16.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 358/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1857/2006,

15. detsember 2006,

mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,

olles nõu pidanud riigiabi nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel sätestama, et teatavates tingimustes sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, (2) ei kohaldata asutamislepingu I lisas loetletud toodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuse suhtes.

(3)

Komisjon on kohaldanud EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes paljudes otsustes ning esitanud oma tegevuspõhimõtted, viimati põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes. (3) Pidades silmas komisjoni märkimisväärset kogemust nende artiklite kohaldamisel põllumajandustoodete tootmisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, on asjakohane, et neis piires, kus asutamislepingu artikkel 89 on kuulutatud selliseid tooteid hõlmavaks, kasutaks komisjon ka määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi põllumajandustoodete tootmisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, tagades tõhusa järelevalve ja lihtsustades haldamist, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi.

(4)

Järgmiste aastate jooksul tuleb põllumajandus kohandada uue olukorra ning edasiste muudatustega, mis on seotud turu arengu, turupoliitika ja kaubanduseeskirjade, tarbijate nõudmiste ja eelistuste ning ühenduse laienemisega. Peale põllumajandusturgude mõjutavad need muudatused ka maapiirkondade kohalikku majandust üldiselt. Maaelu arendamise poliitika eesmärgiks peaks olema taastada ja tõsta maapiirkondade konkurentsivõimet ning selle saavutamiseks aidata kaasa töökohtade säilitamisele ja loomisele nendes piirkondades.

(5)

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on töökohtade loomisel oluline osa ja nad on üldisemalt ühiskonna püsivuse ja majandusarengu teguriks. Nende arengut võivad aga piirata turu ebakohad. Neil on tihtipeale raskusi kapitali või laenu saamisega, sest teatavatel finantsturgudel peljatakse riske ja nad ise suudavad pakkuda üksnes piiratud tagatisi. Nende vähesed vahendid võivad piirata ka juurdepääsu teabele, eelkõige uut tehnoloogiat ja võimalikke turge käsitlevale teabele. Neid kaalutlusi arvesse võttes peaks käesoleva määrusega vabastatava abi eesmärk olema hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevuse arengut, tingimusel et selline abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks üldiste huvidega vastuolus. Seda arengut tuleks soodustada ja toetada olemasolevate eeskirjade lihtsustamisega niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes.

(6)

Põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ühenduses valdavalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Siiski on suured erinevused ühelt poolt esmatootmise struktuuri ja teiselt poolt põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise vahel. Põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine sarnaneb sageli tööstustoodete töötlemise ja turustamisega. Seepärast oleks asjakohasem läheneda põllumajandustoodete töötlemisele ja turustamisele erineval viisil ning hõlmata need tegevused tööstustoodete tootmise eeskirjadega. Vastupidiselt lähenemisviisile, mis on võetud komisjoni23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, (4) on järelikult kasulik koostada põllumajandusliku esmatootmise erivajadustele suunatud erandimäärus.

(7)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (5) ning nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (6) on kehtestatud riigiabi käsitlevad erieeskirjad teatavate maaelu arengu meetmete jaoks, mida liikmesriigid toetavad ilma mingi ühendusepoolse rahastamiseta.

(8)

Käesoleva määrusega tuleks vabastada igasugune abi, mis täidab kõiki käesoleva määruse nõudeid, ja iga abikava, tingimusel et igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõigile käesoleva määruse nõuetele. Tõhusa järelevalve tagamiseks ja haldamise lihtsustamiseks tuleks abikavades ja kavavälistes üksiktoetustes selgesõnaliselt viidata käesolevale määrusele, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi.

(9)

Pidades silmas vajadust saavutada toetatavas valdkonnas sobiv tasakaal konkurentsimoonutuste vähendamise ja käesoleva määruse eesmärkide vahel, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada kindlat ülemmäära ületavaid üksiktoetusi, olenemata sellest, kas need antakse mõne käesoleva määrusega vabastatud abikava raames või mitte.

(10)

Käesoleva määrusega ei vabastata ekspordiabi või abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Selline abi võib olla kokkusobimatu ühenduse rahvusvaheliste kohustustega. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(11)

Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, ja hõlbustamaks väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitlevate ühenduse ja siseriiklike algatuste kooskõlastamist ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevas määruses kasutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 70/2001 I lisas.

(12)	Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ja tagamaks, et abi on proportsionaalne ja piirdub vajaliku summaga, tuleks piirmäärasid üldjuhul väljendada pigem abi osatähtsusena abikõlblikest kuludest kui suurima abisummana.

(13)

Et teha kindlaks, kas abi sobib käesoleva määruse kohaselt ühisturuga kokku, on vaja arvesse võtta abi osatähtsust ja seega abi suurust, mis on väljendatud toetusekvivalendina. Mitme osamaksena antava toetuse ekvivalendi väljaarvutamisel on vajalik rakendada abi andmise ajal kehtivaid turu intressimäärasid. Riigiabi eeskirjade ühetaoliseks, läbipaistvaks ja lihtsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse täitmisel käsitleda viitemääradena turumäärasid, mis komisjon kinnitab korrapäraselt objektiivsete kriteeriumide alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Internetis.

(14)

Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistvate abimeetmete suhtes. Need on abimeetmed, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada abi brutoekvivalendi osakaal abikõlblikest kuludest (näiteks toetused, intressitoetused ja piiristatud maksumeetmed). Riiklikke laene tuleks käsitada läbipaistvana, eeldusel et need on tagatud tavalise tagatisega ja nendega ei kaasne ebatavaliselt suurt riski ning seetõttu ei käsitata neid riigigarantiid sisaldavana. Põhimõtteliselt ei tuleks käsitada läbipaistvana abimeetmeid, millesse on kaasatud riigigarantii, või riigigarantiid sisaldavaid riiklikke laene. Siiski tuleks selliseid abimeetmeid käsitada läbipaistvana, kui komisjon on riigigarantii abi osatähtsuse arvutamiseks kasutatud metoodika enne meetme rakendamist heaks kiitnud komisjonile esitatud teatise põhjal pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Komisjon hindab metoodikat vastavalt teatisele EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes. (7) Avaliku sektori osalust ja riskikapitali meetmetena antavat abi ei tuleks käsitada läbipaistva abina. Komisjoni tuleks alati teavitada abimeetmetest, mis ei ole läbipaistvad. Komisjon hindab läbipaistmatutest abimeetmetest teatamist eelkõige ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suunistes sätestatud nõuete alusel. Läbipaistmatutest abimeetmetest teatamist hindab komisjon eelkõige ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suunistes sätestatud nõuete alusel.

(15)	Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt, mida kasutatakse riigiabi hindamiseks põllumajandussektoris, ei ole vaja vahet teha väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Teatavate abiliikide puhul on asjakohane ette näha suurim abisumma, mida abisaaja võib saada.

(16)

Komisjoni kogemusi silmas pidades tuleks abi ülemmäärad kehtestada tasemel, mis looks sobiva tasakaalu toetatavas valdkonnas konkurentsimoonutuste vähendamise ning põllumajandussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevuse arendamise hõlbustamise eesmärgi vahel. Ühenduse rahastatavate toetusmeetmete ühtsuse huvides peaksid ülemmäärad olema ühtlustatud määrusega (EÜ) nr 1257/1999 ja (EÜ) nr 1698/2005 ette nähtud ülemmääradega.

