02015R2365 — ET — 01.11.2019 — 002.002

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2365, 25. november 2015, mis käsitleb ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 337 23.12.2015, lk 1)

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 316, 6.12.2019, lk  114 (2015/2365)

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2365,

25. november 2015,

mis käsitleb ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

I

PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse normid ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ ja uuesti kasutamise läbipaistvuse kohta.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse:

2.  Artikleid 4 ja 15 ei kohaldata

3.  Artiklit 4 ei kohaldata tehingutele, mille vastaspool on EKPSi liige.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 2 esitatud loetelu.

Selleks ja enne niisuguste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab keskpankade ning selliste ametiasutuste, mille ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või mis on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse, rahvusvahelist kohtlemist.

Kõnealune aruanne sisaldab võrdlevat analüüsi keskpankade ja kõnealuste ametiasutuste käsitlemise kohta mitmete kolmandate riikide õigusraamistikus. Tingimusel, et aruandes jõutakse – eelkõige võrdleva analüüsi ja võimaliku mõju põhjal – järeldusele, et nende kolmandate riikide keskpankade ja ametiasutuste kui rahapoliitikat teostavate asutuste vabastamine artikli 15 kohaldamisest on vajalik, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti ja lisab nad käesoleva artikli lõikes 2 esitatud loetellu.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„kauplemisteabehoidla” – juriidiline isik, kes keskselt kogub ja säilitab ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ andmeid;

2)	„vastaspool” – finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool;

3)

„finantssektori vastaspool” – a)  kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL ( 1 ) tegevusloa saanud investeerimisühing; b)  kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL ( 2 ) või määrusega (EL) nr 1024/2013 tegevusloa saanud krediidiasutus; c)  kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ ( 3 ) tegevusloa saanud kindlustusandja või edasikindlustusandja; d)  kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ tegevusloa saanud eurofond ja, kui see on asjakohane, selle valitseja; e)  kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate valitsetav alternatiivne investeerimisfond; f)  kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/41/EÜ ( 4 ) tegevusloa saanud või registreeritud tööandjapensioni kogumisasutus; g)  kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 tegevusloa saanud keskne vastaspool; h)  kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 ( 5 ) tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium; i)  kolmanda riigi üksus, kes peaks taotlema tegevusluba või end registreerima punktides a–h osutatud seadusandlike aktide kohaselt, kui ta oleks asutatud liidus;

4)	„finantssektoriväline vastaspool” – ettevõtja, mis on asutatud liidus või kolmandas riigis, välja arvatud punktis 3 osutatud ettevõtjad;

5)	„asutatud” – a)  füüsilisest isikust vastaspoole puhul tema peakontor; b)  juriidilisest isikust vastaspoole puhul tema registrijärgne asukoht; c)  kui siseriikliku õiguse alusel puudub vastaspoolel registrijärgne asukoht, siis tema peakontor;

6)	„filiaal” – peakontorist erinev muu tegevuskoht, mis on vastaspoole osa, kuid ei ole juriidiline isik;

7)

„väärtpaberite või kauba laenuks andmine” või „väärtpaberite või kauba laenuks võtmine” – tehing, mille raames vastaspool kannab üle väärtpaberid või kauba, tingimusel et laenuks võtja kohustub tagastama samaväärsed väärtpaberid või kauba teataval kuupäeval tulevikus või siis, kui ülekandja seda nõuab; nimetatud tehingut käsitatakse väärtpaberite või kauba laenuks andmisena väärtpaberid või kauba üle kandnud vastaspoole seisukohast ning väärtpaberite või kauba laenuks võtmisena selle vastaspoole seisukohast, kellele need üle kanti;

8)

„ostu-tagasimüügi tehing” või „müügi-tagasiostu tehing” – tehing, mille alusel vastaspool ostab või müüb väärtpabereid, kaupu või tagatud õigusi, mis annavad omandiõiguse väärtpaberitele või kaupadele, ning nõustub vastavalt müüma või ostma kindlaksmääratud kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi sama kirjeldusega väärtpaberid, kaubad või tagatud õigused, kusjuures väärtpabereid, kaupu või tagatud õigusi ostvale poolele on see ostu-tagasimüügi tehing ja neid müüvale vastaspoolele müügi-tagasiostu tehing ning selliseid ostu-tagasimüügi ja müügi-tagasiostu tehinguid ei reguleerita repo- ega pöördrepolepingutega punkti 9 tähenduses;

9)

„repotehing” – tehing, mida reguleeritakse lepinguga, mille alusel vastaspool võõrandab väärtpaberid, kaubad või tagatud õigused, mis annavad omandiõiguse väärtpaberitele või kaubale, kui kõnealuse tagatise on andnud tunnustatud börs, kellel on õigus nendele väärtpaberitele või kaubale, ja kõnealuse lepinguga ei ole vastaspoolel lubatud võõrandada ega pantida väärtpabereid ega kaupu korraga rohkem kui ühele vastaspoolele ja talle on pandud siduv kohustus need või samalaadsed asendusväärtpaberid või -kaubad võõrandaja määratud või määrataval kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi osta; kusjuures väärtpabereid või kaupu müüvale vastaspoolele on see repoleping ja neid ostvale vastaspoolele pöördrepoleping;

10)	„võimenduslaenu tehing” – tehing, mille puhul vastaspool annab laenu seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või kauplemisega, ent see ei hõlma muid laene, mille tagatiseks on väärtpaberid;

11)	„ ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehing  ◄ ” – a)  repotehing, b)  väärtpaberite või kauba laenuks andmine ja väärtpaberite või kauba laenuks võtmine, c)  ostu- ja tagasimüügi tehing või müügi- ja tagasiostu tehing, d)  võimenduslaenu tehing;

