(1)

Nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ (2) artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid käsitlema artikli 8 lõikes 2 osutatud CE-märgisega isikukaitsevahendeid artiklis 3 osutatud põhinõuetele vastavana, kui tootja saab nõudmise korral selle kohta esitada nii artiklis 12 osutatud vastavusdeklaratsiooni kui ka selle asutuse tunnistuse, kes artikli 9 kohaselt andis kinnituse selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punktide a ja b esimese taande kohase EÜ tüübihindamise tasandil vastab kõnealune isikukaitsevahend asjakohastele siseriiklikeks normideks ülevõetud harmoneeritud standarditele.

(2)

Septembris 2014 esitas Rootsi ametliku vastuväite standarditele EN ISO 12402-2:2006 „Isiklikud ujuvvahendid. Osa 2: Päästevestid, toimivusaste 275. Ohutusnõuded (ISO 12402-2:2006)“, mida on muudetud standardiga EN ISO 12402-2:2006/A1: 2010, EN ISO 12402-3: 2006 „Isiklikud ujuvvahendid. Osa 3: Päästevestid, toimivusaste 150. Ohutusnõuded (ISO 12402-3:2006)“, mida on muudetud standardiga EN ISO 12402-3:2006/A1: 2010, EN ISO 12402-4: 2006 „Isiklikud ujuvvahendid. Osa 4: Päästevestid, toimivusaste 100. Ohutusnõuded (ISO 12402-4:2006)“, mida on muudetud standardiga EN ISO 12402-4:2006/A1: 2010. Vastuväite esitamise ajal avaldati 11. aprillil 2014 komisjoni teatises standardite viited seoses nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ (isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) rakendamisega. Viimati avaldati standardid komisjoni teatises 27. märtsil 2018 seoses nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ (isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (4) rakendamisega. Kõnealuse teatise kohaselt annavad asjaomased harmoneeritud standardid jätkuvalt vastavuseelduse ainult direktiivi 89/686/EMÜ puhul ja ainult kuni 20. aprillini 2019. Sellist direktiivi 89/686/EMÜ kohast vastavuseeldust ei kohaldata alates 21. aprillist 2019. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/425 (5) artikli 47 lõikele 1 ei takista liikmesriigid direktiiviga 89/686/EMÜ hõlmatud toodete turul kättesaadavaks tegemist, kui need vastavad kõnealusele direktiivile ja lasti turule enne 21. aprilli 2019.

(3)

Ametliku vastuväite aluseks võeti viidatud standardite väidetav mittevastavus direktiivi 89/686/EMÜ II lisas sätestatud tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele, eelkõige nende nõuete punktile 1.1.1 „Konstrueerimise põhimõtted – Ergonoomika“, punktile 1.2.1 „IKVde ohutus – Ohtude ja häirivate omaduste puudumine“ ja punktile 3.4 „Uppumisohu vältimine (päästevestid, käevööd, päästeülikonnad)“ seoses täispuhutavate päästevestidega.

(4)

Rootsi esitatud ametlikus vastuväites viidatakse tööõnnetusele, kus külma vette kukkunud töötaja täispuhutav päästevest, mis oli varustatud automaatse õhuga täitumise seadmega, ei täitunud õhuga. Rootsi töökeskkonnaameti läbiviidud uuringutes jõuti järeldusele, et päästevest ei täitunud õhuga, kuna gaasimahuti oli keha liikumise, keskkonnategurite ja kasutamise käigus tehtud toimingute tõttu osaliselt lahti tulnud ja paigast liikunud. Kui gaasiballoon tuleb lahti, ei ole täispuhutav päästevest enam ohutu ja selle kaitseomadused ei säili kasutamise käigus, seepärast ei kaitse toode enam uppumisohu vastu. Rootsi töökeskkonnaametile on teatatud muudest õnnetustest või juhtumitest, millesse on kaasatud kutselised kasutajad ja tarbijad, ning mitmest muust täispuhutavast päästevestist, millel on samuti leitud lahti tulnud või halvasti kinnitatud gaasiballoone. Peale selle ei ole mõne kaubamärgi täispuhutavatel päästevestidel näidikuakent, nii et nende kasutamise ajal ei ole teada, kas toode on kasutuskõlblik või mitte, või kui täispuhutav päästevest on varustatud näidikuaknaga, ei ole aken selle asukoha tõttu päästevestil kasutamise ajal kasutajale nähtav.

(5)

Sellest tulenevalt tuvastas Rootsi eespool nimetatud harmoneeritud standardite puudulikkuse. Puudulikkus seisneb selles, et puuduvad nõuded, millega tagatakse, et täispuhutava päästevesti gaasimahuti ei eraldu kasutamise ajal ega liigu paigast, põhjustades päästevesti kaitsefunktsiooni kadumise, eriti juhul, kui kasutaja on uppumisohus. Selliste nõuete puudumisel ei ole võimalik tagada, et täispuhutava päästevesti kaitsefunktsioon säilib kõigi mõistlike kasutustingimuste ja kasutaja eeldatava käitumise puhul, olenemata sellest, kas on tegemist isikliku või ametialase kasutusega.

