52010DC0763

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 16.12.2010

KOM(2010) 763 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Intelligentset elukeskkonda (AAL) käsitleva ühisprogrammi esimene vahehindamine

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Intelligentset elukeskkonda (AAL) käsitleva ühisprogrammi esimene vahehindamine

Sissejuhatus

Euroopa Liit on tunnustanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kui üht rahvastiku vananemisega kaasnevate probleemide lahendamise põhitegurit, nagu algselt visandatud komisjoni teatises „Väärikas vananemine infoühiskonnas” (2007)[1]. EL on andnud selle valdkonna teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile rahalist toetust. Komisjoni teatisega „Euroopa digitaalne tegevuskava” (2010)[2] tugevdatakse ELi soovi kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat iseseisva ja täisväärtusliku aktiivsena vananemise nimel.

Seda soovi näitab ELi osalemine intelligentset elukeskkonda (AAL) käsitlevas ühisprogrammis. AAL ühisprogrammi algatasid 2008. aastal 20 ELi liikmesriiki ja kolm assotsieerunud riiki. Euroopa Liit otsustas täiendada osalevate riikide toetust rahastamisega teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendast raamprogrammist, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 185 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 169)[3].

AAL ühisprogramm keskendub selliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate, eakatele inimestele suunatud toodete ja teenuste rakendusuuringutele, mille turulejõudmise aeg on kaks kuni kolm aastat. AAL ühisprogrammi eest vastutavad eelkõige programmis osalevad riigid. Nad rakendavad programmi intelligentse elukeskkonna (AAL) mittetulundusühingu kaudu, mida juhib peaassamblee ja mille tegevust toetab keskne juhtimisüksus. Euroopa Komisjonil on peaassamblees vaatleja staatus ja vetoõigus iga-aastase töökava suhtes ning ta osaleb AAL ühinguga sõlmitavates üldistes ja iga-aastastes kokkulepetes ELi rahalise toetuse kohta.

2008. aasta otsusega ühenduse rahalise osalemise kohta AAL ühisprogrammis nähti 2010. aastaks ette vahehindamine, mille tegi Euroopa Komisjoni endise voliniku Meglena Kuneva juhitud kõrgetasemeline sõltumatu eksperdirühm. Eksperdirühma järeldused põhinevad ulatuslikel taustadokumentidel, juhtumiuuringutel, statistilistel andmetel AAL ühisprogrammi kohta, ligikaudu 40 intervjuul sidusrühmadega ja veebikonsultatsioonil.

Eksperdirühm koostas nõuanded innovatsiooni ja rahvastiku vananemise kohta üldiselt ning esitas konkreetsed soovitused AAL ühisprogrammi kohta. Enamik soovitusi on adresseeritud AAL ühisprogrammis osalevatele riikidele, mõned ka ELi institutsioonidele ja laiemale sidusrühmade ringile (eakate organisatsioonid, tööstus ja teenuseosutajad, piirkondlikud ametiasutused).

Käesolevas teatises analüüsitakse eksperdirühma peamisi soovitusi ning tehakse asjakohastel juhtudel Euroopa Komisjonile ettepanekuid meetmete kohta, mida tuleks võtta koostöös muude ELi institutsioonide ja sidusrühmadega ning komisjoni rolli kaudu AAL ühisprogrammis.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine rahvastiku vananemise probleemi lahendamisel – taust

Põhiandmed Euroopa elanikkonna vananemise kohta on üldteada. Nende andmete kohaselt toimub ühiskonnas ja majanduses lähiajal oluline muutus, milleks EL ei ole ikka veel valmis: kui meetmeid ei võeta, on aastaks 2020 puudu kuni 2 miljonit töökohta hooldus- ja tervishoiusektoris, mille tõttu 15 % üldise tervishoiusektori vajalikust tööst jääb tegemata;[4] üle 65-aastaste inimeste ja töötava elanikkonna (vanuserühm 15–64) suhtarv langeb (2008. aastal ligikaudu 1:4, 2020. aastal 1:3 ja 2050. aastal 1:2), pingestades põlvkondadevahelist solidaarsust;[5] vananemisega seotud kulude suurenemine avaldab olulist mõju riikide rahandusele;[6] kuigi üle 50-aastaste hinnanguline kasutatav sissetulek ja jõukus ulatub ligikaudu 3 triljoni euroni ja pensionäride sissetulekud on suurenenud,[7] on lahknevused suured – 19 % eakatest on vaesuse ohus ning see näitaja kasvab kiiresti, eriti ELiga 2004. aastal ühinenud 10 liikmesriigis[8].

