15.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/80

1.1

EMSK on seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas vastuvõetud tegevuskava sarnase kava vastuvõtmine, näitajate väljatöötamine ja kvantitatiivsete eesmärkide seadmine liikmesriikidele paljudes kokkulepitud prioriteetsetes valdkondades oleks õige viis edasiliikumiseks ja edu saavutamiseks, mille tulemusel realiseeruksid võrdsed võimalused ka puuetega inimeste jaoks.

1.2

EMSK kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma usaldusväärsete ja ühtsete näitajate ning kvantitatiivsete eesmärkide kogumisele iga statistikavaldkonna ja määratletud poliitiliste eesmärkide raames, mille iga liikmesriik peaks saavutama teatud aja jooksul. Käesolevas dokumendis eelnevalt mainitud statistilised katsed ei ole leidnud toetust Euroopa tasandil ja neist ei ole välja kasvanud alalist korrapäraselt mõõdetavat näitajat, näiteks sotsiaalse kaasatuse näitajate raames. Kõnealune toetus ja korrapärane mõõtmine on vajalik mistahes ühtse poliitika seisukohalt.

1.3

EMSK kutsub puuetega tegelevat kõrgetasemelist töörühma üles toetama andmete kogumise prioriteetide nimekirja, mis põhineb ISTATis juba olemasolevatel põhinäitajatel (1). ning vajab ajakohastamist.

1.4

Liikmesriigid peaksid jätkama oma jõupingutusi, kogumaks puuete kohta andmeid, mis põhinevad soovitavalt korrapäraselt, näiteks iga kahe aasta tagant avaldatavatel uurimustel. Rahvusvahelise tasandi koostöö Washingtoni rühmaga määratluste alal peab jätkuma.

1.5

Euroopa tööjõuvaatlus peaks saavutatud edusamme korrapärasemalt hindama. Sotsiaalkaitse ja tööhõive komitee töösse võiks tulevikus sõltumatute üksikute algatuste asemel kuuluda süstemaatiliselt uuritavad näitajad.

1.6

Seega kutsub EMSK Euroopa Komisjoni üles lisama Eurostati uurimustesse puuet käsitleva sidusa mooduli, mis sisaldaks eespool nimetatud elemente, ning esitama korrapäraselt aruandeid, mis võimaldaksid nõuetekohaselt hinnata poliitikaid ja määratleda prioriteete.

1.7

Liikmesriikide puuetega inimeste organisatsioonid tuleks kaasata vastava riigi seisukohalt esmatähtsate näitajate väljatöötamisse. Ühtlustatud näitajate määratlemine ja andmete kogumine võimaldavad vahetada parimate tavade lahendusi liikmesriikide vahel, sest rakendatud algatuste tõhusus on mõõdetav.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) tervitab eesistujariigi Portugali taotlust koostada arvamus teemal „Puuet käsitlevate näitajate ühtlustamine”. Eesistujariik Portugal on otsustanud anda oma panuse sellesse, et Euroopa Liidul oleks võimalik saada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid puuetega inimeste kaasatuse hindamiseks.

2.2

Puuetega inimesed moodustavad üle 15 % rahvastikust ja nende osakaal suureneb ühiskonna vananedes. See tähendab, et laienenud Euroopa Liidus on enam kui 50 miljonit puuetega inimest (2). Euroopa sissetulekut ja elamistingimusi käsitleva statistika 2005. aasta ülevaates ei võeta arvesse puuetega lapsi, eakaid või hooldeasutustes elavaid puuetega inimesi.

2.3

Et ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud sotsiaalsed õigused, sh inimeste vaba liikumine, teostuksid ka puuetega inimeste osas, tuleb meetmeid ja olukordi hinnata ja võrrelda ühistel alustel kõigis liikmesriikides. See on esimene samm sellise poliitika väljatöötamise ja rakendamises suunas, millega puuetega inimestele tagatakse samad õigused kui puueteta inimestele.

2.4

Näitajad, millega mõõdetakse liikmesriikide edusamme puuetega inimeste kaasamisel ühiskondlikku ellu, on mitmesugused: juurdepääs ehitistele, osalemine tööturul, juurdepääs haridusele — kui nimetada vaid üksikuid. Liikmesriikide meetmete ja nende mõju hindamine kõnealuses valdkonnas on olulise tähtsusega.

3.1

Hiljuti vastuvõetud puuetega inimeste õigusi käsitlevas ÜRO konventsioonis sedastatakse paljud tungivad vajadused puuetega seotud küsimuste süvalaiendamise edendamiseks. Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid neid põhimõtteid tunnustama, ratifitseerides viivitamatult kõnealuse konventsiooni. Et Euroopa Liit tegutseks kooskõlas Euroopa Komisjoni poolt allkirjastatud ÜRO konventsiooni eesmärkide ja põhimõtetega, peab Euroopa Liit rakendama asjakohaseid meetmeid. Kõiki riike ja Euroopa Liitu tuleks samuti kutsuda üles allkirjastama ÜRO konventsiooni vabatahtlikku lisaprotokolli.

