EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Veinid ja veinitooted – kaitstud päritolunimetused, kaitstud geograafilised tähised, traditsioonilised nimetused, märgistamine ja esitlusviis

 

KOKKUVÕTE:

Delegeeritud määrus (EL) 2019/33 – veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Määrusega kehtestatakse eeskirjad kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste ning lisaks märgistamise ja esitlusviisi kohta veinisektoris.
  • Käesolev määrus täiendab eeskirju, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013

PÕHIPUNKTID

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse

  • Kaitstud päritolunimetus (KPN) määratleb piirkonna, konkreetse koha või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigi, millega kirjeldatakse toodet, mille kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning mis peab olema toodetud kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas, kasutades selleks üldtunnustatud ja salvestatud oskusteavet. Kõik kaitstud päritolunimetuse staatusega veinitooted peavad olema valmistatud eranditult kõnealuse piirkonna viinamarjadest.
  • Kaitstud geograafiline tähis (KGT) on piirkonnale, konkreetsele kohale või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigile viitav tähis, mida kasutatakse kirjeldamaks toodet, mille eriline kvaliteet, maine või muud omadused tulenevad asjaomasest geograafilisest piirkonnast. Kõik kaitstud geograafilise tähise staatusega tooted peavad vähemalt 85% ulatuses olema valmistatud kõnealuse piirkonna viinamarjadest.

Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kohta käivad eeskirjad

Määrusega sätestatakse eeskirjad, mis hõlmavad:

  • kaitse taotlemist;
  • vastuväite esitamise menetlust – kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähise kasutamist piiravaid reegleid juhul, kui vastuväide on esitatud;
  • tootespetsifikaatide muutmist;
  • kaitse tühistamist;
  • sümbolite, tähiste ja lühendite kasutamist, sealhulgas riiklike logode ja tunnuste kasutamist ning nendega seotud erandeid.

Traditsioonilised nimetused

Traditsioonilist nimetust kasutatakse:

  • ELi õiguse ning liikmesriikide seadusandluse alusel kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise staatusega toote eristamiseks;
  • osutamaks kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise staatusega toote valmistamis- või laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, tüübile või kohale või mingile konkreetsele sündmusele, mis on seotud vastava toote ajalooga.

Traditsiooniliste nimetuste kohta käivad eeskirjad

Määrusega sätestatakse eeskirjad, mis hõlmavad:

  • kaitse taotlemist ja läbivaatamismenetlust – sealhulgas Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud nõudeid ja vastavust nimetuse keele ja kirjaviisi kohta;
  • vastuväite esitamise menetlust;
  • kaitset – sealhulgas suhet kaubamärgiga ning homonüüme*;
  • muutmist ja tühistamist.

Märgistus ja esitlusviis

Määrusega kehtestatakse ka eeskirjad märgistuse ja esitlusviisi kohta, mis hõlmavad:

  • „kohustuslikke elemente“ – selleks, et aidata tarbijatel paremini mõista veinitoodete konkreetseid eripärasid ning tagada tootjatele tunnustus nende toodete kvaliteedi eest, peavad veinitoodete märgised muu hulgas sisaldama järgmist teavet:
    • veinitoote kategooriat vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013;
    • kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise staatusega veinide puhul antud tähist ning vastavat nime;
    • tegelikku alkoholisisaldust;
    • viidet lähtekohale;
    • viidet villijale, vahuveini puhul tootjale või müüjale, imporditud veini puhul importijale;
    • vahuveini suhkrusisaldust;
  • „vabatahtlikke elemente“, mis võivad sisaldada:
    • aastakäiku;
    • viinamarjasorti- või sorte;
    • suhkrusisaldust (välja arvatud vahuveinide puhul);
    • kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähise staatusega veinide puhul traditsioonilist nimetust;
    • ELi sümbolit, mis viitab kaitstud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele;
    • teatavatele tootmismeetoditele viitavaid väljendeid;
    • põllumajandusettevõttele viitavat väljendit;
  • erikujuga pudeleid ja sulgureid.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 14. jaanuarist 2019.

TAUST

See delegeeritud määrus on vastu võetud koos rakendusmäärusega (EL) 2019/34, millega kehtestatakse määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad. Selle eesmärk on lihtsustada, selgitada, täiendada ja ühtlustada konkreetseid eeskirju päritolunimetuse menetluse ja geograafilise tähise kohta, et viia need kooskõlla muude põllumajandustoodete ja toiduainetega.

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Homonüümid: sõnad, mille kirjapilt või hääldus on sama, kuid tähendus või päritolu on erinev.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas (ELT L 9, 11.1.2019, lk 2–45)

Vt konsolideeritud versioon.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/34, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses asjakohase kontrollisüsteemiga (ELT L 9, 11.1.2019, lk 46–76)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854)

Määruse (EL) nr 1308/2013 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1–29)

Siehe konsolidierte Fassung.

Viimati muudetud: 28.08.2023

Top