52011DC0466

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse kohta 2010. aastal

SISUKORD

1. Sissejuhatus 4

2. EGFi 2010. aasta tegevuse ülevaade 4

3. EGFi tegevust käsitleva 2009. aasta aruande järelmeetmed 5

4. EGFi 2010. aasta tegevuse analüüs 5

4.1. Laekunud taotlused 5

Tabel 1 – 2010. aastal esitatud taotlused 6

4.1.1. Taotlused liikmesriikide ja sektorite lõikes 6

4.1.2. Taotlused toetussummade lõikes 7

4.1.3. Taotlused abistatavate töötajate arvu lõikes 7

4.1.4. Taotlused toetussummade (ühe töötaja kohta) lõikes 7

4.1.5. Taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes 7

4.2. Määratud toetused 8

Tabel 2 –Andmed 2010. aastal määratud toetuste kohta 8

Tabel 3 –Andmed 2010. aastal määratud toetuste kohta. Töötajate profiil 9

4.2.1. EGFi toetusest rahastatud meetmed 10

4.2.2. EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus 10

4.3. Juhtumid, mis ei vasta EGFi rahalise toetuse saamise tingimustele 11

4.4 EGFi tulemused 11

4.4.1. Liikmesriikidelt 2010. aastal saadud lõpparuanded EGFi rahaliste toetuste rakendamise kohta. 11

4.4.2. Kokkuvõtte 2010. aastal esitatud tulemustest ja headest tavadest 11

Tabel 4 – 2010. aastal esitatud lõpparuanded – tulemuste kokkuvõte 13

4.4.3. 2010. aastal rakendatud meetmete üksikasjad 13

4.5. Finantsaruanne 16

4.5.1. EGFist saadud toetus 16

4.5.2. Tehnilise abiga seonduvad kulud 17

4.5.3. Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine 18

4.5.4. EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine 18

Tabel 6 – 2010. aastal lõpetatud rahalise toetuse andmine 18

4.6. Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed 19

4.6.1. Teave ja reklaam 19

4.6.2. Kohtumised riigiasutuste ja tööturu osapooltega 19

4.6.3. EGFi kasutamise vahehindamine 19

5. Suundumused 20

6. Kokkuvõte 23

1. lisa 24

1. SISSEJUHATUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”) loodi määrusega (EÜ) nr 1927/2006,[1] et näidata üles solidaarsust maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel koondatud töötajatega ja neid abistada. Fond loodi vahendina, mis aitaks tasakaalustada avatud kaubanduse üldist positiivset pikaajalist mõju majanduskasvule ja tööhõivele ning lühiajalisi negatiivseid ilminguid, mis globaliseerumisega võivad kaasneda, eelkõige kõige haavatavamate ja madalaima kvalifikatsiooniga töötajate tööhõive osas. Eeskirju muudeti 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009,[2] et tõhusamalt tegutseda ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tingimustes.

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 16 on sätestatud, et komisjon esitab igal aastal enne 1. juulit Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande EGFi tegevuse kohta eelmisel aastal. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ning sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastuvõetud otsuste, rahastatud meetmete, sealhulgas nende täiendavuse kohta struktuurifondidest, eriti Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või abikõlbmatuse tõttu tagasi lükatud.

2. EGFI 2010. AASTA TEGEVUSE ÜLEVAADE

2010. aastal sai komisjon 31 EGFi toetuse taotlust, mis on ühe taotluse võrra rohkem kui 2009. aastal. Andmed taotluste kohta on esitatud jaos 4.1 ja tabelis 1.

Eelarvepädev asutus tegi 2010. aastal 31 otsust EGFi rakendamise kohta, mis tähendab 2009. aastaga võrreldes 300 %-st suurenemist otsuste osas ja 60 %-st suurenemist EGFi kaasrahastamise osas. Andmed määratud toetuste kohta on esitatud jaos 4.2 ning tabelites 2 ja 3.

Komisjonile saadeti 2010. aastal neli lõpparuannet EGFi toetuste rakendamise kohta. Andmed tulemuste kohta on esitatud jaos 4.4 ja tabelis 4. Kuue eelmistel aastatel antud EGFi toetuse andmine lõpetati (andmed jaos 4.5.4 ja tabelis 6). Kasutati tehnilist abi komisjoni algatusel (EGFi määruse artikli 8 lõige 1). Üksikasjad on esitatud jaos 4.6 ja tabelis 5.

Aastal 2010 rakendas komisjon uut otsustamisprotsessi, mis töötati välja 2009. aasta lõpus. Samuti on alustatud konsultatsioone EGFi tulevaste, pärast 2011. ja 2013. aastat toimuvate läbivaatamiste ettevalmistamiseks vastavalt EGFi määruse artikli 1 lõikele 1a ja artiklile 20. Üksikasjad on esitatud jagudes 3 ja 4.5.2.

3. EGFI TEGEVUST KÄSITLEVA 2009. AASTA ARUANDE JÄRELMEETMED

Määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

Aastal 2009 vastu võetud määruse (EÜ) nr 1927/2006 muudatused parandasid EGFi toimimist oluliselt, pakkudes liikmesriikidele paremaid tingimusi EGFi kaasrahastamise taotlemiseks, et tulla toime ülemaailmse finants- ja majanduskriisi negatiivse mõjuga tööhõivele. See kajastub 2010. aastal esitatud taotluste arvus, mis jäi sama kõrgele tasemele kui eelmistel aastatel (31taotlust 2010. aastal, 30 taotlust 2009. aastal). EGFi toetuse taotlemist lihtsustas selgelt ajutine kriisiga seotud erand, sealhulgas kaasrahastamise määra suurendamine 65 %-ni, ning koondamiste arvu alammäära alaline vähendamine 500 koondamiseni ja rakendusperioodi pikendamine 24 kuuni alates taotluse kuupäevast.

Tulemused, eelkõige EGFi toetuse mõju koondatud töötajate tööhõivele, selguvad pärast projektide lõpetamist. Pikendatud rakendusperioodi (24 kuud alates taotluse esitamisest) esimesed lõpparuanded esitatakse komisjonile 2011. aasta novembris-detsembris.

EGFile esitatud taotluste üle otsustamise lihtsustamine: nõukogule ja Euroopa Parlamendile taotluste esitamise kord

2010. aastal antud EGFi toetusi menetleti 2009. aasta lõpus välja töötatud uue EGFi otsustamismenetluse kohaselt. Tehti suuri jõupingutusi otsuste tegemise kiirendamiseks praeguse määruse eeskirjade kohaselt. EGFi sekkumise kiirus ning selle roll ja potentsiaal solidaarsusvahendina olid päevakorras olulisel kohal kogu aasta vältel, eelkõige liikmesriikidega peetavates konsultatsioonides EGFi määruse läbivaatamise üle pärast aastat 2011 ja 2013, mis algasid 2010. aasta teises pooles.

