EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007R0318

Komisjoni määrus (EÜ) nr 318/2007, 23. märts 2007 , milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 84, 24.3.2007, p. 7–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT L 56M, 29.2.2008, p. 165–187 (MT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 11/03/2013; kehtetuks tunnistatud 32013R0139

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/318/oj

24.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 318/2007,

23. märts 2007,

milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (1) eelkõige artikli 10 lõike 3 teist lõiku ja artikli 10 lõike 4 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A I lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (2) eelkõige selle artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõiget 3 ning artikli 18 lõike 1 esimest ja neljandat taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/666/EÜ, milles sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused, (3) on sätestatud teatavate kõnealuses otsuses nimetatud muude lindude kui kodulindude impordiga seotud loomatervishoiunõuded ning nende lindude karantiininõuded.

(2)

Pärast kõrge patogeensusega Aasia tüvega linnugripi puhanguid 2004. aastal Kagu-Aasias võttis komisjon vastu mitu otsust, millega keelati teiste kaupade seas ka muude lindude kui kodulindude import asjaomastest kolmandatest riikidest.

(3)

Pärast Aasia tüvega linnugripi levimist Euroopasse rändlindude kaudu ning Aasia tüvega linnugripi juhtumi avastamist Ühendkuningriigi karantiiniasutuses võttis komisjon 27. oktoobril 2005. aastal vastu otsuse 2005/760/EÜ, mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides. (4) Selle otsusega peatati nakatunud metslindude põhjustatava ohu tõttu muude lindude kui kodulindude import kõikidest kolmandatest riikidest.

(4)

Et anda ülevaade vangistuses elavate lindude impordi tagajärjel tekkida võivast ohust, palus komisjon 13. aprillil 2005 Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) esitada teaduslik arvamus ohtude kohta, mida põhjustab metslindude ja vangistuses elavate lindude import kolmandatest riikidest.

(5)

Pärast seda palvet võttis EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon oma 26.–27. oktoobri 2006. aasta koosolekul vastu teadusliku arvamuse loomatervishoiu ja loomade heaolu ohtude kohta, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga ühendusse. Kõnealuses arvamuses määratakse kindlaks võimalikud vahendid ja valikuvõimalused, mille abil saaks vähendada mis tahes tuvastatud ohtu loomade tervisele, mis on seotud muude lindude kui kodulindude impordiga.

(6)

EFSA teaduslikus arvamuses esitatud järeldusi ja soovitusi silmas pidades tuleks otsuses 2000/666/EÜ sätestatud nõuded läbi vaadata.

(7)

EFSA teaduslikus arvamuses väidetakse eelkõige, et kõnealuste lindude impordi kohta on väga vähe andmeid. Seetõttu tuleks kaaluda täiendavate andmete kogumist kõnealuse impordi kohta.

(8)

Üks EFSA teadusliku arvamuse soovitus on seotud kontrollide teostamisega muid linde kui kodulinde ühendusse eksportivates kolmandates riikides. Nakatunud lindude ühendusse importimise tõenäosust peaks kõige rohkem vähendama ekspordikohtades tehtavad parandused. Seetõttu tuleks käesolevas määruses kehtestada imporditingimused nii, et import oleks lubatud ainult neist kolmandatest riikidest, millel on kõnealuste lindude ühendusse importimise luba.

(9)

Teine EFSA soovitus on seotud looduses püütud lindude impordiga. Teaduslikus arvamuses kirjeldatakse ohtu, mida põhjustavad linnud, kes võivad olla saanud nakkuse nii teistelt nakatunud metslindudelt ja saastunud keskkonnast kui ka nakatunud kodulindudelt. Võttes arvesse rändlindude rolli linnugripi levitamisel Aasiast Euroopasse 2005. ja 2006. aastal, on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi ainult vangistuses kasvatatud lindudega.

(10)

Looduses püütud ja vangistuses kasvatatud lindude vahel on väga harva võimalik kindlat vahet teha. Märgistamismeetodeid saab kohaldada mõlemat tüüpi lindude suhtes, ilma et nende vahel oleks võimalik vahet teha. Seetõttu on asjakohane piirata muude lindude kui kodulindude importi kasvandustega, kelle kolmanda ekspordiriigi pädev asutus on heaks kiitnud ning kehtestada selleks heakskiitmiseks teatud miinimumnõuded.

(11)

Mõne linnu importi reguleerivad teised ühenduse õigusaktid. Seega tuleks nende lindude import käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(12)

Kirjatuvide, kes tuuakse ühendusse, kus nad vabastatakse, et nad saaksid oma päritolukohta tagasi lennata, põhjustatav oht loomade tervisele on niisugune, et nad tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(13)

Lisaks kehtivad mõnes kolmandas riigis ühenduse õigusaktidega samaväärsed loomatervishoiu nõuded. Seega tuleks lindude import neist riikidest käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(14)

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile teatavad andmed heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste kohta, et komisjon saaks välja anda heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste loendi ja seda ajakohastada. On asjakohane esitada kõnealune loend käesoleva määruse lisas.

(15)

Selleks et tagada imporditud lindude jõudmine määratud heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse mõistliku aja jooksul, on asjakohane kehtestada täiendavad impordimenetlused seoses lindude veoga ühendusse sisenemisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse.

(16)

Viimastel aastatel linnugripi tõrjumisel saadud kogemuste arvesse võtmiseks võeti vastu nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta. (5) Nimetatud direktiivi alusel võeti vastu 4. augusti 2006. aasta otsus 2006/437/EÜ, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga (6) ning milles sätestatakse ühenduse tasandil diagnostilised menetlused, proovivõtumeetodid ja linnugripi puhangu kindlakstegemiseks tehtavate laboriuuringute tulemuste hindamiskriteeriumid. Nimetatud otsust tuleb arvesse võtta käesolevas määruses nimetatud heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes lindude gripi diagnoosimise korra kehtestamisel.