Demograafilist probleemi saab lahendada üksnes sotsiaal-, majandus-, tervishoiu-, innovatsiooni- ja digitaalpoliitika kombineerimisega[9]. Tänane tegutsemine võib anda märkimisväärse kolmekordse võidu – parema elukvaliteedi, hoolduskulude kokkuhoiu ühiskonna kui terviku jaoks ning kasvavast nn hõbedasest majandusest tulenevad uued töökohad ja ettevõtted. Euroopa 2020. aasta strateegias[10] on rahvastiku vananemist nimetatud nii probleemiks kui ka aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu võimaluseks. Kõnealuse strateegia suurprojektide „Digitaalarengu tegevuskava” ja „Innovatiivne liit”[11] üks prioriteete on lahendada rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid.

Digitaalarengu tegevuskava keskendub info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevatele innovatiivsetele teenustele, toodetele ja protsessidele. Suurprojektiga „Innovatiivne liit” kuulutatakse välja täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus, milles on tähtis osa digitaalsetel lahendustel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tugev mõjujõud võimaldab innovatsiooni hoolduskorralduses, näiteks lubab see hooldajatel pühendada rohkem aega eakatele klientidele, suurendades tulemuslikkust ja vähendades hoolduse bürokraatiat; samuti pakub see lahendusi, mis parandavad töötingimusi ja mitteametlike hooldajate heaolu, eraelu korraldust ja tervishoiumeetmeid, töökohtade kohandamist vananemisega ning eakate jätkuvat aktiivset osalemist majandus- ja ühiskonnaelus. Üha rohkem juhtumiuuringuid osutab hooldusasutuste pakutava hoolduse vähenemisele ja selle alguse edasilükkumisele 10–30 %, kasutajate suurele rahulolule ning äritegevuse kasvule üle 10 % aastas[12].

Intelligentse elukeskkonna lahendused ulatuvad tuntud toodetest, nt sotsiaalhäireseadmega ripatsid või ravimivõtmise meeldetuletuse seadmed, keerukamate lahendusteni, nt arukad elukohad, mis teevad kindlaks ja korvavad vananemisega kaasnevaid probleeme, nt mälukaotus, ekslemine, terviseprobleemid; arukad tooted, nt anduritega põrandad ja sensoriga varustatud jalatsid, mis avastavad või ennetavad kukkumisi; digitaalteabeteenused, nt turva- ja terviseseire ning kaughooldus või internetiühendusega televiisorid, mis pakuvad ajaviidet, meelelahutust, õppimisvõimalust, tasakaalu- või mäluharjutusi, elukorraldusega seotud nõuandeid ning videoühendust perekonnaliikmetega. Süvauuringud käsitlevad näiteks robotitehnikat, mis abistab raskete igapäevatööde tegemisel, või suhtlusseadmete väljatöötamist koostöös eakatega.

EKSPERDIRÜHMA TÄHELEPANEKUD JA SOOVITUSED SEOSES INNOVATSIOONI JA ELANIKKONNA VANANEMISEGA

Eksperdirühmal paluti hinnata AAL ühisprogrammi tulemusi ning seejuures hindas eksperdirühm programmi ka innovatsiooni ja elanikkonna vananemise laiemas kontekstis. Seoses viimasega soovitab eksperdirühm aktiivselt edendada täiustatud ja uuendatud kujutlust vananemisest , mis väärtustab eakate jätkuvat kaasamist ühiskonna- ja majandusellu kui Euroopa Liidu võimalust[13]. Kõnealuses kujutluses seatakse prioriteediks võimaldada eakatel jätkata võimalikult kaua aktiivset ja iseseisvat elu nende eelistatud keskkonnas ning hoolitseda ise oma heaolu ja tervise eest.

