Go to unilingual display
Display information about this document

?

16.12.2015    | EN | Official Journal of the European Union | C 419/14516.12.2015    | ET | Euroopa Liidu Teataja | C 419/145
P7_TA(2012)0457P7_TA(2012)0457
Cyber security and defenceKüberjulgeolek ja -kaitse
European Parliament resolution of 22 November 2012 on Cyber Security and Defence (2012/2096(INI))Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta resolutsioon küberjulgeoleku ja -kaitse kohta (2012/2096(INI))
(2015/C 419/22)(2015/C 419/22)
The European Parliament,Euroopa Parlament,
— | having regard to the report on implementation of the European Security Strategy endorsed by the European Council on 11 and 12 December 2008,— | võttes arvesse Euroopa Ülemkogul 11. ja 12. detsembril 2008 heaks kiidetud aruannet Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta,
— | having regard to the Council of Europe Cybercrime Convention, Budapest of 23 November 2001,— | võttes arvesse Euroopa Nõukogu 23. novembri 2001. aasta Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni,
— | having regard to the Council conclusions on Critical Information Infrastructure Protection of 27 May 2011 and the previous Council’s conclusions on cyber security,— | võttes arvesse nõukogu 27. mai 2011. aasta järeldusi elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse kohta ning nõukogu varasemaid järeldusi küberjulgeoleku kohta,
— | having regard to the Commission’s ‘Digital Agenda for Europe’ of 19 May 2010 (COM(2010)0245),— | võttes arvesse komisjoni 19. mai 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),
— | having regard to Council Directive 2008/114/EC of 8 December 2008 on the identification and designation of European critical infrastructures and the assessment of the need to improve their protection (1),— | võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (1),
— | having regard to the recent Commission Communication on the creation of a European Cybercrime Centre as a priority of the Internal Security Strategy (COM(2012)0140),— | võttes arvesse komisjoni hiljutist teatist küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomise kohta sisejulgeoleku strateegia prioriteedina (COM(2012)0140),
— | having regard to its resolution of 10 March 2010 on the implementation of the European Security Strategy and the Common Security and Defence Policy (2),— | võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta (2),
— | having regard to its resolution of 11 May 2011 on the development of the common security and defence policy following the entry into force of the Lisbon Treaty (3),— | võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika arengu kohta pärast Lissaboni lepingu jõustumist (3),
— | having regard to its resolution of 22 May 2012 on the European Union‘s Internal Security Strategy (4),— | võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia kohta (4),
— | having regard to its resolution of 27 September 2011 on the proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulation (EC) No 1334/2000 setting up a Community regime for the control of exports of dual-use items and technology (5),— | võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks (5),
— | having regard to its resolution of 12 June 2012 on critical information infrastructure protection — achievements and next steps: towards global cyber-security (6),— | võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse kohta – saavutused ja edasised sammud: ülemaailmse küberjulgeoleku suunas (6),
— | having regard to the resolution of the UN Human Rights Council of 5 July 2012 entitled ‘The promotion, protection and enjoyment of human rights on the Internet’ (7), which recognises the importance of human rights protection and the free flow of information online,— | võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 5. juuli 2012. aasta resolutsiooni „Inimõiguste edendamine, kaitse ja teostamine internetis” (7), milles tunnistatakse, kui tähtis on inimõiguste kaitse ja teabe vaba liikumise internetis,
— | having regard to the conclusions of the Chicago Summit of 20 May 2012,— | võttes arvesse 20. mai 2012. aasta Chicago tippkohtumise järeldusi,
— | having regard to Title V of the EU Treaty,— | võttes arvesse ELi lepingu V jaotist,
— | having regard to Rule 48 of its Rules of Procedure,— | võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
— | having regard to the report of the Committee on Foreign Affairs (A7-0335/2012),— | võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A7-0335/2012),
A. | whereas in today‘s globalised world, the EU and its Member States have become crucially reliant on safe cyber space, on a secure use of information and digital technologies and on resilient and reliable information services and associated infrastructures;A. | arvestades, et tänapäeva globaliseerunud maailmas on EL ja selle liikmesriigid muutunud ohutust küberruumist, info- ja digitaaltehnoloogia turvalisest kasutamisest ning paindlikest ja usaldusväärsetest teabeteenustest ja nendega seotud infrastruktuurist olulisel määral sõltuvaks;
B. | whereas information and communication technologies are also used as tools of repression; whereas the context in which they are used determines to a great extent the impact these technologies can have as a force either for positive developments or for repression;B. | arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutatakse ka repressioonivahendina; arvestades, et tehnoloogia kasutamise kontekstist sõltub olulisel määral, kas tehnoloogia mõju on positiivne ja arengut soodustav või repressiivne;
C. | whereas cyber challenges, threats and attacks are growing at a dramatic pace and constitute a major threat to the security, defence, stability and competitiveness of the nation states as well as of the private sector; whereas such threats should not therefore be considered future issues; whereas a majority of highly visible and disruptive cyber incidents are now of a politically motivated nature; whereas the vast majority of cyber incidents remain primitive, threats to critical assets become increasingly sophisticated and warrant in-depth protection;C. | arvestades, et küberprobleemid, -rünnakud ja -ohud kasvavad ehmatava kiirusega ning kujutavad endast olulist ohtu liikmesriikide ja erasektori julgeolekule, kaitsele, stabiilsusele ja konkurentsivõimele; arvestades, et selliseid ohtusid ei tohiks seetõttu käsitada tulevikus ees seisvate probleemidena; arvestades, et suurem osa väga silmatorkavatest ja häirivatest küberrünnakutest on viimasel ajal poliitilise iseloomuga; arvestades, et kuigi suurem osa küberintsidentidest on jätkuvalt algelised, muutuvad elutähtsaid objekte ähvardavad ohud aina keerukamaks ning see eeldab süvakaitset;
D. | whereas cyberspace, with its nearly two billion globally interconnected users, has become one of the most potent and efficient means of advancing democratic ideas and organising people as they seek to realise their aspirations for freedom and to fight against dictatorships; whereas the use of cyberspace by undemocratic and authoritarian regimes poses an increasing threat to individuals‘ rights to freedom of expression and association; whereas it is therefore crucial to ensure that cyberspace will remain open to the free flow of ideas, information and expression;D. | arvestades, et peaaegu kahe miljardi ülemaailmselt ühendatud kasutajaga küberruum on muutunud üheks kõige võimsamaks ja tõhusamaks vahendiks demokraatlike ideede edendamisel ja inimeste koondamisel, kes üritavad realiseerida oma vabaduselootusi ja võidelda diktatuuri vastu; arvestades, et küberruumi kasutamine ebademokraatlike ja autoritaarsete režiimide poolt ohustab aina rohkem üksikisikute sõna- ja ühinemisvabadust; arvestades, et seetõttu on otsustavalt tähtis tagada, et küberruum jääks ideedele, teabele ja eneseväljendamisele avatuks;
