22.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 48/71

(1)

15. juuni 2004. aasta kirjas teatas Ühendkuningriigi kodanik komisjonile Shetlandi saarte nõukogu (Ühendkuningriigi riigiasutus Shetlandi saartel) antavast ebaseaduslikust abist. Komisjon palus 24. augusti 2004. aasta, 4. veebruari 2005. aasta, 11. mai 2005. aasta ja 16. detsembri 2005. aasta kirjas Ühendkuningriigil esitada teavet kõnealuse abi kohta. Ühendkuningriik saatis komisjonile täiendavat teavet 10. detsembri 2004. aasta, 6. aprilli 2005. aasta, 8. septembri 2005. aasta ja 31. jaanuari 2006. aasta kirjas.

(2)

13. septembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Ühendkuningriigile oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Ühendkuningriik esitas märkused kõnealuse juhtumi kohta 2006. aasta 16. oktoobri ja 2007. aasta 30. jaanuari kirjas.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas28. novembril 2006. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse abi kohta. Ühtki märkust ei esitatud.

(4)

Shetlandi saarte nõukogu tegi kalandussektorile toetusmakseid kahe üldise abimeetme raames nimetuste all „abi kalapüügi ja kalatöötlemissektorile” ning „abi kalakasvatussektorile”, mis tegelikult koosnesid mitmest eri tüüpi abikavast, üks nendest kavadest oli nn kalatehaste moderniseerimiskava.

(5)

Kalatehaste moderniseerimiskava (edaspidi „kava”) raames oli võimalik abi anda uute töötlemismasinate ja -seadmete ostmiseks ning kalatehaste ehitamiseks, moderniseerimiseks või laiendamiseks. Masinate või hoonete remont ei olnud siiski abikõlblik. Kasutatud seadmete remondiks anti abi üksnes eriasjaoludel ning sõltumatu laevamehaanik pidi neid kontrollima ja kinnitama, et seadmed on täielikult töökorras.

(6)

Toetust anti kuni 20 % ulatuses abikõlblikest kuludest, toetuse ülemmäär oli 20 000 Suurbritannia naelsterlingit alla 1 000 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse käibega tehastele, 25 000 Suurbritannia naelsterlingit 1 000 000 kuni 3 000 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse käibega tehastele ning 30 000 Suurbritannia naelsterlingit üle 3 000 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse käibega tehastele.

(7)

Alates 13. augustist 1993 kuni 15. detsembrini 2004 anti kava alusel toetust äriühingule Shetland Fish Products Limited. See on äriühing, kes tegeleb muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalajahu ja -õli tootmisega. Kõnealusele äriühingule maksti järgmisi toetusi:

(8)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et kava tingimused ja suurem osa antud abist olid ühisturuga kokkusobivad, kuna need vastasid nõukogu 21. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 3699/93 (millega kehtestatakse ühenduse poolt kalandus- ja akvakultuurisektori saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriumid ja kord) (4) ja nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord), (5) mis kehtisid asjaomaste toetuste andmise ajal.

(9)

Komisjon kahtles siiski äriühingule Shetland Fish Products Limited antud abi ühisturuga kokkusobivuses, kuna seda abi anti investeeringute tegemiseks selliste kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemisse ja turustamisse, mida kavatseti kasutada ja töödelda muul eesmärgil kui inimtoiduks, mis oli määruste (EÜ) nr 3699/93 ja (EÜ) nr 2792/1999 kohaselt keelatud.

(10)

Oma 16. oktoobri 2006. aasta vastuses esitas Ühendkuningriik täiendavat teavet äriühingule Shetland Fish Products Limited antud toetuste kohta.

(11)

Ühendkuningriik kinnitas, et kõnealusele äriühingule antud abi ei saa pidada vastavaks määrustes (EÜ) nr 3699/93 ja (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud nõuetele. Ta väitis, et kava haldavad asutused ei olnud toetuste kinnitamise ajal teadlikud sellest, et abi andmine kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemiseks ja turustamiseks, mida kavatsetakse kasutada ja töödelda muul eesmärgil kui inimtoiduks, oli kõnealuste määruste kohaselt välistatud.