4. EGFI 2010. AASTA TEGEVUSE ANALÜÜS

4.1. Laekunud taotlused

Komisjon sai 2010. aastal 31 taotlust (vt tabel 1), mida on ühe võrra rohkem kui aastal 2009. Kõigi taotluste suhtes kohaldatakse 18. juunil 2009 vastu võetud määrust (EÜ) nr 546/2009 (st 65 %-ne kaasrahastamismäär, 24-kuuline rakendamisperiood alates taotluse kuupäevast jne).

Taotlused esitas 12 liikmesriiki, taotlused hõlmasid 31 995 koondatud töötajat, kokku taotleti EGFist 169 994 542 eurot. Kolm liikmesriiki esitas taotluse esmakordselt aastal 2010: Tšehhi Vabariik, Poola ja Sloveenia.

Tabel 1 – 2010. aastal esitatud taotlused

[pic]

4.1.1. Taotlused liikmesriikide ja sektorite lõikes

31 esitatud taotlust olid seotud 16 sektoriga[3]. Neist seitse on sektorid, mille kohta esitati EGFi taotlus aastal 2010 esmakordselt: need on järgnevas loetelus alla joonitud. Mõnede taotluste esitamist lihtsustas võimalus kasutada kriisiga seotud erandit.

Austria (kaks taotlust: metallitootmine , elektroonikaseadmed), Belgia (üks taotlus: autotööstus), Tšehhi Vabariik (üks taotlus: jaekaubandus), Taani (neli taotlust: masinad ja seadmed, laevaehitus ), Prantsusmaa (üks taotlus: autotööstus), Saksamaa (üks taotlus: masinad ja seadmed), Iirimaa (kolm taotlust: ehitus), Madalmaad (seitse taotlust: elektroonikaseadmed, trükitööstus, finantsteenused , hulgikaubandus ), Poola (kolm taotlust: autotööstus, masinad ja seadmed), Portugal (üks taotlus: jalatsitootmine ), hispaania (kuus taotlust: autotööstus, rõivad, kivi/marmor , jaekaubandus ), Sloveenia (üks taotlus: rõivad).

4.1.2. Taotlused toetussummade lõikes

EGFi toetust taotlev liikmesriik peab koostama kooskõlastatud meetmete paketi, mis sobib kõige paremini kokku abistatavate töötajate profiiliga, ning otsustama EGFilt taotletava summa suuruse. EGFi määruses ei soovitata ega piirata taotletavat kogusummat, kuid kui komisjoni talitused taotlusi hindavad, võivad tekkida küsimused, mille tõttu taotlust esitav liikmesriik peab läbi vaatama kavandatava individuaalsete teenuste paketi ja muutma seega ka taotletavat summat.

Aastal 2010 ulatusid EGFilt taotletavad summad 114 250 eurost kuni 38 052 069 euroni (keskmine – 5 483 695 eurot).

4.1.3. Taotlused abistatavate töötajate arvu lõikes

EGFi kaasrahastatavatest meetmetest abi saavate töötajate koguarv oli 31 995. Arvud ulatusid 120 töötajast 2593 töötajani, kolmes taotluses oli abi saavate töötajate arv üle 2000, neljas taotluses 1000 ja 2000 vahel ning kahekümne ühes taotluses alla 1000 töötaja[4].

Koondatud töötajate arv võib erineda EGFi toetusest abi saavate töötajate arvust, kui liikmesriik on otsustanud suunata EGFi abi teatavale töötajate rühmale, näiteks nendele, kel on eriti suuri probleeme tööturul püsimisega ja/või kellel on abi kõige rohkem vaja. Osa koondatud töötajatest võivad saada abi väljastpoolt EGFi, teised võivad leida uue töö iseseisvalt või otsustada varem pensionile jääda, mis tähendab, et nende jaoks ei taotleta EGFi abi.

4.1.4. Taotlused toetussummade (ühe töötaja kohta) lõikes

Taotletud summad ühe töötaja kohta olid 2010. aastal vahemikus veidi üle 600 eurost kuni üle 23 000 euroni.

Individuaalsed teenused, mida liikmesriik võib koondatud töötajatele pakkuda, on EGFi määruse kohaselt liikmesriigi otsustada. Seega võib asjaomase töötaja kohta taotletav summa varieeruda olenevalt koondamisjuhtumi tõsidusest, tööturu olukorrast mõjutatud piirkonnas, koondatud töötajate konkreetsest olukorrast, liikmesriigi poolt juba võetud meetmetest ja osutatavate teenuste maksumusest asjaomases liikmesriigis või piirkonnas.

4.1.5. Taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes

31st esitatud taotlusest 24 taotluse (77 %) eesmärk oli toetada töötajaid, kes olid koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu (muudetud EGFi määruse artikkel 1a), ülejäänud seitsme taotluse (23 %) eesmärk oli vastata globaliseerumisest tingitud olulistele struktuurimuutustele maailma kaubanduses.

Kaksteist taotlust põhinesid EGFi määruse artikli 2 punktil a, 18 põhinesid artikli 2 punktil b ning ühes taotluses viidati artikli 2 punktile c, viidates eriolukorrale ja märkides, et artikli 2 punkti a tingimused ei ole täielikult täidetud.

4.2. Määratud toetused

2010. aastal tegi eelarvepädev asutus 31 otsust EGFi toetuse määramise kohta aktiivsete tööturupoliitika meetmete rahastamiseks (tabelites 2 ja 3 on esitatud ülevaade ja töötajate profiilide jaotus). Neist 13 taotlust olid esitatud aastal 2010 ja 18 taotlust 2009. aasta teises pooles. Kõigi määratud toetuste suhtes kohaldatakse 18. juunil 2009 vastu võetud määrust (EÜ) nr 546/2009 (st 65 %ne kaasrahastamismäär, 24-kuuline rakendamisperiood alates taotluse kuupäevast jne).

31 määratud toetust hõlmasid 23 688 koondatud töötajat üheksas liikmesriigis ja ulatusid kogusummas 83 554 141 euroni, moodustades 16,7 % EGFi poolt igal aastal kasutada olevast maksimaalsest summast.

Tabel 2 –Andmed 2010. aastal määratud toetuste kohta

[pic]

Tabel 3 –Andmed 2010. aastal määratud toetuste kohta. Töötajate profiil

[pic]

4.2.1. EGFi toetusest rahastatud meetmed

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 3 on sätestatud, et EGF saab kaasrahastada ainult aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mille eesmärk on koondatud töötajate tööturule naasmine. Lisaks on sätestatud, et EGF võib rahastada liikmesriikides toetuse rakendamiseks võetud ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid (tehniline abi).