(17)

On asjakohane kehtestada täiendavad tingimused, millele käesoleva määrusega vabastatav abikava või üksiktoetus peaks vastama. Arvesse tuleks võtta kõiki ühise turukorralduse raames tootmisele ja ühenduse abile kehtestatud piiranguid. Arvestades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, ei tohiks abi ainsaks toimeks olla nende tegevuskulude pidev või korrapärane vähendamine, mida abisaaja tavaliselt kannaks, ning see peaks olema õiges suhtes halvemusega, millest tuleb üle saada, et saavutada ühenduse huvides olev ühiskondlik ja majanduslik kasu. Ühepoolseid riigiabi meetmeid, mille ainus eesmärk on parandada tootjate finantsseisundit, kuid mis ei aita mingil viisil kaasa sektori arengule, ja eelkõige sellist abi, mida antakse toote hinna, koguse, toodanguühiku või tootmisvahendi ühiku alusel, loetakse ühisturuga kokkusobimatuks tegevusabiks. Tõenäoliselt kahjustab selline abi ka ühise turukorralduse mehhanisme. Seetõttu on asjakohane piirata käesoleva määruse reguleerimisala teatavate abiliikidega.

(18)

Käesoleva määrusega tuleks vabastada väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele (talumajapidamistele) antav abi, olenemata nende asukohast. Investeerimine ja töökohtade loomine võivad kaasa aidata vähemsoodsate piirkondade ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondade majanduslikule arengule. Nende piirkondade väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted (talumajapidamised) kannatavad nii asukohast põhjustatud halvema struktuuri kui ka väiksusest tulenevate raskuste all. Seetõttu on asjakohane kehtestada sellistes piirkondades asuvatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suuremad abi ülemmäärad.

(19)

Sihtotstarbelisest investeeringutoetusest tuleneva konkurentsi moonutamise ohu tõttu ja selleks, et anda põllumajandustootjatele vabadus valida, missugustesse toodetesse investeerida, ei piirata käesoleva määruse alusel vabastatavat investeeringutoetust teatavate põllumajandustoodetega. See tingimus ei takista liikmesriike teatavaid põllumajandustooteid sellisest abist või abikavadest välja jätmast, eriti kui toodetel puudub normaalne turuväljund. Samuti tuleks teatavad investeeringuliigid iseenesest käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(20)

Kui abi antakse ühenduse tasandil kehtestatud uute nõuetega kohandumiseks, ei tohiks liikmesriikidel olla võimalik pikendada põllumajandustootjate kohanemisaega nimetatud eeskirjade rakendamisega viivitades. Seetõttu tuleks selgelt ette näha kuupäev, millest alates uusi õigusakte ei loeta enam uuteks.

(21)

Teatavates põllumajandust käsitlevates nõukogu määrustes sätestatakse eriload abi puhul, mida liikmesriigid maksavad tihti koos ühendusepoolse rahastamisega või sellele lisaks. Neis sätetes ei nähta siiski tavaliselt ette vabastust EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud teatamiskohustusest, kui selline abi vastab asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele. Kuna sellise abi tingimused on nendes määrustes selgelt sätestatud ja/või on kohustus nende määruste erisätete kohaselt neist meetmetest komisjonile teatada, ei ole vaja asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohast eraldi teatamist selleks, et komisjon saaks neid meetmeid hinnata. Õiguskindluse tagamiseks peaks käesolev määrus sisaldama viiteid nendele sätetele ning seetõttu ei ole asutamislepingu artikli 88 kohane neist meetmetest teatamine vajalik, kui on võimalik eelnevalt selgeks teha, et sellist abi antakse üksnes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

(22)	Tagamaks, et abi on vajalik ja soodustab teatavate tegevuste arendamist, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada sellisele tegevusele antavat abi, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes. Abi ei tohiks anda tagasiulatuvalt sellistele tegevustele, mis on abisaajal juba tehtud.

(23)

Käesoleva määrusega ei tohiks vabastada abi, millel on üheskoos muu riigiabiga, sealhulgas siseriiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antava abiga, määruse (EÜ) nr 1698/2005 raames antava riikliku toetusega või ühenduse abiga kumuleeruv toime samade abikõlblike kulude suhtes, kui selline kumuleerumine ületab käesolevas määruses sätestatud piirmäärad. Käesoleva määrusega vabastatud abi ei tohiks liita 6. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris) (8) tähenduses vähese tähtsusega toetusele sama abikõlbliku kulu või investeerimisprojekti korral, kui selline liitmine tooks kaasa abi sellise osatähtsuse, mis ületab käesolevas määruses lubatud määra.

(24)

Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohaselt on vaja kehtestada kindel vorm, milles liikmesriigid peaksid komisjonile esitama kokkuvõtliku teabe juhul, kui käesoleva määruse alusel rakendatakse mõnd toetuskava või antakse mõni kavaväline üksiktoetus, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Samadel põhjustel on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmeid, mida liikmesriigid peavad säilitama käesoleva määrusega vabastatud abi kohta. Komisjonile liikmesriikide poolt esitatavate aastaaruannete suhtes peaks komisjon kehtestama erinõuded. Kuna vajalik tehnoloogia on laialt kättesaadav, tuleks kokkuvõtlik teave ja aastaaruanne esitada elektroonilises vormis.

(25)

Kui liikmesriik ei täida käesolevas määruses sätestatud aruandekohustust, võib komisjonil olla võimatu täita asutamislepingu artikli 88 lõikes 1 sätestatud järelevalvekohustust ja eelkõige hinnata seda, kas käesoleva määruse alusel vabastatud abi kumulatiivne majanduslik mõju kahjustab kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Vajadus hinnata riigiabi kumulatiivset mõju on eriti suur, kui sama abisaaja võib saada abi mitmest allikast, nagu seda üha rohkem juhtub põllumajanduse valdkonnas. Seetõttu on esmatähtis, et liikmesriik esitaks kiiresti asjakohase teabe enne käesoleva määruse alusel abi andmist.

(26)

Abi, mida antakse põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele, peaks olema hõlmatud eeskirjadega, millega reguleeritakse määruses (EÜ) nr 70/2001 sätestatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele muudes sektorites antavat abi. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 70/2001 vastavalt muuta.

(27)	Määruse (EÜ) nr 1/2004 alusel vabastatud riigiabi suhtes peaks vabastus jääma kehtima, kui see vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele.

(28)	On asjakohane näha ette üleminekusätted abi suhtes, mis on antud enne käesoleva määruse jõustumist ja millest, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust, ei ole teatatud.

(29)

Käesoleva määrusega ei piirata liikmesriikide võimalust teatada abist, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Komisjon hindab selliseid teateid käesoleva määruse ning ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suuniste alusel. Teateid, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, hinnatakse kõigepealt käesoleva määruse alusel ning juhul, kui selles ette nähtud tingimused ei ole täidetud, siis ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suuniste alusel.