(12)

Ühendkuningriik märkis siiski, et vähemalt üks tehtud investeeringutest, nimelt 3. septembril 1998. aastal antud 1 592 Suurbritannia naelsterlingi suurune toetus, oli seotud keskkonnaalaste täiendustega, tegemist oli ühe äriühingu tootmishoone renoveerimisega, mille eesmärk oli tihendada hoonet, vähendades seeläbi halvalõhnalist õhusaastet. Ühendkuningriigi väitel võis kõnealust abi pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 3699/93 III lisa punkti 2.0 alapunktile b.

(13)

Lõpetuseks väitis Ühendkuningriik, et kui komisjon teeb negatiivse otsuse, ei tohiks nõuda enne 2003. aasta 3. juunit antud toetuse tagastamist, kuna see oleks vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega. Sellega seoses viitas Ühendkuningriik komisjoni 3. juuni 2003. aasta otsusele 2003/612/EÜ, mis käsitleb laene püügikvoodi ostmiseks Shetlandi saartel (Ühendkuningriik) (6) ja komisjoni 7. detsembri 2005. aasta otsusele 2006/226/EÜ (äriühingu Shetland Leasing and Property Developments Ltd. investeeringud Shetlandi saartel (Ühendkuningriik)), (7) väites, et kuni 3. juunini 2003 käsitas Shetlandi saarte nõukogu õigustatult kõnealuseks toetuse maksmiseks kasutatavaid vahendeid pigem erasektori kui avaliku sektori omadena.

(14)

Esiteks tuleb kindlaks määrata, kas meedet saab pidada riigiabiks ja kui saab, siis kas meede on ühisturuga kokkusobiv.

(15)

Abi anti ühele kalandussektoris tegutsevale äriühingule ja on seetõttu valikulise iseloomuga. Abi andis Shetlandi saarte nõukogu riigi vahenditest äriühingule Shetland Fish Products Limited, kes otseselt konkureerib teiste kalandussektori äriühingutega nii Ühendkuningriigis kui ka muudes liikmesriikides. Seetõttu kahjustab kõnealune abi konkurentsi või ähvardab seda teha ja kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(16)

Ühendkuningriigi väitel kohaldati kahte üldkava enne Ühendkuningriigi ühinemist Euroopa Majandusühendusega. Igal juhul ei saanud Ühendkuningriik varasemate andmete puudumise tõttu tõendada, et abimeetmed olid olemas juba enne Ühendkuningriigi ühinemist Euroopa Majandusühendusega. Lisaks kinnitas Ühendkuningriik, et abikavasid on aastate jooksul muudetud ja et kõnealustest muudatustest ei ole komisjoni EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 (endise artikli 93 lõike 3) kohaselt teavitatud. Seetõttu tuleb abimeetmeid käsitada uue abina.

(17)

Määrusega (EÜ) nr 659/1999 ei ole sätestatud aegumistähtaega, mis on seotud sellise abi uurimisega, mis on ebaseaduslik kõnealuse määruse artikli 1 punkti f tähenduses, see tähendab mis on rakendatud ilma, et komisjonil oleks olnud võimalus jõuda otsusele kõnealuse abi kokkusobivuses ühisturuga. Kuid kõnealuse määruse artiklis 15 on sätestatud, et komisjonil on kümne aasta jooksul õigus abi tagasi nõuda ja et aegumistähtaeg algab päevast, millal ebaseaduslik abi abisaajale määratakse ja et selle tähtaja katkestab igasugune komisjoni võetud meede. Seda arvestades leiab komisjon, et käesoleval juhul ei ole mõtet uurida selle aegumistähtaja piiresse jäävat abi, see tähendab abi, mis on antud rohkem kui kümme aastat tagasi alates hetkest, kui komisjon sellega seoses mingeid meetmeid võttis.

(18)

Komisjon leiab, et käesoleval juhul katkestati see tähtaeg komisjoni poolt 24. augustil 2004 Ühendkuningriigile esitatud teabenõudega. See aegumistähtaeg kehtib seega abi suhtes, mis on abisaajatele antud enne 24. augustit 1994. Seetõttu hindab komisjon ainult abi, mis anti pärast 24. augustit.

