17.2.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/6

---

NÕUKOGU OTSUS,

18. detsember 2008,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöölepingu, nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, sõlmimise kohta

(2009/127/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 280 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 14. detsembril 2000 komisjoni pidama läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga, et sõlmida leping ühenduse ja selle liikmesriikide finantshuve kahjustava pettuse ning muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, sealhulgas seoses käibemaksu ja aktsiisimaksuga.

(2)

Vastavalt nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta otsusele, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöölepingu nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, allkirjastamist Euroopa Ühenduse nimel, kirjutati lepingule Euroopa Ühenduse nimel 26. oktoobril 2004 alla, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)	Lepinguga luuakse ühiskomitee, kellel on otsustusõigus teatavates valdkondades, ja seetõttu on vaja täpsustada, kes esindab ühendust kõnealuses komitees.

(4)	Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline koostööleping nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks (edaspidi „leping”) ning sellele lisatud lõppakt kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Leping ja lõppakt on lisatud käesolevale otsusele. (2)

Artikkel 2

Ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes esindab ühendust lepingu artikli 39 kohaselt loodud ühiskomitees komisjon.

Ühenduse poolt lepingu rakendamise käigus võetava seisukoha ühiskomitee otsuste või soovituste suhtes määrab kindlaks nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui seisukoht hõlmab valdkonda, mille puhul ühendusesiseste eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja edastab Euroopa Ühenduse nimel lepingu artikli 44 lõikes 2 ettenähtud teatise. (3)

Nõukogu eesistuja edastab kooskõlas lepingu artikli 44 lõikega 3 Euroopa Ühenduse deklaratsiooni, mille kohaselt kuni lepingu jõustumiseni loeb ühendus oma pädevuse piires lepingut enda suhtes siduvaks suhetes mis tahes muu lepinguosalisega, kes on esitanud samasuguse deklaratsiooni. (4)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 106.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 8.

(3)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu artikli 44 lõike 3 kohase lepingu kohaldamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

---

LÕPPAKT

BELGIA KUNINGRIIGI,

TŠEHHI VABARIIGI,

TAANI KUNINGRIIGI,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI,

EESTI VABARIIGI,

KREEKA VABARIIGI,

HISPAANIA KUNINGRIIGI,

PRANTSUSE VABARIIGI,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIGI,

KÜPROSE VABARIIGI,

LÄTI VABARIIGI,

LEEDU VABARIIGI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI,

UNGARI VABARIIGI,

MALTA VABARIIGI,

MADALMAADE KUNINGRIIGI,

AUSTRIA VABARIIGI,

POOLA VABARIIGI,

PORTUGALI VABARIIGI,

SLOVEENIA VABARIIGI,

SLOVAKI VABARIIGI,

SOOME VABARIIGI,

ROOTSI KUNINGRIIGI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI ning

EUROOPA ÜHENDUSE

täievolilised esindajad ühelt poolt, ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI

täievolilised esindajad teiselt poolt,

olles kokku tulnud 26.oktoobril 2004. aastal Luxembourgis, et allkirjastada ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline koostööleping nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, on vastu võtnud järgmised ühisdeklaratsioonid, mille tekst on lisatud käesolevale lõppaktile:

1.	Ühisdeklaratsioon rahapesu kohta;

2.	Ühisdeklaratsioon Šveitsi Konföderatsiooni koostöö kohta Eurojustiga ning võimaluse korral Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga.

Lisaks on Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni täievolilised esindajad vastu võtnud läbirääkimiste kooskõlastatud protokolli, mille tekst on lisatud käesolevale lõppaktile. Kooskõlastatud protokoll on juriidiliselt siduv.

ÜHISDEKLARATSIOON RAHAPESU KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et rahapesu vastu võitlemiseks sõlmitud koostöölepingu artikli 2 lõikes 3 sätestatud tegude hulka kuuluvad ka Šveitsi õiguses määratletud maksupettused ja salakaubavedu ametipositsiooni kasutades. Rahapesu puudutava taotluse alusel saadud teavet võib kasutada rahapesuga seoses algatatud menetlustes, välja arvatud Šveitsi isikute vastu algatatud menetlustes, kui kõik kuriteo koosseisu kuuluvad teod on toime pandud üksnes Šveitsi territooriumil.

ÜHISDEKLARATSIOON ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI KOOSTÖÖ KOHTA EUROJUSTIGA NING VÕIMALUSE KORRAL EUROOPA ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ VÕRGUSTIKUGA

Lepinguosalised nendivad, et Šveitsi Konföderatsioon soovib uurida võimalusi koostööks Eurojusti raames ning võimaluse korral ka Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames.

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHEL NENDE FINANTSHUVE KAHJUSTAVA PETTUSE JA MUU EBASEADUSLIKU TEGEVUSE VASTU VÕITLEMISEKS SÕLMITUD KOOSTÖÖLEPINGU LÄBIRÄÄKIMISTE KOOSKÕLASTATUD PROTOKOLL

Lepinguosalised on kokku leppinud järgmises.

Artikli 2 lõike 1 punkt a:

Mõiste „pettus ja mis tahes muu ebaseaduslik tegevus” hõlmab ka salakaubavedu, korruptsiooni ja käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvast ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu, arvestades artikli 2 lõikes 3 esitatud tingimusega;

mõiste „tolli- ja põllumajandusalaseid õigusakte rikkuv kaubavahetus” tõlgendamine ei sõltu sellest, kas kaup läbib teise lepinguosalise territooriumi (väljub sealt, saabub sinna või läbib selle transiidina);

mõiste „käibemaksu, tarbimismakse ja aktsiisimakse reguleerivaid maksualaseid õigusakte rikkuv kaubavahetus” tõlgendamine ei sõltu sellest, kas kaup läbib teise lepinguosalise territooriumi (väljub sealt, saabub sinna või läbib selle transiidina).

