1.   Käesoleva määrusega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) nende kolmandate riikide kodanike jaoks, kellelt ei nõuta välispiiride ületamiseks või lennujaama transiidi eesmärgil viisat („viisanõue“), et oleks võimalik hinnata, kas nende kolmandate riikide kodanike viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Sel eesmärgil nähakse ette reisiluba ning reisiloa andmise või selle andmisest keeldumise tingimused ja kord.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriikide määratud ametiasutused ja Europol teha otsinguid ETIASe kesksüsteemis säilitatavates andmetes terroriaktide või muude nende pädevusalasse kuuluvate raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste kolmandate riikide kodanike suhtes:

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste isikute suhtes:

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „välispiirid“– määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõikes 2 määratletud välispiirid;

2)   „õiguskaitse“– terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine;

3)   „teise astme kontroll“– määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 13 määratletud teise astme kontroll;

4)   „piirivalveasutus“– piirivalveametnik, kellele on liikmesriigi õiguse kohaselt tehtud ülesandeks teostada kontrolle piiril, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 11;

5)   „reisiluba“– käesoleva määruse kohaselt tehtud otsus, mis on nõutav selleks, et käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud kolmandate riikide kodanikud vastaksid määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud sisenemise nõuetele ning milles tõdetakse,

6)   „julgeolekuoht“– mis tahes liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid ähvardav oht;

7)   „ebaseadusliku sisserände oht“– oht, mis on seotud kolmanda riigi kodanikuga, kes ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/399 artiklis 6;

8)   „suur epideemiaoht“– Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelistes tervise-eeskirjades või Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) poolt määratletud epideemiaohuga haigused ja muud nakkushaigused või nakkuslikud parasitaarhaigused, kui nende kohta kehtivad liikmesriikide kodanike suhtes kohaldatavad kaitsesätted;

9)   „taotleja“– artiklis 2 osutatud kolmanda riigi kodanik, kes on esitanud taotluse reisiloa saamiseks;

10)   „reisidokument“– pass või sellega samaväärne dokument, mis lubab selle kasutajal ületada välispiire ning kuhu võib kanda viisa;

11)   „lühiajaline viibimine“– viibimine liikmesriikide territooriumil määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 tähenduses;

12)   „viibimisaja ületaja“– kolmanda riigi kodanik, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumil lühiajalise viibimise kestusega seotud tingimusi;

13)   „mobiilseadmetele mõeldud rakendus“– tarkvararakendus, mida kasutatakse mobiilseadmetes, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid;

14)   „päringutabamus“– vastavus, mis saadakse võrreldes ETIASe kesksüsteemi taotlustoimikus salvestatud isikuandmeid artiklis 33 nimetatud konkreetsete ohunäitajatega või isikuandmetega, mis on salvestatud kirjesse, faili või hoiatusteatesse, mis on registreeritud ETIASe kesksüsteemis, muus ELi infosüsteemis või artikli 20 lõikes 2 nimetatud andmebaasis (ELi infosüsteemid), Europoli andmetes või Interpoli andmebaasis, kus ETIASe kesksüsteem päringut teeb;

15)   „terroriakt“– õigusrikkumine, mis vastab ühele direktiivis (EL) 2017/541 osutatud õigusrikkumisele või on sellega samaväärne;

16)   „raske kuritegu“– õigusrikkumine, mis vastab ühele raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud õigusrikkumistele või on sellega samaväärne, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

17)   „Europoli andmed“– Europoli poolt määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgil töödeldud isikuandmed;

18)   „elektrooniliselt allkirjastatud“– nõusoleku kinnitamine vastava lahtri märgistamisega taotluse vormis või nõusolekutaotluses;

19)   „alaealine“– alla 18-aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik;

20)   „konsulaat“– liikmesriigi 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonis määratletud diplomaatiline või konsulaaresindus;

21)   „määratud asutus“– asutus, kelle liikmesriik on määranud vastavalt artiklile 50 vastutama terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise või uurimise eest;

22)   „immigratsiooniasutus“– pädev asutus, kes vastutab liikmesriigi õiguse alusel ühe või mitme järgneva tegevuse eest:

2.   Määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 2 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui isikuandmeid töötlevad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning eu-LISA.

3.   Määruse (EL) 2016/679 artiklis 4 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 4 punktides a–e sätestatud eesmärkidel.

4.   Direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 3 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 4 punktis f sätestatud eesmärkidel.

1.   ETIASe infosüsteemi töötab välja ja selle tehnilise juhtimise tagab Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet („eu-LISA“).

2.   ETIASe infosüsteem koosneb järgmisest:

3.   ETIASe kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, vedajate võrguvärav ja sidetaristu jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ühtsete riiklike liideste, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi veebiteenuse ning määruses (EL) 2017/2226 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi sidetaristu riist- ja tarkvara komponente.

4.   Komisjonile võtab artiklis 89 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõike 2 punktis g osutatud turvalise konto teenuse nõuded.

1.   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis luuakse ETIASe kesküksus.

2.   ETIASe kesküksus töötab ööpäev läbi seitse päeva nädalas ning selle ülesanded on järgmised:

3.   ETIASe kesküksus avaldab igal aastal tegevusaruande. Aruanne sisaldab:

Tegevuse aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile järgmise aasta 31. märtsiks.

1.   Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse ETIASe riiklikuks üksuseks.

2.   ETIASe riiklikul üksusel on järgmised ülesanded:

3.   Liikmesriigid annavad ETIASe riiklikele üksustele piisavalt vahendeid, et nad saaksid täita oma ülesandeid järgides käesolevas määruses sätestatud tähtaegu.

1.   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis luuakse nõuandev ETIASe taustakontrollinõukogu. Sellesse kuulub üks esindaja igast ETIASe riiklikust üksusest, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametist ning Europolist.

2.   ETIASe taustakontrollinõukoguga konsulteerivad:

3.   ETIASe taustakontrollinõukogu esitab lõikes 2 osutatud eesmärgil arvamusi, suuniseid, soovitusi ja hea tava näiteid. Soovituste esitamisel võtab ETIASe taustakontrollinõukogu arvesse ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu tehtud soovitusi.

4.   ETIASe taustakontrollinõukogu koguneb vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Tema koosolekud korraldab ja nende kulud katab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.

5.   ETIASe taustakontrollinõukogu võib konsulteerida ETIASe põhiõiguste suuniste nõukoguga konkreetsetes põhiõigustega, eriti eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse ja diskrimineerimiskeeluga seotud küsimustes.

6.   ETIASe taustakontrollinõukogu võtab oma kodukorra vastu esimesel koosolekul oma liikmete lihthäälteenamusega.

1.   Käesolevaga luuakse sõltumatu ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu, kes täidab nõuande- ja hindamisülesannet. Ilma et see piiraks nende vastavaid pädevusi ja sõltumatust, kuuluvad sellesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti põhiõiguste ametnik, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti põhiõiguste nõuandefoorumi esindaja, Euroopa Andmekaitseinspektori esindaja, määrusega (EL) 2016/679 loodud Euroopa Andmekaitsenõukogu esindaja ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindaja.

2.   ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu viib regulaarselt läbi hindamisi ja esitab ETIASe taustakontrollinõukogule soovitusi selle kohta, milline mõju on taotluste menetlemisel ja artikli 33 rakendamisel põhiõigustele, eriti eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele ja diskrimineerimiskeelule.

Samuti toetab ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu ETIASe taustakontrollinõukogu tema ülesannete täitmisel, kui viimane konsulteerib temaga konkreetsetes põhiõigustega, eriti eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse ja diskrimineerimiskeeluga seotud küsimustes.

ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogul on juurdepääs artikli 7 lõike 2 punktis e osutatud audititele.

3.   ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu koguneb vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Tema koosolekud korraldab ja nende kulud katab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. Tema koosolekud toimuvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ruumides. Sekretariaaditeenuse tema koosolekutel tagab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu võtab oma kodukorra vastu esimesel koosolekul oma liikmete lihthäälteenamusega.

4.   ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu üht esindajat kutsutakse osalema ETIASe taustakontrollinõukogu koosolekutel nõuandvas rollis. ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu liikmetel on juurdepääs ETIASe taustakontrollinõukogu teabele ja dokumentidele.

5.   ETIASe põhiõiguste suuniste nõukogu koostab aastaaruande. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

1.   Artiklis 20 osutatud kontrollimise võimaldamiseks tagatakse ETIASe infosüsteemi koostalitlusvõime muude infosüsteemide ja Europoli andmetega.

2.   ELi infosüsteemide loomist käsitlevate õigusaktide muutmiseks, mis on vajalik, et näha ette nende koostalitlusvõime ETIASega, samuti vastavate sätete lisamiseks käesolevasse määrusesse kasutatakse eraldi õigusakti.

1.   Juurdepääs ETIASe infosüsteemile on ainult ETIASe kesküksuse ja ETIASe riiklike üksuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel.

2.   Piirivalveasutustel on juurdepääs ETIASe kesksüsteemile vastavalt artiklile 47 ainult otsingute tegemiseks ETIASe kesksüsteemis, et saada teavet välispiiripunktis asuva reisija reisiloa oleku kohta, ning juurdepääs artikli 47 lõike 2 punktides a, c ja d osutatud andmetele. Lisaks teavitatakse piirivalveasutusi automaatselt märgetest, millele on osutatud artikli 36 lõigetes 2 ja 3, ning samuti märgete tegemise põhjustest.

Kui märkes soovitatakse erandkorras teha piiril teise astme kontroll või kui teise astme kontrolli eesmärgil on vaja teha täiendavaid kontrolle, saavad piirivalveasutused juurdepääsu ETIASe kesksüsteemile, et saada artikli 39 lõike 1 punktis e või artikli 44 lõike 6 punktis f osutatud lisateavet.

3.   Vedajatel on juurdepääs ETIASe infosüsteemile vastavalt artiklile 45 ainult päringute saatmiseks ETIASe infosüsteemile, et saada teavet reisija reisloa oleku kohta.

4.   Immigratsiooniasutustel on kooskõlas artikliga 49 juurdepääs ETIASe kesksüsteemile üksnes selleks, et saada teavet liikmesriigi territooriumil viibiva reisija reisiloa oleku kohta, ning juurdepääs nimetatud artiklis osutatud teatavatele andmetele.

Immigratsiooniasutustel on kooskõlas artikli 65 lõikega 3 juurdepääs ETIASe kesksüsteemile üksnes nimetatud artiklis osutatud andmete saamiseks.

5.   Iga liikmesriik määrab käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud pädevad riiklikud asutused ning edastab nende asutuste loetelu viivitamata eu-LISA-le kooskõlas artikli 87 lõikega 2. Selles loetelus täpsustatakse, millisel eesmärgil on iga asutuse nõuetekohaselt volitatud töötajatel juurdepääs ETIASe infosüsteemis säilitatavatele andmetele kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 4.

1.   Taotlejad esitavad taotluse selleks ette nähtud avalikul veebisaidil oleva veebipõhise taotlusvormi või mobiilseadmetele mõeldud rakenduse abil piisava ajavaruga enne kavandatud reisi või, kui nad on juba liikmesriigi territooriumil, enne nende reisiloa kehtivuse lõppemist.

2.   Reisiloa omanikud võivad esitada taotluse uue reisiloa saamiseks kuni 120 päeva enne reisiloa kehtivuse lõppemist.

120 päeva enne reisiloa kehtivuse lõppemist teavitab ETIASe kesksüsteem reisiloa omanikku automaatselt e-posti teel:

3.   Kõik taotleja reisiloa taotlust puudutavad teated saadetakse taotlejale artikli 17 lõike 2 punktis g osutatud e-posti aadressil, mille taotleja on taotlusvormile märkinud.

4.   Taotluse võib esitada taotleja ise või isik või vahendusettevõte, keda taotleja on volitanud seda enda nimel tegema.

5.   Komisjon loob rakendusaktiga vormi, mida kasutatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vahendusettevõtete kuritarvitustest teatamiseks. See vorm tehakse kättesaadavaks selleks ette nähtud avalikul veebisaidil või mobiilseadmetele mõeldud rakenduse abil, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1. Selline täidetud vorm saadetakse ETIASe kesküksusele, kes tagab asjakohaste meetmete võtmise, sealhulgas esitab komisjonile regulaarselt aruandeid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kolmandate riikide kodanikel, kelle suhtes kehtib reisiloa nõue, peab olema võimalik taotleda reisiluba, esitada kooskõlas artikliga 17 taotlusvormis nõutud andmed ja reisiloa eest tasuda avaliku veebilehe ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu.

2.   Taotlusvorm tehakse laialdaselt, hõlpsalt ja tasuta kättesaadavaks avalikul veebisaidil ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kättesaadavusele puuetega inimestele.

3.   Avalik veebisait ja mobiilseadmetele mõeldud rakendus tehakse kättesaadavaks kõikides liikmesriikide ametlikes keeltes.

4.   Kui määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud riikide ametlikud keeled ei ole lõikes 3 osutatud keeled, teeb eu-LISA avalikul veebisaidil ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu vähemalt ühes osutatud riikide ametlikus keeles kättesaadavaks teabelehed selgitava teabega ETIASe, taotlemise korra, avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kasutamise kohta ning samuti üksikasjaliku juhendi taotlemiseks. Kui mõnel asjaomasel riigil on rohkem kui üks ametlik keel, on sellised teabelehed vajalikud üksnes juhul, kui ükski neist keeltest ei ole lõikes 3 osutatud keeled.

5.   Sellest, millist keelt võib kasutada taotlusvormi täitmisel, teavitatakse taotlejaid avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu.

6.   Taotlejad saavad avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu kasutada kasutajakontoteenust, mille kaudu nad saavad esitada täiendavat teavet või dokumente, kui seda nõutakse.

