15.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/59

1.1

Muutusi kaubanduses ja rahvamajanduste suurenevat integreerumist maailma kaubandussüsteemi põhjustab lai valik tegureid. Üks olulisemaid on sealjuures tootmise rahvusvahelise jaotumise areng, mis on toonud kaasa selle, et tootmisprotsessi eri etappides kaubeldakse üha suurema hulga vahetoodetega (kaubad ja teenused). Vahetoodetega kauplemine on tööstuse muutuste üks olulisemaid tõukejõude ning rahvusvahelise tööjaotuse erivorm.

1.2

Selles kontekstis mõõdetakse allhanget vahetoodete väliskaubavoogudega. See erineb tavapärasest määratlusest ning kattub teatud määral tootmise välismaale viimisega (offshoring), mistõttu võiks eristamise huvides kasutada ka määratlust „offshore allhange”.

1.3

Offshore allhankel on mitmeid põhjuseid. Madalad tööjõukulud (madalamad palgad ja/või sotsiaalkaitse) on arutlusel olevaist ilmselt kõige tuntumad. Lisaks on oluline roll tooraine hindadel ja lähedusel uutele kasvavatele turgudele. Kuid offshore allhanke tõukejõuks võivad olla ka kulueelised, mis saavutatakse tänu leebematele keskkonnaalastele õigusaktidele, või maksueelised.

1.3.1

Offshore allhanke nähtus ei ole uus areng, vaid see on sünonüüm töö jaotamisel põhinevale tootmisele, mille puhul spetsialiseeruvad ettevõtted sellele, mida nad kõige paremini ja kõige kulutõhusamalt oskavad. Infotehnoloogia ja odav teabevahetus kiirendavad neid arenguid ja võimaldavad piiriülest kaubandust paljudes valdkondades — eelkõige teenustesektoris.

1.3.2

Odav ja tõhus transpordisüsteem on offshore allhanke põhieeldus.

1.4

Täna ülemaailmselt kaubeldavate kaupade maht on 15 korda suurem kui 1950. aastal ja ülemaailmne SKT on kolmekordistunud. Ülemaailmne teenustekaubandus on praeguseks saavutanud kaupadega sarnased kasvumäärad ning kasvab kiiremini kui SKT. Teenuste osakaal rahvusvahelises kaubanduses on peaaegu 20 %.

1.5

Ajavahemikus 1992–2003 kasvas vahetoodete osakaal (52,9 %-lt 54,1 %-ni) ja kapitalikaupade osakaal (14,9 %-lt 16,6 %-le) koguimpordis, samas kui tarbekaupade osakaal pisut langes. Vahetoodete hulgas toimub selge nihe detailide ja komponentide kategooria poole.

1.6

Ka piirkondlikul tasandil on arengud väga erinevad. Kui vahetoodete osakaal 15-liikmelise ELi, Jaapani ja USA impordis on langenud, siis Hiinas, Kagu-Aasias ja ELi uutes liikmesriikides (10) on see tõusnud.

1.7

Teenustekaubanduse kiire kasv on toimunud eelkõige „muude teenuste” kategoorias, kuhu kuuluvad majandusega seotud teenused. Nende hulgas on eriti dünaamilised finants-, arvuti- ja infoteenused. Teenuste allhankest võidavad USA, 15-liikmeline EL ja India, kusjuures India on kõige rohkem kasu saanud.

1.8

Kokkuvõttes on Euroopa Liit edukalt säilitanud juhtpositsiooni maailmakaubanduses, seda nii kaupade kui teenuste sektoris. Euroopa majandus on turuliider paljudes keskmise tehnoloogiatasemega tööstuse valdkondades ja kapitalimahukate kaupade osas. Põhjust muretsemiseks annavad suurenev kaubandusbilansi defitsiit Aasiaga ja ELi pigem nõrk tulemuslikkus info- ja sidetehnoloogia (IST) valdkonnas.

1.9

Offshore allhange suurendab kaubandust, mis viib heaolu üldise tõusuni. Kuid komitee teadvustab endale, et sealjuures ei teki mitte ainult võitjad, vaid ka kaotajad ning kaotajaid on tavaliselt kergem määratleda, sest neile avaldub mõju kohe (nt need töötajad, kes töökoha kaotavad).

1.10

Arvestades, et arengud vahetoodete kaubanduses on Euroopa Liidu jaoks kokkuvõttes positiivsed, tuleb toetada ELi positiivset ja aktiivset hoiakut vabasse, kuid õiglasse maailmakaubandusse ja aktiivset globaliseerumisstrateegiat. ELis tuleb erilist tähelepanu pöörata seeläbi saavutatavate eeliste jaotusele.

1.11

Euroopa Liit peab tegutsema maailmakaubanduse õiglaste tingimuste ja (majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt) jätkusuutliku arengu nimel.

1.12

EL peaks endale oma tugevaid külgi teadvustama ning neid edasi arendama. Just eespool nimetatud keskmise tehnoloogiatasemega valdkondadele on tihti iseloomulik kõrge uuendussuutlikkus. Lisaks on kindlasti vaja teha ka investeeringuid uute valdkondade seadmetesse ja ideedesse.