E. | whereas there are numerous obstacles of a political, legislative and organisational nature in the EU and its Member States to the development of a comprehensive and unified approach to cyber defence and cyber security; whereas there is a lack of common definition, standards and common measures in the sensitive and vulnerable area of cyber security;E. | arvestades, et tervikliku ja ühtse küberkaitse ja küberjulgeoleku arendamisele on ELis ja liikmesriikides suur hulk poliitilise, õigusloomelise ja korraldusliku iseloomuga takistusi; arvestades, et küberjulgeoleku tundlikus ja haavatavas valdkonnas puuduvad ühtsed mõisted, standardid ja meetmed;
F. | whereas sharing and coordination within the EU institutions and with and between Member States, as well as with outside partners is still insufficient;F. | arvestades, et ELi institutsioonide vaheline ning liikmesriikide omavaheline ja ELi institutsioonide ning välispartneritega jagamine ja kooskõlastamine on endiselt ebapiisav;
G. | whereas clear and harmonised definitions of ‘cyber security’ and ‘cyber defence’ are lacking at EU and international levels; whereas the understanding of cyber security and other key terminology varies considerably among different countries;G. | arvestades, et ELi ja rahvusvahelisel tasandil puuduvad endiselt selged ja ühtlustatud „küberjulgeoleku” ja „küberkaitse” määratlused; arvestades, et küberjulgeoleku ja muu põhiterminoloogia mõistmine erineb oluliselt eri riikide lõikes;
H. | whereas the EU has not yet developed coherent policies of its own regarding critical information infrastructure protection which requires a multidisciplinary approach thus enhancing security while respecting fundamental rights;H. | arvestades, et EL ei ole veel töötanud välja oma sidusat poliitikat seoses elutähtsa teabe infrastruktuuride kaitsmisega, milleks on vaja distsipliinidevahelist lähenemist ja julgeoleku suurendamist põhiõigusi riivamata;
I. | whereas the EU has proposed various initiatives to tackle civilian level cybercrime, including the establishment of a new European Cybercrime Centre, yet lacks any concrete plan at the level of security and defence;I. | arvestades, et EL on kavandanud mitmeid algatusi tsiviiltasandi küberkuritegevusega võitlemiseks, sh uue küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomine, kuid samas puudub konkreetne tegevuskava julgeoleku ja kaitse tasandil;
J. | whereas building trust and confidence between the private sector and law enforcement authorities, defence and other competent institutions is of utmost importance in the fight against cybercrime;J. | arvestades, et usalduse ja kindlustunde loomine erasektori ning õiguskaitse-, kaitse- ja muude pädevate asutuste vahel on võitluses küberkuritegevusega ülimalt tähtis;
K. | whereas trust and mutual confidence in the relations between state and non-state actors is a prerequisite for reliable cyber security;K. | arvestades, et usaldus ja vastastikune kindlustunne riiklike ja mitteriiklike osaliste vahelistes suhetes on usaldusväärse küberjulgeoleku eeldus;
L. | whereas the majority of cyber incidents in both the public and private sectors remain unreported due to the sensitive nature of the information and possible damage to the image of the companies involved;L. | arvestades, et enamik nii avaliku kui ka erasektori küberintsidentidest jääb teatamata teabe tundliku iseloomu ja asjaomaste ettevõtete kuvandi võimaliku kahjustamise tõttu;
M. | whereas a large number of cyber incidents occur due to lack of resilience and robustness of private and public network infrastructure, poorly protected or secured databases and other flaws in the critical information infrastructure; whereas only few Member States consider the protection of their network and information systems and associated data as part of their respective duty of care which explains the lack of investment in state-of-the-art security technology, training and the development of appropriate guidelines, whereas a large number of Member States depend on security technology from third countries and should increase their efforts to reduce this dependency;M. | arvestades, et suur hulk küberintsidente toimub era- ja avaliku võrguinfrastruktuuri nõrkuse, halvasti kaitstud või turvamata andmebaaside ja muude tähtsa infoinfrastruktuuri puuduste tõttu; arvestades, et vaid vähesed liikmesriigid peavad oma võrgu- ja infosüsteemide ning nendega seotud andmete kaitset oma riiklikuks kohuseks, mistõttu ei investeerita ka uusimasse turvatehnoloogiasse, koolitusse ega asjakohaste suuniste koostamisse; arvestades, et suur osa liikmesriike sõltub kolmandate riikide julgeolekutehnoloogiast ning et tuleks teha suuremaid jõupingutusi sellise sõltuvuse vähendamiseks;
N. | whereas the majority of perpetrators of high level cyber attacks that threaten national or international security and defence are never identified and prosecuted; whereas there is no internationally agreed form of response to a state-backed cyber attack against another state, nor an understanding of whether this could be considered a casus belli;N. | arvestades, et enamikku riiklikku või rahvusvahelist julgeolekut ja kaitset ohustavate kõrgetasemeliste küberrünnakute sooritajatest ei tuvastata kunagi ega võeta vastutusele; arvestades, et puudub rahvusvaheliselt kooskõlastatud reageerimisviis riiklikul toetusel sooritatud küberrünnaku puhuks, samuti ei olda üksmeelel selles, kas niisugust rünnakut võiks lugeda sõja ajendiks;
O. | whereas the European Network and Information Security Agency (ENISA) is being engaged as a facilitator for Member States to support the exchange of good practices in the area of cyber security by recommending how to develop, implement and maintain a cyber security strategy; and has a supportive role in National Cyber Security Strategies, National Contingency Plans, organising Pan-European and International exercises on Critical Information Infrastructure Protection (CIIP), and development of scenarios for national exercises;O. | arvestades, et Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) kaasatakse liikmesriikide koordinaatorina, et toetada heade tavade vahetamist küberjulgeoleku valdkonnas, esitades soovitused selle kohta, kuidas küberjulgeoleku strateegiat arendada, rakendada ja hallata, ning et sellel on tugiroll riiklikes küberjulgeoleku strateegiates, riiklikes hädaolukordade lahendamise kavades, üleeuroopalisi ja rahvusvahelisi elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse õppusi läbi viies ja riiklike õppuste stsenaariume välja arendades;
P. | whereas only 10 EU Member States had, as of June 2012, officially adopted a National Cyber Security Strategy;P. | arvestades, et ainult 10 ELi liikmesriiki olid 2012. aasta juuniks ametlikult riikliku küberjulgeoleku strateegia vastu võtnud;