(17)

Lindude puhul, kellel leitakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripp või Newcastle’i haigus, tuleks kaaluda ka teatud erandeid juhtudel, kui haiguse esinemine ei kujuta endast ohtu ühenduse loomade tervisele.

(18)

Ühenduse õiguse selguse huvides tuleks otsus 2000/666/EÜ tühistada ja asendada käesoleva määrusega.

(19)

Käesolevas määruses sätestatud rangemate loomatervishoiu nõuete tõttu tuleks tühistada otsus 2005/760/EÜ.

(20)

Otsuse 2000/666/EÜ alusel heakskiidetud karantiiniasutustele ja -keskustele tuleks kehtestada üleminekumeetmed, et saaks jätkata importi nende asutuste ja keskuste kaudu kuni käesoleva määruse kohase loa saamiseni.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse loomatervishoiu nõuded teatavate lindude importimisel ühendusse I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest ning selle impordiga seotud karantiinitingimused.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse lindude suhtes.

Seda ei kohaldata siiski järgmiste lindude suhtes:

a)

kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, nurmkanad ja silerinnalised linnud (Ratitae), keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ette nähtud liha või munade tootmiseks või jahilinnuvarude taastootmiseks (edaspidi: “kodulinnud”);

b)

sihtliikmesriigi pädeva asutuse heakskiidetud kaitseprogrammide tarvis imporditud linnud;

c)

direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 1 nimetatud lemmikloomad, kellega on kaasas omanik;

d)

loomaaedade, tsirkuste, lõbustusparkide ja katsete jaoks ette nähtud linnud;

e)

direktiivi 92/65/EMÜ artikli 13 kohaselt heakskiidetud asutustesse, instituutidesse ja keskustesse saadetavad linnud;

f)

kirjatuvid, kes tuuakse ühenduse territooriumile kolmandast naaberriigist, kus nad tavaliselt elavad, ning vabastatakse seal kohe eeldusel, et nad lendavad tagasi sellesse kolmandasse riiki;

g)

Andorrast, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist ja Vatikani Linnriigist imporditud linnud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2005/94/EÜ mõisteid.

Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

   linnud – kõik linnud, välja arvatud need, mis on nimetatud artikli 2 punktides a kuni g;

b)

   heakskiidetud kasvandus on:

c)

   vangistuses kasvanud linnud – linnud, kes ei ole püütud loodusest, vaid on sündinud vanematest, kes on vangistuses paaritunud või muul viisil sugurakke üle kandnud;

d)

   liitekohata jalarõngas – rõngas või pael, mis moodustab ühtse, ilma katkestuse või liitekohata ringi, mida ei ole kuidagi rikutud ja mis on sellise suurusega, et seda ei saa täiskasvanud linnu jalalt eemaldada pärast jalale kinnitamist linnu esimestel elupäevadel, ning on kommertseesmärgil selleks otstarbeks toodetud;

e)

   heakskiidetud karantiiniasutus – muud ruumid peale karantiinikeskuste,

f)

   heakskiidetud karantiinikeskus – ruumid,

g)

   sentinell-linnud – kodulinnud, keda kasutatakse karantiinis diagnostilise abina;

h)

   diagnostikakäsiraamat – otsuse 2006/437/EÜ lisas sätestatud lindude gripi diagnostika käsiraamat;

i)

   kohalik veterinaarüksus – liikmesriigi kohalik asutus, mis on sellisena määratletud.

Artikkel 4

Heakskiidetud kasvandused

Lindude importimist heakskiidetud kasvandustest lubatakse järgmistel tingimustel:

a)

kasvandus peab olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud II lisas sätestatud tingimuste kohaselt ja talle peab olema antud loanumber;

b)

nimetatud asutus peab olema edastanud selle loanumbri komisjonile;

c)

kasvanduse nimi ja loanumber peavad olema kantud komisjoni koostatud kasvanduste loendisse;

d)

pädev asutus peab kasvanduse tegevusloa tühistama või peatama kohe, kui kasvandus enam ei vasta II lisa nõuetele ning sellest tuleb komisjonile kohe teatada.

Artikkel 5

Imporditingimused

Artikli 4 kohane lindude import heakskiidetud kasvandustest peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

linnud on vangistuses kasvanud;

b)

linnud pärinevad I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest;

c)

lindudele tehti 7 kuni 14 päeva enne teelesaatmist laboratoorne viiruse avastamise proov ja saadi negatiivne tulemus kõikide lindude gripi viiruste ja Newcastle’i haiguse viiruse esinemise suhtes;

d)

linnud ei ole lindude gripi vastu vaktsineeritud;

e)

lindudega on kaasas III lisas esitatud näidisele vastav veterinaartõend (edaspidi: “veterinaartõend”);

f)

linnud on vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (7) artikli 66 lõikele 2 märgistatud individuaalse identifitseerimisnumbriga kordumatult tähistatud liitekohata jalarõnga või mikrokiibi abil;

g)

punktis f ette nähtud jalarõngale või mikrokiibile kantud individuaalne identifitseerimisnumber peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

identifitseerimist teostava kolmanda ekspordiriigi ISO kood;

kordumatu seerianumber;

h)

punktis f ette nähtud individuaalne identifitseerimisnumber peab olema märgitud veterinaartõendile;

i)

linde veetakse uutes transportimise vahendites, mis on väliselt eristatav sellele kantud kordumatult märgistatud identifitseerimisnumbri abil, mis peab vastama veterinaartõendil märgitud identifitseerimisnumbrile.

