14.12.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 339/53

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Säästva arengu toetamine: ausa kaubanduse ja valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade roll””

KOM(2009) 215 lõplik

(2010/C 339/12)

Raportöör: Richard ADAMS

Kaasraportöör: Madi SHARMA

5. mail 2009 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Säästva arengu toetamine: ausa kaubanduse ja valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade roll””

KOM(2009) 215 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 7. jaanuaril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 459. istungjärgul 20.–21. jaanuaril 2010 (20. jaanuari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 184, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 10.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on paljude aastate vältel innustanud ulatuslikke algatusi säästva tootmise valdkonnas, mida arendavad nii ettevõtlussektor kui ka valitsusväliste organisatsioonide sektor. Seepärast tervitab komitee soojalt komisjoni teatist, milles rõhutatakse ja toetatakse tarbijate ostuotsuseid teenivate märgistamissüsteemide järjest suuremat mõju.

1.2   Komitee nõustub, et nimetatud tarbijamärgiste vabatahtlik olemus edendab nende dünaamilist ja turule reageerivat olemust, kuid soovitab pakkuda vahendeid ja regulatiivset toetust, et suurendada selliste kavade läbipaistvust, mõju ja usaldusväärsust ning tootjate võimet neid kavasid mõjutada ja neis sertifitseerimise kaudu osaleda. Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit, mis on sotsiaalsete ja keskkonnastandardite süsteemide sõltumatu ühendus, pakub raamistiku kavade ühiseks toimimiseks, et tugevdada standardite kehtestamist ja objektiivset analüüsi. Eesmärk peaks olema ühtlustada lähenemisviisid, kus nad lepivad kokku ja tagavad, et teavet neid eraldavate tegurite kohta edastatakse läbipaistval viisil.

1.3   Komitee toob esile õiglase kaubanduse [endine termin „aus kaubandus” asendatud sisuliselt täpsema terminiga] varasema rolli tarbijale suunatud praktiliste meetmete stimuleerimisel säästvate ostuotsuste valdkonnas koos kodanikuühiskonna kaasatuse suurendamisega arvukatel eri viisidel. Komisjoni edasine pühendumine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamisele tarbijate teadlikkuse tõstmiseks ning toetus jätkusuutlikkuse tagamise kavadele kõnealuses valdkonnas on tervitatav, kuna see võimaldab lisaks suuremat suutlikkust luua kodanike solidaarsust ja positiivseid meetmeid. Toetuse suunamine nendesse liikmesriikidesse, kus selliseid süsteeme ei ole välja töötatud, võib olla eriti tulemuslik seal, kus kodanikuühiskonna osalejad edendavad aktiivselt säästvat arengut.

1.4   Säästvate ostuotsuste algatuste kõigi vormide kasv viimastel aastatel näitab, et praegu on komisjonil õige aeg tõsiselt kaaluda, kuidas tauststandardid ja –protsessid võivad mõjutada tema kaasatust Maailma Kaubandusorganisatsiooni, eriti seoses arengumaadele suunatud rahvusvahelise kaubanduspoliitikaga, milles pannakse suuremat rõhku sotsiaalsetele ja keskkonnaaspektidele (1).

2.   Sissejuhatus

2.1   Sageli on õiglase kaubanduse ja muude märgiste erinevus seotud nende algse päritoluga. Õiglase kaubanduse märgis loodi vastusena rahvusvahelises kaubanduses aset leidnud vaeste ebaõiglasele kohtlemisele ning seda toetati progressiivsete, solidaarsusel ja arengul põhinevate liikumistega, mis said suurel määral alguse 1970. aastatel. Nüüdisaegne, tööstusepõhine ettevõtete sotsiaalse vastutuse liikumine kehtestas ka sotsiaalsed ja keskkonnastandardid tarneahelale ning pakkus välja üldise lähenemisviisi tootjatele ja tarbijatele. Mõlemad mõjutasid teineteist. Näiteks võeti õiglases kaubanduses vastu tööjõu miinimumstandardid ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse protsessides tarbijagarantii märgis. Nüüd kui kliimamuutused ja ressursside tarbimine on muutunud maailma tuleviku jaoks otsustavateks küsimusteks, võib kõigi selliste garantii- või sertifitseerimismärgiste tarbijatele suunatud aspekte liigitada säästvat tootmisviisi kinnitavaks märgistuseks.

