18.6.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/80

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 529/2013/EL,

21. mai 2013,

maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus”) sektor liidus kujutab endast netosidujat, mis seob atmosfäärist sellise koguse kasvuhoonegaase, mis vastab märkimisväärsele osale liidu kasvuhoonegaaside koguheitest. Maakasutus- ja metsandustegevus toob kaasa inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vastavalt taimestikus ja mullas talletunud süsiniku koguse muutusele, ning samuti muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heite. Suurenenud puittoodete säästev kasutamine võib oluliselt heidet piirata ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (4) kohaselt ei ole maakasutus- ja metsandussektorist tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sidumine arvatud liidu eesmärgi hulka vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20 %, kuigi need moodustavad osa liidu heitkoguste piiramise või vähendamise kohustustest vastavalt nõukogu otsusega 2002/358/EÜ (5) heaks kiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli (edaspidi „Kyoto protokoll”) artikli 3 lõikele 3.

(2)	Aastaks 2050 konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega majanduse saavutamise kontekstis tuleks kogu maakasutust käsitada terviklikult ning maakasutus- ja metsandussektorit tuleks käsitleda liidu kliimapoliitikas.

(3)

Otsuse nr 406/2009/EÜ kohaselt peab komisjon hindama liidu heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutus- ja metsandustegevusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju, tagades sektori panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning nõuetekohase seire ja täpse arvestuse asjaomaste heitkoguste ja nende sidumise üle. Seepärast tuleks esimese sammuna sätestada käesolevas otsuses maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning toetada sellega liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse vajaduse korral maakasutus- ja metsandussektorit, võttes seejuures arvesse keskkonnatingimusi liidu erinevates piirkondades, muu hulgas metsarohketes riikides. Selleks et süsinikuvarusid vahepeal hoida ja suurendada, tuleks liikmesriikidele käesoleva otsusega sätestada kohustus esitada teavet oma maakasutus- ja metsandussektoris heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks võetavate maakasutus- ja metsandusalaste meetmete kohta.

(4)	Käesolev otsus peaks kehtestama liikmesriikidele kohustused esitada teavet seoses nende arvestuseeskirjade rakendamise ning oma maakasutus- ja metsandusalaste meetmete kohta. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele.

(5)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 11. konverentsil Montrealis 2005. aasta detsembris vastu võetud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi otsuses 16/CMP.1 (otsus 16/CMP.1) ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 17. konverentsil Durbanis 2011. aasta detsembris vastu võetud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi otsuses 2/CMP.7 (otsus 2/CMP.7) on sätestatud maakasutus- ja metsandussektori arvestuseeskirjad alates Kyoto protokolliga kehtestatud teisest kohustusperioodist. Käesolev otsus peaks olema nende otsustega täielikult kooskõlas, et tagada sidusus liidusiseste eeskirjade ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga kokkulepitud mõistete, korra, eeskirjade ja suuniste vahel, et vältida siseriikliku aruandluse dubleerimist. Käesolevas otsuses tuleks kajastada ka liidu maakasutus- ja metsandussektori eripära ning liidu kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli eraldiseisvast poolest lähtuvaid kohustusi.

(6)

Liidu maakasutus- ja metsandussektori suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ei peaks tekitama täiendavat halduskoormust. Seetõttu ei peaks neil olema kohustust anda oma eeskirjade kohaselt esitatavates aruannetes teavet, mis ei ole nõutav ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi ja Kyoto protokolli osaliste koosoleku otsuste kohaselt.

(7)

Maakasutus- ja metsandussektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. Selleks et eelkõige süsiniku sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsinikuvarude pikaajaline stabiilsus ja kohanemine.

(8)

Maakasutuse ja metsanduse arvestuseeskirjades peaksid kajastuma jõupingutused, mis on juba tehtud põllumajandus- ja metsandussektoris maaressursi kasutamisse heitkoguste vähendamiseks. Käesoleva otsusega tuleks ette näha arvestuseeskirjad, mida metsandussektoris kohaldataks kohustuslikus korras metsastamise, taasmetsastamise, raadamise ja metsa majandamise suhtes ning samuti karja- ja põllumaa majandamise suhtes, mille kohta kehtestatakse konkreetsed sätted, et parandada esimesel arvestusperioodil liikmesriikide aruandlus- ja arvestussüsteeme. Käesoleva otsusega tuleks samuti ette näha arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse vabatahtlikkuse alusel taimestiku taastamise ning märgalade kuivendamise ja taastamise suhtes. Selleks peaks komisjon muutma sujuvamaks ja parandama teabe pakkumist asjaomast teavet käitlevate liidu andmebaaside (Eurostat-Lucas, EEA- Corine Land Cover jne) kaudu, et abistada liikmesriike oma arvestuskohustuste, eelkõige karja- ja põllumaa majandamise ning vajaduse korral taimestiku taastamise ja samuti märgalade kuivendamise ja taastamise üle arvestuse pidamisega seotud kohustuste täitmisel.

(9)

Selleks et tagada liidu maakasutus- ja metsandussektori suhtes kohaldatavate arvestuseeskirjade keskkonnaalane terviklikkus, peaksid kõnealused eeskirjad põhinema otsuses 2/CMP.7, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverentsil Cancunis 2010. aasta detsembris vastu võetud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi otsuses 2/CMP.6 ja otsuses 16/CMP.1 sätestatud arvestuspõhimõtetel. Liikmesriigid peaksid oma arvestuse koostama ja seda pidama, tagades et maakasutus- ja metsandussektorist tuleneva heite ja sidumise arvestamisel kasutatavad asjaomased andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad, vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma asjaomastele juhistele riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride kohta ning muu hulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames vastu võetud muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heite arvestuse metoodikale.

(10)

Otsustel 2/CMP.7 ja 16/CMP.1 põhinevad arvestuseeskirjad ei võimalda arvestada asendusefekti, mis tuleneb sellest, kui puittooteid kasutatakse energia saamiseks ja materjalide tootmiseks, sest selle tulemuseks oleks topeltarvestus. Selline kasutamine võib siiski oluliselt toetada kliimamuutuste vähendamist ja seetõttu võib liikmesriikide esitatav teave sisaldada teavet oma maakasutus- ja metsandusalaste meetmete kohta, millega asendatakse kasvuhoonegaasimahukad materjalid ja energia lähteained biomassiga. See suurendaks poliitika sidusust.

(11)

Edasise poliitikakujundamise jaoks tugeva aluse rajamiseks ning maakasutuse optimeerimiseks liidus on vaja teha asjakohaseid investeeringuid. Selleks et tagada võimalus pidada prioriteetseks nende investeeringute tegemist võtmekategooriates, peaks liikmesriikidel olema algselt lubatud jätta arvestusest välja teatavad süsinikuvarud. Pikas perspektiivis tuleks siiski püüda saavutada selle sektori puhul ulatuslik arvestus, hõlmates kõik maad, varud ja gaasid.

