(1)

Nõukogu määruse (EL) 2022/1369 (1) eesmärk on vabatahtlikult ja vajaduse korral kohustuslikus korras vähendada liidu gaasinõudlust, et hõlbustada gaasihoidlate täitmist ja tagada parem valmisolek edasisteks tarnehäireteks. Määrus (EL) 2022/1369 võeti vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 122 lõike 1 alusel, pidades silmas vahetut gaasitarnekriisi, mille põhjustas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, ning vajadust, et liit reageeriks ajutiste meetmetega liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus.

(2)

Määruse (EL) 2022/1369 kohaselt pidid liikmesriigid tegema kõik, mis võimalik, et vähendada oma gaasitarbimist 15 % võrra ajavahemikul 1. augustist 2022 kuni 31. märtsini 2023. Juhuks kui vabatahtlikud nõudluse vähendamise meetmed osutuvad tõsise tarnepuudujäägi riski kõrvaldamiseks ebapiisavaks, anti nõukogule komisjoni ettepaneku põhjal õigus kuulutada välja liidu häireolukord, millega kaasneb kohustuslik nõudluse vähendamise kohustus. Viimastel kuudel on liikmesriigid teinud hoolikat tööd ja võtnud meetmeid, et vähendada solidaarsuse vaimus oma gaasinõudlust 15 %. Selle tulemusena on gaasinõudlus kogu liidus ajavahemikul 2022. aasta augustist kuni 2023. aasta jaanuarini tõhusalt vähenenud juba rohkem kui 15 %.

(3)

Sellegipoolest on energiavarustuskindluse tagamisel endiselt tõsiseid raskusi. Ülemaailmne olukord gaasiturul ei ole alates 2022. aasta veebruarist paranenud ja liit sõltub oma üldise gaasinõudluse rahuldamisel jätkuvalt teatavast kogusest Venemaa gaasist, kuigi määrusest (EL) 2022/1369 tulenevalt saavutati nõudluse vähenemine. Tänu tõhusatele hoidlate täitmise ja nõudluse vähendamise meetmetele on viimasel aastal välditud energianõudluse piiramist liidu kodanike jaoks. 11 liikmesriiki on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1938 (2) ikkagi teatanud varajase hoiatamise tasemest ja üks liikmesriik häireolukorra tasemest. Seega, kuna gaasihinnad on endiselt erakordselt kõrged ja ülemaailmne pakkumine ei ole suurenenud alates 2022. aasta augustist, mil määrus (EL) 2022/1369 vastu võeti, on vaja kiiresti pikendada nende meetmete kohaldamisaega, mis aitasid kriisi ohjata, ja eelkõige jätkata nõudluse vähendamist. Nõudluse vähendamise meetmete peatamine muudaks liidu seni saavutatud stabiilset, kuid ebakindlat olukorda ja halvendaks liidu vastupanuvõimet tõenäoliste tulevaste muutuste suhtes, nagu Venemaa impordi täielik peatamine. Seepärast on hädavajalik liidus jätkata gaasinappuse ja hindade suure kõikumise vältimist.

(4)

Kuna Venemaa torujuhtmegaasi import vähenes viimase aasta jooksul märkimisväärselt, on liidu gaasihoidlate taastäitmise suutlikkus praegu oluliselt vähenenud, seda ka võrreldes olukorraga 2022. aasta suvel. Kuigi energiakriis algas juba 2022. aastal, suutis liit 2022. aastal importida Venemaalt hoidlate täitmiseks ligikaudu 60 miljardit kuupmeetrit gaasi, sealhulgas NordStream 1 torujuhtme kaudu. 2022. aasta suvel aga katkestas Venemaa gaasitarneid ja peatas need lõpuks täielikult selle torujuhtme kaudu, mis sai 2022. aasta septembris sabotaažiaktides sellisel määral kahjustada, et selle kaudu ei saa gaasi transportida ei praegu ega lähitulevikus. Praeguse torujuhtmegaasi impordi taset arvesse võttes saab liit Venemaalt torujuhtme kaudu maksimaalselt 20 miljardit kuupmeetrit gaasi ja sedagi vaid juhul, kui see ebausaldusväärne import ei katke täielikult. Seega on tõsine risk, et 2023.–2024. aasta talvel tekib liidus gaasinappus.