2.2   2005. aastal koostas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi eesistujariik Ühendkuningriigi taotlusel arvamuse eetilise kaubanduse ja tarbijagarantii kavade kohta (2). Selles jõuti järeldusele, et sellised vabatahtlikud süsteemid (tavaliselt sertifitseerimise või garantiimärgise kujul) võivad anda märkimisväärse panuse säästvasse arengusse ja tarbijate otsesesse kaasamisse globaliseerumisele antavasse positiivsesse ja tõhusasse vastusesse. Arvamuses uuriti ka kõnealuste kavade tõhusaks toimimiseks vajalikke nõudeid, poliitikamääratluse piisavust ELis ning kiiret vajadust selgitamise ja kooskõlastamise järele. Arvamuses toetati raamistikku, mis moodustaks sobiva aluse tarbijagarantii kavade võrdlemiseks teiste sarnaste eesmärkidega poliitikavahenditega. Komitee soovitas, et raamistik peaks keskenduma ELi institutsioonide ja liikmesriikide poliitika sidususe suurendamisele ning olema ka praktiline vahend ressursside investeerimise hindamiseks. Seepärast on komiteel eriti hea meel näha, et nimetatud järeldusi on kõnealuses teatises täiel määral tunnustatud ja edasi arendatud.

2.3   Arvamuse koostamisele järgnenud nelja aasta jooksul on toimunud sellist garantiimärgist kandvate toodete müügi märkimisväärne kasv, näiteks on õiglase kaubanduse märgisega toodete müük kasvanud 400 % ja Utz Certified-märgisega toodete müük 365 %. Tegemist on jätkuva suundumusega, mida majanduslangus ei näi olevat mõjutanud. Juhtivad rahvusvahelised töötlejad ja tootjad muudavad terveid kaubamärke ja tootekategooriaid õiglase kaubanduse toodeteks ning sarnaselt tegelevad ka jaemüüjad toodete ulatusliku väljavahetamisega. Tarbijate huvist innustatuna on käivitatud või edasi arendatud mitmeid jätkusuutlikkuse garantiimärgiseid. Selliste jätkusuutlikkuse tagamise kavade võrreldava mõju kohta on märkimisväärseid näiteid. See on tõstatanud küsimusi selle kohta, kas tarbijad mõistavad märgiste erinevusi ja nendest tulenevat käegakatsutavat kasu tootjatele.

2.4   Komitee on säilitanud kõnealusel teemal kindla ja pideva huvi. Oma esimeses arvamuses Euroopa õiglase kaubanduse märgistamise liikumise kohta, mis avaldati 1996. aastal, (3) esitas komitee kolm peamist soovitust: tuleks luua rahvusvahelised kvaliteedi sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemid, protsess peaks jääma vabatahtlikuks ning komisjon peaks toetama nii õiglase kaubanduse tootjate organisatsioone arengumaades kui ka üldsuse harimise ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid Euroopas.

2.5   Komitee kinnitas kõnealuseid seisukohti uuesti 2009. aasta oktoobri arvamuses õiglase kaubanduse toiduainete kohta (4). Arvamuse raportöör oli Hervé Coupeau. Kuigi käesolev arvamus on tihedalt seotud Hervé Coupeau arvamusega, käsitletakse selles konkreetselt komisjoni teatist ning see sisaldab mitmeid laiendatud soovitusi, mis on kooskõlas komitee juba väljakujundatud seisukohaga.