Artikli 15 lõige 2:

Mõiste „uurimisvahendid” hõlmab isikute küsitlemist, ruumidesse ja transpordivahenditesse sisenemist ja nende läbiotsimist, dokumentidest koopiate tegemist, teabe nõudmist ning esemete, dokumentide ja muu vara arestimist.

Artikli 16 lõike 2 teine lõik:

Käesolev lõik hõlmab ka seda, et osalevatele isikutele võib anda loa esitada küsimusi ja pakkuda välja uurimistoiminguid.

Artikli 25 lõike 2 juurde:

Lepinguosaliste vahel sõlmitud mitmepoolsed lepingud hõlmavad eelkõige Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, kui nimetatud leping jõustub.

Artikli 35 lõike 1 juurde:

„Õigusabitaotluse” all mõistetakse samuti teabe ja tõendite edastamist taotluse esitanud lepinguosalise asutusele.

Artikli 43 juurde:

Euroopa Komisjon edastab hiljemalt lepingu allakirjutamise ajaks territooriumide nimekirja, mille suhtes käesolevat lepingut kohaldatakse.

---

17.2.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/8

---

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline

KOOSTÖÖLEPING

nende finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks

EUROOPA ÜHENDUS,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK ning

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

ühelt poolt ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelisi tihedaid sidemeid,

SOOVIDES tõhusalt võidelda lepinguosaliste finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu,

ARVESTADES vajadusega tugevdada haldusabi kõnealustes valdkondades,

OLLES VEENDUNUD, et tuleb osutada läbiotsimist ja arestimist hõlmavat õigusabi, sealhulgas salakaubaveo puhul ning kaudsetest maksudest, eriti käibemaksust ning tolli- ja aktsiisimaksudest kõrvalehoidumise juhtudel,

TÕDEDES rahapesu vastase võitluse tähtsust,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA KOKKULEPPE:

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärgiks on laiendada ühelt poolt Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel haldusabi ja vastastikuse õigusabi osutamist karistusõiguse valdkonnas, et võidelda artiklis 2 osutatud ebaseadusliku tegevuse vastu.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse järgmistes valdkondades:

a)

lepinguosaliste finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine, tuvastamine, uurimine, selle eest süüdistuse esitamine ning haldus- ja kriminaalkaristuste kohaldamine järgmistes valdkondades: — tolli- ja põllumajandusalaseid õigusakte rikkuv kaubavahetus; — käibemaksu, tarbimismakse ja aktsiisimakse reguleerivaid maksualaseid õigusakte rikkuv kaubavahetus; — lepinguosaliste eelarves või nende poolt või nende nimel hallatavates eelarvetes sisalduvate vahendite, nagu näiteks toetuste ja hüvitiste vastuvõtmine ja hoidmine, sealhulgas kõnealuste vahendite kasutamine muuks kui algselt ettenähtud otstarbeks; — lepinguosaliste hankelepingute sõlmimise kord;

b)	punktis a osutatud ebaseadusliku tegevuse tulemusel maksmisele kuuluvate või põhjendamatult saadud summade arestimine ja sissenõudmine.

2.   Koostööst II jaotise (haldusabi) ja III jaotise (õigusabi) tähenduses ei või keelduda pelgalt seetõttu, et taotlus seondub rikkumisega, mida taotluse saanud lepinguosaline käsitleb maksualase rikkumisena, või et taotluse saanud lepinguosalise õigusaktid ei sisalda sama tüüpi makse ega kulusid, või et neis ei reguleerita ega kvalifitseerita asjaolusid juriidiliselt samamoodi nagu taotluse esitanud lepinguosalise õigusaktides.

3.   Käesoleva lepinguga reguleeritud tegevusest saadud tuluga seotud rahapesu kuulub lepingu kohaldamisalasse tingimusel, et kuriteona kvalifitseeruva tegevuse eest karistatakse mõlema lepinguosalise õiguse alusel vangistusega või kohaldatakse muud vabadust piiravat julgeolekumeedet maksimaalse tähtajaga rohkem kui kuus kuud.

4.   Otsesed maksud käesoleva lepingu kohaldamisalasse ei kuulu.

Artikkel 3

Vähemtähtsad juhtumid

1.   Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib koostöötaotluse rahuldamisest keelduda, kui nõutust vähem makstud või maksmata jäetud maksude summa ei ületa 25 000 eurot või kui loata eksporditud või imporditud kaupade hinnanguline väärtus ei ületa 100 000 eurot, välja arvatud juhtudel kui taotluse esitanud lepinguosaline peab juhtumit kas asjaolusid või kahtlustatava isikut arvestades väga tõsiseks.

2.   Taotluse saanud lepinguosalise asutus teatab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele viivitamata koostöötaotluse tagasilükkamise põhjustest.

Artikkel 4

Avalik kord

Koostööst võib keelduda juhul, kui taotluse saanud lepinguosaline leiab, et taotluse täitmine võib seada ohtu taotluse saanud lepinguosalise suveräänsuse, julgeoleku, avaliku korra või muud olulised huvid.

Artikkel 5

Teabe ja tõendite edastamine

1.   Käesoleva lepingu alusel edastatud või saadud mis tahes kujul teave ja tõendid on ametisaladus ning selle suhtes kohaldatakse samasugust kaitset nagu on analoogilisele teabele antud teabe saanud lepinguosalise siseriikliku õigusega ja ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavate sätetega.

Eelkõige ei tohi kõnealust teavet ja tõendeid edastada kellelegi peale isikute, kellel on ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsi Konföderatsioonis oma tööülesannete tõttu õigus sellise teabega tutvuda, ning kõnealused isikud ei või sellist teavet ega tõendeid kasutada muuks kui käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate eesmärkide saavutamiseks.