(19)

Riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab mõnele EÜ asutamislepinguga ettenähtud erandile. Kalandussektorile antava riigiabi puhul võib riigiabi pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise 2004. aasta suuniste (8) (edaspidi „2004. aasta suunised”) tingimustele. Kõnealuste suuniste punkti 5.3 teise lõigu kohaselt „hinnatakse ebaseaduslikku abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses vastavalt abiprogrammi käivitanud haldusakti jõustumise ajal kehtinud suunistele”. Seetõttu tuleb kõnealuse abi hindamisel võtta aluseks abi kokkusobivus kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise 1997. aasta suunistega (9) (edaspidi „1997. aasta suunised”) ning kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise 2001. aasta suunistega (10) (edaspidi „2001. aasta suunised”).

(20)

1997. ja 2001. aastate suuniste punkti 2.3 kohaselt võib kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemisse ja turustamisse tehtavateks investeeringuteks antud abi pidada ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui abi andmise tingimused on võrreldavad määrustes (EÜ) nr 3699/93 ja (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud asjaomaste tingimustega ja on vähemalt sama ranged ning kui abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile kõnealuste määruste IV lisas sätestatud riiklike ja ühenduse toetuste kogumäära.

(21)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 3699/93 artiklile 11 ja selle III lisa punktile 2.4 ning määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklile 13 ja selle III lisa punktile 2.4 peavad abikõlblikud investeeringud olema seotud eelkõige hoonete ja seadmete ehitamise ja soetamisega, sellise uue varustuse ja uute seadmete soetamisega, mis on vajalikud kalasaagi- ja akvakultuuritoodete töötlemiseks ja turustamiseks alates nende lossimisest kuni lõpptoote valmimiseni, ning uute tehnoloogiate rakendamisega, mille eesmärk on eelkõige tõsta konkurentsivõimet.

(22)

Kõnealuste sätete kohaselt ei ole investeeringud abikõlblikud, kui need on seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemise ja turustamisega, erandiks on üksnes kala- ja akvakultuuritööstuse jäätmete käitlemisega, töötlemisega ja turustamisega seotud investeeringud.

(23)

Ühendkuningriik kinnitas, et kogu äriühingule Shetland Fish Products Limited antud abi oli seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemise ja turustamisega. Seetõttu ei vasta abi põhjenduses 22 nimetatud sätetele ja seega ka 1997. ja 2001. aastate suuniste tingimustele ning on sellest tulenevalt ühisturuga kokkusobimatu.

(24)

Ühendkuningriik märkis siiski, et 3. septembril 1998. aastal antud 1 592 Suurbritannia naelsterlingi suurune toetus oli mõeldud investeeringuteks keskkonnaalastesse täiendustesse, mis vastab määruse (EÜ) nr 3699/93 III lisa punkti 2.0 alapunktile b.

(25)

Määruse (EÜ) nr 3699/93 III lisa punkti 2.0 alapunkti b kohaselt peetakse abikõlblikuks selliste III jaotises osutatud valdkondades tehtud investeeringutega seotud abi, mille eesmärk on parandada hügieenitingimusi või inimeste ja loomade tervist, tõsta toote kvaliteeti või vähendada keskkonnasaastatust. Üks III jaotises käsitletud valdkondadest on kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemine ja turustamine (kõnealuse jaotise punkt 2.4). Seetõttu võib töötlemiseks ja turustamiseks ettenähtud investeeringuabi tõepoolest pidada kokkusobivaks, isegi kui see anti muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud toodete töötlemise ja turustamisega tegelevale äriühingule, juhul kui investeeringu eesmärk on vähendada keskkonnasaastatust.

(26)

Toetus anti selleks, et toetada ühe äriühingu tootmishoone renoveerimist eesmärgiga tihendada hoonet, vähendades seeläbi õhku eralduvaid halvalõhnalisi saasteaineid. Komisjon leiab, et kõnealust liiki abi võib pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 3699/93 III lisa punkti 2.0 alapunktile b ning et kõnealune 1 592 Suurbritannia naelsterlingi suurune toetus on seega ühisturuga kokkusobiv.

(27)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaselt peab komisjon ebaseadusliku abi kohta tehtud negatiivse otsuse korral otsustama, kas asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et abisaajalt abi tagasi saada.

(28)

Ühendkuningriik on tõstatanud küsimuse, et komisjon ei või nõuda abi tagastamist, kui tagastamine on vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega ja väidab, et nimetatud põhimõte kehtib kõnealusel juhtumil.