Komisjon toetab kõnealust soovitust, milles nõutakse tehnoloogilise, sotsiaalse ja äriinnovatsiooni paremat koordineerimist, nt professionaalse ning perekonna ja kogukonna poolse mitteametliku hoolduse kombineerimist, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaldatud paindlike töökohtade loomist ning kohandatud töökorraldust tööturul aktiivsetele hooldajatele; avaliku ja erasektori vaheliste lepingute sõlmimist elujõuliste, kontrollitud kvaliteediga ja universaalsete tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamiseks.

Eksperdirühm kutsub üles looma kiiresti dünaamilist väärika vanaduspõlve info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turgu, mis suudab pakkuda innovatiivseid tooteid ja teenuseid, ning mõju suurendamiseks kombineerima teadusuuringute, turu ja kasutuselevõtuga seotud tegevust .

Komisjon toetab kõnealust soovitust, rõhutades koos eksperdirühmaga, et see nõuab muu hulgas järgmiste oluliste tõkete kiiret kõrvaldamist.

- Turu killustatus ja mastaabisäästu puudumine : suur osa eakate hooldusest on kohalik ja nõuab kohalikele oludele kohandatud innovatsiooni. Tuleb vältida killustatust ja optimaalsest madalamat teenusekvaliteeti.

- Innovatsiooni vähene rahastamine ja investeeringute puudumine katseprojektide laiendamiseks : muu hulgas seisnevad probleemid kommertsinvestorite veenmises võtma suuremaid kohustusi pikemaajalistest sotsiaalsetest ja ühiskondlikest eesmärkidest lähtudes, samuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamises, et nad saaksid laieneda suurematele turgudele.

- Ebakindlus maksmise suhtes: Euroopas rahastatakse tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet väga mitmel viisil – avaliku ja erasektori ning kodanike poolt, ning sageli ei ole rahastamismeetodid kohandatud aktiivsena vananemisele või iseseisvale elule suunatud innovatiivsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate lahenduste toetamiseks.

Eksperdirühm soovitab kõnealuste tõkete kõrvaldamiseks luua partnerlusi, mis tugevdavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, turuosaliste, reguleerivate asutuste ning lõppkasutajate vahelisi sidemeid ja suhtlust. Komisjon leiab, et täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus on oluline samm selles suunas. Intelligentse elukeskkonna investeerimisfoorumi loomine sel aastal on veel üks julgustav samm teatavate investeerimisprobleemide lahendamise suunas.

Eksperdirühm rõhutab ka, et kõrge töökvaliteedi tagamine sidusrühmadevahelise tihedama koostöö teel on äärmiselt tähtis selleks, et tulla toime suure killustatuse, detsentraliseerituse ja osaliste suure arvuga ning suuta tegutseda kiirelt ja tõhusalt, mis on vajalik rahvastiku vananemise kiireloomulisust arvestades. Seetõttu on ühistegevuste tugev operatiivjuhtimine hädavajalik. Komisjon toetab neid soovitusi, mis peaksid suunama AAL ühisprogrammi ning muude innovatsiooni ja rahvastiku vananemise valdkonna meetmete edasiarendamist.

Eksperdirühma konkreetsed soovitused seoses AAL ühisprogrammiga

Eksperdirühm hindas AAL ühisprogrammi viit aspekti:

- eesmärkide saavutamine;

- osalevate riikide rahalise toetuse tase;

- AAL ühisprogrammi tulemused riiklike programmide integreerimise tõukejõuna;

- tegevuse tulemused;

- Euroopa lisandväärtus.

Suurem osa eksperdirühma soovitusi on otseselt seotud osalevate riikidega. Mõned soovitused on seotud komisjoni osalemisega programmis. Neid käsitletakse allpool seoses iga hindamisaspektiga.