12)

„uuesti kasutamine” – tagatiskokkuleppe alusel saadud finantsinstrumentide oma nimel ja oma arvel või teise vastaspoole, sealhulgas mis tahes füüsilise isiku arvel kasutamine tagatise saanud vastaspoole poolt; selline kasutamine tähendab omandiõiguse üleminekut või kasutusõiguse kasutamist kooskõlas direktiivi 2002/47/EÜ artikliga 5, kuid ei hõlma finantsinstrumendi realiseerimist tagatise andnud vastaspoole poolt lepingulise kohustuse täitmata jätmise korral;

13)	„omandiõiguse üleminekul põhinev tagatiskokkulepe” – vastaspoolte vahel mis tahes kohustuse tagamiseks sõlmitud omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe, nagu see on määratletud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b;

14)	„pandiõigusel põhinev tagatiskokkulepe” – vastaspoolte vahel mis tahes kohustuse tagamiseks sõlmitud pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe, nagu see on määratletud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis c;

15)	„tagatiskokkulepe” – omandiõiguse üleminekul põhinev tagatiskokkulepe ja pandiõigusel põhinev tagatiskokkulepe;

16)	„finantsinstrument” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrument;

17)	„kaup” – komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 ( 6 ) artikli 2 punktis 1 määratletud kaup;

18)

„kogutulu vahetustehing” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 7 määratletud tuletisinstrument, mille puhul üks vastaspool kannab teisele vastaspoolele üle tuletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi majandusliku kogutootluse, mis hõlmab intressidest ja tasudest saadud tulusid, hinnamuutuse tulemusena saadud kasumit ja kahjumit ning krediidikahjumit.

II

PEATÜKK

►C1  VÄÄRTPABERITEGA FINANTSEERIMISE TEHINGUTE ◄ LÄBIPAISTVUS

Artikkel 4

Teatamiskohustus ja kaitsemeetmed ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ puhul

1.   ►C1  Väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ vastaspooled teatavad iga nende sõlmitud ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ ning tehingu muutmise või lõpetamise üksikasjadest artikli 5 kohaselt registreeritud või artikli 19 kohaselt tunnustatud kauplemisteabehoidlale. Üksikasjadest teatatakse hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast tehingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

Esimeses lõigus sätestatud teatamiskohustust kohaldatakse selliste ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ suhtes, mis

Teise lõigu punktis a osutatud ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingutest ◄ teatatakse 190 päeva jooksul pärast artikli 33 lõike 2 punktis a osutatud asjaomast kohaldamiskuupäeva.

2.  Vastaspool, kellel on teatamiskohustus, võib ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ üksikasjadest teatamise delegeerida.

3.  Kui finantssektori vastaspool sõlmib ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ finantssektorivälise vastaspoolega, kes oma bilansipäeval ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 7 ) artikli 3 lõikes 3 sätestatud kolme kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära, vastutab finantssektori vastaspool teatamise eest mõlema vastaspoole nimel.

Kui ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ vastaspooleks on fondivalitseja valitsetav eurofond, vastutab fondivalitseja kõnealuse eurofondi teatamise eest.

Kui ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ vastaspooleks on alternatiivne investeerimisfond, vastutab alternatiivse investeerimisfondi valitseja kõnealuse alternatiivse investeerimisfondi teatamise eest.

4.  Vastaspooled säilitavad kõigi enda sõlmitud, muudetud või lõpetatud ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu lõpetamist.

5.  Kui kauplemisteabehoidla ei ole ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ üksikasjade registrisse kandmiseks kättesaadav, tagavad vastaspooled, et kõnealustest üksikasjadest teavitatakse Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) („Väärtpaberiturujärelevalve”).

Väärtpaberiturujärelevalve tagab sellisel juhul kõikidele artikli 12 lõikes 2 osutatud asjaomastele üksustele juurdepääsu kõikidele ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ üksikasjadele, mida nad vajavad oma ülesannete ja volituste täitmiseks.

6.  Kauplemisteabehoidlad ja Väärtpaberiturujärelevalve peavad käesoleva artikli alusel saadud teabe osas kinni asjaomastest konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kaitse sätetest ja täidavad määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud kohustusi, eelkõige selle artiklit 80. Käesolevas artiklis tõlgendatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 80 esinevaid viiteid selle määruse artiklile 9 ja tuletislepingutele viidetena vastavalt käesolevale artiklile ja ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingutele ◄ .

7.  Kui vastaspool teatab ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ üksikasjadest kauplemisteabehoidlale või Väärtpaberiturujärelevalvele või kui üksus teatab nendest üksikasjadest vastaspoole nimel, ei loeta seda teabe avaldamisele lepingus või õigus- või haldusnormides ette nähtud piirangute rikkumiseks.

8.  Teatamiskohustust täitev üksus, tema juhid ega töötajad ei vastuta teabe avaldamise eest.

9.  Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine ja selleks, et tagada järjepidevus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohase teatamisega ja rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditega, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSiga ja tema vajadusi arvesse võttes välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 5 osutatud teatamise üksikasjad eri liiki ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ puhul, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealuste tehniliste standardite eelnõu välja töötamisel arvesse varakogumite tehnilisi omadusi ning näeb ette võimaluse teatada asjakohasel juhul andmed positsiooni tasandi tagatise kohta.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

10.  Selleks et tagada käesoleva artikli lõike 1 kohaldamise ühetaolised tingimused ja niivõrd, kui see on võimalik, selleks et tagada järjepidevus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohase teatamisega ning vormide ühtlustamine kauplemisteabehoidlate vahel, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSiga ja tema vajadusi arvesse võttes välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata eri liiki ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ puhul kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 5 osutatud teatamise vorm ja sagedus.