(12)

Arvestuseeskirjadega tuleks tagada, et arvestused kajastavad täpselt inimtekkelisi muutusi heites ja sidumises. Sellega seoses tuleks käesolevas otsuses sätestada konkreetse metoodika kasutamine maakasutuse ja metsanduse eri tegevuste suhtes. Metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest tulenev heide ja sidumine on otsese inimeste põhjustatud maakasutusmuutuse tulemus ning seepärast tuleks kõnealune tegevus täies ulatuses arvestusse kaasata. Karjamaa majandamise, põllumaa majandamise, taimestiku taastamise ning märgalade kuivendamise ja taastamisega seotud heidet ja sidumist arvestatakse baasaasta alusel, et arvutada heite ja sidumise muutus. Metsamajandamisest tulenev heide ja sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest. Baasaasta kasutamine ei suuda kajastada neid tegureid, nendest tulenevaid tsüklilisi mõjusid heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes heite ja sidumise muutuse arvutamise arvestuseeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigispetsiifilise eripära mõju. Võrdlustasemed on liikmesriigi territooriumil metsa majandamisest tuleneva aastase netoheite või -sidumise prognoosid arvestusperioodiga hõlmatud aastate kohta iga arvestusperioodi puhul ning need tuleks kehtestada läbipaistvalt kooskõlas otsustega 2/CMP.6 ja 2/CMP.7. Käesolevas otsuses nimetatud võrdlustasemed peaksid olema identsed UNFCCC protsesside raames heakskiidetud võrdlustasemetega. Kui liikmesriigile tehakse kättesaadavaks täiustatud metoodika ja andmed võrdlustasemete kindlaksmääramiseks, peaks kõnealune liikmesriik tegema asjakohased tehnilised kohandused, et kajastada ümberarvestuste mõju metsa majandamise arvestuses. Arvestuseeskirjades tuleks sätestada metsa majandamisest tuleneva netosidumise suhtes kohaldatav ülemmäär, mida võib arvestusse kaasata. Asjaomaste rahvusvaheliste protsesside kontekstis metsa majandamisega seotud tegevuse arvestuseeskirjade osas toimuvate arengute korral tuleks kaaluda käesolevas otsuses sätestatud metsa majandamisega seotud tegevuse arvestuseeskirjade ajakohastamist, et tagada kooskõla nende arengutega.

(13)	Arvestuseeskirjad peaksid sobivalt kajastama kasvuhoonegaaside puidus ja puidust valmistatud toodetes säilitamisest tulenevat positiivset mõju ning peaksid toetama metsade kui ressursi ulatuslikumat kasutamist metsa säästva majandamise raamistikus ja puittoodete suuremat kasutamist.

(14)

Vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse hea tava juhiste peatükile 4.1.1 on heaks tavaks see, et lisaks metsade minimaalsele pindalale määravad liikmesriigid kindlaks minimaalse laiuse, mida nad kasutavad metsastamisele, taasmetsastamisele ja raadamisele kuuluvate metsade ja maa-alade kindlaksmääramisel. Tuleks tagada kooskõla iga liikmesriigi poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli ning käesoleva otsuse kohaselt esitatud aruannetes kasutatava määratluse vahel.

(15)

Selleks et näha ette stiimulid pika elutsükliga puittoodete kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt puittoodete süsinikuvaru muutusi nende toimumise ajal. Puittoodetest tuleneva heite suhtes kohaldatav esimese astme lagunemise funktsioon peaks seepärast vastama riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride koostamist käsitlevates valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta juhistes esitatud valemile 12.1 ning vaikimisi määratud asjaomane poollaguaeg peaks põhinema valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2003. aasta maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse hea tava juhistes esitatud tabelil 3a.1.3. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kasutada riigispetsiifilisi metoodikaid ja poollaguaegasid tingimusel, et need on kooskõlas kõige hiljutisemate valitsustevahelise kliimamuutuste rühma juhistega.

(16)	Kuna põllumajandussektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kõikumine aastate lõikes on palju väiksem kui metsandussektori asjaomased näitajad, peaksid liikmesriigid põllu- ja karjamaa majandamisega seotud tegevust arvestama asjaomase baasaasta või -perioodi alusel.

(17)

Märgalade kuivendamise ja taastamisega kaasneb väga suures koguses süsinikku talletavatest turbaaladest tulenev heide. Turbaalade degradatsioonist ja kuivendamisest tulenev heide annab ligikaudu 5 % maailma kasvuhoonegaaside heitest ning moodustas 2010. aastal 3,5–4 % liidu heitest. Seetõttu peaks liit, niipea kui asjaomased valitsustevahelise kliimamuutuste rühma juhised on kokku lepitud, püüdma jätkata selle küsimusega tegelemist rahvusvahelisel tasandil, et saavutada kokkulepe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites kohustuse suhtes koostada ja pidada arvestust märgalade kuivendamise ja taastamise kategooriasse kuuluvast tegevusest tuleneva heite ja sidumise üle, et lisada see nõue üldisesse, hiljemalt 2015. aastal sõlmitavasse kliimakokkuleppesse.

(18)

Looduslikud häiringud nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada maakasutus- ja metsandussektoris ajutist kasvuhoonegaaside heidet või varasema sidumise vähenemist. Kuna tagasipööramine võib olla tingitud ka majandamise otsustest, nt puude raiumise või istutamise kohta tehtud otsustest, tuleks käesoleva otsusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati maakasutuse ja metsanduse arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva otsusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta metsastamisel, taasmetsastamisel ja metsa majandamisel neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heited oma maakasutuse ja metsanduse arvestusest välja, kasutades kooskõlas otsusega 2/CMP.7 taustataset ja marginaale. Kuid see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, ei tohiks kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.

(19)

Aruandluseeskirjad kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta, sealhulgas teave maakasutus- ja metsandussektori kohta, kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013 määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta) (6) reguleerimisalasse ega kuulu seega käesoleva otsuse reguleerimisalasse. Liikmesriigid peaksid käesolevas otsuses sätestatud arvestuskohustusi silmas pidades neid seire- ja aruandluseeskirju järgima.

(20)

Aastapõhiselt koostatud arvestus maakasutuse ja metsanduse üle oleks ebatäpne ja ebausaldusväärne, kuna heite ja sidumise kõikumine on aastate lõikes suur, teatavad esitatud andmed on sageli vaja uuesti arvutada ning kulub kaua aega enne, kui muudetud majandamistavad põllumajanduses ja metsanduses avaldavad oma mõju taimestikus ja mullas talletatud süsinikukogusele. Seepärast tuleks käesoleva otsusega ette näha arvestus pikema arvestusperioodi alusel.

