Komiteemenetlus

Mõiste „komiteemenetlus“ tähendab teatud menetlust, mille kaudu Euroopa Komisjon rakendab ELi seadusandja poolt talle antud rakendamisvolitusi, abiks Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide esindajatest koosnevad komiteed.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 kohaselt võib ELi seadusandja volitada komisjoni võtma vastu rakendusakte seadusandlikus aktis (põhiõigusakt) sisalduvate erieeskirjade kaudu. Seda tehakse siis, kui on vaja kehtestada ELi õiguse rakendamiseks ühtsed tingimused, et mitte lasta igal liikmesriigil seda eri viisil rakendada.

Komiteemenetluse praktilised eeskirjad ja üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EL) nr 182/2011 (komiteemenetluse määrus). Selles sätestatakse, et komisjon konsulteerib rakendusaktide eelnõude üle komiteega, mis koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on komisjon. Kõnealused komiteed kasutavad kahte liiki menetlusi:

• kontrollmenetlus ja
• nõuandemenetlus.

Need menetlused erinevad hääletamise korra ja selle poolest, kuidas nende hääled mõjutavad komisjoni võimalusi kõnealune rakendusakt vastu võtta. Konkreetse õigusakti menetluse liigi määrab ELi seadusandja ning see oleneb asjaomases põhimääruses, põhidirektiivis või põhiotsuses sätestatud rakendamisvolitustest.

LISATEAVE

• Komiteed ja töörühmad
• Euroopa Liidu Nõukogu
• Delegeeritud õigusaktid
• Euroopa Komisjon
• Rakendusaktid
• Seadusandlik tavamenetlus (kaasotsustamismenetlus)
• Komiteede roll Euroopa Komisjoni rakendusvolitustes (kokkuvõte)
• Komiteemenetluse dokumentide register (Euroopa Komisjon).