1.13

Offshore allhanke arengut arvestades on tungivalt vaja enam ning diferentseeritud analüüse. Komitee soovitab komisjonil käivitada kõnealused analüüsid, mis peaksid sisaldama ka võimalikke lühikese ja keskmise perspektiivi stsenaariume, ning nendesse kaasata asjaomased sidusrühmad. Niisugused analüüsid võivad olla ka osa valdkondlikest uuringutest uue tööstuspoliitika raames ning moodustada aluse aruteludele valdkondlikus sotsiaaldialoogis.

1.14

Olulised vastused Euroopa väljakutsetele seoses maailmakaubanduse integratsiooni ja Euroopa tootmise üha kasvava välismaale viimisega on Lissaboni strateegias. Siinjuures rõhutab komitee kohanemis- ja konkurentsivõimelise Euroopa seisukohalt järgmisi otsustavaid punkte globaliseerumisprotsessis:

2.1

Muutusi kaubanduses ja rahvamajanduste suurenevat integreerumist maailma kaubandussüsteemi põhjustab lai valik tegureid (kaubanduse liberaliseerimine, vähenevad transpordi- ja teabevahetuskulud, suurenevad sissetulekud, kasvav rahvusvaheline tööjaotus jne). Üks olulisemaid tegureid on sealjuures tootmise rahvusvahelise jaotumise areng, mis on toonud kaasa selle, et tootmisprotsessi eri etappides kaubeldakse üha suurema hulga vahetoodetega (kaubad ja teenused). Siinkohal allhankeks nimetatava vahekaubanduse kasv kutsub esile paljude tootmisprotsesside ümberstruktureerimise globaalsel ja piirkondlikul tasandil ning leiab aset ka paljudes teenustesektori valdkondades.

2.2

Eri suundadest avaldatakse üha suuremat survet tööstusriikide traditsioonilistele suhtelistele eelistele töötajate erialases kvalifikatsioonis ja tehnilises oskusteabes toodete või tootmisprotsesside kohta. Sellises kiirelt muutuvas keskkonnas seisab EL silmitsi arvukates majandusharudes ja suure lisaväärtusega teenustesektoris esile kerkinud uute konkurentidega. Sellest tulenevalt kasvavad kiires tempos ELi ettevõtete ees seisvad väljakutsed.

2.3

Vahetoodetega kauplemine on tööstuse muutuste üks olulisemaid tõukejõude ning rahvusvahelise tööjaotuse erivorm, mis tõrjub kiiresti välja globaliseerumise traditsioonilised vormid. Ilmselgelt võimaldab turgude globaliseerumine, mis on seotud tehniliste edusammudega, teatud toote tootmisprotsessi killustamist arvukateks üksteisele järgnevateks eel- ja järeletappideks, mis on tavaliselt jaotatud paljudesse riikidesse.

2.4

Käesoleva arvamuse eesmärk on uurida ühelt poolt seda, mil viisil tõukab ülemaailmset kaupade ja teenuste allhanke nähtust tagant eelkõige Aasia riikide (eriti Hiina ja India) areng ning samuti uute ELi liikmesriikide integratsioon. Teiselt poolt on arvamuse eesmärk välja selgitada, kas ja kui haavatav on EL uute, globaalselt toimivate kaubandusjõudude ja nendega seotud suhteliste eeliste ülemaailmse muutumise suhtes, eelkõige turgudel, kus ELil on praegu juhtpositsioon. Need on esmajoones valdkonnad, millele on iseloomulikud keskmise tehnoloogiatasemega ja kapitalimahukad kaubad, nt auto- ja ravimitööstuses ning eriseadmete tootmises.

2.5

Arvamuses ei käsitleta ümberpaigutamise nähtust, kuna see on juba olnud komitee teiste arvamuste teema.

2.6

Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et tegemist on tööstuse huvitava nähtusega, mis sunnib ELi ettevõtteid edasi arendama oma suhtelisi eeliseid, millest nad seni kasu on saanud, kuid mis ei ole enam tagatud, seda ka mitte täiesti uutes majandusharudes, nagu teenustemajandus. Kõnealuse arenguprotsessi uurimisega oleks võimalik analüüsida praeguseid ja tulevasi nõrku sektoreid ning anda ELi majandusharudele viiteid õigete otsuste langetamiseks.

3.1

Järgneva analüüsi lähtealus on oktoobris 2006 väljaande „Economic Papers” 259. numbris avaldatud Euroopa Komisjoni majandus- ja rahanduspoliitika peadirektoraadi uuring (1).

3.1.1

Uuringus kaetakse ajavahemik 1990–2003, mis on huvipakkuv seetõttu, et 1990ndate aastate alguses toimusid maailmakaubanduses Euroopa jaoks olulised muutused. Hiina Rahvavabariik sisenes jõulisemalt rahvusvahelisse kaubandusse, mis lõpuks viis Hiina ühinemiseni Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Ühisturu edasine elluviimine tõi kaasa integratsiooni süvenemise ELis. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide poliitiline ja majanduslik avanemine ning nende ühinemine ELiga viis siseturu laienemisele. Kõnealuse perioodi alguses kuulus Euroopa Liitu 12 liikmesriiki, täna on neid 27.

3.1.2

Samal ajal toimusid Indias, Venemaal ja Ladina-Ameerikas (eelkõige Brasiilias) olulised muutused, mille tulemuseks oli tugevam positsioon maailmakaubanduses.