(21)

Liikmesriigid peaksid esitama teavet oma praeguste ja edasiste maakasutus- ja metsandusalaste meetmete kohta, kehtestades riiklikult asjakohased võtted maakasutus- ja metsandussektori heite piiramiseks või vähendamiseks ning sidumise säilitamiseks või suurendamiseks. Kõnealune teave peaks sisaldama teatud elemente, mis on kindlaks määratud käesolevas otsuses. Lisaks tuleks parima tava ja koostoime edendamiseks teiste metsade ja põllumajandusega seotud poliitikate ja meetmetega sätestada käesoleva otsuse lisas loetelu soovituslikest meetmetest, mida võib samuti esitatava teabe hulka lisada. Komisjon võib anda suuniseid, et soodustada võrreldava teabe vahetust.

(22)	Maakasutus- ja metsandusalaste meetmete kavandamisel või rakendamisel võivad liikmesriigid vajaduse korral uurida, kas on võimalusi edendada põllumajanduslikke investeeringuid.

(23)

Komisjonile tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesolevas otsuses sätestatud mõisted vastavalt nende mõistete muudatustele, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingute kohastes organites; et muuta I lisa, et lisada või muuta arvestusperioode, et tagada nende perioodide vastavus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites vastu võetud või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega kehtestatud asjaomaste perioodidega ning kooskõla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites vastu võetud või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingute kohaste arvestusperioodidega, mida kohaldatakse liidu heitkoguste vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites; et muuta II lisa vastavalt ajakohastatud võrdlustasemetele käesolevas otsuses sätestatud sätete kohaselt; et vaadata läbi III lisas sätestatud teave vastavalt nende mõistete muudatustele, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega; et muuta V lisa vastavalt nende mõistete muudatustele, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega; et vaadata läbi käesolevas otsuses sätestatud looduslike häiringute arvestuseeskirjadega seotud teavitamise nõuded, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud muudatusi õigusaktides. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(24)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt maakasutus- ja metsandustegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade sätestamist ning liikmesriikide poolt teabe esitamist maakasutus- ja metsandustegevuse kohta ei suuda liikmesriigid nende olemuse tõttu piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Seda tehes peaks liit austama liikmesriikide metsanduspoliitika-alast pädevust. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesolevas otsuses sätestatakse arvestuseeskirjad, mida kohaldatakse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse („maakasutus ja metsandus”) tegevusest tulenevale kasvuhoonegaasi heitele ja sidumisele, mis on esimene samm selle tegevuse lisamiseks liidu heitkoguste vähendamise kohustusse, kui see on asjakohane. Selles ei kehtestata ei arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele. Sellega sätestatakse liikmesriikide kohustus esitada oma maakasutus- ja metsanduse meetmeid käsitlevat teavet, et piirata või vähendada heidet ning säilitada või suurendada sidumist.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „heide”– inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide allikatest atmosfääri;

b)   „sidumine”– inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfäärist sidumine neeldajates;

c)   „metsastamine”– otsesest inimtegevusest põhjustatud maakasutuse muutus, mille käigus maa, mis ei ole olnud mets vähemalt 50 aastat, muudetakse metsaks istutamise, külvamise ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 31. detsembrit 1989;

d)   „taasmetsastamine”– otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus metsata maa-ala muudetakse metsaks istutamise, külvamise ja/või looduslikule uuenemisele inimtegevusega kaasaaitamise abil, piirdudes maaga, mis on olnud mets, kuid on muudetud ilma metsata maaks 1. jaanuarile 1990 eelnenud perioodil, ning mis on taas muudetud metsaks 31. detsembrile 1989 järgnenud perioodil;

e)   „raadamine”– otsesest inimtegevusest tingitud muutus, mille käigus metsamaa muudetakse mittemetsamaaks, kusjuures selline muutus on toimunud pärast 31. detsembrit 1989;

f)   „metsa majandamine”– igasugune organiseeritud tegevus metsas, mis mõjutab metsa ökoloogilist, majanduslikku või sotsiaalset funktsiooni;

g)   „põllumaa majandamine”– organiseeritud tegevus maal, millel kasvatatakse põllukultuure, ja maal, mis on tootmisest kõrvale jäetud või mida ajutiselt põllukultuuride tootmiseks ei kasutata;

h)   „karjamaa majandamine”– igasugune organiseeritud tegevus loomakasvatuseks kasutataval maal eesmärgiga kontrollida taimestikku ja selle hulka ning kariloomade tootmist;

i)   „taimestiku taastamine”– igasugune otsene inimtegevus, mille eesmärk on suurendada süsinikuvaru vähemalt 0,05 ha hõlmaval maa-alal taimestiku taastamise abil, kusjuures see tegevus ei ole metsastamine ega taasmetsastamine;

j)   „süsinikuvaru”– süsiniku mass selle talletajas;

k)   „märgalade kuivendamine ja taastamine”– tegevus, mis ei ole ükski tegevus, mille kohta artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt arvestusi koostatakse ja peetakse ning mis toimub kuivendatud märgala taastamise käigus vähemalt 1 ha suurusel turvasmullaga maa-alal, mida on kuivendatud ja/või taastatud pärast 31. detsembrit 1989, kusjuures kuivendamine on otsesest inimtegevusest tingitud mulla põhjaveetaseme alandamine ja märgala taastamine on kuivendamise osaline või täielik tagasipööramine otsese inimtegevuse tulemusel;

l)   „allikas”– protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

m)   „neeldaja”– protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

n)   „süsiniku talletaja”– liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline nähtus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi;

o)   „kasvuhoonegaasi lähteaine”– artikli 3 lõikes 4 loetletud kasvuhoonegaasi tekitavas keemilises reaktsioonis osalev keemiline ühend;

p)   „puittoode”– mis tahes puidust toode, mis on tehtud kasvukohast raie järel eemaldatud puust;

q)   „mets”– maa-ala, mis on määratletud minimaalse väärtusega pindala, võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse ning puude potentsiaalse kõrguse kaudu nende küpsuseas puude kasvukohas vastavalt V lisas iga liikmesriigi jaoks sätestatule. See hõlmab puude, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmadega alasid või istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud V lisas täpsustatud võrastiku liituse või sellele vastava tagavara minimaalseid väärtuseid ega puude minimaalset kõrgust, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage raiete või samalaadse inimtegevuse tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada tagasimuutumist metsaks;

r)   „võrastiku liitus”– puuvõrade perimeetri vertikaalprojektsiooni suhe vastava ala pindalasse, väljendatud protsentides;

s)   „tihedus”– jalal seisvate kasvavate puude hulk või puistu tihedus metsamaal, mõõdetud vastavalt liikmesriigi kehtestatud metoodikale;

