NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 40/2013,

21. jaanuar 2013,

millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse.

2.   Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

3.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ka teatavate kalavarude ja kalavarurühmade ajutised püügivõimalused vastavalt Norraga sõlmitavatele kahepoolsetele kalanduskokkulepetele, kuni 2013. aasta püügikorra suhtes konsultatsioonide lõpetamiseni.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „ELi laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja ELis registreeritud kalalaev;

b)   „kolmanda riigi laev”– kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

c)   „ELi veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud asutamislepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumidega külgnevad veed;

d)   „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

e)   „kvoot”– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)   „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

g)   „võrgusilma suurus”– kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 517/2008 (15).

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)   „ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad”– määruse (EÜ) nr 218/2009 (16) III lisas määratletud geograafilised alad;

b)   „Skagerrak”– geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)   „Kattegat”– geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)   „CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad”– määruse (EÜ) nr 216/2009 (17) II lisas määratletud geograafilised piirkonnad;

e)   „NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon) püügipiirkonnad”– määruse (EÜ) nr 217/2009 (18) III lisas määratletud geograafilised piirkonnad;

f)   „SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala”– Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (19) määratletud geograafiline ala;

g)   „ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala”– rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (20) määratletud geograafiline ala;

h)   „CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala”– määruse (EÜ) nr 601/2004 (21) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

i)   „IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala”– Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (22) määratletud geograafiline ala;

j)   „IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala”– India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (23) määratletud geograafiline ala;

k)   „SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala”– 10° põhjalaiusest lõuna poole jääv avamerepiirkond SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (24) ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

l)   „WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala”– Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (25) määratletud geograafiline ala;

m)   „Beringi mere avameri”– Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuäärsete riikide territoriaalmere laiust.

II   JAOTIS

ELi LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.   ELi laevade lubatud kogupüügi tasemed ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, kõnealuste lubatud kogupüügi tasemete jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.   ELi laevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 (26) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonda.

Artikkel 6

Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügialastes katsetustes osalevatele laevadele

1.   Teatavate kalavarude puhul võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.   Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa, ei ületa I lisas sätestatud üldist piirväärtust protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

3.   Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa peab vastama järgmistele tingimustele:

4.   Olenemata lõike 3 punkti b alapunktist i, võib liikmesriik erandkorras anda tema lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi lastud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:

5.   Niivõrd, kuivõrd kooskõlas lõike 3 punktiga a tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

6.   Kui liikmesriik tuvastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida lõikes 3 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2013. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.

7.   Enne lõigetes 1–6 osutatud täiendava püügiosa andmist esitab liikmesriik komisjonile järgmise teabe:

8.   Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt, kes kasutavad käesolevat artiklit, et nad esitaksid teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et jälgida lõike 3 punkti b alapunktis i sätestatud nõude täitmist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik mis tahes sobivad meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine ning teavitab sellest komisjoni.

Artikkel 7

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

Artikkel 8

Püügikoormuspiirangud

Alates 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014 kohaldatakse IIA lisas sätestatud püügikoormusmeetmeid teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamiseks järgmistes piirkondades:

Artikkel 9

Süvamerepüügi piirnormid ja koormuspiirangud

1.   Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002, (27) millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue, artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

2.   Liikmesriigid tagavad, et 2013. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügiluba omavate laevade püügikoormuse tase (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügiluba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1.   Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

2.   Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analüütilist kogupüüki.

Artikkel 11

Kalapüügikeelu aeg

1.   Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2013 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: meriluts, sinine molva ja harilik molva.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

3.   Erandina lõikest 1 lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine’i madalalt läbisõidul pardal nimetatud lõikes osutatud liike.

Artikkel 12

Keelud

1.   ELi laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

2.   Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile püütud koguste lossimisandmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

II   PEATÜKK

Kalapüügi lubamine kolmandate riikide vetes

Artikkel 14

Kalapüügiload

1.   Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele ELi laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.   Kui üks liikmesriik kannab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile („vahetusleping”) III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

III   PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 15

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.   Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on selle organisatsiooni lepinguosaliste vahel kvootide ülekandmine või vahetamine lubatud, võib liikmesriik („asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosalisega ning kehtestada vajaduse korral kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.   Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase lepinguosalisega kokku leppinud. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku sellist kvootide ülekandmist või vahetamist järgida. Komisjon teatab siis piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaadile kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.   Kvootide ülekandmise või vahetamise teel asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaliselt saadud või talle üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvootidena alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase lepinguosalisega sõlmitud kokkuleppega või vajaduse korral asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste olemasolevat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

1.   Osa

ICCATI Konventsiooni ala

Artikkel 16

Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1.   Nende ELi söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Nende rannalähedase väiksemahulise püügiga tegelevate ELi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Nende ELi laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on luba Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamis- ja nuumamisvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 17

Harrastus- ja sportpüük

Liikmesriigid eraldavad ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportpüügiks.

Artikkel 18

Haid

1.   Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2.   Keelatud on perekonda Alopias spp kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.   Sphyrnidae perekonna (v.a Sphyrna tiburo) vasarhai rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud seoses ICCATi konventsiooni alas toimuva püügiga.