Vorm sisaldab eelkõige järgmist:

Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõneluste tehniliste standardite eelnõu välja töötamisel arvesse rahvusvahelist arengut ja liidu või ülemaailmsel tasandil kokku lepitud standardeid.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

III

PEATÜKK

KAUPLEMISTEABEHOIDLA REGISTREERIMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 5

Kauplemisteabehoidla registreerimine

1.  Kauplemisteabehoidla registreeritakse artiklis 4 sätestatud eesmärgil Väärtpaberiturujärelevalve juures käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

2.  Käesoleva artikli kohaseks registreerimiseks peab kauplemisteabehoidla olema liidus asutatud juriidiline isik, kohaldama menetlusi talle artikli 4 lõike 1 alusel teatatud üksikasjade täielikkuse ja õigsuse kontrollimiseks ning vastama määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 78, 79 ja 80 sätestatud nõuetele. Käesolevas artiklis tõlgendatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 78 ja 80 esitatud viiteid kõnealuse määruse artiklile 9 viidetena käesoleva määruse artiklile 4.

3.  Kauplemisteabehoidla registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil.

4.  Registreeritud kauplemisteabehoidla peab igal ajal vastama registreerimise tingimustele. Kauplemisteabehoidla teavitab põhjendamatu viivituseta Väärtpaberiturujärelevalvet registreerimise tingimuste igast olulisest muutumisest.

5.  Kauplemisteabehoidla esitab Väärtpaberiturujärelevalvele

6.  Väärtpaberiturujärelevalve hindab 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, määrab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks kauplemisteabehoidla peab esitama täiendava teabe.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest kauplemisteabehoidlat.

7.  Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kõik üksikasjad alljärgneva kohta:

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

8.  Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 kohaldamise ühetaolised tingimused, koostab Väärtpaberiturujärelevalve rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmisi vorme:

Esimese lõigu punkti b puhul koostab Väärtpaberiturujärelevalve lihtsustatud vormi, et vältida kattuvaid menetlusi.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 6

Pädevate asutuste teavitamine ja nendega konsulteerimine enne registreerimist või registreeringu laiendamist

1.  Kui registreerimist või registreeringu laiendamist taotlev kauplemisteabehoidla on üksus, millele on andnud tegevusloa või mille on registreerinud selle liikmesriigi pädev asutus, kus kauplemisteabehoidla on asutatud, teavitab Väärtpaberiturujärelevalve põhjendamatu viivituseta kõnealust pädevat asutust ja konsulteerib temaga enne kauplemisteabehoidla registreerimist.

2.  Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomane pädev asutus vahetavad kogu teavet, mis on vajalik kauplemisteabehoidla registreerimiseks või registreeringu laiendamiseks ning järelevalve teostamiseks selle üle, kas üksus täidab tingimusi, mis on tema asutamisjärgses liikmesriigis kehtestatud registreerimiseks või tegevusloa andmiseks.

Artikkel 7

Taotluse läbivaatamine

1.  Väärtpaberiturujärelevalve vaatab registreerimistaotluse või registreeringu laiendamise taotluse läbi 40 tööpäeva jooksul alates artikli 5 lõikes 6 osutatud teavitamise kuupäevast, lähtudes sellest, kas kauplemisteabehoidla täidab käesoleva peatüki sätteid, ning võtab vastu igakülgselt põhjendatud otsuse registreerimine või registreeringu laiendamine rahuldada või sellest keelduda.

2.  Väärtpaberiturujärelevalve lõike 1 kohane otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 8

Teavitamine registreerimise või registreeringu laiendamise kohta tehtud Väärtpaberiturujärelevalve otsustest

1.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu artikli 7 lõikes 1 osutatud otsuse või tunnistab vastavalt artikli 10 lõikele 1 registreeringu kehtetuks, teavitab ta kauplemisteabehoidlat sellest viie tööpäeva jooksul, põhjendades igakülgselt oma otsust.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 6 lõikes 1 osutatud pädevat asutust oma otsusest.

2.  Väärtpaberiturujärelevalve teavitab igast lõike 1 kohaselt tehtud otsusest komisjoni.

3.  Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud kauplemisteabehoidlate loetelu. Loetelu ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul alates lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 9

Väärtpaberiturujärelevalve pädevus

1.  Määruse (EL) nr 648/2012 artiklitega 61–68, 73 ja 74 ning koostoimes nimetatud määruse I ja II lisaga Väärtpaberiturujärelevalvele antud pädevust tuleb kasutada ka käesoleva määruse kohaldamisel. Määruse (EL) nr 648/2012 I lisas osutatud viiteid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõigetele 1 ja 2 käsitatakse viidetena vastavalt käesoleva määruse artikli 12 lõigetele 1 ja 2.

2.  Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Väärtpaberiturujärelevalve volitatud isikutele määruse (EL) nr 648/2012 artiklitega 61, 62 ja 63 antud pädevust ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avalikustamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 10

Registreeringu kehtetuks tunnistamine

1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 73 kohaldamist, tunnistab Väärtpaberiturujärelevalve kauplemisteabehoidla registreeringu kehtetuks, kui kauplemisteabehoidla

2.  Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomast pädevat asutust oma otsusest tunnistada kauplemisteabehoidla registreerimine kehtetuks.