Q. | whereas cyber defence is one of the top priorities of the EDA, which has set up, under the Capabilities Development Plan, a project team on cyber security with the majority of Member States working to collect experiences and propose recommendations;Q. | arvestades, et küberkaitse on üks peamisi prioriteete Euroopa Kaitseagentuuri jaoks, kes on loonud võimearendusplaani kohaselt küberjulgeoleku projektimeeskonna, kus enamik liikmesriike teevad tööd, et koguda kogemusi ja esitada soovitusi;
R. | whereas investments in cyber security and defence research and development are crucial for advancing and for maintaining a high level of cyber security and defence; whereas defence expenditure on research and development has decreased instead of reaching the agreed 2 % of overall defence expenditure;R. | arvestades, et investeeringud küberjulgeoleku- ja -kaitsealastesse teadusuuringutesse ja arendustegevusse on olulised, et edendada ja hallata kõrgetasemelist küberjulgeolekut ja -kaitset; arvestades, et kulutused teadusuuringutele ja arendustegevusele on vähenenud, selle asemel et saavutada kokkulepitud tase (2 % kaitse kogukuludest);
S. | whereas raising awareness and educating citizens on cyber security should constitute the basis of any comprehensive cyber security strategy;S. | arvestades, et kodanike teadlikkuse tõstmine ja nende harimine küberjulgeoleku teemadel peaks olema mis tahes ulatusliku küberjulgeoleku strateegia aluseks;
T. | whereas a clear balance has to be established between security measures and citizens’ rights in accordance with the TFEU, such as the right to privacy, data protection and freedom of expression; with neither being sacrificed in the name of the other;T. | arvestades, et tuleb vastavalt ELi toimimise lepingule kehtestada selge tasakaal julgeolekumeetmete ja kodanike õiguste (nt õigus eraelu puutumatusele, andmekaitse ja sõnavabadus) vahel, ilma et kumbagi teise nimel ohvriks toodaks;
U. | whereas there is an increasing need to better respect and protect individuals‘ rights to privacy as stipulated in the EU Charter and Article 16 TFEU; whereas the need to secure and defend cyberspace at a national level for institutions and defence bodies, while important, should never be used as an excuse to in any way limit rights and freedoms in cyber and informational space;U. | arvestades, et eraelu puutumatuse parema austamise ja kaitsmise vajadus on üha olulisem, nagu on sätestatud ELi hartas ning ELi toimimise lepingu artiklis 16; arvestades, et kuigi küberruumi kindlustamise ja kaitsmise vajadus riiklikul, institutsioonide ja kaitseorganite tasandil on tähtis, ei tohiks seda mingil juhul kasutada küber- ja inforuumis kehtivate õiguste ja vabaduste piiramise ettekäändena;
V. | whereas the global and borderless nature of the internet requires new forms of international cooperation and governance with multiple stakeholders;V. | arvestades, et interneti ülemaailmne ja piirideta iseloom nõuab uusi rahvusvahelise koostöö ja halduse vorme koos paljude sidusrühmadega;
W. | whereas governments increasingly rely on private players for the security of their critical infrastructure;W. | arvestades, et valitsused toetuvad oma elutähtsa infrastruktuuri julgeoleku tagamisel aina rohkem eraettevõtjatele;
X. | whereas the European External Action Service (EEAS) has not yet proactively included a cyber security aspect in its relations with third countries;X. | arvestades, et Euroopa välisteenistus ei ole küberjulgeoleku mõõdet veel proaktiivselt oma suhetesse kolmandate riikidega kaasanud;
Y. | whereas the Instrument for Stability is so far the only EU programme which is designed to respond to urgent crises or global/transregional security challenges, including cyber security threats;Y. | arvestades, et stabiliseerimisvahend on seni ainus ELi programm, mis on kavandatud reageerimiseks kiireloomulistele kriisidele või ülemaailmsetele/piirkonnaülestele julgeolekuprobleemidele, sh küberjulgeoleku ohtudele;
Z. | whereas responding jointly — through the EU-US working group on cyber security and cybercrime — to cyber security threats is one of the priority issues in EU-US relations;Z. | arvestades, et ühine reageerimine küberjulgeoleku ohtudele ELi ja USA küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse töörühma kaudu on üks ELi ja USA suhete prioriteetseid valdkondi;
Actions and coordination in the EUMeetmed ja kooskõlastamine ELis
1. | Notes that cyber threats and attacks against government, administrative, military and international bodies are a rapidly growing menace and occurrence in both the EU and globally, and that there are significant reasons for concern that state and non-state actors, especially terrorist and criminal organisations, are able to attack critical information and communication structures and infrastructures of EU institutions and members, with the potential to cause significant harm, including kinetic effects;1. | märgib, et küberohud ja -rünnakud valitsus-, haldus-, sõjaliste ja rahvusvaheliste organite vastu on nii ELis kui ka ülemaailmselt kiiresti kasvav oht ja nähtus ning on põhjust karta, et riiklikud või mitteriiklikud, eelkõige terroristlikud ja kuritegelikud organisatsioonid võivad rünnata elutähtsaid infosüsteeme ja kommunikatsioonistruktuure ning ELi institutsioonide ja liikmesriikide infrastruktuure, põhjustades tõsist kahju, sealhulgas kineetilist mõju;
2. | Underlines, therefore, the need for a global and coordinated approach to these challenges at the EU level through the development of a comprehensive EU cyber security strategy which should provide a common definition of cyber security and defence and of what constitutes a defence-related cyber attack, a common operating vision and should take into account the added value of the existing agencies and bodies; as well as good practices from those Member States which already have national cyber security strategies; stresses the crucial importance of coordination and creating synergies at the Union level to help combine different initiatives, programmes and activities, both military and civilian; emphasises that such a strategy should ensure flexibility and be updated on a regular basis to adapt it to the rapidly changing nature of cyberspace;2. | rõhutab seetõttu nende probleemide üldise ja kooskõlastatud käsitlusviisi vajadust ELi tasandil, töötades välja ulatusliku ELi küberjulgeoleku strateegia, mis peaks esitama ühtse küberjulgeoleku ja -kaitse määratluse, samuti kaitsesüsteemidele suunatud küberrünnaku määratluse, ning ühtse tegevuskava ja võtma arvesse olemasolevate asutuste ja organite lisandväärtust, samuti nende liikmesriikide häid tavasid, kus on juba olemas riiklik küberjulgeoleku strateegia; rõhutab ELi tasandil kooskõlastamise ja koostoime loomise tähtsust, sest see aitaks kombineerida erinevaid algatusi, programme ja tegevust nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas; rõhutab, et selline strateegia peaks tagama paindlikkuse ning et seda peaks korrapäraselt uuendama, et kohaneda küberruumi kiiresti muutuva loomusega;