3.1.3

Kuna perioodi kohta pärast 2003. aastat ei olnud kõnealuse uuringu lõpetamise ajaks veel usaldusväärseid andmeid, siis ei saa hilisemate arengute kohta kindlaid väiteid esitada. Võib oletada, et uuringus ELi 10 uue liikmesriigi kohta esitatud suundumustega sarnased suundumusi võib täheldada ka Bulgaaria ja Rumeenia puhul. Lisaks näitab tekstiilitööstuse näide, et toimuv arengu kiirus pigem suureneb.

3.2

Täna on ülemaailmselt kaubeldavate kaupade maht 15 korda suurem kui 1950. aastal ja ülemaailmne SKT on kolmekordistunud. Ülemaailmne teenustekaubandus on praeguseks saavutanud kaupadega sarnased kasvumäärad (alates 1990. aastast keskmiselt umbes 6 % aasta kohta) ning kasvab kiiremini kui SKT. Teenuste osakaal rahvusvahelises kaubanduses on peaaegu 20 %.

3.2.1

Kui areng on kokkuvõttes pigem stabiilne, siis võib täheldada selgeid erinevusi eri toodete ja teenuste kategooriate kasvumäärades.

3.2.2

Nagu sissejuhatuses märgitud, on rahvusvaheline tööjaotus maailmakaubanduse üks olulisi tõukejõude. Tööjaotus viib alati vahekaubanduse kasvuni (kaubad ja teenused). Kasvav vahekaubandus (nt pooltooted, detailid ja komponendid) või ka allhange peegeldab paljude tootmisprotsesside reorganiseerimist globaalsel/piirkondlikul tasandil — vastandina riiklikule tasandile — ja on otseste välisinvesteeringute voo tohutu kasvu peegelpilt, olles suurenenud 5 %-lt maailma SKTst 1980. aastal rohkem kui 15 %-le 1990ndate aastate lõpuks. Sealjuures ei ole mitte iga otsene välisinvesteering allhankega seotud.

3.2.3

Globaalsed tootmissüsteemid koos tõhusate info- ja sidetehnoloogiate arenguga, mis viivad allhankeni või teisisõnu vertikaalse spetsialiseerumiseni, mõjutavad ka paljusid teenustesektori valdkondi.

3.2.4

Tootmisprotsessi rahvusvaheliseks muutmine piirkondlikul või globaalsel tasandil tingib tööstuse- ja ettevõtetesisese kaubanduse kasvu. Riigi teatud tööstusharu eksport sõltub üha rohkem vahetoodete impordist, mis toodetakse samas sektoris või rahvusvahelise ettevõtte tütarettevõttes.

3.3.1

Kui kasutatakse ÜRO majanduse põhikategooriate klassifikaatorit, siis saab tooteid eristada nende lõpliku kasutamise järgi (nt vahetooted, tarbekaubad või kapitalikaubad).

3.3.2

Ajavahemikus 1992–2003 kasvas vahetoodete osakaal (52,9 %-lt 54,1 %-ni) ja kapitalikaupade osakaal (14,9 %-lt 16,6 %-le) koguimpordis, samas kui tarbekaupade osakaal pisut langes. Vahetoodete hulgas võib täheldada selget nihet detailide ja komponentide kategooria poole, mis on eriti iseloomulik info- ja sidetehnoloogia valdkonnale ning autotööstusele.

3.3.3

Ka piirkondlikul tasandil on arengud väga erinevad. Kui vahetoodete osakaal 15-liikmelise ELi, Jaapani ja USA impordis on langenud, siis Hiinas, Kagu-Aasias ja ELi uutes liikmesriikides (10) on see tõusnud.

3.4

Nendest vaatlustest jäävad välja 15-liikmelise ELi kaubandus ja arengud. Siiski tuleb märkida, et see on ELi liikmesriikides eraldi kaugelt kõige suurem osa (kaks kolmandikku kuni 80 %). Selles kontekstis mõõdetakse allhanget niisiis ainult vahetoodete väliskaubavoogudega. See erineb tavapärasest määratlusest ning kattub teatud määral tootmise välismaale viimisega (offshoring), mistõttu võiks eristamise huvides kasutada ka määratlust „offshore allhange”.

4.1

Ettevõtted otsustavad äritegevuse või selle osade välismaale ümberpaigutamise kasuks väga erinevatel põhjustel. Praegu näib kõige olulisem põhjus olevat madalamad tööjõukulud. Lisaks on oluline roll ka teguritel, nagu madalamad tooraine hinnad ja lähedus uutele kasvavatele turgudele. Madal tootlikkus, ebakindlad õigussüsteemid, infrastruktuuri puudulikkus, ebasoodsad kaubandustingimused (nt tollid, standardid), puudulikud kontrollivõimalused ja probleemidele reageerimine võivad kõnealust otsust negatiivselt mõjutada.

4.2

Tootmisrajatiste ümberpaigutamine ning eriti toodete hankimine, mida ettevõtted algselt ise tootsid, ei ole uued arengud. Kohaliku tööjõu asendamine võõrtööjõuga on tööstusriikides käibiv tava juba pikki aastaid. Allhanke nähtus on põhimõtteliselt sünonüüm töö jaotamisele ja ettevõtetele, kes jäävad konkurentsivõimeliseks ja teadvustavad kulusid, spetsialiseerudes sellele, mida nad kõige paremini oskavad. Uus on aga see, et info- ja sidetehnoloogiad on viimastel aastatel muutnud võimalikuks uute teenustekategooriate (või kaupade tootmise) terves ulatuses ümberpaigutamise. Nii võimaldavad infotehnoloogia ja odav teabevahetus ettevõtetel praegu suurema osa nende tegevuste ümberpaigutamist, mida saab edastada/teostada digitaalselt, nt IT-tugi, toetusfunktsioonid, kõnekeskused, tarkvara programmeerimine ning teatud teadus- ja arendustegevuse funktsioonid.

