1.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 355/9

(1)

Pärast meetmete aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003 (2) (edaspidi “esialgne määrus”) muu hulgas 58,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu selliste Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärinevate ja CN-koodide ex 7307 93 11 (TARICi kood 7307931199), ex 7307 93 19 (TARICi kood 7307931999), ex 7307 99 30 (TARICi kood 7307993098) ja ex 7307 99 90 (TARICi kood 7307999098) alla kuuluvate rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmike (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel, impordi suhtes.

(2)

20. jaanuaril 2004 sai komisjon algmääruse artikli 13 lõike 3 kohase taotluse uurida väidetavat kõrvalehoidmist HRVst pärinevate toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. Taotluse esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee nelja ühenduse tootja nimel.

(3)

Taotluses väideti, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist HRVst pärinevate toruliitmike impordi suhtes on muutunud kaubanduse struktuur, mida näitab sama toote impordi märkimisväärne suurenemine Sri Lankast.

(4)

Väideti, et see muutus kaubanduse struktuuris tulenes HRVst pärinevate toruliitmike ümberlaadimisest Sri Lanka kaudu. Samuti väideti, et eelnimetatud tegevustele ei ole piisavat põhjendust ega muud majanduslikku õigustust peale selle, et HRVst pärinevate toruliitmike suhtes on kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud.

(5)

Lõpuks väitis taotluse esitaja, et HRVst pärinevate toruliitmike suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui hindade osas ning et esineb dumping, võrreldes eelnevalt HRVst pärinevate toruliitmike puhul kindlaks määratud normaalväärtusega.

(6)

Komisjon algatas määrusega (EÜ) nr 395/2004 (3) (edaspidi “algatamismäärus”) uurimise seoses väidetava kõrvalehoidmisega HRVst pärinevate toruliitmike impordi suhtes kehtestatud meetmetest Sri Lankast saadetavate toruliitmike impordi kaudu, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Sri Lankast pärinevatena või mitte, ning tegi vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 tolliasutustele kohustuseks registreerida Sri Lankast saadetavate ja CN-koodide ex 7307 93 11 (TARICi kood 7307931194), ex 7307 93 19 (TARICi kood 7307931994), ex 7307 99 30 (TARICi kood 7307993094) ja ex 7307 99 90 (TARICi kood 7307999094) alla kuuluvate toruliitmike import, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Sri Lankast pärinevatena või mitte, alates 4. märtsist 2004. Komisjon teavitas HRV ja Sri Lanka ametiasutusi uurimise algatamisest.

(7)

Küsimustikud saadeti HRV tootjatele/eksportijatele (Sri Lankas teadaolevaid tootjaid ei olnud), samuti ühenduse importijatele, kes olid taotluses nimetatud või komisjonile teada uurimisest, mille tulemusena kehtestati HRVst pärinevate toruliitmike impordi suhtes olemasolevad meetmed (edaspidi “eelmine uurimine”). Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Ükski HRV tootja ega eksportija ega ühenduse importija ei vastanud küsimustikule. Ükski Sri Lanka tootja ega eksportija ei andnud endast teada ega vastanud küsimustikule.

(9)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Kaubandusstruktuuri muutuse uurimiseks kasutati andmeid alates 2000. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(10)

Ükski Sri Lankast pärinevate toruliitmike tootja ega eksportija ei teinud uurimise käigus koostööd. Sri Lanka ametiasutused teatasid komisjonile, et Sri Lankas ei ole registreeritud ühtegi äriühingut, kes toodaks toruliitmikke algatamismääruses määratletud tähenduses. Ainus tagasiside importijatelt oli kinnitus selle kohta, et nad ei importinud Sri Lankast toruliitmikke. Importijatele ja Sri Lanka ametiasutustele selgitati, et koostööst keeldumine võib kaasa tuua algmääruse artikli 18 kohaldamise. Neile tehti teatavaks ka koostööst keeldumise tagajärjed.

(11)

Ükski HRV tootja ega eksportija ei teinud uurimise käigus koostööd.

(12)

Kõnealustele äriühingutele selgitati, et koostööst keeldumine võib kaasa tuua algmääruse artikli 18 kohaldamise. Neile tehti teatavaks ka koostööst keeldumise tagajärjed.

(13)

Väidetava meetmetest kõrvalehoidmisega seotud vaatlusalused tooted on põkk-keevitusel või muul otstarbel kasutatavad rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille maksimaalne välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11 (TARICi kood 7307931194), ex 7307 93 19 (TARICi kood 7307931994), ex 7307 99 30 (TARICi kood 7307993094) ja ex 7307 99 90 (TARICi kood 7307999094) alla.