3. | Urges the Commission and the High Representative of the Union for Foreign Affairs and Security Policy to consider the possibility of a serious cyber attack against a Member State in their forthcoming proposal on the arrangements for the implementation of the Solidarity Clause (Article 222 TFEU); takes, furthermore, the view that although cyber attacks endangering national security still need to be defined by common terminology, they could be covered by the Mutual Defence Clause (Article 42.7 TEU), without prejudice to the principle of proportionality;3. | nõuab tungivalt, et komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtaksid oma tulevases ettepanekus, mis käsitleb solidaarsusklausli (ELi toimimise lepingu artikkel 222) rakendamise korda, arvesse võimalust, et toimub tõsine küberrünnak mõne liikmesriigi vastu; on lisaks seisukohal, et ehkki riiklikku julgeolekut ohustavad küberrünnakud tuleb alles ühiselt määratleda, võiksid need olla hõlmatud vastastikuse kaitse klauslis (ELi lepingu artikli 42 lõige 7), ilma et see piiraks proportsionaalsuse põhimõtet;
4. | Emphasises that CSDP must ensure that forces on EU military operations and civilian missions are protected against cyber attacks. Underlines that cyber defence should be made an active capability of CSDP;4. | rõhutab, et ÜJKPga tuleb tagada ELi sõjalistel operatsioonidel ja tsiviilmissioonidel osalevate väeüksuste kaitsmine küberrünnakute eest; rõhutab, et ÜJKP raames tuleb tagada aktiivne küberkaitsealane valmisolek;
5. | Stresses that all EU cyber security policies should be based on and designed to ensure maximum protection and preservation of digital freedoms and respect for human rights online; believes the Internet and ICTs should be included in the EU’s foreign and security policies in order to advance this effort;5. | rõhutab, et kogu ELi küberjulgeolekupoliitika peaks põhinema ja rajanema eesmärgil tagada veebis digitaalsete vabaduste maksimaalne kaitse ja säilitamine ning inimõiguste austamine; on veendunud, et selleks peaksid internet ning IKT olema kaasatud ELi välis- ja julgeolekupoliitikasse;
6. | Calls on the Commission and Council to unequivocally recognise digital freedoms as fundamental rights and as indispensable prerequisites for enjoying universal human rights; stresses that Member States should aim never to endanger their citizens‘ rights and freedoms when developing their responses to cyber threats and attacks and should have adequate legislative differences between civilian and military level cyber incidents; calls for caution in applying restrictions on the ability of citizens to make use of communication and information technology tools;6. | kutsub komisjoni ja nõukogu üles üksmeelselt tunnistama, et digitaalne vabadus on põhiõigus ning vältimatult vajalik eeltingimus selleks, et kasutada universaalseid inimõigusi; rõhutab, et liikmesriigid peaksid võtma eesmärgiks mitte ohustada küberohtudele ja -rünnakutele reageerimise taktikate väljatöötamisel oma kodanike õigusi ja vabadusi, ning toonitab, et tsiviil- ja sõjaväelisi küberintsidente tuleks õiguslikult piisaval määral eristada; rõhutab, et kodanikele kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiavahendite kasutamisel piiranguid kehtestades tuleb olla ettevaatlik;
7. | Calls on the Council and the Commission, together with the Member States, to elaborate a White Paper on Cyber Defence establishing clear definitions and criteria separating levels of cyber attacks in the civilian and military spheres, according to their motivation and effects, as well as levels of reaction, including the investigation, detection and prosecution of perpetrators;7. | kutsub nõukogu ja komisjoni üles koostama koostöös liikmesriikidega küberkaitset käsitleva valge raamatu, milles oleks esitatud nii tsiviil- kui ka sõjaväeliste objektide vastu suunatud küberrünnakute eri tasemete selged määratlused ja kriteeriumid vastavalt nende rünnakute eesmärkidele ja mõjule, samuti neile reageerimise viisid, sh nende rünnakute uurimine, tuvastamine ja süüdlaste kohtulikule vastutusele võtmine;
8. | Sees a clear need to update the European Security Strategy with a view to identifying and finding means of pursuing and prosecuting individual, network-related and state-supported cyber attackers;8. | on seisukohal, et Euroopa julgeolekustrateegiat on vaja ajakohastada, et määratleda ja leida vahendid nii üksikisikute ja võrgustike poolt toime pandud kui ka riigi toetusel toimuvate küberrünnakute toimepanijate avastamiseks ja nende kohtulikule vastutusele võtmiseks;
EU levelELi tasand
9. | Stresses the importance of horizontal cooperation and coordination on cyber security within and between EU institutions and agencies;9. | rõhutab küberjulgeolekualase horisontaalse koostöö ja kooskõlastamise tähtsust ELi institutsioonides ja ametites ning nende vahel;
10. | Stresses that new technologies challenge the way in which governments perform traditional core tasks; reaffirms that defence and security policies ultimately lie in the hands of government, including adequate democratic oversight; takes note of the increasingly important role of private actors in executing security and defence tasks often without transparency, accountability or democratic oversight mechanisms;10. | rõhutab, et uute tehnoloogiatega seatakse kahtluse alla need tegutsemisviisid, mille abil valitsus on tavapäraselt oma põhiülesandeid täitnud; kinnitab uuesti, et kaitse- ja julgeolekupoliitika üle otsustab siiski valitsus ning see hõlmab ka pädevat demokraatlikku kontrolli; võtab teadmiseks, et julgeoleku- ja kaitsealaseid ülesandeid täidavad järjest sagedamini erasektori osalised, kes teevad seda sageli läbipaistmatult, järgimata aruandluskohustust või kasutamata demokraatliku kontrolli mehhanisme;
11. | Stresses that governments need to abide by the basic principles of international public and humanitarian law, such as respect for state sovereignty and human rights, when using new technologies in the scope of security and defence policies; points to the valuable experience of EU Member States, such as Estonia, in defining and designing cyber security policies as well as cyber defence;11. | rõhutab, et valitsused peavad järgima julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames uusi tehnoloogiaid kasutades peamisi rahvusvahelisi avaliku ja humanitaarõiguse põhimõtteid, nagu riigi suveräänsuse ja inimõiguste austamine, ning juhib tähelepanu asjaolule, et ELi liikmesriikidel, nt Eestil, on küberjulgeoleku ja küberkaitse poliitika määratlemisel ja kujundamisel hindamatuid kogemusi;
12. | Recognises the need for an assessment of the overall level of cyber attacks against EU information systems and infrastructure; highlights, in this context, the need for continuous assessment of the degree of preparedness of EU institutions to tackle potential cyber attacks; places particular emphasis on the need to strengthen critical information infrastructure;12. | tunnistab ELi infosüsteemide ja infrastruktuuride vastu suunatud küberrünnakute üldise taseme hindamise vajadust; rõhutab selles kontekstis vajadust pidevalt hinnata, milline on ELi institutsioonide valmisolek võimalike küberrünnakutega toimetulekuks; rõhutab eriti vajadust tugevdada elutähtsaid infoinfrastruktuure;
13. | Stresses, likewise, the need to provide information on vulnerabilities, alerts and warnings of fresh threats to information systems;13. | rõhutab ka vajadust teavitada infosüsteemide puudustest ning edastada teateid ja hoiatusi uute ohtude kohta;
