15.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 81/128

1.

märgib, et eiramisjuhtumite (niivõrd kuivõrd neid on tuvastatud) finantsmõju oli 2007. aastal 1 024 miljardit eurot ja langes 2008. aastal 783,2 miljoni euro peale, kusjuures vähenemist mõõdeti kõikides kulude valdkondades, välja arvatud otsetoetused ja ühinemiseelsed vahendid, ja kogusumma jaguneb järgmiselt:

2.

rõhutab vajadust kaasata teave eiramisjuhtumite kohta, mis selgitaks kõikide kulutatavate ressursside proportsioone erinevates vigadest ja pettusekahtluse juhtumitest mõjutatud kuluvaldkondades ja liikmesriikides;

3.

rõhutab, et pettuste- ja korruptsioonivastane võitlus on oluline ülesanne Euroopa institutsioonide ja kõigi liikmesriikide jaoks, kes peavad eraldama kõik vajalikud vahendid tõhusaks võitluseks nende probleemidega, et kaitsta liidu ja selle maksumaksjate finantshuvisid ning võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, mis liikmesriikide näitajate põhjal suurendab oma suutlikkust kokkumänguks institutsioonidega, eelkõige ühenduse eelarvega seonduvaid pettuste abil;

4.

väljendab kahetsust asjaolu üle, et suur osa ELi rahalistest vahenditest makstakse ikka veel välja ekslikult, ja kutsub komisjoni üles võtma asjakohased meetmed nende vahendite tagasinõudmiseks;

5.

väljendab heameelt asjaolu üle, et eiramisjuhtumitega seotud hinnanguline summa oli 12,5 % väiksem kui 2007. aastal; märgib siiski, et nii nagu ka eelmistel aastatel, registreeriti kõige rohkem eiramisjuhtumeid televiisorite ja monitoride osas, ning kutsub seetõttu komisjoni üles jälgima eriti tähelepanelikult nimetatud tooteid ja võtma vajalikke meetmeid mis tahes omavahendite või tasumisele kuuluvate intresside tagasisaamiseks; kutsub lisaks komisjoni üles soodustama vajalikku tasakaalu impordi füüsilise kontrolli ja ettevõtjate tollivormistusjärgsete auditite vahel; kutsub liikmesriike üles parandama statistiliste andmete esitamist selles valdkonnas;

6.

peab ülioluliseks, et võetaks vastu tulemuslikud õigusaktid halduskoostöö parandamiseks võitluses kahjulike maksutavade vastu ja siseturu tõrgeteta toimimise tagamisel; tervitab sellega seoses komisjoni esitatud ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta (KOM(2009)0029); rõhutab vajadust tähelepanelikult jälgida selliseid juhtumeid, mille korral liikmesriik keeldub konkreetset teavet edastamast või haldusuurimist läbi viimast, ning et Euroopa Parlamenti tuleb kõikidel nimetatud juhtudel selgelt ja arusaadavalt teavitada;

7.

tervitab komisjoni ettepanekut uuesti sõnastada nõukogu määrus halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (KOM(2009)0427); rõhutab seoses sellega liikmesriikide vastutuse suurendamise tähtsust, alustades andmebaasidesse sisestatava teabe kvaliteedist; kutsub komisjoni üles kontrollima nimetatud teabe täpsust ja tagama, et kõik saadaolevad käibemaksusummad oleksid tasutud;

8.

kutsub lisaks komisjoni üles andma põhjalikku teavet, mis võimaldaks võrrelda kulutusi, mida liikmesriigid teevad traditsiooniliste omavahendite kogumisel, ning summasid, mida nimetatud kogumise kulude katmiseks kinni peetakse;

9.

väljendab heameelt asjaolu üle, et eiramisjuhtumitega seotud hinnanguline summa oli 34 % väiksem kui 2007. aastal; rõhutab, et ilmselt tuleneb eiramisjuhtumite suhteliselt väike arv peamiselt kohustusliku teavitamise kõrgemast lävest (10 000 eurot), mis kehtestati komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1848/2006 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel ja infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas (7);

