LISA

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline kohaldamisala

Käesolev KTK käsitleb üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ning osa hoolduse allsüsteemist. Need on esitatud direktiivi 96/48/EÜ II lisa punkti 1 loetelus.

Täpsemad andmed juhtkäskude allsüsteemi kohta on esitatud 2. peatükis (Allsüsteemi mõiste ja kohaldamisala).

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on direktiivi 96/48/EÜ I lisas kirjeldatud üleeuroopaline kiirraudteesüsteem.

1.3.   Käesoleva KTK sisu

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 5 lõikele 3 on käesoleva KTK eesmärk:

(a)	sätestada direktiiviga ettenähtud kohaldamisala (süsteemi või veeremi osa, millele viidatakse direktiivi I lisas; allsüsteem või allsüsteemi osa, millele viidatakse direktiivi II lisas) – 2. peatükk (Allsüsteemi mõiste ja kohaldamisala);

(b)	kehtestada olulised nõuded iga asjaomase juhtkäskude allsüsteemi ja selle liideste kohta – 3. peatükk (Juhtkäskude allsüsteemi olulised nõuded);

(c)

näha ette funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama. Vajaduse korral võivad need kirjeldused varieeruda olenevalt allsüsteemi kasutusviisist, näiteks olenevalt direktiivi I lisas sätestatud liini-, jaama- ja veeremiliikidest – 4. peatükk (Allsüsteemi iseloomustus);

(d)	määrata kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mida reguleeritakse Euroopa tehniliste kirjeldustega, sealhulgas Euroopa standarditega, et saavutada koostalitlusvõime üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi piires – 5. peatükk (Koostalitlusvõime komponendid);

(e)

määrata kindlaks iga käsitletava juhtumi puhul rakendatavad vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetlused. Eelkõige hõlmab see otsuses 93/465/EMÜ määratletud mooduleid või vajaduse korral erimenetlusi, mida tuleb kasutada koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel – 6. peatükk (Komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine ja allsüsteemi vastavustõendamine);

(f)	sätestada KTK rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja määratleda etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast lõpliku olukorrani, kus vastavus KTKdele on muutunud normiks – 7. peatükk (Juhtkäskude KTK rakendamine);

(g)	sätestada asjaomase personali kutsekvalifikatsioon ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mida on vaja asjaomase allsüsteemi kasutamiseks ja hooldamiseks, samuti KTK rakendamiseks – 4. peatükk (Allsüsteemi iseloomustus).

Lisaks sellele võib KTK igas osas ette näha erijuhtumid; need on esitatud 7. peatükis (Juhtkäskude KTK rakendamine).

Peale selle sisaldab käesoleva KTK 4. peatükk (Allsüsteemi iseloomustus) ka punktides 1.1 (Tehniline kohaldamisala) ja 1.2 (Geograafiline kohaldamisala) nimetatud kohaldamisalas kehtivaid kasutus- ja hooldusnõudeid.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA

2.1.   Üldine

Juhtkäskude allsüsteem on rongide ohutut liiklemist võimaldavate funktsioonide ja nende rakendustoimingute kogum.

Juhtkäskude KTKga määratakse kindlaks olulised nõuded juhtkäskude allsüsteemi nende osade jaoks, mis on seotud koostalitlusvõimega ning seetõttu on vaja EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

Juhtkäskude allsüsteemi omadused, mis on seotud üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõimega, sõltuvad järgmistest teguritest.

1.	FUNKTSIOONID, mis on vajalikud raudteeliikluse ohutuks kontrollimiseks ning toimimiseks, sealhulgas halvenenud tingimustes (1);

2.

LIIDESED;

3.	Oluliste nõuete täitmiseks vajalik TALITLUSVÕIME.

Nende funktsioonide, liideste ja talitlusvõime kirjeldused on sätestatud 4. peatükis (Allsüsteemi iseloomustus), kus viidatakse nende aluseks olevatele standarditele.

2.2.   Ülevaade

Üleeuroopalise kiirraudteevõrgu koostalitlusvõime sõltub osaliselt rongisiseste juhtseadmete võimest toimida koos mitmesuguste raudteeäärsete seadmetega.

Rongis olevate seadmete teisaldatavuse tõttu on juhtkäskude allsüsteem jagatud kahte ossa: rongisisene koost ja raudteeäärne koost (vt lisa D).

2.2.1.   Koostalitlusvõime

Käesoleva KTKga määratakse kindlaks tehnilise koostalitlusvõime saavutamise tagamiseks vajalikud funktsioonid, liidesed ja talitlusvõimega seotud nõuded. Tehniline koostalitlusvõime on vajalik toimingute koostalitlusvõime saavutamiseks, kus liiklemise aluseks on kabiinides kuvatavad järjepidevad andmed ning liiklemine on kooskõlas kiirraudteevõrgu ühtlustatud toimivusnõuetega. Käesolev KTK sisaldab ka funktsioone, mis on vajalikud liikluse koostalitlusvõime saavutamiseks (vt punkt 4.3.1, Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liides).

2.2.2.   Juhtkäskude süsteemide klassid

Juhtkäskude allsüsteemis on kindlaks määratud kaks rongi piiramise, raadioside-, HABD- (teljepuksi ülekuumenemise detektor) ja rongituvastussüsteemide klassi:

A-klass:	ühtlustatud juhtkäskude süsteem;
B-klass:	enne direktiivi 96/48/EÜ jõustumist kasutatud juhtkäskude süsteemid ja rakendused, mis on sätestatud lisas B.

Koostalitlusvõime saavutamiseks peab rongisisene juhtseadmete koost tagama:

—	A-klassi infrastruktuuri kasutamise korral A-klassi raadio- ja andmesideliidesed;

—

B-klassi infrastruktuuri korral B-klassi raadio- ja andmesideliidesed. Signaalimisandmete osas on see saavutatav spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) abil, mis võimaldab rongisisese A-klassi süsteemi kasutamist raudteeäärse B-klassi süsteemiga varustatud ning B-klassi andmeid kasutavatel liinidel. Rongisisese A-klassi süsteemi ja STMide liidesed on ette nähtud käesoleva KTKga.

Liikmesriigid peavad tagama B-klassi süsteemide haldamise kogu nende kasutusea jooksul; eelkõige ei tohi tehniliste kirjelduste mis tahes muudatused kahjustada koostalitlusvõimet.

2.2.3.   Rakendustasemed (ERTMS/ETCS)

Käesoleva KTKga ette nähtud liidestega määratakse kindlaks rongidesse ja rongidest andmete edastamise viisid. Käesolevas KTKs esitatud A-klassi tehnilised kirjeldused pakuvad võimalusi, mille hulgast võib iga projekti puhul valida selle vajadustele vastava andmeedastusvahendi. Ette on nähtud kolm rakendustaset.

1. tase:	andmeedastus toimub punktülekande (Eurobalise) ja mõningatel juhtudel poolpidevülekande (Euroloop või sõidusignaalide uuendamise süsteem) abil. Ronge tuvastatakse rööbasteel asuvate seadmetega, milleks üldjuhul on rööpaahelad või teljeloendurid. Signaalimisandmed edastatakse juhile kabiinisiseste seadmete või vajaduse korral raudteeäärsete signaalide abil.
2. tase:	andmeedastus toimub püsiraadioside (GSM-R) abil. Mõningate funktsioonide puhul on raadiosidet vaja täiendada punktülekandega (Eurobalise). Ronge tuvastatakse rööbasteel asuvate seadmetega, milleks üldjuhul on rööpaahelad või teljeloendurid. Signaalimisandmed edastatakse juhile kabiinisiseste seadmete või vajaduse korral raudteeäärsete signaalide abil.
3. tase:	andmeedastus toimub püsiraadioside (GSM-R) abil. Mõningate funktsioonide puhul on raadiosidet vaja täiendada punktülekandega (Eurobalise). Ronge tuvastatakse rongisiseste seadmete abil, mis edastavad andmeid raudteeäärsele juhtseadmete koostule. Signaalimisandmed edastatakse juhile kabiinisiseste seadmete abil.

Käesoleva KTK nõudeid kohaldatakse kõikidel rakendustasemetel. Rakendamist käsitletakse 7. peatükis (Juhtkäskude KTK rakendamine). Vastava taseme rongisisese A-klassi süsteemiga varustatud rong peab suutma toimida sellel tasemel ning madalamatel tasemetel.

2.2.4.   Infrastruktuurivõrgu piirid

Raudteeäärsete juhtseadmete koostude kohalikud tehnilised liidesed naaberinfrastruktuuridega ei tohi piirata rongide takistusteta liikumist üle infrastruktuuripiiride.

Ükski KTKdes sätestatud isik ei tohi mis tahes põhjusel kehtestada kasutuspiiranguid vastava KTK kohase rongisisese A-klassi süsteemiga varustatud kiir- või tavarongi kasutamiseks kiir- või tavaliinil, mille infrastruktuur on vastava KTK kohaselt varustatud A-klassi raudteeäärse süsteemiga, kui rongi veeremi registri ning kõnealuse marsruudi infrastruktuuri registri alusel on koostalitlusvõimes veendutud.

3.   JUHTKÄSKUDE ALLSÜSTEEMI OLULISED NÕUDED

3.1.   Üldine

Vastavalt koostalitlusvõimet käsitleva direktiivi 96/48/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid vastama direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele. Olulised nõuded hõlmavad järgmist:

—

ohutus;

—	töökindlus ja käideldavus;

—	töötervishoid;

—	keskkonnakaitse;

—	tehniline ühilduvus.

Direktiiviga lubatakse olulisi nõudeid kohaldada kogu üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi suhtes või eraldi iga allsüsteemi ja selle koostalitlusvõime komponentide suhtes.

Allpool käsitletakse olulisi nõudeid ükshaaval. B-klassi süsteemidega seotud nõuete eest vastutab asjaomane liikmesriik.

3.2.   Juhtkäskude allsüsteemi konkreetsed aspektid

3.2.1.   Ohutus

Iga projekti puhul, mille suhtes käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse, võetakse vajalikud meetmed selle tõendamiseks, et õnnetusjuhtumi riskitase jääb juhtkäskude allsüsteemiga ettenähtud piiresse ega ületa teenuse osas seatud eesmärke. Et ohutuse saavutamiseks kasutatavad lahendused ei kahjustaks koostalitlusvõimet, järgitakse punktis 4.2.1 (Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega) sätestatud põhiparameetri nõudeid.

A-klassi süsteemi (ERTMS/ETCS) puhul jaotatakse allsüsteemi üldised ohutuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete koostude vahel. Üksikasjalikud nõuded on ette nähtud punktis 4.2.1 (Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega) sätestatud põhiparameetriga. See ohutusnõue tuleb täita koos käideldavuse nõuetega, mis on sätestatud punktis 3.2.2 (Töökindlus ja käideldavus)

Üleeuroopalisel kiirraudteel kasutatavate B-klassi süsteemide puhul peab asjaomane liikmesriik (määratletud lisas B):

—	tagama B-klassi süsteemi konstruktsiooni vastavuse riiklikele ohutusnõuetele;

—	tagama B-klassi süsteemi rakendamise vastavuse riiklikele ohutusnõuetele;

—	määrama kindlaks B-klassi süsteemi ohutu kasutamise parameetrid ja tingimused (sealhulgas hoolduse ja halvenenud tingimuste puhuks).

3.2.2.   Töökindlus ja käideldavus

(a)	A-klassi süsteemi puhul jaotatakse allsüsteemi üldised töökindlus- ja käideldavuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete koostude vahel. Üksikasjalikud nõuded on ette nähtud punktiga 4.2.1 (Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega).

(b)	Kõiki juhtkäskude allsüsteemi hõlmavaid süsteeme tuleb hooldada nii kvaliteetselt, et oleks tagatud riskitaseme, komponentide kasutusea ja kulumise kontroll. Hoolduse kvaliteet peab olema selline, et hooldustööd ei vähendaks ohutust. Vt punkt 4.5 (Hoolduseeskirjad).

3.2.3.   Töötervishoid

Vastavalt Euroopa normidele ning Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele tuleb võtta ettevaatusabinõud, mis tagavad, et juhtkäskude allsüsteemides kasutatavad materjalid ja süsteemide konstruktsioon ei ohustaks neid kasutavate isikute tervist.

3.2.4.   Keskkonnakaitse

Vastavalt Euroopa normidele ning Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele:

—	ei tohi juhtseadmed suure kuumuse või tulekahju korral eraldada keskkonnale kahjulikke ja ohtlikke aure ega gaase lubatud piirmääradest rohkem;

—	ei tohi juhtseadmed sisaldada aineid, mis võivad seadmete tavapärase kasutamise korral liigselt keskkonda saastata;

—	peavad juhtseadmed vastama kehtivatele Euroopa õigusaktidele, millega piiratakse raudteega külgnevatel aladel elektromagnetiliste häirete põhjustamist ja tundlikkust elektromagnetiliste häirete suhtes;

—	peavad juhtseadmed vastama kehtivatele mürasaastenormidele;

—	ei tohi juhtseadmed põhjustada lubamatut vibratsiooni, mis võib kahjustada infrastruktuuri seisundit (nõuetekohaselt hooldatud infrastruktuuri puhul).

3.2.5.   Tehniline ühilduvus

Tehniline ühilduvus hõlmab koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikke funktsioone, liideseid ja talitlusvõimet.

Tehnilise ühilduvuse nõuded on jaotatud järgmisesse kolme kategooriasse:

—	esimeses kategoorias sätestatakse koostalitlusvõimega seotud üldised insenertehnilised nõuded, täpsemalt keskkonnanõuded, elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) nõuded raudtee alal ja paigaldusnõuded. Need ühilduvusnõuded on sätestatud käesolevas peatükis;

—	teises kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude allsüsteemi kohaldamisviisi ning funktsioone, mida see peab koostalitlusvõime saavutamiseks täitma. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis;

—	kolmandas kategoorias kirjeldatakse juhtkäskude allsüsteemi kasutusviisi, millega tagatakse koostalitlusvõime saavutamine. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis.

3.2.5.1.   Mehaaniline ühilduvus

3.2.5.1.1   Füüsilised keskkonnatingimused

A-klassi süsteemide nõuetele vastavad süsteemid peavad suutma töötada üleeuroopalise kiirraudteevõrgu asjaomases osas valitsevates kliimatingimustes ja füüsilistes tingimustes. Veeremi liideste kohta vt punkt 4.3.2.5 (Füüsilised keskkonnatingimused).

B-klassi süsteemi nõuetele vastavad süsteemid peavad olema kooskõlas vähemalt vastava B-klassi süsteemi suhtes kohaldatavate füüsiliste keskkonnaspetsifikaatidega, et need suudaksid töötada asjaomastel üleeuroopalistel kiirraudteeliinidel valitsevates kliimatingimustes ja füüsilistes tingimustes.

3.2.5.1.2   Elektromagnetiline ühilduvus

Põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.12 (Elektromagnetiline ühilduvus). Veeremi liideste kohta vt punkt 4.3.2.6 (Elektromagnetiline ühilduvus) ja energiavarustuse allsüsteemi liideste kohta vt punkt 4.3.4.1 (Elektromagnetiline ühilduvus).

3.2.5.2.   Juhtkäskude allsüsteemi ühilduvus

4. peatükis ning seda täiendavates lisades A ja B sätestatakse juhtkäskude allsüsteemi koostalitlusvõime nõuded.

Lisaks tagatakse käesoleva KTK ja üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi juhtkäskude KTKga juhtkäskude allsüsteemi puhul üleeuroopalise kiir- ja tavaraudteesüsteemi tehniline koostalitlusvõime, juhul kui mõlemad on varustatud A-klassi süsteemiga.