3.   Komisjoni teatise kokkuvõte

3.1   Erinevas vormis esinevatest säästvat tootmisviisi kinnitavatest märgistustest on saanud tarbijamaastiku osa. Sellised märgised võimaldavad tarbijail toetada mitmeid säästva arengu eesmärke. Õiglase kaubanduse märgis on konkreetselt määratletud ühe sellise märgisena, mis keskendub hindamisele ja sertifitseerimisele: töö- ja keskkonnatingimustele, mis vastavad rahvusvahelistele miinimumstandarditele või ületavad neid; toetavatele kaubanduskorraldustele ning teatud kujul lisamaksetele arengumaade tootjate kasuks. See konkreetne lähenemisviis on teatises olulisel kohal. Võimaliku segaduse tõttu tarbijate jaoks on komisjon lisanud lisa koos õiglase kaubanduse tunnustatud määratlusega ning eristab teisi lähenemisviise (5):

1)	õiglase kaubanduse tooted;

2)	muud sertifitseeritud nišitooted, mis ei ole ametlikult osa õiglasest kaubandusest, vaid on suunatud tarbijatele, kes on teadlikud jätkusuutlikkusega seotud küsimustest (Rainforest Alliance, Utz Certified);

3)	tooted, mille suhtes kehtivad sellised põhistandardid, mille eesmärk on hõlmata kogu tööstusharu (nt Code for the Coffee Community (4C), Ethical Tea Partnership);

4)	muud märgistuseta („no name”) tooted.

3.2   Komisjon tunnistab, et kuigi tarbijale suunatud märgistusi ja märgiseid on mitmeid, võib igasugune katse neid kavasid reguleerida avaldada vastupidist mõju. Põhimõtteliselt on need vabatahtlikud, dünaamilised kavad, mis vastavad kaubanduse ja tarbija nõudmistele, ning reguleerimine võib edasist arengut tarbetult piirata.

3.3   Tarbijate usaldust ja teadlikkust on siiski võimalik suurendada selguse ja läbipaistvusega kavade määratlemisel ning oluline nõue on ka sõltumatu järelevalve. Komitee soovitab ja eeldab kavade edasist mõju- ja kasuanalüüsi, kuigi komisjon väljendab selgelt, et tal ei ole kavas määratleda asjakohaseid jätkusuutlikkust tagavaid standardeid erasektori kavade jaoks. Samas esitab ta üldised põhimõtted. Need on järgmised:

—	erasektori organisatsioonide kavade valitsusvälise laadi säilitamine kogu ELis;

—	kavade vahelise võimaliku sünergia ulatuse uurimine ning selguse suurendamine tarbijate ja tootjate seisukohalt;

—	ühtse arusaama saavutamine mõistlike protsessi põhinõuete kohta;

—	objektiivsete faktide kindlakstegemine erinevate erasektori organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade suhtelise mõju kohta.

3.4   Mõne nimetatud jätkusuutlikkuse tagamise kava eesmärk – vaesemate riikide areng – on ka nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni kui ka ELi kaubanduspoliitika eesmärk. Teatises väidetakse, et erasektori jätkusuutlikkuse sertifitseerimise algatused võivad täiendada kaubanduse liberaliseerimisprotsesse, eeldusel, et nad on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.

3.5   Kuna 16 % Euroopa Liidu SKPst kasutatakse riigiasutuste kuludeks, käsitletakse teatises alust, mille abil saab jätkusuutlikkuse nõudeid avaliku hanke protsessideks edasi arendada. Teatises märgitakse, et kuigi nõue, et tooteid sertifitseeritaks teatud märgistamissüsteemi alusel, on vastuolus hankemäärusega, on õigustatud tootmisprotsessidega seonduvate asjakohaste kriteeriumide kaasamine ning litsentsi andmine konkreetse eetilise kaubanduse märgistusega on üks viis nõuetele vastavuse tõestamiseks (6).

3.6   2007. ja 2008. aastal toetas komisjon õiglase kaubanduse algatust ja muid kaubandusliku jätkusuutlikkuse algatusi rahaliste vahenditega rohkem kui 19 miljoni euro ulatuses peamiselt seoses teadlikkuse tõstmise kampaaniatega ELis. Komisjonil on kavas pakkuda täiendavat toetust eelkõige mõjuhinnanguteks ja turu läbipaistvuse suurendamiseks ning selleks, et innustada liikmesriike sama tegema.