10.

rõhutab eiramisjuhtumitest teavitamise nõuetest kinnipidamise tähtsust ja taunib Austrias, Rootsis, Slovakkias ja Ungaris selles osas esinenud puudusi;

11.

kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid määruse (EÜ) nr 1975/2006 (8) rakendamiseks, millega kehtestatakse uued kontrollieeskirjad maaelu arengu toetusmeetmete kohta, mille eesmärgiks on tagada, et toetuste saajad täidaksid oma kohustusi;

12.

toetab kontrollikoja seisukohta, et ühtne haldus- ja kontrollsüsteem (IACS) on veariski või nõuetele mittevastavate kulude piiramisel tulemuslik vaid siis, kui seda kasutatakse nõuetekohaselt ning sellesse sisestatakse täpne ja usaldusväärne teave; taunib olulisi puudusi, mis on tuvastatud Ühendkuningriigi (Šotimaa), Bulgaaria ja Rumeenia kasutatavates süsteemides; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks rangeid meetmeid, kui nimetatud probleemid jätkuvad;

13.

väljendab heameelt asjaolu üle, et eiramisjuhtumite finantsmõju oli komisjoni hinnangul 27 % väiksem kui 2007. aastal; märgib seoses kõikide tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega, et kontrollikoja 2008. aasta kinnitava avalduse alusel on veamäär ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ikka veel üle 5 %; väljendab muret, et Itaalias, Poolas, Ühendkuningriigis ja Hispaanias on esitatud andmete põhjal eiramisjuhtumite arv kõige suurem; väljendab samas rahulolu mõnede nimetatud liikmesriikide ja komisjoni hea koostöö üle nende probleemide lahendamisel ning loodab, et teised liikmesriigid järgivad nende eeskuju; juhib tähelepanu asjaolule, et nagu kontrollikoda rõhutas, kuuluvad struktuurimeetmed kulude valdkonda, kus valitsevad ELi eelarve kõige rangemad eeskirjad ja keerukaim menetluskord, ning nagu märkis komisjon, ei tähenda suurema arvu finantsrikkumiste avastamine mõnes liikmesriigis alati seda, et vigu ja pettuste juhtumeid oleks rohkem, vaid et kontroll on põhjalikum ja rangem; juhib samuti tähelepanu asjaolule, et 2008. aasta eelarve täitmist käsitlevas kontrollikoja aruandes ei võeta arvesse uut programmiperioodi 2007–2013, milleks on ette nähtud uued kulude haldamise ja kontrolli süsteemid; märgib, et sageli esineb kulude abikõlblikkusega seotud vigu ja avalike hangete eeskirjade rikkumisi, ning peab seetõttu soovitavaks, et komisjon koostaks liikmesriikidele ja kohalikele ametiasutustele ennetavad suunised selle kohta, kuidas nimetatud eeskirju tuleb kohaldada, ning väldiks olukorra teket, kus haldav asutus asendab komisjoni poolt abikõlbmatuks loetud kulutuse uuega, mis on samuti abikõlbmatu;

14.

toonitab, et ajavahemiku 2007–2013 programmide haldus- ja kontrollsüsteemide heakskiidu edasilükkamise tõttu on võib-olla raskem leida vigu ja võimalikku pettust seoses ettemaksete kuludega; on lisaks arvamusel, et sellest tulenevad viivitused vahemaksetega seotud kulude puhul võivad põhjustada kiirustamist, et kulutada summad ära napilt enne kohustustest vabastamise tähtaega; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks kohustustest vabastamise eeskirjade läbivaatamist eesmärgiga parandada kulutuste kvaliteeti ja tagada kvantitatiivsete eesmärkide saavutamine;

15.

tunneb heameelt mõnede liikmesriikide tehtud edusammude üle eeskirjade eiramistest teatamise süsteemide ühtlustamisel tänu pettustevastase infosüsteemi (AFIS) laialdasemale kasutamisele; nõuab elektrooniliste aruandlussüsteemide abil andmete kvaliteedi ja aruandluse tähtaegadest kinnipidamise osas seni saavutatud häid tulemusi silmas pidades tungivalt, et liikmesriigid, kus selliseid süsteeme veel ei ole, hangiksid need endale võimalikult kiiresti;