(14)

Kuna ükski Sri Lanka osapool ei teinud koostööd ning arvestades järgmises punktis kirjeldatud kaubandusstruktuuri muutumist, tuleb vastupidiste tõendite puudumisel järeldada, et HRVst ühendusse eksporditavatel toruliitmikel ja Sri Lankast saadetavatel toruliitmikel on samad põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning samad kasutusotstarbed. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(15)

Nagu märgitud põhjenduses 4, tulenes kaubandusstruktuuri muutus väidetavalt kauba ümberlaadimisest Sri Lanka kaudu.

(16)

Kuna ükski Sri Lanka äriühing ei teinud uuringu käigus koostööd, tuli vastavalt algmääruse artiklile 18 määrata Sri Lankast ühendusse suunatud eksport kindlaks kättesaadavate andmete põhjal. Seepärast kasutati Sri Lankast ühendusse suunatud ekspordi hindade ja koguste kindlaksmääramisel Eurostati andmeid, mis olid kõige asjakohasemad kättesaadavad andmed.

(17)

Toruliitmike import Sri Lankast suurenes 0 tonnilt 2000. aastal 302 tonnile uurimisperioodi jooksul. Kõnealune import Sri Lankast algas 2002. aasta juulis, kui eelmine uurimine oli pooleli. Toruliitmike import HRVst ühendusse suurenes 44 tonnilt 2000. aastal 287 tonnile uurimisperioodi jooksul. Kõnealuse HRVst pärit ekspordi suurenemist tuleb siiski vaadelda koos ekspordi tasemega ajavahemikus, mida käsitles esialgne uurimine vastavalt määrusele (EÜ) nr 584/96 (4) Tegelikult moodustas HRV ekspordi maht uurimisperioodil alla 10 % mahust, mis eksporditi ajavahemikus, mida käsitles esialgne uurimine. Eespool toodut silmas pidades ning vastupidiste tõendite puudumisel leiti, et Sri Lankast saadetav import kompenseeris teatavat osa varem HRVst tulnud impordist.

(18)

Eespool esitatud andmete põhjal järeldatakse, et kaubandusstruktuuris on toimunud selge muutus, mis algas eelmise uurimise ajal, mille tulemusena kehtestati olemasolevad meetmed HRVst pärinevate vaatlusaluste toodete impordi suhtes, ja arenes kiirelt edasi pärast kõnealuste meetmete kehtestamist.

(19)

Ükski Sri Lanka ega HRV osapool ei teinud koostööd, seepärast järeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kuna kaubandusstruktuuri muutus toimus samal ajal, kui oli käimas eelmine uurimine, mille tulemusena kehtestati olemasolevad meetmed, tulenes kõnealune muutus HRVst pärinevate vaatlusaluste toodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust ning sellel ei olnud muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust algmääruse artikli 13 lõikes 1 määratletud tähenduses.

(20)

Seepärast järeldatakse, et täheldatud kaubandusstruktuuri muutuse põhjenduseks ei leitud muud kui HRVst pärinevate toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmine.

(21)

Eespool esitatud kaubavoogude analüüsi põhjal leiti, et ühenduse impordistruktuuri muutus oli seotud dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega. Kuni 2002. aasta juunini ei olnud ühenduse turul Sri Lankast deklareeritud importi. Pärast kõnealust kuupäeva suurenes Sri Lankast deklareeritud import märgatavalt, ulatudes uurimisperioodil 302 tonnini. See maht moodustab 0,6 % ühenduse tarbimisest eelmise uurimisega hõlmatud uurimisperioodil. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et vaatlusaluse toote import ühendusse jaguneb hulga eri ekspordiriikide vahel. Näiteks moodustas Sri Lanka osa uurimisperioodil 2,5 % kogu vaatlusaluse toote impordimahust, samal ajal kui sel aastal enim eksportinud riigi (Slovaki Vabariigi) osa oli 12 %. Lisaks sellele on Sri Lanka kokku 36 ekspordiriigi hulgast 12. vaatlusaluse toote importija ühendusse.

(22)

Koostöö ja vastupidiste tõendite puudumisel selgus Sri Lankast saadetavate toodete hindade puhul Eurostati andmetest, et Sri Lankast tuleva impordi keskmised ekspordihinnad uurimisperioodil olid madalamad kui i) HRV jaoks eelmise uurimise käigus kindlaks määratud keskmised ekspordihinnad ja ii) ühenduse tootmisharu hinnad. On tehtud kindlaks, et Sri Lanka impordihinnad olid üle 12 % madalamad kui HRV ekspordihinnad uurimisperioodil.