t)   „looduslik(ud) häiring(ud)”– mitte-inimtekkelised sündmused või asjaolud, mis põhjustavad metsas märkimisväärset heidet ja mille juhtumine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all, tingimusel et liikmesriik on objektiivselt võimetu oluliselt piirama nende sündmuste või asjaolude mõju heitele, isegi pärast nende asetleidmist;

u)   „taustatase”– artikli 9 lõike 2 kohaselt arvutatud looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmine tase konkreetsel ajavahemikul, millest on välja jäetud statistilised võõrväärtused;

v)   „poollaguaeg”– aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest;

w)   „kohene oksüdeerumine ”– arvestusmeetod, mis loeb kogu puittootes sisalduva süsiniku vabanenuks atmosfääri vahetult selle raiumise järel;

x)   „sanitaarraie”– raietegevus, mille käigus võetakse kasutusele looduslikest häiringutest mõjutatud aladel tekkinud puit, mida on võimalik veel vähemalt osaliselt tarvitada.

2.   Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid, et tagada kooskõla nende mõistete ja selliste asjaomaste mõistete muudatustega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 12 selleks, et muuta V lisa selles esitatud väärtuste ajakohastamiseks kooskõlas V lisas täpsustatud aspektidest tulenevate mõistete muudatustega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organites või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega.

Artikkel 3

Kohustus koostada ja pidada maakasutus- ja metsandussektori arvestust

1.   Liikmesriigid koostavad igaks I lisas täpsustatud aruandlusperioodiks arvestuse ja peavad sellist arvestust, mis kajastab täpselt kogu heidet ja sidumist, mis tuleneb nende territooriumil aset leidnud järgmistesse kategooriatesse kuuluvast tegevusest:

a)	metsastamine,

b)	taasmetsastamine,

c)	raadamine,

d)	metsa majandamine.

2.   Liikmesriigid koostavad aastase arvestuse ja peavad sellist arvestust 1. jaanuaril 2021 algavaks arvestusperioodiks ja pärast seda, et kajastada täpselt kogu heidet ja sidumist, mis tuleneb nende territooriumil aset leidnud järgmistesse kategooriatesse kuuluvast tegevusest:

a)	põllumaa majandamine,

b)	karjamaa majandamine.

Karja- ja põllumaa majandamisest tulenevat heidet ja sidumist käsitleva aastase arvestuse suhtes, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)

ajavahemikul 2016–2018 annavad liikmesriigid igal aastal 15. märtsiks komisjonile aru süsteemide kohta, mis on kehtestatud ja mida arendatakse selleks, et hinnata karja- ja põllumaa majandamisest tulenevat heidet ja sidumist. Liikmesriigid peaksid andma aru selle kohta, kuidas on need süsteemid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma metoodikaga ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetega, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist;

b)

enne 2022. aasta 1. jaanuari esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal 15. märtsiks karja- ja põllumaa majandamisest tulenevat heidet ja sidumist käsitlevad esialgsed ja mittesiduvad aastased hinnangulised andmed, kasutades vajaduse korral valitsustevahelise kliimamuutuste rühma metoodikat. Liikmesriigid peaksid kasutama vähemalt asjaomastes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma juhistes esitatud määramistasandi 1 metoodikat. Liikmesriike julgustatakse kasutama neid hinnanguid selleks, et teha kindlaks võtmekategooriad ning töötada välja riigispetsiifilised määramistasandi 2 ja 3 kohased peamised metoodikad, et hinnata rangelt ja täpselt heidet ja sidumist;

c)	liikmesriigid esitavad hiljemalt 2022. aasta 15. märtsiks oma karja- ja põllumaa majandamise arvestust käsitlevad lõplikud aastased hinnangud;

d)

liikmesriigid võivad taotleda erandit alapunktis c kehtestatud tähtpäeva edasilükkamiseks, kui karja- ja põllumaa majandamise arvestust käsitlevaid lõplikke hinnanguid ei saa mõistlikul viisil teha nimetatud lõikes sätestatud tähtaja jooksul vähemalt ühel järgmistest põhjustest: i) tehnilise teostatavuse tõttu on arvestusperioodi võimalik käsitleda üksnes etappidena, ületades tähtaega; ii) arvestuse tegemine tähtajaks oleks ebaproportsionaalselt kulukas. Liikmesriigid, kes soovivad erandit kasutada, esitavad komisjonile 2021. aasta 15. jaanuariks oma põhjendatud taotluse. Kui komisjon leiab, et taotlus on põhjendatud, annab ta loa kohaldada erandit maksimaalselt kolme kalendriaasta jooksul alates 15. märtsist 2022. Muul juhul lükkab komisjon taotluse tagasi, põhjendades oma otsust. Vajaduse korral võib komisjon taotleda täiendava teabe esitamist mõistliku etteantud ajavahemiku jooksul. Erandi kohaldamise taotlus loetakse rahuldatuks, kui komisjon ei ole kuue kuu jooksul alates liikmesriigi algse taotluse või taotletud täiendava teabe saamisest esitanud vastuväiteid.

3.   Liikmesriigid võivad ka koostada arvestuse iga I lisas esitatud arvestusperioodi kohta ja pidada sellist arvestust, mis kajastab täpselt taimestiku taastamise ning märgalade kuivendamise ja taastamise tulemusel toimunud heidet ja sidumist.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud arvestus hõlmab järgmiste kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist:

a)	süsinikdioksiid (CO2),

b)	metaan (CH4),

c)	dilämmastikoksiid (N2O).

5.   Kui arvestus on koostatud ja seda on peetud kooskõlas käesoleva otsusega, lisavad liikmesriigid konkreetse lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevuse oma arvestusse selle tegevuse algamisel või alates 1. jaanuarist 2013, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Artikkel 4

Üldised arvestuseeskirjad

1.   Liikmesriigid tähistavad artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud arvestuses heite positiivse (+) märgi ja sidumise negatiivse (–) märgiga.

2.   Arvestuse koostamisel ja pidamisel tagavad liikmesriigid artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevusega seotud heite ja sidumise hindamisel, et asjakohane teave on täpne, täielik, järjepidev, võrreldav ja läbipaistev.

3.   Artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud rohkem kui ühte kategooriasse kuuluva tegevuse tulemusel toimunud heide või sidumine arvestatakse üksnes ühe kategooria all, et vältida topeltarvestust.

4.   Liikmesriigid määravad läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel maa-alad, millel artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kategooriasse kuuluv tegevus läbi viiakse. Nad tagavad, et kõik sellised maa-alad on vastava kategooria arvestuses tuvastatavad.