(30)

Pidades silmas komisjoni kogemusi selles valdkonnas ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud abikavade suhtes jääma vabastus kehtima veel järgmiseks kuueks kuuks, et anda liikmesriikidele kohanemisaega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1.   PEATÜKK

REGULEERIMISALA, MÕISTED JA TINGIMUSED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele (põllumajandustootjatele) antava läbipaistva abi suhtes. Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, ei kohaldata seda põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega seotud kuludega antava abi suhtes.

2.   Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 1 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat määrust järgmise abi suhtes:

a)	abi, mida antakse ekspordiga seotud tegevuseks ehk abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

b)	abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   abi– igasugune meede, mis vastab kõikidele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

2.   põllumajandustooted–

a)	asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 hõlmatud kala- ja akvakultuuritooted; (9)

b)	CN-koodide 4502, 4503 ja 4504 alla kuuluvad tooted (korkmaterjalist tooted);

c)	piima ja piimatoodete jäljendamiseks või asendamiseks ette nähtud, nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 (10) artikli 3 lõikes 2 osutatud tooted;

3.   põllumajandustoodete töötlemine– põllumajandustoodete töötlemine nii, et töötlemise saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõtete tegevus, mis on vajalik loomade või taimekasvatussaaduste ettevalmistamiseks esmakordseks müügiks;

4.   põllumajandustoodete turustamine– omamine või väljapanek eesmärgiga müüa, müügiks pakkumine, tarnimine või igasugune muu turule viimise viis, välja arvatud esmatootja poolt esmakordne müük edasimüüjatele või töötlejatele ning igasugune tegevus toote selliseks esmakordseks müügiks ettevalmistamisel; esmatootja poolt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena, kui seda tehakse selliseks müügiks ettenähtud ruumides;

5.   väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd)– määruse (EÜ) nr 70/2001 I lisas määratletud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted;

6.   abi koguosatähtsus– abisumma, mis on väljendatud protsendina projekti abikõlblikest kuludest. Kasutatud arvudest ei arvata maha otseseid makse. Kui abi antakse muus vormis kui tagastamatu abi, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusesse. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatavaks intressimääraks on andmise ajal kehtinud viitemäär;

7.   kvaliteettoode– toode, mis vastab määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 kohaselt määratavatele nõuetele;

8.   loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused– sellised ilmastikutingimused nagu külm, rahe, jää, vihm ja põud, mis hävitavad rohkem kui 30 % teatava põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja;

9.   vähemsoodsad piirkonnad– liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 17 alusel kindlaks määratud piirkonnad;

10.   investeering, mida tehakse uute miinimumnõuete järgimiseks–

a)	nõuete puhul, millega ei nähta ette üleminekuaega, algab investeeringute tegelik rakendamine hiljemalt kaks aastat pärast kuupäeva, mil need nõuded tehakse tootjale kohustuslikuks, või

b)	nõuete puhul, millega nähakse ette üleminekuaeg, algab investeeringute tegelik rakendamine enne kuupäeva, mil need nõuded tehakse tootjale kohustuslikuks;

11.   noored põllumajandustootjad– määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 22 sätestatud nõuetele vastavad põllumajandustootjad;

12.   tootjarühm– rühm, mis on moodustatud, et ühise turukorralduse eesmärkidele vastavalt oma liikmete toodangut ühiselt turunõudmistega kohandada, eelkõige pakkumisele keskendudes;

13.   tootjate ühendus– ühendus, mis koosneb tunnustatud tootjarühmadest ja millel on samad eesmärgid laiemal tasandil;

14.   hukkunud loomad– loomad, kes on hädatapu korras konkreetse diagnoosi alusel või ilma kindla diagnoosita tapetud või surnud (sealhulgas surnult sündinud ja sündimata jäänud loomad) põllumajandusettevõttes või transportimise ajal, kuid mitte tapetud inimtoiduks;

15.   BSE ja TSE testide kulud– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (11) X lisa C peatüki kohaselt tehtavatest testidest tulenevad kulud, sealhulgas testikomplektide soetamise, proovivõtu, proovide transportimise, analüüsimise, säilitamise ja hävitamisega seotud kulud;

16.   raskustes olevad ettevõtted– ettevõtted, mis on raskustes teatise “Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (12) tähenduses;

17.   asendusinvesteeringud– investeeringud, mille abil lihtsalt asendatakse olemasolev hoone või masin või selle osad uue ajakohastatud hoone või masinaga ilma tootmismahtu vähemalt 25 % võrra suurendamata või tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuna ei käsitata vähemalt 30 aasta vanuse põllumajandushoone täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud hoonega ega põllumajandushoone põhjalikku renoveerimist; renoveerimist käsitatakse põhjalikuna, kui selle kulud moodustavad vähemalt 50 % uue ehitise väärtusest;

18.   läbipaistev abi– abimeetmed, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada abi brutoekvivalendi osakaal abikõlblikest kuludest (näiteks meetmed, milles kasutatakse toetusi, intressitoetusi ja piiristatud maksumeetmeid).

Artikkel 3

Vabastamise tingimused

1.   Läbipaistev kavaväline üksiktoetus, mis vastab kõigile käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et artikli 20 lõikega 1 ette nähtud kokkuvõtlik teave on esitatud ning selles viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta.

2.   Läbipaistvad abikavad, mis vastavad kõigile käesoleva määruse tingimustele, sobivad ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest järgmistel tingimustel:

a)	igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõigile käesoleva määruse tingimustele;

b)	kavas viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta;

c)	esitatud on artikli 20 lõikes 1 ette nähtud kokkuvõtlik teave.

3.   Lõikes 2 viidatud abikavade alusel antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest tingimusel, et antav abi vastab otseselt kõigile käesoleva määruse tingimustele.

4.   Asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt tuleb komisjonile teatada abist, kui see ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastu võetud muude määruste reguleerimisalasse või käesoleva määruse artiklis 17 loetletud määruste reguleerimisalasse. Sellist abi hinnatakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori 2007.–2013. aasta suunistes sätestatud nõuete kohaselt.

2.   PEATÜKK

ABILIIGID

Artikkel 4

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse

1.   Investeeringutoetus ühenduse põllumajandusettevõtetele põllumajanduslikuks esmatootmiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigetes 2–10 esitatud tingimustele.

2.   Abi koguosatähtsus ei tohi ületada

a)	50 % abikõlblikest investeeringutest vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on määranud vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 50 ja 94;

b)	40 % abikõlblikest investeeringutest muudes piirkondades;

c)

60 % abikõlblikest investeeringutest vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on määranud vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 50 ja 94, ning 50 % muudes piirkondades nende investeeringute puhul, mida noored põllumajandustootjad teevad viie aasta jooksul alates tegevuse alustamisest;

d)	75 % abikõlblikest investeeringutest äärepoolseimates piirkondades ja väikestel Egeuse mere saartel nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 (13) tähenduses;

e)

75 % abikõlblikest kuludest punktis a osutatud piirkondades ja 60 % muudes piirkondades, kui investeeringutega kaasnevad keskkonnakaitse, keskkonnaseisundi parandamise või karjakasvatusettevõtete hügieenitingimuste ja loomade heaolu parandamisega seotud lisakulud. Sellist suurendamist võib lubada üksnes investeeringute puhul, mis ulatuvad kaugemale ühenduse kehtivatest miinimumnõuetest, või investeeringute puhul, mida tehakse uute miinimumnõuete järgimiseks. Selline tõstmine peab piirduma vajalike abikõlblike lisakuludega ja seda ei tohi kohaldada investeeringute puhul, mis toovad kaasa tootmismahu kasvu.