16.

kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile täielikumat ja usaldusväärsemat teavet finantskorrektsioonide kohta ajavahemikul 2000–2006; kutsub komisjoni omakorda olema rangem liikmesriikidelt põhjaliku teabe esitamise nõudmises ning rakendama hoolikalt finantskorrektsiooni eeskirju seoses rakenduskavadega;

17.

väljendab rahulolu asjaoluga, et komisjon võttis struktuurimeetmete jaoks kasutusele ühise pettuste ennetamise strateegia, mis koostati koostöös OLAFiga, ja toonitab, kui oluline on tulemuslikum koostöö piirkondlike ametiasutuste ja pädevate riiklike õigusasutustega;

18.

taunib asjaolu, et eiramisjuhtumitega seotud hinnanguline summa kasvas EL-10 andmetel 8 % võrra, samas kui EL-2 jaoks tõusis see 152 % ning tagasinõutud summad vähenesid 2007. aastaga võrreldes 15,6 % võrra; kutsub eeskätt Bulgaariat ja Rumeeniat suurendama oma haldussuutlikkust, et tulla toime ELi rahastamise haldamisega, kaotada olemasolevad või võimalikud huvide vastuolud vahendite haldamises, parandada riigihankemenetluste järelevalvet ja läbipaistvust tsentraalsel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning võtta kiiresti kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud, parandus- ja/või distsiplinaarmeetmed ja teavitada neist komisjoni; avaldab tunnustust ja toetust Bulgaaria ja Rumeenia poolt komisjoni soovitusel võetud meetmetele ühise haldamise süsteemi ja finantskontrolli normide parandamiseks;

19.

kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada riske, mis on põhjustatud äärmiselt muutlikust keskkonnast, milles laienemise peadirektoraat tegutseb, eesmärgiga tagada siseauditeerimise tulemuslik mitmeaastane planeerimine; kutsub komisjoni üles võtma kiiresti kasutusele järelkontrolli poliitika tsentraalse halduse tingimustes, kasutades 2008. aastal saadud kogemusi ja võttes arvesse vajadust tagada kulutustele vastav tulu;

20.

rõhutab, et ühinemiseelsete vahendite strateegilisi eesmärke tuleb täiendavalt määratleda, nagu on viidatud kontrollikoja eriaruandes Türgi ühinemiseelsete vahendite kohta, selleks et hõlbustada läbiviidud projektide hindamist seoses üldeesmärkidega; on arvamusel, et eesmärgid ja tulemused tuleb teatavaks teha läbipaistval viisil;

21.

rõhutab, et komisjon peab jätkama algatusi, mille eesmärk on parandada projektide kavandamist ja rakendamist; rõhutab, et tuleb parandada projektide rakendamisest aruandmise mehhanismi ning projektide tegevuse ja tulemuste edastamist; on arvamusel, et tuleb tagada projektide tulemuste (ja mõjude) aruanne iga projekti lõpus ning seejärel asjakohaste ajavahemike järel, et pakkuda tulevase kavandamise hõlbustamiseks vajalikku teavet toimimise kohta;

22.

juhib tähelepanu asjaolule, et välisabi valdkonnas esineb üha enam eeskirjade eiramist ja pettusi;

23.

palub komisjonil pöörata tähelepanu projektide topeltrahastamise probleemile;

24.

toonitab asjaolu, et EL on viimase viie aasta jooksul toetanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni igal aastal rohkem kui ühe miljardi euroga; kordab seepärast, kui oluline on tugevdada OLAFi volitusi rahvusvahelises kontekstis ning anda OLAFile kõik vajalikud õiguslikud vahendid, et ta saaks jätkata oma ülesannete täitmist ja kontrollida neid järjest suurenevaid otsekulutusi; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ajakohastatud teavet nimetatud küsimuses;

25.