14. | Notes that recent cyber attacks against European information networks and governmental information systems have caused considerable economic and security damage, the extent of which has not been adequately assessed;14. | märgib, et hiljutised rünnakud Euroopa infovõrgustike ja riiklike infosüsteemide vastu on põhjustanud olulist majanduslikku ja julgeolekualast kahju, mille ulatust ei ole veel piisaval määral hinnatud;
15. | Calls on all the EU institutions to develop their cyber security strategies and contingency plans with regard to their own systems in the shortest time possible;15. | palub kõikidel ELi institutsioonidel võimalikult kiiresti oma süsteemide jaoks küberjulgeoleku strateegiad ja hädaolukordade lahendamise kavad välja töötada;
16. | Calls on all EU institutions to include in their risk analysis and crisis management plans the issue of cyber crisis management; calls, furthermore, on all EU institutions to provide awareness-raising training on cyber security to all their staff; suggests conducting cyber exercises once a year similarly to emergency exercises;16. | palub kõikidel ELi institutsioonidel arvestada oma riskianalüüsides ja kriisiohjamiskavades küberkriisi ohjamise mõõdet; kutsub lisaks sellele kõiki ELi institutsioone üles pakkuma kogu oma personalile küberjulgeolekualase teadlikkuse tõstmise koolitusi; soovitab viia korra aastas läbi küberõppusi (sarnaselt hädaolukorra õppustega);
17. | Underlines the importance of the efficient development of the EU Computer Emergency Response Team (EU-CERT) and of national CERTs as well as the development of national contingency plans in the event that action needs to be taken; welcomes the fact that, by May 2012, all EU Member States have set up national CERTs; urges the further development of national CERTs and an EU-CERT capable of being deployed within 24 hours if needed; stresses the need to look into the feasibility of public-private partnerships in this field;17. | rõhutab, kui oluline on infoturbeintsidentidega tegeleva ELi rühma ja infoturbeintsidentidega tegelevate riiklike rühmade tõhus arendamine ning riiklike situatsiooniplaanide väljatöötamine, et olla valmis reageerimist nõudvaks olukorraks; tunneb heameelt asjaolu üle, et 2012. aasta maiks on kõik ELi liikmesriigid loonud infoturbeintsidentidega tegelevad riiklikud rühmad; nõuab tungivalt, et infoturbeintsidentidega tegelevaid riiklikke rühmi ja asjaomast ELi rühma, kes oleks vajaduse korral valmis 24 tunni jooksul olukorrale reageerima, arendataks edasi; rõhutab avaliku ja erasektori partnerluste võimalikkuse uurimise vajadust selles valdkonnas;
18. | Recognises that ‘Cyber Europe 2010’, the first pan-European exercise on critical information infrastructure protection, which was carried out with the involvement of various Member States and led by ENISA, proved to be a helpful action and an example of good practices; stresses also the need to create the Critical Infrastructure Warning Information Network at European level as soon as possible;18. | tunnistab, et esimene üleeuroopaline elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse õppus „Küber-Euroopa 2010”, mis viidi läbi mitmete liikmesriikide osalusel ning Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti juhatusel, osutus kasulikuks tegevuseks ja heade tavade näiteks; rõhutab ühtlasi vajadust luua Euroopa tasandil võimalikult kiiresti esmatähtsate infrastruktuuridega seotud teabevahetuse infosüsteem;
19. | Emphasises the importance of pan-European exercises in preparation for large-scale network security incidents, and the definition of a single set of standards for threat assessment;19. | rõhutab, kui tähtsad on ulatuslikeks võrguturbeintsidentideks valmistumisel üleeuroopalised õppused ning ühtsete ohuhinnangu standardite kindlaksmääramine;
20. | Calls on the Commission to explore the necessity and feasibility of an EU Cyber Coordination post;20. | palub komisjonil uurida ELi kübervaldkonna koordineerija ametikoha vajalikkust ja teostatavust;
21. | Considers that, given the high level of skill required both to adequately defend cyber systems and infrastructures and to attack them, the possibility of developing a ‘white hat’ strategy between the Commission, Council and Member States should be considered;, notes that the potential for ‘brain drain’ in these cases is high and that, notably, minors convicted of such attacks have a high potential for both rehabilitation and integration in defence agencies and bodies;21. | on seisukohal, et võttes arvesse kõrgetasemelisi oskusi, mida on vaja kübersüsteemide ja -infrastruktuuri pädevaks kaitseks ja ka ründamiseks, tuleks kaaluda võimalust töötada komisjoni, nõukogu ja liikmesriikide vahel välja strateegia eetiliste häkkerite oskuste ärakasutamiseks; märgib, et selles valdkonnas on ajude äravoolu potentsiaal äärmiselt kõrge ning selline lahendus annaks hea võimaluse rehabiliteerida eelkõige selliste rünnakute eest süüdi mõistetud noori ja kaasata neid kaitseasutuste ja -organite töösse;
European Defence Agency (EDA)Euroopa Kaitseagentuur (EDA)
22. | Welcomes the recent initiatives and projects relating to cyber defence, especially on gathering and mapping relevant cyber security and defence data, challenges and needs and urges Member States to cooperate more, also at military level, with the EDA on cyber defence;22. | tunneb heameelt hiljutiste küberkaitsega seotud algatuste ja projektide üle, eelkõige asjakohaste küberjulgeoleku- ja -kaitsealaste andmete ning probleeme ja vajadusi käsitleva teabe kogumise ja nende kaardistamise üle, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid EDAga küberkaitse valdkonnas suuremat koostööd, sh sõjaväelisel tasandil;
23. | Underlines the importance for Member States of close cooperation with the EDA on developing their national cyber defence capabilities; believes that building synergies, pooling and sharing at European level are crucial for effective cyber defence at European and national level;23. | rõhutab EDAga tehtava tiheda koostöö tähtsust liikmesriikide jaoks riikliku küberkaitsevõime väljatöötamisel; usub, et koostoimete loomine, koondamine ja jagamine Euroopa tasandil on olulised Euroopa ja riikliku taseme tõhusa küberkaitse jaoks;
24. | Encourages the EDA to deepen its cooperation with NATO, national and international centres of excellence, the European Cybercrime Centre at Europol contributing to faster reactions in the event of cyber attacks and especially with the Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence (CCDCOE) and to concentrate on capacity building and training as well as on exchange of information and practices;24. | julgustab EDAd süvendama koostööd NATO, riiklike ja rahvusvaheliste tippkeskuste, Europoli küberkuritegevuse vastase võitlemise Euroopa keskuse ning eelkõige kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskusega, et küberrünnakutele kiiremini reageerida, samuti keskenduma suutlikkuse suurendamisele, koolitusele ning teabe ja tavade vahetamisele;
25. | Observes with concern that only one Member State achieved the level of 2 % expenditure on defence research and development by 2010, and that five Member States spent nothing on R&D in 2010; urges the EDA, together with Member States, to pool resources and to effectively invest in collaborative research and development, with particular regard to cyber security and defence;25. | märgib murega, et ainult üks liikmesriik oli 2010. aastaks saavutanud kaitseuuringute ja kaitse arendamise 2 %-lise kulutuste taseme ning et viis liikmesriiki ei teinud 2010. aastal vastavaid kulutusi üldse; nõuab tungivalt, et EDA ja liikmesriigid koondaksid vahendid ning investeeriksid tulemuslikult ühistesse teadusprojektidesse ja arengusse, pöörates erilist tähelepanu küberjulgeolekule ja -kaitsele;