3.   Kõnealuste investeeringutega tuleb püüda saavutada eelkõige järgmisi eemärke:

a)	tootmiskulude vähendamine;

b)	tootmise täiustamine ja ümberpaigutamine;

c)	kvaliteedi parandamine;

d)	looduskeskkonna säilitamine ja parandamine või hügieenitingimuste või loomade heaolu parandamine.

4.   Abikõlblikud kulud võivad hõlmata järgmist:

a)	kinnisvara ehitamine, omandamine või parendamine;

b)	uute masinate ja seadmete, sealhulgas arvutitarkvara ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)	punktidest a ja b tulenevate kuludega seotud üldkulud, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, teostatavusuuringud ning patentide ja litsentside ostmine.

Liisingulepinguga seotud kulud, välja arvatud esimese lõigu punktis b loetletud kulud, sh maksud, liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud, kindlustustasud jne ei ole abikõlblikud.

5.   Abi võib anda ainult põllumajandusettevõtetele, mis ei ole raskustes.

Abi võib anda selleks, et võimaldada abisaajal täita uusi keskkonda, hügieeni ja loomade heaolu käsitlevaid miinimumnõudeid.

6.   Abi ei anta, kui see on vastuolus ühist turukorraldust kehtestavates nõukogu määrustes ette nähtud keeldude või piirangutega, isegi kui need keelud ja piirangud viitavad üksnes ühenduse toetusele.

7.   Abi andmist ei piirata teatavate põllumajandustoodetega ning see peab olema avatud kõigile põllumajandussektoritele, kui liikmesriik ei jäta teatavaid tooteid abikavadest välja liigse tootmisvõimsuse või turustamisvõimaluste puudumise tõttu. Abi ei anta järgmisteks eesmärkideks:

a)	tootmisõiguste, loomade ja üheaastaste taimede ostmine;

b)	üheaastaste taimede istutamine;

c)	kuivendustööd või niisutusseadmed ja niisutustööd, välja arvatud juhul, kui sellise investeeringu tulemusena väheneb varasem veekasutus vähemalt 25 % võrra;

d)	lihtsad asendusinvesteeringud.

8.   Abi võib anda muuks kui ehituseks kasutatava maa ostmiseks, maksumusega kuni 10 % investeeringu abikõlblikest kuludest.

9.   Üksikettevõttele antav suurim abisumma ei tohi ületada kolme rahandusaasta jooksul 400 000 eurot või 500 000 eurot, kui ettevõte asub vähemsoodsas piirkonnas või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii osutatud piirkonnas, nagu liikmesriigid on määranud kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt.

10.   Abi ei tohi anda piima ja piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmiseks.

Artikkel 5

Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine

1.   Abi traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätetele.

2.   Abi võib anda kuni 100 % tegelikest kuludest seoses investeeringutega või infrastruktuuriinvesteeringutega, mille eesmärk on põllumajandusettevõtte territooriumil asuva tootmisega mitteseotud kultuuripärandi, näiteks arheoloogiliste või ajalooliste objektide säilitamine. See kulu võib sisaldada mõistlikku hüvitist kuni 10 000 eurot aastas põllumajandustootja enda või tema tööliste töö eest.

3.   Abi võib anda kuni 60 % tegelikest kuludest või vähemsoodsates piirkondades ja määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades 75 % tegelikest kuludest, nagu liikmesriigid on kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt määranud, kui on tegemist investeeringute või infrastruktuuriinvesteeringutega, mille eesmärk on tootmisega seotud kultuuripärandi, näiteks põllumajanduslike tootmishoonete säilitamine, tingimusel et investeeringuga ei kaasne talumajapidamise tootmismahu suurenemist.

Kui tootmismaht suureneb, kohaldatakse artikli 4 lõikes 2 ette nähtud investeerimisabi määrasid abikõlblike kulude suhtes, mis tulenevad asjaomase töö tegemisest tavalisi nüüdisaegseid materjale kasutades. Lisaabi võib anda kuni 100 %, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

Artikkel 6

Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides

1.   Abi põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui ümberpaigutamine on kooskõlas üldise huviga ja vastab käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele.

Käesoleva artikli alusel antavat abi õigustav üldine huvi määratakse kindlaks liikmesriigi asjakohastes õigusnormides.

2.   Abi võib anda kuni 100 % tegelikest kuludest, kui üldistes huvides ümberpaigutamine tähendab lihtsalt olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja taaspüstitamist.

3.   Kui põllumajandustootja saab üldistes huvides ümberpaigutamisest kasu nüüdisaegse rajatise kujul, peab tema osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähemalt 50 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt määranud. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %.

4.   Kui üldistes huvides ümberpaigutamine toob kaasa tootmismahu suurenemise, peab abisaaja osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähemalt 50 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii ja iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt määranud. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vähemalt 55 % või 45 %.

Artikkel 7

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 22 ette nähtud nõuded on täidetud.

Artikkel 8

Ennetähtaegselt pensionile jäämise abi

Ennetähtaegselt pensionile jäämise abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest järgmistel tingimustel:

a)	määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 23 ette nähtud nõuded ning kõik kõnealuse artikli rakendamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjad on täidetud;

b)	põllumajanduslik tulundustegevus on alaliselt ja lõplikult lõpetatud.

Artikkel 9

Tootjarühmadele antav abi

1.   Tootjarühmade või tootjate ühenduste tegevuse alustamise toetus sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigete 2–8 sätetele.

2.   Tingimusel, et neil on õigus saada rahalist abi asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt, on kõlblikud lõikes 1 viidatud abi saama

a)	tootjarühmad või tootjate ühendused, kes tegelevad põllumajandustoodete tootmisega, ja

b)	tootjate ühendused, kes vastutavad selle eest, et geograafilisi tähiseid, päritolunimetusi ja kvaliteedimärke kasutatakse vastavuses ühenduse õigusega.

Tootjarühma või tootjate ühenduse sisekorras peab olema liikmetele pandud kohustus turustada oma toodangut kooskõlas pakkumist ja turuleviimist käsitlevate eeskirjadega, mille rühm või ühendus on kehtestanud. Nendes eeskirjades võib lubada tootjal turustada osa toodangust otse. Eeskirjades tuleb ette näha, et tootjad, kes rühma või ühendusega ühinevad, jäävad selle liikmeks vähemalt kolmeks aastaks ning teatavad oma väljaastumisest vähemalt 12 kuud ette. Lisaks sellele tuleb nendega ette näha ühiseeskirjad tootmise, eelkõige toodete kvaliteedi ja mahepõllunduslike tootmisviiside kohta või muude keskkonnakaitseks kavandatud tootmisviiside kohta ning ühiseeskirjad turuleviimise ning tootekirjelduse, esmajoones saagi koristamise ja kättesaadavuse kohta. Tootjad jäävad siiski vastutavaks oma põllumajandusettevõtte juhtimise eest. Tootjarühma või tootjate ühenduse raames tehtud kokkulepped peavad täielikult vastama konkurentsieeskirjadele, eelkõige asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

3.   Abikõlblikud kulud võivad sisaldada sobivate ruumide rentimist, kontoriinventari, sealhulgas arvuti riistavara ja tarkvara ostmist, bürootöötajate kulusid, üldkulusid ning õigus- ja halduskulusid. Kui ruumid ostetakse, peavad ruumide abikõlblikud kulud piirduma turuhindadele vastavate rendikuludega.