(29)

Kava rahastamisel kasutati samu vahendeid kui nende toetuste rahastamisel, mille kohta tegi komisjon otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ negatiivse otsuse, nagu on osutatud põhjenduses 13. Kõnealustel juhtudel leidis komisjon, et nimetatud vahendeid tuleb käsitada riigi ressurssidena EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Samal ajal möönis komisjon, et kõnealuste juhtumite konkreetsetes asjaoludes tekitasid Shetlandi ametiasutused ja organid mitme sündmuse kokkulangemise teel õiguspäraseid ootusi, et asjaomane fond on oma olemuselt erafond ja mis välistas ebaseadusliku riigiabi tagastamise.

(30)

Komisjon leiab siiski, et kõnealuse juhtumi korral ei saa otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ arvesse võetud asjaolusid kohaldada samal viisil ja et õiguspäraseid ootusi ei ole tekitatud. Komisjon märgib, et eelkõige näitavad Ühendkuningriigi tegevus ja väited selgelt, et abi andmise ajal olid vastutavad ametiasutused veendunud selles, et tegelikult on kava riigiabikava ja et kõnealuse abi suhtes kehtivad riigiabieeskirjad.

(31)

Sellise järelduseni jõudmisel juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et hoolimata otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ käsitletud abist koostati kõnealune kava tavapärase abikavana ja selles käsitletakse kaluritele antavaid otsetoetusi, mida otseselt eraldab Shetlandi saarte nõukogu. Lisaks nähtub kõnealuse juhtumi konkreetsest asjaoludest selgelt, et Ühendkuningriik leidis, et kava suhtes kohaldatakse riigiabieeskirju, kuna ta oli järjepidevalt kajastanud abikava raames tehtavaid kulutusi komisjonile ühenduse kohustuste kohaselt saadetud Ühendkuningriigi riigiabi aastaaruannetes. Õigupoolest nentis Ühendkuningriik, vastates oma 10. detsembri 2004. aasta kirjas komisjoni tõstatatud küsimustele, et „kavade raames tehtud toetusmakseid on paljude aastate jooksul märgitud riigiabi aastaaruandes ja igal aastal saadetud komisjonile vastavalt nõuetele” ning 6. aprilli 2005. aasta kirjas, et „meie ametiasutused tegutsesid paljude aastate jooksul heas usus ja olles veendunud, et kavad on riigiabieeskirjadega kooskõlas”.

(32)

Lähtuvalt nendest väidetest ja juhtumi asjaoludest leiab komisjon, et abi tagastamise nõuet ei saa pidada ühenduse õiguse üldpõhimõttega vastuolus olevaks. Sellest tulenevalt leiab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1, et Ühendkuningriik peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et kõnealuse kava alusel toetust saanutelt abi tagasi saada, ilma et see mõjutaks 24. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 875/2007 (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004) (11) reguleerimisalasse kuuluvaid juhtumeid.

(33)

Seoses sellega tuleb märkida, et määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad tõhusa konkurentsi taastamise tagamiseks kuuluma tagastatava abi hulka intressid. Intress tuleb arvutada komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (12) V peatüki kohaselt.

(34)

Komisjon palub Ühendkuningriigil saata talle tagasi lisatud küsimustik tagasinõudmismenetluse hetkeseisu kohta.

(35)

Võttes arvesse IV jaos esitatud hinnangut leiab komisjon, et Ühendkuningriik on kalatehaste moderniseerimiskava alusel andnud ebaseaduslikult abi äriühingule Shetland Fish Products Limited, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(36)

Komisjon leiab, et kõnealune abi on ühisturuga kokkusobimatu 13. augustil 1997. aastal, 7. jaanuaril 1999. aastal, 25. veebruaril 1999. aastal, 10. detsembril 1999. aastal, 19. jaanuaril 2001. aastal ja 15. detsembril 2004. aastal antud toetuste osas, mis moodustavad kokku 92 009 Suurbritannia naelsterlingit.

(37)

3. septembril 1998. aastal antud 1 592 Suurbritannia naelsterlingi suurust toetust peetakse ühisturuga kokkusobivaks,

a)

abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid), mis ei vasta määruses (EÜ) nr 875/2007 sätestatud tingimustele;

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus ning

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajale on antud korraldus abi tagasi maksta.