3.  Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomane kauplemisteabehoidla teenuseid osutab ja tegutseb, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda Väärtpaberiturujärelevalve l kontrollida, kas asjaomase kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab, et ta ei tunnista asjaomase kauplemisteabehoidla registreeringut kehtetuks, põhjendab ta igakülgselt oma otsust.

4.  Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud pädeva asutusena käsitatakse käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktide a ja b kohaselt määratud asutust.

Artikkel 11

Järelevalvetasud

1.  Väärtpaberiturujärelevalve võtab kauplemisteabehoidlatelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele. Need tasud peavad olema proportsionaalsed asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ja katma täielikult Väärtpaberiturujärelevalve kulutused, mis on vajalikud kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, tunnustamiseks ja järelevalveks ning kõigi kulutuste hüvitamiseks, mida pädevad asutused võivad kanda seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 1. Kui käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 viidatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 74, käsitatakse viiteid nimetatud määruse artikli 72 lõikele 3 viidetena käesoleva artikli lõikele 2.

Kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotise 1. peatüki kohaselt, kohandatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tasusid üksnes selleks, et kajastada täiendavaid kulutusi, mis on vajalikud kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, tunnustamiseks ja järelevalveks vastavalt käesolevale määrusele.

2.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 30, et veelgi täpsustada tasu liike ja seda, mille eest tasu makstakse, samuti tasude summasid ja nende maksmise korda.

Artikkel 12

Kauplemisteabehoidlas hoitavate andmete läbipaistvus ja kättesaadavus

1.  Kauplemisteabehoidla avaldab korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil agregeeritud positsioonid talle teatatud ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ liikide lõikes.

2.  Kauplemisteabehoidla kogub ja säilitab üksikasju ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ kohta ning tagab, et järgmistel üksustel on vahetu ja viivitamatu juurdepääs kõnealustele üksikasjadele, mis võimaldab neil täita oma vastavaid ülesandeid ja volitusi:

3.  Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSiga ja lõikes 2 osutatud asutuste vajadusi arvesse võttes välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse

Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga tagatakse, et lõike 1 kohaselt avaldatud teabe põhjal ei oleks võimalik ühegi ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ pooli tuvastada.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

IV

PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS INVESTORITE JAOKS

Artikkel 13

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate läbipaistvus perioodilistes aruannetes

1.  Eurofondide valitsejad, äriühinguna asutatud eurofondid ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad teavitavad investoreid sellest, kuidas nad kasutavad ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehinguid ◄ ja kogutulu vahetustehinguid järgmisel viisil:

2.   ►C1  Väärtpaberitega finantseerimise tehinguid ◄ ja kogutulu vahetustehinguid käsitlev teave hõlmab lisa A jaos esitatud andmeid.

3.  Selleks et tagada teabe ühetaoline avalikustamine ja võtta arvesse ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ ja kogutulu vahetustehingute eri liikide eripära võib Väärtpaberiturujärelevalve direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaseid kehtivaid nõudeid ning turutavade arengut arvesse võttes koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse täiendavalt lisa A jao sisu.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 14

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja läbipaistvus lepingueelsetes dokumentides

1.  Direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud eurofondi prospektis ja direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõigetes 1 ja 3 osutatud alternatiivsete investeerimisfondide valitseja poolt investoritele avaldatavas teabes täpsustatakse seda, milliseid ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehinguid ◄ ja kogutulu vahetustehinguid on vastavalt kas eurofondi valitsejal või äriühinguna asutatud eurofondil ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejal lubatud kasutada, ning sinna lisatakse selge märkus selle kohta, et kasutatakse selliseid tehinguid.

2.  Lõikes 1 osutatud prospekt ja investoritele avaldatav teave peab hõlmama lisa B jaos esitatud andmeid.

3.  Selleks et võtta arvesse turutavade arengut või tagada teabe ühetaoline avalikustamine võib Väärtpaberiturujärelevalve direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaseid kehtivaid nõudeid arvesse võttes koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse täiendavalt lisa B jao sisu.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel arvesse vajadust jätta piisav ajavaru enne nende kohaldamist.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

V

PEATÜKK

UUESTI KASUTAMISE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 15

Tagatiskokkuleppe alusel saadud finantsinstrumentide uuesti kasutamine

1.  Vastaspoolel on õigus uuesti kasutada tagatisena saadud finantsinstrumente, kui täidetud on vähemalt mõlemad järgmised tingimused:

Esimese lõigu punktis a sätestatud asjaoludel tuleb tagatise andnud vastaspoolt teavitada kirjalikult vähemalt riskidest ja tagajärgedest, mis võivad realiseeruda tagatise saanud vastaspoole lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral.

2.  Vastaspool võib kasutada oma uuesti kasutamise õigust, kui täidetud on vähemalt mõlemad järgmised tingimused:

Erandina esimese lõigu punktist b, kui tagatiskokkuleppe vastaspool on asutatud kolmandas riigis ja tagatise andnud vastaspoole konto on avatud kolmandas riigis ja selle suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, tõendatakse uuesti kasutamist kas ülekandega tagatise andnud vastaspoole kontolt või muul asjakohasel viisil.

3.  Käesolev artikkel ei piira rangemate valdkondlike õigusaktide, eelkõige direktiivide 2009/65/EÜ ja 2014/65/EL ning selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mille eesmärk on tagada tagatise andnud vastaspoolele ulatuslikum kaitse.

4.  Käesolev artikkel ei mõjuta tehingu kehtivust või õiguslikke tagajärgi käsitlevat siseriiklikku õigust.

VI

PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 16

Pädevate asutuste määramine ja nende volitused

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel on pädevad asutused järgmised:

2.  Pädevad asutused teostavad neile lõikes 1 osutatud sätetega antud volitusi ja järelevalvet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise üle.