2.   Teavet ja tõendeid, mida taotluse esitanud lepinguosaline on käesoleva lepingu alusel saanud, võib edastada kõikidele lepinguosalistele, kui see lepinguosaline viib läbi uurimist, mille puhul koostöö ei ole välistatud, või kui esinevad kindlad märgid selle kohta, et nimetatud lepinguosaline on võimeline sellise uurimise tõhusalt läbi viima. Teavet võib edastada üksnes käesoleva lepinguga sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

3.   Lepinguosaline, kellele esitati algne taotlus, ei või vaidlustada käesoleva lepingu alusel antud teabe ja tõendite edastamist ühele või mitmele lepinguosalisele.

4.   Iga lepinguosaline, kellele edastatakse teavet või tõendeid kooskõlas lõikega 2, peab kinni algse taotluse saanud lepinguosalise poolt taotluse esitanud lepinguosalisele esmakordsel edastamisel seatud teabe ja tõendite kasutamise piirangutest.

5.   Lepinguosaline võib edastada käesoleva lepingu kohaldamisel saadud teavet ja tõendeid kolmandale riigile üksnes juhul, kui selleks annab loa lepinguosaline, kellelt teave ja tõendid pärinevad.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus

Taotluse esitanud lepinguosaline võib taotluse saanud lepinguosaliselt nõuda, et taotlus ja selle sisu jääksid konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui see takistaks taotluse täitmist. Kui taotluse saanud lepinguosaline ei saa konfidentsiaalsusnõuet täita, teatab ta sellest taotluse esitanud lepinguosalise asutusele.

II   JAOTIS

HALDUSABI

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 7

Seos teiste lepingutega

Käesolev jaotis ei piira kriminaalasjades osutatavale õigusabile kohaldatavate sätete või haldusabi valdkonnas laiaulatuslikumate kohustuste või lepinguosaliste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete koostöölepingute soodsamate sätete, eriti 9. juunil 1997. aasta tolliküsimustes osutatavat vastastikust haldusabi käsitleva lisaprotokolli sätete kohaldamist.

Artikkel 8

Ulatus

1.   Lepinguosalised abistavad üksteist käesoleva lepinguga reguleeritud ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel, eelkõige asjakohaste õigusaktidega vastuolus olevate toimingute ning muu tegevuse ja tegevusetuse ennetamisel ja tuvastamisel ning sellega seotud uurimiste läbiviimisel.

2.   Käesolevas jaotises ettenähtud abi osutamise kohustus on lepinguosaliste kõikidel haldusasutustel, kellel on õigus läbi viia haldus- või kriminaalmenetlusi, sealhulgas juhul kui kõnealused asutused tegutsevad õigusasutuse taotlusel.

Kui uurimist kriminaalasjas viib läbi õigusasutus või kui seda tehakse õigusasutuse juhtimisel, otsustab kõnealune õigusasutus, kas uurimisega seotud vastastikuse abi või koostöötaotlused esitatakse kriminaalasjades osutatavale õigusabile kohaldatavate sätete või käesoleva jaotise alusel.

Artikkel 9

Pädevus

1.   Lepinguosaliste asutused kohaldavad käesoleva jaotise sätteid neile siseriikliku õiguse alusel antud pädevuse piires. Ühtki käesoleva jaotise sätet ei või tõlgendada käesolevas jaotises määratletud lepinguosaliste asutustele siseriiklike õigusnormide alusel antud pädevuse muutmisena.

Kõnealused asutused tegutsevad nii nagu nad tegutseksid iseenda huvides või sama lepinguosalise teise asutuse taotlusel. Selleks kasutavad nad kõiki seadusjärgseid volitusi, mis neile on taotluse täitmiseks siseriikliku õigusega antud.

2.   Taotlused, mis on adresseeritud asutustele, mis ei ole konkreetses valdkonnas pädevad, edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

Artikkel 10

Proportsionaalsus

Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib koostöötaotluse rahuldamisest keelduda kui on ilmselge, et:

a)	taotluse esitanud lepinguosalise teatud ajavahemiku jooksul esitatud taotluste hulk ja laad põhjustavad taotluse saanud lepinguosalise asutusele ebaproportsionaalselt suuri halduskulusid;

b)	taotluse esitanud lepinguosalise asutus ei ole kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta oleks antud asjaoludel saanud taotletava teabe hankimiseks kasutada soovitud tulemuse saavutamist ohtu seadmata.

Artikkel 11

Kesktalitused

1.   Iga lepinguosaline määrab ühe või mitu kesktalitust, kes on pädevad menetlema haldusabitaotlusi käesoleva jaotise tähenduses.

Kõnealused talitused pöörduvad taotletud abi osutamiseks pädevate haldusasutuste poole.

2.   Kesktalitused suhtlevad üksteisega otse.

3.   Kesktalituste tegevus ei välista eelkõige kiireloomulistel juhtudel otsest koostööd lepinguosaliste teiste käesoleva lepingu kohaldamise valdkondades pädevate asutuste vahel. Kesktalitustele teatatakse kõikidest meetmetest, mille puhul tehakse nimetatud viisil otsest koostööd.

4.   Lepinguosalised teatavad artikli 44 lõikes 2 ettenähtud teavitamise käigus asutused, kes on kesktalitused käesoleva artikli tähenduses.

II   PEATÜKK

Abistamine taotluse korral

Artikkel 12

Teabenõuded

1.   Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel edastab taotluse saanud lepinguosalise asutus talle käesoleva lepingu kohaldamisala piires kogu tema enda või teiste sama lepinguosalise asutuste käsutuses oleva teabe, mis võimaldab taotluse esitanud lepinguosalisel ennetada ja tuvastada lepingus sätestatud ebaseaduslikku tegevust ning selle eest karistada, või mis on vajalik nõude sissenõudmiseks. Taotluse saanud lepinguosalise asutus viib läbi kõik teabe saamiseks vajalikud haldusuurimised.