4.   Üldised märkused

4.1   Mõistet „õiglane” või „õiglane kaubandus” ei saa õiguslikult kontrollida, mis tähendab, et igaüks võib seda mõistet kasutada, ehkki see ei pruugi olla põhjendatud ega sobilik. Sellistes tingimustes on väga oluline, et tarbijad tunnustaksid märgise aluseks olevat sertifitseerimis- ja kvaliteedikinnitusprotsessi. Praktikas võib märgata, et muudes valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavades või ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamise kavades välditakse mõistete „õiglane” või „õiglane kaubandus” kasutamist segaduse vältimiseks õiglase kaubanduse märgisega.

4.2   Komisjoni eelmisest samateemalisest teatisest on möödunud kümme aastat. Selle aja jooksul on üldsuse huvi massiliselt suurenenud, mida on innustanud üha suurem teadlikkus jätkusuutlikkuse teemadest ja sellega seotud ettevõtete suundumus kasutada oma tarneprotsessis teatud määral eetilisi, sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Seepärast on teatis õigeaegne uuendus, käsitledes turgu, mille väärtus Euroopas oli 2009. aastal üle 2 miljardi euro (õiglase kaubanduse märgis) ning vähemalt sama palju ka teiste jätkusuutlikkuse märgiste näol. Arvestades Euroopa kaubandust arengumaadest imporditud kaupade tähenduses, on selle osakaal siiski jätkuvalt suhteliselt väike. Siinkohal tuleks märkida, et komisjoni teatises kasutatud mõistet „nišitooted”, mida kasutatakse nende märgiste kirjeldamiseks, mis ei ole ametlikult osa õiglase kaubanduse toodetest, tuleks samaväärselt kohaldada õiglasele kaubandusele, mis on iseenesest nišitoote jätkusuutlikkuse märgis.

4.3   Teatud riikide ja toodete turgudel ei tähista säästvat tootmisviisi kinnitav märgistus enam siiski nišitoodet. Näiteks on Madalmaades asuva valitsusvälise organisatsiooni Tropical Commodities Coalition andmetel 25 % Madalmaades tarbitavast kohvist osa eetilisest kaubandusest. Seepärast on tarbijate väärarvamustega tegelemine eriti oluline.

4.4   Tuleb tunnistada, et mõiste „õiglane kaubandus” (või „Good Origin” või sarnaste märgistamisel kasutatavate mõistete) kasutamine viitab toote absoluutsele eetilisele väärtusele, kui tegelikkuses on sageli tegemist tuvastatava, kuid vaid marginaalse edasiminekuga. Selliste kategooriliste väidete põhjus ei ole tavaliselt mitte soov tahtlikult eksitada, vaid pigem surve asju turustamise eesmärgil lihtsustada. Sellega kaasneb aga oht, et tarbijad pettuvad, juhul kui nende ootusi ei täideta.

4.5   Õiglase kaubanduse puhul on märgis vaid üks kahest teineteist täiendavast õiglase kaubanduse kanalist. Teine kanal on integreeritud tarneahel. Teatises käsitletakse vähe õiglase kaubanduse liikumise kaugeleulatuvaid mõjusid, selle kohaliku tasandi kampaaniaid ja poliitilist tegevust põhjapoolsetes riikides ning tootjaid toetavat tegevust lõunapoolsetes riikides. Sarnaselt ei käsitle komisjon olulist panust, mille annab näiteks Utz Certified toiduohutusse oma tipptehnoloogilise jälgimissüsteemi kaudu, ega Rainforest Alliance'i sertifitseerimise positiivset mõju kliimamuutuste vähendamisele viimase keskendumise kaudu vihmametsade kaitsele. Tuleb tunnistada, et komisjon ei saa kõnealuses teatises selliseid olulisi täiendavaid aspekte igakülgselt uurida ilma seda liiga keeruliseks muutmata. Ehk soovib komisjon neid teemasid käsitleda tulevastes poliitikadokumentides.