Artikkel 6

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused

1.   IV lisas sätestatud miinimumnõuetele vastavate karantiiniasutuste ja -keskuste loend on esitatud V lisas.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele:

a)

oma territooriumil asuvate heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste loanumbrite loendi; ning

b)

nende asutuste või keskuste eest vastutavate kohalike veterinaarüksuste nimede ja TRACESi numbrite loendi.

Artikkel 7

Lindude otsevedu heakskiidetud karantiiniasutustesse või -keskustesse

Linnud transporditakse piiripunktist puurides või kastides otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse.

Veo kogukestus piiripunktist karantiiniasutuse või -keskuseni ei tohi tavaliselt kesta kauem kui üheksa tundi.

Kui veoks kasutatakse sõidukeid, peavad need olema pädevate asutuste poolt võltsimiskindla plommiga suletud.

Artikkel 8

Tõendamine

Importijad või nende esindajad peavad esitama kirjaliku tõendi karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutava isiku allkirjaga, mis kinnitab, et linnud pannakse karantiini; tõend peab olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kuhu linnud viiakse.

See tõend peab:

a)

kandma selgelt karantiiniasutuse või -keskuse nimetust, aadressi ja loanumbrit;

b)

jõudma elektronposti või faksi teel piiripunkti enne partii saabumist piiripunkti või esitab selle teabe importija või tema esindaja vahetult enne lindude vabastamist piiripunktist.

Artikkel 9

Lindude transiitvedu ühenduses

Kui linnud tuuakse ühendusse muu liikmesriigi kui sihtliikmesriigi kaudu, tuleb võtta kõik meetmed tagamaks, et partii jõuab ettenähtud sihtliikmesriiki.

Artikkel 10

Lindude veo seire

1.   Kui ühenduse õigusaktidega nähakse ette lindude seire nende liikumisel piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse, peab toimuma järgmine teabevahetus:

a)

asjaomase piiripunkti riiklik veterinaararst teavitab saadetise sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavat pädevat asutust lindude päritolust ja sihtkohast TRACESi süsteemi kaudu;

b)

sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik teatab ühe tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse elektronposti või faksi teel sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutavale riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta;

c)

sihtkohas asuva heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav riiklik veterinaararst teatab TRACESi süsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist karantiiniasutusse või -keskusesse temale partii saatmisest teatanud asjaomase piiripunkti riiklikule veterinaararstile saadetise saabumisest sihtkohta.

2.   Kui piiripunkti eest vastutavale pädevale asutusele esitatakse kinnitus selle kohta, et heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse saatmiseks ettenähtuna deklareeritud linnud ei ole kolme päeva jooksul alates saadetise eeldatavast karantiiniasutusse või -keskusesse saabumise ajast sinna jõudnud, võtab pädev asutus saadetise eest vastutava isiku suhtes vajalikke meetmeid.

Artikkel 11

Karantiinitingimused

1.   Linnud pannakse heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses vähemalt 30 päevaks karantiini (edaspidi “karantiin”).

2.   Riiklik veterinaararst kontrollib karantiinitingimusi iga partii puhul vähemalt karantiini alguses ja lõpus; see hõlmab suremuse arvestuse kontrollimist ja lindude kliinilist läbivaatust igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses.

Kui haigusolukord seda nõuab, peab riiklik veterinaararst teostama kontrolle sagedamini.

Artikkel 12

Uuringud, proovide võtmine ja analüüside tegemine saadetisele karantiinis oleku ajal

1.   Pärast lindude paigutamist karantiini tehakse VI lisas sätestatud uuringud, võetakse proovid ja tehakse analüüsid lindude gripi ja Newcastle’i haiguse avastamiseks.

2.   Kui kasutatakse sentinell-linde, tuleb igas heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses kasutada vähemalt 10 sentinell-lindu.

3.   Uuringutel, proovide võtmisel ja analüüside tegemisel kasutatavad sentinell-linnud peavad olema:

a)

vähemalt kolme nädala vanused ja neid võib kasutada sel eesmärgil ainult ühe korra;

b)

tuvastatavad jalarõnga või muu eemaldamatu märgise abil;

c)

vaktsineerimata ning neilt peab olema võetud 14 päeva jooksul enne karantiini algust lindude gripi ja Newcastle’i haiguse proovid, mille tulemused on olnud seronegatiivsed;

d)

paigutatud heakskiidetud karantiiniasutusse või heakskiidetud karantiinikeskuse üksusesse enne lindude saabumist ning nad peavad olema lindudele võimalikult lähedal, et oleks tagatud sentinell-lindude kokkupuude karantiinilindude väljaheidetega.

Artikkel 13

Tegevus haiguskahtluse korral heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses

1.   Kui heakskiidetud karantiiniasutuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newcstle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

nakatunud lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse vastavalt VI lisa punktile 2 lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

b)

kõik nakatunud linnud ja sentinell-linnud tapetakse ja hävitatakse;

c)

heakskiidetud karantiiniasutus puhastatakse ja desinfitseeritakse;

d)

linde ei viida vastavasse heakskiidetud karantiiniasutusse enne 21 päeva möödumist lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest.