3.  Käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d osutatud pädevad asutused teostavad järelevalvet nende territooriumil asutatud eurofondide valitsejate, äriühinguna asutatud eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate üle, et teha kindlaks, et kõnealused fondid ei kasuta ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehinguid ◄ ja kogutulu vahetustehinguid, välja arvatud juhul, kui nad täidavad artiklites 13 ja 14 sätestatud tingimusi.

Artikkel 17

Pädevate asutuste vaheline koostöö

1.  Artiklis 16 osutatud pädevad asutused ja Väärtpaberiturujärelevalve teevad tihedat koostööd ja vahetavad teavet käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemise ja heastamise eesmärgil.

2.  Pädev asutus võib keelduda lõike 1 kohase koostöö- või teabevahetustaotluse korral tegutsemast üksnes ühel järgmisel erandjuhul:

Sellise keeldumise korral teavitab pädev asutus vastavalt taotlevat asutust ja Väärtpaberiturujärelevalvet, esitades võimalikult üksikasjaliku teabe.

3.  Artikli 12 lõikes 2 osutatud üksused ja EKPSi asjaomased liikmed teevad tihedat koostööd käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.

Tihe koostöö on konfidentsiaalne ja seda tehakse asjaomastelt pädevatelt asutustelt põhjendatud taotluse saamise korral ning ainult sel eesmärgil, et need asutused saaksid täita oma asjaomaseid ülesandeid.

Olenemata esimesest ja teisest lõigust, võivad EKPSi liikmed keelduda teabe andmisest, kui nad on teinud tehinguid oma ülesannete täitmisel rahaasutustena.

Kolmandas lõigus osutatud keeldumise korral teavitab EKPSi asjaomane liige taotlevat asutust keeldumisest ja põhjendab seda.

Artikkel 18

Ametisaladus

1.  Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtivad lõigetes 2 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimused.

2.  Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud artikli 12 lõikes 2 osutatud üksuste või artiklis 16 osutatud pädevate asutuste heaks, Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve või Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve heaks või pädevatelt asutustelt või Väärtpaberiturujärelevalvelt, Pangandusjärelevalvelt või Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt juhtnööre saanud audiitorite ja ekspertide heaks. Ilma et see piiraks liikmesriigi kriminaal- või maksuõiguse ja käesoleva määruse kohaldamist, ei avalda need isikud mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad on saanud oma ülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või sellises koondvormis, mille põhjal üksikuid vastaspooli, kauplemisteabehoidlaid ega muid isikuid ei saa identifitseerida.

3.  Ilma et see piiraks liikmesriigi kriminaal- või maksuõiguse kohaldamist, võivad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused, Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve ja Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning muud asutused ja füüsilised või juriidilised isikud kui pädevad asutused kasutada seda teavet üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks; pädevad asutused võivad seda kasutada oma ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaldamisalas ning muud asutused ja füüsilised või juriidilised isikud sel eesmärgil, milleks kõnealune teave neile esitati, ja/või haldus- või kohtumenetluse raames, mis on konkreetselt seotud kõnealuste ülesannete täitmisega. Kui Väärtpaberiturujärelevalve, Pangandusjärelevalve, Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, pädev asutus või muu asutus või isik, kes annab teavet, on sellega nõus, võib kõneluse teabe saanud asutus kasutada seda muudel mitteärilistel eesmärkidel.

4.  Lõiked 2 ja 3 ei takista Väärtpaberiturujärelevalvet, Pangandusjärelevalvet, Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet, pädevaid asutusi ega asjaomaseid keskpanku vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet kooskõlas käesoleva määruse ja muude õigusaktidega, mida kohaldatakse investeerimisühingute, krediidiasutuste, pensionifondide, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate, kindlustusandjate, reguleeritud turgude või turukorraldajate suhtes, või muul juhul teabe edastanud pädeva asutuse või muu asutuse või füüsilise või juriidilise isiku nõusolekul.

5.  Lõiked 2 ja 3 ei takista pädevaid asutusi vahetamast või edastamast kooskõlas siseriikliku õigusega konfidentsiaalset teavet, mis ei ole saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

VII

PEATÜKK

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 19

Kauplemisteabehoidlate samaväärsus ja tunnustamine

1.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktis täpsustatakse samuti need asjaomased kolmanda riigi asutused, kellel on õigus juurde pääseda liidus asutatud kauplemisteabehoidlates hoitavale ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehinguid ◄ käsitlevale teabele.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Juhul kui kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlate suhtes ei kohaldata kõnealuse kolmanda riigi õiguse kohaselt õiguslikult siduvat ja nende suhtes täitmisele pööratavat kohustust anda artikli 12 lõikes 2 osutatud üksustele otsene ja kohene juurdepääs teabele, esitab komisjon nõukogule soovitused pidada asjaomase kolmanda riigiga läbirääkimisi sellise rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, mis käsitleb vastastikust juurdepääsu kõnealuses kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidlates hoitavale ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehinguid ◄ käsitlevale teabele ning sellise teabe vahetamist, selleks et oleks tagatud kõigi artikli 12 lõikes 2 osutatud üksuste otsene ja kohene juurdepääs kogu teabele, mida neil on vaja oma ülesannete täitmiseks.

3.  Artikli 4 kohaldamisel võib kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidla osutada teenuseid ja suunata oma tegevusi liidus asutatud üksustele üksnes pärast seda, kui Väärtpaberiturujärelevalve on teda käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõuete kohaselt tunnustanud.