3.2

Euroopa puuetega inimeste tegevuskavas (3) seatakse ambitsioonikad eesmärgid: võrdset kohtlemist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel käsitleva direktiivi (2000/78/EÜ) täielik rakendamine, puuetega seotud küsimuste süvalaiendamise tõhustamine ühenduse asjaomases poliitikas ning juurdepääsu parandamine kõigi jaoks. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tuleb edusamme mõõta näitajate abil, millega hinnatakse iga poliitilise prioriteedi puhul igas liikmesriigis saavutatud edu ja mis võimaldavad seada mõõdetavaid eesmärke.

3.3

2000. aasta novembris vastuvõetud direktiiviga 2000/78/EÜ keelatakse puuetega inimeste diskrimineerimine tööhõive ja kutseõppe valdkonnas. Direktiivi liikmesriikidepoolse rakendamise hindamine, kui välja jätta selle õigusaktidesse ülevõtmise küsimus, on siiski problemaatiline, kuna ükski kättesaadavatest võrreldavatest andmetest ei võimalda hinnata puuetega inimeste tööhõive taseme suurenemist, kui seadust hakatakse rakendama igas liikmesriigis.

3.4

Euroopa Nõukogu tegevuskava puuetega inimeste täieliku osalemise kohta seab paljudes ühiskonna- ja poliitikavaldkondades mitmeid konkreetseid eesmärke, mis puudutavad kõiki 46 liikmesriiki ja mille täitmist tuleb jälgida. Edusammude mõõtmise näitajate väljatöötamiseks on moodustatud redaktsioonirühm.

3.5

Lissaboni strateegiaga on Euroopa Liidule seatud ambitsioonikad eesmärgid, mis hõlmavad tööhõive taseme ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamist. Kõnealuseid eesmärke ei ole võimalik saavutada konkreetsete meetmeteta, mille abil on võimalik kõrvaldada puuetega inimeste ees seisvad takistused nende juurdepääsul tööhõivele ja teenustele ning mis võimaldavad nende täielikku integreerumist ühiskonda.

3.6

Kõigis poliitikavaldkondades, mis mõjutavad puuetega inimesi ja võivad parandada nende kaasatust ühiskonda ning lihtsustada nende juurdepääsu õigustele, on vajalikud näitajad edusammude mõõtmiseks ning selleks, et tagada ammendav ülevaade Euroopa tasandil võetud eri meetmete tulemustest. Samuti tuleb hinnata kehtivaid seadusi nende muutmiseks või parandamiseks.

4.1.1

EMSK väljendab kahetsust puuet käsitlevate näitajate puudumise pärast ja täpsemalt selle pärast, et Euroopa Liidu tasandil ei ole võetud poliitilist kohustust leppida kokku poliitikate toetamise ja hindamise ühistes näitajates.

4.1.2

EMSK märgib, et Eurostat on käivitanud mitmeid huvitavaid projekte ja algatusi, mille eesmärk on arendada korrapärast ja kooskõlastatud andmekogumist puuete eri aspektide kohta kõikjal Euroopas. Aastatel 1994–1996 läbiviidud tervist puudutav Euroopa Ühenduse majapidamisküsitlus (ECHP) hõlmas väikest moodulit puude kohta, mis avaldati taskuraamatu vormis. 2002. aastal hõlmas Euroopa tööjõuvaatlus (LFS) moodulit puuetega inimeste tööhõive kohta, et võimaldada kooskõlastatud ja ühtlustatud andmete esitamine ÜRO statistikaosakonna (UNSD) Washingtoni rühma kohtumisel. Samuti on Eurostat käivitanud puuete määratluse Euroopa projekti (EDM).

2002. aastal leppisid Euroopa sotsiaalstatistika valdkonna juhid kokku raamistiku osas ühtlustatud tervisealaste andmete korrapäraseks kogumiseks uuringute ja/või uuringumoodulite abil (Euroopa terviseuuringute süsteem — EHSS). Sellega seoses leppisid liikmesriigid 2006. aasta lõpus kokku Euroopa tervishoiualase küsitluse (European Health Interview Survey — EHIS) küsimustiku osas. Esimene küsitlusetapp toimub aastatel 2007–2009. Küsitluses uuritakse puuete eri aspekte. Puuet kajastatakse muutujana ka sissetulekut ja elamistingimusi käsitlevas statistikas (4).

Eurostati 2007. aasta tööprogramm hõlmab tööd Euroopa statistikasüsteemis (ESS) (5), et arendada edasi puudeid ja sotsiaalset kaasatust puudutavat ühenduse statistikat. Töö eesmärk on koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega pakkuda usaldusväärseid ja võrreldavaid statistilisi andmeid, mis on vajalikud puuetega inimeste olukorra jälgimiseks. 2008. aasta keskpaigaks peaks Eurostati rahalisel toel valmima uus puuet ja sotsiaalset integratsiooni käsitlev uuringumoodul katseliseks rakendamiseks liikmesriikides.

Kogu selles arendustöös kasutatakse alusena Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kehtestatud rahvusvahelist funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (International Classification of Functioning, Disability and Health — ICF).