4.   Abi ei maksta viienda tegevusaasta järel tehtavate kulude ega selliste kulude katteks, mis on tehtud pärast seda, kui tootjate organisatsiooni tunnustamisest on möödunud seitse aastat. See ei piira abi andmist abikõlblike kulude jaoks, mis piirduvad abisaaja iga-aastase vähemalt 30 % käibe kasvuga ning tulenevad sellest, kui käibe kasvu põhjuseks on uute liikmete ühinemine ja/või tootevaliku laienemine.

5.   Abi ei anta tootmisorganisatsioonidele nagu äriühingud või kooperatiivid, kelle eesmärk on ühe või mitme põllumajandusettevõtte haldamine ning kes seetõttu on käsitatavad üksikute tootjatena.

6.   Abi ei anta muudele põllumajanduslikele organisatsioonidele, kes täidavad selliseid põllumajandusliku tootmisega seotud ülesandeid nagu vastastikune abi, asendusteenused või põllumajandusettevõtte haldamine oma liikmete põllumajandusettevõtetes, ilma et nad oleksid kaasatud toodangu ühisesse turunõuetega kohandamisse.

7.   Tootjarühmale või tootjate ühendusele käesoleva artikli alusel antava abi kogusumma ei tohi ületada 400 000 eurot.

8.   Abi ei anta tootjarühmadele või tootjate ühendustele, kelle eesmärgid ei ole kooskõlas ühist turukorraldust kehtestava nõukogu määrusega.

Artikkel 10

Looma- ja taimehaiguste ning kahjurite järsu leviku puhul antav abi

1.   Põllumajandustootjatele looma- ja taimehaiguste ning kahjurite järsu leviku ennetamiseks ja tõrjumiseks tehtud kulutuste, näiteks tervisekontrolli, testide ja muude läbivaatusmeetmete, vaktsiini, ravimite ja taimekaitsevahendite ostmise ja jaotamise, loomade tapmise ja likvideerimise ning saagi hävitamise hüvitamiseks antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigetes 4–8 sätestatud tingimustele ja järgmistele tingimustele:

a)	abi koguosatähtsus ei tohi ületada 100 %;

b)	abi antakse loonusena, subsideeritud teenuste vahendusel ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

2.   Põllumajandustootjatele looma- ja taimehaiguste või kahjurite järsu leviku tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks antud abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesolev artikli lõigetes 4–8 sätestatud tingimustele ja järgmistele tingimustele:

a)

hüvitist tuleb arvutada ainult seoses järgmiste kuludega: i) haiguse või kahjurite järsu leviku tõttu tapetud loomade või hävinud taimede turuväärtus või kohustusliku ennetus- või tauditõrjeprogrammi osana riiklikul tellimusel tapetud loomade või hävitatud taimede turuväärtus; ii) karantiinikohustuste tõttu ja loomakarjade või kõlvikute taastamisel esinenud raskuste tõttu saamatajäänud tulu;

b)	abi koguosatähtsus ei tohi ületada 100 %;

c)	abi peab piirduma kahjudega, mille on põhjustanud haigused, mille puhang on riigiasutustes ametlikult registreeritud.

3.   Suurimaid kulusid või lõigete 1 ja 2 kohase abi saamise tingimustele vastavat kahju tuleb vähendada järgmise võrra:

a)	kõik kindlustuskava raames saadud summad ning

b)	kulud, mida ei põhjustanud haigus ja mis oleksid muul juhul ikkagi tekkinud.

4.   Makseid tuleb teha seoses haiguste või kahjuritega, mille kohta on olemas ühenduse või riiklikud õigusnormid, mis on sätestatud seadusega, määrusega või haldustoiminguna. Makseid tuleb seega teha asjaomase haiguse või kahjuri leviku ennetamiseks, kontrolliks või tõrjumiseks üldise programmi osana ühenduse, riigi või piirkondlikul tasandil. Haigused või kahjurid peavad olema kõnealuses programmis selgelt määratletud, samuti peab programmis olema kirjeldatud asjaomaseid meetmeid.

5.   Abi ei anta seoses haigusega, mille puhul on ühenduse õigusaktidega ette nähtud erimaksud kontrollmeetmete võtmiseks.

6.   Abi ei tohi olla seotud meetmetega, mille suhtes on ühenduse õigusaktidega ette nähtud, et selliste meetmete maksumuse peab tasuma põllumajandusettevõte, juhul kui selliste abimeetmete maksumust ei kompenseerita tootjatelt võetavate kohustuslike maksudega.

7.   Loomahaigustega seoses antakse abi maailma loomatervishoiu organisatsooni koostatud loetelus ja või nõukogu otsuse 90/424/EMÜ (14) lisas märgitud haiguste puhul.

8.   Abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul pärast kulu tekkimist või kahju kandmist. Abi tuleb välja maksta nelja aasta jooksul pärast kulu tekkimist.

Artikkel 11

Ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevate kahjude hüvitamiseks antav abi

1.   Põllumajandustootjatele loodusõnnetustega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevate, taimedele või loomadele või põllumajanduslikele tootmishoonetele tekitatud kahjude hüvitamiseks antud abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see taimede ja loomadega seoses vastab käesoleva artikli lõigetes 2–6, 9 ja 10 ning põllumajanduslike tootmishoonetega seoses käesoleva artikli lõigetes 3–8 ja 10 sätestatud tingimustele.

2.   Abi koguosatähtsus ei tohi ületada 80 % toote müügitulu vähenemisest ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu ja 90 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii või iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on määranud kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt. See müügitulu vähenemine arvutatakse, lahutades

a)	ebasoodsate ilmastikutingimustega aastal toodetud toodangu hulga ja kõnealusel aastal saadud keskmise müügihinna korrutise

b)	kolme eelneva aasta keskmise toodanguhulga (või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja) ja selle eest saadud keskmise müügihinna korrutisest.

Sel viisil saadud abikõlblikku summat võivad suurendada muud kulud, mis põllumajandustootjal erakordselt tekkisid, kuna saak jäi koristamata ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu.

3.   Lõike 1 kohase abi saamise tingimustele vastavast suurimast kahjust tuleb lahutada järgmised summad:

a)	kõik kindlustuskava raames saadud summad ning

b)	ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu tegemata jäänud kulutused.

4.   Kahjusumma tuleb arvutada üksiku põllumajandusettevõtte tasandil.

5.   Abi tuleb välja maksta otse asjaomasele põllumajandustootjale või tootjaorganisatsioonile, mille liige see põllumajandustootja on. Kui abi makstakse välja tootjaorganisatsioonile, ei tohi abisumma ületada asjaomasele põllumajandustootjale antavat võimalikku abisummat.