7.   Avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu teavitatakse taotlejaid nende õigusest esitada käesoleva määruse alusel kaebus reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral. Sel eesmärgil antakse teavet kohaldatava liikmesriigi õiguse, pädeva asutuse, kaebuse esitamise viisi ja kaebuse esitamise tähtaja kohta ning teavet abi kohta, mida liikmesriigi andmekaitseasutus võib pakkuda.

8.   Taotlejal peab olema võimalik avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse kaudu teatada, et kavandatava viibimise eesmärk on seotud humanitaarkaalutluste või rahvusvaheliste kohustustega.

9.   Avalik veebisait sisaldab artiklis 71 osutatud teavet.

10.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud reeglid avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse käitamise tingimuste kohta ning üksikasjalikud reeglid avaliku veebisaidi ja mobiilseadmetele mõeldud rakenduse suhtes kohaldatavate andmekaitse- ja andmeturbe-reeglite kohta. Need üksikasjalikud reeglid põhinevad infoturbe riski haldamisel ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Taotleja esitab täidetud taotlusvormi, sealhulgas deklaratsiooni esitatud andmete ehtsuse, täielikkuse, õigsuse ja usaldusväärsuse ning esitatud väidete tõelevastavuse ja usaldusväärsuse kohta. Samuti kinnitab taotleja, et ta saab aru määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 osutatud riiki sisenemise tingimustest ning sellest, et temalt võidakse igal riiki sisenemisel nõuda asjakohaseid lisadokumente. Alaealised esitavad taotlusvormi, mille on elektrooniliselt allkirjastanud alaliselt või ajutiselt vanema või seadusliku eestkostja kohustusi täitev isik.

2.   Taotleja esitab taotlusvormil järgmised isikuandmed:

3.   Taotleja valib praeguse töökoha (ametikohtade rühma) eelnevalt kindlaks määratud variantide loetelust. Komisjon näeb artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga ette sellise eelnevalt kindlaks määratud variantide loetelu.

4.   Lisaks vastab taotleja järgmistele küsimustele:

5.   Komisjon täpsustab artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga käesoleva artikli lõikes 4 osutatud küsimuste sisu ja vormi, mis võimaldab taotlejatel anda selgeid ja täpseid vastuseid.

6.   Kui taotleja vastab mõnele lõikes 4 osutatud küsimusele jaatavalt, peab ta vastama taotlusvormil esitatud täiendavatele etteantud küsimustele, valides vastuse eelnevalt kindlaks määratud vastusevariantide loetelust. Komisjon määrab artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kindlaks nende täiendavate küsimuste ja etteantud vastusevariantide sisu ja vormi.

7.   Taotleja sisestab lõigetes 2 ja 4 osutatud andmed ladina tähestiku tähtedega.

8.   Kui taotlusvorm esitatakse, kogub ETIASe infosüsteem IP-aadresse, millelt taotlus esitatakse.

9.   Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks taotlusvormi sisestatavate käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 osutatud isikuandmete vormingu nõuded ning parameetrid ja kontrolli, mida tuleb rakendada, et tagada taotluse täielikkus ja nende andmete sidusus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Taotleja maksab iga taotluse esitamisel reisiloa eest tasu seitse eurot.

2.   Reisiloa tasu ei võeta taotlejatelt, kes on taotluse esitamise ajal alla 18-aastased või üle 70-aastased.

3.   Reisiloa tasu makstakse eurodes.

4.   Komisjon kehtestab artikli 89 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktiga reisiloa tasu maksmise viisid ja korra ning tasu suuruse muutmise. Tasu suuruse muutmisel võetakse arvesse artiklis 85 osutatud kulude suurenemist.

1.   ETIASe infosüsteem kontrollib pärast taotluse esitamist automaatselt, kas:

2.   Kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, peetakse taotlust vastuvõetavaks. Sellisel juhul loob ETIASe kesksüsteem kohe automaatselt taotlustoimiku ja annab sellele taotluse numbri.

3.   Taotlustoimiku loomisel salvestab ja säilitab ETIASe kesksüsteem järgmised andmed:

4.   Taotlustoimiku loomise käigus võrdleb ETIASe kesksüsteem artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud andmeid ETIASe kesksüsteemis olevas taotlustoimikus sisalduvate isikuandmetega, et selgitada välja, kas ETIASe kesksüsteemis on juba mõni sama taotleja taotlustoimik. Varasemate taotlustoimikute leidmisel lingib ETIASe kesksüsteem need sama taotleja uue taotlustoimikuga.

5.   Taotlustoimiku loomisel saab taotleja e-posti teel koheselt teate, milles selgitatakse, et tema taotluse menetlemise ajal võidakse temalt küsida täiendavat teavet või täiendavaid dokumente või kutsuda ta erandkorras vestlusele. See teade peab sisaldama järgmist:

Teade võimaldab taotlejal kasutada artikli 6 lõike 2 punktis h sätestatud kontrollivahendit.

1.   ETIASe kesksüsteemis menetletakse taotlustoimikuid automaatselt päringutabamus(t)e leidmiseks. ETIASe kesksüsteem analüüsib iga taotlustoimikut eraldi.

2.   ETIASe kesksüsteem võrdleb artikli 17 lõike 2 punktides a, b, c, d, f, g, j, k ja m ning artikli 17 lõikes 8 osutatud andmeid ETIASe kesksüsteemis, SISis, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, VISis, Eurodacis, Europoli andmetes ning Interpoli SLTD ja TDAWN andmebaasides olevates kirjetes, toimikutes ja hoiatusteadetes sisalduvate andmetega.

ETIASe kesksüsteem kontrollib eelkõige:

3.   ETIASe kesksüsteem kontrollib, kas taotleja on vastanud jaatavalt mõnele artikli 17 lõikes 4 loetletud küsimusele ning ega taotleja ei ole esitanud koduse aadressi asemel ainult elukohalinna ja -riigi nime, nagu on osutatud artikli 17 lõike 2 punktis f.

4.   ETIASe kesksüsteem võrdleb artikli 17 lõike 2 punktides a, b, c, d, f, g, j, k ja m ning artikli 17 lõikes 8 nimetatud andmeid artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekirja andmetega.

5.   ETIASe kesksüsteem võrdleb artikli 17 lõike 2 punktides a, c, f, h ja i nimetatud andmeid artiklis 33 osutatud konkreetsete ohunäitajatega.

6.   Kui lõigete 2–5 kohaselt saadakse päringutabamus, lisab ETIASe kesksüsteem taotlustoimikusse viite sellele tabamusele.

7.   Kui taotlustoimikus salvestatud andmed vastavad andmetele, mis lõigete 2 ja 4 kohaselt andsid päringutabamuse, teeb ETIASe kesksüsteem vajaduse korral kindlaks liikmesriigi (liikmesriigid), kes sisestas(id) või esitas(id) päringutabamuse andnud andmed, ning märgib selle taotlustoimikusse.

8.   Pärast iga lõike 2 punkti j ja lõike 4 kohase päringutabamuse saamist ning kui ükski liikmesriik ei ole nimetatud päringutabamuse andnud andmeid esitanud, teeb ETIASe kesksüsteem kindlaks, kas andmed sisestas Europol ning märgib selle taotlustoimikusse.

1.   Kui artikli 20 lõigetes 2–5 sätestatud automaatsel menetlemisel ei saada päringutabamusi, annab ETIASe kesksüsteem automaatselt reisiloa kooskõlas artikliga 36 ning teatab sellest taotlejale kooskõlas artikliga 38.

2.   Kui artikli 20 lõigetes 2–5 sätestatud automaatne menetlemine annab ühe või mitu päringutabamust, menetletakse taotlust artiklis 22 sätestatud korra kohaselt.

3.   Kui artiklis 22 sätestatud kontrollimisel tehakse kindlaks, et taotlustoimikus salvestatud andmed vastavad andmetele, mis andsid artikli 20 lõigete 2–5 kohase automaatse menetlemise tulemusel päringutabamuse, või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, võib pärast sellist kontrollimist menetleda taotlust artiklis 26 sätestatud korra kohaselt.

4.   Kui artikli 20 lõike 3 kohane automaatse menetlemise tulemusel selgub, et taotleja vastas jaatavalt mis tahes artikli 17 lõikes 4 loetletud küsimusele, ning juhul, kui ei ole saadud ühtegi teist päringutabamust, saadetakse taotlus vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele artiklis 26 sätestatud viisil mitteautomaatselt menetlemiseks.

1.   Kui artikli 20 lõigete 2–5 kohane automaatne menetlemine annab ühe või mitu päringutabamust, teeb ETIASe kesksüsteem automaatselt otsingu ETIASe kesküksuses.

2.   ETIASe kesküksusega konsulteerimise korral antakse talle juurdepääs taotlustoimikule ja sellega lingitud taotlustoimiku(te)le, samuti artikli 20 lõigete 2–5 kohase automaatse menetlemise tulemusel saadud kõigile päringutabamustele ning ETIASe kesksüsteemi poolt artikli 20 lõigete 7 ja 8 kohaselt kindlaks tehtud teabele.

3.   ETIASe kesküksus kontrollib, kas taotlustoimikus salvestatud andmed vastavad ühele või mitmele järgmisest:

4.   Kui andmete vastavust ei leita ning artikli 20 lõigete 2–5 kohane automaatne menetlemine ei anna muid päringutabamusi, kustutab ETIASe kesküksus taotlustoimikust valetabamuse ja ETIASe kesksüsteem annab automaatselt reisiloa vastavalt artiklile 36.

5.   Kui avastatakse andmete vastavus taotleja andmetega või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, menetletakse taotlust mitteautomaatselt artiklis 26 sätestatud korra kohaselt.

6.   ETIASe kesküksus menetleb taotlustoimikut mitteautomaatselt 12 tunni jooksul alates taotlustoimiku saamisest.

1.   Artikli 4 punkti e kohaldamiseks võrdleb ETIASe kesksüsteem asjakohaseid artikli 17 lõike 2 punktides a, b ja d osutatud andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, kas taotleja kohta on sisestatud üks järgmistest hoiatusteadetest:

2.   Kui lõikes 1 osutatud võrdlemine annab ühe või mitu päringutabamust, saadab ETIASe kesksüsteem automaatse teate ETIASe kesküksusele. ETIASe kesküksus kontrollib, kas taotleja isikuandmed vastavad neile isikuandmetele, millega seoses on see päringutabamus saadud, ning kui vastavus leiab kinnitust, saadab ETIASe kesksüsteem automaatse teate selle hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole. SIRENE büroo kontrollib veel, kas taotleja isikuandmed vastavad selle hoiatuses sisalduvatele isikuandmetele, mis päringutabamuse andis, ja võtab asjakohaseid järelmeetmeid.

Samuti saadab ETIASe kesksüsteem automaatse teate selle liikmesriigi SIRENE büroole, kes sisestas hoiatusteate, mis andis SISis päringutabamuse artiklis 20 osutatud automaatse menetlemise käigus, kui pärast kontrollimist ETIASe kesküksuse poolt, nagu on osutatud artiklis 22, alustati selle hoiatusteate tulemusel taotluse menetlemist mitteautomaatselt kooskõlas artikliga 26.

3.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole saadetud teade sisaldab järgmisi andmeid:

4.   Kui lõike 1 kohaselt saadakse päringutabamus, lisab ETIASe kesksüsteem taotlustoimikusse viite sellele tabamusele.

1.   Artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kolmandate riikide kodanike puhul käsitatakse artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud reisiloana otsust, mis tehakse kooskõlas käesoleva määrusega ja milles märgitakse, et puuduvad faktilised tõendid või faktilistel tõenditel põhinevad põhjendused, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku- või suurt epideemiaohtu vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.

2.   Kui artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kolmanda riigi kodanik esitab reisiloa taotluse, kohaldatakse järgmisi erinorme:

3.   Artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kolmanda riigi kodaniku reisiloataotluse menetlemisel ei kontrolli ETIASe kesküksus, kas:

Artikli 33 kohaselt kindlaks määratud ebaseadusliku sisserände ohtudel põhinevaid konkreetseid ohunäitajaid ei kohaldata.

4.   Reisiloataotlust ei või tagasi lükata ebaseadusliku sisserände ohu alusel, nagu on osutatud artikli 37 lõike 1 punktis c.

5.   Kui artiklis 20 osutatud taotluse automaatne menetlemine on andnud päringutabamuse, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006 (39) artiklis 24 osutatud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamist käsitlevale hoiatusteatele, kontrollib ETIASe riiklik üksus, milline on hoiatusteate SISi sisestamise otsuse alus. Kui see alus on seotud ebaseadusliku sisserände ohuga, ei võeta hoiatusteadet taotluse hindamisel arvesse. ETIASe riiklik üksus lähtub oma tegevuses määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 25 lõikest 2.

6.   Kohaldatakse ka järgmisi norme:

Selleks et lihtsustada uue taotluse esitamist pärast ETIASe reisiloa kehtivusaja lõppu, võib taotlustoimikut ETIASe kesksüsteemis jätkuvalt säilitada mitte rohkem kui kolm aastat pärast reisiloa kehtivusaja lõppu ja üksnes juhul, kui taotleja annab pärast nõusolekutaotluse saamist selleks vabatahtlikult ja sõnaselgelt oma nõusoleku elektrooniliselt allkirjastatud kinnitusega. Nõusolekutaotlused esitatakse viisil, mis on muudest asjadest küsimustest selgelt eristatav, arusaadavas ja lihtsasti kättesaadavas vormis ning kasutades selget ja lihtsat keelt kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 7.

Nõusolekut nõutakse pärast artikli 15 lõikes 2 sätestatud automaatse teate saamist. Automaatses teates tuletatakse taotlejale meelde andmete säilitamise eesmärki artikli 71 punktis o osutatud teabe põhjal.