2.   Kui heakskiidetud karantiinikeskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu üksuse lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud lindude grippi või Newacstle’i haigusesse, tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

nakatunud lindudelt ja sentinell-lindudelt võetakse vastavalt VI lisa punktile 2 lindude viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse;

b)

kõik nakatunud linnud ja sentinell-linnud tapetakse ja hävitatakse;

c)

asjaomane üksus puhastatakse ja desinfitseeritakse;

d)

võetakse järgmised proovid:

i)

kui kasutatakse sentinell-linde, võetakse neilt mitte enne, kui asjaomase üksuse lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva, VI lisas ettenähtud proovid seroloogiliseks uuringuks; või

ii)

kui sentinell-linde ei kasutata, võetakse teiste karantiiniüksuste lindudelt 7.–15. päeval pärast asjaomase üksuse lõplikku puhastamist ja desinfitseerimist VI lisa punktis 2 ettenähtud proovid seroloogiliseks uuringuks;

e)

ühtegi lindu ei tohi karantiinikeskusest välja viia enne, kui punktis d kirjeldatud proovivõtu tulemused on tunnistatud negatiivseks;

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 14

Heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse kohta saadud positiivse tulemusega seotud erandid

1.   Kui karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu on nakatunud madala patogeensusega lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, võib pädev asutus lubada riskianalüüsi alusel erandeid artikli 13 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b sätestatud meetmetest juhul, kui need erandid ei sea ohtu haiguste tõrjet (edaspidi “erand”).

Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest eranditest kohe teavitama.

2.   Kui riiklik veterinaararst kontrollib heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust, millele on tehtud erand ning üks või mitu lindu ja/või sentinell-lindu leitakse olevat nakatunud madala patogeensusega lindude grippi või Newcastle’i haigusesse, tuleb järgida lõigetes 3 kuni 7 sätestatud meetmeid.

Liikmesriigid peavad komisjoni niisugustest meetmetest kohe teavitama.

3.   Madala patogeensusega lindude gripi positiivse leiu korral tuleb diagnostikakäsiraamatus ette nähtud standardproovide asemel heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse igast üksusest võtta 21 päeva pärast madala patogeensusega linnugripi viimast leidu ja 21päevaste intervallide järel laborikatseteks järgmised proovid:

a)

proovivõtu ajal seal leiduvate surnud sentinell-lindude või teiste lindude proovid;

b)

hingetoru/kitsa suuneelu ja kloaagi-tampooniproovid vähemalt 60 linnult või kõigilt lindudelt, kui neid on heakskiidetud karantiiniasutuses või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomases üksuses vähem kui 60; kui linnud on väikesed, eksootilised ning pole kättevõtmisega harjunud või nende kättevõtmine võib olla inimestele ohtlik, tuleb proovid võtta värsketest väljaheidetest; proovide võtmine ja nende laboratoorsed uuringud peavad jätkuma seni, kuni saadakse kaks järjestikust 21päevase intervalliga negatiivset laboritulemust.

Pädev asutus võib siiski riskide hindamise tulemuste põhjal lubada kõrvalekaldumisi käesolevas lõikes sätestatud proovide arvust.

4.   Newcastle’i haiguse positiivse leiu korral võib pädev asutus lubada erandit ainult juhul, kui 30 päeva pärast viimase sellesse haigusesse nakatunud linnu surma või kliinilist paranemist on VI lisa punktide 1 ja 2 kohase proovivõtu tulemused negatiivsed, võtmata arvesse sätestatud aega.

5.   Linde ei tohi karantiinist vabastada enne, kui vähemalt lõikes 3 ettenähtud laboratoorsete uuringute periood on möödas.

6.   Heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse asjaomane üksus tuleb pärast tühjendamist puhastada ja desinfitseerida. Kõik tõenäoliselt saastunud materjalid ja jäätmed tuleb kõrvaldada viisil, mis tagab, et haigusetekitaja ei levi ning hävitada viisil, mis tagab madala patogeensusega lindude gripi või Newcastle’i haiguse viiruse hävimise ning samuti tuleb hävitada lõikes 3 ette nähtud laborikatsete jooksul kogunenud jäätmed.

7.   Heakskiidetud karantiiniasutust või -keskust ei tohi taasasustada enne, kui lõikes 6 ettenähtud lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva.

Artikkel 15

Tegevus klamüdioosikahtluse korral

Kui heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses rakendatava karantiini ajal kahtlustatakse või saadakse kinnitust, et papagoilised on nakatunud ornitoosi, tuleb kõiki linde selles saadetises ravida pädeva asutuse heakskiidetud meetodil ning karantiini tuleb pikendada vähemalt kaks kuud pärast viimast registreeritud haigusjuhtu.

Artikkel 16

Karantiinist vabastamine

Linnud võib heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse karantiinist vabastada üksnes riikliku veterinaararsti kirjalikul loal.

Artikkel 17

Teavitamis- ja aruandlusnõuded

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses avastatud linnugripi või Newcastle’i haiguse juhtumist 24 tunni jooksul.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal järgmise teabe:

a)

heakskiidetud karantiiniasutuste ja -keskuste kaudu imporditud lindude arvu liikide ja heakskiidetud päritolukasvanduste kaupa;

b)

teave imporditud lindude suremuse kohta alates päritoluriigis tehtavast veterinaarkontrollist kuni karantiiniaja lõpuni;

c)

lindude gripi, Newcastle’i haiguse ja ornitoosi positiivsete leidude arv heakskiidetud karantiiniasutustes ja -keskustes.

Artikkel 18

Karantiiniga seotud kulud

Kõik käesoleva määruse kohaldamisest tulenevad karantiinikulud kannab importija.

Artikkel 19

Tühistamised

Otsused 2000/666/EÜ ja 2005/760/EÜ tühistatakse.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse 1. juulist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(2)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 321).

(3)  EÜT L 278, 31.10.2000, lk 26. Otsust on viimati muudetud otsusega 2002/279/EÜ (EÜT L 99, 16.4.2002, lk 17).

(4)  ELT L 285, 28.10.2005, lk 60. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/183/EÜ. (Vt käesolev Euroopa Lüdu Teataja lk 44).

(5)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(6)  ELT L 237, 31.8.2006, lk 1.

(7)  ELT L 166, 19.6.2006, lk 1.