(5)

Neid tõsiseid raskusi süvendavad paljud lisariskid ja uued tegurid, sealhulgas nõudluse taastumine veeldatud maagaasi järele Aasias, mis vähendab gaasi kättesaadavust ülemaailmsel gaasiturul, hiljuti veelgi halvenenud ilmastikutingimused, mõjutades vee madala taseme tõttu hüdroenergia salvestamist ja tuumaenergia tootmist, uued suundumused tehnika arengus, mis suurendavad ebakindlust tuumaenergia tootmisel ja nõuavad gaasielektrijaamade laialdasemat kasutamist, ning edasised võimalikud gaasitarnehäired, sealhulgas Venemaalt pärit gaasi impordi täielik peatamine.

(6)

Sellised püsivad ja uued tõsised probleemid mõjutavad liidu gaasinõudluse rahuldamist, eelkõige maa-aluste gaasihoidlate õigeaegset ja tõhusat täitmist 2023.–2024. aasta talveks ning nõudluse ja pakkumise vahekorda 2023.–2024. aasta talvel.

(7)

Kooskõlas määrusega (EL) 2022/1369 vaatas komisjon selle määruse läbi ja esitas läbivaatamise tulemused kokkuvõtlikult nõukogule esitatud aruandes. Selles aruandes analüüsitakse erinevaid stsenaariume, nii määruse (EL) 2022/1369 kohaste nõudluse vähendamise meetmete kehtivuse pikendamisega kui ka ilma selleta, sealhulgas nõudluse vähendamise meetmete seitsmekuulist pikendamist 2023. aasta aprillist oktoobrini, kaheksakuulist pikendamist 2023. aasta augustist 2024. aasta märtsini ja üheaastast pikendamist 2023. aasta aprillist 2024. aasta märtsini. Aruandes jõutakse järeldusele, et ilma nõudluse jätkuva vähendamiseta oleks gaasi hoiustamismaht 2023. aasta oktoobri lõpuks üksnes 69 miljardit kuupmeetrit, mis on märkimisväärselt väiksem kui määrusega (EL) 2017/1938 1. novembriks ette nähtud 90 % (89,4 miljardit kuupmeetrit), mistõttu lõppeks gaasivaru 2024. aasta veebruariks täielikult.

(8)

Mis puutub aruandes analüüsitud erinevatesse stsenaariumidesse, siis õnnestuks juhul, kui tähtaega pikendatakse seitsme kuu võrra 2023. aasta aprillist oktoobrini, hoidlad piisavalt täita 2023. aasta suve lõpuks (95 miljardit kuupmeetrit 2023. aasta oktoobri lõpuks, millega saavutataks 90 % eesmärk). Kuna gaasinõudlus on isegi tavalisel talvel kaks korda suurem kui suvel, oleks gaasihoidlad järgmise talve lõpuks peaaegu täiesti tühjad (2024. aasta märtsi lõpuks 9 miljardit kuupmeetrit). See toob endaga kaasa äärmiselt tõsise mure varustuskindluse pärast ja muudab hoidlate piisava täitmise järgmiseks talveks väga raskeks. Kaheksakuulise pikendamise korral 2023. aasta augustist 2024. aasta märtsini täidetaks hoidlad liiga aeglaselt, jõudes 2023. aasta oktoobri lõpuks vaid 80 miljardi kuupmeetrini, mis on oluliselt allpool seatud eesmärki, ning 2023.–2024. aasta talve lõpuks väheneks hoiustamismaht alla 30 % (alla 28 miljardi kuupmeetri), mis tekitab tõsist muret varustuskindluse pärast ja raskendab hoidlate piisavat täitmist järgmiseks talveks. Ainult siis, kui meetmete kehtivust pikendatakse ühe aasta võrra ja nõudlust vähendatakse 2023. aasta aprillist kuni 2024. aasta märtsini jätkuvalt 15 %, jõuaks hoiustamismaht 1. novembri eesmärgini (90 %) ja olla 1. novembriks 2023 89,4 miljardi kuupmeetrit, nii et liikmesriikidel on võimalik tagada 2023.–2024. aasta talvel kindel varustatus ning 2024. aasta märtsi lõpuks on liidus hoiustatud 43 miljardit kuupmeetrit gaasi.

(9)

Neid stsenaariume arvesse võttes järeldatakse aruandes, et 12 kuu jooksul kuni 2024. aasta märtsini on vaja nõudluse vähendamist 15 % võrra jätkata, et liikmesriikidel oleks võimalik täita määruses (EL) 2017/1938 sätestatud 90 % hoiustamise eesmärk, mis on gaasivarustuskindluse tagamiseks hädavajalik, ning et vältida 2023.–2024. aasta talvel tarnepuudujääki.