4.2.1

Lisaks on IST võimaldanud täiendavat allhanget kaupade tootmisel, kuna vahetooteid saab nüüd sujuvalt hankida mitmelt hankijalt. Täppisajastatud tarnetega (just-in-time) tootmistehnikad sõltuvad suurel määral ISTst, et eri tootjate üksikute detailide ja komponentide tootmist ja tarnet suuremate või väiksemate vahemaade tagant üheaegselt koordineerida.

4.3

Allhange võib tavaliselt olla seotud tootmise viimisega välismaale. Tootmise välismaale viimine võib toimuda üksikute ülesannete ülekandmisena ühe organisatsiooni siseselt välismaal paiknevasse asukohta või sõltumatule hankijale.

Nagu juba mainitud, ei ole tegemist täiesti uue nähtusega, vaid pigem on IST kiire areng ja sellega seotud teabevahetuskulude vähenemine võimaldanud arvukate tegevusetappide lülitamist piiriülesesse teenuste liikumisse. Tänapäeval on võimalik välismaale suunata ülesanded, nagu tehniliste jooniste koostamine arhitektuuris, röntgenpiltide tegemine radioloogide poolt või teatud õigusalased teenused. Nii on IST areng laienenud rahvusvahelisele kaubandusele, kuna seeläbi on vähenenud tehingukulud ning kaubelda saab täiesti uute asjadega. Need mõjud sarnanevad 1950ndatel aastatel rahvusvahelise konteinersüsteemi sisseviimisega kaasnenud mõjudega, millega kaasnes samuti rahvusvahelise kaubanduse hoogustumine (2).

4.4

Käesoleva arvamuse keskmes on offshore allhange. Üldistes poliitilistes aruteludes aetakse seda tihti segamini välismaiste otseinvesteeringutega. Näiteks on suundumusi, mida tihtipeale käsitletakse allhanke/tootmise välismaale viimise vormidena, kuid mis tegelikult on osa ettevõtete laienemisest välismaale asjaomaste välisturgude kohapeal teenindamiseks. Selgitamaks välja, kas tootmisrajatiste osalise ümberpaigutamise puhul on tegemist tootmise välismaale viimisega, tuleb kindlaks teha, milliseid turge teenindatakse. Ettevõtete laienemine välismaale ainsa eesmärgiga teenindada välisturge (horisontaalsed välismaised otseinvesteeringud) ei avalda tingimata — ka mitte lühiajaliselt — negatiivset mõju koduriigi tööhõivele. Vastupidi, see võib mõjuda äärmiselt positiivselt asjaomase ettevõtte peakorteri rentaablusele ja tööhõivele.

4.5

Loomulikult ei ole need vaid madalad tööjõukulud (madalad palgad ja/või sotsiaalkaitse) ja turgude lähedus, mis mõjutavad ettevõtteid tootmise ümberpaigutamise kasuks otsustama. Põhjus võib olla ka madalamates kuludes, mis tulenevad leebematest keskkonnaalastest õigusaktidest ja maksueelistest. Piltliku ja huvitava näite hiljutisest tootmise viimisest välismaale pakuvad Euroopa tsemenditööstuse arengud. Mõned Euroopa tsemenditootjad viisid klinkri tootmise Hiinasse Euroopa energiahindade tõusu tõttu, mis oli osaliselt tingitud ELi heitkogustega kauplemise süsteemist, ning CO2 heitkoguseid puudutavate otseste piirangute tõttu tööstusele.

4.6

Kokkuvõttes on odav ja tõhus transpordisüsteem offshore allhanke põhieeldus.

5.1

Allhanget määratleti uuringus kui tootmisetappide ümberpaigutamist välistele tarnijatele või oma tegevuskohta väljaspool ELi. Allhange kajastub järgmistes tegurites:

6.1

Ülemaailmne teenustekaubandus on 1990ndate aastate keskpaigast kiirelt kasvanud. See saavutas kaupadega kauplemisele sarnased kasvumäärad ning kasvab seega kiiremini kui SKT. Teenuste osakaal kogu SKTs tõusis 3,8 %-lt 1992. aastal 5,7 %-ni 2003. aastal.

6.2

Kui transpordi ja turismi valdkonna kasvumäär on SKT kasvuga samal tasemel, siis toimub kiire kasv teenustekaubanduses „muude teenuste” kategoorias. Sellesse kategooriasse kuuluvad majandusega seotud teenused. Nende hulgas on eriti dünaamilised finants-, arvuti- ja infoteenused.

6.3

Kui võrrelda netotulemusi (eksport miinus import), siis võidavad teenuste allhankest USA, 15-liikmeline EL ja India, kusjuures India on suhtelises arvestuses kõige rohkem kasu saanud.

7.1

Kokkuvõttes on Euroopa Liit alates 1990ndatest aastatest edukalt säilitanud juhtpositsiooni maailmakaubanduses, seda nii kaupade kui teenuste sektoris. Osaliselt tuleneb see sellest, et 1990ndate aastate globaalse järelejõudmisprotsessi investeeringumahukas etapp andis eelise neile tööstusharudele, mis toodavad kapitalimahukaid kaupu, milles EL on suhteliselt tugeval positsioonil. EL on turuliider paljudes keskmise tehnoloogiatasemega tööstusharudes ja kapitalimahukate kaupade osas. Eriti tugevad on ülemaailmne autotööstus, ravimitööstus, eriseadmete ning finants- ja majandusteenuste valdkond.