2010. aastal heakskiidetud 31 EGFi toetuse taotluse eesmärk oli aidata 23 688 koondatud töötajal tööturule naasta. Peamiselt sisaldasid need selliseid meetmeid nagu intensiivne personaliseeritud tööotsinguabi ning juhtumikorraldus, erinevad tööalased koolitused, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberõppemeetmed, mitmesugused ajutised rahalised soodustused ja toetused tööotsingute ajaks, koolitus ja muud aktiivsed tööturumeetmed kuni tegeliku tööturule naasmiseni, ja muid meetmeid, näiteks ettevõtluse edendamine ja toetatavad töökohad.

4.2.2. EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus

EGFi eesmärk on suurendada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tagada koondatud töötajate kiire naasmine tööturule aktiivseid tööturumeetmeid rakendades, täiendades seeläbi ESFi, mis on peamine ELi vahend tööhõive edendamiseks ELis. Üldiselt seisneb kahe fondi vastastikune täiendavus selles, et nende fondide abil saab kõnealuseid küsimusi käsitleda kahes erinevas ajalises perspektiivis: kui EGF pakub koondatud töötajatele nende vajadustele vastavat abi konkreetse, Euroopa tasandil toimuva massilise töökaotuse korral, siis ESF toetab strateegilisi pikaajalisi eesmärke (nt inimkapitali suurendamine, toimetulek muutustega) eelnevalt koostatud mitmeaastaste programmide kaudu, mille vahendeid ei saa üldiselt ümber suunata, et tegeleda massilistest koondamistest põhjustatud kriisiolukordadega. EGFi ja ESFi meetmeid kasutatakse mõnikord üksteise täiendamiseks, et pakkuda nii lühi- kui ka pikaajalisi lahendusi. Otsustav kriteerium on olemasolevate vahendite potentsiaal töötajaid tõhusalt aidata, liikmesriikide ülesanne on valida ja kavandada vahendid ja meetmed, mis eesmärkide saavutamiseks kõige paremini sobivad.

EGFi kaasrahastatava kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketiga peavad kaasnema muud meetmed, mis seda täiendavad . EGFi rahastatavad meetmed võivad minna palju kaugemale kui tavalised koolituskursused ja -meetmed ning praktika on näidanud, et EGF võimaldab liikmesriikidel pakkuda koondatud töötajatele nende vajadustele vastavat ja põhjalikku abi, sealhulgas meetmeid, millele neil tavapäraselt juurdepääsu poleks (nt kesk- või kõrgharidus). EGF võimaldab liikmesriikidel keskenduda paremini eriti haavatavatele inimestele, nt madalama kvalifikatsiooniga või sisserändaja taustaga inimesed, või pakkuda toetust pikema ajavahemiku jooksul kui oleks võimalik ilma EGFita. Kõik see suurendab töötajate väljavaateid olukorra parandamiseks.

EGFi ja ESFi meetmete vastastikuse täiendavuse heaks näiteks on Madalmaade esitatud taotlused EGF/2010/011 NL/NXP Semiconductors ja EGF/2010/012 NL/Noord Holland ICT, Sloveenia esitatud taotlus EGF/2010/014 SI/Mura ja Saksamaa esitatud taotlus EGF/2010/018 DE/Heidelberger Druckmaschinen. Esimese Madalmaade juhtumi puhul seisneb vastastikune täiendavus konkreetses ESFi koolitusprojektis pooljuhtide tootmisega tegeleva ettevõtte töötajate jaoks[5], mille ajastus langes osaliselt kokku EGFi rakendusperioodiga. Teise juhtumi puhul said koondatud töötajad osaleda ka kahes EFSi projektis IKT sektoris[6]. Sloveenia kindlustas, et EGFi meetmed täiendaksid nende erinevaid EFSi meetmeid[7]. Saksamaa juhtumi puhul koostati EGFi individuaalsete teenuste pakett nii, et see täiendaks struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid, eelkõige ESFi heakskiidetud kvalifikatsiooni tõstmise kursuseid, mida pakutakse föderaalprogrammi ESF-BA raames,

Kõik liikmesriigid peavad looma vajalikud mehhanismid, et vältida ELi rahastamisvahenditest topeltrahastamise ohtu, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 6 lõikes 5

4.3. Juhtumid, mis ei vasta EGFi rahalise toetuse saamise tingimustele

Eelarvepädev asutus ei lükanud tagasi ühtegi komisjoni poolt EGFist vahendite eraldamiseks esitatud taotlust. Komisjon tunnistas abikõlbmatuks ühe taotluse (EGF/2009/022 BG/Kremikovtsi, mille esitas Bulgaaria 26.10.2009)[8]. See otsus tehti liikmesriigile teatavaks.

4.4 EGFi tulemused

Peamised EGFi tulemusi kajastava teabe allikad on liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 15 esitatud lõpparuanded. Neid täiendab teave, mille liikmesriigid esitavad komisjonile otsesuhtluses ning aasta jooksul liikmesriikide esindajatega peetavatel koordineerimiskoosolekutel ja konverentsidel. Liikmesriikide poolt 2010. aastal edastatud tulemused ja andmed on kokku võetud järgmises lõigus ja tabelis 4.

4.4.1. Liikmesriikidelt 2010. aastal saadud lõpparuanded EGFi rahaliste toetuste rakendamise kohta.

2010. aastal esitati komisjonile neli lõpparuannet järgmiste taotluste kohta: EGF/2008/004 ES/Castilla y Léon and Aragón, EGF/2008/005 ES/Cataluña, EGF/2009/001 PT/Norte-Centro ja EGF/2009/002 DE/Nokia. Need olid viimased 12-kuulise rakendusperioodiga EGFi taotlused, 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009 pikendati seda perioodi 24 kuuni.

4.4.2. Kokkuvõtte 2010. aastal esitatud tulemustest ja headest tavadest

Kolme liikmesriigi esitatud neli lõpparuannet näitasid, et EGFi rakendusperioodi lõpus või natuke pärast seda oli 629 töötajat (20 % 3146-st) leidnud uue töö või hakanud füüsilisest isikust ettevõtjaks. Ülejäänud kas õppisid või osalesid koolitustel (umbes 5 %), olid töötud või isiklikel põhjustel tööturult eemal.

Tulemusi tööturule naasmise osas halvendas kohaliku ja regionaalse tööturu ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsese tulemusena oluliselt vähenenud vastuvõtmisvõime. Tööturule naasmise määra ei tohiks ületähtsustada, kuna see annab pildi töötajate tööhõive olukorrast vaid andmete kogumise hetkel. See ei anna teavet tööhõive liigi ja leitud töö kvaliteedi kohta ning võib juba lühikese aja pärast oluliselt muutuda. Vastavalt mitmelt liikmesriigilt saadud teabele näitab tööturule naasmise määr tõusutendentsi juba mõned kuud pärast lõpparuande esitamist, eelkõige juhul kui töötajad saavad ka pärast EGFi perioodi endiselt nende vajadustele vastavat abi liikmesriigi oma kulul või ESFi abiga.