1.   Artikli 26 kohaselt taotluste mitteautomaatse menetlemise eest vastutava liikmesriigi („vastutav liikmesriik“) teeb ETIASe kesksüsteem kindlaks järgmisel viisil.

Esimese lõigu punktide a ja c kohaldamisel ei võeta vastutava liikmesriigi kindlakstegemisel arvesse päringutabamusi, mis saadakse andmete põhjal, mida ei ole sisestanud või edastanud mõni liikmesriik. Kui taotluse mitteautomaatne menetlemine ei põhine mõne liikmesriigi sisestatud või edastatud andmetel, on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus kavatsetakse esimesena viibida.

2.   ETIASe kesksüsteem märgib vastutava liikmesriigi taotlustoimikusse. Kui ETIASe kesküsteemil ei ole võimalik vastutavat liikmesriiki lõikes 1 osutatud viisil kindlaks teha, teeb selle kindlaks ETIASe kesküksus.

1.   Kui artikli 20 lõigetes 2–5 sätestatud automaatne menetlemine annab ühe või mitu päringutabamust, menetleb vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlust mitteautomaatselt. Nimetatud ETIASe riiklik üksus saab juurdepääsu taotlustoimikule ja mis tahes sellega lingitud taotlustoimikutele, ning artikli 20 lõigete 2–5 kohase automaatse menetlemise tulemusel saadud mis tahes päringutabamustele. ETIASe kesküksus teavitab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikku üksust sellest, kas on kindlaks tehtud, et üks või mitu teist liikmesriiki või Europol sisestasid või edastasid andmeid, mis andsid artikli 20 lõigete 2 või 4 kohaselt päringutabamuse. Kui on kindlaks tehtud, et üks või mitu liikmesriiki sisestasid või edastasid andmeid, mis sellise päringutabamuse andsid, täpsustab ETIASe kesküksus ka seda, milliste liikmesriikidega on tegemist.

2.   Pärast taotluse menetlemist mitteautomaatselt, vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus:

3.   Kui artikli 20 lõikes 2 sätestatud automaatne menetlemine annab päringutabamuse, siis vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus:

4.   Kui artikli 20 lõike 3 kohane automaatse menetlemisega on tehtud kindlaks, et taotleja on vastanud jaatavalt ühele artikli 17 lõikes 4 osutatud küsimusele, hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus julgeoleku või ebaseadusliku sisserände ohtu ning otsustab, kas reisiluba anda või selle andmisest keelduda.

5.   Kui artikli 20 lõike 4 kohane automaatne menetlemine annab päringutabamuse, hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus julgeolekuohtu ning otsustab, kas reisiluba anda või selle andmisest keelduda.

6.   Kui artikli 20 lõike 5 kohane automaatne menetlemine annab päringutabamuse, hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemiaohtu ning otsustab, kas reisiluba anda või selle andmisest keelduda. Ühelgi juhul ei tohi vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teha automaatselt otsust konkreetsetel ohunäitajatel põhineva päringutabamuse alusel. Igal juhul hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus eraldi julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände ja suurt epideemiaohtu.

7.   ETIASe infosüsteem dokumenteerib kõik andmetöötlustoimingud, mille on käesoleva artikli kohaste hindamiste eesmärgil teostanud vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus või liikmesriikide ETIASe riiklikud üksused, kellega konsulteeritakse kooskõlas artikliga 28. Dokumenteeritud kirjed luuakse ja sisestatakse automaatselt taotlustoimikusse. Nendes on märgitud iga toimingu kuupäev ja kellaaeg, muudes ELi infosüsteemides otsingu tegemiseks kasutatud andmed, saadud päringutabamusega seotud andmed ja ohu hindamise teostanud töötaja.

Ohu hindamise teostanud töötaja märgib taotlustoimikusse julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suure epideemiaohu hindamise tulemuse ning põhjenduse, miks tehti otsus reisiluba anda või selle andmisest keelduda.

1.   Kui vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus leiab, et taotleja poolt taotlusvormil esitatud teave ei ole piisav selleks, et ta saaks otsustada, kas reisiluba anda või selle andmisest keelduda, võib ta nõuda taotlejalt täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamist. Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus nõuab kooskõlas artikliga 28 konsulteeritud liikmesriigi taotlusel täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamist.

2.   Täiendavat teavet või täiendavaid dokumente nõutakse artikli 6 lõike 2 punktis f osutatud e-posti teel, saates e-kirja taotlustoimikus olevale kontaktaadressile. Täiendava teabe või täiendavate dokumentide nõudes märgitakse selgelt teave või dokumendid, mille esitamist taotlejalt nõutakse, ning loetletakse keeled, milles seda teavet või dokumente võib esitada. Nende keelte hulka kuulub vähemalt inglise, prantsuse või saksa keel, välja arvatud juhul, kui loetelus on üks selle kolmanda riigi ametlik keel, mille kodanik taotleja enda sõnul on. Täiendavate dokumentide nõudmise korral nõutakse ka originaaldokumentide elektroonilist koopiat. Taotleja esitab täiendava teabe või täiendavad dokumendid artikli 6 lõike 2 punktis g osutatud turvalise konto teenuse kaudu otse vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele kümne päeva jooksul alates nõude kättesaamise kuupäevast. Taotleja esitab sellise teabe või dokumendid ühes taotlusele märgitud keeltest. Taotlejalt ei nõuta ametliku tõlke esitamist. Nõuda võib ainult sellist täiendavat teavet või täiendavaid dokumente, mis on vajalikud ETIASe taotluse hindamiseks.

3.   Lõikes 1 osutatud täiendava teabe või täiendavate dokumentide nõudmiseks kasutab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus eelnevalt kindlaks määratud variantide loetelu. Komisjonile võtab artikli 89 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte sellise eelnevalt kindlaks määratud variantide loetelu sisu ja vormi ettenägemiseks.

4.   Erandjuhul viimase abinõuna ja pärast täiendava teabe või dokumentide menetlemist, kui taotleja esitatud teabe või dokumentide suhtes püsivad tõsised kahtlused, võib vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus kutsuda taotleja vestlusele tema elukohariigis asuvasse konsulaati, mis on taotleja elukohale kõige lähemal. Erandjuhul ja kui see on taotleja huvides, võib vestlus toimuda konsulaadis, mis asub muus riigis kui taotleja elukohariik.

Kui taotleja elukohale kõige lähemal asuv konsulaat on rohkem kui 500 km kaugusel, pakutakse taotlejale võimalust viia vestlus läbi audio- ja videosidevahendite abil. Kui konsulaat on lähemal kui 500 km, võivad taotleja ja vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus leppida ühiselt kokku kasutada kõnealuseid audio- ja videosidevahendeid. Nimetatud audio- ja videosidevahendite kasutamise korral, viib vestluse läbi vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus või erandjuhul üks selle liikmesriigi konsulaatidest. Nimetatud audio- ja videosidevahend tagavad asjakohase turvalisuse ja konfidentsiaalsuse taseme

Taotlustoimikus registreeritakse põhjus, miks soovitakse vestluse korraldamist.

5.   Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 4 osutatud audio- ja videosidevahendeid puudutavad nõuded, sealhulgas andmekaitse-, turbe- ja konfidentsiaalsusnõuded, ning võtab vastu sobivate töövahendite testimise ja valimise ning nende kasutamise reeglid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus saadab taotlejale kutse vestlusele artikli 6 lõike 2 punktis f osutatud e-posti teel, saates e-kirja taotlustoimikusse kantud e-posti aadressil. Kutse vestlusele saadetakse 72 tunni jooksul pärast seda kui taotleja on esitanud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt täiendava teabe või täiendavad dokumendid. Kutse vestlusele sisaldab teavet selle kutse saatnud liikmesriigi kohta, käesoleva artikli lõikes 4 osutatud valikuvõimalusi ja asjakohaseid kontaktandmeid. Taotleja võtab ühendust vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksuse või konsulaadiga niipea kui võimalik, ent hiljemalt viis päeva pärast vestluse kutse saatmist, et leppida kokku mõlemale poolele sobiv kellaaeg ja kuupäev vestluseks ning see, kas vestlus toimub sidevahendite abil. Vestlus toimub kümne päeva jooksul alates kutse kuupäevast.

ETIASe kesksüsteem registreerib vestluse kutse taotlustoimikusse.

7.   Kui taotleja ei ilmu vestlusele kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6 pärast vestluskutse saamist, lükatakse tema taotlus artikli 37 lõike 1 punkti g kohaselt tagasi ja vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teavitab taotlejat sellest viivitamata.

8.   Lõikes 4 osutatud vestluse läbiviimise eesmärgil teatab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, milliseid küsimusi peab vestluse läbiviija esitama. Need küsimused on seotud põhjustega, miks vestlust sooviti läbi viia.

Vestlust sooviv vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus viib vestluse läbi enda keeles või tema poolt täiendava teabe või dokumentide esitamiseks valitud keeles, tehes seda audio- ja videosidevahendite abil.

Konsulaadis toimuv vestlus viiakse läbi selle kolmanda riigi ametlikus keeles, kus konsulaat asub, või muus taotleja ja konsulaadi poolt kokku lepitud keeles.

Vestluse läbiviija esitab pärast vestlust arvamuse koos soovituste põhjendustega.

Esitatud küsimused ja arvamus lisatakse vormi, mis salvestatakse taotlustoimikusse vestluse toimumise kuupäeval.

9.   Lõike 2 kohaselt täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamisel taotleja poolt registreerib ja salvestab ETIASe kesksüsteem selle teabe või dokumendid taotlustoimikusse. Täiendava teabe või täiendavad dokumendid, mis esitatakse vestluse käigus kooskõlas lõikega 6, lisab taotlustoimikusse vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus.

Taotlustoimikusse salvestatud ja vestlusel kasutatud vormi ning täiendavat teavet või täiendavaid dokumente kasutatakse ainult taotluse hindamise ja selle kohta otsuse tegemise eesmärgil, kaebuse esitamise menetluse haldamisel ning sama taotleja uue taotluse töötlemise eesmärgil.

10.   Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus jätkab taotluse läbivaatamist kohe, kui taotleja on esitanud täiendava teabe või täiendavad dokumendid või, kui see on kohaldatav, alates vestluse toimumise kuupäevast.

1.   Kui on tehtud kindlaks, et üks või mitu liikmesriiki sisestasid või edastasid andmeid, mis andsid kooskõlas artikli 20 lõikega 7 päringutabamuse pärast artiklis 22 kirjeldatud kontrollimist, teatab ETIASe kesküksus sellest asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) ETIASe riiklikule üksusele, käivitades seeläbi konsulteerimisprotsessi nende ja vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksuse vahel.

2.   Nende liikmesriikide ETIASe riiklikud üksused, kellega konsulteeritakse, saavad konsulteerimise eesmärgil juurdepääsu taotlustoimikule.

3.   Selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kellega konsulteeritakse:

Selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kellega konsulteeritakse, kannab positiivse või negatiivse arvamuse taotlustoimikusse.

4.   Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus võib samuti konsulteerida ühe või mitme liikmesriigi ETIASe riiklike üksustega pärast seda, kui taotleja on vastanud täiendava teabe esitamise nõudele. Kui sellist täiendavat teavet nõuti konsulteeritud liikmesriigi nimel vastavalt artikli 27 lõikele 1, konsulteerib vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus konsulteeritud liikmesriigi ETIASe riikliku üksusega pärast seda, kui taotleja on vastanud täiendava teabe esitamise nõudele. Sellistel juhtudel nende liikmesriikide ETIASe riiklikud üksused, kellega konsulteeritakse, saavad juurdepääsu ka asjakohasele täiendavale teabele või täiendavatele dokumentidele, mille taotleja on esitanud vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksuse nõudmisel ja mis on seotud küsimusega, milles nendega konsulteeritakse. Kui konsulteeritakse mitme liikmesriigiga, tagab koordineerimise vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus.

5.   Selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kellega konsulteeritakse, vastab 60 tunni jooksul alates konsulteerimistaotlusest. Kui ettenähtud tähtaja jooksul vastust ei järgne, käsitatakse seda positiivse arvamusena taotluse kohta.

6.   Konsulteerimise protsessis edastatakse konsulteerimistaotlus ja vastused artikli 6 lõike 2 punktis m osutatud tarkvara abil ning tehakse kättesaadavaks vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele.

7.   Kui vähemalt ühe liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kellega konsulteeritakse, esitab taotluse kohta negatiivse arvamuse, keeldub vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa andmisest vastavalt artiklile 37. Käesolev lõige ei piira artikli 44 kohaldamist.

8.   Vajaduse korral, kui esineb tehnilisi probleeme või ettenägematuid asjaolusid, teeb ETIASe kesküksus kindlaks vastutava liikmesriigi ja liikmesriigid, kellega tuleb konsulteerida, ning hõlbustab käesolevas artiklis osutatud liikmesriikide vahelist konsulteerimist.

1.   Kui on tehtud kindlaks, et Europol on esitanud andmeid, mis andsid kooskõlas käesoleva määruse artikli 20 lõikega 8 päringutabamuse, teatab ETIASe kesküksus sellest Europolile, käivitades seeläbi konsulteerimisprotsessi Europoli ja vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksuse vahel. Selline konsulteerimine toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/794 ja eriti selle IV peatükiga.

2.   Kui konsulteeritakse Europoliga, edastab ETIASe kesküksus talle taotlustoimiku asjakohased andmed ning konsulteerimise seisukohalt vajalikud päringutabamused.

3.   Ühelgi juhul ei saa Europol juurdepääsu isikuandmetele taotleja artikli 17 lõike 2 punktis h osutatud hariduse kohta.

