeetodiga ette kirjutatud vajalik aruandekohustus ja demokraatlik protsess, ning kavatseb seetõttu hoolikalt jälgida fondide ja rahastu loomist ning rakendamist; rõhutab, et ülalnimetatud meetmetega rikutakse selgelt Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni õigusi;

23.

juhib tähelepanu asjaolule, et geopoliitiline olukord idanaabruses on habras, ning kutsub ELi üles pakkuma suuremat toetust riikidele, mis rakendavad praegu assotsieerimislepinguid, et edendada reforme ning tagada suhete süvendamine ELi ja vastavate riikide vahel;

24.

tuletab meelde, et 2015. ja 2016. aasta eelarves hoidus komisjon mitmel korral küsimast täiendavaid maksete assigneeringuid paljudele kriisidele reageerimiseks (2 miljardi euro eeljaotus Kreeka jaoks, esimesed rändevaldkonna algatused) ning kasutas selle asemel juba olemasolevate ressursside ümberpaigutamist; toonitab, et see on suurendanud survet maksete assigneeringutele 2016. ja sellele järgnevatel aastatel ning võib jälle tekitada olukorra, kus assigneeringud ei pruugi olla piisavad kõikide rubriikide rahastamisprogrammide tegelike vajaduste katmiseks, mis mõjutab otseselt projektijuhte ja kodanikke; tunneb muret, et see olukord, mis lisandub viivitusele koostöös juhitavate programmide rakendamise alustamisel, võib taastada tingimused, mis viimase mitmeaastase finantsraamistiku lõpus tõid kaasa täitmata kulukohustuste enneolematu taseme ja tasumata maksete taotluste jätkusuutmatu mahajäämuse; tuletab meelde oma pikaajalist seisukohta, et ettenägematuid maksevajadusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest;

25.

nõuab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2015. ja 2016. aastal kokku lepitud makseid puudutavate ühisavalduste täielikku täitmist; tuletab meelde lubadust korraldada käesoleva aasta jooksul vähemalt kolm institutsioonidevahelist kohtumist maksete teemal, et vaadata üle maksete täitmine ja muutunud prognoosid; märgib, et komisjon teatas 2015. aasta lõpu seisuga 8,2 miljardi euro suurusest mahajäämusest, mis on peaaegu pool esialgu oodatust; kavatseb selle teema tõstatada esimesel institutsioonidevahelisel kohtumisel maksete teemal 2016. aasta märtsis, et välja selgitada selle erinevuse põhjused ja võimalik pikaajaline mõju maksete prognoosidele; ootab, et nõukogu võtaks liidu 2017. aasta eelarve lugemisel arvesse 2016. aasta aprilli kohtumisel kinnitatud summasid ja peaks neist täielikult kinni; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule pikemaajalised prognoosid maksete oodatava arengu kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 lõpuni, nii nagu 2016. aasta eelarvemenetluse raames vastu võetud ühisavalduses kokku lepiti, et vältida maksete mahajäämust mitmeaastase finantsraamistiku teises pooles;

26.

toonitab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamine peaks saavutama 2017. aastal täiskiiruse, ning hoiatab liiga väikeste maksete assigneeringute eelarvesse kandmise eest, sest arvestada tuleks suuremat ärakasutamise määra; innustab komisjoni oma eelarveprojektis määrama makseid kindlaks vajalikul tasemel; tunneb muret rakenduskavade hilise vastuvõtmise ja selle pärast, et mitmeaastase finantsraamistiku teisel poolel võib tekkida uuesti maksmata arvete mahajäämus; julgustab komisjoni tegema aktiivset koostööd liikmesriikidega ning nõuab, et liikmesriigid teeksid kõik, mis võimalik, et tagada programmis osalevate asutuste kiire määramine, kuna nende asutuste puudumine on olnud praeguste viivituste peamine põhjus; peab tervitatavaks komisjoni valmisolekut teha liikmesriikidega nõudmisel tihedat koostööd, eelkõige vajaduse korral rakenduskavade kohandamise osas, et võimaldada tugevamat sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning pagulaskriisiga seotud siseprobleemide vahel;

27.

tuletab meelde, kui tähtis on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, mis peaks olema horisontaalse põhimõttena liidu poliitika aluseks; kutsub komisjoni üles vajaduse korral rakendama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtet praktikas 2017. aasta eelarve koostamisel;

28.

väljendab heameelt selle üle, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 196 osalist sõlmisid 12. detsembril 2015 Pariisis kliimamuutustega tegelemiseks üldise, siduva, dünaamilise ja diferentseeritud kokkuleppe; peab siiski kahetsusväärseks, et puudub selgus selle kohta, kuidas abiandvad riigid täidavad eesmärgi toetada arengumaid 100 miljardi dollariga aastas, või eriti selle kohta, kuidas nad lepivad kokku ühises metoodikas kliimamuutustega seotud rahastamise üle arvestuse pidamiseks; märgib, et see küsimus tuleb lahendada enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 22. konverentsi Marrakechis, ning ootab, et komisjon esitaks ELi konsolideeritud õigusraamistiku, mis vastab täielikult kõigile Pariisis antud lubadustele, ja arvestaks sellise rahastamisega 2017. aasta eelarveprojektis; tuletab meelde, et EL on nõustunud kulutama oma 2014.–2020. aasta eelarvest vähemalt 20 %, st 180 miljardit eurot, kliimamuutustega seotud meetmeteks ning et ELi eelarvet on vaja viimistleda kliimapoliitika seisukohast; palub komisjonil toetada ka edaspidi ELi kulutusi säästvale tõhusale taristule ja säästvatele transpordiliikidele; innustab komisjoni kiiresti rakendama nõukogu 17. novembri 2015. aasta järeldusi kliima- ja ühtekuuluvuspoliitika fondide kohta;