Liikmesriigid esitasid hulga huvitavaid fakte ja julgustavat infot, mis näitavad, et asjaomaste töötajate isiklik olukord, enesekindlus ja tööalane konkurentsivõime paranes tänu EGFi abile ja teenustele märkimisväärselt, isegi kui nad alati kiiresti uut tööd ei leidnud. EGF andis liikmesriikidele võimaluse tegutseda koondamistest mõjutatud piirkondades intensiivsemalt kui oleks olnud võimalik ilma EGFi rahastamiseta, seda nii abistatud inimeste arvu kui ka toetuse kestvuse ja kvaliteedi osas. ELi vahendid võimaldasid neil vastata paindlikumalt ja lisada oma pakettidesse tugevalt personaliseeritud ja sageli innovatiivseid meetmeid ning pöörata suuremat tähelepanu madalaima kvalifikatsiooniga inimestele. EGFi kaasrahastatud abi kujutab endast seega tõhusamat investeeringut oskustesse, millel võib olla positiivne mõju keskmises ja pikas perspektiivis, kui turud kriisist vähehaaval toibuvad. Lisaks tajuti EGFi kasuliku vahendina eelarvepuudujäägi ja avaliku sektori kärbete ajal, kui riiklikud vahendid on napid ja liikmesriigid ning ettevõtted üritavad taastuda ülemaailmsest majanduskriisist. EGFi vahehindamises, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 17 lõike 1 punktile a tuleb esitada aastal 2011, hinnatakse EGFi mõju üksikasjalikumalt.

Tabel 4 – 2010. aastal esitatud lõpparuanded – tulemuste kokkuvõte[9]

[pic]

4.4.3. 2010. aastal rakendatud meetmete üksikasjad

EGF/2008/004 Castilla Leon y Aragón/Spain (autotööstus)

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 534 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 184 (34,5 %) ning ülejäänud 350 (65,5 %) kas õppisid või osalesid koolitustel, olid töötud või mitmesugustel isiklikel põhjustel tööturult eemal. Tööturule naasmise määra puhul tuleb arvestada kõrget töötuse taset kahes asjaomases piirkonnas, mis aastatel 2008 kuni 2010 finants- ja majanduskriisi tagajärjel kahekordistus.

Isegi veel töötud inimesed märkisid, et EGFi meetmed tugevdasid nende enesekindlust ja enesehinnangut, arendasid nende iseseisvust ja andsid neile peamised tööturule naasmiseks vajalikud oskused ja võimed. Hispaania ametiasutuste jaoks on EGF eriti sobiv vahend selliste töötajate taasintegreerimiseks, kellel on väike tõenäosus kiiresti uut tööd leida, tänu EGFi toetusele saavad nad valida suure hulga meetmete vahel, mis on paremini nende vajadustele kohandatud kui oleks olnud võimalik ilma EGFi vahenditeta. Suur hulk abistatud töötajatest säilitas oma kutseoskuste taseme või parandas oma tööalast konkurentsivõimet, seeläbi paranesid nende võimalused tööturul.

Rakendatud individuaalsed teenused on huvitav kombinatsioon abist tööotsingul, koolitusel ja tööturule naasmisel ning rahalisest toetusest. Pärast esialgseid kõigile abistatavatele töötajatele suunatud meetmeid, nagu nõustamine ja individualiseeritud võimaluste pakkumine, korraldati mitmesuguseid tegevusi, alustades laiaulatuslike tööturuotsingutega, millele järgnes töövahendus. Multidistsiplinaarsed abistajate meeskonnad külastasid ligi 3000 ettevõtet (paljud neist VKEd) eesmärgiga viia töövõimalused vastavusse tööotsijate kvalifikatsiooniga või koolitada neid uute töökohtade jaoks ning tutvustada projekti ettevõtjatele. Sel moel saadi EGFi rakendusperioodi jooksul enam kui 400 tööpakkumist ja enam kui 200 töötajat kandideeris edukalt uutele töökohtadele. Töötajaid jälgiti ka pärast tööturule naasmist, et teha kindlaks võimalikud tagasilöögid ja hinnata nende isiklikku rahulolu. Hispaania ametiasutused jätkavad turu ja töötajate tööalase olukorra analüüsimist pärast EGFi projekti lõppu, säilitatakse ka kontaktid ettevõtetega, et tagada EGFi abil saavutatud tulemuste kestvus.

Töötajatele pakutavad kutseoskuste täiendamise meetmed hõlmasid mitmesuguseid koolitusi. Mõned neist olid seotud ettevõtjate võetud kohustusega töötajate taasintegreerimiseks, näiteks: kursused oskuste täiendamiseks taastuva energia tehnoloogiate ja IT sektoris ning tehnika, hooldusteenuste, sotsiaal- ja turismisektoris; raamatupidamise ja VKE juhtimise alal; ning juhtimis- ja kommunikatsioonimeetodite alal. Osale töötajatele anti ajutist rahalist abi, et kompenseerida erinevust varasema ja uue palga vahel (tööturule naasmise toetus) ja/või tööotsingutoetusi, sealhulgas spetsiaalsed toetused hoolduskohustustega töötajatele.

EGF/2008/005 Catalonia/Spain (tekstiilitööstus)

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 587 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 30 (5,1 %) (sealhulgas üks, kes lõi uue ettevõtte), 17 (2,9 %) kas õppisid või osalesid koolitustel ning ülejäänud 540 (92,0 %) olid kas töötud või mitmesugustel isiklikel põhjustel tööturult eemal. Madala tööturule naasmise määra puhul tuleb arvesse võtta piirkonna finants- ja majanduskriisist nõrgestatud tööturgu, aga ka EGFi vahendite hilist saabumist (vt järgnevat kommentaari).

Hispaania ametiasutused märkisid, et EGFi toetus võimaldas neil pakkuda intensiivseid, asjaomaste töötajate vajadustele vastavaid meetmeid olukorras, kus muud vahendid on vähem sobivad. Enamus osalenud töötajatest suhtus meetmetesse tõsiselt ja osalejate üldine arvamus oli väga positiivne. Juhtimismudel sisaldas ulatusliku institutsioonide võrgustiku kasutamist, kohalike omavalitsuste osalemist peeti meetmete eduka rakendamise võtmeelemendiks. Võimaluse korral kohaldavad piirkondlikud omavalitsused EGFi meetodit ka sarnastele tööturule naasmise programmidele.