5.   Liikmesriigid lisavad artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud arvestusse kõik muutused järgmistes süsinikutalletajates:

a)	maapealne biomass,

b)	maa-alune biomass,

c)	metsavaris,

d)	surnud puit,

e)	mulla orgaaniline süsinik,

f)	puittooted.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused esimese lõigu punktides a–e loetletud süsinikutalletajate süsinikuvarudes, kui tegemist ei ole allikaga. Liikmesriigid ei arvesta süsinikuvaru allikaks üksnes siis, kui seda tõendavad läbipaistvad ja kontrollitavad andmed.

6.   Liikmesriigid viivad artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud arvestuse lõpule I lisas esitatud arvestusperioodi lõpuks, märkides selles arvestuses heite ja sidumise kogu netokoguse bilansi asjaomase arvestusperioodi jooksul.

7.   Liikmesriigid peavad vähemalt käesoleva otsuse kehtimise jooksul täielikku ja täpset arvet kõikide andmete kohta, mida nad on käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks kasutanud.

8.   Komisjonile delegeeritakse õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada või muuta arvestusperioode, et tagada nende vastavus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega kehtestatud asjaomastele perioodidele ning kooskõla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevate lepingutega kehtestatud arvestusperioodidega, mida kohaldatakse liidu heitkoguste vähendamise kohustuste suhtes muudes sektorites.

Artikkel 5

Metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise arvestuseeskirjad

1.   Metsastamise ja taasmetsastamise arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tulenevad üksnes sellest tegevusest maa-aladel, mis ei ole olnud mets 31. detsembril 1989. Liikmesriigid võivad kajastada metsastamisest ja taasmetsastamisest tulenevat heidet ühes arvestuses.

2.   Liikmesriigid kajastavad arvestuses metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise tulemusel tekkinud heite ja sidumise netokoguseid iga asjaomase arvestusperioodi aasta koguheite ja kogusidumisena, mille aluseks on läbipaistvad ja kontrollitavad andmed.

3.   Liikmesriigid peavad arvestust heite ja sidumise kohta maa-aladel, mis kuuluvad artikli 4 lõike 4 kohaselt metsastamise, taasmetsastamise või raadamise tegevuskategooriasse, isegi kui nimetatud tegevust seal enam ei toimu.

4.   Iga liikmesriik kasutab metsa kindlaksmääramiseks samasugust ruumilise hindamise ühikut, mis on sätestatud V lisas arvutuste tegemiseks metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise puhul.

Artikkel 6

Metsa majandamise arvestuseeskirjad

1.   Liikmesriigid arvestavad metsa majandamise tegevusest tulenevat heidet ja sidumist, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel II lisas osutatud liikmesriigi võrdlustasemega.

2.   Kui arvestusperioodi kohta tehtud lõike 1 kohane arvutus on negatiivne, lisavad liikmesriigid metsa majandamise arvestusse koguheite ja -sidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või VI lisas sätestatud perioodil (nagu on märgitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitatud selle liikmesriigi vastavas baasaastat või -perioodi käsitlevas aruandes, mis on vastu võetud vastavalt teist Kyoto protokolli kohustuste perioodi käsitlevatele CMP asjaomastele otsustele), millest on välja jäetud artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevusest tulenev heide ja sidumine, korrutatakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvuga.

3.   Liikmesriigid tagavad, et arvutusmeetodid, mida nad metsa majandamisega seotud tegevuse suhtes kohaldavad, on kooskõlas otsuse 2/CMP.6 II lisaga ning II lisas kindlaksmääratud võrdlustaseme arvutamise arvutusmeetoditega vähemalt järgmistes aspektides:

a)	süsinikuvarud ja kasvuhoonegaasid,

b)	metsa majandamise pindala,

c)	puittooted,

d)	looduslikud häiringud.

4.   Hiljemalt aasta enne iga arvestusperioodi lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile oma läbivaadatud võrdlustaseme. Need võrdlustasemed on identsed tasemetega, mis on kehtestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite heakskiidetud õigusaktidega, ning selliste õigusaktide puudumisel arvutatakse need vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite otsustes või nendest dokumentidest tulenevate või neile järgnevates lepingutes sätestatud protsessidele ja metoodikale.

5.   Juhul kui otsuse 2/CMP.6 või 2/CMP.7 vastavaid sätteid muudetakse, teatavad liikmesriigid komisjonile läbivaadatud võrdlustaseme, milles hiljemalt kuus kuud pärast muudatuste vastuvõtmist on neid muudatusi arvesse võetud.

6.   Kui liikmesriigile tehakse kättesaadavaks täiustatud metoodika, mis on seotud II lisas sätestatud võrdlustaseme kindlaksmääramiseks kasutatud andmetega, või kui liikmesriigile kättesaadavate andmete kvaliteet oluliselt paraneb, teeb asjaomane liikmesriik asjakohased tehnilised parandused, et ümberarvestuste mõju metsa majandamise arvestuses arvesse võtta. Sellised tehnilised parandused peavad olema identsed parandustega, mis on heaks kiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbivaatamise protsessi raames vastavalt otsuse 2/CMP.7 sätetele. Asjaomane liikmesriik edastab kõnealused parandused komisjonile hiljemalt osana määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punkti d kohaselt esitatavatest andmetest.

7.   Lõigete 4, 5 ja 6 kohaldamisel määravad liikmesriigid aastas looduslike häiringute tõttu tekkinud heite, mida nad kajastavad läbivaadatud võrdlustasemes, ning selle heite hinnangu määramise viisi.

8.   Komisjon kontrollib lõigetes 4 ja 5 osutatud läbivaadatud võrdlustasemega lõikes 6 osutatud tehniliste parandustega seotud andmeid, et tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile saadetud andmete ja liikmesriikide poolt komisjonile edastatud andmete vaheline kooskõla.

9.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada II lisas esitatud võrdlustasemeid, kui liikmesriigid oma võrdlustasemeid vastavalt lõigetele 4 ja 5 muudavad ning need kiidetakse heaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsesside kaudu.

10.   Liikmesriigid kajastavad metsa majandamise arvestuses kõiki II lisa muudatusi kogu asjaomase arvestusperioodi suhtes.

Artikkel 7

Puittoodete arvestuseeskirjad

1.   Iga liikmesriik kajastab artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohases arvestuses heidet ja sidumist, mis tulenevad muutustest puittoodete süsinikuvarus, sealhulgas heidet puittoodetest, mis on saadud asjaomase liikmesriigi metsadest enne 1. jaanuari 2013. Välja jäetakse puittoodetest tekkiv heide, mis on Kyoto protokolli kohaselt ajavahemikul 2008–2012 kohese oksüdeerumise alusel juba arvesse võetud.