4.   ALLSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS

4.1.   Sissejuhatus

Üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 96/48/EÜ ning mille üheks osaks on juhtkäskude allsüsteem, on ühtne süsteem, mille vastavust nõuetele on vaja kontrollida. Nõuetele vastavust tuleb kontrollida eelkõige allsüsteemi tehniliste kirjelduste puhul, liideste puhul, mille kaudu see on süsteemiga ühendatud, ning kasutus- ja hooldusnõuete puhul.

Kõiki asjakohaseid olulisi nõudeid arvesse võttes iseloomustavad juhtkäskude allsüsteemi järgmised põhiparameetrid:

—	juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega (punkt 4.2.1);

—	rongisisesed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.2);

—	raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.3);

—	EIRENE funktsioonid (punkt 4.2.4);

—	ETCSi ja EIRENE raadioliidesed (punkt 4.2.5);

—	rongisisesed juhtkäskude allsüsteemi siseliidesed (punkt 4.2.6);

—	raudteeäärsed juhtkäskude allsüsteemi siseliidesed (punkt 4.2.7);

—	võtmehaldus (punkt 4.2.8);

—	ETCS-ID haldamine (punkt 4.2.9);

—	HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor) (4.2.10);

—	ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega (punkt 4.2.11);

—	elektromagnetiline ühilduvus (punkt 4.2.12);

—	ETCS DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.13);

—	EIRENE DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.14);

—	järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides (4.2.15);

—	raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus (punkt 4.2.16).

Järgmiste punktide nõudeid kohaldatakse alati, olenemata süsteemi klassist:

—	4.2.10 (HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)),

—	4.2.11 (Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega),

—	4.2.12 (Elektromagnetiline ühilduvus) ja

—	4.2.16 (Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus).

Kõiki teisi punkti 4.2 (Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad) nõudeid kohaldatakse alati üksnes A-klassi süsteemide suhtes. B-klassi süsteemidega seotud nõuete eest vastutab asjaomane liikmesriik. Lisas B käsitletakse B-klassi süsteemi omadusi ning määratletakse vastutavad liikmesriigid.

STMid, mis võimaldavad rongis olevat A-klassi süsteemi kasutada B-klassi infrastruktuuris, peavad vastama B-klassi nõuetele.

Koostalitlusvõime saavutamiseks ei ole vaja standardida kogu juhtkäskude allsüsteemi kõiki funktsioone. Rongi automaatse piiramise ja automaatjuhtimise funktsioonid, mida käsitletakse 4. peatükis, on:

—	rongisisesed standardsed funktsioonid, mis tagavad, et iga rong reageerib raudteeäärsetest seadmetest saadud andmetele prognoositaval viisil;

—	raudteeäärsed standardsed funktsioonid, mis suudavad töödelda riigisiseste blokeerimis- ja signaalsüsteemide andmeid ning teisendada need andmed rongidele edastatavateks standardteadeteks;

—	raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vahelise teabevahetuse standardliidesed.

Juhtkäskude funktsioonid on jagatud kategooriatesse, mis näitavad muu hulgas, kas tegemist on valikuliste või kohustuslike funktsioonidega. Need kategooriad on sätestatud lisa A punktides 1 ja 32 ning funktsioonide klassifikatsioon on märgitud nende tekstis.

Lisa A punktis 3 on esitatud lisas A osutatud tehnilistes kirjeldustes kasutatavate ETCSi mõistete sõnastik.

3. peatükis sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad järgmised.

4.2.   Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad

4.2.1.   Juhtkäskude ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

Käesolev põhiparameeter kirjeldab ERTMSi/ETCSi rongisiseste seadmete ja raudteeäärsete seadmete ohutusnõudeid.

Olulist ohutuse nõuet silmas pidades (vt punkt 3.2.1: ohutus) kehtestatakse käesoleva põhiparameetriga kohustuslikud koostalitlusnõuded.

—	Et ohutuse saavutamiseks kasutatavad lahendused ei kahjustaks koostalitlusvõimet, järgitakse lisa A punktis 47 sätestatud nõudeid.

—

Iga rongisisese koostu või raudteeäärse koostu ohutuse puhul on ETCSi 1. või 2. taseme (2) ohutusnõue järgmine: lubatav ohu määr (THR) 10-9/h (juhuslike tõrgete puhul), mis vastab 4. ohutustasemele. A-klassi seadmete üksikasjalikud nõuded on sätestatud lisa A punktis 27. Lubatava ohu määra taseme kohta võib raudteeäärsetele seadmetele kehtestada leebemad ohutusnõuded, kui need tagavad teenuse ettenähtud ohutustaseme.

—	Järgitakse lisa A punktis 28 sätestatud töökindlus- ja käideldavusnõudeid.

4.2.2.   Rongisisesed ETCS-funktsioonid

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse rongisiseseid ETCS-funktsioone. See sisaldab kõiki rongi ohutuks liiklemiseks vajalikke funktsioone. Funktsioonide täitmine peab vastama lisa A punktidele 14 ja 49. Neid funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktidele 1, 2, 4, 13, 15, 23 ja 53 ning allpool sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

—

Teabevahetus raudteeäärse juhtseadmete koostuga. ETCSi 1. taseme rakenduste sõidusignaalide uuendamise süsteemi andmevahetus on rongisisestele seadmetele kohustuslik üksnes 7. peatükis sätestatud tingimustel. ETCSi andmeedastuse raadiosidefunktsioon on kohustuslik üksnes ETCSi 2. või 3. taseme rakendustele. — Eurobalise'i vastuvõtt. Vt lisa A punktid 9, 36, 43. — Euroloopi vastuvõtt. Vt lisa A punktid 16, 50. — Andmeedastus raadio teel ning raadioteadete protokolli haldus. Vt lisa A punktid 10, 11, 12, 18, 19, 22, 39, 40.

—	Teabe edastamine juhile — Juhtimisabi. Vt lisa A punkt 51. — Läbisõidu mõõtmise andmete edastamine. Vt lisa A punkt 51.

—	Teabe edastamine STMidele. Vt lisa A punktid 8, 25, 26, 29, 36, 49, 52. See funktsioon hõlmab: — STMide väljundi haldamist; — STMides kasutatavate andmete esitamist; — STMide vahetumise haldamine.

—

Rongi automaatse piiramise funktsioon ja kabiinisisene signaalimine. Vt lisa A punktid 6, 7, 31, 37. See funktsioon hõlmab järgmist: — rongi asukoha kindlaksmääramine Eurobalise'i koordinaatsüsteemis, mille alusel jälgitakse dünaamilist kiirusprofiili; — dünaamilise kiirusprofiili väljaarvutamine konkreetseks ülesandeks; — dünaamilise kiirusprofiili jälgimine konkreetse ülesande käigus; — kiiruse jälgimise viisi valimine; — rongi jälgimine vastavalt riigisisestele põhimõtetele; — sekkumisfunktsiooni määratlemine ja rakendamine; — rongi omaduste kindlaksmääramine.

—	Rongi komplektsuse (terviklikkuse) kontroll – kohustuslik 3. tasemel, 1. ja 2. taseme puhul ei nõuta.

—	Seadmete seisundi seire ja tugi halvenenud tingimuste korral. See funktsioon hõlmab järgmist: — rongisiseste ETCS-funktsioonide häälestamine; — tugi halvenenud tingimuste korral; — rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine.

—	Järelevalveotstarbeline andmesalvestustugi. Vt lisa A punktid 5, 41, 55.

—	Teabe/käskude edastamine DMI-le ja vajaduse korral rongiliidesele, nt teave õhuavade sulgemise/avamise, pantograafi langetamise/tõstmise, toitesüsteemi pealüliti sisse-/väljalülitamise ning veosüsteemilt A veosüsteemile B ülemineku kohta. Vt lisa A punkt 7.

4.2.3.   Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raudteeäärseid ETCS-funktsioone. See hõlmab kõiki ETCS-funktsioone, millega tagatakse konkreetse rongi ohutu liiklemine. Funktsioonide täitmine peab vastama lisa A punktile 14. Neid funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktidele 1, 2, 4, 13, 15, 23, 31, 37 ja 53 ning allpool sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

—	Teabevahetus raudteeäärsete signaalseadmetega (blokeering, signaal).

—	Konkreetse rongi asukoha määramine Eurobalise'i koordinaatsüsteemis (2. ja 3. tase).

—	Raudteeäärsete signaalseadmete andmete teisendamine rongisisese juhtseadmete koostu standardvormingusse.

—	Liikumissuuniste genereerimine, sealhulgas liini kirjeldus ja konkreetsele rongile antud käsud.

—

Teabevahetus rongisisese juhtseadmete koostuga. See hõlmab järgmist: — Eurobalise'i andmete edastamine. Vt lisa A punktid 9, 43. — Sõidusignaalide uuendamine. Vt lisa A punktid 18, 19, 21. Sõidusignaalide uuendamine on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on vabatahtlik. (Vt ka punkt 7.2.6.) — Euroloop. Vt lisa A punktid 16, 50. Euroloop on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on vabatahtlik (vt ka punkt 7.2.6). — RBC raadioside. Vt lisa A punktid 10, 11, 12, 39, 40. RBC raadioside on asjakohane üksnes 2. ja 3. taseme puhul.

—	Liini vabastamise andmete saatmine blokeerimisseadmesse. Seda funktsiooni nõutakse üksnes 3. taseme puhul.

—	Teabe/käskude genereerimine DMI-le ja vajaduse korral rongiliidesele, nt teavet õhuavade sulgemise/avamise, pantograafi langetamise/tõstmise, toitesüsteemi pealüliti sisse-/väljalülitamise ning veosüsteemilt A veosüsteemile B ülemineku kohta.

4.2.4.   EIRENE funktsioonid

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse EIRENE kõne- ja andmesidefunktsioone:

—	juhi kõnedega seotud funktsioonid;

—	liiklusega seotud raadiofunktsioonid; — Nt valvsusfunktsioon (vt lisa A punkti 32 alapunkt 5.7 ja lisa A punkt 33). Kui valvsusfunktsioon käivitab alarmi ja seejärel rakendatakse kõnealust valikulist funktsiooni, saadetakse valvsussüsteemi genereeritud automaatsõnum raadio kaudu raudteele.

—

Andmeside

Kõiki neid funktsioone rakendatakse vastavalt lisa A punktides 32, 33 ja 48 sätestatud tehnilistele kirjeldustele ning nende talitlus peab vastama lisa A punktile 22.

4.2.5.   ETCSi ja EIRENE raadioliidesed

Käesolevate liideste täielik tehniline kirjeldus koosneb kahest osast:

—	ERTMS-funktsioonide sissetuleva ja väljamineva teabe edastusprotokollide ning teabevahetuse turvalisuse tagamise tehniline kirjeldus;

—	seadmetevaheliste liideste tehniline kirjeldus. Seadmetevahelisi liideseid kirjeldatakse: — rongisisese koostu puhul punktis 4.2.6 (Rongisisesed juhtkäskude allsüsteemi siseliidesed); — raudteeäärse koostu puhul punktis 4.2.7 (Raudteeäärsed juhtkäskude allsüsteemi siseliidesed).

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raudteeäärsete ja rongisiseste juhtseadmete koostude vahelist raadioliidest. Selle alla kuuluvad:

—	füüsikalised, elektrilised ja elektromagnetilised väärtused, mida tuleb järgida ohutu toimimise huvides;

—	kasutatav sideprotokoll;

—	sidekanali kättesaadavus.

Kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid.

—	Raadioside rongiga: A-klassi raadiosideliidesed toimivad R-GSMi sagedustel. Vt lisa A punkt 35. Protokollid peavad vastama lisa A punktidele 10, 18, 19, 39 ja 40.

—	Eurobalise'i ja Euroloopi side rongiga: Eurobalise'i sideliidesed peavad vastama lisa A punktidele 9 ja 43. Euroloopi sideliidesed peavad vastama lisa A punktidele 16 ja 50.

4.2.6.   Rongisisesed juhtkäskude allsüsteemi siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb kolmest osast.

4.2.6.1.   ETCSi ja STMi vaheline liides

Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM) võimaldab kasutada rongisisest ETCSi B-klassi ATP/ATC süsteemidega varustatud liinidel.

Rongisiseste ETCS-funktsioonide ja B-klassi ATP/ATC süsteemide STMide vaheline liides on määratletud lisa A punktides 4, 8, 15, 25, 26 ja 49. Lisa A punktis 45 sätestatakse K-liides ja punktis 46 G-liides. K-liidese kasutamine on vabatahtlik, kuid kasutamise korral peab see vastama lisa A punktile 45. Lisaks sellele peab K-liidese kasutamise korral olema rongisisene edastusfunktsioon kooskõlas lisa A punkti 46 omadustega.

4.2.6.2.   GSM-R/ETCS

A-klassi raadiofunktsioonide ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktides 4, 7, 15, 20, 22 ja 34.

4.2.6.3.   Läbisõidu mõõtmine

Läbisõidu mõõtmise funktsiooni ja rongisiseste ERTMS-/ETCS-funktsioonide vaheline liides peab vastama lisa A punktis 44 nimetatud nõuetele. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui läbisõidu mõõtmise seade moodustab koostalitlusvõime iseseisva komponendi (vt punkt 5.2.2; koostalitlusvõime komponentide rühmitamine).

4.2.7.   Raudteeäärsed juhtkäskude allsüsteemi siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb kuuest osast.

4.2.7.1.   RBCde vaheline funktsiooniliides

Käesoleva liidese raames määratakse kindlaks andmed, mida peavad vahetama kaks kõrvuti asuvat raadio teel blokeerimise juhtkeskust (RBC), et rong saaks liikuda ohutult ühe RBC tööpiirkonnast teise. See hõlmab:

—	andmeid, mida “üleandev” RBC saadab “vastuvõtvale” RBCle;

—	andmeid, mida “vastuvõttev” RBC saadab “üleandvale” RBCle.

Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 12.

4.2.7.2.   RBCde vaheline tehniline liides

Kahe RBC vaheline tehniline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktides 58, 62, 63.

4.2.7.3.   GSM-R/RBC

A-klassi raadiosüsteemi ja raudteeäärsete ETCS-funktsioonide vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktides 4, 15, 20, 22 ja 34.

4.2.7.4.   Eurobalise/LEU

Eurobalise'i ja raudteeäärse elektroonilise seadme (LEU) vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 9. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Eurobalise ja LEUd on koostalitlusvõime iseseisvad komponendid (vt punkt 5.2.2: koostalitlusvõime komponentide rühmitamine).

4.2.7.5.   Euroloop/LEU

Euroloopi ja LEU vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 16. See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Euroloop ja LEUd on koostalitlusvõime iseseisvad komponendid (vt punkt 5.2.2: koostalitlusvõime komponentide rühmitamine).

4.2.7.6.   ERTMSi raudteeäärsete seadmete eelpaigalduse nõuded

Raudteeäärsete A-klassi seadmete ja raudteeäärse juhtkäskude infrastruktuuri vaheline liides. Asjaomased nõuded on sätestatud lisa A punktis 59. Selles punktis kirjeldatakse raudteeäärsete A-klassi seadmete eelpaigaldust.

4.2.8.   Võtmehaldus

Käesolev põhiparameeter käsitleb raadio teel edastatavaid ohutusandmeid, mida kaitstakse krüptograafilisi võtmeid kasutavate mehhanismidega. Infrastruktuuriettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad tagavad võtmete kontrollimiseks ja haldamiseks vajaliku haldussüsteemi. Võtmehaldusliides peab olema:

—	eri infrastruktuuriettevõtjate võtmehaldussüsteemide vahel;

—	raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuriettevõtjate võtmehaldussüsteemide vahel;

—	võtmehaldussüsteemi ning rongisiseste ja raudteeäärsete ETCS-seadmete vahel.