Meetmed sisaldasid järgmist: kutsenõustamine, et teha kindlaks koondatud töötajate tööalane konkurentsivõime ja takistused uue töö leidmisele; intensiivne abi töökohavahetusel / uue töökoha leidmisel, mis hõlmab personaalset nõustamist, et aidata töötajatel tööturule naasta; ja „aktiivne klassiõpe”, mis annab töötajatele kvalifitseeritud personali juhendamisel juurdepääsu arvutitele ja tööotsinguportaalidele. Koolitusmeetmed sisaldasid täiendkoolitusi, nagu IT kursused, suulise/kirjaliku kommunikatsiooni tehnikad ja algajate ettevõtluskursused, mis arvestavad ka üle 45-aastaste inimeste, madala kvalifikatsiooniga ja mitte-hispaanlaste erilisi vajadusi. Samuti pakuti rühmakoolitusi valdkondades, kus kohalikud ettevõtjad olid välja selgitanud oskustega seotud vajadused, või uutes valdkondades, kus võib tulevikus töövõimalusi tekkida. Osale töötajatest anti ajutisi finantstoetusi tööotsingute ajaks ja/või juhul, kui nad võtsid vastu vähemalt kuuekuulise töökoha (tööturule naasmise toetus).

Kuna ELi vahendite eraldamine hilines, alustas Hispaania meetmete rakendamist oma vahendeid kasutades. Suuremat osa kavandatud meetmetest ei saadud käivitada enne EGFi rakendusperioodi viimaseid kuid, seetõttu otsustas Hispaania jätkata individuaalseid teenuseid veel neli kuud omal kulul. Pärast EGFi rakendusperioodi lõppu võetud lisameetmed võimaldasid Hispaanial aidata veel 387 koondatud töötajat (algse sihtrühma 1100-st). Pool aastat pärast EGFi rakendusperioodi oli tööturule naasmise määr märkimisväärselt kõrgem kui kohe pärast EGFi projekti lõpetamist.

EGF/2009/001 North/Centre/Portugal (tekstiilitööstus)

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 720 töötajast naasis rakendusperioodi lõpuks tööturule 30 (4,2 %), 9 (1,3 %) kas õppisid või osalesid koolitustel ning ülejäänud 681 (94,6 %) olid kas töötud või mitmesugustel isiklikel põhjustel tööturult eemal. Tööturule naasmise määra puhul tuleb arvesse võtta piirkonna finants- ja majanduskriisist nõrgestatud tööturgu. Teisteks selgitusteks on madal haridustase – 79 % abistatud töötajatest ei olnud lõpetanud üheksa-aastast põhiharidust ja veel 13 % ei olnud omandanud keskharidust, ning üle 55-aastaste töötajate suur hulk, kelle jaoks rakendusperiood oli ulatusliku haridusalase toetuse optimaalseks ärakasutamiseks liiga lühike.

Portugali ametivõimud märkisid, et meetmed said hea vastuvõtu osalejatelt, kes tunnistasid, et nende kutseoskused ja seega tööalane konkurentsivõime paranesid, ning ka tööhõivetalitustelt, kes said tänu EGFi toetusele jälgida eri külades laiali asuvate tööotsijate vajadusi. Portugal tunnistas koondatud töötajate motiveerimise tähtsust, tagades piirkondlike tööhõivekeskuste täieliku kaasatuse ja järgides ajakava, et tagada rakendusperioodi võimalikult tõhus ära kasutamine.

Meetmed hõlmasid individuaalset tööotsinguabi umbes kolmandikule abistatavatest töötajatest, näiteks olemasolevate oskuste tunnistamine/kinnitamine, koolituse ja tööturule naasmise ettevalmistamine, ning hulk (lühikesi) koolitus- ja ümberõppe mooduleid, mis põhinevad riiklikul ametipädevuste kataloogil ja mida pakuvad tunnustatud koolituskeskused peaaegu kõigile sihtrühma kuuluvatele töötajatele. Muud meetmed olid kohandatud nende inimeste vajadustele, kellel oli eriti keeruline tööturule naasta: neid pakkusid mittetulundusühingud ja need seisnesid personaalsetes integratsioonikavades, integratsiooniabis ja rahalises toetuses osalevatele töötajatele. Samuti pakuti koolitusstipendiume ja toetati ettevõtlust. Suurema osa meetmete puhul allkirjastati töötajate ja teenuseid osutavate või jälgivate asutuste vahel koostööleping, kus sätestati poolte kohustused.

Jaanuariks 2011 (üks aasta pärast EGFi rakendusperioodi) oli tööturule naasmise määr tõusnud 200-ni, mis näitab, et EGFi kaasrahastatud meetmed annavad positiivseid tulemusi ka mõni aeg pärast EGFi rakendamist.

EGF/2009/002 Nokia/Germany (mobiiltelefonid)

EGFi kaasrahastatud meetmetest abi saanud 1 305 töötajast oli neli nädalat pärast rakendusperioodi lõppu töökoha leidnud 385 töötajat (29,5 %) (sealhulgas 36 füüsilisest isikust ettevõtjat), 121 (9,3 %) kas õppisid või osalesid koolitustel ning ülejäänud olid kas töötud (737, 56,5 %) või mitmesugustel isiklikel põhjustel tööturult eemal (62, 4,8 %).

Hoolimata ebasoodsast olukorrast tööturul, seoses üleilmse kriisiga ja muude probleemidega, nagu suhteliselt madal kvalifikatsioonitase, enamuse töötajate kõrgem iga, nende väike valmisolek elukohta vahetada ja soovimatus võtta vastu uusi madalama palgaga töökohti, leidsid Saksamaa ametiasutused, et EGFi projekti tulemused olid „üsna rahuldavad”.

Saksamaa hinnangul on EGF vahend, mis täiendab ja süvendab riiklikke kriisist väljumiseks võetud meetmeid kasulikul moel, laiendades pakutavate kvalifikatsioonide valikut ja pikendades abi saamise perioodi. Valdav enamik EGFi toetust saanud töötajatest olid endised Nokia töötajad, kes pärast varasemates sotsiaalpartnerite poolt kuni 12 kuuks korraldatud Transfergesellschaft meetmetes osalemist ei olnud veel tööturule naasnud. EGFi projekti raames jätkus veel kuus kuud nende intensiivne toetamine, neile pakuti laia valikut personaliseeritud teenuseid, keskendudes individuaalsele tööotsinguabile ja koolitusmeetmetele, mida täiendasid rahalised toetused, nt lühiajalised päevarahad („Transferkurzarbeitergeld”) koolitustel ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalemise ajaks, tingimusel, et asjaomased töötajad osalesid EGFi projektis täisajaga.

Koolituskursused valiti hoolikalt nendes valdkondades, kus tööturul on nõudmine, ja koostati nii, et need täiendaks juba Euroopa Sotsiaalfondi või koondava ettevõtte poolt pakutavaid kursuseid. Pakkumine sisaldas ka abi töökoha leidnud inimestele uueks tööks ettevalmistumisel, toetust potentsiaalsetele ettevõtjatele, juhiseid välismaal töö otsijatele ja sarnases olukorras olevate töötajate rühmade loomist. EGF võimaldas Saksamaal pakkuda palju paremat tööotsijate/nõustajate vahekorda – üks nõustaja 40 töötaja kohta, võrreldes tavalise suhtarvuga üks nõustaja 200 töötaja kohta – ning nõustajad valiti osalejate tausta põhjal. Kuna ELi vahendite eraldamine hilines, alustas Saksamaa meetmete rakendamist oma vahendeid ja ESFi rahastamist kasutades.