29.

tunneb heameelt komisjoni pingutuste üle töötada välja „tulemustele keskenduva ELi eelarve“ strateegia; kutsub komisjoni üles näitama edasiminekut ELi rahastamise lihtsustamise valdkonnas, eelkõige ELi rahastatavate projektide rakendamise ja haldamise koormuse vähendamiseks; toonitab, et liidu rahastamisprogrammides tuleks erilist tähelepanu pöörata selliste rahastamisvahendite tulemuslikkusele, mis võivad jõuda oluliste sihtrühmadeni, nagu VKEd, uuenduslikud ettevõtjad ja mikroettevõtjad; on ka seisukohal, et liidu institutsioonide kõrval on märkimisväärne vastutus ka liikmesriikidel, arvestades asjaolu, et 80 % eelarvest täidetakse koostöös liikmesriikidega; kutsub seetõttu liikmesriike üles tegema kõik, mis võimalik, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja vigade arvu vähendamine ning hoida ära viivitused oma vastutusalas olevate programmide elluviimisel; rõhutab vajadust keskenduda rohkem sobivate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete väljundnäitajate väljatöötamisele, et mõõta tulemusi ja saada konkreetne ettekujutus ELi kulutuste mõjust reaalmajanduses; kutsub kõiki liikmesriike üles edendama ja looma konkreetseid meetmeid, et aktiivselt võidelda korruptsiooni vastu riigihangetes ja avalikes pakkumistes;

30.

kinnitab oma toetust rahvusvahelisele uurimis- ja tehnikaprogrammile ITER ning võtab endale kohustuse tagada selle asjakohane rahastamine; tunneb siiski muret, et seoses selle programmiga võivad tekkida uued viivitused ja lisakulud, samuti sellega seotud võimaliku mõju pärast liidu eelarvele; peab seetõttu kahetsusväärseks, et Euroopa Parlament ei saanud hinnata ITERi 2016. aasta assigneeringute taset ajakohastatud maksekava ja ajakava seisukohast; ootab, et läbivaadatud kava võetaks arvesse 2017. aasta eelarve projekti koostamisel; nõuab nõuetekohase aruandlusmehhanismi loomist, et saada selge ülevaade sellele rahvusvahelisele projektile eraldatavate rahaliste vahendite summa kohta ja hinnata vahendite kasutamise tõhusust;

31.

tuletab meelde, et lõplik kokkulepe mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta, nagu on sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 2, sisaldab mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohustuslikku läbivaatamist koos seadusandliku ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku muutmiseks enne 2016. aasta lõppu; toonitab, et selle läbivaatamise/muutmise eesmärk on hinnata mitmeaastase finantsraamistiku kvalitatiivset ja kvantitatiivset toimimist ning käsitleda liidu eelarve süsteemseid puudujääke, samuti tagada, et liidule antakse piisavad vahendid tulemuslikuks tegelemiseks sise- ja väliskriisidega ning esilekerkivate poliitiliste prioriteetide rahastamiseks kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku teisel poolel; toonitab, et nõukogu peaks täitma ootused, mis tekitati Euroopa Ülemkogu avalduste ja otsustega; toonitab sellega seoses, et nõukogu peaks võtma endale vastutuse tagada, et tehakse kättesaadavaks vajalikud assigneeringud uute ülesannete ja ettenägematute asjaolude rahastamiseks, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade tõstmise kaudu; kavatseb võtta järjekindla lähenemisviisi 2017. aasta eelarvet ja mitmeaastase finantsraamistiku muutmist käsitlevatel läbirääkimistel; väljendab tugevaid kahtlusi, kas kõnealuseid kriise saab rahastada kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku piirangute tingimustes; rõhutab lisaks, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine 2016. aastal on võimalus kohandada selle vahendeid ja suurendada selle paindlikkust;

32.

kordab pooldavat seisukohta liidu omavahendite süsteemi vajaliku põhjaliku reformimise osas ja peab poliitiliselt väga oluliseks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kokkuleppe raames loodud kõrgetasemelise omavahendite töörühma tööd; ootab, et komisjon ja nõukogu võtaksid arvesse selle töö lõplikku tulemust, mida on oodata 2016. aasta lõpuks, sealhulgas uusi ettepanekuid omavahendite allikate osas; tuletab meelde, et omavahendite reformimise peamine mõte on muuta liidu eelarve tulude pool sõltumatumaks, samuti stabiilsemaks, lihtsamaks, õiglasemaks, jätkusuutlikumaks ja ettearvatavamaks, vähendades ühtlasi riigieelarvetest tehtavatest liigsetest kulutustest tulenevat koormust ja parandades eelarve läbipaistvust ja nähtavust kodanike silmis, suurendamata kodanike üldist maksukoormust; on arvamusel, et täiesti sõltumatu ELi eelarve tagamiseks tuleb kasutusele võtta tõelised omavahendid;

33.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.