Koostalitlusvõimeliste piirkondade võtmehaldussüsteemide vahelise võtmehalduse nõuded on sätestatud lisa A punktides 11 ja 56..

4.2.9.   ETCS-ID haldamine

Käesolev põhiparameeter käsitleb raudteeäärsetes ja rongisisestes koostudes sisalduvate seadmete kordumatuid ETCS-identimiskoode. Nõuded on sätestatud lisa A punktis 23. Muutujate eraldamist kirjeldatakse lisa A punktis 53.

Rongisiseste juhtseadmete tarnijad vastutavad lisa A punkti 53 kohasesse eraldatud vahemikku kuuluvate kordumatute identimiskoodide haldamise eest. Veeremi valdajad tagavad haldussüsteemi, millega kontrollitakse ja hallatakse identimiskoode seadmestiku kogu kasutusea jooksul.

Lisa A punktiga 53 eraldatakse liikmesriikidele identimiskoodide vahemikud. Liikmesriigid vastutavad nende vahemike eraldamise eest oma riigi tellijatele.

Raudteeäärsete seadmestike tellijad vastutavad neile eraldatud vahemikku kuuluvate kordumatute identimiskoodide haldamise eest. Infrastruktuuriettevõtja tagab haldussüsteemi, millega kontrollitakse ja hallatakse identimiskoode seadmestiku kogu kasutusea jooksul.

4.2.10.   HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)

Käesoleva põhiparameetriga nähakse ette nõuded raudteeäärsetele seadmetele, mille ülesandeks on mõõta möödasõitva veeremi teljelaagrite temperatuuri, et teha kindlaks, kas see ületab teatava piirväärtuse, ning edastada kõnealused andmed juhtimiskeskusesse. Nõuded on sätestatud lisa A liites 2.

Rongisiseste detektoritega varustatud veeremiga seonduvat käsitletakse ka kiirraudteeveeremi KTK punktis 4.2.11.

4.2.11.   Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nende raudteeäärsete tuvastussüsteemide omadusi, mis on vajalikud sellise veeremiga ühilduvuse tagamiseks, mis vastab asjaomasele veeremi KTK-le.

Veeremil peavad olema raudteeäärsete rongituvastussüsteemide toimimiseks vajalikud omadused. Liiklusvahendi omadustega seotud nõuded on sätestatud lisa A liites 1.

Need omadused lisatakse veeremi KTK(de)le.

4.2.12.   Elektromagnetiline ühilduvus

Käesolev põhiparameeter on jagatud kahte ossa.

4.2.12.1.   Juhtkäskude allsüsteemi sisene elektromagnetiline ühilduvus

Juhtseadmed ei tohi häirida teisi juhtseadmeid.

4.2.12.2.   Veeremi ja raudteeäärsete juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus

See hõlmab elektromagnetilise ühilduvusega (EMC) seotud mõjureid (juhitav ja indutseeritav veovool ja muu rongist pärinev elektrivool, elektromagnetvälja omadused ja staatilised väljad), mida tuleb veeremi puhul silmas pidada, et tagada raudteeäärsete juhtseadmete nõuetekohane toimimine. See hõlmab väärtuste mõõtmise kirjeldust.

Juhtkäskude allsüsteemi raudteeäärsete seadmete omadused on sätestatud:

—	lisa A punktis A7 (seadmete üldised häirekindlusomadused);

—	lisa A punktis 9 (Eurobalise'i sidesüsteemi erinõuded);

—	lisa A punktis 16 (Euroloopi sidesüsteemi erinõuded).

Lisaks sellele on punktis 4.2.11 sätestatud rongituvastussüsteemide erinõuded ja lisa A liites 2 HABD erinõuded.

4.2.13.   ETCS DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida rongisisene ETCS-süsteem annab juhile ning mida juht ERTMSi/ETCSi rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punkt 51.

Selle alla kuuluvad:

—	ergonoomia (sh nähtavus);

—	kuvatavad ETCS-funktsioonid;

—	juhi sisendist käivituvad ETCS-funktsioonid.

4.2.14.   EIRENE DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida EIRENE rongisisene süsteem annab juhile ning mida juht EIRENE rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt lisa A punktid 32, 33, 51.

Selle alla kuuluvad:

—	ergonoomia (sh nähtavus);

—	kuvatavad EIRENE funktsioonid;

—	väljuva kõne andmed;

—	sissetuleva kõne andmed.

4.2.15.   Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

Käesolev põhiparameeter kirjeldab järgmist:

—	kontrollmeeriku ja allalaadimisseadme vaheline andmevahetus;

—	sideprotokollid;

—	füüsiline liides;

—	andmesalvestuse funktsionaalsed nõuded ning andmesalvestusfunktsiooni kasutamine.

Kõikide liikmesriikide järelevalveasutustel on ametlike ja uurimisülesannete täitmisel juurdepääs salvestatud andmetele, mis vastavad kohustuslikele andmesalvestusnõuetele.

Vt lisa A punktid 4, 5, 15, 41, 55.

4.2.16.   Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus

Käesolev põhiparameeter kirjeldab järgmist:

—	valgust peegeldavate märkide omadused, et tagada õige nähtavus. Tuleb tagada, et vastavalt veeremiüksuste esilaternate nõuetele (vt TSI RS HS) oleksid OPE nõuded täidetud.

—	Koostalitlusvõimeliste teadetetahvlite kohta vt lisa A punkt 38.

4.3.   Teiste allsüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised näitajad

4.3.1.   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liides

4.3.1.1.   ERTMSi/ETCSi ja GSM-Ri kasutuseeskirjad

Üleeuroopalise raudteevõrgu suhtes kohaldatakse samu ühtlustatud kasutuseeskirju, mida kirjeldatakse käitamise ja liikluskorralduse KTKs (vt ka CCS KTK punkt 4.4: kasutuseeskirjad).

Tavaraudtee käitamise KTK: lisa A

Kiirraudtee käitamise KTK: lisa A

4.3.1.2.   ETCS juhi-masina liides

See liides kirjeldab andmeid, mida ERTMSi/ETCSi rongisisene süsteem annab juhile ning mida juht ERTMSi/ETCSi rongisisesesse süsteemi sisestab. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.13 (ETCSi DMI (juhi-masina liides)).

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi ATP/ATC süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTK: lisa A1

Kiirraudtee käitamise KTK: lisa A1

4.3.1.3.   EIRENE juhi-masina liides

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida EIRENE rongisisene süsteem annab juhile ning mida juht EIRENE rongisisesesse süsteemi sisestab. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.14 (EIRENE DMI (juhi-masina liides)).

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi raadiosüsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTK: lisa A2

Kiirraudtee käitamise KTK: lisa A2

4.3.1.4.   Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

See liides hõlmab andmesalvestuse funktsionaalseid nõudeid ning andmesalvestusfunktsiooni kasutamist. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.15 (Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides).

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi ATP/ATC süsteemidele ja raadiosüsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTK: punkt 4.2.3.5.

Kiirraudtee käitamise KTK: punkt 4.2.3.5.

4.3.1.5.   Rongi garanteeritud pidurdustõhusus ja omadused

Juhtkäskude allsüsteemiga nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe määratlemine. Käitamise ja liikluskorralduse KTKga nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe kindlaksmääramise normid. Veeremi KTKga nähakse ette veeremiüksuste pidurdustõhususe kindlaksmääramise viis.

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi ATP/ATC süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTK: punkt 4.2.2.6.2.

Kiirraudtee käitamise KTK: punkt 4.2.2.6.2.

4.3.1.6.   Rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine

See liides hõlmab rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimisega seotud nõudeid tõrgete puhul. Juhtkäskudega seotud nõuded on esitatud punktis 4.2.2 (Rongisisesed ETCS-funktsioonid).

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi ATP/ATC süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Tavaraudtee käitamise KTK: lisa A1

Kiirraudtee käitamise KTK: lisa A1

4.3.1.7.   Välja jäetud

4.3.1.8.   Teljepuksi ülekuumenemise detektorid

See liides hõlmab teljepuksi ülekuumenemise detektorite toimimisnõudeid. Juhtkäskude allsüsteemi põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.10 (HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)).

Tavaraudtee käitamise KTK: lisa B punkt C

Kiirraudtee käitamise KTK: lisa B punkt C

4.3.1.9.   Juhi valvsus

See liides hõlmab juhi valvsuse funktsiooni toimimisnõudeid.

OPE KTKga ette nähtud sõnumi edastamise funktsioon on hõlmatud punktis 4.2.4 (EIRENE funktsioonid) kirjeldatud EIRENE funktsiooniga.

Tavaraudtee käitamise KTK: punkt 4.3.2.2.

Kiirraudtee käitamise KTK: punkt 4.3.2.2.

4.3.1.10.   Liivatamisfunktsioon

See liides hõlmab juhtide tegutsemisjuhiseid, mille eesmärk on vältida liivatamisest tulenevaid häireid raudteeäärsete rongituvastusseadmete töös. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter on sätestatud punktis 4.2.11.

Tavaraudtee käitamise KTK: lisa H

Kiirraudtee käitamise KTK: lisa B

4.3.1.11.   Juhi nähtavusala

See liides käsitleb juhi nähtavusala läbi kabiini esiklaasi. Juhtkäskude allsüsteemi nõuded on sätestatud punktis 4.2.16 (Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus).

Tavaraudtee käitamise KTK: punkt 4.3.2.4.

Kiirraudtee käitamise KTK: punkt 4.3.2.4.

4.3.2.   Veeremi allsüsteemi liides

Kõik viited tavaraudtee veeremi KTK vedukite ja rööbasbusside osale on avatud punktid. Vedukid on vedurid, elekterveoga mootorrongid ja diiselmootoriga mootorrongid.

4.3.2.1.   Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega

Raudteeäärsete rongituvastussüsteemide omadused peavad olema sellised, et need ühilduksid veeremi KTK-le vastava veeremiga. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter on sätestatud punktis 4.2.11 (Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega). Asjaomaste KTKde üksikasjalikud viited on loetletud järgmises tabelis.

Parameeter	Juhtkäskude KTK lisa A liide 1	Kiirraudteeveeremi KTK	Kaubavagunite KTK	Vedukite (vedurid, EMRid ja DMRid) ja rööbasbusside KTK (mida ajakohastatakse KTK olemasolu korral)
Teljevahed	2.1, sh joonis 6	4.2.7.10.2	4.3.2.1
Rattageomeetria	2.2, sh joonis 7	4.2.7.10.3	5.4.2.3
Veeremi mass (minimaalne teljekoormus)	3.1	4.2.3.2	4.2.3.2
Metallivaba ruum rataste ümber	3.2 (avatud punkt)	Veel kindlaks määramata	Veel kindlaks määramata
Veeremi metallimass	3.3 (avatud punkt)	Veel kindlaks määramata	Veel kindlaks määramata
Ratta materjal	3.4	4.2.7.10.3	5.4.2.3
Rataste impedants	3.5	4.2.3.3.1	4.2.3.3.1
Veeremi impedants	3.6	4.2.8.3.8	Puudub
Liivatusseadme kasutamine	4.1	4.2.3.10	Puudub
Liitpiduriklotside kasutamine	4.2	Lisa L	Avatud punkt
Vastassuunalise veovoolu harmoonikud	5.1	4.2.8.3.4.1	Puudub
Elektriliste/magnetpidurite kasutamine	5.2	TBD	Puudub
Elektri-, magnet-, elektromagnetväli	5.3	4.3.4.12	Puudub

4.3.2.2.   Veeremi ja raudteeäärsete juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus

See liides käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) mõjurite (juhitav ja indutseeritav veovool ja muu rongist pärinev elektrivool, elektromagnetvälja omadused ja staatilised väljad) piirmäärasid, mida tuleb veeremi puhul silmas pidada, et tagada raudteeäärsete juhtseadmete nõuetekohane toimimine. Juhtkäskude süsteemi põhiparameeter on sätestatud punktis 4.2.12.2 (Veeremi ja raudteeäärsete juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus).

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punkt 4.2.6.6

4.3.2.3.   Rongi garanteeritud pidurdustõhusus ja omadused

Juhtkäskude allsüsteemiga nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe määratlemine. Veeremi KTKga nähakse ette veeremiüksuste pidurdustõhususe kindlaksmääramise viis. Käitamise ja liikluskorralduse KTKga nähakse ette rongi garanteeritud pidurdustõhususe kindlaksmääramise normid.

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi ATP/ATC süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Fikseeritud rongikoosseisude puhul annab rongipidurite garanteeritud tööparameetrid tootja ja need kantakse veeremiregistrisse.

Muutuvate rongikoosseisude või üksiksõidukite puhul kohaldatakse kaubavagunite KTKd.

Kaubavagunite KTK: punkt 4.2.4.1.2.

Kiirraudteeveeremi KTK: punktid 4.2.4.1, 4.2.4.4, 4.2.4.7.

4.3.2.4.   Juhtkäskudega seotud rongisiseste antennide asukoht

Eurobalise'i ja Euroloopi antennide asukoht veeremil peab olema selline, et raudteegeomeetria äärmustes, millesse veerem võib sattuda, oleks tagatud töökindel andmevahetus. Arvesse võetakse veeremi liikumist ja käitumist. Juhtkäskude allsüsteemi põhiparameeter on esitatud punktis 4.2.2 (Rongisisesed ETCS-funktsioonid).

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi ATP/ATC süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

GSM-R antenni asukoht veeremiüksuste katusel oleneb eelkõige mõõtmistest, mis tehakse iga uut tüüpi veeremiüksuse puhul ning mille puhul võetakse arvesse ka teiste (uute või olemasolevate) antennide asukohti. Katsetingimustes peab antenni võimsus vastama punktis 4.2.5 (ETCSi ja EIRENE raadioliidesed) sätestatud nõuetele. Katsetingimusi kirjeldatakse samuti punktis 4.2.5 (ETCSi ja EIRENE raadioliidesed).

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punkt 4.3.4.8.

4.3.2.5.   Füüsilised keskkonnatingimused

Rongile paigaldamiseks ette nähtud juhtseadmete kliimatingimused ja füüsilised keskkonnatingimused määratakse kindlaks nende liinide infrastruktuuriregistrite alusel, kus rongi kavatsetakse kasutada, ja lisa A punktide A4 ja A5 alusel.

4.3.2.6.   Veeremi ja rongisiseste juhtseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Üleeuroopalises raudteevõrgus kasutamiseks ettenähtud rongisisese juhtseadmete koostu seadmete üldise kasutamise võimaldamiseks tuleb vastavalt lisa A punktile A6 kindlaks määrata rongi prognoositavad elektromagnetilised tingimused. Eurobalise'i ja Euroloopi sidesüsteemi suhtes kohaldatakse vastavalt lisa A punktide 9 ja 16 erisätteid.

B-klassi rongisisestele süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punkt 4.2.6.6.

4.3.2.7.   Rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine

See liides käsitleb rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimist. Rongi peab olema võimalik pärast ETCS-funktsioonide isoleerimist liigutada ilma ETCS sekkumiseta. Juhtkäskudega seotud nõuded on esitatud punktis 4.2.2 (Rongisisesed ETCS-funktsioonid).

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi ATP/ATC süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab vastutav liikmesriik (vt lisa B).

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punkt 4.2.7.10.1.

4.3.2.8.   Andmeliidesed

Rongi ja rongisisese juhtseadmete koostu andmeliides on sätestatud lisa A punktis 7.

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi ATP/ATC süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

ETCSi 1. ja 2. taseme puhul ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK:punktid 4.2.7.12, 4.2.8.3.6.9.

Raadioside ja veeremi allsüsteemi vaheliste liideste nõuded on sätestatud lisa A punktis 33.

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi raadiosüsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Vastavad tehnilised nõuded on sätestatud järgmiselt.

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punkt 4.2.7.9.