I LISA

KOLMANDATE RIIKIDE LOEND, KES VÕIVAD KASUTADA III LISAS ESITATUD VETERINAARTÕENDIT

Komisjoni otsuse 2006/696/EÜ (1) I lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandad riigid või nende osad. Kõnealuse tabeli 4. veerus on esitatud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude veterinaarsertifikaadi näidis.


(1)  ELT L 295, 25.10.2006, lk 1.


II LISA

ARTIKLI 4 KOHAST KOLMANDA PÄRITOLURIIGI KASVANDUSTE HEAKSKIITMIST REGULEERIVAD TINGIMUSED

1.   PEATÜKK

Kasvanduste heakskiitmine

Artikli 4 kohase heakskiidu saamiseks peab kasvandus vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele:

(1)

Kasvandus peab olema selgelt piiritletud ja ümbrusest eraldatud või peavad loomad olema piiratud ja asuma nii, et nad ei ohusta nende loomade tervist, keda peetakse loomakasvatusettevõtetes, mille sanitaarseisund võib halveneda.

(2)

Kasvandusel peavad olema sobivad vahendid loomade püüdmiseks, piiramiseks ja eraldamiseks, nõuetekohased karantiiniruumid ning heakskiidetud kord heakskiitmata asutustest toodavate loomade jaoks.

(3)

Kasvanduse eest vastutaval isikul peab olema piisav linnukasvatuse kogemus.

(4)

Kasvandus peab olema vaba lindude gripist, Newcastle’i haigusest ja ornitoosist; et asutus neist haigustest vabaks tunnistada, hindab pädev asutus vähemalt heakskiitmise taotlusele eelneva kolme aasta jooksul registreeritud andmeid loomade tervisliku seisundi kohta ja kasvanduses loomadega teostatud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemusi. Uued kasvandused kiidetakse siiski heaks ainult neis teostatud kliiniliste ja laboratoorsete katsete tulemuste alusel.

(5)

Kasvandus peab pidama ajakohastatud arvestust järgmise kohta:

a)

kasvanduses olevate igat liiki loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimistunnus);

b)

kasvandusse toodavate või sealt välja viidavate loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimistunnus), samuti teave nende päritolu või sihtkoha, ettevõttest algava või seal lõppeva veo ning loomade tervisliku seisundi kohta;

c)

vereanalüüside või muude diagnostiliste protseduuride tulemused;

d)

haigusjuhud ja vajaduse korral määratud ravi;

e)

kasvanduses surnud loomade, kaasa arvatud surnult sündinud loomade surmajärgsete uuringute tulemused;

f)

eraldatuse või karantiini vältel tehtud tähelepanekud.

(6)

Kasvandusel peab olema kokkulepe pädeva laboratooriumiga surmajärgsete uuringute teostamiseks või üks või mitu sobivat ruumi, kus pädev isik võib heakskiidetud veterinaararsti järelevalve all kõnealuseid kontrolle teostada.

(7)

Kasvandusel peab olema sobiv kord või kohapealsed võimalused haiguse tõttu surnud või surmatud loomakehade nõuetekohaseks kõrvaldamiseks.

(8)

Kasvandus peab tagama lepingu või aktiga kolmanda ekspordiriigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja tema alluvuses töötava veterinaararsti teenused; veterinaararst:

a)

tagab, et asjaomases riigis valitseva haigusolukorraga seotud haiguse järelevalve- ja kontrollimeetmed on heaks kiitnud pädev asutus ning et neid kohaldatakse kasvanduses. Sellised meetmed hõlmavad:

i)

iga-aastast haiguse järelevalvekava, kaasa arvatud loomade kontrolli zoonooside osas;

ii)

nakkushaiguse kahtlusega loomade kliinilist, laboratoorset ja surmajärgset analüüsimist;

iii)

vajaduse korral vastuvõtlike loomade vaktsineerimist nakkushaiguste vastu vastavalt maailma loomatervishoiu organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatule;

b)

tagab, et igast kahtlasest surmast või igast muust sümptomist, mis viitab loomade haigestumisele lindude grippi, Newcastle’i haigusesse või ornitoosi, teatatakse viivitamata kolmanda riigi pädevale asutusele;

c)

tagab, et sissetoodavad loomad on olnud vajaduse korral eraldatud vastavalt käesoleva määruse nõuetele ja pädeva asutuse juhistele (kui need on koostatud);

d)

vastutab loomatervishoiu nõuete igapäevase täitmise eest, mis on sätestatud käesolevas määruses ja veetavate loomade heaolu käsitlevates ühenduse õigusaktides;

(9)

Kui kasvanduses kasvatatakse loomi katselaborite jaoks, peab nende loomade üldine hooldus ja pidamine vastama nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ (1) artikli 5 nõuetele.

2.   PEATÜKK

Kasvanduse heakskiidu säilitamine

Kasvanduse heakskiit säilitatakse, kui täidetakse käesoleva peatüki nõudeid.

(1)

Ruumid on pädeva asutuse riikliku veterinaararsti järelevalve all; riiklik veterinaararst:

a)

tagab käesoleva määruse nõuete täitmise;

b)

külastab kasvanduse ruume vähemalt korra aastas;

c)

kontrollib heakskiidetud veterinaararsti tegevust ja iga-aastase haiguste järelevalvekava rakendamist;

d)

tõendab, et loomadega tehtud kliiniliste, surmajärgsete ja laboratoorsete katsete tulemused on näidanud, et lindude grippi, Newcastle’i haigust ja ornitoosi ei esine.

(2)

Kasvandusse võib käesoleva määruse kohaselt tuua üksnes teisest heakskiidetud kasvandusest pärit loomi.

(3)

Kasvandus hoiab 1. peatüki punktis 5 nimetatud andmeid alles vähemalt kümne aasta jooksul pärast heakskiitmist.