7.1.1

ELi väliskaubanduse ülejääk tõusis ajavahemikus 1992–2003 0,5 %-lt 1,5 %-le SKTst ning aitab SKT tõusule märkimisväärselt kaasa.

7.1.2

ELi oluline tugevus on kahtlemata siseturg, mis taustana ei paku mitte ainult stabiilset õigusraamistikku, vaid ka suurt koduturgu. Laienemise tulemusena viidi osa tootmist uutesse liikmesriikidesse.

7.1.3

Uuring näitab, et teatud tootmisvaldkondades, nagu nt autotööstuses, võib offshore allhanke suundumuste puhul täheldada protsessi piirkondlikku kontsentreerumist (15-liikmelisest EList uutesse liikmesriikidesse; USAst Mehhikosse ja Brasiiliasse; Jaapanist Kagu-Aasiasse ja Hiinasse). See on seletatav eelkõige geograafilisest kaugusest tulenevate kuludega (nt transpordikulud). Uute tehnoloogiate ja teenuste valdkonnas on neil kuludel siiski väiksem roll.

7.2

Uurimuses tuuakse välja ka mõned valdkonnad, mis annavad põhjust muretsemiseks. Geograafilisest küljest on see suurenev kaubandusbilansi defitsiit Aasiaga üldiselt ja tehnoloogilisest küljest ELi pigem nõrk tulemuslikkus info- ja sidetehnoloogia valdkonnas. Eriti tuleb siin silmas pidada asjaolu, et mõned arengumaad püüdlevad väärtusahelas kiire tõusu poole ja investeerivad seetõttu palju teadus- ja arendustegevusse ning haridusse.

7.2.1

Aasia senine edu maailmakaubanduses tulenes valdavalt tootmisvaldkondadest, nagu IST, mis oli Euroopa seisukohast vähem oluline kui näiteks auto-, ravimi- või keemiatööstus. Viimasel 15 aastal on paljud Aasia riigid spetsialiseerunud IST valdkonna toodete ekspordile (3). Võib oletada, et need riigid pöörduvad tulevases arengus tööstusharude poole, kus seni on domineerinud Euroopa Liit (nagu selgub tekstiilitööstuse näitest).

7.2.2

EL ja Hiina täiendavad teineteist tugevalt oma kaubandusstruktuurides: EL on spetsialiseerunud keskmise kuni kõrge tehnoloogiatasemega valdkondadele ja kapitalikaupadele, samas kui Hiina tugevad küljed on madala tehnoloogiatasemega ja tööjõumahukad tootmisvaldkonnad ning ISTga seotud tootmisvaldkonnad. Selline täiendavus viib Euroopa Liidu jaoks vahetult soodsate kaubandustingimusteni, nii et paljud ELi liikmesriigid saavad praegu selget kasu oma hinnakujundusvõimalustest tärkava majandusega riikide suhtes, nagu Hiina. Need tulemused näitavad, et tärkava majandusega riikide, nagu Hiina järelejõudmisprotsessil võivad olla positiivsed mõjud mõlemale poolele, millega kaasneb sissetuleku tugev kasv ühe inimese kohta nii tööstus- kui arenguriikides.

7.2.3

Teenuste ümberpaigutamine Indiasse on praegu (veel) makromajanduslikult väheoluline.

7.3

Keskmises ja pikas perspektiivis võivad Euroopa Liidul tekkida järgmised väliskaubandusprobleemid:

7.3.1

ELi hea tulemuslikkus 1990ndatel aastatel tuleneb suures osas maailmakaubanduse liberaliseerimise esialgsest investeeringumahukast etapist, mis ei saa lõpmatuseni jätkuda.

7.3.2

EL on nõrk mitmetes kõrgtehnoloogia valdkondades, eelkõige IST tööstuses.

7.3.3

Aasia areneb potentsiaalseks konkurendiks mõnedes ELi peamistes majandusharudes. Hiina madalate kuludega tootjad hakkavad tõenäoliselt valitsema mitmetes madala tehnoloogiatasemega tööjõumahukates tööstusharudes. Selle mõjud ELile on suuremad kui USAle või Jaapanile.

8.1

Offshore allhankega kasvab kaubandus, seda tihti uute tootetüüpide ja uute majandusharude kaudu. Teooriast ja empiirilistest uuringutest on teada, et kaubandus suurendab heaolu, mistõttu peaks ka offshore allhange oletatavasti tooma kaasa ülemaailmse heaolu tõusu. See hinnang muutub siiski keerukamaks, kui arvestada asjaolu, et teatud toodete tootmise välismaale viimise põhjuseks olevad kulueelised võivad tuleneda leebematest keskkonnaalastest õigusaktidest ning sellel võivad omakorda olla globaalsed keskkonnamõjud. Kuid kui asi ei ole nii, siis võime oletada, et tootmise välismaale viimine suurendab heaolu. Siiski on teada, et kaubandus tekitab tihtipeale nii kaotajaid kui võitjaid ning sellega seoses tekib küsimus, kes on Euroopas üha sageneva tootmise välismaale viimise protsessi võitjad ja kes kaotajad.