Kõik see muutis EGFi kaasrahastatava toetuse väga individuaalseks ja tõhusaks.

Kuus kuud pärast rakendusperioodi olid veel 42 varem töötut inimest töö leidnud, mis suurendas tööturule naasnud isikute arvu 427-ni. Tööturule naasmise määr suurenes paar kuud hiljem veelgi, mis näitab, et EGFi kaasrahastatud toetusel on ka pikemas perspektiivis positiivne mõju.

4.5. Finantsaruanne

4.5.1. EGFist saadud toetus

2010. aastal määras eelarvepädev asutus EGFi raames 31 toetust kogusummas 83 554 141 eurot , mis moodustas 16,7 % igal aastal kasutada olevast maksimaalsest summast (vt tabel 2). Kõik 31 toetust tulid 2010. aasta eelarvest, kuigi üheksa nendest maksti välja 2011. aasta alguses.

17. mail 2006 vastuvõetud institutsioonidevahelise kokkuleppe[10] (milles on sätestatud EGFi eelarveraamistik) punkti 28 kohaselt ei või EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot, mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid. Lisaks sätestatakse EGFi määruse artiklis 12, et vähemalt 25 % iga-aastasest maksimaalsest summast peab olema alles vastava aasta 1. septembriks, et katta aasta lõpuni tekkivaid vajadusi.

2010. aastal määratud toetuste kulukohustuste assigneeringud kanti reservist üle EGFi eelarvereale.

Maksete assigneeringuid rahastati 2010. aasta alguses ESFi eelarvest (EUR 19 881 554), sest mõlemad fondid on oma olemuselt lähedased. Selleks et vältida segadust erinevate eelarveallikate osas, leidis komisjon eelmisel aastal alternatiivse maksete assigneeringute allika ning ühtlasi tulid selgelt esile alakasutatud allikad. Eelarverealt „Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) finantskeskkonna parandamine” kasutati 21 381 228 eurot. Lisaks tuvastati ja kasutati 42 291 359 eurot eelarverealt „Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm”. Nende eelarveridadega seotud investeeringukavad on finantskriisi tõttu märkimisväärselt vähenenud.

2010. aastal tehtud maksed (83 554 141 eurot) olid 60 % suuremad kui 2009. aastal (52 349 047 eurot). Kogemused on näidanud, et liikmesriikide tegevus EGFi taotluste koostamisel ja esitamisel on tõhusam kui esimestel aastatel.

4.5.2. Tehnilise abiga seonduvad kulud

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 8 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel EGFi määruse rakendamiseks vajalike teavitamis-, haldus- ja tehnilise toe, järelevalve, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35 % konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest (kuni 1,75 miljonit eurot). 2010. aastal anti tehniliseks abiks (st meetmeteks, mis on loetletud tabelis 5)[11] kasutada 1 110 000 eurot. Ülejäänud sel aastal tehniliseks abiks ettenähtud summa – 640 000 eurot – jäi kasutamata.

Tabel 5 – Tehnilise abiga seonduvad kulud 2010. aastal

Kirjeldus | Eelarve summa (eurodes) | Tegelik summa (eurodes) |

Teavitamine (nt EGFi kodulehe ajakohastamine kõigis ELi keeltes, trükised ja audiovisuaaltegevus) | 240 000 | 81 436,59 |

Tehniline ja haldusabi – EGFi kontaktisikute koosolekud – Konverentsid ja seminarid (sh sidusrühmade konverents) | 70 000 200 000 | 86 425,34 332 478,59 |

Hindamine (EGFi vahehindamine vastavalt EGFi määruse artikli 17 lõike 1 punktile a) | 300 000 | 300 000 |

Järelevalve (10 uuringut) | 250 000 | 0 |

Teadmistebaasi loomine | 50 000 | 0 |

Audit ja kontroll: Nendeks kuludeks EGFi toetust ei kasutatud (2010. aasta auditeid rahastati muudest Euroopa Komisjoni allikatest) |

Kokku | 1 110 000 | 800 340.52 |

2010. aastal otsustati korraldada kaks EGFi sidusrühmade konverentsi, et konsulteerida liikmesriikide, rakendusorganite ja sotsiaalpartneritega kehtiva EGFi määruse küsimustes ja vajalike muudatuste osas pärast 2011. aastat (kas jätkata või mitte erakorralise erandi kohaldamist, mis võimaldab toetada EGFi vahenditest töötajaid, keda on koondatud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu ning millega suurendati EGFi osalust 65 %-ni kogukuludest) ning pärast 2013. aastat (kui kogu EGFi määrus läbi vaadatakse). Need konsultatiivsed konverentsid asendasid kümmet esialgu kavandatud seireuuringut. Lisaks oli kavas korraldada 2011. aasta aprillis EGFi audiitorite seminar.

4.5.3. Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine

2010. aastal ei teatatud komisjonile ühestki EGFi määruse sätete rikkumisest. 2010. aastal ei lõpetatud ühtegi EGFi määrusega seotud rikkumismenetlust.

4.5.4. EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine

EGFi määruse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud menetlus rahalise toetuse andmise lõpetamiseks. 2010. aastal lõppes EGFi toetuste väljamaksmine teisele ettevõtete rühmale alates fondi loomisest. See hõlmas järgmist kuut toetust:

Tabel 6 – 2010. aastal lõpetatud rahalise toetuse andmine

[pic]

Seoses kõnealuse kuue juhtumiga tuleb komisjonile tagasi maksta kasutamata toetused kogusummas 9 857 484,55 eurot.

Asjaolu, et liikmesriigid ei võtnud kõiki EGFi kaudu kättesaadavaid toetusi kasutusele, on tingitud mitmest põhjusest. Kuigi liikmesriikidelt oodatakse kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi võimalikult realistlikku eelarvestamist, võib juhtuda, et meetmete rakendamise käigus ei ole vaja kõiki taotletud allikaid kasutada. Võib juhtuda, et abi vajavate töötajate arvu ülehinnati, mõned töötajad võivad eelistada kallimatele meetmetele väiksema maksumusega meetmeid, mõni töötaja võib osaleda meetmes lühemat aega kui esialgu arvati, sest ta leidis uue töökoha ning mõni töötaja võib meetmes osalemisest hoopis loobuda ja jääda ennetähtaegselt pensionile. Väiksemate kulude põhjus võib olla ka meetmete hilinenud rakendamine. Eeldatavasti suudavad liikmesriigid kogemuste lisandudes meetmete eelarvet ja töötajate osalemismäära täpsemalt kavandada ning hilisemate taotluste esitamisel on nad saadud kogemusi juba rakendanud. Suurimaid edusamme on tehtud otsustamismenetluse ja EGFi toetuste maksmise lihtsustamisel, et tagada tulevikus aja ja toetuste optimaalne kasutamine.