3.   PEATÜKK

Muudest kohtadest peale heakskiidetud kasvanduste toodud lindude karantiin

Erandina 2. peatüki punktist 2 võib kasvandusse pädeva asutuse loal tuua linde, kes ei ole pärit heakskiidetud kasvandustest tingimusel, et kõnealused loomad läbivad enne olemasolevate loomade juurde laskmist karantiini vastavalt pädeva asutuse juhistele. Karantiin peab kestma vähemalt 30 päeva.

4.   PEATÜKK

Kasvanduste heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine

Kasvanduste heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesolevas peatükis esitatud nõuetele.

(1)

Kui pädev asutus leiab, et kasvandus ei täida enam 1. ja 2. peatükis esitatud nõudeid või et kasvanduse kasutusotstarvet on muudetud nii, et seda ei kasutata enam ainult lindude kasvatamiseks, peatab või tühistab ta kasvanduse heakskiidu.

(2)

Kui pädev asutus saab teate lindude gripi, Newcastle’i haiguse või ornitoosi kahtluse kohta, peatab ta kasvanduse heakskiidu, kuni kahtlus on ametlikult välistatud. Pädev asutus tagab, et haiguse kahtluse kinnitamiseks või välistamiseks vajalikud meetmed võetakse vastavalt ühenduse õigusaktidele, millega reguleeritakse kõnealuse haiguse vastu võetavaid meetmeid ja milles käsitletakse loomadega kauplemist.

(3)

Kui haiguse kahtlus leiab kinnitust, võib pädev asutus kasvanduse 1. peatüki kohaselt taas heaks kiita alles pärast:

a)

haiguse ja nakkusallika likvideerimist kasvanduses;

b)

kasvanduse nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist;

c)

käesoleva lisa 1. peatüki nõuete, v.a punkti 4, täitmist.

(4)

Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata kasvanduse heakskiidu peatamisest, tühistamisest või taastamisest.


(1)  EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/65/EÜ (ELT L 230, 16.9.2003, lk 32).


III LISA

(Viide artikli 5 punktis e)

VETERINAARTÕEND

teatud ühendusse lähetatavate muude lindude kui kodulindude impordi jaoks

Image

Image

Image


IV LISA

(Viide artiklis 6)

LINDUDE KARANTIINIASUTUSTE JA -KESKUSTE HEAKSKIITMISE MIINIMUMTINGIMUSED

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama 1. ja 2. peatükis sätestatud nõuetele.

1.   PEATÜKK

Karantiiniasutuse või -keskuse ehituslik eripära ja varustus

(1)

Karantiiniasutus või -keskus peab olema eraldi hoone või hoonekompleks, mis on kodulinnumajanditest ja muudest linnukasvatusettevõtetest kaugusel, mille määrab pädev asutus riskianalüüsi alusel, mille puhul on võetud arvesse Newcastle’i haiguse ja lindude gripi epidemioloogiat. Sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema lukustatavad ning neil peab olema silt: “KARANTIIN – kõrvalistel isikutel sisenemine keelatud”.

(2)

Igal karantiinikeskuse üksusel peab olema eraldi õhuruum.

(3)

Karantiiniasutus või -keskus peab olema lindude-, lendamis- ja kahjuritekindel ning fumigatsiooniks õhukindlalt suletav.

(4)

Heakskiidetud karantiiniasutuses või igas heakskiidetud karantiinikeskuse üksuses peab olema kätepesu võimalus.

(5)

Heakskiidetud karantiiniasutuse või iga heakskiidetud karantiinikeskuse üksuse sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema kahekordsed.

(6)

Heakskiidetud karantiiniasutuse või heakskiidetud karantiinikeskuse eri üksuste sisse- ja väljakäikude juurde peavad olema paigaldatud hügieenitõkked.

(7)

Kogu varustus peab olema puhastatav ja desinfitseeritav.

(8)

Söödaladu peab olema lindude- ja närilistekindel ning putukate vastu kaitstud.

(9)

Allapanu kogumiseks peab olema lindude- ja närilistekindel mahuti.

(10)

Rümpade hoidmiseks peab olema külmik ja/või sügavkülmik.

2.   PEATÜKK

Korraldusnõuded

(1)

Heakskiidetud karantiiniasutused ja -keskused peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

neil peab olema tõhus kontrollisüsteem loomade piisava järelevalve tagamiseks;

b)

nad peavad olema riikliku veterinaararsti järelevalve all ja vastutusalas;

c)

neid tuleb puhastada ja desinfitseerida pädeva asutuse poolt heakskiidetud tegevuskava järgi ning sellele peab järgnema piisav puhkeaeg; kasutatavad desinfitseerimisvahendid peavad olema pädeva asutuse poolt selleks otstarbeks heaks kiidetud.

(2)

Iga karantiini pandud lindude saadetise puhul:

a)

tuleb heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse üksus puhastada ja desinfitseerida ning hoida seejärel lindudest tühjana vähemalt seitse päeva enne imporditud lindude sisseviimist;

b)

peab lindude saadetis pärinema ühest heakskiidetud kolmanda päritolumaa kasvandusest ning saadetis tuleb karantiini panna maksimaalselt 48 tunni jooksul;

c)

peab karantiiniaeg algama viimase linnu sisseviimisest karantiiniasutusse;

d)

tuleb heakskiidetud karantiiniasutus või heakskiidetud karantiinikeskuse üksus karantiiniaja lõpus lindudest tühjendada ning puhastada ja desinfitseerida.

(3)

Sissetoodavate ja väljaviidavate partiide ristsaastumise vältimiseks tuleks rakendada ettevaatusabinõusid.

(4)

Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse ei tohi siseneda kõrvalised isikud.