(10)

Kuigi liikmesriikidel on võimalik otsustada, millised meetmed on hoiustamiseesmärkide saavutamiseks sobivamad, ei ole neid eesmärke võimalik saavutada ilma nõudluse vähendamise meetmeteta. Aruandes jõutakse järeldusele, et turul ei ole piisavaid gaasikoguseid, et kõik liikmesriigid saaksid oma kohustust täita. See tähendab, et kõik liikmesriigid ei ole suutelised täitma hoidlaid piisava tasemeni, mis võib põhjustada tõsiseid raskusi gaasivarustuskindluse tagamisel 2023.–2024. aasta talve lõpuks.

(11)

Aruandes märgitakse ka, et ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 on vaja gaasitarbimist vähendada proportsionaalselt määruses (EL) 2022/1369 sätestatuga. Nõudluse vähendamise meetmeid tuleks pikendada 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024, et vähendamine oleks 15 % võrreldes võrdlusperioodiga 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022. Nõudluse vähendamise meetmete pikendamine ja nõudluse vähendamise perioodi pikendamine võimaldaksid turu paindlikkust ja piirata gaasihindade kõikumist ning hoida ära selliseid järske hinnatõuse nagu täheldati 2022. aastal.

(12)

Arvestades praegusi pakkumise ja nõudluse probleeme, võib isegi mõõdukatel häiretel olla gaasiga varustamisele tõsine mõju ning need võivad põhjustada majandusele ja liidu kodanikele tõsist ja püsivat kahju. Gaasihoidlate täitmise kohustust kohaldatakse, välja arvatud juhul, kui määruse (EL) 2017/1938 alusel kuulutatakse välja piirkondlik või liidu hädaolukord. Seega ootamatu häire korral, mis hõlmab 10 % torujuhtmegaasi impordist liitu, tuleks liikmesriikidel võtta gaasi hoiustamise kohustuse täitmiseks erakorralisi isoleeritud meetmeid või tuleks välja kuulutada piirkondlik või liidu hädaolukord, välja arvatud juhul, kui nõudluse vabatahtlik kooskõlastatud vähendamine jätkub. Pikaajaline kooskõlastatud nõudluse vähendamine solidaarsuse vaimus kõigi liikmesriikide poolt on oluline, et hoiustamisvõimsust saaks täita tõhusal viisil ja minimaalsete turuhäiretega, mis on hädavajalik gaasivarustuskindluse tagamiseks enne 2023.–2024. aasta talve.

(13)

Määruse (EL) 2022/1369 pikendamine on erakorraline meede, mis võimaldab reageerida energiavarustuses tekkinud püsivatele ja uutele tõsistele raskustele, millega kaasneb vahetu kriisi oht ning mille tõttu tuleb kohandada gaasinõudluse vähendamise perioodi nii selleks, et pikendada gaasinõudluse vabatahtlikku vähendamist, kui ka selleks, et pärast 2023. aasta märtsi oleks võimalik kuulutada välja liidu häireolukord ja käivitada kohustuslik gaasinõudluse vähendamine.

(14)

Praeguse kriisi tõttu on kogu liidus energiapuuduse oht ja kõrged energiahinnad. Kuna liit on siseturg, oleks gaasipuudusel ühes liikmesriigis tõsised tagajärjed kõigi teiste liikmesriikide jaoks tulenevalt füüsilistest gaasitarnehäiretest, hindade kõikumisest või häiretest tööstusahelates, mille võivad põhjustada piirangud liikmesriigi asjaomaste tööstusharude toimimises. Lisaks saavad kõik liikmesriigid solidaarsuse vaimus aidata ka edaspidi vähendada energiapuuduse ohtu ja piirata gaasihindade kõikumist, vähendades nõudlust. Solidaarsuse positiivne mõju on viimase aasta jooksul isegi märkimisväärselt suurenenud, kuna ida suunal on olemas uued ülekandevõimsused ja tekkinud on veeldatud maagaasi täiendav impordivõimsus, mis aitab liikmesriike veeldatud maagaasi taasgaasistamise rajatistega nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt paremini ühendada. Seega tooks jätkuv koordineeritud tegevus nõudluse vähendamiseks liidu tasandil võetavate meetmete kaudu kasu kõigile liikmesriikidele, kuna väheneb nende majandusele avalduva ulatuslikuma mõju risk.