2.   Edastatavale teabele lisatakse taotluse saanud lepinguosalise asutuse käsutuses olevad või teabenõude rahuldamiseks koostatud või saadud aruanded ja muud dokumendid, millel edastatav teave põhineb, või selliste aruannete ja dokumentide koopiad.

3.   Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse ja taotluse saanud lepinguosalise asutuse vahelisel kokkuleppel ja vastavalt viimase üksikasjalikele juhtnööridele võivad taotluse esitanud lepinguosalise asutuse nõuetekohaselt volitatud ametnikud pääseda taotluse saanud lepinguosalise asutuste ruumidesse ning omada juurdepääsu selle lepinguosalise asutuste käsutuses olevatele dokumentidele ja teabeallikatele lõike 1 tähenduses, mis viitavad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvale ebaseaduslikule tegevusele. Nimetatud ametnikel on õigus teha nendest dokumentidest koopiaid.

Artikkel 13

Järelevalvetaotlused

Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel teostab taotluse saanud lepinguosalise asutus võimaluse piires järelevalvet artiklis 2 osutatud õigusakte rikkuva kaubavahetuse üle. Nimetatud järelevalve võib puudutada isikuid, keda kahtlustatakse põhjendatult selles, et nad on osalenud või osalevad ebaseaduslikus tegevuses või valmistavad sellist tegevust ette, ning samuti sellise tegevusega seotud kohti, transpordivahendeid ja kaupu.

Artikkel 14

Teatamine ja edastamine posti teel

1.   Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel teatab taotluse saanud lepinguosalise asutus talle või laseb vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele talle teatada kõikidest taotluse esitanud lepinguosaliste asutuste dokumentidest või otsustest, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse.

2.   Teavitamistaotlustele, milles tuleb märkida taotletava akti või otsuse objekt, lisatakse tõlge taotluse saanud lepinguosalise ametlikku keelde või sellele lepinguosalisele vastuvõetavasse keelde.

3.   Lepinguosalised võivad saata teatisi ning teabenõudeid ja dokumentidega tutvumise taotlusi otse posti teel teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punkti a kolmandat ja neljandat taanet.

Kõnealused isikud võivad teatistele vastata ning edastada asjakohased dokumendid ja teabe viisil, mis on ette nähtud eeskirjades, mille alusel neile vahendeid eraldati.

Artikkel 15

Uurimistaotlused

1.   Taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel algatab taotluse saanud lepinguosaline uurimise või laseb algatada uurimise seoses toimingute või käitumisega, mis kujutab endast lepingus osutatud ebaseaduslikku tegevust või mis annab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele alust põhjendatult kahtlustada, et selline ebaseaduslik tegevus on toimunud.

2.   Taotluse saanud lepinguosaline kasutab kõiki tema õigussüsteemis olemasolevaid uurimisvahendeid samadel tingimustel, nagu ta kasutaks neid juhul, kui ta tegutseks iseenda huvides või mõne muu siseriikliku asutuse taotlusel, sealhulgas sekkumise kaudu või vajaduse korral õigusasutuse loal.

Käesolev säte ei piira artiklis 17 sätestatud majandustegevuses osalejate koostöökohustust.

Taotluse saanud lepinguosalise asutus edastab selliste uurimiste tulemused taotluse esitanud lepinguosalise asutusele. Artikli 12 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

3.   Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib ilma täiendava taotluseta abi laiendada abitaotluse objektiga ilmselt seotud asjaoludele, esemetele ja isikutele. Kahtluse korral võtab taotluse saanud lepinguosalise asutus esmalt ühendust taotluse esitanud lepinguosalise asutusega.

Artikkel 16

Taotluse esitanud lepinguosalise volitatud ametnike osalemine

1.   Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse ja taotluse saanud lepinguosalise asutuse kokkuleppel võivad eelmises artiklis osutatud uurimises osaleda taotluse esitanud lepinguosalise asutuse volitatud ametnikud. Nende osalemiseks ei ole vaja uuritava isiku või majandustegevuses osalejate nõusolekut.

2.   Uurimist juhivad kogu uurimise kestel taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnikud. Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse ametnikud ei või omal initsiatiivil asuda täitma taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnike ülesandeid.

Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnikel, seda aga nende vahendusel ja üksnes käimasoleva uurimise raames.

3.   Loaga võivad olla seotud lisatingimused.

4.   Taotluse esitanud lepinguosalisele teatavaks saanud andmeid ei või kasutada tõenditena enne, kui on saadud luba nende edastamiseks.

Artikkel 17

Koostöökohustus

Majandustegevuses osalejad on kohustatud tegema koostööd haldusabi taotluse täitmisel, võimaldades juurdepääsu oma ruumidele, transpordivahenditele ja dokumentidele ning edastades kogu vajaliku teabe.

Artikkel 18

Abitaotluste vorm ja sisu

1.   Abitaotlused vormistatakse kirjalikult. Neile lisatakse dokumendid, mida peetakse vastamisel vajalikuks.

Kiireloomuliste juhtumite puhul võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb niipea kui võimalik kirjalikult kinnitada.

2.   Taotlustele lisatakse järgmine teave:

a)	taotluse esitanud asutus;

b)	taotletav meede;

c)	taotluse objekt ja põhjendus;

d)	asjakohased õigusaktid, eeskirjad ja muud asjaomased õiguslikud asjaolud;

e)	võimalikult täpsed ja täielikud andmed uurimise objektiks olevate füüsiliste või juriidiliste isikute kohta;

f)	asjakohaste faktide ja juba läbi viidud uurimiste kokkuvõte, välja arvatud artiklis 14 sätestatud juhtudel.

3.   Taotlused tehakse taotluse saanud lepinguosalise ametlikus keeles või sellele lepinguosalisele vastuvõetavas keeles.