2.   Artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohases puittoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb III lisas kindlaksmääratud esimese astme lagunemise funktsiooni ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest puittoodete süsinikuvarus seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a)

paber,

b)	puitplaadid,

c)	saetud puit.

Liikmesriigid võivad nimetatud kategooriaid täiendada andmetega puukoore kohta, tingimusel et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad. Samuti võivad liikmesriigid kasutada nimetatud kategooriate riigipõhiseid allkategooriaid. III lisas kindlaksmääratud metoodikate ja vaikimisi kasutatavate poollaguaegade asemel võivad liikmesriigid kasutada riigipõhiseid metoodikaid ja poollaguaegu, tingimusel et need metoodikad ja poollaguajad on määratud läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ning et kasutatavad meetodid on vähemalt sama üksikasjalikud ja täpsed kui III lisas sätestatud meetodid.

Eksporditud puittoodete puhul tähendavad riigipõhised andmed importivale riigile omaseid poollaguaegu ja puittoodete kasutusviise.

Liikmesriigid ei kasuta liidus turule viidud puittoodete puhul selliseid riigipõhiseid poollaguaegu, mis erinevad importiva liikmesriigi artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohases arvestuses kasutatavatest poollaguaegadest.

Raadamisel saadud puittoodete arvestust peetakse kohese oksüdeerumise alusel.

3.   Kui liikmesriigid kajastavad artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohases arvestuses puittoodetest tekkivat süsinikdioksiidi (CO2) heidet tahkete jäätmete kõrvaldamise kohtades, toimub arvestus kohese oksüdeerumise alusel.

4.   Kui liikmesriigid kajastavad arvestuses heidet puittoodetest, mille puit raiuti energia saamiseks, võtavad nad arvestuse tegemisel samuti aluseks kohese oksüdeerumise.

Liikmesriigid võivad üksnes teavitamise eesmärgil lisada esitatavate andmete hulka andmed energia saamiseks kasutatud väljastpoolt liitu imporditud puidu osakaalu ning selle puidu päritoluriikide kohta.

5.   Importiv liikmesriik ei esita oma arvestuses imporditud puittooteid, olenemata nende päritolust. Liikmesriigid kajastavad seetõttu puittoodetest tekkivat heidet ja sidumist oma arvestuses üksnes siis, kui selline heide ja sidumine tuleneb puittoodetest, mis on saadud nende artikli 3 lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestusega hõlmatud maa-aladelt.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte III lisas sätestatud teabe läbivaatamiseks, et kajastada muudatusi õigusaktides, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt või nimetatud dokumentidest tulenevate või nende järglaseks olenevate lepingutega.

Artikkel 8

Põllumaa majandamise, karjamaa majandamise, taimestiku taastamise ning märgalade kuivendamise ja taastamise arvestuseeskirjad

1.   Põllumaa majandamist ja karjamaa majandamist käsitlevas arvestuses kajastab iga liikmesriik nimetatud tegevusest tulenevat heidet ja sidumist, mis arvutatakse nii, et iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis saadakse kõnealuse arvestusperioodi aastate arvu korrutamisel selle liikmesriigi nimetatud tegevusest tuleneva heite ja sidumisega asjaomasel baasaastal, nagu on sätestatud VI lisas.

2.   Kui liikmesriik otsustab koostada ja pidada taimestiku taastamist ja/või märgalade kuivendamist ja taastamist käsitlevat arvestust, kohaldab ta lõikes 1 kindlaksmääratud arvutusmeetodit.

Artikkel 9

Looduslike häiringute arvestuseeskirjad

1.   Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõigetes 2 ja 5 osutatud tingimuste täitmise korral jätta artikli 3 lõike 1 punktide a, b ja d kohasest arvestuskohustusest välja mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite, mille allikaks on looduslikud häiringud.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel arvutavad liikmesriigid vastavalt VII lisas sätestatud metoodikale taustataseme iga artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud tegevuse kohta. Artikli 3 lõike 1 punktide a ja b puhul peab taustatase olema sama. Alternatiivina võivad liikmesriigid kohaldada läbipaistvat ja võrreldavat riigipõhist metoodikat, kasutades järjepidevaid ja algselt täielikke andmete aegridasid, sealhulgas ajavahemiku 1990–2009 puhul.

3.   Liikmesriigid võivad kas igal aastal või vastava arvestusperioodi lõpul oma maakasutuse ja metsanduse arvestusest välja jätta mitte-inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite, mis ületab lõike 2 kohaselt arvutatud taustataset, kui:

a)

selline heide ületab arvestusperioodi konkreetsel aastal taustataset, millele on liidetud marginaal. Kui taustatase arvutatakse VII lisas sätestatud meetodi kohaselt, võrdub kõnealune marginaal kahekordse standardhälbega aegridadel, mida kasutatakse taustataseme arvutamiseks. Kui taustatase arvutatakse riigipõhise metoodika alusel, kirjeldavad liikmesriigid marginaali kindlaksmääramise viisi, juhul kui selline marginaal on vajalik. Iga kasutatava metoodika puhul välditakse netoarvestusühikute eeldamist arvestusperioodi vältel;

b)	täidetud on andmete kohta lõikes 5 sätestatud nõuded ja liikmesriigid on andmed esitanud.

4.   Iga liikmesriik, kes jätab arvestusperioodi konkreetsel aastal arvestusest välja looduslikest häiringutest tuleneva mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite,

a)	jätab järelejäänud arvestusperioodi käsitlevast arvestusest välja kogu edasise sidumise looduslikest häiringutest mõjutatud maadel, kus on tekkinud lõikes 3 osutatud heide;

b)	ei jäta arvestusest välja raiest ja sanitaarraiest tulenevat heidet, mis toimus kõnealustel maadel pärast looduslike häiringute toimumist;

c)	ei jäta arvestusest välja tahtlikust põletamisest tulenevat heidet, mis toimus kõnealustel maadel arvestusperioodi konkreetsel aastal;

d)	ei jäta arvestusest välja looduslike häiringute esinemise järel raadamisele kuulunud maadel tekkinud heidet.

5.   Looduslikest häiringutest tuleneva mitte-inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite võivad liikmesriigid arvestusest välja jätta ainult juhul, kui nad esitavad läbipaistvad andmed järgmise kohta:

a)	kõik asjaomasel aruandlusaastal looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alad on kindlaks tehtud, sealhulgas nende geograafiline asukoht ning loodusliku häiringu aasta ja liik;

b)	maadel, mis olid mõjutatud looduslikest häiringutest ja millega seotud heide on arvestusest välja jäetud, ei ole toimunud raadamist vastava arvestusperioodi ülejäänud osa jooksul;

c)	milliseid kontrollitavaid meetodeid ja kriteeriume kasutatakse kõnealustel maadel toimuva raadamise kindlakstegemiseks arvestusperioodi järgnevatel aastatel;

d)	vajaduse korral meetmed, mida liikmesriik on võtnud kõnealuste looduslike häiringute mõju kontrollimiseks või juhtimiseks;

e)	võimaluse korral meetmed, mida liikmesriik on võtnud kõnealustest looduslikest häiringutest mõjutatud maade taastamiseks.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõikes 5 osutatud nõutava teabe muutmiseks, et kajastada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud aktide muudatusi.