4.   Kui Europoliga konsulteeritakse lõike 1 kohaselt, esitab ta taotluse kohta põhjendatud arvamuse. Europoli arvamus tehakse kättesaadavaks vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele, kes registreerib selle taotlustoimikusse.

5.   Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus võib samuti konsulteerida Europoliga pärast seda, kui taotleja on vastanud täiendava teabe esitamise nõudele. Sellisel juhul edastab ETIASe riiklik üksus Europolile täiendava teabe või täiendavad dokumendid, mille taotleja on talle esitanud seoses selle reisiloataotlusega, mille teemal Europoliga konsulteeritakse.

6.   Europol vastab 60 tunni jooksul alates konsulteerimistaotlusest. Kui Europol ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, käsitatakse seda positiivse arvamusena taotluse kohta.

7.   Konsulteerimise protsessis edastatakse konsulteerimistaotlus ja vastused artikli 6 lõike 2 punktis m osutatud tarkvara abil ning tehakse kättesaadavaks vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele.

8.   Kui vaatamata Europoli negatiivsele arvamusele taotluse kohta otsustab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa anda, peab ta oma otsust põhjendama ja kandma põhjenduse taotlustoimikusse.

9.   Vajaduse korral, kui esineb tehnilisi probleeme või ettenägematuid asjaolusid, teeb ETIASe kesküksus kindlaks vastutava liikmesriigi ning hõlbustab käesolevas artiklis osutatud vastutava liikmesriigi ja Europoli vahelist konsulteerimist.

1.   Taotluse kohta tehakse otsus 96 tunni jooksul pärast artikli 19 kohaselt vastuvõetava taotluse esitamist.

2.   Erandkorras, kui on teatatud täiendava teabe või täiendavate dokumentide nõudmisest ning kui taotleja kutsutakse vestlusele, pikendatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikku. Selliste taotluste kohta tehakse otsus hiljemalt 96 tundi pärast seda, kui taotleja on esitanud täiendava teabe või täiendavad dokumendid. Kui taotleja kutsutakse vestlusele, nagu on osutatud artikli 27 lõikes 4, tehakse sellise taotluse kohta otsus hiljemalt 48 tundi pärast vestluse toimumist.

3.   Enne käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja möödumist tehakse otsus:

1.   ETIASe taustakontrollireeglid on algoritm, mille abil saab teha määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüsi, võrreldes kooskõlas käesoleva määruse artikliga 20 ETIASe kesksüsteemi taotlustoimikus salvestatud andmeid konkreetsete ohunäitajatega, mille on koostanud ETIASe kesküksus käesoleva artikli lõike 4 alusel, mis osutavad julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurele epideemiaohule. ETIASe Kesküksus registreerib ETIASe taustakontrollireeglid ETIASe kesksüsteemis.

2.   Komisjon määratleb artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga täpsemalt ohud, mis on seotud julgeoleku või ebaseadusliku sisserändega, või suur epideemiaoht, tuginedes järgmisele:

3.   Komisjon täpsustab rakendusakti abil ohud, nagu on määratletud käesolevas määruses ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktis, millele tuginevad konkreetsed ohunäitajad, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 4. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Konkreetsed ohud vaadatakse läbi vähemalt iga kuue kuu tagant ja vajaduse korral võtab komisjon kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu uue rakendusakti.

4.   Lõike 3 kohaselt kindlaks tehtud konkreetsete ohtude põhjal koostab ETIASe kesküksus konkreetsed ohunäitajad, mis kujutavad endast ühe või mitme järgmise näitaja kombinatsiooni:

5.   Konkreetsed ohunäitajad peavad olema otstarbekohased ja proportsionaalsed. Nimetatud ohunäitajad ei tohi mingil juhul põhineda üksnes taotleja sool või vanusel. Samuti ei tohi need mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku nahavärvi, rassi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilised või muud arvamused, usutunnistuse või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse.

6.   Konkreetsed ohunäitajad määratleb ning neid kehtestab, eelhindab, rakendab, järelhindab, vaatab läbi ja jätab välja ETIASe kesküksus pärast ETIASe taustakontrollinõukoguga konsulteerimist.

1.   ETIASe jälgimisnimekirja kantakse andmed selliste isikute kohta, keda kahtlustatakse terroriakti või muu raske kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kelle puhul on faktilisi tõendeid või alust arvata, tuginedes isiku üldisele analüüsile, et nad panevad toime terroriakti või muu raske kuriteo. ETIASe jälgimisnimekiri on osa ETIASe kesksüsteemist.

2.   ETIASe jälgimisnimekiri koostatakse terroriaktide või muude raskete kuritegudega seotud teabe põhjal.

3.   Lõikes 2 osutatud teabe kannab ETIASe jälgimisnimekirja Europol, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/794 kohaldamist, või liikmesriigid. Nii Europol kui iga asjaomane liikmesriik vastutab kõigi andmete eest, mis nad jälgimisnimekirja kannavad. ETIASe jälgimisnimekirjas on kõigi andmete kohta märgitud selle sisestamise kuupäev ja kellaaeg Europoli poolt või liikmesriik, kes need andmed nimekirja kandis.

4.   Lõikes 2 osutatud teabe põhjal koostatakse ETIASe jälgimisnimekiri, mille kirjed sisaldavad vähemalt ühte järgmistest andmeühikutest:

Kui järgmised andmeühikud on kättesaadavad, lisatakse need vastavasse kohta, mis koosneb vähemalt ühest eespool loetletud andmeühikutest: eesnimi (või -nimed), sünnikoht ja -riik, sugu ja kodakondsus.

1.   Enne kui Europol või liikmesriik sisestab andmed ETIASe jälgimisnimekirja, peab ta:

2.   eu-LISA loob lõike 1 punkti be kohase hindamise jaoks erivahendi.

3.   Kui lõike 1 punkti c kohase kontrolli abil selgub, et andmed vastavad SISi sisestatud hoiatusteatele, siis neid ETIASe jälgimisnimekirja ei sisestata. Kui tingimused, mis puudutavad andmete kasutamist hoiatusteate sisestamiseks SISi, on täidetud, peetakse prioriteetseks hoiatusteate sisestamist SISi.

4.   Liikmesriigid ja Europol vastutavad nende endi poolt ETIASe jälgimisnimekirja sisestatud artikli 34 lõikes 2 osutatud andmete täpsuse ja ajakohastamise eest.

5.   Europol vaatab läbi ja kontrollib enda poolt ETIASe jälgimisnimekirja sisestatud andmeelementide jätkuvat täpsust ja ajakohasust regulaarselt vähemalt kord aastas. Liikmesriigid vaatavad samuti läbi ja kontrollivad enda poolt ETIASe jälgimisnimekirja sisestatud andmeelementide täpsust ja ajakohasust regulaarselt ja vähemalt kord aastas. Europol ja liikmesriigid töötavad käesoleva lõike kohaste ülesannete täitmise tagamiseks ühise menetluse ja rakendavad seda.

6.   Liikmesriigid ja Europol eemaldavad andmeelemendid pärast läbivaatamist ETIASe jälgimisnimekirjast, kui tõestatakse, et nende sisestamise põhjused ei kehti enam või et andmeelemendid on aegunud või ei ole ajakohased.

7.   eu-LISA töötab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ETIASe jälgimisnimekirja ja hindamisvahendi tehniliselt välja ja haldab seda. Komisjon kehtestab ETIASe jälgimisnimekirja ja kõnealuse hindamisvahendi tehnilised kirjeldused rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kui taotluse III, IV ja V peatükis sätestatud menetluste kohasel läbivaatamisel selgub, et ei ole faktilisi tõendeid või faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemiaohtu, annab ETIASe kesksüsteem või vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa.

2.   Kahtluse korral, et reisiloa andmisest keeldumine on piisavalt põhjendatud on vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikul üksusel võimalus, sealhulgas pärast vestlust, anda reisiluba välja koos märkega, milles soovitatakse piirivalveasutustel läbi viia teise astme kontroll.

Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus võib sellise märke teha ka konsulteeritud liikmesriigi taotlusel. Kõnealune märge on nähtav ainult piirivalveasutustele.

Märge eemaldatakse automaatselt, kui piirivalveasutused on kontrolli läbi viinud ja sisestanud riiki sisenemise andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.

3.   Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklikul üksusel on võimalus lisada märge, millega teatatakse piirivalveasutustele ja teistele ametiasutustele, kellel on juurdepääs ETIASe kesksüsteemile, et taotluse töötlemise käigus saadud konkreetset päringutabamust analüüsiti ja leiti, et päringutabamus osutus valetabamuseks, või taotluse menetlemisel mitteautomaatselt selgus, et ei olnud põhjust reisiloa andmisest keelduda.

4.   Komisjon kehtestab artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga piisavad tagatised, nähes ette normid ja menetlused, et hoida ära konfliktid muudesse infosüsteemidesse sisestatud hoiatusteadetega ning määratleda käesoleva määruse kohaste märgete tegemise tingimused, kriteeriumid ja märgete kestus.

5.   Reisiluba kehtib kolm aastat või kuni taotlemisel registreeritud reisidokumendi kehtivusaja lõpuni, olenevalt sellest, kumb tähtaeg lõpeb varem, ja kehtib liikmesriikide territooriumil.

6.   Reisiluba ei anna automaatset õigust riiki siseneda või seal viibida.

1.   Reisiloa andmisest keeldutakse, kui taotleja:

2.   Reisiloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui taotluse esitamise ajal on põhjendatult ja tõsiselt alust kahelda taotleja esitatud andmete autentsuses, tema avalduste usaldusväärsuses, tema esitatud täiendavates dokumentides või nende sisu õigsuses.

3.   Taotlejal, kellele keelduti reisiluba andmast, on õigus otsus edasi kaevata. Kaebus esitatakse taotluse kohta otsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusega. Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teavitab taotlejaid kaebuse esitamise menetlusest. Kõnealune teave esitatakse ühes määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas nimetatud riigi, mille kodanik taotleja on, ametlikus keeles.

4.   Varasem reisiloa andmisest keeldumine ei põhjusta uue taotluse automaatset tagasilükkamist. Uut taotlust hinnatakse kogu kättesaadava teabe põhjal.

1.   Kui reisiluba on väljaantud, saadetakse taotlejale e-posti teel viivitamata teade, mis sisaldab järgmist:

2.   Reisiloa andmisest keeldumisel saadetakse taotlejale e-posti teel viivitamata teade, mis sisaldab järgmist:

3.   Komisjon kehtestab rakendusaktiga reisiloa andmisest keeldumise, selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise standardvormi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kui on tehtud otsus reisiluba anda, lisab ETIASe kesksüsteem või, kui otsus on tehtud pärast taotluse menetlemist mitteautomaatselt, vastavalt IV peatükile, vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlustoimikusse viivitamata järgmised andmed:

2.   Komisjon määratleb artikli 89 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga täpsemalt täiendava teabe laadi, mida võidakse lisada, selle keele ja vormi ning märgete tegemise põhjused.

3.   Kui on tehtud otsus reisiloa andmisest keelduda, lisab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlustoimikusse järgmised andmed:

4.   Lisaks lõigetes 1 ja 3 osutatud andmetele, kui tehakse otsus reisiluba anda või selle andmisest keelduda, lisab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus ka oma lõpliku otsuse põhjused, välja arvatud juhul, kui tegemist on keeldumisega, mis põhineb konsulteeritud liikmesriigi negatiivsel arvamusel.

1.   Reisiluba tühistatakse, kui selgub, et selle andmise ajal ei olnud reisiloa andmise tingimused täidetud. Reisiloa tühistamisel tuginetakse ühele või mitmele reisiloa andmisest keeldumise põhjusele, mis on sätestatud artikli 37 lõigetes 1 ja 2.

2.   Kui liikmesriigil on tõendeid, et reisiloa andmise ajal ei olnud reisiloa andmise tingimused täidetud, tühistab selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa.

3.   Isik, kelle reisiluba tühistatakse, võib tühistamise otsuse edasi kaevata. Kaebus esitatakse tühistamisotsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusega. Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teavitab taotlejaid kaebuse esitamise menetlusest. Teave esitatakse ühes määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas nimetatud riigi, mille kodanik taotleja on, ametlikus keeles.

4.   Ohuhindamise teinud töötaja märgib reisiloa tühistamisotsuse põhjendused taotlustoimikusse.

1.   Reisiluba tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. Reisiloa kehtetuks tunnistamisel tuginetakse ühele või mitmele reisiloa andmisest keeldumise põhjusele, mis on sätestatud artikli 37 lõikes 1.

2.   Kui liikmesriigil on tõendeid, et reisiloa andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud, tunnistab selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus reisiloa kehtetuks.

3.   Kui SISi sisestatakse uus riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlev hoiatusteade või teade reisidokumendi kaotamise, varastamise, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistamise kohta, teavitab SIS sellest ETIASe kesksüsteemi, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist. ETIASe kesksüsteem kontrollib, kas uus hoiatusteade vastab mõnele kehtivale reisiloale. Vastavuse leidmise korral edastab ETIASe kesksüsteem taotlustoimiku hoiatusteate sisestanud ETIASe riiklikule üksusele. Kui on sisestatud uus riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlev hoiatusteade, peab ETIASe riiklik üksus reisiloa kehtetuks tunnistama. Kui reisiluba on seotud reisidokumendiga, mis on SISis või SLTDs kuulutatud kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks, menetleb ETIASe riiklik üksus taotlustoimikut mitteautomaatselt.