6.   Põllumajandushoonetele ja -seadmetele loodusõnnetustega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju hüvitamiseks antud abi koguosatähtsus ei tohi ületada 80 % ning 90 % vähemsoodsates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i, ii või iii viidatud piirkondades, nagu liikmesriigid on määranud kõnealuse määruse artiklite 50 ja 94 kohaselt.

7.   Riigiasutused peavad loodusõnnetusega võrreldavat ebasoodsat ilmastikutingimust sellisena ametlikult tunnistama.

8.   Alates 1. jaanuarist 2010 tuleb tuleb pakutavat hüvitist vähendada 50 % võrra, välja arvatud põllumajandustootjate puhul, kes on saanud kindlustussumma, mis katab vähemalt 50 % nende toodangu müügist saadud või toodanguga seotud keskmisest aastatulust ning asjaomase liikmesriigi või piirkonna statistiliselt kõige sagedamini esinevatest ilmastikutingimustest põhjustatud kahjudest.

9.   Alates 1. jaanuarist 2011 võib põuakahjude hüvitamise abi maksta ainult liikmesriik, kes on põllumajanduse osas täielikult rakendanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (15) artikli 9 ning kes tagab põllumajanduses osutatud veevarustusteenuste kulude katmise sama sektori piisava panuse kaudu.

10.   Abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul pärast kulu tekkimist või kahju kandmist. Abi tuleb välja maksta nelja aasta jooksul pärast kulu tekkimist.

Artikkel 12

Kindlustustoetus

1.   Kindlustustoetusteks antav abi peab olema ühisturuga kokkusobiv asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 tingimustele.

2.   Abi koguosatähtsus ei tohi ületada

a)	80 % kindlustusmaksetest, kui poliisis on kindlaks määratud, et kindlustuskate hõlmab ainult kahjusid, mille on põhjustanud loodusõnnetustega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused;

b)	50 % kindlustusmaksetest, kui poliisis on kindlaks määratud, et kindlustuskate hõlmab i) punktis a viidatud kahjusid ja muid ilmastikutingimustest tulenevaid kahjusid ning ii) looma- ja taimehaigustest või kahjurite järsust levikust tulenevaid kahjusid.

3.   Abi ei tohi takistada kindlustusteenuste siseturu toimimist. Abi ei tohi piirduda üheainsa kindlustusseltsi või kontserni pakutava kindlustusega ning selle tingimuseks ei tohi olla kindlustuslepingu sõlmimine asjaomases liikmesriigis asuva kindlustusseltsiga.

Artikkel 13

Ümberkruntimiseks antav abi

Maa ümberkruntimiseks antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui selle objektiks on kuni 100 % tegelikest kuludest, mis tulenevad õigus- ja halduskuludest, sealhulgas maamõõtmiskulud.

Artikkel 14

Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi

1.   Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui seda antakse lõikes 2 loetletud abikõlblike kulude jaoks ja kui see vastab käesoleva artikli lõigetes 3–6 sätestatud tingimustele.

2.   Abi võib anda järgmiste teenindustegevuste kulude katmiseks, niivõrd kui need on seotud põllumajandustoodete kvaliteedi arendamisega:

a)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad turu-uuringutest, tootekontseptsioonist ja -kujundusest, sealhulgas abi, mis antakse avalduste koostamiseks geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste tunnustamiseks või eripärasertifikaadi saamiseks vastavalt asjaomastele ühenduse määrustele;

b)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad selliste süsteemide juurutamisest nagu ISO 9000 või ISO 14 000 seeria kvaliteedisüsteem, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel (HACCP) põhinevad süsteemid, jälgitavuse süsteem, autentsuse ja turustusnormide tagamise süsteem või keskkonnaauditi süsteem;

c)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad töötajate koolitamisest punktis b viidatud süsteemide rakendamiseks;

d)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad tunnustatud sertifitseerivatele organitele makstavatest tasudest kvaliteeditagamissüsteemide või samalaadsete süsteemide esmase sertifitseerimise eest;

e)	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad kohustuslikest kontrollmeetmetest, mida vastavalt ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele rakendavad pädevad asutused või mida rakendatakse nende nimel, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktide kohaselt peab sellised kulud katma ettevõtja ise;

f)	kuni määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas sätestatud määrani, et toetada kõnealuse määruse artiklis 32 osutatud meetmeid.

3.   Abi võib anda ainult nende teenuste eest tasumiseks, mille osutajad on kolmandad isikud ja kontrolli jaoks, mille tegijad või tellijad on kolmandad isikud, näiteks pädevad reguleerivad asutused või nende nimel tegutsevad organid või sõltumatud organid, kes vastutavad geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, mahemärkide või kvaliteedimärkide kasutamise kontrolli ja järelevalve eest, kui need nimetused ja märgid vastavad ühenduse õigusaktidele. Abi ei anta investeeringukulude katmiseks.

4.   Abi ei anta kulude jaoks, mis tulenevad põllumajandustootja enda tehtavast kontrollist, või kui ühenduse õigusaktides nähakse tasude tegelikku taset täpsustamata ette, et kontrolli kulud kannab tootja.

5.   Välja arvatud lõike 2 punktis f osutatud abi puhul, antakse abi loonusena, subsideeritud teenuste vahendusel ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

6.   Kõigil asjaomase piirkonna abikõlblikel tootjatel peab olema võimalus abi saada objektiivselt kindlaksmääratud tingimustel. Kui lõikes 2 loetletud teenuseid osutavad tootjarühmad või muud põllumajandusliku vastastikuse abi organisatsioonid, ei tohi teenuse saamise tingimuseks olla sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus. Muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes peab piirduma teenuse osutamisest tulenevate proportsionaalsete kuludega.

Artikkel 15

Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

1.   Abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui seda antakse lõikes 2 loetletud abikõlblike tehnilise abi kulude jaoks ja kui see vastab käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele.

2.   Abi võib anda järgmiste abikõlblike kulude katmiseks:

a)	põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate haridus ja koolitus: i) koolituse organiseerimise kulud; ii) osalejate sõidu- ja elamiskulud; iii) põllumajandustootja või põllumajandustöötaja äraolekuaja asendusteenuste kulud;

b)	asendusteenused: põllumajandustootja, tema partneri või põllumajandustöötaja asendamise tegelikud kulud haiguse või puhkuse ajal;

c)	kolmandate isikute osutatud nõustamisteenused, tasud selliste teenuste eest, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud selliste ettevõtte tavaliste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam;

d)

ettevõtjate vahel teadmiste jagamiseks nõupidamiste, konkursside, messide ja näituste korraldamine ning nendel osalemine: i) osalemistasud; ii) sõidukulud; iii) trükiste kulud; iv) näituseruumide üürimine; v) võistluste raames antud sümboolsed auhinnad väärtusega kuni 250 eurot auhinna ja võitja kohta;

e)

tingimusel et üksikettevõtteid, marginimesid või päritolu ei nimetata: i) teadustulemuste populariseerimine; ii) faktilist laadi teave muudest riikidest pärit toodetele avatud kvaliteedisüsteemide kohta, geneeriliste toodete, nende toiteväärtuseliste eeliste ja soovitatava kasutamise kohta. Abi võib ka anda punktis e osutatud kulude katmiseks, kui nõukogu määrusega (EÜ) nr 510/2006 (16) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 (17) artiklitega 54–58 hõlmatud toodete päritolu on märgitud, tingimusel et viited vastavad täpselt ühenduses registreeritud viidetele;

f)	selliste kataloogide avaldamine või veebilehtede tegemine, milles esitatakse faktilist laadi teavet asjaomase piirkonna toodete või asjaomase toote tootjate kohta, kui teave ja esitus on neutraalsed ja kõigil asjaomastel tootjatel on võrdsed võimalused olla esindatud kõnealuses trükises.