Artikkel 10

Maakasutus ja metsandustegevusi käsitlev teave

1.   Hiljemalt 18 kuud pärast iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi algust koostavad liikmesriigid teabe oma maakasutuse ja metsanduse käimasolevate ja edaspidi võetavate meetmete kohta, et käesoleva otsuse artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevustest tulenevat heidet piirata või vähendada ning sidumist säilitada või suurendada, ning edastavad selle komisjonile eraldi dokumendis või määruse (EL) nr 525/2013 artiklis 4 osutatud vähem CO2-heidet tekitava arengu riiklike strateegiate või muude maakasutus- ja metsandussektoriga seotud riiklike strateegiate või tegevuskavade selgesti eristatava osana. Liikmesriigid tagavad, et konsulteeritakse mitmesuguste sidusrühmadega. Kui liikmesriik esitab seda teavet määruse (EL) nr 525/2013 kohase vähem CO2-heidet tekitava arengu riikliku strateegia osana, kohaldatakse nimetatud määruses kehtestatud asjaomast ajakava.

Maakasutus- ja metsandusalaseid meetmeid käsitlev teave hõlmab I lisas kindlaksmääratud asjaomase arvestusperioodi kestust.

2.   Liikmesriikide poolt maakasutus- ja metsandusalaste meetmete kohta esitatav teave sisaldab iga artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegevuse kohta vähemalt järgmist teavet:

a)	heite ja sidumise viimaste suundumuste kirjeldus, muu hulgas ajaloolised suundumused, kui võimalik, selles ulatuses, nagu neid saab mõistlikult kindlaks teha;

b)	heite ja sidumise prognoosid arvestusperioodiks;

c)	analüüs potentsiaali kohta piirata või vähendada heidet ja säilitada või suurendada sidumist;

d)

loetelu kõige sobivamatest riiklikke asjaolusid arvestavatest meetmetest, sealhulgas vajaduse korral, kuid mitte ainult IV lisas kindlaksmääratud soovituslikud meetmed, mida liikmesriik kavandab või mida hakatakse rakendama, et kasutada kliimamuutuse leevendamise potentsiaali kooskõlas punktis c osutatud analüüsiga;

e)	punktis d osutatud meetmete rakendamiseks ette nähtud kehtivad ja kavandatavad poliitikad, sealhulgas kvantitatiivne või kvalitatiivne kirjeldus kõnealuste meetmete eeldatava mõju kohta heitele ja sidumisele, võttes arvesse muid maakasutus- ja metsandussektoriga seotud poliitikaid ja meetmeid;

f)	punktis d osutatud meetmete vastuvõtmise ja rakendamise soovituslik ajakava.

3.   Komisjon võib teabevahetuse soodustamiseks anda liikmesriikidele suuniseid ja tehnilist abi.

Komisjon võib liikmesriikidega konsulteerides teha kokkuvõtte kõikidelt liikmesriikidelt saadud teabest maakasutus- ja metsandusalaste meetmete kohta, eesmärgiga hõlbustada liikmesriikide vahel teadmiste ja parimate tavade vahetamist.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga arvestusperioodi keskpaiga kuupäeva seisuga ning iga I lisas kindlaksmääratud arvestusperioodi lõpus maakasutus- ja metsandusalaste meetmete rakendamise edusamme kirjeldava aruande.

Komisjon võib avaldada nende aruannete põhjal koostatud esimeses lõigus osutatud koondaruande.

Liikmesriigid teevad oma maakasutus- ja metsandussektoris võetavaid meetmeid käsitleva teabe ning esimeses lõigus osutatud aruanded üldsusele kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast nende esitamist komisjonile.

Artikkel 11

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesolevas otsuses sätestatud arvestuseeskirjad läbi kooskõlas asjaomaste ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite poolt vastu võetud otsustega või muude liidu õigusaktidega ning kõnealuste otsuste puudumisel hiljemalt 2017. aasta 30. juuniks ning esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase ettepaneku.

Artikkel 12

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Komisjonile delegeeritakse alates 8. juulist 2013 kaheksaks aastaks õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 2, artikli 2 lõikes 3, artikli 4 lõikes 8, artikli 6 lõikes 9, artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakte. Hiljemalt üheksa kuud enne nimetatud kaheksa-aastase ajavahemiku lõppu koostab komisjon kõnealuse volituste delegeerimise kohta aruande. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 2 lõikes 3, artikli 4 lõikes 8, artikli 6 lõikes 9, artikli 7 lõikes 6 ja artikli 9 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 2 lõike 2, artikli 2 lõike 3, artikli 4 lõike 8, artikli 6 lõike 9, artikli 7 lõike 6 ja artikli 9 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 351, 15.11.2012, lk 85.

(2)  Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsus.

(3)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.

(4)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(5)  Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1).

(6)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 13.

---

I LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD ARVESTUSPERIOODID

Arvestusperiood	Aastad
Esimene arvestusperiood	1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020

---

II LISA

ARTIKLIS 6 OSUTATUD LIIKMESRIIKIDE VÕRDLUSTASEMED

Liikmesriik	Gg süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalenti aastas
Belgia	-2 499
Bulgaaria	-7 950
Tšehhi Vabariik	-4 686
Taani	409
Saksamaa	-22 418
Eesti	-2 741
Iirimaa	- 142
Kreeka	-1 830
Hispaania	-23 100
Prantsusmaa	-67 410
Itaalia	-22 166
Küpros	- 157
Läti	-16 302
Leedu	-4 552
Luksemburg	- 418
Ungari	-1 000
Malta	-49
Madalmaad	-1 425
Austria	-6 516
Poola	-27 133
Portugal	-6 830
Rumeenia	-15 793
Sloveenia	-3 171
Slovakkia	-1 084
Soome	-20 466
Rootsi	-41 336
Ühendkuningriik	-8 268

---

III LISA

ARTIKLIS 7 OSUTATUD ESIMESE ASTME LAGUNEMISE FUNKTSIOON JA VAIKIMISI MÄÄRATUD POOLLAGUAEG

Esimese astme lagunemise funktsioon, mis algab i = 1900 ja jätkub käesoleva aastani:

(A)	koos C(1900) = 0.0

(B)

kus: i= aasta C(i)= puittoodete süsinikuvaru alates aastast i, Gg C; k= esimese astme lagunemise funktsiooni lagunemiskonstant, väljendatuna aastates – 1 , kus HL on puittoodete süsinikuvaru poollaguaeg aastates); Sissevool(i)= sissevool puittoodete süsinikuvarusse aastas i, Gg C aasta – 1; ΔC(i)= puittoodete süsinikuvaru muutus aastas i, Gg C aasta – 1. Vaikimisi määratud poollaguaeg (HL):   2 aastat paberil,   25 aastat puitplaatidel,   35 aastat saetud puidul.