4.6   Kuigi komisjon kirjeldab jätkusuutlikkuse tagamise kavasid kui täiendust Maailma Kaubandusorganisatsiooni liberaliseerimisprotsessile, lükkab õiglase kaubanduse liikumine ise selle seisukoha tagasi, eelistades käsitleda oma lähenemisviisi kui alternatiivset kaubanduslikku partnerlust. Teiste jätkusuutlikkuse tagamise kavade puhul oleks tervitatav Maailma Kaubandusorganisatsiooni põhjalik analüüs selle kohta, kuidas kaubanduse liberaliseerimisprotsess saab edendada jätkusuutlikkust ning ennetada olukorda, kus jätkusuutlikkusega seotud sotsiaalseid, keskkonna- ja majandusalaseid nõudeid peetakse ekslikult kaubanduse takistusteks.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Komitee suhtub austusega komisjoni seisukohta, et jätkusuutlikkuse tagamise kavasid ei tuleks reguleerida, sest ELi eeskirjad võiksid vähendada sotsiaalse ja keskkonnaalase märgistamise edasipürgivat ja dünaamilist aspekti. Siiski nõuab muu kui õiguslik raamistik, et sõltumatu sertifitseerimine oleks usaldusväärne ning et tarbijad mõistaksid selgelt, mida iga sõltumatu jätkusuutlikkuse tagamise kava algatusega tegelikult saavutada soovitakse. See tähendab, et kõik sellised kavad peaksid põhinema ISO65 akrediteeritud sertifitseerimismenetlustel.

5.2   Kasulik oleks innustada standardite ühise raamistiku väljatöötamist nimetatud kavade selge kattumise korral, nt tööturu standardid ja pestitsiidide kasutamine. Samuti on vajalik, et põhjalikes mõjuhinnangutes võetaks arvesse märkimisväärseid erinevusi väidetavates tulemustes, nt väikeste põllumajandustootjate turule juurdepääsu parandamine õiglase kaubanduse puhul või põllumajandusettevõtete juhtimistavade parandamine Utz Certified-märgise puhul; õiglase kaubanduse keskendumisel üksikute tootjaorganisatsioonide vastutuse suurendamisele või Rainforest Alliance'i kava keskendumisel bioloogilisele mitmekesisusele.

5.3   Kuigi komisjon on otsustanud omalt poolt standardeid mitte kehtestada, toetab ta olulisemate kavade võrreldavate erinevuste ja eeliste ulatuslikku uurimist. Turu läbipaistvust tunnustatakse turustamisele suunatud eetiliste tagamiskavade aluseks oleva olulise nõudena ning komitee tervitab põhimõtteliselt komisjoni projekti, mille eesmärk on luua Interneti-portaal selliste kavade analüüsimiseks ja arutamiseks. Siiski kuulub arvestamist vajavate võtmeaspektide hulka see, kuidas kavad toimivad valdkondades, kus neil on ühised eesmärgid, ning kuidas nad pakuvad konkreetseid eeliseid valdkondades, kus nad on üksteisest erinevad. Tuleb märkida, et UNCTADi Interneti-portaal (7) oma praegusel kujul neid eesmärke ei saavuta, kuna seal ei pöörata tähelepanu kavade märkimisväärsetele erinevustele ning see ei ole sellise viiteraamistiku jaoks piisavalt selge ega põhjalik.

5.4   Tuleks toetada selliste menetluste väljatöötamist, mis on rajatud jätkusuutlikkuse märgiste läbipaistvusele ja usaldusväärsusele ning tootjate võimele saavutada sertifitseerimine ja turule juurdepääs ning vastata korralduslikele väljakutsetele, millest see sõltub. Näiteks võiksid vahendid olla kättesaadavad Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liidule, (8) et arendada tööd kavade ühtlustamiseks, kui see on vajalik, ning selgitada ainuomaseid elemente, kui ei ole. Kõnealune liit on eri sidusrühmade organisatsioon, kus võidakse tugevdada eri märgistussüsteemide ühiseid aspekte ning sõltumatult hinnata ja selgitada nende erinevusi.