4.6. Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed

4.6.1. Teave ja reklaam

Veebisait

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 9 on komisjonile tehtud ülesandeks luua veebileht, „mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.”

Vastavalt artikli 9 nõuetele avas komisjon EGFi veebisaidi (http://ec.europa.eu/egf), mis on kättesaadav ühenduse kõigis 23 ametlikus keeles (s.h iiri keel). EGFi veebisaidil loendati 2010. aastal 80 208 külastajat, kes vaatasid 177 654 lehekülge.

Teavitamistegevus 2010. aastal

2010. aasta esimeses kvartalis koostati voldik, milles tutvustati määruses (EÜ) nr 1927/2006 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta) määrusega (EÜ) nr 546/2009 kehtestatud olulisemaid muudatusi. Voldik avaldati 23 keeles ning see on kättesaadav EGFi veebilehel. Inglis-, prantsus- ja saksakeelseid voldikuid jagati nii riiklikele tööbüroodele kui ka üldsusele.

4.6.2. Kohtumised riigiasutuste ja tööturu osapooltega

Liikmesriike esindavate Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kontaktisikute viies kohtumine toimus 11. märtsil 2010 Brüsselis ja kuues kohtumine 29.–30. septembril 2010 Portos. Üks osa Portos toimunud kohtumisest oli pühendatud EGFi määruse kahe läbivaatamise ettevalmistamisele, mida komisjonil on kavas ette võtta vastavalt 2011. ja 2013. aasta lõpus.

4.6.3. EGFi kasutamise vahehindamine

Komisjon alustas fondi tegevuse vahehindamise ettevalmistamist vastavalt EGFi määruse artikli 17 lõike 1 punktile a. 2010. aasta lõpuks oli vahehindamise teostamiseks vajalike lepingute sõlmimise haldusmenetlus peaaegu lõpetatud.

5. SUUNDUMUSED

EGFi sagedama kasutamise tulemusena suureneb kättesaadavate andmete hulk, mida saab kasutada taotlustega seotud suundumuste prognoosimiseks ning fondi tegevusest ülevaate saamiseks. Allpool esitatud joonised ja 1. lisa sisaldavad andmeid, mis on seotud 25 majandussektorit hõlmava 73 taotlusega, mis on esitatud 2007. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta detsembrini.

Joonis 1. 2007–2010 esitatud taotluste arv

[pic]

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | Kokku |

Kriisiga seotud | ------- | ------ | 23 | 24 | 47 |

Kaubandusega seotud | 8 | 5 | 6 | 7 | 26 |

Kokku | 8 | 5 | 29 | 31 | 73 |

Protsentuaalselt | 11,0 % | 6,8 % | 39,7 % | 42,5 % | 100,0 % |

Joonis 2. Toetatavate töötajate arv liikmesriikide lõikes

[pic]

Liikmesriikide seas on esimesel kohal Iirimaa, kus abi saab rohkem kui 12 600 töötajat, talle järgneb Hispaania üle 9 600 töötajaga, samas kui Tšehhi Vabariigis on abi saavaid töötajaid ligikaudu 450 ja Bulgaarias 650.

Joonis 3. Toetatavate töötajate arv majandussektorite lõikes

[pic]

*) alates 31/12/2010 kuuluvad kaks märgistatud valdkonda osa „Hoonete ehitus” alla (NACE osa 41).

Kõige rohkem mõjutatud sektorite hulgas on esimesel kohal autotööstus rohkem kui 18 000 abi saava töötajaga, sellele järgnevad tekstiilitööstus (rohkem kui 11 000 abi saavat töötajat) ja hoonete ehitus (veidi enam kui 10 000 töötajat)[12].

Joonis 4. Keskmine EGFist makstav summa töötaja kohta majandussektorite lõikes

[pic]

*) alates 31/12/2010 kuuluvad kaks märgistatud valdkonda osa „Hoonete ehitus” alla (NACE osa 41).

Joonis 4 näitab keskmist EGFi toetussummat töötaja kohta sektorite kaupa. Kõige kõrgem oli keskmine EGFist makstud abisumma laevaehitussektoris (pisut rohkem kui 15 000 eurot töötaja kohta), sellele järgnesid metallisektor (ligikaudu 9 700 eurot töötaja kohta), õhusõidukite hooldus (rohkem kui 8 700 eurot töötaja kohta) ning masinate ja seadmete tootmine (rohkem kui 7 000 eurot töötaja kohta). Kõige väiksem oli keskmine toetussumma mööblitööstuses, jaekaubanduses ja rõivatööstuses (ligikaudu 1 000 eurot töötaja kohta).

6. KOKKUVÕTE

Praegused suundumused näitavad, et EGFile esitab taotlusi üha rohkem sektoreid ja liikmesriike. Liikmesriigid omandavad üha enam kogemusi, et valida sobivaimad meetmed, korraldada abi andmist töö kaotanud töötajatele ning kasutada EGFi vahendeid uute lähenemisviiside katsetamiseks. EGFi kogu potentsiaali kasutamine koos muude olemasolevate vahenditega ning konsulteerimine oluliste sidusrühmadega võimaldaks aidata töö kaotanud töötajaid individuaalselt ja vastavalt nende vajadustele. Seega paraneksid nende võimalused tööturul.

1. lisa EGFile kuni 31. detsembrini 2010 esitatud taotlused tegevusalade kaupa Taotluste üldarv: 73 *) |

Autotööstus (NACE osa 29: mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2007/001 | FR | Peugeot |

EGF/2007/010 | PT | Lisboa-Alentejo |

EGF/2008/002 | ES | Delphi |

EGF/2008/004 | ES | Castilla-León |

EGF/2009/007 | SE | Volvo |

EGF/2009/009 | AT | Steiermark |

EGF/2009/013 | DE | Karmann |

EGF/2009/019 | FR | Renault |

EGF/2010/002 | ES | Cataluña |

EGF/2010/004 | PL | Wielkopolskie |

EGF/2010/015 | FR | Peugeot |

EGF/2010/023 | ES | Lear |

EGF/2010/031 | BE | General Motors Belgium |

Tekstiilitööstus (NACE osa 13: tekstiilitootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2007/005 | IT | Sardegna |