4.1.3

Rahvusvahelisel tasandil osaleb Eurostat puude statistikaga tegeleva Washingtoni rühma liikmena puuet käsitlevate globaalsete näitajate väljatöötamisel, mis põhinevad ICF-l (6). Euroopa Nõukogu on välja andnud metoodilise juhendi sotsiaalset ühekuuluvust puudutavate sotsiaalsete näitajate väljatöötamise kohta (7).

4.1.4

Määruse ettepanek ühenduse statistika kohta rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas loob raamistiku sellekohasteks tulevasteks meetmeteks. Määrust võib rakendada puuet käsitlevate andmete kogumiseks, muutes olukorda, kus andmete kogumine liikmesriikides toimub ilma asjaomase õigusliku aluseta.

4.2.1

ÜRO konventsiooni artiklis 31 sätestatakse, et riigid peavad koguma asjakohast teavet, sealhulgas ka statistika- ja uurimis- andmeid, mis võimaldaksid neil välja töötada ja rakendada konventsiooniga kooskõlas olevaid poliitikaid. EMSK soovitab Euroopa Liidu liikmesriikidel seda põhimõtet hoolsalt järgida.

4.2.2

EMSK tervitab eespool nimetatud algatusi, kuid väljendab kahetsust sidususe ning kõnealuseid algatusi koguvate kokkulepitud poliitiliste näitajate puudumise pärast. Nimetatud näitajad võimaldaksid analüüsida puuetega inimeste olukorda, määratleda nende vajadusi ning hinnata poliitikate ja õigusaktide mõju.

4.2.3

Tuleb seada näitajad tööhõive taseme mõõtmiseks, et paremini mõista lahendamist vajavaid küsimusi ning töötada välja asjaomased meetmed. 2006. aasta kevadine Euroopa Ülemkogu toonitas taaskord selliste meetmete vajadust, mis võimaldaksid suurendada puuetega inimeste tööhõive määra.

4.2.4

Euroopa diskrimineerimisvastase poliitika direktiivi ning eri liikmesriikide õigusaktide mõju hindamine on vajalik poliitiliste ja õiguslike meetmete paremaks kujundamiseks tulevikus.

4.2.5

Diskrimineerimist puudutavate andmete kogumine peab jätkuma koos teiste valdkondade näitajatega, mis käsitlevad juurdepääsu kaupadele ja teenustele, tööhõivet, sotsiaalset kaasatust jne, et tagada ühtne ülevaade puuetega inimesi mõjutavatest probleemidest ja nende vastasmõjust.

4.2.6

Sotsiaalne kaasatus on samuti valdkond, kus on vaja täiendavat hindamist, et paremini mõista puuetega inimeste sotsiaalse tõrjutuse keerukaid põhjuseid. Mõõta tuleb selliseid tegureid nagu sissetulek, aga ka osalemine ühiskonnaelus (esindatus, juurdepääs ühendustele, vabatahtlik töö, poliitika jne) ning tervishoiuteenuste, hariduse, kultuuri, kommunikatsioonivahendite ja sotsiaalteenuste kättesaadavus.

4.2.7

Olemasolevad parimad tavad, nagu Euroopa parkimiskaart, peaksid olema eeskujuks uute sarnaste lahenduste juurutamisel. Neid lahendusi ei ole võimalik saavutada ilma asjakohaseid ja võrreldavaid andmeid sisaldavate näitajateta, mis on mõeldud puuetega inimeste sotsiaalse kaasatuse mõõtmiseks.

4.3.1

Liikmesriikidest andmete kogumine eesmärgiga hinnata puuetega inimeste kaasamise taset toimub praegu ilma ühiseid näitajaid puudutava Euroopa tasandi kokkuleppeta, v.a andmete kogumine avatud kooskõlastusmeetodi ja Euroopa Ühenduse tervisenäitajate kontrolli raames. Liikmesriikidele tuleks ka rohkem selgitada, miks andmete kogumine puudega seonduvate küsimuste kohta on olulise tähtsusega.

4.3.2

SILCi uurimus sisaldab Euroopa Liidus elavate puuetega inimeste hinnangulist arvu, kuid välja on jäetud hooldeasutustes elavad inimesed, puuetega lapsed ja eakad, mis vähendab arvu olulisust.

4.3.3

Puude määratlused on igas riigis erinevad ning neid tuleks laiendada, et need hõlmaksid ka näiteks vaimsete terviseprobleemidega inimesi, keda riiklikus statistikas sageli ei kajastata. Puuetega inimeste rühmade kirjeldamisel tuleks lähtuda ÜRO konventsiooni artikli 1 lõikest 2, et luua ühtne alus klassifikatsioonile, milliseid rühmi loetakse puuetega inimeste kategooriasse kuuluvaks.

4.3.4

Puuetega inimesed moodustavad heterogeense rühma, mis muudab keeruliseks hindamiskriteeriumide seadmise. Seega peaksid näitajad arvestama puuete erinevust, samuti poliitikavaldkondi, mis mõjutavad puuetega inimeste elu, ning määratlema takistused, mis takistavad puuetega inimeste täielikku osalemist ühiskonnas.