4.  Lõikes 3 osutatud kauplemisteabehoidla esitab Väärtpaberiturujärelevalvele ühe järgmise taotluse

5.  Lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse koos kogu vajaliku teabega, sealhulgas vähemalt teabega, mis on vajalik selle kindlakstegemiseks, et kauplemisteabehoidlale on antud tegevusluba ja tema üle teostatakse tõhusat järelevalvet kõigile järgmistele kriteeriumitele vastavas kolmandas riigis:

Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab isikuandmete edastamisel kolmandale riigile määrust (EÜ) nr 45/2001.

6.  Väärtpaberiturujärelevalve hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik. Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et taotlus ei ole täielik, määrab ta tähtaja, milleks tunnustamist taotlev kauplemisteabehoidla peab esitama täiendava teabe.

7.  Väärtpaberiturujärelevalve teavitab 180 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest tunnustamist taotlevat kauplemisteabehoidlat kirjalikult kas tunnustamisest või sellest keeldumisest, põhjendades igakülgselt oma otsust.

8.  Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva artikli kohaselt tunnustatud kauplemisteabehoidlate loetelu.

Artikkel 20

Asutustevaheline kaudne juurdepääs teabele

Väärtpaberiturujärelevalve võib leppida kolmandate riikide asjaomaste asutustega kokku koostöökorra, mis reguleerib ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehinguid ◄ käsitleva teabe, mille liidu kauplemisteabehoidlad teevad artikli 12 lõike 2 kohaselt kättesaadavaks Väärtpaberiturujärelevalvele, ja kolmandate riikide asutuste kogutava ja säilitatava ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehinguid ◄ käsitleva teabe vastastikust vahetamist, mida need asutused vajavad oma ülesannete ja volituste täitmiseks, tingimusel et on olemas ametisaladuse hoidmise nõuded, sealhulgas sellise ärisaladuse kaitse, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega.

Artikkel 21

Tehingutest teatamise samaväärsus

1.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted

2.  Kui komisjon on võtnud vastu käesoleva määruse lõikes 1 osutatud samaväärsust kinnitava rakendusakti, loetakse artiklis 4 sätestatud nõuded täidetuks juhul, kui vähemalt üks vastaspooltest, kes sõlmib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva tehingu, on asutatud asjaomases kolmandas riigis ning vastaspooled täidavad selle tehingu osas asjaomase kolmanda riigi asjakohaseid nõudeid.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon jälgib koostöös Väärtpaberiturujärelevalvega seda, kas kolmandad riigid, kelle kohta on samaväärsust kinnitav rakendusakt vastu võetud, rakendavad artiklis 4 sätestatud nõuetega samaväärseid nõudeid ka tegelikult, ning annab sellest korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui aruandest ilmneb, et kolmanda riigi asutused rakendavad samaväärseid nõudeid puudulikult või ebajärjekindlalt, kaalub komisjon 30 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist, kas tunnistada asjaomase kolmanda riigi õigusraamistikule antud samaväärsustunnustus kehtetuks.

VIII

PEATÜKK

HALDUSKARISTUSED JA MUUD HALDUSMEETMED

Artikkel 22

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1.  Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist ning liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse määrata halduskaristusi ja kohaldada muid haldusmeetmeid vähemalt artiklite 4 ja 15 rikkumise korral.

Kui esimeses lõigus osutatud sätteid kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele õiguse määrata õigusrikkumise korral liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustel karistusi juhtorgani liikmetele ja muudele üksikisikutele, kes liikmesriigi õiguses sätestatud korras õigusrikkumise eest vastutavad.

2.  Lõike 1 kohaldamise eesmärgil kohaldatavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3.  Kui liikmesriigid on otsustanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 näha nimetatud lõikes osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, tagavad nad, et võetud on asjakohased meetmed, mis annavad pädevatele asutustele kõik vajalikud õigused teha nende jurisdiktsioonis koostööd õigusasutuste, süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste või kriminaalõigusasutustega, et saada konkreetset teavet artiklite 4 ja 15 võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimiste või -menetluste kohta, ja edastada seda teavet teistele pädevatele asutustele ja Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustust teha käesoleva määruse kohaldamisel üksteisega ja asjakohasel juhul Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd.

Pädevad asutused võivad teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutustega seoses oma karistuste määramise õiguse kasutamisega.

Pädevad asutused võivad teha teiste liikmesriikide pädevate asutustega koostööd ka selleks, et hõlbustada rahaliste karistuste täitmisele pööramist.

4.  Liikmesriigid annavad pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse kohaldada lõikes 1 osutatud õigusrikkumiste korral vähemalt järgmiseid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

Esimese lõigu punkti g alapunktide i ja ii kohaldamisel, kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama direktiivi 2013/34/EL kohaselt konsolideeritud finantsaruandeid, vastab asjaomane aastane kogukäive asjaomase raamatupidamiskorra kohasele aastasele kogukäibele või sellele vastavale tululiigile viimase kättesaadava, kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgani poolt heaks kiidetud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.

Liikmesriigid võivad lisaks käesolevas lõikes osutatud õigustele anda pädevatele asutustele täiendavaid õigusi. Liikmesriigid võivad ka ette näha muud laadi ja rangemaid karistusi, kui on sätestatud käesolevas lõikes.

5.  Artikli 4 rikkumine ei mõjuta ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ tingimuste kehtivust ega poolte võimalusi neid tingimusi täitmisele pöörata. Artikli 4 rikkumine ei anna õigust nõuda ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ poolelt hüvitist.