4.   Nõuetele mittevastavaid või mittetäielikke taotlusi võib parandada või täiendada. Samaaegselt asutakse rakendama taotluse täitmiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 19

Teabe kasutamine

1.   Saadud teavet kasutatakse üksnes käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidel. Kui mõni lepinguosalistest taotleb sellise teabe kasutamist muul otstarbel, tuleb tal selleks taotleda teabe andnud asutuselt eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse seatud piiranguid.

2.   Lõige 1 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis on algatatud haldusabi taotluses osutatud õigusaktide rikkumise suhtes, kui kõnealuste menetluste puhul oleks võimalik kasutada samasugust abi. Teabe hankinud lepinguosalise pädevat asutust teavitatakse viivitamata teabe sellisest kasutamisest.

3.   Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõendina oma protokollides, aruannetes ja tunnistustes ning kriminaalmenetluses.

III   PEATÜKK

Omaalgatuslik abi

Artikkel 20

Omaalgatuslik abi

1.   Eelmises peatükis sätestatud koostöö võib toimuda ilma teise lepinguosalise eelneva taotluseta.

2.   Teavet edastava lepinguosalise asutus võib kooskõlas oma siseriikliku õigusega seada teavet saanud lepinguosalise asutusele tingimusi teabe kasutamiseks.

3.   Need tingimused on lepinguosaliste kõikide asutuste suhtes siduvad.

IV   PEATÜKK

Koostöö erivormid

Artikkel 21

Ühisoperatsioonid

1.   Kui kaupade impordi, ekspordi ja transiidi korral võib oletada, et tehingute suurus ja neist tulenevad maksude ja toetustega seotud riskid võivad lepinguosaliste eelarve suhtes kaasa tuua olulisi kadusid, võivad nimetatud lepinguosalised kokku leppida ühiste piiriüleste operatsioonide korraldamises käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks ja kriminaalmenetluse läbiviimiseks.

2.   Piiriüleste operatsioonide kooskõlastamise ja kavandamise eest vastutab kesktalitus või tema volitatud allüksus.

Artikkel 22

Ühised eriuurimisrühmad

1.   Mitme lepinguosalise asutused võivad ühisel kokkuleppel moodustada ühise eriuurimisrühma, mis tegutseb ühe lepinguosalise territooriumil.

2.   Uurimisrühm viib läbi keerulisi uurimisi, mis eeldavad suure hulga uurimisvahendite mobiliseerimist, ja koordineerib ühistegevust.

3.   Sellise uurimisrühma töös osalemine ei anna uurimisrühma kuuluvate lepinguosaliste esindajatele õigust tegutseda iseseisvalt selle lepinguosalise territooriumil, kus uurimine toimub.

Artikkel 23

Kontaktametnikud

1.   Lepinguosaliste pädevad asutused võivad kokku leppida, et ühe lepinguosalise kontaktametnikud lähetatakse määratud või määramata ajaks teise lepinguosalise pädevate talituste juurde, et tagada vastastikune toetus haldusabi osutamisel.

2.   Kontaktametnike ülesandeks on anda nõu ja abi. Neil ei ole õigust tegutseda iseseisvalt selle lepinguosalise territooriumil, kus uurimine toimub. Lepinguosaliste pädevate asutuste nõusolekul või taotlusel võivad kontaktametnikud:

a)	hõlbustada ja kiirendada teabevahetust;

b)	osutada abi uurimisel;

c)	osaleda abitaotluste menetlemisel;

d)	nõustada ja abistada vastuvõtvat lepinguosalist piiriüleste operatsioonide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

e)	täita mis tahes muid ülesandeid, milles lepinguosalised võivad omavahel kokku leppida.

3.   Ühise kokkuleppe üksikasjad määravad kindlaks lepinguosaliste pädevad asutused.

4.   Kontaktametnikud võivad esindada ühe või mitme lepinguosalise huve.

V   PEATÜKK

Sissenõudmine

Artikkel 24

Sissenõudmine

1.   Taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel nõuab taotluse saanud lepinguosaline sisse käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvad nõuded samadel tingimustel, nagu ta nõuaks sisse oma nõudeid.

2.   Sissenõudmistaotlusele lisatakse selle täitmist lubav taotluse esitanud lepinguosalise poolt välja antud ametlik dokument või selle tõestatud koopia, ning vajaduse korral muude sissenõudmiseks vajalike dokumentide originaalid või tõestatud koopiad.

3.   Taotluse saanud lepinguosaline rakendab nõude sissenõudmise tagamiseks vajalikke kaitsemeetmeid.

4.   Taotluse saanud lepinguosalise asutus edastab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele sissenõutud nõude summa. Kokkuleppel taotluse esitanud lepinguosalisega võib ta sellest maha arvata sissenõudmise käigus tekkinud halduskulud.

5.   Olenemata esimesest lõikest ei pruugi sissenõutavate nõuete suhtes kehtida samasugused eesõigused, nagu taotluse saanud lepinguosalise territooriumil tekkinud nõuete suhtes.

III   JAOTIS

ÕIGUSABI

Artikkel 25

Seos teiste lepingutega

1.   Käesoleva jaotise sätete eesmärgiks on täiendada 20. aprilli 1959. aasta Euroopa konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja 8. novembri 1990. aasta rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni ning hõlbustada nende kohaldamist lepinguosaliste vahel.

2.   Käesolev jaotis ei mõjuta lepinguosaliste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute soodsamate sätete kohaldamist.