8.1.1

Loomulikult võib ettevõte otsus paigutada teatud tegevus ümber, osutuda ettevõtte seisukohast halvaks otsuseks. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Klientidele ei pruugi meeldida, et neid teenindab välismaal asuv kõnekeskus või ei saa ettevõtted teatud asjaoludel nõutava kvaliteedi ja määratud ajaga vahetooteid, lisaks võivad tekkida kultuurilised arusaamatused ettevõtte ja klientide vahel või piiriüleselt või satub salastatud teave konkurentide kätte.

8.1.2

Esmalt tuleb siiski lähtuda sellest, et ettevõtte (või ametiasutuse) otsus viia teatud ülesannete täitmine välismaale või kasutada offshore allhanget rakendub edukalt. Kes on sellisel juhul võitjad ja kes kaotajad?

8.2.1

Euroopa ettevõtted, kes kasutavad tootmise välismaale viimist ja offshore allhanget.

Neil on võimalus säästa kulusid peamiselt madalamate tööjõukulude kaudu. Pikemas perspektiivis on nende ettevõtete käsutuses uus erialaspetsialistide potentsiaal, seda nii otse nende enda ümberpaigutatud rajatiste kui ka kaudselt kohalike tarnijate offshore allhanke kaudu. Lisaks on hästireguleeritud tööturgudega Euroopa riikide ettevõtetel kunagi võimalus oma offshore asukohtade kaudu paindlikult oma tööjõutaset hallata. Lisaks on võimalik, et offshore asukohtadest arenevad uued turud. Seesuguste kohapealsete tootmispaikadega võivad Euroopa ettevõtted toota kaupu ja osutada teenuseid hindadega, mis võimaldavad müüki madalate palkadega riikides.

8.2.2

Euroopa riigid, kes tarnivad tooteid ja teenuseid tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke raames.

12 uue liikmesriigi ühinemisega 2004. ja 2007. aastal on ELil nüüd mitmeid suuri tarnijaid, kes tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke raames tooteid ja teenuseid tarnivad. Kuid ka mõned 15-liikmelise ELi riigid, eelkõige Iirimaa, saavad kasu offshore tootmispaigana. Tarnivate riikide kasu on ilmselge: lühiajalised eelised on töökohtade loomine ja investeeringute ligimeelitamine, samas kui pikaajalised eelised on tehnoloogia ja oskuste siire kohalikule rahvastikule, mis kaasneb ettevõtete otsusega tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke kasuks.

8.2.3

Tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke raames tarnitud toodete ja teenuste tarbijad.

Ümberpaigutatud toodete ja teenuste lõpptarbijad saavad kasu toodete madalatest hindadest. Näiteks hinnanguliselt on pooljuhtide ja mälukaartide 1990ndatel aastatel toimunud hinnalangusest 10–30 % tingitud IT riistvaratööstuse globaliseerumisest. Lisaks saavad tarbijad kasu ka paljude teenustevaldkondade pikematest lahtiolekuaegadest, nt võimalus helistada ettevõtte Bangalore's asuvasse kõnekeskusesse pärast kella 17.00 GMT. Hinnalangused tingivad vastavalt tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke ulatusele inflatsiooni languse ja seeläbi suurema ostujõu.

8.3.1

Euroopa töötajad, kes kaotavad töökoha tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke tõttu.

Selged ja otsesed kaotajad on Euroopa töötajad, kes kaotavad oma töökoha tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke tõttu. Sealjuures on töökoha kaotanud inimeste puhul tegemist tugevalt mõjutatud, kuid suhteliselt väikese ja kontsentreeritud rühmaga. Samas on tootmise välismaale viimisest ja offshore allhankest võitvate inimeste rühm oluliselt suurem ja mitmekesisem, samas on üksikisikute (väljaarvatud ehk ettevõtete) individuaalsed eelised suhteliselt väikesed. Selline võitjate ja kaotajate asümmeetria muudab tootmise välismaale viimise poliitilise majanduse sarnaseks enamiku teiste vabakaubanduse ja impordi konkurentsi puudutavate aruteludega. Nõukogu poolt komisjoni survel loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi näol on Euroopa Liidul instrument kõnealuse rühma toetamiseks, kuigi ehk piiratud vahenditega.

8.3.2

Euroopa ettevõtted, kes suuda tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke parimaid tavasid üle võtta.

Euroopa peamine probleem on praegu tootlikkuse väike kasv. Globaliseerumise kiirenedes dikteeritakse konkurentsi kaudu üha rohkemates sektorites tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke strateegiaid. Ettevõtted, kes pole suutelised oma äritegevust tootmise välismaale viimise ja offshore allhanke rakendamisega teatud vahetoodete või tegevusetappide puhul ümber struktureerima, jäävad ebasoodsasse olukorda konkurentsis kolmandate riikide ja ELi ettevõtetega, kes seda suudavad. See tähendab, et nad võtavad väiksema kasvu riski ja lõpuks tõrjutakse nad kas täielikult turult välja või nad peavad kogu tootmise välismaale ümber paigutama, mis põhjustab mõlemal juhul tõenaoliselt suuremat töökohtade kadumist kui tootmise välismaale viimine või offshore allhange varasemal hetkel.