Eksperdirühma üldine hinnang AAL ühisprogrammi asjakohasusele ja tulemustele on selgelt positiivne, ehkki programmi on rakendatud ainult kaks aastat ja projektid ei ole veel lõpule viidud. Eksperdirühma arvates saab AAL ühisprogramm pakkuda rahvastiku vananemise probleemile väga asjakohaseid lahendusi ja olla samas edukas näide Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 kasutamisest ELi toetusega liikmesriikidevahelises innovatiivsete teadusuuringute valdkonna koostöös. Eksperdirühm tunnustas ka osalevate riikide vastavat rahalist toetust, mis on tunduvalt ületanud õiguslikult ettenähtud miinimumi (esimese kahe konkursi puhul suurendasid osalevad riigid oma rahalist osalust vastavalt 30 % ja 50 % üle nõutava miinimumi), ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olulist osalust, mis on tunduvalt üle 40 %. Komisjon märgib, et AAL ühisprogramm on suunatud ühiskondlikule ja laialt muret tekitavale probleemile, toob vastastikust ja tasakaalustatud kasu jõupingutuste ühendamisel ning AAL ühisprogrammi otsusega on sätestatud sellise koostöö selged eeskirjad ja ajendid.

Eksperdirühm soovitab siiski, et AAL ühisprogramm oma tegevust kiiresti tugevdaks. Komisjon toetab seda soovitust ja ärgitab osalevaid riike pöörama kõnealusele soovitusele kohe suurt tähelepanu.

AAL ühisprogrammi eesmärkide saavutamine

AAL ühisprogrammi põhieesmärgid on järgmised: i) võimaldada info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate väärika vanaduspõlve toodete, teenuste ja süsteemide loomist, ii) luua piisav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni baas ja iii) parandada tööstusliku kasutamise tingimusi.

Eksperdirühm järeldas, et AAL ühisprogramm aitab kaasa esimese ja teise eesmärgi saavutamisele, eelkõige seoses tööstuse osalemise tingimustega (millest annab tunnistust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suur osalus, s.o 40 %). Siiski soovitab eksperdirühm suurendada tulemuste tegeliku kasutamise edendamiseks tehtavaid jõupingutusi. Samuti soovitas eksperdirühm osalevatel riikidel tugevdada edasistes etappides, nt teenuste innovatsiooni valdkonnas tehtavat tööd ning võtta arvesse laiema praktilise kasutuselevõtu võimalusi.

Komisjon nõustub eksperdirühmaga, et AAL ühisprogramm on saavutanud olulist ja nähtavat edu eesmärkide täitmisel. Komisjon nõustub ka eksperdirühma soovitusega pöörata rohkem tähelepanu tulemuste kasutamisele. Meetmed, mida komisjon kavatseb (koos sidusrühmadega) võtta, edendavad AAL ühisprogrammi sidumist kasutuselevõtuvahenditega, nimelt konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammiga, tagades turu- ja mõjuandmed ja -analüüsi ning uurides uusi kasutuselevõtu rahastamise vahendeid[14]. Komisjon kavatseb tagada ka, et need meetmed toetavad ja võimendavad sama valdkonna tööd täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva väljakuulutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse raames.

Komisjon teeb AAL ühisprogrammiga koostööd, et töötada välja mõjunäitajad , mida ühisprogramm jagaks konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammiga (2011).

Komisjon käivitab väärikat vananemist toetava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turu vaatluskeskuse ja ärimudelite uuringu, mis käsitleb ka AAL ühisprogrammi projektide ärimudelitega tehtavat tööd (2011).

Komisjon koostöös Euroopa Investeerimispanga ja AAL ühisprogrammiga mobiliseerib või loob sobivad rahastamisviisid, et täiendada investeeringuid laiaulatuslikku kasutuselevõttu, kasutades lähtepunktidena investeerimisskeemi JESSICA ja tehnilise abi vahendit ELENA[15] (2010–2011).