tervitab asjaolu, et komisjoni teatis aktsepteeritava riski küsimuses (KOM(2008)0866) andis aluse aruteluks mainitud küsimuses, ning palub, et komisjon hoiaks parlamenti kursis arengutega selles valdkonnas; jagab seisukohta, et igale valdkonnale võib kehtestada erineva aktsepteeritavate vigade läve, mis võtab arvesse nende iseloomulikke omadusi ja eeskirju; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajalikul määral arvesse ka teisi meetmeid, mida tuleb võtta ELi vahendite paremaks haldamiseks (nt kontrollisüsteemide tõhususe suurendamine ja nende suunamine kulutamise kvaliteedile, või asjaomaste õigusaktide lihtsustamine);

26.

on seisukohal, et liikmesriikide poolt komisjonile esitatud iga-aastastel kokkuvõtetel peab olema tugevam õiguslik alus kui praegu kehtiv (nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (finantsmääruse) artikli 53b lõige 3); nõuab seetõttu seoses finantsmääruse läbivaatamisega, et mainitud kokkuvõtted esitaksid ammendava kvalitatiivse analüüsi iga liikmesriigi teostatud auditi tulemuste kohta; on lisaks seisukohal, et komisjonil on ülioluline ka edaspidi edendada struktuurifondide nn usalduslepinguid liikmesriikidega ning samal ajal pakkuda täiendavaid tagatisi seoses riiklike kontrollisüsteemidega, tihendades sidemeid sõltumatute kõrgeimate kontrolliasutustega;

27.

märgib, et avalike hangete valdkonda ohustavad teistest enim halb juhtimine, pettused ja korruptsioon ning selline seadusevastane tegevus moonutab turgu, tõstab hindu ja tasusid, mida tarbijad peavad kaupade ja teenuste eest maksma, ning vähendab usaldust Euroopa Liidu vastu; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike vaatama tähelepanelikult läbi kehtivad avalike hangete eeskirjad ja tegema ettepanekuid nende parandamiseks; tunnistab samas, et on saavutatud edu suurema läbipaistvuse saavutamisel ELi rahalistest vahenditest abi saajate osas, ning palub komisjonil töötada välja kord, mille kohaselt abisaajate nimekiri avaldatakse sõltumata asjaomasest haldavast asutusest ühel veebilehel, kus antakse selget ja võrreldavat teavet kõikidest liikmesriikidest vähemalt ühes ELi töökeeles; lisaks sellele palub komisjonil tagada, et kõik liikmesriigid edastaksid ELi rahalistest vahenditest abi saajate kohta usaldusväärset ja ühtset teavet, mis lisatakse varajase hoiatamise süsteemi ja menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogusse;

28.

palub komisjonil alustada huvitatud sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajatega esialgseid arutelusid ja konsultatsioone kõikide aspektide üle, mis on seotud ELi finantshuve kahjustavate kuritegude vastase võitlusega tegeleva Euroopa Prokuratuuri asutamisega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 86, ja kiirendada kõikide kõnealuse ameti asutamiseks vajalike meetmete võtmist;

29.

nõuab tungivalt, et nõukogu eesistuja annaks komisjonile volitused rääkida läbi ja viia võimalikult kiiresti lõpule pettustevastased lepingud Andorra, Monaco ja San Marinoga ning pidada läbirääkimisi uue ja ulatuslikuma lepingu üle Šveitsiga;

30.

toonitab, et ELi finantshuvide aktiivseks kaitseks on vaja tugevdada võitlust finants- ja majanduskuritegevuse vastu; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama asjakohaseid liidu õigusakte, sh vastastikuse õigusabi 2000. aasta konventsioon ja selle protokoll, mis käsitleb pangandustegevust, konfiskeerimisotsuseid käsitlev raamotsus (2006/783/JSK) (9) ning rahatrahve käsitlev raamotsus (2005/214/JSK) (10);

31.

kutsub komisjoni üles töötama välja ettepaneku õiguste äravõtmise vastastikuse tunnustamise kohta, mis käsitleb eelkõige finantsvaldkonna kutsealasid, nagu näiteks pettuste toimepanijate keeld töötada tegevjuhina;