(5)

Heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse sisenevad isikud peavad kandma kaitseriietust ja kaitsejalanõusid.

(6)

Ei tohi esineda selliseid personali kokkupuuteid, mis võivad põhjustada heakskiidetud karantiiniasutuste või heakskiidetud karantiinikeskuste üksuste vahelist saastumist.

(7)

Kättesaadavad peavad olema vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisvahendid.

(8)

Kui tuvastatakse mikrokiibi abil, peab heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses olema sobiv mikrokiibi lugeja.

(9)

Kui transportimisel kasutatud kaste ja puure ei hävitata, tuleb need puhastada ja desinfitseerida heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses. Kui kõnealuseid kaste või puure kasutatakse mitu korda, peavad nad olema tehtud tõhusalt puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. Kastid ja puurid tuleb hävitada viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

(10)

Allapanu ja jäätmematerjali tuleb koguda korrapäraselt, ladustada allapanu mahutis ning seejärel käidelda viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

(11)

Lindude rümpasid tuleb uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikus laboratooriumis.

(12)

Vajalikud analüüsid ja ravi tuleb teha riikliku veterinaararstiga konsulteerides ja tema järelevalve all.

(13)

Riiklikku veterinaararsti tuleb teavitada karantiini ajal esinenud lindude ja/või sentinell-lindude haigus- ja surmajuhtudest.

(14)

Heakskiidetud karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik peab pidama arvestust:

a)

iga saadetise puhul sissetoomise kuupäeva, lindude arvu ja liigi kohta;

b)

imporditud lindudega kaasasolevate veterinaartõendite ja ühiste veterinaariaalaste piiriületusdokumentide koopiate kohta;

c)

imporditud lindude individuaalsete identifitseerimisnumbrite kohta ning kui tuvastatakse mikrokiibi abil, tuleb märkida andmed kasutatud mikrokiibi tüübi ja mikrokiibi lugeja kohta;

d)

kui karantiiniasutuses või -keskuses kasutatakse sentinell-linde, nende arvu ja karantiiniasutusse või -keskusesse paigutamise kohta;

e)

oluliste tähelepanekute kohta: haigusjuhud ja surmajuhtude arv päevas;

f)

proovide võtmise kuupäevade ja tulemuste kohta;

g)

ravi tüübi ja kuupäevade kohta;

h)

karantiiniasutusse või -keskusesse sisenevate ja sealt väljuvate isikute kohta.

(15)

Punktis 14 kirjeldatud andmeid tuleb alles hoida vähemalt kümme aastat.

3.   PEATÜKK

Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu peatamine, tühistamine ja taastamine

Karantiiniasutuste ja -keskuste heakskiidu osalise või täieliku peatamise, tühistamise või taastamise kord peab vastama käesoleva peatüki nõuetele.

(1)

Kui pädev asutus leiab, et karantiiniasutus või -keskus ei täida enam 1. ja 2. peatükis sätestatud nõudeid või et selle kasutusotstarvet on muudetud nii, et artikli 3 lõiked e ja f seda enam ei hõlma, peab ta teatama sellest komisjonile. Selliseid karantiiniasutusi või -keskusi ei tohi vastavalt käesolevale õigusaktile importimise puhul kasutada.

(2)

Karantiiniasutus või -keskus kiidetakse uuesti heaks üksnes siis, kui 1. ja 2. peatükis sätestatud tingimused on jälle täidetud.