3.   Abi võib katta kuni 100 % lõikes 2 loetletud kuludest. Abi tuleb anda loonusena, subsideeritud teenuste vahendusel ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

4.   Kõigil asjaomase piirkonna abikõlblikel tootjatel peab olema võimalus abi saada objektiivselt kindlaksmääratud tingimustel. Kui tehnilist abi annavad tootjarühmad või muud organisatsioonid, ei tohi teenuse saamise tingimuseks olla sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus. Muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes peab piirduma teenuse osutamisest tulenevate kuludega.

Artikkel 16

Loomakasvatussektori toetus

1.   Järgmine loomakasvatusega tegelevatele ettevõtetele antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest:

a)	abi ülemmääraga 100 %, et katta tõuraamatute asutamise ja pidamisega seotud halduskulusid;

b)	abi ülemmääraga 70 % kolmanda osapoole või tema nimel tehtavate testide kuludest, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet või tootlikkus, välja arvatud karja omaniku poolt tehtavad kontrollid ning rutiinne piima kvaliteedi kontroll;

c)	kuni 31. detsembrini 2011 abi ülemmääraga 40 % põllumajandusettevõtte tasandil innovaatiliste tõuaretustehnikate või -tavade juurutamise eest, välja arvatud kunstliku seemendamise kasutuselevõtmise või tegemisega seotud kulud;

d)	abi ülemmääraga 100 % kuludest, mis on seotud hukkunud loomade kõrvaldamisega, ja 75 % kuludest, mis on seotud nende korjuste hävitamisega, või summas, mis võrdub kindlustusmaksetega, mis loomakasvatajad on maksnud kindlustusettevõttele, kes katab hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise kulud;

e)	abi ülemmääraga 100 % korjuste kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kuludest, kui kõnealust abi rahastatakse lõivudest või kohustuslikest maksetest, mis on ette nähtud selliste korjuste hävitamise rahastamiseks, kui sellised lõivud või maksed hõlmavad lihasektorit ja on otse sellele määratud;

f)	abi ülemmääraga 100 % korjuste kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kuludest, kui asjaomastele hukkunud loomadele tuleb teha TSE testid, ning

g)	abi ülemmääraga 100 % kuludest, mis on seotud TSE testidega.

Inimtoiduks tapetud veiste kohustuslike BSE testide puhul ei tohi otsene ja kaudne toetus, sealhulgas ühenduse maksed, ületada 40 eurot testi kohta. See summa sisaldab kõiki testimisega seotud, s.o testikomplekti, proovivõtu ning proovide transpordi, testimise, säilitamise ja hävitamise kulusid. Testimiskohustus võib põhineda kas ühenduse või riiklikel õigusaktidel.

2.   Lõike 1 punktidega d, e, f ja g ette nähtud erand sõltub sellest, kas liikmesriigil on olemas järjepidev programm kõigi hukkunud loomade ohutu kõrvaldamise tagamiseks. Sellise riigiabi haldamise lihtsustamiseks võib abi maksta ettevõtjatele, kes tegutsevad kaubaturu järgneval tasandil ja osutavad hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise teenust, kui on võimalik nõuetekohaselt tõestada, et riigiabi suunatakse ettevõtjale täies mahus.

3.   Abi ei hõlma rahalisi otsemakseid tootjatele.

Artikkel 17

Nõukogu teatavate määrustega ettenähtud abi

Järgmine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest:

a)	liikmesriikide antav abi, mis vastab kõigile nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/1999 (18) ja eriti selle artikli 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

b)	liikmesriikide antav abi, mis vastab kõigile nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (19) eriti selle artiklis 87, artikli 107 lõikes 3 ja artikli 125 lõike 5 esimeses lõigus sätestatud tingimustele;

c)	liikmesriikide poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 (20) artikli 15 lõike 6 kohaselt antav abi.

3.   PEATÜKK

ÜHISED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Abi andmisele eelnevad sammud

1.   Selleks et saaks anda vabastust käesoleva määruse alusel, võib abi anda abikava alusel ainult seoses selliste tegevuste või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui abikava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt.

Kui abikavas nähakse ette automaatne õigus saada abi, ilma et selleks oleks vaja muid haldustoiminguid, võib abi anda ainult seoses selliste tegevuste või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui abikava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt.

Kui abikavas nähakse ette, et asjaomasele pädevale asutusele tuleb esitada taotlus, võib abi anda ainult seoses tegevuste või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	abikava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt;

b)	asjaomasele pädevale asutusele on nõuetekohaselt esitatud abitaotlus;

c)	asjaomane pädev asutus on taotluse vastu võtnud nii, et see kohustab seda asutust abi andma, märkides selgelt antava abi summa ning selle arvutamise viisi; asjaomane asutus võib taotluse sel viisil vastu võtta ainult siis, kui abi andmiseks on olemas eelarve või kui abikava ei ole ammendatud.

2.   Selleks et saaks anda vabastust käesoleva määruse alusel, võib kavaväliseid üksiktoetusi anda ainult seoses selliste tegevustega või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui artikli 1 kolmanda lõigu punktides b ja c sätestatud nõuded on täidetud.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata artikliga 17 hõlmatud abi suhtes.

Artikkel 19

Kumuleerumine

1.   Artiklites 4–16 sätestatud abi ülemmäärad kehtivad olenemata sellest, kas projektile või tegevusele antavat abi rahastatakse täielikult siseriiklikest vahenditest või osaliselt ühenduse vahenditest.

2.   Käesoleva määruse alusel vabastatud abi ei tohi samade abikõlblike kulude korral kumuleeruda muu riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ega liikmesriikide või ühenduse osamaksetega, sealhulgas nendega, mida reguleeritakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 88 lõike 1 teise lõiguga, kui sellise kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus käesolevas määruses ettenähtud ülemmäära.

3.   Käesoleva määruse alusel vabastatud abi ei tohi samade abikõlblike kulude või investeerimisprojekti korral kumuleeruda vähese tähtsusega toetusega määruse (EÜ) nr 1860/2004 tähenduses, kui sellise kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus käesolevas määruses ettenähtud ülemmäära.

Artikkel 20

Läbipaistvus ja järelevalve

1.   Hiljemalt kümme tööpäeva enne käesoleva määruse alusel vabastatud abikava jõustumist või käesoleva määruse alusel vabastatud abikava välise üksiktoetuse andmist edastavad liikmesriigid komisjonile Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks kokkuvõtliku teabe sellise abikava või üksiktoetuse kohta I lisas sätestatud vormi kohaselt. See esitatakse elektrooniliselt. Kümne tööpäeva jooksul alates kokkuvõtte saamisest saadab komisjon kättesaamisteatise koos identifitseerimisnumbriga ning avaldab kokkuvõtte Internetis.