Member StatesLiikmesriigid
26. | Calls on all Member States to develop and complete their respective national cyber security and defence strategies without further delay and ensure a solid policy-making and regulatory environment, comprehensive risk management procedures and appropriate preparatory measures and mechanisms; calls on ENISA to assist the Member States; expresses its support to ENISA in developing a Good Practice Guide on good practices and recommendations on how to develop, implement and maintain a cyber security strategy;26. | palub kõikidel liikmesriikidel töötada edasiste viivitusteta välja ja viia lõpule oma riiklikud küberjulgeoleku ja -kaitse strateegiad ning tagada usaldusväärne poliitikakujundamine ja regulatiivne keskkond, terviklikud riskijuhtimismenetlused ning asjakohased ettevalmistavad meetmed ja mehhanismid; palub, et Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet abistaks liikmesriike; väljendab oma toetust Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametile heade tavade juhendi väljatöötamiseks heade tavade ning küberjulgeoleku strateegia väljatöötamise, rakendamise ja haldamise kohta;
27. | Encourages all Member States to create designated cyber security and cyber defence units within their military structure, with a view to cooperating with similar bodies in other EU Member States;27. | julgustab kõiki liikmesriike looma oma militaarstruktuuri sihtotstarbelisi küberjulgeoleku ja küberkaitse üksusi, eesmärgiga teha koostööd muude liikmesriikide sarnaste organitega;
28. | Encourages the Member States to introduce specialised courts at regional level geared to ensuring that attacks on information systems are punished more effectively; stresses the need to encourage the adaptation of national laws so that they can be adjusted to developments in techniques and uses;28. | ergutab liikmesriike looma piirkondlikul tasandil spetsialiseerunud kohtuüksusi, mille eesmärk on paremini võidelda infosüsteemide vastu suunatud rünnakute vastu; rõhutab vajadust ergutada siseriiklike õigusaktide kohandamist, et võimaldada neid kohandada tehnika ja kasutuse arenguga;
29. | Calls on the Commission to continue to work on a coherent and efficient European approach to avoid redundant initiatives, encouraging and supporting Member States in their efforts to develop cooperation mechanisms and to enhance the exchange of information; is of the opinion that a minimum level of obligatory cooperation and sharing should be established between the Member States;29. | palub komisjonil jätkata tööd ühtse ja tõhusa Euroopa käsitlusviisi väljatöötamiseks, mis väldiks ebaotstarbekaid algatusi ning julgustaks ja toetaks liikmesriike nende koostöömehhanismide väljaarendamise ja teabevahetuse parandamise püüetes; on arvamusel, et liikmesriikide vahel tuleks kehtestada kohustusliku koostöö ja jagamise minimaalne tase;
30. | Urges the Member States to develop national contingency plans and to include cyber crisis management in crisis management plans and risk analysis; further underlines the importance of adequate training on essential cyber security for all staff in public entities and, in particular, of providing suitable training for members of judicial and security institutions within the training bodies; calls on ENISA and other relevant bodies to assist Member States in ensuring the pooling and sharing of resources, as well as avoiding duplication;30. | nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja riiklikud situatsiooniplaanid ning arvestaksid oma kriisiohjamiskavades ja riskianalüüsides küberkriisi ohjamise mõõdet; rõhutab täiendavalt piisavate küberjulgeoleku baaskoolituste tähtsust kogu personali jaoks avaliku sektori asutustes ning eelkõige õigus- ja julgeolekuasutuste liikmetele koolitusasutustes sobiva koolituse pakkumise tähtsust; palub Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametil ja muudel asjakohastel asutustel liikmesriike ressursside koondamise ja jagamise tagamisel ja dubleerimise vältimisel abistada;
31. | Urges the Member States to make research and development one of the core pillars of cyber security and defence and to encourage the training of engineers specialised in protecting information systems; calls on the Member States to live up their commitment to increase defence expenditure on research and development to at least 2 %, with particular regard to cyber security and defence;31. | nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid teadus- ja arendustegevuse küberjulgeoleku ja -kaitse keskseks osaks ning julgustaksid infosüsteemide kaitsele spetsialiseerunud inseneride koolitamist; palub liikmesriikidel täita oma kohustust suurendada kaitsekulutusi teadus- ja arendustegevusele vähemalt 2 %-ni, pöörates erilist tähelepanu küberjulgeolekule ja -kaitsele;
32. | Calls on the Commission and Member States to come forward with programmes to promote and raise awareness among both private and business users in general safe use of the Internet, information systems and communication technologies; suggests the Commission launch a public pan-European education initiative in this regard, calls on the Member States to include education on cyber security in school curricula from the earliest possible age;32. | palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada programmide ettepanekud, mille abil edendada nii era- kui ka ärikasutajate hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üldist ohutut kasutamist ning tõsta sellealast teadlikkust; soovitab komisjonil käivitada sellega seoses avaliku üleeuroopalise haridusalgatuse ning palub liikmesriikidel lisada küberjulgeolekualane haridus koolide õppekavadesse võimalikult varajasest vanusest;
Public-Private CooperationAvaliku ja erasektori koostöö
33. | Underlines the crucial role of meaningful and complementary cyber security cooperation between the public authorities and the private sector, both at EU and national level, with the aim of generating mutual trust; is aware that further enhancing the reliability and efficiency of the relevant public institutions will contribute to the building of trust and to the sharing of critical information;33. | rõhutab avaliku sektori asutuste ja erasektori vahelise, vastastikuse usalduse loomise eesmärgil toimuva tähendusliku ja täiendava küberjulgeolekualase koostöö tähtsat rolli nii ELi kui ka riigi tasandil; on teadlik asjaolust, et asjaomaste avalike institutsioonide usaldatavuse ja tõhususe täiendav parandamine aitab usaldust suurendada ja tähtsat teavet jagada;
34. | Calls on private sector partners to consider ‘security-by-design’ solutions when designing new products, devices, services and applications, and incentives for those designing new products, devices, services and applications with security-by-design as a central feature; calls for minimum transparency standards and accountability mechanisms to be established with regard to cooperation with the private sector to prevent and combat cyber attacks;34. | kutsub erasektori partnereid üles kaaluma uute toodete, seadmete, teenuste ja rakenduste väljatöötamisel turvalisusele orienteeritud lahenduste kasutamist ning looma stiimuleid nende jaoks, kes loovad uusi, turvalisusele orienteeritud tooteid, seadmeid, teenuseid ja rakendusi; nõuab, et küberrünnakute ennetamise ja nendega võitlemise alases koostöös erasektoriga kohaldataks minimaalseid läbipaistvuse standardeid ja võetaks kasutusele vastutusmehhanismid;