Komisjon teeb AAL ühisprogrammile ettepaneku jätkata intelligentse elukeskkonna investeerimisfoorumi toetamist ning avada see seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi innovaatoritele ja innovatsioonile (2011 ja hiljem).

Osalevate riikide rahalise toetuse tase

Eksperdirühm järeldas, et riikide rahalise toetuse tase on AAL ühisprogrammi üks suuremaid saavutusi. Üldiselt toimib projektide ühisrahastamine eraldiseisvatest riiklikest rahastamisallikatest hästi. Eksperdirühm väljendas aga muret selle üle, et osalejatel on keeruline järgida paljusid erinevaid riiklikke eeskirju ning tulla toime erinevate maksegraafikutega, mis mõnikord mõjutab projektide toimimist. Peale selle soovitas eksperdirühm tagada riiklikele kontaktpunktidele piisavad ressursid, et nad saaksid nõuetekohaselt oma ülesandeid täita.

Komisjon toetab neid järeldusi ja soovitusi ning ärgitab osalevaid riike lahendama projektipartneritele riikide eelarvetest tehtavate maksete õigeaegsuse probleemi, sest see on edu saavutamiseks hädavajalik.

Komisjon jätkab finantstulemuste põhinäitajate (väljamakseteni kuluv aeg, lepingute sõlmimiseks kuluv aeg) seiret oma iga-aastases AAL ühisprogrammi ülevaates ning võtab vajaduse korral järelmeetmed eelkõige õigeaegsete maksete tagamiseks (alates 2010. aastast).

AAL ühisprogrammi tulemused riiklike programmide integreerimisel

Eksperdirühm leidis, et AAL ühisprogramm on tähtis riikide jõupingutuste koondamise ja sünergia loomise vahend, eriti seoses teadustegevuse ja juhtimise integreerimisega. Osalevate riikide erinevad finantseeskirjad ja rahastamiskõlblikkuse eeskirjad aga muudavad rahvusvaheliste konsortsiumide moodustamise ning kõigi asjaomaste sidusrühmade tõhusa osalemise keerukaks ning eksperdirühm soovitab see tähtis küsimus lahendada.

Komisjon nõustub kõnealuse soovitusega ja kutsub osalevaid riike üles AAL ühisprogrammi integreerimiseesmärki täielikult arvesse võtma rahastamiskõlblikkuse eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamise ning rahastamis- ja maksetavade ühtlustamise teel.

Komisjon teeb AAL ühisprogrammis osalevate riikidega koostööd rahastamismeetodite analüüsimisel, et vahetada tavasid ja anda panus AAL ühisprogrammi pikemaajalisse tulevikku (2011).

AAL ühisprogrammi tegevuse tulemused

Eksperdirühm leidis, et AAL ühisprogrammi kaks esimest konkurssi on olnud edukad. Sellegipoolest soovitab eksperdirühm pidada keskse juhtimisüksuse töö tugevdamist ja täiustamist esmatähtsaks. Samuti ärgitab eksperdirühm laiendama AAL ühisprogrammi raames lõppkasutajate võimalusi anda programmi ja projektidesse oma panus, kaasates lõppkasutajad varasemates etappides, suurendades nende kõlblikkust riiklikuks rahastamiseks ja tagades nende esindatuse AAL ühisprogrammi nõuandekomitees.

Komisjon toetab neid soovitusi ja ärgitab osalevaid riike rohkem toetama programmi tegevust, eraldades selleks inim- ja rahalisi ressursse, sh vajaduse korral suurendama programmi töö rahastamist.

Komisjon nõustub eksperdirühmaga ka selles, et kogemuste vahetamisel ja sünergia loomisel muude samalaadsete artikli 185 kohaste programmidega, nt Eurostars, Euroopa metroloogia teadusprogramm (EMRP) ja Bonus-169, võib olla oluline osa AAL ühisprogrammi juhtimise ja töö täiustamisel.

Komisjon hõlbustab muude sarnaste programmide rakendamisel artikliga 185 seotud tavade vahetust töökogemuste vahetamise ja võimaliku edasise koostöö kaudu.