4.   ETIASe jälgimisnimekirja lisatavaid uusi andmeid võrreldakse ETIASe kesksüsteemis olevate taotlustoimikute andmetega. ETIASe kesksüsteem kontrollib, kas uued andmed vastavad mõnele kehtivale reisiloale. Vastavuse leidmise korral edastab ETIASe kesksüsteem taotlustoimiku selle liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele, kes uued andmed sisestas, või kui uued andmed sisestas Europol, siis selle liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele, mille taotleja on vastavalt artikli 17 lõike 2 punktile j märkinud liikmesriigiks, kus ta kavatseb esimesena viibida. ETIASe riiklik üksus hindab julgeolekuohtu ja tunnistab reisiloa kehtetuks, kui ta jõuab järeldusele, et selle andmise tingimused ei ole enam täidetud.

5.   Kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kantakse sisenemiskeelu andmed kehtiva reisiloa omaniku kohta ja see kanne on põhjendatud määruse (EL) 2016/399 V lisa B osas loetletud põhjusel B või I, edastab ETIASe kesksüsteem taotlustoimiku selle liikmesriigi ETIASe riiklikule üksusele, kes sisenemise keelas. ETIASe riiklik üksus hindab seda, kas reisiloa andmise tingimused on endiselt täidetud, ning kui mitte, siis tunnistab reisiloa kehtetuks.

6.   Ohuhindamise teinud töötaja märgib reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendused taotlustoimikusse.

7.   Taotleja, kelle reisiluba tunnistatakse kehtetuks, võib kehtetuks tunnistamise otsuse edasi kaevata. Kaebus esitatakse kehtetuks tunnistamise otsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusega. Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus teavitab taotlejaid kaebuse esitamise menetlusest. Kõnealune teave esitatakse ühes määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas nimetatud riigi, mille kodanik taotleja on, ametlikus keeles..

8.   Reisiloa võib kehtetuks tunnistada ka taotleja taotlusel. Sellisel alusel reisiloa kehtetuks tunnistamise koha ei ole kaebust esitada võimalik. Kui taotleja on kõnealuse taotluse esitamise ajal liikmesriigi territooriumil, jõustub kehtetuks tunnistamine kui taotleja on territooriumilt lahkunud ning hetkel kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis on kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõikega 3 ja artikli 17 lõikega 2 tehtud vastav kirje.

1.   Kui on tehtud otsus reisiluba tühistada või kehtetuks tunnistada, lisab reisiloa tühistanud või kehtetuks tunnistanud vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlustoimikusse viivitamata järgmised andmed:

2.   Reisiloa tühistanud või kehtetuks tunnistanud vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus märgib taotlustoimikusse ka kas tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjuse(d), mis on kohaldatavad artikli 37 lõigete 1 ja 2 alusel või asjaolu, et reisiluba tunnistati kehtetuks taotleja taotlusel artikli 41 lõike 8 alusel.

1.   Kui taotlus loetakse vastuvõetavaks kooskõlas artikliga 19, võib liikmesriik, kuhu asjaomane kolmanda riigi kodanik kavatseb reisida, anda erandkorras välja piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa, kui kõnealune liikmesriik peab seda vajalikuks humanitaarkaalutlustel kooskõlas oma riigisisese õigusega, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, olenemata asjaolust, et:

Kõnealused reisiload on üldiselt kehtivad üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kes on selle välja andnud. Erandkorras võib see olla kehtiv rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, tingimusel, et iga asjaomane liikmesriik kiidab selle oma ETIASe riikliku üksuse kaudu heaks. Kui ETIASe riiklik üksus kaalub piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa väljaandmist, mis hõlmab mitut liikmesriiki, konsulteerib vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus nende liikmesriikidega.

Kui piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba on käesoleva lõike punktis a osutatud asjaoludel taotletud või välja antud, ei katkesta see taotluse menetlemist mitteautomaatselt, mis võimaldab anda piiramatu territoriaalse kehtivusega reisiloa.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võib taotleja, nagu on osutatud avalikul veebisaidil ja mobiiliseadmetele mõeldud rakenduses, võtta ühendust ETIASe kesküksusega, märkides ära oma taotluse numbri, liikmesriigi, kuhu ta kavatseb reisida, ning asjaolu, et tema reisi eesmärk põhineb humanitaarkaalutlustel või on seotud rahvusvaheliste kohustustega. Sellise ühenduse võtmise korral teavitab ETIASe kesküksus selle liikmesriigi ETIASe riiklikku üksust, kuhu kolmanda riigi kodanik kavatseb reisida, ja registreerib teabe taotlustoimikusse.

3.   Selle liikmesriigi ETIASe riiklik üksus, kuhu kolmanda riigi kodanik kavatseb reisida, võib nõuda taotlejalt täiendavat teavet või täiendavaid dokumente ning võib kehtestada sellise täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamiseks tähtaja. Selline nõue saadetakse artikli 6 lõike 2 punktis f osutatud e-posti teel taotlustoimikus olevale e-posti kontaktaadressile ning selles märgitakse loetelu keeltest, milles võib täiendavat teavet või täiendavaid dokumente esitada. Nende keelte hulka kuulub vähemalt inglise, prantsuse või saksa keel, välja arvatud juhul, kui loetelus on üks selle kolmanda riigi ametlik keel, mille kodanik taotleja enda sõnul on. Taotlejalt ei nõuta ametliku tõlke esitamist nendesse keeltesse. Taotleja esitab täiendava teabe või täiendavad dokumendid artikli 6 lõike 2 punktis g osutatud turvalise konto teenuse kaudu otse ETIASe riiklikule üksusele. Täiendava teabe või täiendavate dokumentide esitamisel registreerib ja salvestab ETIASe kesksüsteem selle teabe või dokumendid taotlustoimikusse. Taotlustoimikus registreeritud säilitatud täiendavat teavet või täiendavaid dokumente kasutatakse ainult taotluse hindamise ja selle kohta otsuse tegemise eesmärgil, kaebuse esitamise menetluse haldamise eesmärgil või sama taotleja uue taotluse töötlemise eesmärgil.

4.   Piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba on kõige rohkem 90 päeva alates selle loa alusel esmakordse riiki sisenemise kuupäevast.

5.   Käesoleva artikli alusel väljaantud reisiloale võidakse teha märge artikli 36 lõike 2 või 3 alusel.

6.   Piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa andmisel lisab loa andnud ETIASe riiklik üksus taotlustoimikusse järgmised andmed:

Kui ETIASe riiklik üksus annab piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa, ilma et taotleja oleks esitanud mingit teavet või dokumente, registreerib ja salvestab ETIASe riiklik üksus sellist otsust põhjendava asjakohase teabe või dokumendid taotlustoimikusse.

7.   Piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa andmisel saadetakse taotlejale e-posti teel teade, mis sisaldab järgmist:

1.   Lennu- ja mereveoettevõtjad ning rahvusvahelised vedajad, kes veavad reisijate rühmi bussiga, saadavad ETIASe infosüsteemi päringu, et kontrollida, kas kolmandate riikide kodanikel, kelle suhtes kehtib reisiloa nõue, on kehtiv reisiluba.

2.   Turvaline juurdepääs artikli 6 lõike 2 punktis k osutatud vedajate võrguväravale, sealhulgas võimalus kasutada mobiilseid tehnilisi lahendusi, võimaldab vedajatel teha käesoleva artikli lõike 1 kohase päringu enne reisija pardaletulekut. Vedaja esitab reisidokumendi masinloetaval alal olevad andmed ja teatab sisenemise liikmesriigi. Lennujaama transiidi puhul ei ole vedaja erandina kohustatud kontrollima, kas kolmanda riigi kodanikul on reisiluba.

ETIASe infosüsteem vastab vedajate võrguvärava kaudu, kas isikul on kehtiv reisiluba või mitte, saates vedajale vastuse „OK/NOT OK“. Kui väljaantud on piiratud territoriaalse kehtivusega reisiluba vastavalt artiklile 44, võetakse ETIASe kesksüsteemi vastuses arvesse liikmesriik (liikmesriigid), mille puhul see luba on kehtiv, ning vedaja poolt teatatud sisenemise liikmesriik. Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399.

Komisjon kehtestab rakendusaktiga vedajate võrguvärava kasutustingimuste üksikasjalikud normid ning kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbe reeglid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon loob rakendusaktide abil üksnes vedajatele ette nähtud autentimiskava, et võimaldada vedajate nõuetekohaselt volitatud töötajatele juurdepääsu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vedajate võrguväravale. Autentimiskava loomisel võetakse arvesse infoturbe riskide juhtimist ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Vedajate võrguvärav kasutab eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi, mida ajakohastatakse kord päevas, tehes ühesuunalise väljavõtte vähimatest vajalikest ETIASes säilitatud andmetest. eu-LISA vastutab vedajate võrguvärava turvalisuse eest, seal sisalduvate isikuandmete turvalisuse eest ning isikuandmete väljavõtmise ja eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi edastamise eest.

5.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vedajate suhtes kohaldatakse konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta („Schengeni lepingu rakendamise konventsioon“), artikli 26 lõike 2 ning nõukogu direktiivi 2001/51/EÜ (40) artikli 4 kohaselt ette nähtud karistusi, kui nad veavad kolmandate riikide kodanikke, kellel vaatamata sellele, et neilt nõutakse reisiluba, ei ole kehtivat reisiluba.

6.   Erandina käesoleva artikli lõikest 5, kui sama kolmanda riigi kodaniku puhul kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vedajate suhtes Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 2 ning direktiivi 2001/51/EÜ artikli 4 kohaselt juba ette nähtud karistusi, siis karistusi, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 5, ei kohaldata.

7.   Lõike 5 rakendamiseks või selle kohaldamisest tekkiva mis tahes vaidluse lahendamiseks säilitab eu-LISA logid vedajate võrguväravas vedajate poolt tehtud kõigi andmetöötlustoimingute kohta. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, päringus kasutatud andmeid, vedajate võrguvärava edastatud andmeid ja kõnealuse vedaja nime.

Logisid säilitatakse kaks aastat. Logisid kaitstakse asjakohaste meetmetega loata juurdepääsu eest.

8.   Kui kolmanda riigi kodanikule keelatakse riiki sisenemine, on iga vedaja, kes on toonud ta välispiirile õhu, mere või maismaa kaudu, kohustatud võtma tema suhtes jälle viivitamata vastutuse. Piirivalveasutuste taotlusel, kes on pädevad teostama kontrolli piiril, on vedajad kohustatud viima kolmanda riigi kodaniku tagasi kas sellesse kolmandasse riiki, kust ta on tulnud, sellesse kolmandasse riiki, kes andis välja reisidokumendi, millega ta reisis, või mis tahes muusse kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel.

9.   Erandina lõikest 1 on vedajate puhul, kes veavad reisijate rühmi bussiga, ETIASe töölerakendamisele järgneval esimesel kolmel aastal lõikes 1 osutatud kontrollimine vabatahtlik ning lõikes 5 osutatud sätteid nende suhtes ei kohaldata.

1.   Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud päringu tegemine on ETIASe infosüsteemi mis tahes osa rikke tõttu tehniliselt võimatu, on vedajad vabastatud kohustusest kontrollida kehtiva reisiloa olemasolu. Kui sellise rikke tuvastab eu-LISA, teavitab ETIASe kesküksus sellest vedajaid. Ta annab vedajatele teada ka sellest, kui rike on kõrvaldatud. Kui sellise rikke tuvastavad vedajad, võivad nad sellest teavitada ETIASe kesküksust.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtudel ei kohaldata vedajate suhtes artikli 45 lõikes 5 osutatud karistusi.

3.   Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud päringu tegemine on pikema aja vältel tehniliselt võimatu muudel põhjustel kui ETIASe infosüsteemi mis tahes osa rikke tõttu, teavitavad vedajad ETIASe kesküksust.

4.   Komisjon kehtestab käesolevas artiklis osutatud varumenetluste üksikasjad rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Piirivalveasutused, kes on pädevad teostama vastavalt määrusele (EL) 2016/399 piirikontrolli välispiiripunktides, teevad reisidokumendi masinloetaval alal olevaid andmeid kasutades otsinguid ETIASe kesksüsteemis.

2.   ETIASe kesksüsteem vastab, teatades järgmist:

3.   Kui reisiluba kaotab kehtivuse järgmise 90 päeva jooksul, teavitavad piirivalveasutused selle reisiloa omanikku allesjäänud kehtivusajast, võimalusest esitada taotlus uue reisiloa saamiseks ka liikmesriikide territooriumil viibimise ajal ning kohustusest omada kehtivat reisiluba kogu lühiajalise viibimise kestel. Selle teabe edastab kas piirivalveametnik piiril kontrollide teostamise ajal või piiripunkti paigaldatud seadme abil, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul kasutada artiklis 31 osutatud kontrollivahendit. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks ka artikli 16 lõikes 1 osutatud avalikku veebisaidi kaudu. Samuti edastab ETIASe kesksüsteem reisiloa omanikule automaatselt e-posti teel sama teabe.

4.   Kui ETIASe kesksüsteem teatab vastuses artikli 36 lõikes 2 alusel reisiloale lisatud märkest, teostavad piirivalveasutused teise astme kontrolli. Teise astme kontrolli teostamiseks lubatakse neil tutvuda taotlustoimikusse lisatud täiendava teabega kooskõlas artikli 39 lõike 1 punktiga e või artikli 44 lõike 6 punktiga f.

Kui ETIASe kesksüsteem teatab vastuses artikli 36 lõikes 3 nimetatud märkest ning kui vaja on teha täiendavaid kontrolle, võivad piirivalveasutused saada juurdepääsu ETIASe kesksüsteemile, et hankida artikli 39 lõike 1 punktis e või artikli 44 lõike 6 punktis f sätestatud täiendavat teavet.

1.   Kui artikli 47 lõikes 1 osutatud otsingute tegemine on ETIASe infosüsteemi mis tahes osa rikke tõttu tehniliselt võimatu, teavitab ETIASe kesksüsteem sellest piirivalveasutusi ja liikmesriikide ETIASe riiklikke üksusi.