(15)

Tegutseda tuleb kiiresti, kuna gaasihoidlate täitmise hooaeg algab aprillis. Võttes arvesse eespool kirjeldatud püsivaid ja uusi raskusi, oleks sellel, kui nõudluse kooskõlastatud vähendamise tähtaega ei pikendata enne hoidlate täitmist, vahetu mõju hoidlate täitmise trajektooridele, varustuskindlust mõjutavatele turutingimustele ja hindade kõikumisele.

(16)

ELi toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatavate toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas. Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades kujutab praegune gaasiga varustamise kriis endast sellist olukorda, kuna gaas on energiatoode. Seetõttu on vaja ajutiselt pikendada määrust (EL) 2022/1369 ja teha selles sihipäraseid muudatusi, et reageerida praegusele olukorrale liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus. Seepärast on põhjendatud, et käesoleva määruse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 122 lõige 1.

(17)

Jätkuvalt tuleks kohaldada määruse (EL) 2022/1369 sätteid, milles võetakse arvesse konkreetseid riigisiseseid olusid liidu häireolukorrast tingitud nõudluse kohustusliku vähendamise korral. Liikmesriikidele jääb võimalus nõudluse kohustuslikku vähendamist ajutiselt piirata, kui liikmesriik seisab silmitsi elektrikriisiga, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/941 (3). Selline stsenaarium võib hõlmata piirangut, mis on proportsionaalne gaasi kasutamise märkimisväärse suurenemisega elektrienergia tootmiseks, mis on vajalik selleks, et märkimisväärselt rohkem eksportida elektrit naaberliikmesriiki selliste erandlike asjaolude tõttu nagu vähene hüdroenergia või tuumaenergia kättesaadavus asjaomases liikmesriigis või naaberliikmesriigis, kuhu märkimisväärselt rohkem elektrit eksporditakse. Kõnealune piirang ei tohiks ületada gaasikogust, mis vastab eespool nimetatud täiendavale ekspordile. Liikmesriigid peaksid seda piirangut arvesse võtma, kui nad esitavad andmeid gaasitarbimise jaotuse kohta sektorite kaupa.

(18)

Liikmesriigid, kes võtavad märkimisväärseid CO2 heite vähendamise meetmeid, minnes kaugküttes üle söelt gaasile, peaksid saama need gaasikogused oma nõudluse vähendamise kohustusest maha arvata, tingimusel et need gaasikogused on söelt gaasile üleminekuga otseselt seotud.

(19)

Liikmesriigid peaksid esitama oma gaasitarbimise kohta komisjonile Eurostati kaudu aruande vähemalt iga kahe kuu järel hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Ajakohaste andmete saamiseks ergutatakse liikmesriike oma gaasitarbimisest aru andma, et hinnata iga kuu saavutatud nõudluse vähenemist. Kui on välja kuulutatud liidu häireolukord, tuleks teave esitada kord kuus. Et paremini suunata nõudluse vähendamise meetmeid ja parandada gaasitarbimise seiret, julgustatakse liikmesriike esitama oma aruannetes gaasitarbimise jaotuse sektorite kaupa, sealhulgas elektrienergia ja soojuse tootmiseks kasutatud gaas, gaasitarbimine tööstuses ning gaasitarbimine kodumajapidamistes ja seoses teenuste osutamisega, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 (4) esitatud määratluste ja statistikaalaste tavadega.

(20)

Määruse (EL) 2022/1369 kohaselt vaatab komisjon määruse läbi ja võib läbivaatamise tulemuste põhjal teha ettepaneku määruse kohaldamisaja pikendamiseks. Selleks et võtta arvesse määruse (EL) 2022/1369 kohaldamisaja edasist pikendamist, tuleks uueks läbivaatamiskuupäevaks määrata 1. märts 2024.

(21)

Nõudluse vähendamise meetmed, mille kehtivusaega on pikendatud ja mida on muudetud, peaksid olema ajutised ja kehtima kuni 2023.–2024. aasta talve lõpuni. 1. märtsiks 2024 tehtava uue läbivaatamise alusel peaks komisjonil olema asjakohasel juhul võimalik teha ettepanek nende meetmete kohaldamisaja pikendamiseks.

(22)

Käesolev määrus peaks jõustuma 1. aprillil 2023, et tagada nõudluse jätkuv 15 % vähenemine 12 kuu jooksul alates 2023. aasta 1. aprillist kuni 2024. aasta 31. märtsini ning võimaldada ettevõtjatel, liikmesriikidel ja komisjonil võtta selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid.

(23)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Määrust (EL) 2022/1369 tuleks seetõttu vastavalt muuta,