4.3.2.9.   Teljepuksi ülekuumenemise detektorid

See liides hõlmab teljepuksi ülekuumenemise detektorite tehnilisi nõudeid. Juhtkäskude allsüsteemi põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.10 (HABD (teljepuksi ülekuumenemise detektor)).

Seda liidest kasutatakse A-klassi HABD süsteemi puhul. B-klassi HABD süsteemidele esitatavad sellealased nõuded on määratletud asjaomases infrastruktuuriregistris (vt lisa C).

Vastavad tehnilised nõuded on sätestatud järgmiselt.

Kaubavagunite KTK: punkt 4.2.3.3.2.

Kiirraudteeveeremi KTK: punkt 4.2.3.3.2.

4.3.2.10.   Veeremiüksuste esilaternad

See liides hõlmab veeremiüksuste esilaternate värvuse ja valgustugevusega seotud tehnilisi nõudeid, et tagada raudteeäärsete valgust peegeldavate märkide ja peegeldava riietuse nähtavus. Juhtkäskude allsüsteemi nõuded on sätestatud punktis 4.2.16 (Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus) ja punktis 4.7.

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punkt 4.2.7.4.1.1.

4.3.2.11.   Juhi valvsus

OPE KTKga ette nähtud funktsioon on hõlmatud punktis 4.2.4 (EIRENE funktsioonid) kirjeldatud EIRENE lisafunktsiooniga. See liides kehtib juhul, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rakendab lisafunktsiooni.

Veeremi valvsusseadme ja GSM-Ri rongisisese koostu vahelise liidese üksikasjalikud tehnilised nõuded jäävad avatud punktiks.

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punktis 4.2.7.9 ei ole praegu täpsustatud mingeid nõudeid.

4.3.2.12.   Läbisõidu mõõtmine

Läbisõidumõõdiku ja rongisiseste ETCS-funktsioonide hulka kuuluva läbisõidu mõõtmise funktsiooni vaheline liides.

See veeremi KTK liides on punktis 4.2.6.3 (Läbisõidu mõõtmine) sätestatud põhiparameetri puhul asjakohane üksnes juhul, kui läbisõidumõõtur on koostalitlusvõime iseseisev komponent (vt punkt 5.2.2, Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine).

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi ATP/ATC süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

4.3.2.13.   Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

See liides hõlmab andmesalvestusega seotud tehnilisi nõudeid. Juhtkäskude põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.15 (Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides).

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul. B-klassi rongisisestele süsteemidele esitatavad nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punkt 4.2.7.11.

4.3.2.14.   Rongisiseste seadmete eelpaigaldus

See liides hõlmab veeremi A-klassi seadmete eelpaigalduse ulatust, nagu on sätestatud lisa A punktis 57.

Seda liidest kasutatakse A-klassi süsteemi puhul.

Kiirraudteeveeremi KTK: punkt 4.2.7.10.1 (Juhtkäskude ja signaalimise allasüsteem: üldine).

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

4.3.2.15.   Juhi nähtavusala

See liides käsitleb juhi nähtavusala läbi kabiini esiklaasi. Juhtkäskude allsüsteemi nõuded on sätestatud punktis 4.2.16 (Raudteeäärsete juhtobjektide nähtavus).

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punktid 4.2.2.6, 4.2.2.7.

4.3.2.16.   Automaatne võimsuse kontroll ja konkreetsed nõuded veeremile pikkade tunnelite jaoks

See liides kirjeldab juhtkäskude allsüsteemi funktsiooni, millega:

—	antakse käsk õhuavade sulgemiseks ja avamiseks, nagu on ette nähtud veeremi KTKga;

—	antakse käsk pantograafi langetamiseks ja tõstmiseks, nagu on ette nähtud energiavarustuse KTKga;

—	antakse käsk toitesüsteemi pealüliti sisse- ja väljalülitamiseks, nagu on ette nähtud energiavarustuse KTKga.

See on peamine ETCS-funktsioon, mida on kirjeldatud punktides 4.2.2 ja 4.2.3.

Kaubavagunite KTK: ei kohaldata.

Kiirraudteeveeremi KTK: punktid 4.2.7.12, 4.2.8.3.6.7.

4.3.3.   Infrastruktuuri allsüsteemi liidesed

4.3.3.1.   Rongituvastussüsteemid

Infrastruktuuri rajamisel tuleb tagada, et raudteeäärsed rongituvastussüsteemid vastavad punktis 4.2.11 (Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega) ja lisa A liites 1 (punkt 3.5: rataste impedants) sätestatud nõuetele.

Kiirraudtee infrastruktuuri KTK: punkt 4.2.18.

Tavaraudtee infrastruktuuri KTK: viide juhtkäskude allsüsteemi KTK-le lisatakse tulevikus käitamise KTK-le, et infrastruktuur vastaks nendele juhtkäskude nõuetele.

4.3.3.2.   Raudteeäärsed juhtseadmed

Raudteeäärsete allsüsteemide andmeedastusseadmed (GSM-R, Euroloop, Eurobalise) tuleb paigutada selliselt, et raudteegeomeetria äärmustes, millesse veerem võib sattuda, oleks tagatud töökindel andmevahetus. Arvesse võetakse veeremi liikumist ja käitumist. Vt punkt 4.2.5 (ETCSi ja EIRENE raadioliidesed).

Teadetahvlite (vt punkt 4.2.16) ja muude raudteeäärsete juhtseadmete (nt GSM-Ri antennid, Euroloop, Eurobalise, HABD, valgussignaalid, pöörmeajamid jne) paigutus peab vastama infrastruktuuri KTKs määratletud nõuetele (infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed).

See liides on andmeside seisukohast asjakohane A-klassi süsteemi puhul. B-klassi süsteemidele esitatavad sellealased nõuded kehtestab asjaomane liikmesriik (vt lisa B).

Kiirraudtee infrastruktuuri KTK: punkt 4.2.3.

4.3.3.3.   Veeremi kasutatava liiva kvaliteet

Rongituvastussüsteemide nõuetekohase toimimise huvides peab veeremi kasutatav liiv olema teatava kvaliteediga. Juhtkäskude allsüsteemi nõuded on kirjeldatud lisa A liite 1 punktis 4.1.4.

Kiirraudtee infrastruktuuri KTK: punkt 4.2.25.4.

4.3.3.4.   Elektriliste/magnetpidurite kasutamine

Raudteeäärsete juhtseadmete nõuetekohane toimimise tagamiseks on magnet- ja pöörisvoolpidurite kasutamine sätestatud infrastruktuuriregistris lisa A liite 1 punkti 5.2 kohaselt.

4.3.4.   Energiavarustuse allsüsteemi liidesed

4.3.4.1.   Elektromagnetiline ühilduvus

Maarajatiste prognoositavad elektromagnetilised tingimused määratakse kindlaks lisa A punkti A7 kohaselt.

Eurobalise'i ja Euroloopi sidesüsteemi suhtes kohaldatakse vastavalt lisa A punktide 9 ja 16 erisätteid.

Rongituvastussüsteemide kohta vt lisa A liide 1.

HABD kohta vt lisa A liide 2.

ENE HS KTK: punkt 4.2.6.

4.3.4.2.   Automaatne võimsuse kontroll

Juhtkäskude allsüsteemi toimimist seoses erinevate faaside ja vooluvarustussüsteemide eraldustsoonidega, mis põhineb energia allsüsteemi tagatud toitel, kirjeldatakse punktides 4.2.2 ja 4.2.3.

ENE HS KTK: punktid 4.2.21, 4.2.22, 4.2.2.

4.4.   Kasutuseeskirjad

Juhtkäskude allsüsteemi (ERTMS/ETCS ja GSM-R) kasutuseeskirjad on üksikasjalikult sätestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKs.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Käesoleva KTK alla kuuluva allsüsteemi hoolduseeskirjad peavad tagama 4. peatükis toodud põhiparameetrites sätestatud väärtuste püsimise ettenähtud piirides koostude kogu kasutusea jooksul. Jooksva hoolduse või remonditööde käigus võib süsteem siiski põhiparameetrites sätestatud väärtustele mitte vastata; hoolduseeskirjad peavad taga, et nende toimingute käigus ei väheneks ohutus.

Nimetatud tulemuste saavutamiseks tuleb täita järgmised tingimused.

4.5.1.   Seadme tootja vastutus

Allsüsteemis kasutatava seadme tootja peab kindlaks määrama:

—

kõik hooldusnõuded ja -menetlused (sealhulgas nõuetekohase toimimise jälgimine, diagnostika- ja katsemeetodid ning -vahendid), mis on vajalikud käesoleva KTK kohustuslikes nõuetes sätestatud oluliste nõuete ja väärtuste järgimiseks seadme kogu kasutusea jooksul (paigaldamisele eelnev vedu ja säilitamine, tavapärane kasutamine, tõrked, remondimeetmed, kontrollimine ja töösse sekkumine, demonteerimine jne);

—	kõik tervise- ja ohutusriskid, mis võivad mõjutada üldsust ning hoolduspersonali;

—	teestruktuuri esimese hoolduse tingimused (st teestruktuuri vahetatavate osade (LRU) määratlus), heakskiidetud ühilduvad riistvara- ja tarkvaraversioonid, rikkis LRUde väljavahetamise ja nt rikkis LRUde ladustamise ning rikkis LRUde parandamise tingimused;

—	tehnilised tingimused, mille alusel võib rikkis seadmetega rongiga sõita teekonna lõpuni või töökotta (tehnilise seisundi halvenemise korral, nt kui funktsioonid on osaliselt või täielikult välja lülitatud, teistest funktsioonidest isoleeritud vms);

—	kontrollimised, mis tuleb teha juhul, kui seade on erandliku koormuse all (nt erandlikud keskkonnatingimused või põrutused).

4.5.2.   Tellijate vastutus

Tellijad peavad:

—	tagama, et kõikide käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvate komponentide (koostalitlusvõime komponendid ja muud komponendid) puhul on kindlaks määratud punktis 4.5.1 (Seadme tootja vastutus) sätestatud hoolduseeskirjad;

—	kehtestama kõikide käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvate komponentide hoolduseeskirjad, võttes arvesse riske, mis tulenevad eri seadmete koostoimest allsüsteemis ning liidestest teiste allsüsteemidega.

4.5.3.   Infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja vastutus

Rongisisese või raudteeäärse koostu toimimise eest vastutav infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja:

—	koostab punktis 4.5.4 (Hooldusplaan) sätestatud hooldusplaani.

4.5.4.   Hooldusplaan

Hooldusplaani aluseks on punktide 4.5.1 (Seadme tootja vastutus), 4.5.2 (Tellijate vastutus) ja 4.5.3 (Infrastruktuuriettevõtja või raudtee-ettevõtja vastutus) sätted ning see hõlmab vähemalt järgmist:

—	seadme kasutustingimused, mille aluseks on tootjate kehtestatud nõuded;

—

hooldusprogrammide andmed (nt ennetavate hooldustööde ja parandustööde määratlus, maksimaalne ennetavate hooldustööde vaheline aeg ja vastavad ettevaatusabinõud, mis tuleb võtta allsüsteemi ja hoolduspersonali ohutuse tagamiseks, pidades silmas hooldustöödest tulenevaid häireid juhtkäskude allsüsteemi töös);

—	varuosade säilitamise nõuded;

—	teestruktuuri esmase hoolduse määratlus;

—	rikkis seadmete käitlemise eeskirjad;

—	hoolduspersonali ametialase pädevuse miinimumnõuded, pidades silmas tervise- ja ohutusriske;

—	isikukaitsevahendeid käsitlevad nõuded;

—	hoolduspersonali vastutus ja volitused (nt juurdepääs seadmetele, süsteemi töö piirangute ja/või katkestuste haldamine, LRUde väljavahetamine, rikkis LRUde parandamine, süsteemi tavapärase töö taastamine);

—	ETCS-identimiskoodide haldamise menetlused. Vt punkt 4.2.9 (ETCS-ID haldamine);

—	viisid, kuidas edastada seadme tootjale ohutust oluliselt mõjutavate vigade ja sagedaste süsteemiriketega seotud teavet.

4.6.   Ametialane pädevus

Juhtkäskude allsüsteemi kasutamiseks nõutav ametialane pädevus kuulub käitamise ja liikluskorralduse KTK kohaldamisalasse.

Juhtkäskude allsüsteemi hooldusega seotud ametialane pädevus sätestatakse üksikasjalikult hooldusplaanis (vt punkt 4.5.4: hooldusplaan).

4.7.   Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Lisaks hooldusplaanides sätestatud nõuetele (vt punkt 4.5: hoolduseeskirjad), tuleb võtta ettevaatusabinõusid hoolduspersonali ja kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks vastavalt Euroopa normidele ja Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele.

Juhtkäskude allsüsteemi raudteeäärsete seadmete hooldamisega seotud personal peab raudteel või selle läheduses töötades kandma peegeldavat riietust, millel on EÜ märk (ja seepärast vastab see nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/686/EÜ (isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) sätetele).

4.8.   Infrastruktuuri- ja veeremiregistrid

Juhtkäskude allsüsteemi käsitatakse kahe koostuna:

—	rongisisene koost;

—	raudteeäärne koost.

Infrastruktuuri- ja veeremiregistri nõuded juhtseadmete koostude kohta on sätestatud lisas C (liinide ja rongide omadused).

5.   KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1.   Mõisted

Direktiivi 96/48/EÜ artikli 2 punktis d sätestatakse, et:

koostalitlusvõime komponendid on “seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, millest üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub”. Mõiste “komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.

5.2.   Koostalitlusvõime komponentide loend

5.2.1.   Koostalitlusvõime põhikomponendid

Juhtkäskude allsüsteemi koostalitlusvõime komponendid on loetletud:

—	rongisisese koostu puhul tabelis 5.1.a;

—	raudteeäärse koostu puhul tabelis 5.2.a.

Koostalitlusvõime komponent “ohutusplatvorm” on koostisosa (geneeriline toode, olenemata kasutusviisist), mis sisaldab riistvara ja alustarkvara (püsivara ja/või operatsioonisüsteem ja/või tugirakendused) ja mida saab kasutada keerukamate süsteemide koostamiseks (geneerilised rakendused, st rakenduste liigid).

5.2.2.   Koostalitlusvõime komponentide rühmitamine

Juhtkäskude koostalitlusvõime põhikomponentidest, mis on sätestatud tabelites 5.1.a ja 5.2.a, võib koostada suuremaid üksusi. Rühm määratletakse seejärel koostalitlusvõime integreeritud komponentide funktsioonide ning rühmast väljapoole ulatuvate liideste alusel. Sellise rühma tekke korral käsitatakse seda koostalitlusvõime komponendina.

—	Tabelis 5.1.b on loetletud rongisisese koostu koostalitlusvõime komponendid.

—	Tabelis 5.2.b on loetletud raudteeäärse koostu koostalitlusvõime komponendid.

Kui liidese määratlemiseks käesoleva KTKga ettenähtud kohustuslikud näitajad puuduvad, võib vastavusdeklaratsiooni koostamiseks koostalitlusvõime komponente rühmitada.

5.3.   Komponentide toimivus ja näitajad

Iga koostalitlusvõime põhikomponendi või koostalitlusvõime komponentide rühma kohta sätestatakse 5. peatükis järgmised andmed:

—	3. veerus funktsioonid ja liidesed. Tuleb silmas pidada, et koostalitlusvõime komponentidel on ka valikulisi funktsioone ja/või liideseid;

—	4. veerus iga funktsiooni või liidese vastavushindamise kohustuslikud näitajad, võimalusel koos viitega 4. peatüki vastavale punktile;

—	5. veerus vastavushindamiseks kasutatavad moodulid, mida kirjeldatakse käesoleva KTK 6. peatükis.