2.   Kui artikli 47 lõikes 1 osutatud otsingute tegemine on tehniliselt võimatu liikmesriigi riikliku piirivalvetaristu rikke tõttu, teavitavad piirivalveasutused sellest ETIASe kesküksust ja selle liikmesriigi ETIASe riiklikku üksust. ETIASe kesküksus teavitab sellest seejärel viivitamata eu-LISA ja komisjoni.

3.   Mõlemal käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 märgitud juhul järgib piirivalveasutus, oma riiklikku hädaolukorra lahendamise plaani. Kooskõlas määrusega (EL) 2016/399 võib riikliku hädaolukorra lahendamise plaanis lubada piirivalveasutustel teha ajutiselt erand käesoleva määruse artikli 47 lõikes 1 nimetatud kohustusest teha ETIASe kesksüsteemis otsinguid.

4.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega hädaolukorra lahendamise näidisplaanid käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtude jaoks, sealhulgas piirivalveasutuste poolt järgitavad menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Liikmesriigid võtavad näidisplaanide alusel vastu oma riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid, mida vajaduse korral riiklikul tasandil kohandatakse.

1.   Selleks et kontrollida, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise või seal viibimise tingimused on täidetud, ning et võtta sellega seoses asjakohaseid meetmeid, on liikmesriikide immigratsiooniasutustel juurdepääs otsingute tegemiseks ETIASe kesksüsteemis, kasutades andmeid, millele on osutatud artikli 17 lõike 2 punktides a–e.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 alusel antakse ETIASe kasksüsteemile juurdepääs üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

Vajaduse korral kontrollitakse käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b osutatud tingimuste täitmist andes juurdepääsu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 46 sätestatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi logidele, mis vastavad käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud otsingule ja käesoleva lõike punktis b osutatud vastusele.

3.   ETIASe kesksüsteem teatab vastuses, kas isikul on kehtiv reisidokument või mitte ning artikli 44 alusel välja antud piiratud territoriaalse kehtivusega reisiloa puhul liikmesriigi (liikmesriigid), kus see reisiluba kehtib. Samuti teatab ETIASe kesksüsteem, kas reisiluba kaotab kehtivuse järgmise 90 päeva jooksul ning kui pikk on allesjäänud kehtivusaeg.

Alaealiste puhul on immigratsiooniasutustel juurdepääs ka teabele, mis on seotud artikli 17 lõike 2 punktis k osutatud reisija vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostjaga.

1.   Liikmesriigid määravad ametiasutused, kellel on õigus taotleda luba teha terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil otsinguid ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmetes.

2.   Iga liikmesriik määrab keskse juurdepääsupunkti, kellel on juurdepääs ETIASe kesksüsteemile. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, et artiklis 52 sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks ETIASe kesksüsteemile on täidetud.

Kui liikmesriigi õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutsema määratud asutustest täiesti sõltumatult. Keskne juurdepääsupunkt on määratud asutustest eraldiseisev ning ei saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta, vaid teeb kontrollimise sõltumatult.

Võttes arvesse oma organisatsioonilist ja haldusstruktuuri, võivad liikmesriigid oma põhiseaduslike või muude õigusest tulenevate nõuete täitmisel määrata mitu keskset juurdepääsupunkti.

Liikmesriigid teatavad eu-LISA-le ja komisjonile oma määratud asutused ja kesksed juurdepääsupunktid ning võivad igal ajal oma teadet muuta või asendada selle teise teatega.

3.   Iga liikmesriik peab riigi tasandil nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus esitada kesksete juurdepääsupunktide kaudu taotlusi otsingute tegemiseks ETIASe kesksüsteemis säilitatavates andmetes.

4.   Ainult kesksete juurdepääsupunktide nõuetekohaselt volitatud töötajatel on vastavalt artiklitele 51 ja 52 õigus saada juurdepääs ETIASe kesksüsteemile.

1.   Artikli 50 lõikes 3 osutatud tegevusüksus esitab artikli 50 lõikes 2 osutatud kesksele juurdepääsupunktile põhjendatud elektroonilise või kirjaliku taotluse otsingu tegemiseks ETIASe kesksüsteemis olevas konkreetses andmekogus. Artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a–c osutatud andmetes otsingu tegemiseks esitatakse elektrooniline või kirjalik taotlus koos nendes konkreetsetes andmetes otsingu tegemise vajaduse põhjendusega.

2.   Juurdepääsutaotluse kättesaamisel kontrollib keskne juurdepääsupunkt, kas artiklis 52 osutatud juurdepääsu andmise tingimused on täidetud, sealhulgas seda, kas iga taotlus artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a–c osutatud andmetes otsingu tegemiseks on põhjendatud.

3.   Keskne juurdepääsupunkt menetleb taotlust, kui see vastab artiklis 52 osutatud juurdepääsu andmise tingimustele. Keskse juurdepääsupunkti päringuga saadud ETIASe kesksüsteemi andmed edastatakse taotluse esitanud tegevusüksusele ilma andmete turvalisust ohustamata.

4.   Kiireloomulistel juhtudel, kui on vaja tõkestada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu isiku elule, menetleb keskne juurdepääsupunkt taotluse viivitamata ning kontrollib alles tagantjärele, kas kõik artiklis 52 osutatud tingimused olid täidetud ja kas juhtum oli kiireloomuline. Kõnealune järelkontroll tehakse põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse menetlemist.

Kui järelkontrolli käigus selgub, et juurdepääs ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmetele või neis otsingu tegemine ei olnud põhjendatud, kustutavad kõik andmetele juurdepääsu saanud asutused ETIASe kesksüsteemist saadud andmed. Asutused teavitavad andmete kustutamisest selle liikmesriigi asjaomast keskset juurdepääsupunkti, kus taotlus esitati.

1.   Määratud ametiasutused võivad taotleda otsingu tegemist ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmetes, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

2.   Otsingu tegemiseks saab kasutada ainult ühte või mitut ETIASe kesksüsteemi taotlustoimikus salvestatud järgmistest andmeühikutest:

3.   Koos otsingutega lõikes 2 loetletud ETIASe kesksüsteemi andmete seas võib otsingu kitsendamiseks kasutada järgmisi taotlustoimikute andmeid:

4.   Kui ETIASe kesksüsteemis tehtud otsingu tulemusel saadakse taotlustoimikus salvestatud andmete seast päringutabamus, antakse juurdepääs andmetele, millele on osutatud artikli 17 lõike 2 punktides a–g ja j–m ning mis on salvestatud selles taotlustoimikus, ning nendele sellesse taotlustoimikusse sisestatud andmetele, mis puudutavad reisiloa andmist, andmisest keeldumist, tühistamist või kehtetuks tunnistamist kooskõlas artiklitega 39 ja 43. Juurdepääs artikli 17 lõike 2 punktis i ja lõike 4 punktides a–c osutatud taotlustoimikus salvestatud andmetele võimaldatakse üksnes juhul, kui tegevusüksus on nende andmetega tutvumist sõnaselgelt taotlenud artikli 51 lõike 1 kohaselt esitatud põhjendatud elektroonilises või kirjalikus taotluses ning kui keskne juurdepääsupunkt on seda sõltumatult kontrollinud ja heaks kiitnud. ETIASe kesksüsteemis otsingu tegijale ei võimaldata juurdepääsu artikli 17 lõike 2 punktis h osutatud haridust käsitlevatele andmetele.

1.   Artikli 1 lõike 2 kohaldamisel võib Europol taotleda luba ETIASe kesksüsteemi andmetes otsingu tegemiseks ning esitada ETIASe kesküksusele põhjendatud elektroonilise taotluse otsingu tegemiseks ETIASe kesksüsteemi konkreetses andmekogus. Artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a–c osutatud andmetes otsingu tegemiseks esitatakse põhjendatud elektrooniline taotlus koos nendes konkreetsetes andmetes otsingu tegemise vajaduse põhjendusega.

2.   Põhjendatud taotluses esitatakse tõendid selle kohta, et on täidetud kõik järgmised tingimused:

3.   Europoli taotlused otsingu tegemiseks ETIASe kesksüsteemi andmetes vaatab eelnevalt läbi nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest moodustatud eriüksus, kes teeb tõhusalt ja õigeaegselt kindlaks, kas taotlus vastab kõikidele lõikes 2 sätestatud tingimustele.

4.   Kui ETIASe kesksüsteemis taotlustoimikus salvestatud andmete alusel tehtud otsingu tulemusel saadakse päringutabamus, antakse juurdepääs artikli 17 lõike 2 punktides a–g ja j–m osutatud andmetele ning nendele taotlustoimikule lisatud andmetele, mis puudutavad reisiloa andmist, selle andmisest keeldumist, tühistamist või kehtetuks tunnistamist kooskõlas artiklitega 39 ja 43. Juurdepääsu artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a–c osutatud taotlustoimikule lisatud andmetele võimaldatakse üksnes juhul, kui Europol on nende andmetega tutvumist sõnaselgelt taotlenud. ETIASe kesksüsteemis otsingu tegijale ei võimaldata juurdepääsu artikli 17 lõike 2 punktis h osutatud haridust käsitlevatele andmetele.

5.   Kui nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest moodustatud eriüksus on taotluse heaks kiitnud, menetleb ETIASe kesküksus ETIASe kesksüsteemi andmetes otsingu tegemise taotlust. Ta edastab taotletud andmed Europolile viisil, mis ei ohusta andmete turvalisust.

1.   ETIASe kesksüsteemis olevate taotlustoimikute säilitamise tähtaeg on järgmine:

2.   Selleks et lihtsustada uue taotluse esitamist pärast ETIASe reisiloa kehtivusaja lõppu, võib taotlustoimikut ETIASe kesksüsteemis säilitada veel kõige rohkem kolm aastat pärast reisiloa kehtivusaja lõppu ja üksnes juhul, kui taotleja annab pärast nõusolekutaotluse saamist selleks vabatahtlikult ja sõnaselgelt oma nõusoleku elektrooniliselt allkirjastatud kinnitusega. Nõusolekutaotlused esitatakse viisil, mis on muudest asjadest küsimustest selgelt eristatav, arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 7.

Nõusolekut taotletakse pärast artikli 15 lõike 2 alusel teabe automaatset andmist. Automaatselt esitatud teabes tuletatakse taotlejale meelde andmete säilitamise eesmärki kooskõlas artikli 71 punktis o osutatud teabega ja võimalust antud nõusolek igal ajal tagasi võtta.

Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 7 lõikega 3 võib taotleja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kui taotleja oma nõusoleku tagasi võtab kustutatakse taotlustoimik automaatselt ETIASe kesksüsteemist.

eu-LISA töötab välja vahendi, mis võimaldab taotlejatel oma nõusolek anda või tagasi võtta. Kõnealune vahend tehakse kättesaadavaks selleks ette nähtud avalikul veebisaidil või mobiilseadmetele mõeldud rakenduse abil.

Komisjonile määrab kooskõlas artikliga 89 vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kindlaks vahendi, mida taotlejad saavad kasutada oma nõusoleku andmiseks ja tagasivõtmiseks.

3.   Selle säilitamise tähtaja möödumisel kustutatakse taotlustoimik automaatselt ETIASe kesksüsteemist.

1.   ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused on kohustatud ajakohastama ETIASe kesksüsteemi andmeid ning tagama nende täpsuse. ETIASe kesküksusel ja ETIASe riiklikel üksustel ei ole õigust muuta andmeid, mille on taotlusvormi lisanud taotleja ise vastavalt artikli 17 lõigetele 2, 3 või 4.

2.   Kui ETIASe kesküksusel on tõendeid selle kohta, et ETIASe kesküksuse poolt ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt valed või et ETIASe kesksüsteemis on andmeid töödeldud vastuolus käesoleva määrusega, kontrollib ta asjaomaseid andmeid ja vajaduse korral muudab neid või kustutab need viivitamata ETIASe kesksüsteemist.

3.   Kui vastutaval liikmesriigil on tõendeid selle kohta, et ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt valed või et ETIASe kesksüsteemis on andmeid töödeldud vastuolus käesoleva määrusega, kontrollib tema ETIASe riiklik üksus asjaomaseid andmeid ja vajaduse korral muudab neid või kustutab need viivitamata ETIASe kesksüsteemist.

4.   Kui ETIASe kesküksusel on tõendeid selle kohta, et ETIASe kesksüsteemis säilitatavad andmed on faktiliselt valed või et ETIASe kesksüsteemis on andmeid töödeldud vastuolus käesoleva määrusega, võtab ta 14 päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksusega. Kui muul liikmesriigil kui vastutaval liikmesriigil on selliseid tõendeid, võtab ta ühendust ETIASe kesküksuse või vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksusega samuti 14 päeva jooksul. ETIASe kesküksus või vastutava liikmesriigi pädev ETIASe riiklik üksus kontrollib andmete õigsust ja nende töötlemise seaduslikkust ühe kuu jooksul ning vajaduse korral muudab neid või kustutab need viivitamata ETIASe kesksüsteemist.

5.   Kui kolmanda riigi kodanik on saanud liikmesriigi kodakondsuse või temast on saanud artikli 2 lõike 2 punktide a–c kohaldamisalasse kuuluv isik, peavad selle liikmesriigi ametiasutused kontrollima, kas isikul on kehtiv reisiluba ja asjakohasel juhul viivitamata kustutama taotlustoimiku ETIASe kesksüsteemist. Taotlustoimiku kustutamise eest vastutab järgmine asutus:

6.   Kui kolmanda riigi kodanikust on saanud artikli 2 lõike 2 punktide d, e, f või l kohaldamisalasse kuuluv isik, võib ta teavitada elamisloa, ühtse viisa või kõnealuses artiklis osutatud pikaajalise riikliku viisa välja andnud liikmesriigi pädevaid asutusi, et tal on kehtiv reisiluba, ning ta võib taotleda vastava taotlustoimiku kustutamist ETIASe kesksüsteemist. Kõnealuse liikmesriigi ametiasutused kontrollivad, kas asjaomasel isikul on kehtiv reisiluba. Kui on leidnud kinnitust, et isikul on selline luba, kustutab elamisloa, ühtse viisa või pikaajalise riikliku viisa välja andnud liikmesriigi ETIASe riiklik üksus taotlustoimiku viivitamata ETIASe kesksüsteemist.