AAL ühisprogrammi Euroopa lisandväärtus

Eksperdirühm leidis, et AAL ühisprogramm loob juba praegu selget Euroopa lisandväärtust Euroopa jõupingutuste ning riikide vajaduste ja panuste vahel saavutatud tasakaalu ning heade tavade arendamisega. Euroopa praeguseid jõupingutusi intelligentse elukeskkonna lahenduste kasutuselevõttu takistavate tõkete kindlakstegemisel ja kõrvaldamisel tuleks aga koos kõigi sidusrühmadega ühiselt tugevdada. Eksperdirühm soovitab tungivalt jätkata AAL ühisprogrammi pikaajalise investeeringuna ka pärast seitsmenda raamprogrammi lõppu. Samuti soovitab eksperdirühm Euroopa Liidu institutsioonidel parandada ja tugevdada AAL ühisprogrammi sidemeid muude ELi tasandi programmide ning algatustega, nt seitsmenda raamprogrammi koostööprogrammiga ning konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammiga.

Komisjon nõustub nende järelduste ja soovitustega. Programmi Euroopa mõõde on oluline ning AAL ühisprogrammist täieliku kasu saamiseks on vaja pikaajalist perspektiivi. Seetõttu kavatseb komisjon uurida AAL ühisprogrammi jätkamist pärast seitsmenda raamprogrammi lõppu, võttes arvesse nõukogu ja Euroopa Parlamendi reageeringut AAL ühisprogrammi hindamistulemustele ja soovitustele.

Pikema perspektiivi (alates 2013. aastast) mitut valikuvõimalust hinnatakse AAL ühisprogrammi eest vastutajatega põhjalikult konsulteerides. Arvestades täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse loomist, peaks kõnealune hindamine käsitlema AAL ühisprogrammis osalevate riikide ning kõnealuse innovatsioonipartnerluse sidusrühmade ühitamist seoses eesmärkide, töövaldkondade, rahaliste ja muude kohustustega. Hindamine hõlmab ka projektide ühisrahastamise suurendamist ning programmitöö ühist toetamist pikemas perspektiivis.

Lühemas perspektiivis (2011–2012) saavad AAL ühisprogrammi meetmed oluliselt kaasa aidata täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevale Euroopa innovatsioonipartnerlusele. Meetmed hõlmavad AAL ühisprogrammi sidusrühmade aktiivset osalemist partnerluse väljatöötamisel (AAL ühisprogrammi omandimudelist saadud kogemuste abil); AAL ühisprogrammi projektide tulemuste levitamist; teadusuuringute ja turu ühendamise mehhanisme, nt eespool osutatud investeerimisfoorum, ja meetmete ühtlustamist piirkondadega tehtava koostöö edasiarendamiseks.

Komisjon võtab arvesse AAL ühisprogrammi antavat panust täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevasse Euroopa innovatsioonipartnerlusse (2010–2012).

Komisjon koostab mõjuhinnangu AAL ühisprogrammi jätkamise võimaluste kohta pärast seitsmenda raamprogrammi lõppu , ilma et see mõjutaks kaheksanda raamprogrammi ja ELi finantsperspektiivide ettevalmistamist ning võttes arvesse täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse arengut (2012).

Sünergiat mitme teadusuuringute ja innovatsioonialgatusega tuleks veelgi tugevdada ja realiseerida. Seitsmenda raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrgtasemel teadusuuringute programm ning konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm, mis käsitleb innovatsiooni valideerimist, on AAL ühisprogrammi eelnevad ja järgnevad partnerprogrammid teadusuuringute ja innovatsiooni „ahelas”. Tänu neile omavahel seotud programmidele, mis ühiselt hõlmavad märkimisväärset osa teadusuuringute ja innovatsiooni „ahelast”, on Euroopal väärikat vananemist toetava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas maailmas ainulaadselt tugev positsioon.