6.  Liikmesriigid võivad otsustada jätta lõikes 1 osutatud halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad]igusnormid sätestamata, kui kõnealuses lõikes osutatud õigusrikkumiste puhul on enne 13. jaanuari 2018 siseriiklikus õiguses kriminaalkaristused juba ette nähtud. Kui liikmesriigid otsustavad jätta halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad normid sätestamata, teavitavad nad üksikasjalikult Väärtpaberiturujärelevalvet oma asjakohastest kriminaalõiguse normidest.

7.  Liikmesriigid teavitavad lõigete 1, 3 ja 4 kohastest õigusnormidest komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet 13. juuliks 2017. Nad teavitavad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist õigusnormide hilisematest muudatustest.

Artikkel 23

Halduskaristuste ja muude haldusmeetmete määramine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad halduskaristuse või muu haldusmeetme liigi ja ulatuse määramisel arvesse kõiki kohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

Pädevad asutused võivad halduskaristuse või muu haldusmeetme liigi ja ulatuse määramisel võtta peale esimeses lõigus osutatud asjaolude arvesse täiendavaid asjaolusid.

Artikkel 24

Õigusrikkumistest teatamine

1.  Pädevad asutused kehtestavad tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad teatada teistele pädevatele asutustele artiklite 4 ja 15 tegelikest või võimalikest rikkumistest.

2.  Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

3.  Vastaspooltel on kehtestatud asjakohane sisekord, mille kohaselt nende töötajad teatavad artiklite 4 ja 15 rikkumisest.

Artikkel 25

Teabevahetus Väärtpaberiturujärelevalvega

1.  Pädevad asutused esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele igal aastal koond- ja üksikasjaliku teabe kõigi halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohta, mida nad on kohaldanud artikli 22 kohaselt. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab koondteabe aastaaruandes.

2.  Kui liikmesriigid on otsustanud näha artiklis 22 osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused Väärtpaberiturujärelevalvele igal aastal anonüümsed koondandmed kõigi korraldatud kriminaaluurimiste ja mõistetud kriminaalkaristuste kohta. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab mõistetud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes.

3.  Kui pädev asutus on avalikustanud halduskaristuse või muu haldusmeetme või kriminaalkaristuse üldsusele, edastab ta selle teabe samal ajal ka Väärtpaberiturujärelevalvele.

4.  Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 13. jaanuariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 26

Otsuste avaldamine

1.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused avaldavad artikli 4 või 15 rikkumise eest halduskaristuse või muu haldusmeetme kohaldamise kohta tehtud kõik otsused oma veebisaidil viivitamata pärast seda, kui isikule, kelle kohta otsus on tehtud, on otsusest teada antud.

2.  Lõike 1 kohaselt avaldatavas teabes täpsustatakse vähemalt rikkumise liik ja laad ning isik, kelle kohta otsus on tehtud.

3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata otsuste puhul, millega kohaldatakse uurimislikku laadi meetmeid.

Kui pädev asutus leiab pärast iga üksikjuhtumi eraldi hindamist, et sellise juriidilise isiku identiteeti, kelle kohta otsus on tehtud, või füüsilise isiku isikuandmeid avaldada oleks ebaproportsionaalne, või kui selline avaldamine seaks ohtu käimasoleva uurimise või finantsturgude stabiilsuse, teeb ta üht järgnevast:

4.  Juhul kui otsuse saab liikmesriigi kohtule või haldus- või muule asutusele edasi kaevata, avaldavad pädevad asutused oma veebisaidil viivitamata ka selle teabe ja hilisema teabe edasikaebuse tulemuste kohta. Samuti avaldatakse teave iga otsuse kohta, millega tühistatakse edasikaevatud otsus.

5.  Pädevad asutused teavitavad Väärtpaberiturujärelevalvet kõikidest määratud, kuid lõike 3 punkti c kohaselt avaldamata halduskaristustest ja kohaldatud muudest haldusmeetmetest, sealhulgas nende peale esitatud kaebustest ja kaebuste lahendamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse mõistetud kriminaalkaristustest ja nendega seotud lõplikest otsustest ning et nad esitavad kõnealuse teabe Väärtpaberiturujärelevalvele. Väärtpaberiturujärelevalve peab talle teatatud halduskaristuste, muude haldusmeetmete ja kriminaalkaristuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste antud teabe põhjal.

6.  Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud mis tahes otsus jääb nende veebisaidil kättesaadavaks vähemalt viieks aastaks pärast selle avaldamist. Kõnealustes otsustes sisalduvaid isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse veebisaidil aja jooksul, mis on vajalik kohaldatavate andmekaitse normide kohaselt.

Artikkel 27

Edasikaebeõigus

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel vastu võetud otsused ja meetmed on nõuetekohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule. Kohtule võib kaebuse esitada ka juhul, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava tegevusloa taotluse esitamisest ei võeta vastu otsust.

Artikkel 28

Artiklite 13 ja 14 kohaldamise eesmärgil kohaldatavad karistused ja muud meetmed

Käesoleva määruse artiklite 13 ja 14 rikkumise eest on kohaldatavad direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaselt kehtestatud karistused ja muud meetmed.