35. | Highlights that the protection of critical information infrastructure is included in the EU Internal Security Strategy in the context of raising levels of security for citizens as well as businesses in cyberspace;35. | toonitab, et Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia hõlmab ka esmatähtsate infoinfrastruktuuride kaitset seoses küberruumi turvalisuse taseme tõstmisega kodanike ja ettevõtete jaoks;
36. | Calls for the establishment of a permanent dialogue with these partners on the best use and resilience of information systems and the sharing of responsibility required for the safe and proper functioning of these systems;36. | märgib, et nende partnerite vahel tuleb luua püsiv dialoog infosüsteemide otstarbekaima kasutamise ja püsivuse ning vastutusalade jagamise kohta, mis on vajalik süsteemide ohutuks ja nõuetekohaseks toimimiseks;
37. | Is of the view that Member States, EU institutions and the private sector, in cooperation with ENISA, should take steps to increase the security and integrity of information systems, to prevent attacks and to minimise the impact of attacks; supports the Commission in its efforts to come forward with minimum cyber security standards and systems of certifications for companies as well as providing the right incentives to stimulate private sector efforts to improve security;37. | on seisukohal, et liikmesriigid, ELi institutsioonid ja erasektor peaksid võtma koostöös Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga meetmeid, et suurendada infosüsteemide julgeolekut ja terviklikkust, ennetada rünnakuid ja minimeerida nende mõju; toetab komisjoni püüdeid töötada ettevõtete jaoks välja küberjulgeoleku miinimumnormid ja sertifitseerimissüsteemid ning pakkuda erasektorile sobivaid stiimuleid, et nad suurendaksid oma jõupingutusi turvalisuse tagamisel;
38. | Calls on the Commission and on the Member States’ governments to encourage the private sector and civil society actors to include cyber crisis management in their crisis management plans and risk analysis; calls, furthermore, for the introduction of awareness-raising training on essential cyber security and cyber hygiene for all members of their staff;38. | palub komisjonil ja liikmesriikide valitsustel julgustada erasektori ja kodanikuühiskonna osalisi arvestama oma kriisiohjamiskavades ja riskianalüüsides ka küberkriisi ohjamise mõõdet; nõuab lisaks teadlikkust tõstva küberjulgeoleku- ja küberhügieenialase baaskoolituse kehtestamist kõigi liikmesriikide personali jaoks;
39. | Calls on the Commission, in cooperation with Member States and relevant agencies and bodies, to develop frameworks and instruments for a rapid information exchange system that would ensure anonymity when reporting cyber incidents for the private sector, enable public actors to be kept constantly up to date and provide assistance when needed;39. | palub komisjonil koostöös liikmesriikide ja asjaomaste asutuste ja organitega töötada välja raamistik ja vahendid kiire teabevahetuse süsteemi jaoks, mis tagaks anonüümsuse erasektori küberintsidentidest teatamisel, võimaldaks avalik-õiguslike osaliste pidevat teavitamist ja osutaks vajaduse korral abi;
40. | Emphasises the need for the EU to facilitate the development of a competitive and innovative market for cyber security in the EU in order to better enable SMEs to operate in this field which will contribute to boosting economic growth and creating new jobs;40. | rõhutab, et EL peab hõlbustama konkurentsivõimelise ja innovatiivse küberjulgeoleku turu väljatöötamist ELis, et aidata VKEdel paremini selles valdkonnas tegutseda, mis omakorda aitab suurendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti;
International cooperationRahvusvaheline koostöö
41. | Calls on the EEAS to take a proactive approach to cyber security and to mainstream the cyber security aspect in all of its actions, especially in relation to third countries; calls for the speeding up of cooperation and exchange of information on how to tackle cyber security issues with third countries;41. | palub Euroopa välisteenistusel võtta seoses küberjulgeolekuga proaktiivne vaatenurk ja küberjulgeoleku mõõdet kõikides oma tegevustes süvalaiendada, eelkõige seoses kolmandate riikidega; palub kiirendada koostööd ja teabevahetust selle kohta, kuidas suhetes kolmandate riikidega küberjulgeoleku probleemidega hakkama saada;
42. | Stresses that the completion of a comprehensive EU cyber security strategy is a precondition to establishing the sort of efficient international cooperation on cyber security that the cross-border nature of cyber threats necessitates;42. | rõhutab, et ulatusliku ELi küberjulgeoleku strateegia lõpuleviimine on sellise küberjulgeolekut puudutava tõhusa rahvusvahelise koostöö sisseseadmise eelduseks, mida eeldab küberohtude piiriülene iseloom;
43. | Calls on those Member States which have not yet signed or ratified the Council of Europe Convention on Cybercrime (Budapest Convention) to do so without further delay; supports the Commission and the EEAS in their efforts to promote the Convention and its values among third countries;43. | palub nendel liikmesriikidel, kes ei ole veel allkirjastanud või ratifitseerinud Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni (Budapesti konventsioon), seda viivitamatult teha; toetab komisjoni ja Euroopa välisteenistust nende püüetes konventsiooni ja selle väärtusi kolmandates riikides propageerida;
44. | Is aware of the need for an internationally agreed and coordinated response to cyber threats; calls, therefore, on the Commission, EEAS and Member States to take the lead in all fora, and especially at the United Nations, with efforts to achieve broader international cooperation and final agreement on defining a common understanding of norms of behaviour in cyber space and also to encourage cooperation with a view to developing cyber weapons control agreements;44. | on teadlik vajadusest rahvusvaheliselt kokku lepitud ja kooskõlastatud reaktsiooni järele küberohtude suhtes; palub seetõttu komisjonil, Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel haarata kõikides foorumites ja eriti ÜROs juhtpositsioon, et saavutada laiem rahvusvaheline koostöö ning lõplik kokkulepe küberruumi käitumistavade ühiseks määratlemiseks ja toetada samuti küberrelvade kontrolli käsitlevate kokkulepete sõlmimiseks tehtavat koostööd;
45. | Encourages exchanges of knowledge in the field of cyber security with BRICS countries and other countries with emerging economies, with the aim of exploring possible common responses to growing cyber crime and cyber threats and attacks; at both civilian and military levels;45. | ergutab teadmiste vahetamist BRICS-riikide ning teiste tärkava turumajandusega riikidega küberjulgeoleku valdkonnas, et uurida järjest kasvavale küberkuritegevusele ja järjest sagenevatele küberohtudele ja -rünnakutele ühiselt reageerimise võimalust, seda nii tsiviil- kui ka sõjalisel tasandil;