Tuleb silmas pidada, et koostalitlusvõime iga põhikomponendi või komponentide rühma suhtes kehtivad punkti 4.5.1 (Seadme tootja vastutus) nõuded.

Tabel 5.1.a.

Rongisisese juhtseadmete koostu koostalitlusvõime põhikomponendid

1	2	3	4	5
Nr	Koostalitlusvõime komponent	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded	Moodul
1	Rongisisene ERTMS/ETCS	Ohutus	4.2.1
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid	4.2.2	H2 võiB ja D võiB ja F
		Välja arvatud: — läbisõidu mõõtmine — järelevalveotstarbeline andmesalvestus
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		RBC (2. ja 3. tase)
		Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel vabatahtlik)
		Eurobalise'i raadioliides
		Euroloopi raadioliides (1. tasemel vabatahtlik)
		Liidesed
		STM (K-liidese kasutamine vabatahtlik)	4.2.6.1
		Rongisisene ERTMS GSM-R	4.2.6.2
		Läbisõidu mõõtmine	4.2.6.3
		Võtmehaldussüsteem	4.2.8
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		ETCS juhi-masina liides	4.2.13
		Võtmehaldus	4.3.1.7
		Füüsilised keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.2.6
		Andmeliides	4.3.2.8
		Ohutusteabesalvesti	Puuduvad
2	Rongisisene ohutusplatvorm	Ohutus	4.2.1	H2 võiB ja D võiB ja F
3	Ohutusteabesalvesti	Rongisisesed ETCS-funktsioonid	4.2.2	H2 võiB ja D võiB ja F
		Üksnes järelevalveotstarbeline andmesalvestus
		Liidesed
		Kontrollmeeriku allalaadimisvahend	4.2.15
		Rongisisene ERTMS/ETCS	Puuduvad
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.2.6
4	Läbisõidu mõõtmine	Ohutus	4.2.1	H2 võiB ja D võiB ja F
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid	4.2.2
		Üksnes läbisõidu mõõtmine
		Liidesed
		Rongisisene ERTMS/ETCS	4.2.6.3
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.2.6
5	Väline STM	Funktsioonid ja ohutus	Puuduvad	H2 võiB ja D võiB ja F
		Vastavalt riiklikele nõuetele
		Liidesed
		Rongisisene ERTMS/ETCS	4.2.6.1
		B-klassi ATP/ATC süsteemi raadioliides	Puuduvad
		Vastavalt riiklikele nõuetele
		Keskkonnatingimused	Puuduvad
		Vastavalt riiklikele nõuetele
		Elektromagnetiline ühilduvus	Puuduvad
		Vastavalt riiklikele nõuetele
6	Rongisisene ERTMS/GSM-R	EIRENE funktsioonid	4.2.4	H2 võiB ja D võiB ja F
		Andmeside üksnes 2. või 3. tasemel või 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga
		Liidesed
		Rongisisene ERTMS/ETCS
		Üksnes 2. või 3. tasemel või 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga	4.2.6.2
		GSM-R	4.2.5
		EIRENE juhi-masina liides	4.2.14
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.2.6

Tabel 5.1.b.

Rongisisese juhtseadmete koostu koostalitlusvõime komponentide rühmad

Käesolev tabel on struktuurinäide. Koostada võib ka teistsuguseid rühmi.

1	2	3	4	5
Nr	Koostalitlusvõime komponent	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded	Moodul
1	Rongisisene ohutusplatvorm Rongisisene ERTMS/ETCS Ohutusteabesalvesti Läbisõidu mõõtmine	Ohutus	4.2.1
		Rongisisesed ETCS-funktsioonid	4.2.2
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5	H2 võiB ja D võiB ja F
		RBC (2. ja 3. tase)
		Sõidusignaalide uuendamise seade (1. tasemel vabatahtlik)
		Eurobalise'i raadioliides
		Euroloopi raadioliides (1. tasemel vabatahtlik)
		Liidesed
		STM (K-liidese kasutamine vabatahtlik)	4.2.6.1
		Rongisisene ERTMS GSM-R	4.2.6.2
		Võtmehaldussüsteem	4.2.8
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		ETCS juhi-masina liides	4.2.13
		Füüsilised keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.2.6
		Kontrollmeeriku allalaadimisvahend	4.2.15
		Andmeliides	4.3.2.8

Tabel 5.2.a.

Raudteeäärse juhtseadmete koostu koostalitlusvõime põhikomponendid

1	2	3	4	5
Nr	Koostalitlusvõime komponent	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded	Moodul
1	RBC	Ohutus	4.2.1	H2 või B ja D või B ja F
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3
		Välja arvatud Eurobalise'i, sõidusignaalide uuendamise süsteemi ja Euroloopi side
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		Üksnes raadioside rongiga
		Liidesed
		Naabruses asuv RBC	4.2.7.1, 4.2.7.2
		Raudteeäärne ERTMS GSM-R	4.2.7.3
		Võtmehaldussüsteem	4.2.8
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Blokeerimine	puuduvad
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.4.1, 4.3.2.2
2	Sõidusignaalide uuendamise seade	Ohutus	4.2.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3
		Välja arvatud Eurobalise'i ja Euroloopi side ning 2./3. taseme funktsioonid
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5	H2 või B ja D või B ja F
		Üksnes raadioside rongiga
		Liidesed
		Raudteeäärne ERTMS GSM-R	4.2.7.3
		Võtmehaldussüsteem	4.2.8
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Blokeerimine ja LEU	4.2.3
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.4.1, 4.3.2.2
3	Eurobalise	Ohutus	4.2.1
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5	H2 või B ja D või B ja F
		Üksnes Eurobalise'i side rongiga
		Liidesed
		Eurobalise/LEU	4.2.7.4
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.4.1, 4.3.2.2
4	Euroloop	Ohutus	4.2.1	H2 või B ja D või B ja F
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		Üksnes Euroloopi side rongiga
		Liidesed
		Euroloop/LEU	4.2.7.5
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.4.1, 4.3.2.2
5	Eurobalise/LEU	Ohutus	4.2.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja D või B ja F
		Välja arvatud sõidusignaalide uuendamise süsteemi ja Euroloopi side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid
		Liidesed
		Raudteeäärne signaalimine	Puuduvad
		Eurobalise	4.2.7.4
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.4.1, 4.3.2.2
6	Euroloop/LEU	Ohutus	4.2.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja D või B ja F
		Välja arvatud sõidusignaalide uuendamise süsteemi ja Eurobalise'i side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid
		Liidesed
		Raudteeäärne signaalimine	Puuduvad
		Euroloop	4.2.7.5
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.4.1, 4.3.2.2
7	Raudteeäärne ohutusplatvorm	Ohutus	4.2.1	H2 või B ja D või B ja F

Tabel 5.2.b.

Raudteeäärse juhtseadmete koostu koostalitlusvõime komponentide rühmad

Käesolev tabel on struktuurinäide. Koostada võib ka teistsuguseid rühmi.

1	2	3	4	5
Nr	Koostalitlusvõime komponent	Omadused	4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded	Moodul
1	Raudteeäärne ohutusplatvorm Eurobalise Eurobalise/LEU	Ohutus	4.2.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja D või B ja F
		Välja arvatud Euroloopi side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		Üksnes Eurobalise'i side rongiga
		Liidesed
		Raudteeäärne signaalimine	puuduvad
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.4.1, 4.3.2.2
2	Raudteeäärne ohutusplatvorm Euroloop Euroloop/LEU	Ohutus	4.2.1
		Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	4.2.3	H2 või B ja D või B ja F
		Välja arvatud Eurobalise'i side ning 2. ja 3. taseme funktsioonid
		ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	4.2.5
		Üksnes Euroloopi side rongiga
		Liidesed
		Raudteeäärne signaalimine	Puuduvad
		ETCS-ID haldamine	4.2.9
		Keskkonnatingimused	4.3.2.5
		Elektromagnetiline ühilduvus	4.3.4.1, 4.3.2.2

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMI VASTAVUSTÕENDAMINE

6.0.   Sissejuhatus

Käesoleva KTK kohaldamisalas tagatakse käesoleva KTK 3. peatükis viidatud vajalike oluliste nõuete täitmine 4. peatükis sätestatud nõuete järgimisega ning seejärel 5. peatükis koostalitlusvõime komponentide nõuete järgimisega, mida kinnitab koostalitlusvõime komponendi vastavushindamise ja/või kasutussobivuse hindamise positiivne tulemus ning allsüsteemi vastavustõendamine, mida kirjeldatakse 6. peatükis.

Kui aga osa olulisi nõudeid kuulub riiklike eeskirjade alla seoses:

a)	B-klassi süsteemide kasutamisega (sealhulgas STMide riigisisesed funktsioonid);

b)	KTK avatud punktidega;

c)	direktiivi 96/48/EÜ artikli 7 kohaste eranditega;

d)	punktis 7.3 kirjeldatud erijuhtudega,

viiakse asjakohane vastavushindamine läbi kõnealuse liikmesriigi vastutusel ning kehtestatud korra kohaselt.

6.1.   Koostalitlusvõime komponendid

6.1.1.   Hindamismenetlused

Koostalitlusvõime komponendi (KK) (ja/või koostalitlusvõime komponentide kogumite) tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja koostavad enne nende turuleviimist EÜ vastavusdeklaratsiooni, nagu on ette nähtud direktiivi 96/48/EÜ artikli 13 lõikega 1 ja IV lisaga.

Käesoleva KTK 5. peatüki kohaste koostalitlusvõime komponentide ja/või koostalitlusvõime komponentide kogumite hindamismenetluse käigus rakendatakse punktis 6.1.2 (Moodulid) sätestatud mooduleid.

Mõned käesolevas KTKs nimetatud tehnilised kirjeldused sisaldavad kohustuslikke ja/või valikulisi funktsioone. Teavitatud asutus:

—	kontrollib, et on olemas kõik koostalitlusvõime komponendi kohustuslikud funktsioonid;

—	kontrollib, millised valikulised funktsioonid on olemas,

ning viib läbi vastavushindamise.

Tarnija märgib EÜ vastavusdeklaratsiooni, millised valikulised funktsioonid on olemas.

Teavitatud asutus kontrollib, et ükski komponendis kasutatav täiendav funktsioon ei põhjusta vastuolu kasutatud kohustuslike või valikuliste funktsioonidega.

6.1.1.1.   Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)

STM peab vastama riiklikele nõuetele ning selle heakskiitmise eest vastutab asjaomane liikmesriik, nagu on sätestatud lisas B.

STMi ja rongisiseste ERTMS-/ETCS-süsteemide liidese puhul peab teavitatud asutus läbi viima vastavushindamise. Teavitatud asutus kontrollib, kas liikmesriik on STMi riikliku osa heaks kiitnud.

6.1.1.2.   EÜ kasutussobivuse deklaratsioon

Juhtkäskude allsüsteemi koostalitlusvõime komponentide puhul EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni ei nõuta.

6.1.2.   Moodulid

Juhtkäskude allsüsteemi alla kuuluvate koostalitlusvõime komponentide hindamiseks võib tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida tabelite 5.1a, 5.1b, 5.2a ja 5.2b kohased moodulid:

—	tüübihindamismenetluse (moodul B) projekteerimis- ja arendusfaasis koos kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul D) tootmisfaasis või

—	tüübihindamismenetluse (moodul B) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootetõendusega (moodul F) või

—	täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul H2).

Moodulite kirjeldus on esitatud käesoleva KTK lisas E.

Mooduli D (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem) võib valida üksnes juhul, kui tootja kasutab tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise puhul kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.

Mooduli H2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) võib valida üksnes juhul, kui tootja kasutab projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise puhul kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.

Mõningate moodulite puhul kehtivad järgmised täiendavad selgitused.

—

Lisas E kirjeldatud mooduli B (tüübihindamine) puhul seoses 4. peatükiga: (a) nõutakse projekti läbivaatust; (b) ei nõuta tootmisprotsessi järelevalvet, kui moodulit B (tüübihindamine) kasutatakse koos mooduliga D (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem); (c) nõutakse tootmisprotsessi järelevalvet, kui moodulit B (tüübihindamine) kasutatakse koos mooduliga F (tootetõendus).

—	Lisas E kirjeldatud mooduli F (tootetõendus) puhul ei ole seoses 3. peatükiga lubatud statistiline tõendamine, st kõik koostalitlusvõime komponendid tuleb eraldi läbi vaadata.

—	Mooduli H2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 6.3 puhul nõutakse tüübikatsetust.

Olenemata valitud moodulist kohaldatakse selliste koostalitlusvõime komponentide tõendamise puhul, mille suhtes kohaldatakse ohutuse põhiparameetri nõudeid (punkt 4.2: allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised näitajad), lisa A punkti 47 ning lisade A1, A2 ja A3 sätteid.

Olenemata valitud moodulist kontrollitakse, kas koostalitlusvõime komponendi tarnija poolsed hooldussoovitused vastavad käesoleva KTK punktile 4.5 (Hoolduseeskirjad).

Kui kasutatakse moodulit B (tüübihindamine), toimub hindamine kontrollidokumentide ja tehnilise dokumentatsiooni alusel (vt mooduli B (tüübihindamine) kirjelduse punktid 3 ja 4.1).

Kui kasutatakse moodulit H2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega), hõlmab projektihindamine kõiki tõendeid selle kohta, et käesoleva KTK punkti 4.5 (Hoolduseeskirjad) nõuded on täidetud.

6.2.   Juhtkäskude allsüsteem

6.2.1.   Hindamismenetlused

Käesolevas peatükis käsitletakse juhtkäskude allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. Nagu 2. peatükis märgiti, käsitatakse juhtkäskude allsüsteemi kahe koostuna:

—	rongisisene koost;

—	raudteeäärne koost.

Mõlema koostu puhul nõutakse EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

Tellija või tema ühenduses asuva volitatud esindaja taotlusel viib teavitatud asutus rongisisese ja raudteeäärse koostu puhul läbi direktiivi 96/48/EÜ VI lisa kohase EÜ vastavustõendamise.

Tellija koostab juhtkäskude allsüsteemi kohta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja V lisale.

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni sisu peab olema kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ V lisaga. See hõlmab koostus kasutatavate koostalitlusvõime komponentide integreerimise vastavustõendamist; tabelites 6.1 ja 6.2 määratletakse vastavustõendamise alla kuuluvad omadused ning viidatakse kohustuslikele tehnilistele kirjeldustele.

Mõned käesolevas KTKs nimetatud tehnilised kirjeldused sisaldavad kohustuslikke ja/või valikulisi funktsioone. Teavitatud asutus:

—	kontrollib, kas koostul on olemas kõik kohustuslikud funktsioonid;

—	kontrollib, kas on olemas kõik vastavalt kas raudteeäärse või rongisisese koostu puhul nõutavad valikulised funktsioonid.

Teavitatud asutus kontrollib, ega ükski komponendis kasutatav täiendav funktsioon põhjusta vastuolu kasutatud kohustuslike või valikuliste funktsioonidega.

Andmed raudteeäärse koostu ja rongisisese koostu konkreetse rakendamise kohta esitatakse infrastruktuuriregistris ja veeremiregistris, nagu on sätestatud lisas C.

Raudteeäärset koostu või rongisisest koostu käsitlevas EÜ vastavustõendamise deklaratsioonis esitatakse kõik nimetatud registritesse kandmiseks vajalikud andmed. Registreid hallatakse vastavalt koostalitlusvõime direktiivi 96/48/EÜ artiklile 22a.

Raudteeäärset koostu või rongisisest koostu käsitlev EÜ vastavustõendamise deklaratsioon koos vastavustunnistustega on piisavad, et tagada raudteeäärse koostu koostalitlus rongisisese koostuga, millel on vastavad veeremiregistrisse ja infrastruktuuriregistrisse kantud omadused, ning allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ei ole täiendavalt vaja.