5.5   Õiglase kaubanduse ja valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade üle praegu peetavates aruteludes on selgelt väga oluline roll arengumaade tootjaorganisatsioonidel (9) ning nende kogemusi erinevate jätkusuutlikkuse tagamise kavadega tuleb varasemast rohkem arvesse võtta. Komitee leiab, et jätkusuutlikkuse tagamise kavad ja nende mõju igasugune hindamine peaks sisaldama võrdselt tootjaorganisatsioonide panust, kellel on kogemusi enamiku juhtivate algatustega.

5.6   Suur osa õiglase kaubanduse toodete ja valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade toodete kogumüügist Euroopas leiab aset väikeses arvus liikmesriikides. Komitee soovitab tungivalt, et komisjon peaks esmatähtsaks kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist ja rahastamist nendes liikmesriikides, kus jätkusuutlikkusega seotud tarbijate teadlikkuse tõstmise programmid on nõrgad ning kus usaldusväärsed kodanikuühiskonna osalejad suudavad seda tööd edasi arendada.

5.7   ELi kaubanduspoliitikas on juba mõnda aega tunnustatud õiglase kaubanduse panust ning tunnistatud selle potentsiaali mõjutada maailma kaubanduspoliitikat. Komitee kutsub komisjoni üles kajastama jätkusuutliku ja sotsiaalselt kasutoova kaubanduse kasvavat tähtsust ELi kodanike silmis, et täita oma kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga peetavate kaubanduseeskirjade teemaliste läbirääkimiste raames.

---

(1)  Siinkohal tuleks märkida ELi ja Korea vabakaubanduslepingu peatükki kaubanduse ja säästva arengu kohta (13. peatükk).

(2)  ELT C 28, 3.2.2006, lk 72–81.

(3)  EÜT C 204, 15.7.1996, lk 41.

(4)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 29.

(5)  Teatises viidatakse õiglase kaubanduse kriteeriumidele, nagu õiglase kaubanduse liikumine on need määratlenud ning mis on uuesti esitatud õiglast kaubandust ja arengut käsitlevas Euroopa Parlamendi 6. juuni 2006. aasta resolutsioonis (A6-0207/2006).

(6)  Seda illustreerib ka Euroopa Komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta otsus esitada Madalmaadele ametlik taotlus seoses Põhja-Hollandi provintsi riigihankega kohvimasinate tarneks ja haldamiseks. Komisjoni arvates ei vastanud Põhja-Hollandi provintsi kasutatud hankemenetlus ELi avaliku hanke eeskirjadele, takistades seeläbi konkurentsi.

(7)  http://193.194.138.42/en/Sustainability-Claims-Portal/Discussion-Forum/Fair-Trade/Web-links/

(8)  Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit on sotsiaalsete ja keskkonnastandardite süsteemide ülemaailmne ühendus, mille hea tava juhised on selliste standardisüsteemide rahvusvahelised viitedokumendid.

(9)  Nagu organisatsioonide World Fair Trade Organization (WFTO) ja Fairtrade Labelling Organisations International (FLO) puhul, kelle haldussüsteemid juba hõlmavad arengumaade tootjaorganisatsioone, ning samuti Rainforest Alliance'i (kelle rahvusvahelise standardite komitee liikmete hulka kuuluvad maaomanikud, põllumajandustootjad, valitsusvälised organisatsioonid, kogukonna liikmed, teadlased, tehnikud ja muud sidusrühmad) ja Utz Certified puhul (kelle juhatusse kuuluvad kohvikasvatajate, kohviga kauplejate ja röstijate esindajad ja valitsusvälised organisatsioonid ning kelle tegevusjuhendit on hinnanud ja tunnustanud kõik Utz Certified-programmis osalevad sidusrühmad).

---