32.

palub komisonil välja töötada mõju hindamine ning ettepanek laiendada ELi õigustikku õigusrikkumiste ühiste määratluste osas finants- ja majanduskuritegude valdkonnas;

33.

on arvamusel, et maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiisides toimuva ebaseadusliku tegevuse peatamine on vajalik, et kaitsta liidu finantshuve; kutsub komisjoni üles kaaluma, kas keelata nendel äriühingutel, kes kasutavad tegutsemiseks maksuparadiise, sõlmida ärialaseid kokkuleppeid Euroopa Liidus asuvate äriühingutega, kui nende tegutsemiskoht riiklikule järelevalvele mittekuuluvas piirkonnas põhjustab ühepoolset viivitust liiduga koostöölepingute vastuvõtmisel;

34.

märgib, et 2009. aasta Eurobaromeetri järgi leiab 78 % ELi kodanikest, et korruptsioon on nende riigis väga suur probleem; kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma kohustuse tagada vajalike vahendite eraldamine selleks, et ELi rahaliste vahendite kasutamisel ei oleks korruptsiooni, kiirendada pettuse, maksudest kõrvalehoidmise, rahapesu ja muude sarnaste kuritegudega seotud kriminaaltulude konfiskeerimist ning kohaldada selgeid ja läbipaistvaid eeskirju poliitikas aktiivselt tegevate isikute suhtes vastavalt kolmandale rahapesudirektiivile (direktiiv 2005/60/EÜ) (11); palub komisjonil töötada kooskõlas Stockholmi programmiga võimalikult kiiresti välja näitajad, millega mõõta korruptsiooniga võitlemise kvantitatiivset mahtu, pöörates erilist tähelepanu avalikele hangetele; nõuab tihedamat koostööd kriminaaltulu jälitamise talituste vahel, et varade konfiskeerimine muutuks tõhusamaks; kutsub komisjoni võtma vastavalt Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2010. aasta resolutsioonile (12) viivitamatult meetmeid hea valitsemistava edendamiseks maksude valdkonnas, eriti maksuparadiiside osas;

35.

tunnustab ja toetab OLAFi tööd ning vajadust tagada selle täielik tegevuslik sõltumatus oma ülesannete täitmisel, mida ta peab oluliseks Euroopa Liidu, ja seega liidu kodanike finantshuvide kaitsmisel, samuti Euroopa institutsioonide maine hoidmisel; on seetõttu arvamusel, et tuleb koostada selline inimressursside strateegia, mille raames tagatakse töötajate praeguste kvaliteedistandardite säilimine;

36.

on seisukohal, et OLAF peaks uurimiste algatamisel rohkem lähtuma komisjoni siseaudititalituste tehtavast tööst, mitte niivõrd tuginema ametnike või liikmesriikide esitatavale teabele; peab niisama oluliseks kontrollida, kas ja kuidas komisjoni siseaudititalitus võtab arvesse OLAFi soovitusi; kutsub seetõttu OLAFit üles esitama oma tulevastes aastaaruannetes asjakohast statistikat;

37.

on arvamusel, et OLAFi tööd saab muuta veelgi tulemuslikumaks, kui tagada juurdluste hoolikas ja üksikasjalik kavandamine kohustusliku juhisena toimiva ajutise menetlusmääruse vastuvõtmise abil, edendades juurdluste jaoks SMART-eesmärke ja RACER-näitajaid, parandades koostööd ja teabevahetust OLAFi ja riiklike õigusasutuste vahel alates juurdluse algusest ning kiiresti kohaldades nn põhiülesannete strateegiat ja järelevalve korda OLAFi juurdluste algstaadiumis, mis võimaldaks väiksemate pettuste menetlemist teistes asutustes, samas kui korduv väikepettus, mille tagajärjel esineb struktuurilistest probleemidest tulenevaid suuresummalisi eiramisjuhtumeid, võib OLAFi juurdlusteks huvi pakkuda; palub OLAFil seetõttu oma järgmises aruandes lühidalt iseloomustada eelnevaga seoses tehtud edusamme ning anda aru, mil määral on seda arvesse võetud OLAFi operatiivkäsiraamatus, mis peaks ilmuma lähitulevikus;