(6)

Euroopa Standardikomitee (CEN) tehniline komitee 162 (CEN/TC 162) vastas Rootsi esitatud ametlikule vastuväitele, märkides, et nimetatud õnnetus ei ole seotud asjaomaste harmoneeritud standardite puudulikkusega. Komitee hinnangu kohaselt oli gaasimahuti eraldumine tingitud täispuhutava päästevesti defektsest konstruktsioonist, mida ei avastatud enne toote turule laskmist. Kui oleks läbi viidud asjakohane riskihindamine koos kasutajale mõeldud koolitus- ja hooldustsüklitega, oleks selle tulemusena võidud päästevest varustada õnnetuste ärahoidmiseks teistsuguse ja täiustatud täispuhumisseadmega.

(7)

Rootsi vastas CENi/TC 162 esitatud teabele, et probleemi ei põhjustanud täispuhutava päästevesti konstruktsiooniviga, sest see oli konstrueeritud harmoneeritud standardite asjakohaste sätete kohaselt. Nad kinnitasid, et probleem tekib seetõttu, et nimetatud standardid ei sisalda konkreetseid nõudeid lukustusfunktsiooni kohta, et hoida kasutamise ajal ära gaasimahuti eraldumine või lahtitulek, mistõttu ei saanud täispuhutav päästevest pakkuda kaitset uppumise vastu.

(8)

Olles läbi vaadanud harmoneeritud standardid EN ISO 12402-2:2006, mida on muudetud standardiga EN ISO 12402-2:2006/A1: 2010, EN ISO 12402-3:2006, mida on muudetud standardiga EN ISO 12402-3:2006/A1: 2010, ja EN ISO 12402-4: 2006, mida on muudetud standardiga EN ISO 12402-4:2006/A1:2010, järeldas komisjon koos liikmesriikide esindajate ja sidusrühmadega isikukaitsevahendite töörühmas, et kõnealuste harmoneeritud standardite sätetes, mille eesmärk on täita direktiivi 89/686/EMÜ II lisa punktis 1.1.1 „Konstrueerimise põhimõtted – Ergonoomika“, punktis 1.2.1 „IKVde ohutus – Ohtude ja häirivate omaduste puudumine“ ja punktis 3.4 „Uppumisohu vältimine (päästevestid, käevööd, päästeülikonnad)“ sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, ei ole seotud riske asjakohaselt käsitletud, eriti täispuhutavate päästevestide kasutamisega seotud uppumisohtu. Asjaomased harmoneeritud standardid ei sisalda tõepoolest nõudeid, mis tagaksid, et täispuhumisseade töötaks korrektselt kõigi mõistlike kasutustingimuste ja kasutaja eeldatava käitumise puhul, et tagada asjakohane kaitse uppumisohu vastu. Sellest tulenevalt on kindlaks tehtud, et kõnealuste standardite kohaselt konstrueeritud ja valmistatud tooted on endiselt põhjustanud õnnetusi ja vahejuhtumeid, millesse on kaasatud kutselised kasutajaid ja tarbijad.

(9)

Sellele vaatamata leiab komisjon, et asjaomaste harmoneeritud standardite muud sätted, mis ei ole ametliku vastuväite objektiks, jäävad kehtima, kinnitamaks vastavuse eeldust direktiivi 89/686/EMÜ peamistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida nende standarditega hõlmatakse.

(10)

Võttes arvesse eespool nimetatud kaalutlusi koos piiranguga Euroopa Liidu Teatajas, tuleks säilitada viited standarditele EN ISO 12402-2:2006, mida on muudetud standardiga EN ISO 12402-2:2006/A1:2010, EN ISO 12402-3:2006, mida on muudetud standardiga EN ISO 12402-3:2006/A1:2010 ja EN ISO 12402-4:2006, mida on muudetud EN ISO 12402-4:2006/A1:2010, mis on avaldatud komisjoni 27. märtsi 2018. aasta teatises seoses direktiivi 89/686/EMÜ (isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega. Piirangust tuleks välja jätta konkreetsed sätted standardite puhul, mille eesmärk on hõlmata direktiivi 89/686/EMÜ II lisa punktis 1.1.1 „Konstrueerimise põhimõtted – Ergonoomika“, punktis 1.2.1 „IKVde ohutus – Ohtude ja häirivate omaduste puudumine“ ja punktis 3.4 „Uppumisohu vältimine (päästevestid, käevööd, päästeülikonnad)“ sätestatud peamisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

(11)

Selleks et tagada piirangu võimalikult kiire kohaldamine, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(12)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 22 alusel loodud standardikomitee arvamusega,