2.   Liikmesriigid säilitavad selle määruse alusel vabastatud abikavade, nende kavade alusel antavate üksiktoetuste ja olemasolevate kavade väliselt antavate, käesoleva määrusega vabastatud üksiktoetuste üksikasjalikud andmed. Need andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja veendumaks, et käesolevas määruses sätestatud vabastustingimused on täidetud, sealhulgas teavet selle kohta, et äriühing on väike või keskmise suurusega ettevõte. Liikmesriigid säilitavad üksiktoetust käsitlevaid andmeid kümme aastat toetuse andmise päevast ja abikava käsitlevaid andmeid kümme aastat päevast, mil selle kava alusel anti viimane üksiktoetus. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimused on täidetud.

3.   Liikmesriigid koostavad II lisas sätestatud vormis käesoleva määruse kohaldamise aruande iga täieliku või osalise kalendriaasta kohta, mil määrust kohaldatakse. Selle aruande võib lülitada aastaaruandesse, mille liikmesriigid peavad esitama nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (21) artikli 21 lõike 1 kohaselt, ning see esitatakse aruandega hõlmatud kalendriaastale järgneva aasta 30. juuniks. Samaks kuupäevaks esitab liikmesriik eraldi aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse artiklite 10 ja 11 alusel tehtavaid makseid, kirjeldades kõnealusel kalendriaastal makstud summasid, maksetingimusi, artiklis 10 käsitletud haigusi ja seoses artikliga 11 asjakohast meteoroloogilist teavet, millega on võimalik tõestada asjaomaste ilmastikunähtuste toimumisaega, suhtelist ulatust ja toimumiskohta ning nende mõju toodangule, mille eest maksti hüvitist.

4.   Kui käesoleva määruse alusel vabastatud abikava jõustub või kui antakse käesoleva määruse alusel vabastatud kavaväline üksiktoetus, avaldab liikmesriik Internetis sellise abikava täisteksti või nõuded ja tingimused, mille alusel üksiktoetus antakse.

Veebilehtede aadress, kus on ka abikava tekstile viitav otselink, edastatakse komisjonile koos lõikes 1 nõutava kokkuvõtliku teabega abi kohta. See peab sisalduma ka lõike 3 kohaselt esitatavas aastaaruandes.

5.   Lõiget 1 ei kohaldata artikliga 17 hõlmatud abi suhtes.

Artikkel 21

Määruse (EÜ) nr 70/2001 muutmine

Määrust (EÜ) nr 70/2001 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 1 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega: “a) määrusega (EÜ) nr 104/2000 (22) hõlmatud kala- ja akvakultuuritoodete ning põllumajandusliku esmatootmisega (talupidamine) seotud tegevuste kohta; piima ja piimatoodete jäljendamiseks või asendamiseks ettenähtud toodete tootmise ja turustamise kohta;

2.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt: lisatakse järgmised punktid k–n: “k)    põllumajandustooted – i) asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 104/2000 hõlmatud kala- ja akvakultuuritooted; ii) CN-koodide 4502, 4503 ja 4505 alla kuuluvad tooted (korkmaterjalist tooted); iii) piima ja piimatoodete jäljendamiseks või asendamiseks ettenähtud, määruse (EMÜ) nr 1898/87 artikli 3 lõikes 2 viidatud tooted; l)   piima või piimatoodete jäljendamiseks või asendamiseks ette nähtud tooted– tooted, mida võib ära vahetada piima ja/või piimatoodetega, kuid mille koostis neist erineb, kuna neis sisalduv rasv ja/või valk ei ole piimse päritoluga või nad ei sisalda piimavalku (muud tooted peale piima ja piimatoodete, millele on viidatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 (23) artikli 3 lõikes 2); m)   põllumajandustoodete töötlemine– põllumajandustoodete töötlemine nii, et töötlemise saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõtete tegevus, mis on vajalik loomade või taimekasvatussaaduste ettevalmistamiseks esmakordseks müügiks; n)   põllumajandustoodete turustamine– omamine või väljapanek eesmärgiga müüa, müügiks pakkumine, tarnimine või igasugune muu turule viimise viis, välja arvatud esmatootja poolt esmakordne müük edasimüüjatele või töötlejatele ning igasugune tegevus toote selliseks esmakordseks müügiks ettevalmistamisel; esmatootja poolt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena, kui seda tehakse selliseks müügiks ettenähtud ruumides.

3.

Artiklile 4 lisatakse lõige 7: “7.   Kui investeeritakse asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud tegevusse, ei tohi abi kogu osatähtsus ületada: a) 75 % abikõlblikest investeeringutest äärepoolseimates piirkondades; b) 65 % abikõlblikest investeeringutest väiksematel Egeuse mere saartel nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 (24) tähenduses; c) 50 % abikõlblikest investeeringutest vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a; d) 40 % abikõlblikest investeeringutest kõikides muudes piirkondades.

4.	II lisas lisatakse pärast sõnu “Muu töötlev tööstus” sõnadega “Igasugune töötlev tööstus” järgmine tekst: “ põllumajandussaaduste töötlemine ja turustamine (25)

Artikkel 22

Üleminekumeetmed

Määruse (EÜ) nr 1/2004 alusel vabastatud abikavad, mis vastavad kõigile käesoleva määruse tingimustele, jäävad vabastatuks kuni käesoleva määruse artikli 23 lõikes 1 nimetatud kuupäevani.

Artikkel 23

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

2.   Teateid, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, hinnatakse selle sätete kohaselt. Kui käesoleva määruse tingimused ei ole täidetud, vaatab komisjon käigusolevad teated läbi vastavalt põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele.

Üksiktoetused ja toetuskavad, mida rakendatakse enne käesoleva määruse jõustumist, ning abi, mida antakse nende toetuskavade kohaselt ilma komisjoni loata ja asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust järgimata, sobivad ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ning vabastatakse, kui need vastavad käesoleva määruse artiklis 3 ettenähtud tingimustele, välja arvatud nimetatud artikli lõikes 1 ja lõike 2 punktides b ja c ette nähtud nõue viidata käesolevale määrusele ja esitada enne abi andmist artikli 20 lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtlik teave. Kui abi ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon seda asjakohaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

3.   Käesoleva määruse alusel vabastatud abikavad jäävad vabastatuks kuueks kuuks pärast käesoleva määruse kehtivusaja lõppu.

---

(1)  EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1040/2006 (ELT L 187, 8.7.2006, lk 8).

(3)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2. Parandatud väljaandes EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17.

(4)  ELT L 1, 3.1.2004, lk 1.

(5)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(6)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(7)  EÜT C 71, 11.3.2000, lk 14.

(8)  ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.

(9)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(10)  EÜT L 182, 3.7.1987, lk 36.

(11)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(12)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(13)  EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1.

(14)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(15)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(16)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(17)  ELT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(18)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48.

(19)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(20)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1.

(21)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(22)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.”

(23)  EÜT L 182, 3.7.1987, lk 36.”

(24)  EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1.”

(25)  Nagu on määratletud käesoleva määruse artikli 2 punktis k.”

---

---

---