Artikkel 26

Menetlused, mille puhul samuti osutatakse õigusabi

1.   Õigusabi osutatakse samuti:

a)	haldusorganite algatatud menetluse puhul ühe või mõlema lepinguosalise siseriikliku õiguse kohaselt väärteona karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib algatada menetluse eelkõige kohtutes, mis on pädevad arutama kriminaalasju;

b)	kriminaalasja menetluses esitatud tsiviilhagi puhul, niikaua kui kriminaalkohus ei ole veel kriminaalasjas lõplikku otsust teinud;

c)	tegude või kuritegude puhul, mille eest võib vastutusele võtta taotluse esitanud lepinguosalise juriidilist isikut.

2.   Õigusabi osutatakse samuti uurimiste ja menetluste puhul, mille eesmärgiks on kuriteovahendite või kuritegelikul teel saadud tulu arestimine või konfiskeerimine.

Artikkel 27

Taotluste edastamine

1.   Käesoleva jaotise alusel koostatud taotlused esitab taotluse esitanud lepinguosalise asutus kas taotluse saanud lepinguosalise keskasutuse kaudu või otse taotluse saanud lepinguosalise asutusele, kes on pädev taotluse esitanud lepinguosalise taotlust täitma. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus ja vajaduse korral taotluse saanud lepinguosalise asutus saadavad taotluse koopia asjaomasele keskasutusele.

2.   Taotluse või selle täitmisega seotud mis tahes materjali võib edastada samal viisil. Materjalid või vähemalt nende koopiad saadetakse otse taotluse esitanud lepinguosalise asutusele.

3.   Kui taotluse saanud lepinguosalise asutus ei ole pädev õigusabi osutama, edastab ta taotluse viivitamata pädevale asutusele.

4.   Nõuetele mittevastavad või mittetäielikud taotlused täidetakse juhul, kui need sisaldavad täitmiseks vajalikku teavet, kuid täitmine ei vabasta taotluse esitanud lepinguosalise asutust kohustusest need hiljem nõuetega vastavusse viia. Taotluse saanud lepinguosalise asutus teatab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele esinevatest puudustest ja määrab talle tähtaja, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada.

Taotluse saanud lepinguosalise asutus annab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele viivitamata kõik teised andmed taotluse täiendamiseks või laiendab taotlust muude meetmete kaasamiseks.

5.   Lepinguosalised teatavad artikli 44 lõikes 2 ettenähtud teavitamise käigus, millised on nende pädevad keskasutused käesoleva artikli tähenduses.

Artikkel 28

Edastamine posti teel

1.   Üldreeglina saadavad lepinguosalised käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate ebaseaduslikku tegevust käsitlevate menetlustega seotud menetlusdokumendid teise lepinguosalise territooriumil viibivatele isikutele otse posti teel.

2.   Kui dokumendid väljastanud lepinguosalise asutus teab või kui tal on põhjust arvata, et adressaat valdab üksnes mõnda teist keelt, tuleb dokumendid või vähemalt nende kõige olulisemad osad tõlkida sellesse keelde.

3.   Saatja lepinguosalise asutus teatab adressaadile, et ta ei saa kohaldada teise lepinguosalise territooriumil ühtki sunni- ega karistusmeedet.

4.   Kõikidele menetlusdokumentidele lisatakse teade selle kohta, et adressaat saab teates nimetatud asutuselt teavet menetlusdokumendiga seonduvate õiguste ja kohustuste kohta.

Artikkel 29

Ajutised meetmed

1.   Taotluse saanud lepinguosalise asutus võtab kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel ajutised meetmed, mida on vaja hetkeolukorra säilitamiseks, ohustatud õigushuvide kaitseks või tõendite säilitamiseks, juhul kui õigusabitaotlus ei tundu selgelt vastuvõetamatu.

2.   Kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu suhtes, mille puhul õigusabi taotletakse, kohaldatakse ennetavat külmutamist või arestimist. Kui kuritegelikul teel saadud tulu on osaliselt või täielikult kulutatud, kohaldatakse samu meetmeid taotluse saanud lepinguosalise territooriumil asuva vara suhtes, mille väärtus vastab kuritegelikul teel saadud tulu väärtusele.

Artikkel 30

Taotluse esitanud lepinguosalise asutuste osalemine

1.   Taotluse saanud lepinguosaline lubab taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel viimase asutustel osaleda õigusabitaotluse täitmisel. Nende osalemiseks ei ole vaja isiku nõusolekut, kelle suhtes meedet kohaldatakse.

Loaga võivad olla seotud lisatingimused.

2.   Osalevatele isikutele tagatakse juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele, kui taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnikel, seda aga nende vahendusel ja üksnes õigusabi taotluse täitmise raames. Eelkõige võivad nad esitada või soovitada esitamiseks küsimusi ning pakkuda välja uurimistoiminguid.

3.   Osalemise tagajärjel ei tohi kohtuasja salastatust ega asjaomase isiku õigusi rikkudes avaldada teavet muudele kui eelnevates lõigetes osutatud isikutele. Taotluse esitanud lepinguosalisele teatavaks saanud andmeid ei või kasutada tõenditena enne, kui täitmisega seotud materjalide edastamine on saanud res judicata jõu.

Artikkel 31

Läbiotsimine ja arestimine

1.   Lepinguosalised ei või teha läbiotsimiseks või arestimiseks esitatud õigusabitaotluse vastuvõetavust sõltuvaks muudest tingimustest kui järgmised:

a)

õigusabitaotluse aluseks olev tegu on mõlema lepinguosalise õiguse kohaselt karistatav vangistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega maksimaalse tähtajaga vähem kui kuus kuud või on emma-kumma lepinguosalise õiguse kohaselt karistatav samaväärse karistusega ja teise lepinguosalise õiguse kohaselt süüteona, milles menetluse algatavad haldusorganid, kelle tehtud otsuse põhjal võib algatada menetluse eelkõige kohtutes, mis on pädevad arutama kriminaalasju;

b)	õigusabitaotluse täitmine on kooskõlas taotluse saanud lepinguosalise õigusega.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate rahapesualaste kuritegudega seotud läbiotsimist ja arestimist käsitlevad õigusabitaotlused on samuti vastuvõetavad tingimusel, et kuriteona kvalifitseeruva tegevuse eest karistatakse mõlema lepinguosalise õiguse alusel vangistusega või kohaldatakse muud vabadust piiravat julgeolekumeedet maksimaalse tähtajaga üle kuue kuu.