Mitu liikmesriiki valmistavad ette ühise kavandamise algatust[16] „Rohkem aastaid, parem elu”, mis käsitleb paljude eri teadusharude (kaugeltki mitte üksnes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja tehnika) ühitamist. AAL ühisprogramm saab anda rakendusliku konteksti ühise kavandamise algatuse mitme teadusharu vahelistele vananemist käsitlevatele uuringutele ning täiendada kõnealuse algatuse uuringute kava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutajate kogemustega, jagades samal ajal selliseid uurimismeetodeid nagu eri vanuserühmi arvestav lähenemisviis.

Peale selle soovitas eksperdirühm pakkuda AAL ühisprogrammile pidevat poliitilist tuge ning jätkata ja täiustada AAL ühisprogrammi ühe osana ühtsest üldisest lähenemisviisist rahvastiku vananemisele, samuti teadusuuringutele ja innovatsioonile ning digitaalarengu tegevuskava asjaomase valdkonna meetmetele.

Komisjon toetab tehnoloogia teekaartide koostamist ja konsulteerimist ning annab juhiseid seitsmenda raamprogrammi, AAL ühisprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammi tihedamaks sidumiseks väärikat vananemist toetava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas (2011).

Komisjon käsitleb AAL ühisprogrammi ja ühise kavandamise algatuse „Rohkem aastaid, parem elu” sünergiapotentsiaali ühise kavandamise algatust käsitlevas soovituses (2011).

Komisjon teeb ettepaneku korraldada AAL ühisprogrammi raames aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta 2012 üritusena AAL konverents , et suurendada ühisprogrammi nähtavust ja tugevdada paljude osalejate pühendumust (2012).

Komisjon hindab digitaalarengu tegevuskava raames info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning vananemist käsitleva tegevuskava piisavust (2012).

5. JÄRELDUSED

Euroopa Komisjon tervitab käesolevat AAL ühisprogrammi vahehindamist. Ühelt poolt annab vahehindamine võimaluse tugevdada liikmesriikide ja muude Euroopa sidusrühmadega võetavaid ühismeetmeid peatse demograafilise muutusega toimetuleks innovatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, mis on suurprojektide „Digitaalarengu tegevuskava” ja „Innovatiivne liit” rakendamise oluline osa. AAL ühisprogrammi vahehindamine annab õigeaegse panuse ka täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse katseprojekti edasiarendamisele. Teisalt annab vahehindamine võimaluse õppida kõnealuse, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 185 põhineva vahendi kui Euroopa teadusruumi olulise loomisvahendi toimimisest.

Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles avaldama oma arvamust aruande ning selle analüüsi ja soovituste kohta ning toetama kavandatud meetmete rakendamist.

[1] KOM(2007) 332 (lõplik), 14.6.2007.

[2] KOM(2010) 245 (lõplik)/2, 19.5.2010.

[3] Otsus nr 742/2008/EÜ, 9.7.2008.

[4] Euroopa Komisjoni esmased hinnangud, mis põhinevad EUROSTATi ja OECD andmetel.

[5] SEK(2008) 2911.

[6] KOM(2009) 545, 17.9.2009.

[7] Euroopa piirkondade nn hõbedase majanduse võrgustik.

[8] Majanduspoliitika komitee ja sotsiaalkaitsekomitee ühine vahearuanne pensionide kohta, 28. mai 2010.

[9] KOM(2006) 571, KOM(2009) 180, 2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta – sari European Economy.

[10] KOM(2010) 2020, 3.3.2010.

[11] KOM(2010) 1161, 6.10.2010.

[12] Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning vananemist käsitlev tegevuskava (2007), e-tervise juhtivate turgude algatus (2007), teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programm, konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm, AAL ühisprogrammi töökava (www.aal-europe.eu).

[13] Kõnealust lähenemisviisi vananemisele peegeldab ka nõukogu oma 7. juuni 2010. aasta dokumendis aktiivsena vananemise kohta.

[14] Riigiabieeskirjade võimaluste piires.

[15] Need vahendid on suunatud vastavalt linnaarengule ja kohaliku tasandi säästvale energeetikale, www.eib.org.

[16] KOM(2008) 468, Teadusuuringute ühine kavandamine.