7.   Kui kolmanda riigi kodanikust on saanud artikli 2 lõike 2 punkti g kohaldamisalasse kuuluv isik, võib ta muudatusest teavitada selle liikmesriigi pädevat asutust, kuhu ta järgmisena siseneb. Nimetatud liikmesriik võtab 14 päeva jooksul ühendust ETIASe kesküksusega. ETIASe kesküksus kontrollib andmete õigsust ühe kuu jooksul ning vajaduse korral kustutab taotlustoimiku ja selles olevad andmed viivitamata ETIASe kesksüsteemist.

8.   Ilma et see piiraks mis tahes kättesaadavate halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on asjaomasel isikul võimalik kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, et tagada ETIASes säilitatud andmete muutmine või kustutamine.

1.   Isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning eu-LISA poolt kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

2.   Isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679, kui isikuandmeid töötlevad ETIASe riiklikud üksused, kes analüüsivad taotlusi, piirivalveasutused ja immigratsiooniasutused.

Kui ETIASe riiklike üksuste poolt teostatavat isikuandmete töötlemist teevad pädevad asutused, kes analüüsivad taotlusi terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil, kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680.

Kui ETIASe riiklik üksus teeb otsuse reisiloa andmise, selle andmisest keeldumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta, kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/679.

3.   Isikuandmete töötlemise suhtes liikmesriikide määratud ametiasutuste poolt käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 kohaldamise eesmärgil kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680.

4.   Isikuandmete töötlemise suhtes Europoli poolt vastavalt käesoleva määruse artiklitele 29 ja 53 kohaldatakse määrust (EL) 2016/794.

1.   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit käsitatakse seoses isikuandmete töötlemisega ETIASe kesksüsteemis isikuandmete vastutava töötlejana vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punktile d. Seoses ETIASe kesksüsteemi infoturbe juhtimisega käsitatakse eu-LISAt vastutava töötlejana.

2.   Seoses isikuandmete töötlemisega ETIASe kesksüsteemis liikmesriigi poolt käsitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutava töötlejana ETIASe riiklikku üksust. Ta vastutab keskselt kõnealuse liikmesriigi poolt ETIASe kesksüsteemis teostatava isikuandmete töötlemise eest.

1.   eu-LISAt käsitatakse seoses isikuandmete töötlemisega ETIASe infosüsteemis volitatud töötlejana vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punktile e.

2.   eu-LISA tagab, et ETIASe infosüsteemi käitatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

1.   eu-LISA, ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused tagavad käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemise turvalisuse. eu-LISA, ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused teevad andmeturbega seotud ülesannete täitmisel koostööd.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 22 kohaldamist, võtab eu-LISA vajalikud meetmed, et tagada ETIASe infosüsteemi turvalisus.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 22 ning määruse (EL) 2016/679 artiklite 32 ja 34 kohaldamist, võtavad eu-LISA, ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvalisuse tagamise kava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:

4.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega turvalisuse tagamise näidiskava, talitluspidevuse näidiskava ja suurõnnetusest taastumise näidiskava. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. eu-LISA haldusnõukogu, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haldusnõukogu ja ETIASe riiklikud üksused võtavad vastu turvalisuse, talitluspidevuse ja suurõnnetusest taastumise kavad vastavalt eu-LISA, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja ETIASe riiklikud üksuste jaoks. Nad võtavad aluseks komisjoni vastuvõetud näidiskavad, mida vastavalt vajadusele kohandatud.

5.   eu-LISA teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni ning Euroopa Andmekaitseinspektorit käesoleva artikli alusel võetavatest meetmetest.

1.   Iga sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada ETIASes säilitatavate andmete turvalisust ning mis võib põhjustada ETIASe andmete kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võis olla võimalik juurde pääseda ilma loata või kui andmete kättesaadavus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus on sattunud või võis sattuda ohtu.

2.   Mis tahes turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.

3.   Ilma et see piiraks isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja selle kohta teabe vahetamist määruse (EL) 2016/679 artikli 33, direktiivi (EL) 2016/680 artikli 30 või mõlema kohaselt, teavitavad liikmesriigid turvaintsidentidest komisjoni, eu-LISAt ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. ETIASe infosüsteemiga seotud turvaintsidendi korral teavitab eu-LISA komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. ETIASega seotud turvaintsidendi korral teavitab Europol komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4.   Teave sellise turvaintsidendi kohta, mis mõjutab või võib mõjutada ETIASe tööd või ETIASes säilitatud andmete kättesaadavust, terviklust ja konfidentsiaalsust, edastatakse komisjonile, ja kui see neid mõjutab, ETIASe kesküksusele, ETIASe riiklikele üksustele ja Europolile. Sellistest intsidentidest teatatakse vastavalt turvaintsidentide haldamise kavale, mille peab esitama eu-LISA.

5.   Turvaintsidendi korral teevad liikmesriigid, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, eu-LISA ja Europol koostööd.

1.   Ilma et see piiraks õigust vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt saadavale kompensatsioonile ning vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust määruse (EL) 2016/679, direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel:

Liikmesriik või eu-LISA vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest esimese lõigu alusel, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju tekitanud sündmuse eest.

2.   Kui ETIASe kesksüsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, on see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutav, välja arvatud juhul, kui eu-LISA või muu ETIASe kesksüsteemis osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju ärahoidmiseks või selle mõju vähendamiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid kahjunõudeid käsitletakse kõnealuse liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest vastutava töötleja või eu-LISA vastu esitatavaid kahjunõudeid käsitletakse aluslepingutes ette nähtud tingimuste kohaselt.

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklite 11 ja 12 kohast õigust saada teavet, antakse taotlejatele, kelle andmeid säilitatakse ETIASe kesksüsteemis, neid käsitlevate andmete kogumise ajal teavet selle kohta, kuidas nad saavad kasutada oma määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitest 13 – 16 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15 – 18 tulenevaid õigusi. Neile antakse samal ajal ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktandmed.

2.   Selleks et kasutada määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitest 13 – 16 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15 – 18 tulenevaid õigusi, on taotlejal õigus pöörduda ETIASe kesküksuse või taotluse eest vastutava ETIASe riikliku üksuse poole. Taotlse saanud üksus vaatab taotluse läbi ja vastab sellele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul.

Kui taotluse vastuses selgub, et ETIASe kesksüsteemis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või ebaseaduslikult registreeritud, parandab ETIASe kesküksus või vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus viivitamata need andmed või kustutab need ETIASe kesksüsteemist.

Kui vastusena käesoleva lõike kohaselt esitatud taotlusele ETIASe kesküksus või ETIASe riiklik üksus muudab reisiluba selle kehtivusaja jooksul, korraldab ETIASe kesksüsteem artiklis 20 sätestatud automaatse menetlemise, et selgitada välja, kas muudetud taotlustoimik ei anna päringutabamust vastavalt artikli 20 lõigetele 2–5. Kui automaatse menetlemise tulemusel ei saada ühtegi päringutabamust, annab ETIASe kesksüsteem välja muudetud reisiloa, mille kehtivusaeg on sama kui algse loa puhul, ning teavitab sellest taotlejat. Kui automaatne menetlemine annab ühe või mitu päringutabamust, hindab vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus kooskõlas artikliga 26 julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurt epideemiaohtu ning otsustab, kas anda muudetud reisiluba, või kui reisiloa andmise tingimused ei ole enam täidetud, tunnistada reisiluba kehtetuks.

3.   Kui ETIASe kesküksus või taotluse eest vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus ei nõustu väitega, et ETIASe kesksüsteemis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või ebaseaduslikult registreeritud, võtab ETIASe kesküksus või vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus vastu haldusotsuse, milles viivitamata selgitatakse asjaomasele isikule kirjalikult, miks ei kavatseta temaga seotud andmeid parandada või kustutada.

4.   Selles otsuses antakse asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, kuidas ta saab lõikes 2 osutatud taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustada, ja asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus pädevatele asutustele või kohtutele ning millist abi on isikul võimalik saada, sealhulgas pädevatelt riiklikelt järelevalveasutustelt.

5.   Lõike 2 kohaselt esitatud taotlused peavad sisaldama asjaomase isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid. Neid andmeid kasutatakse üksnes lõikes 2 osutatud õiguste kasutamise võimaldamiseks ja need tuleb otsekohe pärast seda kustutada.

6.   ETIASe kesküksus või vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus dokumenteerib kirjalikult lõikes 2 osutatud taotluse esitamise fakti ja selle käsitlemise viisi. Ta teeb selle dokumendi andmekaitse valdkonnas pädevatele riiklikele järelevalveasutustele viivitamata kättesaadavaks hiljemalt seitsme päeva jooksul alates vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatud andmete parandamise või kustutamise otsuse või lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmisest.

1.   ETIASe kesksüsteemis säilitatavaid isikuandmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule üksusele, välja arvatud andmete edastamine Interpolile käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 punktides b ja l osutatud automaatseks menetlemiseks. Isikuandmete Interpolile edastamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklit 9.

2.   Isikuandmeid, mille liikmesriik või Europol on ETIASe kesksüsteemist saanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õiguskaitse eesmärgil, ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule üksusele. Selline keeld kehtib ka juhul, kui neid andmeid töödeldakse edasi liikmesriigi tasandil või liikmesriikide vahel.

3.   Erandina käesoleva määruse artiklist 49 võivad immigratsiooniasutused edastada ETIASe kesksüsteemist saadud isikuandmeid üksikjuhtudel kolmandale riigile, kui see on vajalik tagasisaatmise eesmärgil ning üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

Vajaduse korral kontrollitakse nende tingimuste täitmist andes juurdepääsu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 46 sätestatud logifailidele, mis vastavad käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud otsingule ja vastatakse kõnealuse lõigu punkti b kohaselt.

Kui nimetatud tingimused on täidetud, saavad immigratsiooniasutused juurdepääsu päringu tegemiseks ETIASe kesksüsteemis, mis hõlmab kas kõiki või osasid käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 punktides a – e osutatud andmeid. Kui ETIASe taotlustoimik vastab kõnealustele andmetele, saavad immigratsiooniasutused juurdepääsu käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 punktides a – g ning alaealiste puhul kõnealuse artikli punktis k osutatud andmetele.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib andmeid, mille immigratsiooniasutused on ETIASe kesksüsteemist saanud, edastada üksikjuhtudel kolmandale riigile, kui see on vajalik kolmandate riikide kodanike isiku tõendamiseks üksnes tagasisaatmise eesmärgil ning üksnes siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 punktides a, b, d, e ja f osutatud andmeid võib edastada ainult juhul, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:

4.   Lõike 3 kohane isikuandmete edastamine kolmandale riigile ei piira rahvusvahelist kaitset taotlevate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi, eelkõige seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega.

5.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib artikli 52 lõikes 4 osutatud andmeid, mille määratud ametiasutused on ETIASe kesksüsteemist saanud artikli 1 lõikes 2 osutatud eesmärkidel, üksikjuhtudel edastada või teha kättesaadavaks kolmanda riigi määratud ametiasutusele üksnes juhul, kui on täidetud on kõik järgmised tingimused:

Kui edastamine toimub käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt, siis selline edastamine, sealhulgas edastamise kuupäev ja kellaaeg, vastuvõtva pädeva asutuse andmed, edastamise põhjendus ja edastatud isikuandmed dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusele.

1.   Iga liikmesriik tagab, et määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus jälgib sõltumatult käesoleva määruse kohast isikuandmete töötlemise seaduslikkust asjaomases liikmesriigis, sealhulgas andmete edastamist ETIASesse ja ETIASest.

2.   Iga liikmesriik tagab, et direktiivi (EL) 2016/680 kohaselt vastu võetud riigisiseseid õigusakte ning õigus- ja haldusnorme kohaldatakse ka tema riiklike ametiasutuste juurdepääsu suhtes ETIASele kooskõlas käesoleva määruse X peatükiga, sealhulgas seoses nende isikute õigustega, kelle andmetele saadakse sel viisil juurdepääs.

3.   Direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus kontrollib liikmesriikide poolt käesoleva määruse X peatüki kohaselt isikuandmetele juurdepääsu andmise seaduslikkust, sealhulgas nende andmete edastamise seaduslikkust ETIASesse ja ETIASest. Kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 66 lõikeid 5 ja 6.

4.   Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus tagab või järelevalveasutused tagavad, et alates ETIASe töölerakendamisest tehakse vähemalt iga kolme aasta tagant kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega ETIASe riiklike üksustes toimuvate andmetöötlustoimingute audit. Auditi tulemusi võidakse võtta arvesse hindamistel, mida viiakse läbi nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 (42) loodud mehhanismi alusel. Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutus avaldab igal aastal andmete parandamise, täiendamise või kustutamise või nende töötlemise piiramise taotluste arvu, nende alusel võetud meetmed ja asjaomaste isikute taotluse põhjal tehtud paranduste, täiendamiste või kustutamiste või töötlemise piiramiste arvu.