Artikkel 32

Pangandus- ja finantsalase teabe taotlemine

1.   Kui artiklis 31 esitatud tingimused on täidetud, täidab taotluse saanud lepinguosaline pangandus- ja finantsalase teabe saamise ja edastamisega seotud õigusabitaotlused, sealhulgas:

a)	tuvastab tema territooriumil asuvates pankades avatud pangakontod, mille puhul uurimisalused isikud on konto omanikud, volitatud kasutajad või mille üle nad omavad tõhusat kontrolli, ja edastab selliseid kontosid käsitleva teabe;

b)	tuvastab ühele või enamale pangakontole või nende vahendusel teostatud või teatavate isikute poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul teostatud pangaülekanded ja -toimingud ning edastab neid käsitleva teabe.

2.   Taotluse saanud lepinguosaline võib oma siseriikliku kriminaalmenetlusõiguse alusel lubatud piires tagada järelevalve ühe või enama konto vahendusel või teatavate isikute poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul teostatud toimingute üle ning edastada järelevalve tulemused taotluse esitanud lepinguosalisele. Pangatoimingute jälgimise otsuse teevad taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega iga juhtumi kohta eraldi. Jälgimise praktilised üksikasjad määratakse kindlaks taotluse esitanud ja taotluse saanud liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

3.   Iga lepinguosaline võtab vajalikud meetmed tagamaks, et finantsasutused ei avalikustaks nii kaua kuni see on uurimise tulemuste kahjustamise vältimiseks vajalik, asjaomasele isikule või kolmandatele isikutele, et taotluse esitanud riigi taotlusel on rakendatud meetmeid või et viiakse läbi uurimist.

4.   Taotluse esitanud lepinguosalise asutus:

a)	teatab, miks tema arvates võib taotletav teave olla õiguserikkumise uurimise seisukohalt oluline;

b)	esitab põhjused, miks ta kahtlustab, et asjakohased kontod on avatud taotluse saanud lepinguosalise territooriumil asuvates pankades ning, kui tal on tõendeid, teatab asjakohastest pankadest;

c)	edastab kogu teabe, mis võib hõlbustada taotluse täitmist.

5.   Lepinguosaline ei tohi pangasaladusele viidates keelduda koostööst teise lepinguosalise esitatud õigusabitaotluse raames.

Artikkel 33

Kontrollitavad saadetised

1.   Taotluse saanud lepinguosalise pädev asutus kohustub tagama, et taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotlusel võimaldatakse kontrollitava saadetise meetodi kasutamist tema territooriumil selliste kuritegudega seotud kriminaalasja uurimisel, mis võivad olla väljaandmise aluseks.

2.   Otsuse kontrollitava saadetise meetodi kasutamise kohta teevad taotluse saanud lepinguosalise pädevad asutused kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja iga juhtumi kohta eraldi.

3.   Kontrollitava saadetise meetodit kasutatakse taotluse saanud lepinguosalise õigusega sätestatud menetluskorda järgides. Õigus tegutseda ning toiminguid juhtida ja kontrollida on selle liikmesriigi pädevatel asutustel.

Artikkel 34

Üleandmine konfiskeerimiseks või tagastamiseks

1.   Taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel võib ettevaatusprintsiibil arestitud esemed, dokumendid, rahalised vahendid või muu vara üle anda konfiskeerimiseks või õigustatud isikule tagastamiseks.

2.   Taotluse saanud lepinguosaline ei või rahaliste vahendite üleandmisest keelduda põhjusel, et vara väärtus vastab maksu- või tollivõla suurusele.

3.   Käesolev ei piira heausksete kolmandate isikute õigusi nimetatud vara suhtes.

Artikkel 35

Abi osutamise kiirendamine

1.   Taotluse saanud lepinguosalise asutus täidab abitaotluse võimalikult kiiresti, võttes võimalikult suurel määral arvesse taotluse esitanud lepinguosalise asutuse märgitud menetlus- ja muid tähtaegu. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus selgitab tähtaja põhjuseid.

2.   Kui taotlust ei ole võimalik täielikult või osaliselt täita taotluse esitanud lepinguosalise asutuse nõuetele vastavalt, teatab taotluse saanud liikmesriigi asutus sellest viivitamata taotluse esitanud lepinguosalise asutusele ning nimetab tingimused, mille kohaselt taotlust on võimalik täita. Taotluse esitanud ja taotluse saanud lepinguosaliste asutused võivad seejärel taotluse täitmiseks võetavates meetmetes kokku leppida, nõudes vajaduse korral nimetatud tingimuste täitmist.

Kui võib ette näha, et taotluse esitanud lepinguosalise asutuse määratud taotluse täitmise tähtajast ei ole võimalik kinni pidada ja kui lõike 1 teises lauses nimetatud põhjustel on selge, et viivitus häirib oluliselt taotluse esitanud lepinguosalise asutuses algatatud menetlust, nimetab taotluse saanud lepinguosalise asutus viivitamata taotluse täitmiseks eeldatavalt vajaliku tähtaja. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus teatab viivitamata, kas taotlus jääb sellest hoolimata jõusse. Taotluse esitanud ja taotluse saanud lepinguosalise asutused võivad seejärel taotluse täitmiseks võetavates meetmetes kokku leppida.