(23)

Eespool toodu põhjal järeldatakse, et kaubandusvoogude muutus koos Sri Lanka erakordselt madalate ekspordihindadega on kahjustanud dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju nii samasuguste toodete hindade kui koguste osas.

(24)

Selleks et teha kindlaks, kas seoses vaatlusaluste toodete ekspordiga Sri Lankast ühendusse uurimisperioodil esines dumpingut, kasutati vastavalt algmääruse artiklile 18 Eurostati andmetel põhinevaid ekspordihindu.

(25)

Algmääruse artikli 13 lõikes 1 nõutakse tõendeid dumpingu kohta, võrreldes samasuguste või sarnaste toodete jaoks varem kindlaks määratud normaalväärtustega. Eelmise uurimise käigus leiti, et Tai on HRVga võrdlemisel sobiv turumajandusriik normaalväärtuse kindlakstegemiseks.

(26)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hinnavõrdlust mõjutavaid erinevusi. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 korrigeeriti transpordi ja kindlustusega seonduvat. Muu teabe puudumise tõttu kõnealuste tegurite kohta kasutati taotluses sisaldunud andmeid.

(27)

Kui vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi eelmise uurimise käigus kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja käesoleva uurimisperioodi kaalutud keskmisi ekspordihindu, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, näitas see Sri Lankast saadetavate toruliitmike importi dumpinguhindadega. Kindlaksmääratud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, oli 34,3 %.

(28)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud meetmetest kõrvalehoidmist algmääruse artikli 13 lõikes 1 määratletud tähenduses, tuleks HRVst pärinevate toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid laiendada Sri Lankast saadetud samadele toodetele, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Sri Lankast pärinevatena või mitte.

(29)

Laiendatav tollimaks peaks olema esialgse määruse artikli 1 lõikes 2 kehtestatud tollimaks.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, kus sätestatakse, et registreeritud impordi suhtes kohaldatakse meetmeid alates registreerimise kuupäevast, tuleks sisse nõuda dumpinguvastane tollimaks Sri Lankast saadetud toruliitmike impordilt, mis saabusid ühendusse ja registreeriti vastavalt algatamismääruse artiklile 2.

(31)

Kõrvalehoidmine toimub väljaspool ühendust. Algmääruse artikli 13 eesmärk on võidelda kõrvalehoidmisega seotud juhtumite vastu, mõjutamata ettevõtjaid, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud selliste juhtumitega, kuid see ei sisalda erisätet nende tootjate kohtlemise kohta, kes on tõendanud, et nad ei ole seotud kõrvalehoidmise juhtumitega. Seepärast tuleks tootjatele, kes ei ole uurimisperioodil müünud vaatlusalust toodet ekspordiks ega ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes laiendatakse dumpinguvastast tollimaksu, kehtestada võimalus taotleda vabastust kõnealuse impordi suhtes kohaldatavatest meetmetest. Asjaomastelt tootjatelt, kes võiksid kaaluda taotluse esitamist vabastuse saamiseks laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust, tuleks nõuda küsimustiku täitmist, et komisjon saaks kindlaks teha, kas vabastuse andmine on võimalik. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud näiteks vaatlusaluse toote turuolukorda, tootmisvõimsust ja selle rakendatust, hanke- ja müügitegevust, piisava nõuetekohase põhjenduse või majandusliku õigustuseta tegevuse tõenäosust ja dumpingut tõendavat materjali. Komisjon korraldab tavaliselt ka kohapealse kontrollkäigu. Taotlus tuleb saata komisjonile viivitamata koos kogu asjakohase teabega, eelkõige võimalike muudatustega äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

(32)

Importijad võivad siiski kasu saada registreerimisest ja meetmetest vabastamisest, kui nende import pärineb eksportijatelt, kellele on antud selline vabastus, ja vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4.

(33)

Kui vabastus on põhjendatud, teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanud ettevõtjaid, et tagada määruses sätestatud tingimuste täitmine.

(34)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal nõukogu kavatses teha ettepaneku kehtiva lõpliku dumpinguvastase tollimaksu laiendamise kohta, ja neile anti võimalus arvamust avaldada. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate B

J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 295 65 05

Teleks: COMEU B 21877.