6.2.1.1.   Rongisisese koostu funktsionaalse integreerituse vastavustõendamine

Tuleb läbi viia veeremile paigaldatud rongisisese juhtseadmete koostu vastavustõendamine. Juhtseadmete puhul, mis ei ole määratletud üksnes A-klassi seadmetena, kuuluvad käesoleva KTK alla ka koostalitlusvõimega (nt STMi/ERTMSi/ETCSi rongisisene liides) seotud vastavustõendamise nõuded.

Enne rongisiseste funktsioonide vastavustõendamist tuleb koostus sisalduvaid koostalitlusvõime komponente hinnata vastavalt punktile 6.1, mille tulemusel neile antakse EÜ vastavusdeklaratsioon. Teavitatud asutus hindab, kas need on rakenduse jaoks sobivad (nt kasutatud valikulisi funktsioone silmas pidades).

A-klassi funktsioonide puhul, mille vastavustõendamine on juba toimunud koostalitlusvõime komponendi tasandil, ei ole täiendavat vastavustõendamist vaja.

Integreerituse kontrollimiseks tehakse katsed, mille eesmärk on näidata, et koostus kasutatud komponendid on omavahel õigesti ühendatud ning omavad liideseid rongiga, et tagada koostu konkreetse rakenduse puhul nõutav funktsionaalsus ja toimivus. Kui samadele veeremiühikutele paigaldatakse identsed rongisisesed juhtseadmete koostud, tuleb integreeritust kontrollida vaid üks kord ühel veeremiühikul.

Kontrollitakse järgmist:

—	rongisisese juhtseadmete koostu õige paigaldamine (nt tehniliste eeskirjade täitmine, vastastikku ühendatud seadmete koostöö, ohtlike seoste puudumine ja vajaduse korral rakendusekohaste andmete talletamine);

—	veeremiliideste nõuetekohane toimimine (nt rongi pidurid, rongi komplektsus);

—	vastavate omadustega (nt ETCSi rakendusaste, kasutatud valikulised funktsioonid) raudteeäärse juhtseadmete koostuga sidepidamise võime;

—	kõikide vajalike andmete kogumise ja ohutusandmete salvestusseadmes talletamise võime (ka ETCSi alla mittekuuluvate süsteemide puhul, kui vaja).

Kontrolli võib läbi viia depoos.

Et kontrollida rongisisese koostu võimet suhelda raudteeäärse koostuga, kontrollitakse selle võimet võtta vastu sertifitseeritud Eurobalise'i ja (kui see funktsioon on rongis olemas) Euroloopi teateid ning luua GSM-R ühendusi kõnede (kui see funktsioon on olemas) ja andmete edastamiseks.

Kui koost sisaldab ka B-klassi seadmeid, kontrollib teavitatud asutus, kas asjaomase liikmesriigi kehtestatud integratsioonikatsete nõuded on täidetud.

6.2.1.2.   Raudteeäärse koostu funktsionaalse integreerituse vastavustõendamine

Tuleb läbi viia infrastruktuuri paigaldatud raudteeäärse juhtseadmete koostu vastavustõendamine. Juhtseadmete puhul, mis ei ole määratletud üksnes A-klassi seadmetena, kuuluvad käesoleva KTK alla ka koostalitlusvõimega (nt EMC) seotud vastavustõendamise nõuded.

Enne raudteeäärsete funktsioonide vastavustõendamist tuleb koostus sisalduvaid koostalitlusvõime komponente hinnata vastavalt punktile 6.1 ning neil peab olema EÜ vastavusdeklaratsioon. Teavitatud asutus hindab, kas need on rakenduse jaoks sobivad (nt kasutatud valikulisi funktsioone silmas pidades).

A-klassi funktsioonide puhul, mille vastavus on juba tõendatud koostalitlusvõime komponendi tasandil, ei ole täiendavat vastavustõendamist vaja.

Raudteeäärse juhtseadmete koostu projekteerimisel tuleb KTK nõuetele lisada riiklikud nõuded, mis hõlmavad näiteks järgmist:

—	liini kirjeldus, kalded jms omadused, vahekaugused, marsruudi komponentide ja Eurobalise'i/Euroloopi seadmete asukohad, kaitstavad kohad jne;

—	signaalimisandmed ja nõuded, millele ERTMS-/ETCS-süsteem peab vastama.

Integreerituse kontrollimiseks viiakse läbi katsed, mille eesmärk on veenduda, et koostus kasutatud komponendid on omavahel õigesti ühendatud ning omavad liideseid riiklike raudteeäärsete seadmetega, et tagada koostu konkreetse rakenduse puhul nõutav funktsionaalsus ja toimivus.

Uuritakse järgmisi raudteeäärseid liideseid:

—	A-klassi raadiosüsteemi ja ERTMSi/ETCSi (vajaduse korral RBC või sõidusignaalide uuendamise seadme) vaheline liides;

—	Eurobalise'i ja LEU vaheline liides;

—	Euroloopi ja LEU vaheline liides;

—	naabruses asuvate RBCde vaheline liides;

—	ERTMSi/ETCSi (RBC, LEU, sõidusignaalide uuendamise seadme) ning vajaduse korral blokeerimis- või riiklike signaalseadmete vaheline liides.

Kontrollitakse järgmist:

—	raudteeäärse juhtseadmete koostu õige paigaldus (st tehniliste eeskirjade täitmine, vastastikku ühendatud seadmete koostöö, ohtlike seoste puudumine ja vajaduse korral rakendusekohaste andmete talletamine vastavalt eespool nimetatud riiklikele nõuetele);

—	riiklike raudteeäärsete seadmete liideste töö nõuetekohasus;

—	vastavate omadustega (nt ETCSi rakendusastmega) rongisisese juhtseadmete koostuga sidepidamise võime.

6.2.1.3.   Hindamine üleminekuetappidel

Olemasoleva raudteeäärse või rongisisese juhtseadmete koostu võib ajakohastada etapiviisiliselt vastavalt 7. peatükile. Iga etapi puhul täidetakse üksnes selle etapi jaoks ette nähtud KTK nõuded, edasiste etappide nõudeid ei täideta.

Tellija võib teavitatud asutusele esitada taotluse koostu hindamiseks konkreetsel etapil.

Olenemata tellija valitud moodulitest kontrollib teavitatud asutus, kas:

—	konkreetseks etapiks ette nähtud KTK nõuded on täidetud;

—	varem hinnatud KTK nõuded on endiselt täidetud.

Juba hinnatud ja muutmata funktsioone, mida asjaomane etapp ei mõjuta, ei ole vaja uuesti hinnata.

Tõendi(te)le, mille teavitatud asutus annab välja pärast koostu positiivset hindamist, lisatakse tõendite kehtivust piiravad reservatsioonid, mis kirjeldavad täidetud ja täitmata KTK nõudeid.

Reservatsioonid kantakse vajaduse korral veeremiregistrisse ja/või infrastruktuuriregistrisse.

6.2.2.   Moodulid

Kõik allpool loetletud moodulid on sätestatud käesoleva KTK lisas E.

6.2.2.1.   Rongisisene koost

Rongisisese koostu vastavustõendamiseks võib tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida:

—	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

—	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootetõenduse menetlusega (moodul SF) või

—	täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH2).

6.2.2.2.   Raudteeäärne koost

Raudteeäärse koostu vastavustõendamiseks võib tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida:

—	üksiktoote tõenduse menetluse (moodul SG) või

—	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

—	tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootetõenduse menetlusega (moodul SF) või

—	täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH2).

6.2.2.3.   Moodulite kasutamise kord rongisiseste ja raudteeäärsete koostude puhul

Mooduli SD (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem) võib valida üksnes juhul, kui tellijal on lepingud ainult selliste tootjatega, kes kasutavad tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise puhul kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.

Mooduli SH2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) võib valida üksnes juhul, kui kõikide vastavustõendamise objektiks oleva allsüsteemiga seotud tööde (projekteerimine, tootmine, montaaž, paigaldamine) puhul rakendatakse projekteerimise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise kvaliteedisüsteemi, mille on heaks kiitnud ning mille kohaldamist jälgib teavitatud asutus.

Olenemata valitud moodulist hõlmab projektihindamine käesoleva KTK punktis 4.5 (Hoolduseeskirjad) sätestatud nõuete täitmise kontrolli.

Olenemata valitud moodulist tuleb kohaldada lisa A punktide 47 ja A1 ning vajaduse korral punktide A2 ja A3 sätteid.

Mooduli SB (tüübihindamine) 4. punkti puhul nõutakse projektihindamist.

Mooduli SH2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 4.3 puhul nõutakse tüübikatsetust.

Seoses:

—	mooduli SD punktiga 5.2 (tootmise kvaliteedijuhtimise süsteem);

—	mooduli SF punktiga 7 (tootetõendus);

—	mooduli SG punktiga 4 (üksiktoote tõendus) ja

—	mooduli SH2 punktiga 5.2 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) on valideerimine täielikes töötingimustes ette nähtud punktis 6.2.2.3.1 (Rongisisese koostu valideerimine) ja punktis 6.2.2.3.2 (Raudteeäärse koostu valideerimine).

6.2.2.3.1   Rongisisese koostu valideerimine

Rongisisese koostu valideerimine täielikes töötingimustes on tüübikatsetus. Selle võib läbi viia koostu ühe eksemplariga ning see viiakse läbi töökatsetena, mis võimaldavad kontrollida:

—	läbisõidu mõõtmise funktsioonide toimivust;

—	juhtseadmete koostu ühilduvust veeremi seadmetega ja keskkonnanõuetega (nt EMC) selliselt, et rongisisese koostu rakendamisel saadud andmeid saaks kasutada ka teiste samatüübiliste vedurite puhul;

—	veeremi ühilduvust raudteeäärse juhtseadmete koostuga (nt EMC aspektid, rööpaahelate ja teljeloendurite töö).

Katsesõidud tehakse infrastruktuuris, mis võimaldab kontrollimist läbi viia üleeuroopalise kiirraudteevõrgu omadustega samaväärsetes tingimustes (nt kalded, rongi kiirus, vibratsioon, veojõud, temperatuur).

Kui katsetulemuste üldise kohaldatavuse suhtes on piirangud (nt KTK nõuded on täidetud vaid teatud kiiruseni), märgitakse piirangud vastavustunnistusele ja veeremiregistrisse.

6.2.2.3.2   Raudteeäärse koostu valideerimine

Raudteeäärse koostu valideerimiseks täielikes töötingimustes tehakse tõendatud omadustega veeremiga töökatsed, mis võimaldavad kontrollida veeremi ja raudteeäärse juhtseadmete koostu ühilduvust (nt EMC aspektid, rööpaahelate ja teljeloendurite töö). Katsesõidud tehakse sobiva tõendatud omadustega veeremiga, mis võimaldab katsed läbi viia kasutamise käigus esineda võivates tingimustes (nt rongi kiirus, veojõud).

Katsesõitudega kontrollitakse ka raudteeäärse koostu poolt rongijuhile antud andmete vastavust tegelikule marsruudile (nt kiirusepiirangud jne).

Kui käesoleva KTKga on ette nähtud raudteeäärse koostu valideerimise tehnilised kirjeldused, kuid neid ei ole veel sätestatud, valideeritakse raudteeäärne koost asjakohaste välikatsete abil (mille määrab kindlaks asjaomase raudteeäärse koostu tellija).

Kui katsetulemuste üldise kohaldatavuse suhtes on piirangud (nt KTK nõuded on täidetud vaid teatud kiiruseni), märgitakse piirangud vastavustunnistusele ja infrastruktuuriregistrisse.

6.2.2.4.   Hoolduse hindamine

Hoolduse nõuetekohasuse hindamise eest vastutab liikmesriigi volitatud asutus. Lisas F kirjeldatakse menetlust, mille abil kõnealune asutus teeb kindlaks, kas hoolduseeskirjad vastavad käesoleva KTK nõuetele ning tagavad kõikide põhiparameetrite ja oluliste nõuete järgimise allsüsteemi kogu kasutusea jooksul.

6.3.   EÜ vastavusdeklaratsioonita koostalitlusvõime komponendid

6.3.1.   Üldine

Piiratud aja jooksul, mida nimetatakse “üleminekuperioodiks”, võib allsüsteemidesse erandkorras inkorporeerida koostalitlusvõime komponente, millel puudub EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioon, tingimusel et järgitakse käesoleva punkti sätteid.

6.3.2.   Üleminekuperiood

Üleminekuperiood algab käesoleva KTK jõustumise kuupäevast ja kestab kuus aastat.

Pärast üleminekuperioodi lõppemist ja punktiga 6.3.3.3 lubatud erandite tegemist peab koostalitlusvõime komponentidel olema enne allsüsteemi inkorporeerimist vajalik EÜ vastavus- ja/või kasutussobivuse deklaratsioon.

6.3.3.   Üleminekuperioodil sertifitseerimata koostalitlusvõime komponente sisaldavate allsüsteemide sertifitseerimine

6.3.3.1.   Tingimused

Üleminekuperioodil on teavitatud asutusel lubatud väljastada allsüsteemile vastavussertifikaat ka juhul, kui mõnel allsüsteemi inkorporeeritud koostalitlusvõime komponendil ei ole vastavat käesoleva KTK kohast EÜ vastavus- ja/või kasutussobivuse deklaratsiooni, kui on täidetud järgmised kolm kriteeriumi:

—	teavitatud asutus on kontrollinud allsüsteemi vastavust seoses käesoleva KTK 4. peatükis määratletud nõuetega, ja

—	täiendava hindamisega kinnitab teavitatud asutus, et koostalitlusvõime komponentide vastavus või kasutussobivus on kooskõlas 5. peatüki nõuetega, ja

—	koostalitlusvõime komponendid, millel ei ole vastavat EÜ vastavus- ja/või kasutussobivuse deklaratsiooni, peavad olema inkorporeeritud allsüsteemi, mis on juba kasutusse võetud vähemalt ühes liikmesriigis enne käesoleva KTK jõustumist.

Selliselt hinnatud koostalitlusvõime komponentide jaoks EÜ vastavus- ja/või kasutussobivuse deklaratsioone ei koostata.

6.3.3.2.   Teavitamine

—	Allsüsteemi vastavussertifikaadile on selgelt märgitud, milliseid koostalitlusvõime komponente on teavitatud asutus allsüsteemi vastavustõendamise käigus hinnanud.

—

Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile on selgelt märgitud järgmine teave: — milliseid koostalitlusvõime komponente on allsüsteemi osana hinnatud; — kinnitus selle kohta, et allsüsteem sisaldab koostalitlusvõime komponente, mis on identsed allsüsteemi osana kontrollitud komponentidega; — seoses nende koostalitlusvõime komponentidega põhjus(ed), miks tootja ei andnud EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooni enne komponendi inkorporeerimist allsüsteemi.

6.3.3.3.   Olelustsükli rakendamine

Asjaomase allsüsteemi tootmine või ajakohastamine/uuendamine tuleb lõpetada üleminekuperioodi kuue aasta jooksul. Seoses allsüsteemi olelustsükliga:

—	üleminekuperioodil ja

—	allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljastanud asutuse vastutusel

lubatakse hooldusega seotud asendamiseks ja allsüsteemi varuosadena kasutada koostalitlusvõime komponente, millel ei ole EÜ vastavus- ja/või kasutussobivuse deklaratsiooni ning mis on sama liiki ja sama tootja valmistatud.

Pärast üleminekuperioodi lõppemist ja

—	kuni allsüsteemi ajakohastamise, uuendamise või asendamiseni ning

—	allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni välja andnud asutuse vastutusel

võib hooldusega seotud asendamiseks jätkuvalt kasutada koostalitlusvõime komponente, millel ei ole EÜ vastavus- ja/või kasutussobivuse deklaratsiooni ning mis on sama liiki ja sama tootja valmistatud.