V LISA

ARTIKLI 6 LÕIKES 1 OSUTATUD HEAKSKIIDETUD ASUTUSTE JA KESKUSTE LOEND

Riigi ISO Kood

Riigi nimi

Karantiiniasutuse või -keskuse loanumber

AT

AUSTRIA

AT OP Q1

AT

AUSTRIA

AT-NK-Q-1

AT

AUSTRIA

AT-KO-Q1

AT

AUSTRIA

AT-3-ME-Q1

AT

AUSTRIA

AT-4-KI-Q1

AT

AUSTRIA

AT 4 WL Q 1

AT

AUSTRIA

AT-4-VB-Q1

AT

AUSTRIA

AT 6 10 Q 1

AT

AUSTRIA

AT 6 04 Q 1

BE

BELGIA

BE VQ 1003

BE

BELGIA

BE VQ 1010

BE

BELGIA

BE VQ 1011

BE

BELGIA

BE VQ 1012

BE

BELGIA

BE VQ 1013

BE

BELGIA

BE VQ 1016

BE

BELGIA

BE VQ 1017

BE

BELGIA

BE VQ 3001

BE

BELGIA

BE VQ 3008

BE

BELGIA

BE VQ 3014

BE

BELGIA

BE VQ 3015

BE

BELGIA

BE VQ 4009

BE

BELGIA

BE VQ 4017

BE

BELGIA

BE VQ 7015

CY

KÜPROS

CB 0011

CY

KÜPROS

CB 0012

CY

KÜPROS

CB 0061

CY

KÜPROS

CB 0013

CY

KÜPROS

CB 0031

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750005

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750016

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750027

CZ

TŠEHHI VABARIIK

21750038

CZ

TŠEHHI VABARIIK

32750007

CZ

TŠEHHI VABARIIK

61750009

CZ

TŠEHHI VABARIIK

62750011

CZ

TŠEHHI VABARIIK

71750000

CZ

TŠEHHI VABARIIK

71750011

DE

SAKSAMAA

BW-1

DE

SAKSAMAA

BY-1

DE

SAKSAMAA

BY-2

DE

SAKSAMAA

BY-3

DE

SAKSAMAA

BY-4

DE

SAKSAMAA

HE-1

DE

SAKSAMAA

NI-1

DE

SAKSAMAA

NI-2

DE

SAKSAMAA

NI-3

DE

SAKSAMAA

NW-1

DE

SAKSAMAA

NW-2

DE

SAKSAMAA

NW-3

DE

SAKSAMAA

NW-4

DE

SAKSAMAA

NW-5

DE

SAKSAMAA

NW-6

DE

SAKSAMAA

NW-7

DE

SAKSAMAA

NW-8

DE

SAKSAMAA

RP-1

DE

SAKSAMAA

SN-1

DE

SAKSAMAA

SN-2

DE

SAKSAMAA

ST-1

DE

SAKSAMAA

SH-1

DE

SAKSAMAA

TH-1

DE

SAKSAMAA

TH-2

DK

TAANI

DK-VQB-2002-001

ES

HISPAANIA

ES01/02/05

ES

HISPAANIA

ES01/02/01

ES

HISPAANIA

ES05/02/12

ES

HISPAANIA

ES05/03/13

ES

HISPAANIA

ES07/02/02

ES

HISPAANIA

ES08/02/03

ES

HISPAANIA

ES09/02/09

ES

HISPAANIA

ES09/02/10

ES

HISPAANIA

ES13/02/08

ES

HISPAANIA

ES15/02/06

ES

HISPAANIA

ES17/02/07

ES

HISPAANIA

ES04/03/11

ES

HISPAANIA

ES04/03/14

ES

HISPAANIA

ES09/03/15

ES

HISPAANIA

ES01/04/16

ES

HISPAANIA

ES09/04/17

ES

HISPAANIA

ES09/06/18

FR

PRANTSUSMAA

38.193.01

GR

KREEKA

GR.1

GR

KREEKA

GR.2

HU

UNGARI

HU12MK001

IE

IIRIMAA

IRL-HBQ-1-2003 Unit A

IT

ITAALIA

003AL707

IT

ITAALIA

305/B/743

IT

ITAALIA

132BG603

IT

ITAALIA

170BG601

IT

ITAALIA

233BG601

IT

ITAALIA

068CR003

IT

ITAALIA

006FR601

IT

ITAALIA

054LCO22

IT

ITAALIA

I – 19/ME/01

IT

ITAALIA

119RM013

IT

ITAALIA

006TS139

IT

ITAALIA

133VA023

MT

MALTA

BQ 001

NL

HOLLAND

NL-13000

NL

HOLLAND

NL-13001

NL

HOLLAND

NL-13002

NL

HOLLAND

NL-13003

NL

HOLLAND

NL-13004

NL

HOLLAND

NL-13005

NL

HOLLAND

NL-13006

NL

HOLLAND

NL-13007

NL

HOLLAND

NL-13008

NL

HOLLAND

NL-13009

NL

HOLLAND

NL-13010

PL

POOLA

14084501

PT

PORTUGAL

05.01/CQA

PT

PORTUGAL

01.02/CQA


VI LISA

UURINGUD, PROOVIDE VÕTMINE JA ANALÜÜSIDE TEGEMINE LINDUDE GRIPI JA NEWCASTLE’I HAIGUSE AVASTAMISEKS

1.

Karantiini ajal peavad sentinell-linnud või kui sentinell-linde ei kasutata, siis imporditud linnud läbima järgmised menetlused.

a)

Sentinell-lindude kasutamise korral:

i)

võetakse vähemalt 21 päeva pärast nende karantiini panemist ja vähemalt kolm päeva enne karantiiniaja lõppu kõigilt sentinell-lindudelt vereproovid seroloogiliseks uuringuks;

ii)

kui sentinell-lindude punktis i osutatud proovide seroloogilised tulemused on positiivsed või ebaselged, tuleb imporditud lindudele teha viroloogiline uuring; kloaagi tampooniproov (või väljaheited) ja hingetoru/kitsa suuneelu tampooniproov tuleb võtta vähemalt 60 linnult või kui saadetis on väiksem kui 60 lindu, siis kõikidelt lindudelt.

b)

Kui sentinell-linde ei kasutata, tuleb imporditud linde uurida viroloogiliselt (seroloogiline uuring ei ole vajalik). Karantiiniaja seitsmendal kuni viieteistkümnendal päeval tuleb võtta hingetoru/kitsa suuneelu tampooniproov ja/või kloaagi tampooniproov (või väljaheited) vähemalt 60 linnult või kui saadetis on väiksem kui 60 lindu, siis kõikidelt lindudelt.

2.

Peale punktis 1 sätestatud proovide tuleb viroloogiliseks uuringuks võtta järgmised proovid:

a)

kloaagi tampooniproovid (või väljaheited) ja hingetoru/kitsa suuneelu tampooniproovid (võimaluse korral) kliiniliselt haigetelt lindudelt või haigetelt sentinell-lindudelt;

b)

soolesisaldisest, ajust, hingetorust, kopsudest, maksast, põrnast, neerudest või muudest ilmselt haigusest mõjutatud elunditest võimalikult kiiresti pärast surma kas;

i)

surnud sentinell-lindudelt ja kõikidelt surnult karantiini saabuvatelt või karantiini ajal surnud lindudelt, või

ii)

väikeste lindude kõrge suremuse korral suurtes saadetistes vähemalt kümnelt protsendilt surnud lindudelt.

3.

Kõiki karantiini ajal võetud proove tuleb viroloogiliselt ja seroloogiliselt uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikes laboratooriumides, kasutades lindude gripi puhul diagnostikakäsiraamatu ja Newcastle’i haiguse puhul maailma loomatervishoiu organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu diagnostilisi protseduure. Viroloogilise uuringu puhul võib ühe liitproovina kasutada kuni viit üksiku linnu proovi. Väljaheiteid võib liitproovina kasutada elundi- ja koeproovidest eraldi.

4.

Viiruse isolaadid tuleb esitada riigi tugilaborile.


Top