38.

palub komisjonil kaasata OLAF aktiivselt läbirääkimistesse kõikide koostöölepingute üle, milles käsitletakse pettustevastast võitlust ja maksualase teabe vahetust;

39.

tervitab OLAFi ja Eurojusti vahel kokku lepitud tegutsemiskorda veelgi tihedama koostöö ja kooskõlastamise osas võitluses finantspettuste vastu;

40.

tervitab OLAFi ja Europoli vahelist koostööd; märgib, et kombineerides Europoli analüütilisi ressursse ja OLAFi praktilisi kogemusi, on võimalik pakkuda liikmesriikidele tõhusat teenust, vältides dubleerimist; palub OLAFil oma järgmises aruandes lühidalt iseloomustada praktilist mõju, mida põhjustab Europoli staatuse muutumine 1. jaanuarist 2010;

41.

taunib puudusi, mis ilmnesid 2008. aasta aruande I lisas (EÜ asutamislepingu artikli 280 rakendamine liikmesriikide poolt 2008. aastal – SEK(2009)1002) nii seoses sellega, kuidas liikmesriigid vastavad komisjoni küsimustikule, kui ka seoses komisjoni poolt esitatavate küsimuste laadile, millele ei ole võimalik anda kvantifitseeritavaid vastuseid või mida liikmesriikidel on kerge vältida; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma muudatuste tegemist küsimustikus kooskõlas liikmesriikide ametiasutustega, eesmärgiga muuta selle ülesande täitmine tõhusaks ja tulemuslikuks;

42.

palub OLAFil esitada järgmises aruandes üksikasjaliku analüüsi igas liikmesriigis kehtestatud strateegiate ja meetmete kohta pettustevastases võitluses ning ELi rahaliste vahendite kasutamisel esinevate eiramisjuhtumite, sealhulgas korruptsioonist põhjustatud eiramisjuhtumite ennetamise ja tuvastamise kohta; on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleb pöörata põllumajandus- ja struktuurifondide rakendamisele; on seisukohal, et 27 riiki käsitlevas aruandes tuleks analüüsida riikide kohtuasutuste ja uurimisorganite kasutatavat lähenemisviisi ning teostatud kontrolli kvantiteeti ja kvaliteeti, samuti statistikat ja põhjusi nendel juhtudel, kui riikide ametiasutused ei ole OLAFi aruande põhjal võtnud vastavaid meetmeid; on lisaks seisukohal, et aruandes tuleks esitada teadmiste baas, mille põhjal määratakse selgemini kindlaks OLAFi strateegia, eriuurimiste läbiviimise prioriteedid, käivitatakse eriotstarbelisi algatusi ning parandatakse liikmesriikidega tehtavat koostööd ning suurendatakse OLAFi ja kohalike järelevalveasutuste tõhusust;

43.

rõhutab asjaolu, et ELi õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid teatama kõikidest eiramisjuhtumitest hiljemalt kahe kuu möödumisel selle kvartali lõpust, mil eiramisjuhtumi suhtes algatati haldus- või kohtukorras eeluurimine ja/või mil saadi uut teavet juba teatatud eiramisjuhtumi kohta; kutsub seepärast liikmesriike tegema kõik, et lühendada eiramisjuhtumi tuvastamise ja sellest teatamise vahelist ajavahemikku, sh muutma sujuvamaks siseriiklikku halduskorda;

44.

palub komisjonil algatada uuesti menetlus, et võtta vastu direktiiv ühenduste finantshuvide kriminaalõiguskaitse kohta (2001/0115(COD)), mida nõukogu on blokeerinud alates 2002. aastast, ja määrus vastastikuse haldusabi kohta ühenduste finantshuvide kaitseks (2004/0172(COD)), mida nõukogu on blokeerinud alates 2005. aastast;

45.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ühenduste Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, OLAFi järelevalvekomiteele ja OLAFile.