5.   Liikmesriigid tagavad, et nende määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusel on piisavalt vahendeid ja oskusteavet talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

6.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõike 1 alusel asutatud järelevalveasutusele kogu tema poolt taotletud teabe. Eelkõige esitavad nad teabe käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise kohta. Liikmesriigid annavad määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusele juurdepääsu oma logidele ning lubavad tal pääseda igal ajal oma kõikidesse ETIASega seotud ruumidesse.

1.   Euroopa Andmekaitseinspektor vastutab eu-LISA, Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ETIASega seotud isikuandmete töötlemise järelevalve eest ja selle tagamise eest, et see toimuks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ja käesoleva määrusega.

2.   Euroopa Andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul tehakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega isikuandmete töötlemise toimingute audit eu-LISAs ja ETIASe kesküksuses. Auditiaruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, eu-LISA-le ja järelevalveasutustele. eu-LISA-le ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

3.   eu-LISA ja ETIASe kesküksus esitavad Euroopa Andmekaitseinspektorile viimase nõutud teabe, lubavad tal igal ajal tutvuda kõikide dokumentidega ja oma logidega ning tagavad talle igal ajal juurdepääsu oma ruumidesse.

1.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma vastutusala raames aktiivselt koostööd. Nad tagavad kooskõlastatud järelevalve ETIASe ja riiklike piiritaristute üle.

2.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja inspekteerimiste tegemisel, analüüsivad igasuguseid käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, hindavad sõltumatu järelevalve tegemise või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.

3.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõike 2 eesmärgil vähemalt kaks korda aastas määrusega (EL) 2016/679 asutatud Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Andmekaitsenõukogu kannab nende kohtumiste kulud ja korraldab neid. Esimesel kohtumisel võetakse vastu töökord. Vajaduse korral töötatakse ühiselt välja täiendavad töömeetodid.

4.   Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning eu-LISA-le ühise tegevusaruande. Aruanne sisaldab iga liikmesriigi kohta eraldi peatükki, mille on koostanud selle liikmesriigi järelevalveasutus.

1.   eu-LISA säilitab logid kõigi ETIASe infosüsteemis tehtud andmetöötlustoimingute kohta. Need logid sisaldavad järgmist:

2.   ETIASe kesküksus dokumenteerib selle, millised töötajad on nõuetekohaselt volitatud tegema isikusamasuse kontrolli.

Vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus dokumenteerib selle, milline töötaja on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

3.   eu-LISA säilitab logisid kõigi ETIASe infosüsteemis tehtud andmetöötlustoimingute kohta, mis hõlmavad artiklis 47 osutatud piirivalveasutuste juurdepääsu ning artiklis 49 osutatud immigratsiooniasutuste juurdepääsu. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, otsingu tegemisel kasutatud andmeid, ETIASe kesksüsteemi poolt edastatud andmeid ning piirivalveasutuste ja immigratsiooniasutuste nimesid, kes andmeid sisestavad ja saavad.

Pädevad asutused dokumenteerivad ka selle, millised töötajad on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama ja saama.

4.   Selliseid logisid võib kasutada ainult järelevalve eesmärgil andmetöötluse lubatavuse kontrollimiseks ning andmeturbe ja -tervikluse tagamiseks. Neid logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest. Need kustutatakse üks aasta pärast artiklis 54 osutatud andmete säilitamise tähtaja möödumist, kui neid ei vajata juba alustatud järelevalvemenetluses.

eu-LISA ja ETIASe riiklikud üksused teevad need logid Euroopa Andmekaitseinspektorile ja pädevale järelevalveasutusele kättesaadavaks nende taotluse alusel.

1.   eu-LISA säilitab logid kõigi ETIASe kesksüsteemis artikli 50 lõikes 2 osutatud kesksete juurdepääsupunktide poolt artikli 1 lõike 2 kohaldamisel teostatud andmetöötlustoimingute kohta. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, otsingu tegemisel kasutatud andmeid, ETIASe kesksüsteemi poolt edastatud andmeid ning kesksete juurdepääsupunktide nende töötajate nimesid, kes on volitatud andmeid sisestama ja saama.

2.   Lisaks säilitavad liikmesriigid ja Europol kõigi ETIASe kesksüsteemis tehtud andmetöötlustoimingute logisid, mis tehakse ETIASe kesksüsteemis säilitatavate andmetega tutvumise või neile juurdepääsu saamise taotluste alusel artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil.

3.   Lõikes 2 osutatud logid sisaldavad järgmisi andmeid:

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud logisid kasutatakse ainult taotluse vastuvõetavuse kontrollimiseks, andmetöötluse seaduslikkuse jälgimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Kõnealuseid logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja kustutada üks aasta pärast artiklis 54 osutatud andmete säilitamise tähtaja möödumist, kui neid ei vajata juba alustatud järelevalvemenetluses. Euroopa Andmekaitseinspektoril ja pädevatel järelevalveasutustel, kes vastutavad andmetöötluse seaduslikkuse jälgimise ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamise eest, on taotluse korral oma ülesannete täitmiseks juurdepääs asjaomastele logidele. Ka taotluste vastuvõetavuse kontrollimise eest vastutaval asutusel on nendele logidele nimetatud kontrollimise eesmärgil juurdepääs. Muudel juhtudel peale nimetatud eesmärgil kasutamise kustutatakse isikuandmed kõigist liikmesriigi ja Europoli toimikutest pärast ühe kuu möödumist, välja arvatud juhul, kui neid andmeid vajatakse konkreetse poolelioleva kriminaaluurimise jaoks, milleks liikmesriik või Europol on neid andmeid taotlenud. Artiklis 92 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logisid, mis ei sisalda isikuandmeid.

1.   eu-LISA haldab ETIASe kesksüsteemi oma tehnilistes keskustes ning ETIASe infosüsteem tagab käesoleva määrusega ette nähtud funktsioonide toimimise käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli 74 lõikes 1 sätestatud turvalisus-, kättesaadavus-, kvaliteedi- ja kiirusnõuete kohaselt.

2.   Avaliku veebisaidi, mobiilseadmetele mõeldud rakenduse, e-postiteenuse, turvalise konto teenuse, taotlejatele mõeldud kontrollivahendi, taotlejatele mõeldud nõusoleku andmise vahendi, ETIASe jälgimisnimekirja jaoks mõeldud hindamisvahendi, vedajate võrguvärava, veebiteenuse, taotluste menetlemise tarkvara, keskse teabehoidla ja artikli 92 lõikes 8 osutatud tehnilise lahenduse tugitaristut hoitakse eu-LISA tegevuskohas või komisjoni tegevuskohas. See taristu peab olema geograafiliselt hajus, et tagada käesoleva määrusega ette nähtud funktsioonide toimimine vastavuses käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 74 lõike 1 kohaste turvalisus-, andmekaitse- ja andmeturbenõuete ning kättesaadavus-, kvaliteedi- ja kiirusnõuetega. ETIASe jälgimisnimekirja hoitakse eu-LISA tegevuskohas.

3.   eu-LISA vastutab ETIASe infosüsteemi tehnilise arendamise eest, ETIASe kesksüsteemi ja artiklis 11 osutatud ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks vajaliku tehnilise arendustegevuse eest ning artiklis 12 osutatud Interpoli andmebaasides päringute tegemise võimaldamise eest.

eu-LISA määrab kindlaks süsteemi füüsilise ülesehituse, sealhulgas selle sidetaristu, ning selle tehnilised kirjeldused ja nende täiendused ning ühtsed riiklikud liidesed. Need tehnilised kirjeldused võtab komisjoni heakskiitva arvamuse korral vastu eu-LISA haldusnõukogu. eu-LISA teeb ka ETIASega koostalitlusvõime loomisest tingitud mis tahes vajalikke kohandusi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, SISis, Eurodacis või VISis.

eu-LISA arendab välja ETIASe kesksüsteemi, sealhulgas ETIASe jälgimisnimekirja, ühtsed riiklikud liidesed ja sidetaristu ning rakendab neid võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse jõustumist ning pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu:

Arendamine hõlmab tehniliste kirjelduste väljatöötamist ja rakendamist, testimist ning projekti üldist koordineerimist. Sellega seoses on eu-LISA ülesanded ka:

4.   Kavandamis- ja arendamisetapis moodustatakse kuni kümneliikmeline programminõukogu. Sellesse kuuluvad kuus liiget, kelle nimetab eu-LISA haldusnõukogu oma liikmete ja nende asendajate seast, artiklis 91 osutatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ETIASe nõuanderühma juhataja, eu-LISA esindaja, kelle nimetab eu-LISA tegevdirektor, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti esindaja, kelle nimetab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektor, ning üks liige, kelle nimetab komisjon. eu-LISA haldusnõukogu poolt nimetatavad liikmed valitakse üksnes nendest liikmesriikidest, kes on liidu õiguse alusel täielikult seotud õigusaktidega, mis reguleerivad kõikide eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ning kes osalevad ETIASes. Programminõukogu kohtub regulaarselt ning vähemalt kolm korda kvartalis. Ta tagab ETIASe kavandamis- ja arendamisetapi asjakohase juhtimise. Programminõukogu esitab kord kuus projekti edenemise kohta kirjaliku aruande eu-LISA haldusnõukogule. Tal ei ole otsustuspädevust ega volitust esindada eu-LISA haldusnõukogu liikmeid.

5.   eu-LISA haldusnõukogu kehtestab programminõukogu töökorra, mis sisaldab eelkõige reegleid järgmise kohta:

Juhataja on liikmesriik, kes on liidu õiguse alusel täielikult seotud õigusaktidega, mis reguleerivad kõikide eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist.

Kõik programminõukogu liikmete sõidu- ja elamiskulud kannab eu-LISA. eu-LISA töökorra artiklit 10 kohaldatakse mutatis mutandis. Programminõukogu sekretariaadi kohustuste täitmise tagab eu-LISA.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ETIASe nõuanderühm kohtub korrapäraselt kuni ETIASe töölerakendamiseni. Ta esitab pärast iga kohtumist aruande programminõukogule. Ta pakub tehnilisi eriteadmisi programminõukogu töö toetamiseks ja jälgib liikmesriikide ettevalmistuste seisu.

1.   Pärast ETIASe töölerakendamist vastutab eu-LISA ETIASe kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste tehnilise haldamise eest. eu-LISA vastutab ka kogu tehnilise testimistegevuse eest, mis on nõutav ETIASe taustakontrollireeglite loomiseks ja ajakohastamiseks. Amet tagab koostöös liikmesriikidega, et alati kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs. eu-LISA vastutab ka artiklis 6 osutatud ETIASe kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste vahelise sidetaristu tehnilise haldamise ning avaliku veebisaidi, mobiilseadmetele mõeldud rakenduse, e-postiteenuse, turvalise konto teenuse, taotlejatele mõeldud kontrollivahendi, taotlejatele mõeldud nõusoleku andmise vahendi, ETIASe jälgimisnimekirja jaoks mõeldud hindamisvahendi, vedajate võrguvärava, veebiteenuse, taotluste menetlemise tarkvara ja keskse teabehoidla eest.

ETIASe tehniline haldamine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud ETIASe infosüsteemi pidevaks ööpäevaringseks toimimiseks seitse päeva nädalas kooskõlas käesoleva määrusega; eelkõige hõlmab see vajalikke hooldustöid ja tehnilist arendamist, tagamaks, et süsteem töötab kooskõlas tehnilise kirjeldusega rahuldaval tehnilisel tasemel, eelkõige ETIASe keskandmebaasis otsingu tegemiseks kuluva aja seisukohast.

2.   Ilma et see piiraks nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (43) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab eu-LISA asjakohaseid ametisaladuse hoidmise reegleid või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kellelt nõutakse töötamist ETIASe kesksüsteemis säilitatavate andmetega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või oma tegevuse lõpetanud.

3.   Kui eu-LISA teeb mis tahes ETIASega seotud ülesande puhul koostööd välistöövõtjatega, jälgib ta tähelepanelikult töövõtja tegevust, et tagada käesoleva määruse kõigi sätete järgmine, sealhulgas eriti turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja andmekaitse vallas.

4.   eu-LISA täidab ka ülesandeid, mis on seotud ETIASe infosüsteemi tehnilise kasutuse alase koolituse pakkumisega.

5.   eu-LISA töötab välja mehhanismi ja menetlused ETIASe kesksüsteemis säilitatavate andmete kvaliteedi kontrollimiseks ja haldab neid ning esitab liikmesriikidele ja ETIASe kesküksusele regulaarselt aruandeid. eu-LISA esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile regulaarselt aruandeid ilmnenud probleemide kohta. Komisjon kehtestab ning töötab rakendusaktidega välja andmekvaliteedi järgimise mehhanismi, menetlused ja asjakohased tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet vastutab järgmise eest:

2.   Enne ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmete töötlemiseks loa saamist peavad ETIASe kesksüsteemile juurdepääsu õigust omavad ETIASe kesküksuse töötajad läbima andmete turvalisuse ja põhiõiguste ning eelkõige andmekaitse alase koolituse. Samuti võtavad nad osa eu-LISA pakutavast ETIASe infosüsteemi tehnilise kasutuse ja andmete kvaliteedi alasest koolitusest.

1.   Iga liikmesriik vastutab järgmise eest:

2.   Iga liikmesriik kasutab välispiiridel ETIASe kesksüsteemile päringute esitamiseks automaatseid menetlusi.

3.   Enne ETIASe kesksüsteemis salvestatud andmete töötlemiseks loa saamist peavad ETIASe infosüsteemile juurdepääsu õigust omavad ETIASe riikliku üksuse töötajad läbima andmete turvalisuse ja põhiõiguste ning eelkõige andmekaitse alase koolituse.

Samuti osalevad nad eu-LISA pakutava ETIASe infosüsteemi tehnilise kasutuse ja andmete kvaliteedi parandamise alastes koolitustes.