6.3.3.4.   Järelevalvekord

Üleminekuperioodil liikmesriik:

—	jälgib selles liikmesriigis turule toodud koostalitlusvõime komponentide arvu ja liiki;

—	tagab, et kui allsüsteem esitatakse kasutuselevõtuloa saamiseks, märgib tootja ära koostalitlusvõime komponentide mittesertifitseerimise põhjused;

—	teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele koostalitlusvõime sertifitseerimata komponentide andmed ja mittesertifitseerimise põhjused.

Tabel 6.1.

Rongisisese juhtseadmete koostu vastavustõendamise nõuded

1	2	2a	3	4	5
Nr	Kirjeldus	Märkused	Juhtseadmete liidesed	liidesed allsüsteemide KTKga	Käesoleva KTK 4. peatüki kohaselt hinnatavad omadused
1	Ohutus	Teavitatud asutus peab tagama täieliku ohutuskontrolli menetluse, mis sisaldab ohujuhtumit			4.2.1
2	Rongisisesed ETCS-funktsioonid	Neid funktsioone täidavad rongisisesed ERTMSi/ETCSi KKd			4.2.2
		Märkus Rongi terviklikkuse jälgimine. Kui rong on komplekteeritud 3. taseme nõuete kohaselt, peavad terviklikkuse jälgimise funktsiooni toetama veeremil asuvad tuvastusseadmed	Rongisisese ERTMS/ETCSi ja tuvastusseadmete vaheline liides	RST	4.3.2.8
3	Fonctions EIRENE funktsioonid	Neid funktsioone täidavad rongisisesed ERTMSi/ETCSi KKd			4.2.4
		Andmeside üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga või 2. ja 3. tasemel
4	ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	Neid funktsioone täidavad rongisisese ERTMSi/ETCSi ja rongisisese ERTMSi/GSM-Ri KKd	Raudteeäärne juhtseadmete koost		4.2.5
		Andme- ja raadioside rongiga üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga (vabatahtlik) või 2. ja 3. tasemel
		Euroloopi side on vabatahtlik
5	Võtmehaldus	Võtmehalduse turbepoliitika		OPE	4.2.8 4.3.1.7
6	ETCS-ID haldamine	ETCS-ID haldamise poliitika		OPE	4.2.9
7	Liidesed
	STM	Teavitatud asutus kontrollib, kas asjaomase liikmesriigi kehtestatud integratsioonikatsete nõuded on täidetud	Rongisisese ERTMSi/ETCSi ja väliste STMide KKd		4.2.6.1
	Rongisisene ERTMS/GSM-R		Rongisisese ERTMSi/ETCSi ja rongisisese ERTMSi/GSM-Ri KKd		4.2.6.2
	Läbisõidu mõõtmine	See liides ei ole vajalik, kui seadmed tarnitakse komponentide rühmana	Rongisisese ERTMSi/ETCSi ja läbisõidu mõõtmise KKd	RST	4.2.6.3 4.3.2.12
	ETCS DMI	Rongisisese ERTMSi/ETCSi KK osa		OPE	4.2.13
					4.3.1.2
	EIRENE DMI	Rongisisese ERTMSi/GSM-Ri osa			4.2.14
				OPE	4.3.1.3
	Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	Ohutusteabesalvesti KK osa			4.2.15
				OPE	4.3.1.4
				RST	4.3.2.13
	Rongi pidurdustõhusus	Asjaomasele veeremile kohandatuse kontroll		OPE	4.3.1.5
				RST	4.3.2.3
	Isoleerimine			OPE	4.3.1.6
				RST	4.3.2.7
	Antennide paigaldamine			RST	4.3.2.4
	Keskkonnatingimused	Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes Kontrollida tuleb täielikes töötingimustes valideerimise käigus		RST	4.3.2.5
	Elektromagnetiline ühilduvus	Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes Kontrollida tuleb täielikes töötingimustes valideerimise käigus		RST	4.3.2.6
	Andmeliidesed	Rongisisese ERTMSi/ETCSi/GSM-Ri KK osa		RST	4.3.2.8; 4.3.2.11
				OPE	4.3.1.9

Tabel 6.2.

Raudteeäärse juhtseadmete koostu vastavustõendamise nõuded

1	2	2a	3	4	5
Nr	Kirjeldus	Märkused	Juhtseadmete liidesed	Liidesed allsüsteemide KTKga	Käesoleva KTK 4. peatüki kohaselt hinnatavad omadused
1	Ohutus	Teavitatud asutus peab tagama täieliku ohutuskontrolli menetluse, mis sisaldab ohujuhtumit			4.2.1
2	Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid	Neid funktsioone täidavad RBCde, LEUde ja sõidusignaalide uuendamise seadmete KKd, olenevalt rakendusest			4.2.3
3	EIRENE funktsioonid	Andmeside üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga, või 2./3. tasemel			4.2.4
4	ETCSi ja EIRENE raadioliidesed	Neid funktsioone täidavad RBCd, sõidusignaalide uuendamise seadmed, Eurobalise, Euroloop ja raudteeäärsed GSM-R-seadmed, olenevalt rakendusest	Rongisisene juhtseadmete koost		4.2.5
		Raadioside rongiga üksnes 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga (vabatahtlik) või 2./3. tasemel
		Euroloopi side on vabatahtlik
5	Võtmehaldus	Võtmehalduse turbepoliitika		OPE	4.2.8 4.3.1.7
6	ETCS-ID haldamine	ETCS-ID haldamise poliitika		OPE	4.2.9
7	HABD	HABD seadmete vahe on siseriiklik küsimus		OPE	4.2.10
				RST	4.3.1.8 4.3.2.9
8	Liidesed
	RBC/RBC	Üksnes 2./3. tasemel	Kõrvuti asuvate RBCde vahel		4.2.7.1
	Raudteeäärne GSM-R	Üksnes 2./3. tasemel või 1. tasemel sõidusignaalide uuendamise süsteemiga (vabatahtlik)	RBCde või sõidusignaalide uuendamise seadmete ja raudteeäärse GSM-Ri vahel		4.2.7.3
	Eurobalise/LEU	See liides ei ole vajalik, kui seadmed tarnitakse komponentide rühmana	Juhtseadmete KKde vahel		4.2.7.4
	Euroloop/LEU	Euroloop on vabatahtlik	Juhtseadmete KKde vahel		4.2.7.5
		See liides ei ole vajalik, kui seadmed tarnitakse komponentide rühmana
	Antennide paigaldamine			IN	4.3.3.1
	Keskkonnatingimused	Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes Kontrollida tuleb täielikes töötingimustes valideerimise käigus		IN	4.3.2.5
	Elektromagnetiline ühilduvus	Juhtseadmete koostu nõuetekohase toimimise kontroll konkreetsetes keskkonnatingimustes Kontrollida tuleb täielikes töötingimustes valideerimise käigus		ENE	4.3.4.1
9	Rongituvastussüsteemide ühilduvus	Omadused, mille veerem peab aktiveerima		RST	4.2.11 4.3.1.10
				IN	4.3.2.1
10	Veeremi ja rongituvastussüsteemide elektromagnetiline ühilduvus			RST	4.2.12.2, 4.3.2.2
	Ühilduvus rongide esilaternatega	Raudteeäärsete valgustpeegeldavate märkide ja rõivaste omadused		RST	4.2.16 4.3.2.10
	Ühilduvus juhi nähtavusalaga	Selliste raudteeäärsete seadmete paigaldamine, mida juht peab nägema		OPE	4.2.16 4.3.1.11

7.   JUHTKÄSKUDE ALLSÜSTEEMI KTK RAKENDAMINE

7.1.   Üldine

Käesoleva peatükiga nähakse ette KTK rakendamise strateegia ja seonduvad tehnilised lahendused, eelkõige A-klassi süsteemidele ülemineku põhitingimused.

Tuleb arvesse võtta, et aeg-ajalt tuleb KTK rakendamist kooskõlastada teiste KTKde rakendamisega.

7.2.   Üksikasjalikud rakenduskriteeriumid

7.2.1.   GSM-R – rakenduseeskirjad

Raudteeäärsed seadmed

Uue raudteeäärse CCS-raadioseadmete koostu paigaldamise või olemasolevate seadmete ajakohastamise puhul, mis muudaks nende funktsioone, tööparameetreid ja liideseid, on kohustuslik paigaldada GSM-Ri raudteeäärne koost. See ei hõlma muudatusi, mida peetakse vajalikuks olemasolevate seadmete ohutusega seotud vigade parandamiseks.

On keelatud ajakohastada B-klassi rongide raadiosüsteeme, välja arvatud juhul, kui muudatust peetakse vajalikuks olemasoleva süsteemi ohutusega seotud vigade parandamiseks.

On soovitatav paigaldada GSM-R infrastruktuuri või kasutatava raudteeliini lõigu energiavarustuse allsüsteemi ajakohastamise, uuendamise või hooldamise korral, kui see hõlmab investeeringuid, mis on selle liinilõigu GSM-R-seadmete paigaldamisega seotud investeeringutest vähemalt kümme korda suuremad.

Pärast raudteeäärse CCS-raadioseadmete koostu ajakohastamist võivad B-klassi seadmed vastavalt jääda kasutusele samaaegselt A-klassi raadioseadmetega kuni kuupäevani, mis nähakse ette asjakohaste riiklike kavade või hiljem ELi üldplaaniga. Raudtee-ettevõtja peab aktsepteerima selliste tingimuste alusel toimunud B-klassi raadioseadmete eemaldamist.

Rongisisesed seadmed

GSM-Ri rongisisese koostu paigaldamine on kohustuslik, kui:

—	paigaldatakse uued rongisisesed CCS-raadioseadmed (B-klassi süsteemiga või ilma), või

—	olemasolevaid rongisiseseid CCS-raadioseadmeid ajakohastatakse, mis muudaks olemasoleva süsteemi funktsioone, tööparameetreid ja/või liideseid (nagu on osutatud käesoleva KTK lisas B). See ei hõlma muudatusi, mida peetakse vajalikuks olemasoleva süsteemi ohutusega seotud vigade parandamiseks.

Pärast rongisisese koostu raadioseadmete ajakohastamist võivad olemasolevad B-klassi seadmed jääda kasutusele samaaegselt A-klassi raadioseadmetega.

7.2.2.   ETCS – rakenduseeskirjad

Raudteeäärsed seadmed

ETCS raudteeäärse koostu paigaldamine on kohustuslik, kui:

—	raudteeäärsed CCS rongi piiramise seadmed on uued (B-klassi raudteeäärse koostuga või ilma), või

—

olemasolevaid raudteeäärseid CCS rongi piiramise seadmeid ajakohastatakse, mis muudaks olemasoleva süsteemi funktsioone, tööparameetreid ja/või koostalitlusvõimega seotud liideseid (nagu on osutatud käesoleva KTK lisas B). See ei hõlma muudatusi, mida peetakse vajalikuks olemasolevate seadmete ohutusega seotud vigade parandamiseks.

On keelatud ajakohastada B-klassi rongi piiramise süsteeme, välja arvatud juhul, kui muudatust peetakse vajalikuks olemasoleva süsteemi ohutusega seotud vigade parandamiseks.

On soovitatav paigaldada ETCS infrastruktuuri või kasutatava raudteeliini lõigu energiavarustuse allsüsteemi ajakohastamise, uuendamise või hooldamise korral, kui see hõlmab investeeringuid, mis on selle liinilõigu ETCS-seadmete paigaldamisega seotud investeeringutest vähemalt kümme korda suuremad.

Pärast raudteeäärsete CCS rongi piiramise seadmete ajakohastamist võivad olemasolevad B-klassi seadmed jääda kasutusele samaaegselt A-klassi rongi piiramise seadmetega kuni kuupäevani, mis nähakse ette asjakohaste riiklike kavade või hiljem ELi üldplaaniga vastavalt punktile 7.2.5. Raudtee-ettevõtja peab aktsepteerima selliste tingimuste alusel toimunud B-klassi rongi piiramise seadmete eemaldamist.

Rongisisesed seadmed

ETCS rongisisese koostu paigaldamine on kohustuslik, kui:

—	paigaldatakse uued rongisisesed CCS rongi piiramise seadmed, või

—

olemasolevaid rongisiseseid CCS rongi piiramise seadmeid ajakohastatakse, mis muudaks olemasoleva süsteemi funktsioone, tööparameetreid ja/või koostalitlusvõimega seotud liideseid (nagu on osutatud käesoleva KTK lisas B). See ei hõlma muudatusi, mida peetakse vajalikuks olemasoleva süsteemi ohutusega seotud vigade parandamiseks.

On soovitatav paigaldada ETCS olemasoleva veeremi ajakohastamise korral, kui see hõlmab investeeringuid, mis on konkreetse veeremitüübi ETCS-seadmete paigaldamisega seotud investeeringutest vähemalt kümme korda suuremad.

Pärast rongisiseste rongi piiramise seadmete ajakohastamist võivad olemasolevad rongisisesed B-klassi rongi piiramise seadmed jääda kasutusele samaaegselt A-klassi seadmetega.

7.2.3.   Täiendavad B-klassi seadmed A-klassi liinidel

ETCSi ja/või GSM-Riga varustatud liinil võivad olla täiendavad B-klassi seadmed, et võimaldada üleminekuetapil A-klassi nõuetele mittevastava veeremi kasutamist. A-klassi süsteemi varusüsteemina võib kasutada rongisiseseid B-klassi seadmeid: see ei tähenda aga, et infrastruktuuriettevõtja võiks nõuda B-klassi süsteemide olemasolu kõnealusel liinil sõitvatel koostalitlusvõimelistel rongidel.

Kui paigaldatud on nii A- kui ka B-klassi süsteemid, võivad mõlemad süsteemid rongis paralleelselt töötada, kui riiklikud tehnilised nõuded ja kasutuseeskirjad seda lubavad ning koostalitlusvõimet ei kahjustata. Riiklikud tehnilised nõuded ja kasutuseeskirjad kehtestab asjaomane liikmesriik.

7.2.4.   Raudteeäärse juhtseadmete koostu või selle osade täiendamine või uuendamine

Raudteeäärse koostu täiendamine või uuendamine võib hõlmata:

—	raadiosidesüsteemi (B-klassi puhul, võimalik vaid uuendamine);

—	rongi piiramise süsteemi;

—	rongituvastussüsteemi liidest;

—	teljepuksi ülekuumenemise detektorsüsteemi;

—	EMC-omadusi.

Seepärast võib raudteeäärsete juhtseadmete koostu erinevaid osi täiendada ja uuendada eraldi (kui sellega ei kahjustata koostalitlusvõimet), näiteks järgmistes osades:

—	EIRENE funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.4 ja 4.2.5);

—	ETCSi/ERTMSi funktsioonid ja liidesed (vt punktid 4.2.1, 4.2.3, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8).

—	rongituvastussüsteem (vt punkt 4.2.11);

—	teljepuksi ülekuumenemise detektor (vt punkt 4.2.10);

—	EMC-omadused (vt punkt 4.2.12).

Pärast täiendusi, mille tulemusena minnakse üle A-klassi süsteemile, võivad B-klassi seadmed jääda kasutusse samaaegselt A-klassi omadega.

7.2.5.   Spetsiaalsete andmeedastusmoodulite kättesaadavus

Juhul kui käesoleva KTK rakendusalasse kuuluvaid liine A-klassi süsteemidega ei varustata, peab liikmesriik võtma kõik meetmed, et tagada oma olemasoleva B-klassi süsteemi või süsteemide osas välise spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) kättesaadavus. Sellega seoses tuleb nõuetekohaselt tagada STMi vaba turg, kus kehtivad õiglased kaubandustingimused. Kui tehnilistel või ärilistel põhjustel (3) ei ole võimalik STMi kättesaadavust ettenähtud ajaks (4) tagada, teavitab asjaomane liikmesriik komiteed selle probleemi põhjustest ning leevendusmeetmetest, mida ta kavatseb võtta, et tagada eelkõige välisriikide ettevõtjate juurdepääs infrastruktuurile.