9.1

Komitee on maailmakaubandust ja globaliseerumist üldiselt käsitlenud mitmetes varasemates arvamustes (4), viimati arvamuses „ELi väljakutsed ja võimalused globaliseerumise kontekstis” (REX/228 — raportöör Henri Malosse). Kõnealuses arvamuses toetab komitee muuhulgas ühist globaliseerumisstrateegiat, ülemaailmset õigusriiki, kaubanduse tasakaalustatud ja vastutustundlikku avamist, kiiremat integratsiooni ning inimlikku globaliseerumist.

9.1.1

Arvestades ka seda, et arengud vahetoodete kaubanduses on ELi jaoks kokkuvõttes positiivsed, tuleb toetada ELi positiivset ja aktiivset hoiakut vabasse maailmakaubandusse ja aktiivset globaliseerumisstrateegiat. Sealjuures tuleb erilist tähelepanu pöörata nii seeläbi saavutatavate eeliste jaotusele kui ka poliitilisele arutelule. Euroopa Liit peab sealjuures tegutsema maailmakaubanduse õiglaste tingimuste ja (majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt) jätkusuutliku arengu nimel.

9.1.2

ELi kaubanduspoliitika tuleb tugevamini suunata sotsiaalsete ja keskkonnastandardite parandamisele kogu maailmas ning tuleb leida poliitiline lähenemisviis, milles on ühendatud solidaarsus ja isiklikud huvid ning millest saavad kasu kõik. Mittetariifsed kaubandustõkked tuleb kaotada kogu maailmas, eelkõige seal, kus Euroopa ettevõtteid diskrimineeritakse. Offshore allhankega seoses rõhutab komitee oma nõudmist intellektuaalomandi parema kaitse järele.

9.1.3

Praegune arutelu kliimamuutuse, kasvuhoonegaaside heitmete ja säästva arengu üle viib üha uute seisukohtadeni paljude globaliseerumise aspektide kohta. Arenguriigid osutavad sellele, et nad vajavad rohkem abi puhta tehnoloogia kasutamisel või suutlikkuse suurendamist. Suurema tähelepanu osaliseks saab puhaste, säästlikemate transpordivahendite kasutamine, eriti meretranspordis (kus võimalik). Keskkonnakaalutlused etendavad edaspidi suuremat rolli otsustes tootmiskohtade tulevase asukoha ja sellele järgneva kaupade müügi üle. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles pühendama kliimamuutuse üldise arutelu kaubandusega seotud aspektide analüüsile valdkondades, kus ta seda veel ei tee.

9.2

Esmalt peaks EL endale oma tugevad külgi teadvustama ning neid edasi arendama. Just eespool nimetatud keskmise tehnoloogiatasemega valdkondadele on tihti iseloomulik kõrge uuendussuutlikkus. Lisaks on kindlasti vaja teha ka investeeringuid (nii materiaalseid kui ideelisi) uutesse valdkondadesse. 7. raamprogrammis (2007–2012) on mõned sellised võimalused. Seda teed tuleks jätkata ja tõhustada (5).

9.3

Arvestades offshore allhanke valdkonna kiiret arengut, on tungivalt vaja enam ning diferentseeritud (sektorid, piirkonnad) analüüse. Eriti kuna käesolevas arvamuses mainitud uuring annab vaid väga üldise pildi ning selles ei käsitleta viimaseid arenguid.

9.3.1

ELi hiljutise laienemisega on tekkinud uued võimalused rahvusvahelisteks allhangeteks uutest Ida-Euroopa liikmesriikidest. Kuna nii võitjad kui ka kaotajad kuuluvad ELi, on vaja olukorda hoolikalt analüüsida. Kui leiame, et rahvusvahelised allhanked uutest ja tulevastest liikmesriikidest mõjutavad ühtekuuluvusstrateegiat positiivselt, oleks loogiline uurida ELi asjaomaste finantsvahendite edasisi arengusuundi.

9.3.2

Ka allhanke edasiste mõjude kohta tööhõivele ja kvalifikatsioonile ei ole üksikasjalikke uuringuid.

9.3.3

Komitee soovitab komisjonil käivitada kõnealused analüüsid, mis peaksid sisaldama ka võimalikke lühikese ja keskmise perspektiivi stsenaariume, ning nendesse kaasama asjaomased sidusrühmad. Ettevõtetes otsuste langetajate hulgas läbi viidud küsitlused annavad osaliselt teistsuguse pildi kui kaubandusstatistika.

9.3.4

Niisugused analüüsid võivad olla ka osa valdkondlikest uuringutest uue tööstuspoliitika raames. Need võiksid olla aluseks aruteludele valdkondlikus sotsiaaldialoogis, millega saab viimasele anda täiendava vahendi muutusega toimetulemiseks ja selle ennetamiseks. (vt CCMI/EMSK erinevaid arvamusi).

9.4

Olulised vastused Euroopa väljakutsetele seoses maailmakaubanduse integratsiooni ja Euroopa tootmise üha kasvava välismaale viimisega on Lissaboni strateegias. Siinjuures rõhutab CCMI kohanemis- ja konkurentsivõimelise Euroopa seisukohalt järgmisi otsustavaid punkte globaliseerumisprotsessis:

9.4.1

Siseturu edasiarendamine ja laiendamine eesmärgiga optimeerida kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumist, annab olulise panuse konkurentsi tugevdamisse ning hoogustab seega ettevõtlust, uuendustegevust ja majanduskasvu.

9.4.2

Siseturgu on võimalik lõpule viia alles siis, kui õigusaktid reaalselt ja õigesti üle võetakse ning need on jõustunud. Komisjon ja nõukogu peavad tagama, et liikmesriigid sellega ei viivitaks.