IX

PEATÜKK

LÄBIVAATAMINE

Artikkel 29

Aruandlus ja läbivaatamine

1.  Komisjon esitab 36 kuu jooksul pärast artikli 4 lõike 9 alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva pärast Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse alusel kehtestatud kohustuste tulemuslikkuse, tõhususe ja proportsionaalsuse kohta, millele lisatakse kõik asjakohased ettepanekud. Kõnealuses aruandes esitatakse eelkõige ülevaade kolmandates riikides sätestatud sarnastest teatamiskohustustest ning selles võetakse arvesse rahvusvahelisel tasandil tehtud tööd. Aruandes käsitletakse ka sellistest asjakohastest tehingutest teatamist, mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja, võttes arvesse olulisi turutavade arengusuundi, ja võimalikku mõju ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ läbipaistvusele.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud aruande koostamise eesmärgil 24 kuu jooksul pärast artikli 4 lõike 9 alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta järel või varem, kui turutavad muutuvad oluliselt, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande ja teatamiskohustuse tõhususe kohta, võttes arvesse ühepoolse teatamise asjakohasust, eelkõige mis puudutab teatamiskohustuse ulatust ja teatamise kvaliteeti ning kauplemisteabehoidlatele esitatavate teadete vähendamist, ning turutavade oluliste arengusuundade kohta, keskendudes tehingutele, mille eesmärk või mõju on samaväärne ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ eesmärgi või mõjuga.

2.  Pärast rahvusvahelisel tasandil tehtava töö lõpuleviimist ja seda arvesse võttes tehakse lõikes 1 osutatud aruandes ka kindlaks olulised riskid, mis on seotud ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ kasutamisega krediidiasutuste ja börsiettevõtjate poolt, ning analüüsitakse selle sobivust, et nendele üksustele on ette nähtud täiendav avalikustamiskohustus nende perioodilistes aruannetes.

3.  Komisjon esitab hiljemalt 13. oktoobriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb rahvusvahelisel tasandil tehtud edusamme ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingutega ◄ seotud riskide vähendamisel, sealhulgas seoses finantsstabiilsuse nõukogu soovitustega keskselt kliirimata ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ väärtuskärbete suhtes, ning nende soovituste sobivust liidu turgudele. Komisjon lisab nimetatud aruandele kõik asjakohased ettepanekud.

Väärtpaberiturujärelevalve koostab hiljemalt 13. oktoobriks 2016 sel eesmärgil koostöös Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning rahvusvahelisel tasandil tehtud jõupingutusi nõuetekohaselt arvesse võttes aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile, milles hinnatakse,

Väärtpaberiturujärelevalve aruandes kaalutakse ühtlasi finantsstabiilsuse nõukogu soovituste kvantitatiivset mõju.

4.  Komisjon esitab 39 kuu jooksul pärast artikli 4 lõike 9 alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva ja kuue kuu jooksul pärast käesoleva lõike teises lõigus osutatud Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastatud aruannete esitamist pärast Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 11 kohaldamise kohta, käsitledes eelkõige seda, kas kauplemisteabehoidlatelt küsitud tasud on proportsionaalsed asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ega ole suuremad sellest, mis on vajalik, et katta täielikult Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused seoses kauplemisteabehoidlate registreerimise, tunnustamise ja järelevalvega ning et hüvitada kõik kulud, mida pädevad asutused võivad kanda seoses ülesannete täitmisega vastavalt käesolevale määrusele, eelkõige seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt artikli 9 lõikele 1.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud komisjoni aruannete koostamise eesmärgil 33 kuu jooksul pärast artikli 4 lõike 9 alusel komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta järel või sagedamini, kui kehtivaid tasusid muudetakse oluliselt, komisjonile aruande kauplemisteabehoidlatelt käesoleva määrusega kooskõlas küsitud tasude kohta. Kõnealuses aruandes esitatakse vähemalt Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused seoses kauplemisteabehoidlate registreerimise, tunnustamise ja järelevalvega; kulud, mida pädevad asutused on kandnud seoses ülesannete täitmisega vastavalt käesolevale määrusele, eelkõige ülesannete delegeerimise tulemusena, ning kauplemisteabehoidlatelt küsitud tasud ja tasude proportsionaalsus kauplemisteabehoidlate käibega.

5.  Väärtpaberiturujärelevalve avaldab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist aastaaruande ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ koondmahtude kohta vastavalt vastaspoole ja tehingu liigile andmete põhjal, mis on esitatud kooskõlas artikliga 4.

X

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 2 lõikes 4 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 12. jaanuarist 2016.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 4 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 2 lõike 4 või artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 31

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 12 ). Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 13 ) tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 32

Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 33

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse alates 12. jaanuarist 2016, välja arvatud

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

LISA

A jagu –    Eurofondi poolaasta- ja aastaaruandes ning alternatiivse investeerimisfondi aastaaruandes esitatav teave

Üldandmed:

Andmed kontsentratsiooni kohta:

Tehingute koondandmed iga ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ ja kogutulu vahetustehingu liigi kohta eraldi, jaotatuna järgmiste kategooriate lõikes:

Andmed tagatise uuesti kasutamise kohta:

►C1  Väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ ja kogutulu vahetustehingute raames ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt saadud tagatiste hoidmine:

kontohaldurite arv ja nende nimed ning neist iga kontohalduri poolt hoitava tagatisvara summa.

►C1  Väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ ja kogutulu vahetustehingute raames ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt antud tagatiste hoidmine:

eraldi kontodel või koondkontodel või mis tahes muudel kontodel hoitavate tagatiste osakaal.

Andmed tulude ja kulude kohta iga ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ ja kogutulu vahetustehingu liigi puhul, jaotatuna ühiseks investeerimiseks looudud ettevõtja, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja valitseja ja kolmandate isikute (nt laenude vahendajate) lõikes, absoluutväärtuses ja protsendina kogutulust, mis on saadud seoses selle ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ või kogutulu vahetustehingu liigiga.

B jagu –    eurofondi prospekti ja alternatiivse investeerimisfondi poolt investoritele avaldatavasse teabesse lisatav teave:

---

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

( 6 ) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprill 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

( 12 ) Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( *1 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).

( *3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

( *4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).”