4.   Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

5.   Siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) pardalhoidmine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2.   Osa

CCAMLRI Konventsiooni ala

Artikkel 19

Keelud ja püügipiirangud

1.   V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.   Teadusuuringutega seotud püügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi määrasid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 20

Uurimuslik kalapüük

1.   Ainult CCAMLRi komisjoni liikmeks olevad liikmesriigid võivad 2013. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a ning igal juhul hiljemalt 1. juuniks 2013.

2.   FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3.   Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik püügivõime kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 21

Tavalise hiilgevähi püük 2013/2014. püügihooajal

1.   Üksnes CCAMLR komisjoni liikmeteks olevad liikmesriigid võivad 2013/2014. püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLR konventsiooni alas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 5a, ja komisjoni igal juhul hiljemalt 1. juuniks 2013:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatis sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks loa annab.

3.   Liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, esitavad teatise oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ning mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või teise CCAMLRi liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad nimetatud liikmesriigi lipu all.

4.   Liikmesriigid võivad lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, juhul kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab:

5.   Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, kes on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatest laevadest.

3.   Osa

IOTC Piirkond

Artikkel 22

IOTC konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.   IOTC piirkonnas troopikatuuni püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2.   IOTC konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3.   Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

4.   Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus püügivõimsuse kavandatava ülekandmise puhul oleksid asjaomased laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei kanta laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelev laev.

5.   Liikmesriigid võivad IOTC-le esitatud arengukavade rakendamise arvessevõtmiseks suurendada oma püügivõimsust üle lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade, kuid üksnes neis kavades kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 23

Haid

1.   Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2.   Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4.   Osa

SPRFMO Konventsiooni ala

Artikkel 24

Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuspiirangud

Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2013. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogumahutavust kõnealuses piirkonnas 78 610 tonnini, et oleks tagatud pelaagiliste kalavarude säästev kasutamine Vaikse ookeani lõunaosas.

Artikkel 25

Pelaagiline kalapüük – lubatud kogupüük

1.   Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 25, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.

2.   Liikmesriigid teatavad igal kuul komisjonile käesolevas artiklis osutatud kalapüügiga tegelevate oma lipu all sõitvate laevade nimed ja tunnused, sealhulgas kogumahutavuse.

3.   Käesolevas artiklis osutatud kalapüügi järelevalveks saadavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt järgneva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks SPRFMO ajutisele sekretariaadile edastamiseks igakuised püügiaruanded, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.

Artikkel 26

Põhjalähedane kalapüük

Liikmesriigid, kellel tõendatult oli põhjalähedase kalapüügi püügikoormus või saak SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, piiravad oma laevade püügikoormust või saaki järgmiselt:

5.   Osa

IATTC Konventsiooni ala

Artikkel 27

Seinnoodapüük

1.   Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

2.   Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt valitud keeluajast enne 1. aprilli 2013. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.   IATTC konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

5.   IATTC konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.

6.   Juhusliku püügi korral ei tohi lõikes 5 osutatud liike kahjustada. Laeva käitaja peab nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma, samuti peab ta:

6.   Osa

SEAFO Konventsiooni ala

Artikkel 28

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

7.   Osa

WCPFC Konventsiooni ala

Artikkel 29

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi koormuse piirangud

Liikmesriigid tagavad, et suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares), vööttuuni (Katsuwonus pelamis) ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püügi koormus WCPFC konventsiooni alas piirdub üksnes selle koormusega, mis on ette nähtud liidu ja kõnealuse piirkonna rannikuriikide vahel sõlmitud kalandusalastes partnerluslepingutes.

Artikkel 30

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.   WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2013 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2013 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui selle pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev mitte mingil ajahetkel:

2.   Kõik lõikes 1 osutatud WCPFC konventsiooniala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

Artikkel 31

Mõõkkalapüügi luba omavate ELi laevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate ELi laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

8.   Osa

Beringi meri

Artikkel 32

Püügikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas

Beringi mere avamerepiirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III   JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED ELi VETES

Artikkel 33

Lubatud kogupüük

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda ELi vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 34

Kalapüügiload

1.   ELi vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on sätestatud VIII lisas.

2.   Kalu liigist, millele on kehtestatud lubatud kogupüük, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud kolmanda riigi laevad, millel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 35

Keelud

1.   Kolmandate riikide laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

2.   Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Artiklit 8 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2013.

Artiklite 19, 20 ja 21 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes täpsustatud kuupäevadest.

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(3)  ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

(4)  ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.

(5)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(6)  ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

(7)  EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(8)  ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

(9)  Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(10)  Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(11)  Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vaheline kalandust ja merekeskkonda käsitlev kokkulepe (EÜT L 161, 2.7.1993, lk 2).

(12)  Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(13)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(14)  ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.

(15)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 517/2008, 10. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(19)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(20)  Liit ühines nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(21)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 601/2004, 22. märts 2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(22)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(23)  Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(24)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(25)  Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(26)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, 29. september 2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(27)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002, 16. detsember 2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351,28.12.2002, lk 6).

(28)  Nõukogu määrus (EL) nr 39/2013, 21. jaanuar 2013, millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste ega kokkulepete reguleerimisalasse (ELT L Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).