46. | Urges the EEAS and the Commission to take a proactive approach within the relevant international forums and organisations, notably the UN, the OSCE, the OECD and the World Bank, with the aim of applying existing international law and achieving consensus on norms for responsible state behaviour on cyber security and defence, and by coordinating the positions of the Member States with a view to promoting the EU’s core values and policies in the field of cyber security and defence;46. | nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon võtaksid asjakohastes rahvusvahelistes foorumites ja organisatsioonides, eelkõige ÜROs, OSCEs, OECDs ja Maailmapangas, proaktiivse vaatenurga eesmärgiga kohaldada olemasolevat rahvusvahelist õigust ja saavutada konsensus riikide küberjulgeoleku- ja -kaitsealase vastutustundliku käitumise normide suhtes ning kooskõlastades liikmesriikide seiskohti lootuses edendada ELi põhiväärtusi ja poliitikat küberjulgeoleku ja -kaitse valdkonnas;
47. | Calls on the Council and the Commission, as part of their dialogues, relations and cooperation agreements with third countries, particularly those providing for cooperation or exchange in the field of technology, to insist on minimum requirements for preventing and fighting cyber criminality and cyber attacks; and on minimum standards in information system security;47. | palub, et nõukogu ja komisjon nõuaksid dialoogis, suhetes ja koostöölepingutes kolmandate riikidega, eelkõige nendes, mis näevad ette tehnoloogiaalase koostöö ja kogemuste vahetuse, minimaalsete nõuete kohaldamist küberkuritegevuse ja küberrünnakute ennetamiseks ja nendega võitlemiseks ning minimaalsete standardite kohaldamist infosüsteemide julgeoleku suhtes;
48. | Calls on the Commission to facilitate and assist third countries, if needed, in their efforts to build their cyber security and cyber defence capabilities;48. | palub komisjonil vajaduse korral abistada kolmandaid riike nende küberjulgeoleku ja küberkaitsevõime suurendamise püüdlustes;
Cooperation with NATOKoostöö NATOga
49. | Reiterates that, on the basis of their common values and strategic interests, the EU and NATO have a special responsibility and capacity to address the increasing cyber security challenges more efficiently and in close cooperation by looking for possible complementarities, without duplication and with respect for their respective responsibilities;49. | kordab, et ELil ja NATO-l on oma ühiste väärtuste ja strateegiliste huvide kohaselt eriline vastutus ja võimekus lahendada tõhusamalt ja tihedas koostöös suurenevaid küberjulgeoleku probleeme, otsides võimalikke täiendavusi, vältides dubleerimist ning austades nende asjaomaseid vastutusalasid;
50. | Underlines the need to pool and share on a practical level, considering the complementary nature of the EU and NATO approach to cyber security and defence; emphasises the need for closer coordination, especially concerning planning, technology, training and equipment with regard to cyber security and defence;50. | rõhutab koondamise ja jagamise vajadust praktilisel tasandil, võttes arvesse asjaolu, et ELi ja NATO küberjulgeoleku ja -kaitse käsitlused täiendavad üksteist; rõhutab tihedama kooskõlastamise vajadust, eelkõige seoses küberjulgeoleku ja -kaitse planeerimise, tehnoloogia, koolituse ja varustusega;
51. | Building on the existing complementary activities in defence capability development, urges all relevant bodies in the EU dealing with cyber security and defence to deepen their practical cooperation with NATO with a view to exchanging experience and learning how to build resilience for EU systems;51. | nõuab seoses kaitsevõime arendamisega olemasolevate üksteist täiendavate tegevuste edasiarendamist; nõuab tungivalt, et kõik asjaomased ELi organid, mis tegelevad küberjulgeoleku ja -kaitsega, süvendaksid oma praktilist koostööd NATOga, et kogemusi vahetada ja õppida, kuidas ELi süsteemide vastupidavust suurendada;
Cooperation with the United StatesKoostöö Ameerika Ühendriikidega
52. | Believes that the EU and the US should deepen their mutual cooperation to counter cyber attacks and cybercrime, since this was made a priority of the transatlantic relationship following the 2010 EU-US Summit in Lisbon;52. | usub, et EL ja Ameerika Ühendriigid peaksid süvendama oma vastastikust koostööd selleks, et anda vastulöök küberrünnakutele ja küberkuritegevusele, kuna see muudeti 2010. aasta ELi ja USA Lissaboni tippkohtumise järel üheks Atlandi-üleste suhete prioriteediks;
53. | Welcomes the creation, at the November 2010 EU-US Summit, of the EU-US Working Group on Cyber-Security and Cyber-Crime, and supports its efforts to include cyber security issues in the transatlantic policy dialogue;53. | väljendab heameelt 2010. aasta novembris toimunud ELi ja USA tippkohtumisel loodud ELi ja USA küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse vastase võitluse töörühma üle ning toetab selle püüdlusi kaasata Atlandi-ülesesse poliitilisse dialoogi küberjulgeoleku küsimused;
54. | Welcomes the joint establishment, by the Commission and the US Government, under the umbrella of the EU-US Working Group, of a common programme and roadmap towards joint/synchronised trans-continental cyber exercises in 2012/2013; takes note of the first Cyber Atlantic exercise in 2011;54. | väljendab heameelt selle üle, et komisjon ja USA valitsus koostasid ELi ja USA töörühma raames koos ühise programmi ja tegevuskava, et korraldada 2012./2013. aastal ühised/samal ajal toimuvad mandritevahelised küberõppused; võtab teadmiseks esimese Atlandi-ülese küberõppuse toimumise 2011. aastal;
55. | Underlines the need for both the US and the EU, as the biggest sources of both cyber space and users, to work together for the protection of their citizen’s rights and freedoms to use this space; underlines that while national security is a paramount objective, cyber space should be secured but also protected;55. | rõhutab, et USA ja EL, kes on küberruumi kõige suuremad valdajad ja kus asub ka kõige rohkem küberruumi kasutajaid, peavad tegema koostööd oma kodanike õiguste ja vabaduste kaitseks kõnealuse ruumi kasutamisel; toonitab, et kuigi riiklik julgeolek on kõige tähtsam eesmärk, tuleks küberruum muuta turvaliseks ja seda tuleks kaitsta;
oo
o oo o
56. | Instructs its President to forward this resolution to the Council, the Commission, the HR/VP, EDA, ENISA and NATO.56. | teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Euroopa Kaitseagentuurile, Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametile ning NATO-le.
(1)  OJ L 345, 23.12.2008, p. 75.(1)  ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.
(2)  OJ C 349 E, 22.12.2010, p. 63.(2)  ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 63.
(3)  Texts adopted, P7_TA(2011)0228.(3)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0228.
(4)  Texts adopted, P7_TA(2012)0207.(4)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0207.
(5)  Texts adopted, P7_TA(2011)0406.(5)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0406.
(6)  Texts adopted, P7_TA(2012)0237.(6)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0237.
(7)  http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/RegularSessions/Session20/Pages/ResDecStat.aspx(7)  http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/RegularSessions/Session20/Pages/ResDecStat.aspx