---

IV LISA

SOOVITUSLIKUD VÕTTED, MIS VÕIB LISADA VASTAVALT ARTIKLI 10 LÕIKE 2 PUNKTILE D ESITATAVA MAAKASUTUS- JA METSANDUSTEGEVUSI KÄSITLEVA TEABE HULKA

a)

Põllumaa majandamisega seotud võtted nagu: — agronoomiatavade parandamine, valides paremini põllukultuuride sorte; — külvikordade laiendamine ning madalalt niitmise vältimine või vähendamine; — toitainete kasutamise, maaharimise / jääkide käitluse ja veemajanduse parandamine; — agrometsandustavade edendamine ja maakatte / maakasutuse muutmise potentsiaali suurendamine.

b)

Karjamaa majandamise ja parandamisega seotud võtted nagu: — rohumaa põllumaaks muutmise vältimine ja põllumaa tagasi muutmine loodusliku taimestikuga maa-alaks; — karjamaa majandamise parandamine, muutes karjatamise intensiivsust ja aega; — tootlikkuse parandamine; — toitainete kasutamise parandamine; — tulekahjude ohjamise parandamine; — sobivamate liikide, eelkõige sügavajuureliste liikide kasutusele võtmine.

c)	Võtted orgaaniliste põllumuldade, eelkõige turvasmulla majandamise parandamiseks, nagu: — säästvate sookultuuride kasvatuse stimuleerimine; — kohandatud põllumajandustavade stimuleerimine, nt mulla häirimise või ekstensiivsete tootmisviiside minimeerimine.

d)	Võtted märgalade kuivendamise ärahoidmiseks ja taastamise stimuleerimiseks.

e)	Soodega või osaliselt kuivendatud soodega seotud võtted nagu: — edasise kuivendamise ärahoidmine; — soode taastamise stimuleerimine; — rabapõlengute ärahoidmine.

f)	Degradeerunud alade taastamine.

g)

Metsandusega seotud võtted nagu: — metsastamine ja taasmetsastamine; — süsiniku säilitamine olemasolevates metsades; — olemasolevate metsade tootmisvõime suurendamine; — puittoodete süsinikuvaru suurendamine; — metsa majandamise tõhustamine, sealhulgas liigilise koosseisu optimeerimise, hooldus- ja harvendusraie ning mullakaitse abil.

h)	Raadamise ärahoidmine.

i)	Kaitse tõhustamine looduslike häiringute vastu (tulekahjud, kahjurid ja tormid).

j)	Kasvuhoonegaasimahukate energiatoorainete ja materjalide asendamine puittoodetega.

---

V LISA

LIIKMESRIIKIDE POOLT METSA MÄÄRATLEMISEKS KEHTESTATUD PINDALA, VÕRASTIKU LIITUSE JA PUUDE KÕRGUSE MINIMAALSED VÄÄRTUSED

Liikmesriik	Pindala (ha)	Võrastiku liitus (%)	Puude kõrgus (m)
Belgia	0,5	20	5
Bulgaaria	0,1	10	5
Tšehhi Vabariik	0,05	30	2
Taani	0,5	10	5
Saksamaa	0,1	10	5
Eesti	0,5	30	2
Iirimaa	0,1	20	5
Kreeka	0,3	25	2
Hispaania	1,0	20	3
Prantsusmaa	0,5	10	5
Itaalia	0,5	10	5
Küpros
Läti	0,1	20	5
Leedu	0,1	30	5
Luksemburg	0,5	10	5
Ungari	0,5	30	5
Malta
Madalmaad	0,5	20	5
Austria	0,05	30	2
Poola	0,1	10	2
Portugal	1,0	10	5
Rumeenia	0,25	10	5
Sloveenia	0,25	30	2
Slovakkia	0,3	20	5
Soome	0,5	10	5
Rootsi	0,5	10	5
Ühendkuningriik	0,1	20	2

---

VI LISA

BAASAASTA VÕI -PERIOOD

Liikmesriik	Baasaasta
Belgia	1990
Bulgaaria	1988
Tšehhi Vabariik	1990
Taani	1990
Saksamaa	1990
Eesti	1990
Iirimaa	1990
Kreeka	1990
Hispaania	1990
Prantsusmaa	1990
Itaalia	1990
Küpros
Läti	1990
Leedu	1990
Luksemburg	1990
Ungari	1985–87
Malta
Madalmaad	1990
Austria	1990
Poola	1988
Portugal	1990
Rumeenia	1989
Sloveenia	1986
Slovakkia	1990
Soome	1990
Rootsi	1990
Ühendkuningriik	1990

---

VII LISA

LOODUSLIKEST HÄIRINGUTEST TINGITUD HEITE TAUSTATASEME ARVUTAMINE

1.

Taustataseme arvutamiseks esitavad liikmesriigid andmed looduslikest häiringutest tingitud heite varasemate tasemete kohta. Selleks peavad liikmesriigid: a) esitama teavet hinnangu koostamisel arvesse võetavate looduslike häiringute tüübi kohta; b) võtma arvesse kõnealuste looduslike häiringute tüüpidega seotud hinnangulist aastast heidete kogust ajavahemikul 1990–2009 artikli 3 lõikes 1 loetletud tegevuste kaupa; c) näitama, et aegrea järjepidevus on tagatud kõikide asjaomaste parameetrite, sh minimaalse pindala, heitkoguste prognoosimise meetodite ning süsinikuvarude ja gaaside osas.

2.

Nende artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevuste puhul, millele liikmesriik kavatseb kohaldada looduslikke häiringuid käsitlevaid sätteid, arvutatakse taustatase välja aastate 1990–2009 aegrea keskmisena, jättes välja kõik aastad, mil registreeriti anormaalsed heitkoguste tasemed, st jättes välja kõik statistilised erindid. Statistiliste erindite kindaksmääramine toimub järkjärguliselt: a) arvutatakse aastate 1990–2009 kogu aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve; b) aegreast jäetakse välja need aastad, mil aastane heitkogus erineb keskmisest rohkem kui kahekordse standardhälbe võrra; c) arvutatakse uuesti aastate 1990–2009 aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve ning lahutatakse punkti b kohaselt välja jäetud aastad; d) korratakse punktides b ja c kehtestatut seni, kuni erindeid pole enam võimalik kindlaks määrata.

---