Sellega antakse ELi riikidele luba allkirjastada Haagi konventsioon.
Konventsiooniga sätestatakse eeskirjad laste kaitse parandamiseks rahvusvahelistes olukordades ja eri riikide õigussüsteemide vaheliste vastuolude vältimiseks.

Kõik ELi riigid on Haagi konventsiooni osalisriigid. See tähendab, et nad võivad rahvusvahelistesse vaidlustesse kaasatud laste kaitsmisel tugineda ühtsele õiguslikule raamistikule, kui tegu on konventsiooniga liitunud kolmandate riikidega.

PÕHIPUNKTID

Konventsioon sõlmiti Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames.
See hõlmab kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ning vanemliku vastutusega.

Mida see hõlmab?

Konventsiooni eesmärk on tagada kuni 18-aastastele lastele rahvusvaheline kaitse. Selleks määratakse kindlaks:

mis riik on pädev võtma meetmeid lapse või tema vara kaitseks;
millist õigust kohaldatakse kohtualluvuse täitmiseks;
millist õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse suhtes;
et kaitsemeetmeid tunnustatakse ja täidetakse kõigis konventsioonile allakirjutanud riikides;
koostöö konventsioonile allakirjutanud riikide vahel.

Lapse kaitseks suunatud meetmed on seotud:

vanemliku vastutusega;
hooldusõigusega;
eestkostega;
lapse esindamise viisiga;
lapse paigutamisega kasuperekonda või hooldeasutusse;
hooldaja järelevalvega;
lapse vara haldamise viisiga.

Millineriik vastutab?

Üldiselt on pädev kaitsemeetmeid rakendama riik, kus asub lapse alaline elukoht.

See on riik, kus laps viibib, kui tegu on:

pagulaste või rahvusvaheliselt ümber asustatud lastega;
lastega, kelle alalise elukoha riiki ei õnnestu kindlaks teha;
hädaolukordadega (valikuline).

Erand

Kui konkreetsel juhul ilmneb, et lapse parimaid huvisid on võimalik paremini hinnata teises riigis, võib pädevuse sellele riigile üle anda.

Millist õigust kohaldatakse?

Pädevust rakendav riik teeb seda oma õiguse alusel.
Erandkorras võib ta kohaldada või võtta arvesse teise riigi õigust, mis on olukorraga tihedalt seotud – kui see on lapse parimates huvides.
Riik võib konventsiooniga ettenähtud õiguse kohaldamisest keelduda üksnes juhul, kui see on põhjendatud avaliku korra tagamist ja lapse parimaid huvisid silmas pidades.

Tunnustamine ja täitmine

Meetmeid, mida konventsioonile allakirjutanud riik võtab käesoleva konventsiooni alusel lapse või tema vara kaitseks, tuleb tunnustada kõigis teistes konventsioonile allakirjutanud riikides.
Riik võib tunnustamisest keelduda vaid mõnel konventsioonis nimetatud juhul.
Kui kaitsemeetmed on tunnistatud täidetavaks teises riigis, peab kõnealune riik neid täitma samamoodi nagu enda võetud meetmeid, järgides oma riigis kehtivaid õigusakte.

Koostöö

Iga konventsioonile allakirjutanud riik peab määrama ühe või mitu keskasutust, kes täidavad riigile konventsiooniga pandud kohustusi.
Need ametiasutused peavad tegema omavahel koostööd ja vahetama teavet ning edendama selliste juhtumite puhul koostööd riiklike ametiasutuste vahel.

TAUST

Laste õiguste kaitse – ELi teave

ÕIGUSAKT

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/93/EÜ, millega volitatakse liikmesriike Euroopa Ühenduse huvides kirjutama alla vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö 1996. aasta Haagi konventsioonile (ELT L 48, 21.2.2003, lk 1 ja 2)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 5. juuni 2008. aasta otsus 2008/431/EÜ, millega volitatakse teatavaid liikmesriike ratifitseerima Euroopa Ühenduse huvides vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevat 1996. aasta Haagi konventsiooni või sellega ühinema ning millega volitatakse teatavaid liikmesriike esitama deklaratsiooni asjaomaste ühenduse sätete kohaldamise kohta (ELT L 151, 11.6.2008, lk 36–48)

Viimati muudetud: 26.07.2016

Top

All