See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.
Energeetika
Aina enam kogunevad tõendeid kliimamuutuste ja kasvava energiasõltuvuse kohta on näidanud, et Euroopa Liit (EL) on kindlalt otsustanud saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja majanduseks ning tagada, et tarbitav energia on turvaline, ohutu, konkurentsivõimeline, kohapeal toodetud ja kestlik.
Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta ELi kliima-, energia-, transpordi- ja maksupoliitika sobivaks, et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on Euroopa kliimaseaduses siduva kohustusena sätestatud. Otsustava tähtsusega on energiaalased eesmärgid: puhtama energia tootmine tänu tehnoloogilistele teadusuuringutele ja innovatsioonile ning investeerimine renoveeritud ja energiatõhusatesse hoonetesse.
Need eesmärgid põhinevad energialiidu strateegial (2015), milles määratakse koos energialiidu juhtimist käsitleva määrusega (EL) 2018/1999 kindlaks ELi energiapoliitika mõõtmed.
- ELi energiaallikate mitmekesistamine alates fossiilkütustest, tuumaenergiast kuni taastuvate energiaallikateni (päikese-, tuule-, biomassi-, geotermiline, hüdro- ja loodeteenergia), et tagada energiajulgeolek.
- Täielikult integreeritud ja tõhusa energia siseturu loomine ilma tehniliste või regulatiivsete tõketeta.
- Energiatõhususe parandamine ja energiavõrkude ühendamine ning heitkoguste vähendamine.
- Liikumine vähese CO2-heitega majanduse suunas kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustustega.
- Vähese CO2-heitega ja puhta energia tehnoloogiate alaste teadusuuringute edendamine ning teadusuuringute ja innovatsiooni prioriseerimine, et hoogustada energiasüsteemi ümberkujundamist ja parandada konkurentsivõimet.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 194 kehtestatakse energiavaldkonna jaoks konkreetne õiguslik alus, mis põhineb ELi ja ELi liikmesriikide jagatud pädevusel, mis viib nende ühise energiapoliitika suunas.
Energeetika – üldeeskirjad