9.4.3

Euroopa maalimaturul püsimisel on otsustavad ELi tehnoloogiaarendus ja investeeringute soodustamine. Sel viisil tõuseb kvalifitseeritud töökohtade arv Euroopas ning EL muutub ettevõtetele ja investeeringutele atraktiivseks asukohaks.

9.4.4

Investeeringute soodustamiseks on vajalik kulutõhus ja lihtne patendimenetlus. Praegu on patendi taotlemine leiutiste kaitseks kogu Euroopa Liidus märgatavalt kallim ja keerulisem kui USA patendi puhul. Sisse tuleb viia kulutõhus Euroopa Liidu patent.

9.4.5

Saavutamaks võimalikult lühikese ajaga Lissaboni strateegia eesmärk, et teadus- ja arendustegevuse investeeringud moodustavad 3 % SKTst, on vaja teha kooskõlastatud jõupingutusi. Nagu komisjoni poolt 11. juunil 2007 avaldatud teaduse, tehnoloogia ja investeeringute võtmearvudest selgub, on 85 % eesmärgi täitmise mahajäämusest tingitud ettevõtete vähestest investeeringutest. Samal ajal on teadus- ja arendustegevuse suurt intensiivsust võimalik saavutada siis, kui erasektori suure panusega kaasnevad avaliku sektori suured investeeringud. ELi avalik sektor (liikmesriigid) peab seega jätkuvalt investeerima teadus- ja arendustegevusse, et erasektori teadus- ja arendustegevuse alased tegevused jätkuvalt areneksid. Lisaks peaksid valitsused viima sisse uuendusliku rahastamispoliitika investeeringute soodustamiseks teadus- ja arendustegevusse.

9.4.6

Investeeringud info- ja sidetehnoloogiasse edendaksid halduse tõhusust ja kiiret sidet tarbijate ja turgude vahel. Prioriteet peab olema lairiba internetiühenduse ulatusliku võrgu arendamine.

9.5

Kõnealuses protsessis on erilise tähtsusega tööhõivepoliitika. Ühelt poolt on oluline, et offshore allhanke tõttu töökoha kaotanud inimesed leiaksid uue töökoha ning teiselt poolt peavad säilima nõudmised töötajate kvalifikatsioonile ja kohanemisvõimele. Just töötajad, kes kaotavad töökoha ümberpaigutamise tõttu, leiavad üha raskemini uue töökoha. Veel mõne aasta eest oli tavaliselt võimalik uus töökoht leida kolme kuni nelja kuuga. Praegu võib see protsess venida mitmeid aastaid, sest üha rohkem töömahukat tootmist paigutatakse ümber ja sobivat asendust peaaegu ei pakuta. Euroopa majandusliku konkurentsivõime võti on paindlik, hea väljaõppega ja motiveeritud tööjõud.

9.5.1

Seetõttu rõhutab komitee siinkohal Wim Koki aruande (6) järeldusi seoses:

9.5.2

Kiirelt muutuvas maailmas kasutusele võetav uus tehnoloogia vananeb siiski kiiresti. Euroopa riikide valitsused peavad tagama, et nende kodanikud suudavad uute oludega kohaneda, et kõik saaksid võimaluse. Tungivalt on vaja ajakohast tööturu- ja sotsiaalpoliitikat, mis oleks suunatud šansside ja töölesaamise võimaluste edendamisele oskuste vahendamise ning meetmete kaudu töötajate kohanemisvõime ning ümberõppevõimaluste ja geograafilise liikuvuse suurendamiseks. Selle raske ülesande lahendamisel on otsustava tähtsusega, et liikmesriigid töötaksid välja ja viiksid ellu riikliku üld- ja kutsehariduspoliitika, mis põhineb investeeringutel haridusse ja elukestvasse õppesse, et inimesed oleksid suutelised kohanema muutuste ja uute suhteliste eelistega valdkondadega. Nagu Lissaboni strateegias rõhutatakse, peaks see hõlmama uusi põhioskuseid, nagu arvutioskus, võõrkeeled, tehnoloogiline kultuur, ettevõtlikkus ja sotsiaalsed oskused.

9.6

Lisaks töötajate kvalifikatsioonile on väga oluline, et offshore allhange ei põhjustaks täiendavat oskusteabe äravoolu. Tuleb säilitada selline keskkond, mis muudaks Euroopa atraktiivseks teadus- ja arendustegevuse asukohaks. Lisaks tuleb üle vaadata ülikoolide (eelkõige loodusteaduste ja tehnilised valdkonnad) roll, nende Euroopa võrgustik ning nende koostöö majandussektoriga.

9.7

Euroopa konkurentsivõime alus on esmajoones teadusel põhinev uuenduslik majandus ja solidaarne ühiskonnamudel, mis tagab tugeva ühtekuuluvuse. Madalate sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega konkurentsis ei saa Euroopa võita.

—

REX/182 — „Globaliseerumise sotsiaalne mõõde”, märts 2005.

—

REX 198 — „WTO kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamine”, oktoober 2005.

—

SOC/232 — „Tööelu kvaliteet, tootlikkus ja tööhõive globaliseerumise ning demograafiliste muutuste kontekstis”, september 2006.

—

REX/228 — „ELi väljakutsed ja võimalused globaliseerumise kontekstis” mai 2007.