Artikkel 36

Teabe ja tõendusmaterjali kasutamine

Õigusabi osutamise käigus edastatud teavet ja tõendusmaterjali võib lisaks menetlusele, mille raames õigusabi osutati, kasutada:

a)	taotluse esitanud lepinguosalise alustatud kriminaalmenetluses teiste isikute vastu, kes osalesid kuriteo toimepanemises, millega seoses õigusabi osutati;

b)	kui taotluse aluseks olnud tegu on käsitatav teist tüüpi süüteona, mille puhul tuleks samuti osutada õigusabi;

c)	kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise menetlustes, mille puhul tuleks osutada õigusabi, ja kuritegudega, mille puhul õigusabi osutati, seotud kahju hüvitamise menetlustes.

Artikkel 37

Omaalgatuslik edastamine

1.   Lepinguosalise õigusasutused võivad edastada kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja oma volituste piires teise lepinguosalise õigusasutusele omaalgatuslikult teavet ja tõendusmaterjali, kui nad leiavad, et see võib teavet või tõendusmaterjali saava lepinguosalise asutust aidata uurimise või menetluse algatamisel või läbiviimisel või võib viia õigusabitaotluse esitamiseni selle lepinguosalise poolt.

2.   Teavet edastava lepinguosalise asutus võib kooskõlas oma siseriikliku õigusega seada teavet või tõendusmaterjali saanud lepinguosalise asutusele tingimusi teabe või tõendusmaterjali kasutamiseks.

3.   Need tingimused on lepinguosaliste kõikide asutuste suhtes siduvad.

Artikkel 38

Taotluse saanud lepinguosalise menetlused

Õigusabitaotlus ei piira taotluse esitanud lepinguosalise õigusi, mis tal tsiviilhagejana võivad olla taotluse saanud lepinguosalise õigusasutuse ees algatatud siseriiklikus kriminaalmenetluses.

IV   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Ühiskomitee

1.   Moodustatakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee, mis vastutab käesoleva lepingu nõuetekohase kohaldamise eest. Sel eesmärgil annab ta soovitusi ning võtab lepingus sätestatud juhtudel vastu otsuseid. Ühiskomitee tegutseb omavahelise kokkuleppe alusel.

2.   Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra, mis muu hulgas sisaldab sätteid koosolekute kokkukutsumise, eesistuja määramise ja tema ülesannete kohta.

3.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele ja vähemalt korra aastas. Iga lepinguosaline võib nõuda koosoleku kokkukutsumist.

4.   Ühiskomitee võib vastu võtta otsuse töörühmade või ekspertrühmade loomise kohta, mis abistaksid teda ülesannete täitmisel.

Artikkel 40

Vaidluste lahendamine

1.   Iga lepinguosaline võib pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusega ühiskomitee poole, eriti juhul, kui ta leiab, et mõni lepinguosaline keeldub pidevalt täitmast talle esitatud koostöötaotlusi.

2.   Ühiskomitee püüab vaidluse lahendada võimalikult kiiresti. Ühiskomiteele esitatakse kõik andmed, mis võivad osutuda vajalikuks olukorra põhjalikul uurimisel, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil teeb ühiskomitee kindlaks kõik käesoleva lepingu tõhusa toimimise säilitamise võimalused.

Artikkel 41

Vastastikkus

1.   Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib koostöötaotluse tagasi lükata, kui taotluse esitanud lepinguosaline on sarnastel juhtudel korduvalt keeldunud meetmeid võtmast.

2.   Enne koostöötaotluse tagasilükkamist vastastikkuse põhimõtte alusel teatatakse sellest ühiskomiteele, et komitee saaks selles küsimuses oma arvamust avaldada.

Artikkel 42

Läbivaatamine

Kui lepinguosaline soovib käesoleva lepingu läbivaatamist, teeb ta selleks ettepaneku ühiskomiteele, kes esitab oma soovitused, eelkõige läbirääkimiste alustamise kohta.

Artikkel 43

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Šveitsi Konföderatsiooni territooriumi suhtes ning teiselt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles sätestatud tingimustel.

Artikkel 44

Jõustumine

1.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2.   Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma vastavate menetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

3.   Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni võib iga lepinguosaline lõikes 2 osutatud teate edastamisel või hiljem deklareerida, et käesolev leping jõustub tema ja nende liikmesriikide vahelistes suhetes, kes on esitanud samasuguse deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsioonid jõustuvad 90 päeva möödumisel nimetatud teate edastamisest.

Artikkel 45

Denonsseerimine

Euroopa Ühendus või Šveitsi Konföderatsioon võivad käesoleva lepingu denonsseerida, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast denonsseerimisteate kättesaamist.

Artikkel 46

Ajaline kohaldamine

Käesoleva lepingu sätted on kohaldatavad taotluste suhtes, mis käsitlevad ebaseaduslikku tegevust, mis on toime pandud vähemalt kuus kuud pärast lepingule allakirjutamist.

Artikkel 47

Lepingu laienemine Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele

1.   Iga riik, kellest saab Euroopa Liidu liikmesriik, võib käesoleva lepinguga ühineda, teatades sellest kirjalikult lepinguosalistele.

2.   Lepingu tekst uue liikmesriigi keeles, mille koostab Euroopa Liidu Nõukogu, kinnitatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse teel. Kõnealune tekst on autentne artikli 48 tähenduses.

3.   Käesolev leping jõustub lepinguga ühineva Euroopa Liidu iga uue liikmesriigi suhtes üheksakümne päeva möödumisel ühinemiskirja üleandmisest või käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, kui see pole nimetatud üheksakümne päeva pikkuse ajavahemiku jooksul veel jõustunud.

4.   Kui käesolev leping ei ole ajal, mil uus liikmesriik annab hoiule oma ühinemiskirja, veel jõustunud, kohaldatakse tema suhtes artikli 44 lõiget 3.

Artikkel 48

Keeled

1.   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2.   Käesoleva lepingu maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.