7.2.6.   Liidesed B-klassi süsteemidega

Jätkuva koostalitlusvõime toetamiseks tagavad liikmesriigid kõikidel juhtudel, et olemasolevate raadiosüsteemide ja rongi piiramise süsteemide funktsioonid (KTK lisas B) ning nende liidesed vastavad ka edaspidi praegu kehtivatele tehnilistele kirjeldustele. See nõue ei hõlma muudatusi, mida peetakse vajalikuks nende süsteemide ohutusega seotud vigade parandamiseks.

Liikmesriigid teevad kättesaadavaks andmed, mis on vajalikud A-klassi seadmete ning vanemate B-klassi raadioseadmete ja rongi piiramise seadmete koostalitlusvõimet võimaldavate aparaatide arendamiseks ja ohutuse tõendamiseks.

7.2.7.   Riiklikud ERTMSi rakenduskavad ja ELi üldplaan

Liikmesriigid koostavad ametliku riikliku ERTMSi rakenduskava kiirraudteevõrgu jaoks, milles käsitletakse nii ETCSi kui ka GSM-Ri. Kava puhul järgitakse punktides 7.2.1 ja 7.2.2 sätestatud rakenduseeskirju.

ETCSi puhul peetakse riiklikus kavas esmatähtsaks rakendamist HS CCS KTK lisas H kirjeldatud ETCS-võrku kuuluvatel kiirraudteeliinidel ning samuti nendel liinidel kasutatavat veeremit. Rakendamise tähtaeg on 2015. aasta.

Riiklikes kavades sätestatakse eelkõige:

—	sihtliinid: nende riiklike liinide või liinilõikude selge määratlus, kus rakendamine on ette nähtud;

—	tehnilised nõuded: erinevate rakenduste (nt GSM-R andme- või kõneteenuste kvaliteet, ETCS-funktsioonide tase, ETCSi arendusalus, üksnes ETCSi seadmed või dubleerivad seadmed) olulised tehnilised omadused;

—	rakendusstrateegia ja plaanimine: ülevaade rakenduskavast (sealhulgas tööde järjestus ja ajastus);

—	üleminekustrateegia: infrastruktuuri ja veeremi allsüsteemide puhul üleminekuks ette nähtud strateegia (nt A- ja B-klassi süsteemide koostöö, kavandatud kuupäev B-klassi süsteemidelt A-klassi süsteemidele üleminekuks või B-klassi süsteemide eemaldamiseks);

—	võimalikud piirangud: ülevaade potentsiaalsetest aspektidest, mis võivad mõjutada rakenduskava elluviimist (nt suuremahuliste infrastruktuuritööde hulka kuuluvad signaalimistööd, teenuse piiriülese järjepidevuse tagamine).

Kõnealused riiklikud kavad koondatakse lõpuks kuue kuu jooksul alates nende teatavakstegemisest ELi üldplaaniks.

7.2.8.   Infrastruktuuriregistrid

Infrastruktuuriregister pakub raudtee-ettevõtjatele A- ja B-klassiga seotud teavet vastavalt lisa C nõuetele. Infrastruktuuriregistris märgitakse, kas tegemist on kohustuslike või valikuliste (5) funktsioonidega; tuleb ära märkida ka rongisisese konfiguratsiooni piirangud.

Kui mõningate juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ning teiste allsüsteemide vaheliste liideste kohta puuduvad paigaldamise hetkel Euroopa tehnilised kirjeldused (nt rongituvastussüsteemi ja veeremi elektromagnetiline ühilduvus), kantakse vastavad omadused ja kohaldatavad standardid infrastruktuuriregistritesse. Igal juhul on see võimalik üksnes lisas C loetletud aspektide osas.

7.2.9.   A- ja B-klassi rongi piiramise seadmetega veerem

Veeremi võib varustada nii A- kui ka B-klassi seadmetega, et seda oleks võimalik kasutada erinevatel liinidel. B-klassi süsteeme võib rakendada järgmiselt:

—	kasutades STMi, mis ühendatakse ERTMS-seadmetega (“väline STM”), või

—	integreerida ERTMS/ETCS-seadmetesse.

B-klassi süsteemi võib rakendada ka eraldi (või, kui tegemist on täiendamise või uuendamisega, jätta need alles), kui tegemist on B-klassi süsteemidega, mille puhul STM ei ole veeremiomaniku seisukohalt majanduslikult mõttekas. Kui aga STMi ei kasutata, peab raudtee-ettevõtja tagama, et ülemineku puudumine (ETCSi poolne raudteeäärsete A-klassi ja B-klassi süsteemide vaheliste üleminekute haldamine) lahendatakse nõuetekohaselt. Liikmesriik võib sellealased nõuded kanda infrastruktuuriregistrisse.

Sõites liinil, mis on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemidega, võivad B-klassi süsteemid olla A-klassi süsteemide varusüsteemideks, kui rong on varustatud nii A- kui ka B-klassi süsteemiga. See ei tohi aga olla koostalitlusvõimega seotud nõue, samuti ei kehti see GSM-Ri suhtes.

7.2.10.   Veeremiregistrid

Veeremiregistrist peab olema võimalik saada lisa C nõuetele vastavaid andmeid.

Kui juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi ning teiste allsüsteemide vaheliste mõningate liidestega seotud KTK nõuded paigaldamise hetkel puuduvad (nt rongituvastussüsteemi ja veeremi elektromagnetiline ühilduvus, ilmastikutingimused ja füüsilised tingimused, milles rong võib töötada, rongi tehnilised parameetrid, nagu rongi pikkus, rongi maksimaalne telgede vahe, rongi esimese ja viimase vaguni nina pikkus, pidurdusnäitajad), sätestatakse vastavad näitajad ja kohaldatavad standardid veeremiregistrites. See on võimalik üksnes lisas C loetletud aspektide osas.

Märkus. Konkreetse liini iga juhtkäskude allsüsteemi rakenduse kohta on lisas C ette nähtud rongisiseste seadmete nõuded, mis tuleb kanda infrastruktuuriregistrisse koos märkega, kas tegemist on kohustuslike või valikuliste funktsioonidega, ning märkida ära rongi koosseisuga seotud piirangud.

7.3.   Valikuliste funktsioonide nõudmise tingimused

Raudteeäärse juhtseadmete koostu ning selle ja teiste allsüsteemide vaheliste liideste omadustest tulenevalt võivad mõningad ERTMS-/ETCS- ja GSM-R-funktsioonid, mis ei ole kohustuslikud, olla mõningates rakendustes oluliste nõuete täitmiseks vajalikud.

Riiklike või valikuliste funktsioonide kasutamine raudteeäärsetes seadmetes ei tohi takistada selliste rongide sisenemist infrastruktuuri, mis vastavad üksnes rongisisese A-klassi süsteemi kohustuslikele nõuetele, välja arvatud järgmiste valikuliste rongisiseste funktsioonide osas:

—	ETCSi 3. taseme raudteeäärse rakenduse puhul on nõutav rongisisene rongi terviklikkuse kontrollsüsteem;

—	ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse puhul, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav vastav rongisisene sõidusignaalide uuendamise funktsioon, kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides);

—	kui ETCSi tööks on vajalik andmeedastus raadioside teel, peavad GSM-Ri andmeedastusteenused vastama ETCSi andmeedastusnõuetele;

—	K-liidese rakendamiseks võib olla vajalik rongisisene koost, mille hulka kuulub KERi STM.

—	rakendatava raudteeäärse GSM-Ri valvsusfunktsiooni puhul on vajalik punktis 4.3.2.11 kirjeldatud rongisisene valvsusfunktsioon.

7.4.   Muudatuste juhtimine

Agentuur vastutab KTKde läbivaatamise ja ajakohastamise eest ning soovituste tegemise eest direktiivi 96/48/EÜ artiklis 21 nimetatud komiteele, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või sotsiaalseid nõudeid.

Sel eesmärgil kehtestas Euroopa Raudteeagentuur ERTMSi süsteemihaldurina ning koostöös sektori esindajatega läbipaistva menetluse süsteemimuudatuste juhtimiseks.

See menetlus võtab arvesse kõigi tehniliste lahenduste arvestuslikud kulud ja tulud ning tagab järjestikuste versioonide tagasiühilduvuse. See menetlus on sätestatud dokumendis “ERTMSi muudatuste juhtimine” ning seda ajakohastab vastavalt vajadusele Euroopa Raudteeagentuur.

7.5.   Erijuhtumid

7.5.1.   Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse: sätteid kohaldatakse püsivalt (P-juhtum) või ajutiselt (A-juhtum). Ajutise kohaldamise juhtudel soovitatakse asjaomastel liikmesriikidel täita vastava allsüsteemi nõuded kas aastaks 2010 (A1-juhtum), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsusega 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta), või aastaks 2020 (A2-juhtum).

Käesolevas KTKs käsitatakse A3-juhtumitena neid ajutisi juhtumeid, mis esinevad veel pärast aastat 2020.

7.5.2.   Erijuhtumite loend

7.5.2.1.   Iga konkreetse juhtumi kategooria on sätestatud lisa A 1. liites.

Nr	Erijuhtum	Põhjendus	Ajaline kehtivus
1	Saksamaal kasutatavate veeremiüksuste teljevahe ja ratta läbimõõdu suhe on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.5.	Olemasolevad teljeloendusseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse.	P
2	Poolas ja Belgias kasutatavate veeremiüksuste maksimaalne esiülend (nina) on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.6.	Olemasolevate rööpaahelaseadmete paigutus.	A3
3	Saksamaal kasutatavate veeremiüksuste esimese 5 telje miinimumvahed on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.7.	Kohaldatakse ülesõidukohtadega liinidel vastavalt infrastruktuuriregistrile.	A3
4	Prantsusmaa ja Belgia kiirliinidel (ainult TEN L1) kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu esimese ja viimase telje miinimumkaugus on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.8.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse.	Prantsusmaa A3 Belgia A3
5	Belgias (v.a TEN L1 kiirliinidel) kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu esimese ja viimase telje miinimumkaugus on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.1.9.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse.	A3
6	Prantsusmaal kasutatavate veeremiüksuste rataste miinimumläbimõõt on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.2.2.	Olemasolevad teljeloendusseadmed võimaldavad registreerida madalama äärikukõrgusega rattaid (positiivne erijuhtum veeremi jaoks).	A3
7	Leedus kasutatavate veeremiüksuste ääriku miinimumkõrgus on sätestatud lisa A 1. liite punktis 2.2.4.	Olemasolevad teljeloendusseadmed võimaldavad registreerida madalama äärikukõrgusega rattaid (positiivne erijuhtum veeremi jaoks).	A3
8	Saksamaal, Austrias ja Belgias teatavatel liinidel kasutatavate veeremiüksuste minimaalne teljekoormus on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.1.3.	Saksamaa Teatavate rööpaahelate šuntimiseks vajalik minimaalne teljekoormus on kehtestatud EBA (Eisenbahn-Bundesamt) nõudega ning kehtib mõnedel Saksamaa peamistel liinidel endise Saksa DV alal (Deutsche Reichsbahn), kus on infrastruktuuriregistri kohaselt kasutuses 42 Hz ja 100 Hz rööpaahelad. Uuendamine ei ole lubatud.	A3
		Belgia Minimaalne teljekoormus kõikidel Belgia liinidel (v.a kiirraudteeliinid vastavalt erijuhtumi puhul kirjeldatule) on 5 t. Nimetatud minimaalne koormus on nõutav: 1) tavaraudteevõrgus kasutatavate rööpaahelate šuntimiseks: eelkõige 50 Hz rööpaahelad ja elektriliste ühendustega rööpaahelad; 2) to activate properly some kinds of treadle working with the weight of axles. In Belgium, treadles are used in combination with track circuits to release itineraries. No renewal.
		Austria: Minimum axle load necessary to shunt certain track circuits is determined in a requirement for safefunction, relevant on some main lines in Austria with 100 Hz track circuits according to theinfrastructure register. No renewal.
9	Prantsusmaa TEN kiirliinidel ja Belgia TEN L1 kiirliinidel kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu miinimummass on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.1.4.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed	Prantsusmaa A3 Belgia A3
10	Belgias (v.a TEN L1 kiirliinidel) kasutatava veeremiüksuse või rongikoosseisu miinimummass on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.1.5.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed	A3
11	Saksamaal ja Poolas kasutatavate veeremiüksuste minimaalne metallimass ja heakskiitmise tingimused on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.3.1.	Kohaldatakse detektorühendustega ülesõidukohtadega liinidel vastavalt infrastruktuuriregistrile.	Saksamaa P Poola P
12	Poolas kasutatavate veeremiüksuste rattapaari veerepindade maksimaalne reaktants on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.5.2.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed	A3
13	Prantsusmaal kasutatavate veeremiüksuste rattapaari veerepindade maksimaalne reaktants on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.5.3.	Olemasolevad rööpaahelaseadmed	A3
14	Madalmaades kasutatava veeremiüksuse täiendavad šuntimisnõuded on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.5.4.	Olemasolevad madalpinge-rööpaahelaseadmed, kantud infrastruktuuriregistrisse.	A3
15	Belgias kasutatavate veeremiüksuste pantograafi ja ratta minimaalne impedants on sätestatud lisa A 1. liite punktis 3.6.1.	Olemasolevad B-klassi seadmed	A3
16	Täiendavad liivatamise nõuded Ühendkuningriigi kohta on sätestatud lisa A 1. liite punktis 4.1.3.	Kehtiv üksnes tavaraudtee puhul.	A3
17	Saksamaal kasutatava juhtveeremi esimesel kandevankril ei ole lubatud magnetpidur ja pöörisvoolpidur, nagu on sätestatud lisa A 1. liite punktis 5.2.3.	Kohaldatakse ülesõidukohtadega liinidel vastavalt infrastruktuuriregistrile.	A3

7.5.2.2.   Kreeka erijuhtum

Kategooria “A1” – ajutine: kuni 1 000 mm rööpmevahega teedel kasutatav veerem ja kuni 1 000 mm rööpmevahega liinid.

Neil liinidel kohaldatakse riiklikke norme.

7.5.2.3.   Balti riikide (üksnes Läti, Leedu ja Eesti tavaraudteesüsteem) erijuhtum

Kategooria A2 – 1520 mm rööpmevahega liinide puhul on olemasolevate B-klassi seadmete funktsionaalne ja tehniline täiendamine lubatud, kui seda peetakse vajalikuks, et võimaldada Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene raudtee-ettevõtjate vedurite kasutamist. 1520 mm rööpmevahega liinidel liikuvate vedurite ja rongide puhul kasutavate olemasolevate B-klassi seadmete funktsionaalne ja tehniline täiendamine on lubatud, kui seda peetakse vajalikuks, et võimaldada Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene raudtee-ettevõtjate vedurite kasutamist.

7.6.   Üleminekusätted

Käesoleva KTK lisas G viidatud avatud punkte käsitletakse läbivaatamise käigus.

---

(1)  Halvenenud tingimused: selline töörežiim vigade esinemise korral, millega on arvestatud juhtkäskude allsüsteemi projekteerimisel.

(2)  ERTMS/ETCS 3. taseme ohutusnõuded kehtestatakse edaspidi.

(3)  St välise STMi tasuvust ei ole võimalik tehniliselt tagada või B-klassi süsteemide intellektuaalomandi õiguste kuuluvusega seotud aspektid takistavad STM-toote kiiret väljatöötamist.

(4)  31. detsember 2007.

(5)  Funktsiooni klassifikatsioon: vt punkt 4.