EGF/2007/006 | IT | Piemonte |

EGF/2007/007 | IT | Lombardia |

EGF/2008/001 | IT | Toscana |

EGF/2008/003 | LT | Alytaus tekstilė |

EGF/2008/005 | ES | Catalonia |

EGF/2009/001 | PT | North/Centre |

EGF/2009/004 | BE | Oost-West Vlaanderen |

EGF/2009/005 | BE | Limburg |

EGF/2010/009 | ES | Valencia |

Rõivad (NACE osa 14: rõivatootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2007/008 | MT | Tekstiilitootmine |

EGF/2009/018 | LT | Rõivatootmine |

EGF/2010/003 | ES | Galicia |

EGF/2010/014 | SI | Mura |

Trükitööstus (NACE osa 18: trükindus ja salvestiste paljundus) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/026 | NL | Noord Holland ja Utrecht |

EGF/2009/027 | NL | Noord Brabant ja Zuid Holland |

EGF/2009/028 | NL | Limburg |

EGF/2009/029 | NL | Gelderland ja Overijssel |

EGF/2009/030 | NL | Drenthe |

EGF/2010/027 | NL | N Brabant, osa 18 |

EGF/2010/028 | NL | Overijssel, osa 18 |

EGF/2010/029 | NL | Z Holland/Utrecht, osa 18 |

EGF/2010/030 | NL | Põhja-Holland/Flevoland osa 18 |

Elektroonikaseadmed (NACE osa 28: masinate ja seadmete tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/015 | DK | Danfoss Group |

EGF/2009/031 | DK | Linak |

EGF/2010/001 | DK | Nordjylland |

EGF/2010/006 | PL | H.Cegielski-Poznań |

EGF/2010/013 | PL | Podkarpackie |

EGF/2010/017 | DK | Midtjylland Machinery |

EGF/2010/018 | DE | Heidelberger Druckmaschinen |

EGF/2010/022 | DK | LM Glasfiber |

Elektroonikaseadmed (NACE osa 26: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/023 | PT | Qimonda |

EGF/2010/008 | AT | AT&S |

EGF/2010/011 | NL | NXP Semiconductors |

Mobiiltelefonid (NACE osa 26: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2007/003 | DE | BenQ |

EGF/2007/004 | FI | Perlos |

EGF/2009/002 | DE | Nokia |

Ehitus (NACE osa 41: hoonete ehitus) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/011 | NL | Heijmans |

EGF/2009/017 | LT | Ehitus |

EGF/2010/019 | IE | Ehitus 41 |

Eriehitustööd (NACE osa 43: eriehitustööd) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2010/020 | IE | Ehitus 43 |

Arhitektuurilised ja insenertehnilised tegevused (NACE osa 71: arhitektuurilised ja insenertehnilised tegevused; teimimine ja analüüs) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2010/021 | IE | Ehitus 71 |

Metallitootmine (NACE osa 24: metallitootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/022 | BG | Kremikovtsi AD (ei vasta tingimustele) |

EGF/2010/007 | AT | Steiermark - Alam-Austria |

Kodumasinad (NACE osa 27: elektriseadmete tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/006 | IT | Gruppo Merloni |

EGF/2009/010 | LT | AB Snaige |

Jaekaubandus (NACE osa 47: jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2010/010 | CZ | Unilever |

EGF/2010/016 | ES | Aragón |

Arvutid (NACE osa 26: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/008 | IE | Dell |

Hulgikaubandus (NACE osa 46: hulgikaubandus) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2010/012 | NL | Noord Holland ICT |

Õhusõidukite hooldamine (NACE osa 33: masinate ja seadmete remont ja paigaldus) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/021 | IE | SR Technics |

Kirjastamine (NACE osa 58: kirjastamine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/024 | NL | Põhja- ja Lõuna-Holland |

Mööbel (NACE osa 31: mööblitootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/016 | LT | Mööbel |

Kristallklaas (NACE osa 23: muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/012 | IE | Waterford Crystal |

Kivi/marmor (NACE osa 23: muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2010/005 | ES | Valencia |

Keraamika (NACE osa 23: muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/014 | ES | Valencia |

Ehituspuusepa- ja tisleritooted (NACE osa 16: puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2009/020 | ES | Castilla- La Mancha |

Finantsteenused ( NACE osa 64: finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2010/024 | NL | ABN Amrobank |

Laevaehitus (NACE osa 30: muude transpordivahendite tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2010/025 | DK | Odense Steel Shipyard |

Jalatsitööstus (NACE osa 15: nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine) |

Nr | Liikmes-riik | Juhtum |

EGF/2010/026 | PT | Rohde |

*) järgmised neli taotlust võtsid liikmesriigid enne 31. detsembrit 2010 tagasi ning need ei kajastu statistikas: |

EGF/2007/002 | FR | Renault |

EGF/2007/009 | ES | Delphi |

EGF/2009/003 | AT | Magna Steyr |

EGF/2009/025 | NL | Noord Brabant |

[1] Määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta. ELT L 406, 30.12.2006, lk.1. Parandus kõikides keeltes ELT L 48, 22.2.2008. lk 82, ainult inglise keeles ELT L 202, 31.7.2008, lk. 74.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009).

[3] Masinad ja seadmed (6), autotööstus (5), trükitööstus (4), elektroonikaseadmed (2), jaekaubandus (2), rõivad (2), tekstiilitööstus (1), hoonete ehitus (1), eriehitustööd (1), arhitekti- ja inseneritegevused (1), finantsteenused (1), laevaehitus (1), jalatsitootmine (1), kivi/marmor (1), hulgikaubandus (1), metallitootmine (1).

[4] Kolme iiri ehitussektori juhtumit (EGF/2010/019, 020, 021) ei ole siin arvestatud, sest andmed esitati alles 2011. aastal.

[5] 2009ESFN451 Stichting Opleidings- en ontwikkelingsfonds voor semiconductor productiebedrijven.

[6] 2008ESFN226 (projektiperiood 1.4.2009 kuni 31.3.2010) ja 2008ESFB295 (projektiperiood 1.11.2009 kuni 31.10.2010).

[7] Sealhulgas „koolitus tööalase konkurentsivõime suurendamiseks” ja „ettevalmistus riiklike kutsekvalifikatsioonide hindamiseks ja andmiseks”.

[8] SEK (2010) 993 (lõplik), 30.8.2010.

[9] Selle tabeli koostas komisjon liikmesriikide rakendatud meetmete põhjal, nagu on esitatud nende lõpparuannetes. Meetmete kategooriad põhinevad Eurostati kasutataval meetodil, mida on kirjeldatud dokumen[pic]67rvwx~dis „Labour market policy database – Methodology – Revision of June 2006”, kuid ei vasta sellele täielikult. Mõned EGFist kaasrahastatavad meetmed ei sobi ühessegi Eurostati kategooriasse (nt tööotsingu- ja koolitustoetused, päevarahad aktiivses tööturumeetmes osalemise ajal).

[10] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[11] ELT L 154, 19.6.2010, lk 27.

[12] Täpsem liigitus on esitatud 1. lisas.