—

P. Hejduk, esindaja: Rechtsanwalt M. Pilz,

—

EnergieAgentur.NRW GmbH, esindaja: Rechtsanwalt M. Wukoschitz,

—

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja J. Vláčil,

—

Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes ja E. Pedrosa,

—

Šveitsi valitsus, esindaja: M. Jametti,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A‑M. Rouchaud-Joët ja M. Wilderspin,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1, ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 5 punkti 3.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on Viinis (Austria) elav Pez Hejduk ja Düsseldorfis (Saksamaa) asuv EnergieAgentur.NRW GmbH (edaspidi „EnergieAgentur”) ning mille esemeks on nõue tuvastada autoriõiguste rikkumine seeläbi, et EnergieAgentur avaldas oma internetileheküljel P. Hejduki tehtud fotod ilma tema nõusolekuta.

3

Määruse nr 44/2001 põhjendusest 2 nähtuvalt on määruse eesmärk siseturu häireteta toimimise huvides kehtestada „sätted, millega ühtlustataks eeskirjad kohtualluvuse konflikti kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning lihtsustataks vorminõudeid, et käesoleva määrusega seotud liikmesriikide kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne”.

4

Määruse põhjendused 11, 12 ja 15 on sõnastatud järgmiselt:

[...]

5

Kohtualluvuse eeskirjad on määruse II peatükis.

6

Määruse nr 44/2001 II peatüki 1. jakku „Üldsätted” kuuluva artikli 2 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata.”

7

Määruse II peatüki 1. jao artikli 3 lõige 1 sätestab:

„Isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras.”

8

Määruse II peatüki 2. jakku „Kohtualluvus erandjuhtudel” kuuluv artikkel 5 näeb punktis 3 ette:

„Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata:

[...]

9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 1 lõige 1 sätestab:

„Käesolev direktiiv käsitleb autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste õiguskaitset siseturu piires, rõhutades eelkõige infoühiskonna aspekti.”

10

Eelotsusetaotlusest nähtub, et P. Hejduk on arhitektuurifotole spetsialiseerunud kutseline fotograaf ning ta on muu hulgas Austria arhitekt Georg W. Reinbergi töödest tehtud fotode autor. G. W. Reinberg kasutas 16. septembril 2004 EnergieAgenturi korraldatud kollokviumi raames peetud loengu illustreerimiseks enda projekteeritud hoonetest tehtud P. Hejduki fotosid, milleks tal oli P. Hejduki nõusolek.

11

Seejärel tegi EnergieAgentur need fotod P. Hejduki nõusolekuta ja autoriõigustele viitamata oma internetileheküljel kättesaadavaks ja allalaaditavaks.

12

P. Hejduk, olles seisukohal, et EnergieAgentur on rikkunud tema autoriõigusi, esitas Handelsgericht Wienile 4050 euro suuruse kahjuhüvitisnõude ning taotles kohtuotsuse avaldamist EnergieAgenturi kulul.

13

Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et kohtu valiku põhjendamiseks tugineb P. Hejduk määruse nr 44/2001 artikli 5 punktile 3. EnergieAgentur esitas vastuväite, et Handelsgericht Wienil puudub rahvusvaheline ja territoriaalne pädevus, sest EnergieAgenturi internetilehekülg ei ole suunatud Austriale ja pelgalt selle kättesaadavus nimetatud liikmesriigis ei ole nimetatud kohtule pädevuse andmiseks piisav.

14

Neil asjaoludel otsustas Handelsgericht Wien menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määruse nr 44/2001] artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumist, mis pandi väidetavalt toime teatava foto avaldamisega veebisaidil, mille üladomeen on registreeritud muus liikmesriigis kui see, mis on õiguste omaja alaline elukoht, käsitlev kohtuvaidlus allub:

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et selliste autoriõigusega kaasnevate õiguste väidetava rikkumise korral, mis on kaitstud liikmesriigis, kelle kohtusse pöörduti, on see kohus pädev lahendama nõuet hüvitada kahju, mis tekitati nende õiguste rikkumisega seeläbi, et autoriõigusega kaitstud fotod avaldati internetileheküljel, mis on kättesaadav selle kohtu asukohariigis.

16

Kõigepealt olgu märgitud, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada autonoomselt ja kitsalt (vt selle kohta kohtuotsus Coty Germany, C‑360/12, EU:C:2014:1318, punktid 43–45).

17

Üksnes erandina määruse nr 44/2001 artikli 2 lõikes 1 sätestatud üldisest põhimõttest, mis annab pädevuse selle liikmesriigi kohtutele, mille territooriumil on kostja alaline elukoht, näeb määruse II peatüki 2. jagu ette teatava hulga valikulisi kohtualluvusi, mille hulgas esineb ka määruse artikli 5 punktis 3 sätestatud kohtualluvus (kohtuotsus Coty Germany, EU:C:2014:1318, punkt 44).

18

Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 kasutatud väljendis „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda” on peetud silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest tulenevalt võib kostjat hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga kohtusse (kohtuotsus Coty Germany, EU:C:2014:1318, punkt 46).

19

Selles osas on väljakujunenud kohtupraktika seisukohal, et määruse artikli 5 punktis 3 ette nähtud kohtualluvuse eeskiri põhineb vaidluse ning kahjustava sündmuse toimumise või toimuda võimise koha kohtu vahelisel eriti tihedal seotusel, mis õigustab sellele kohtule pädevuse andmist korrakohase õigusemõistmise tagamise ja menetluse otstarbeka korraldamise põhjustel (kohtuotsus Coty Germany, EU:C:2014:1318, punkt 47).

20

Kuna käesoleva otsuse punktis 18 osutatud kohtupraktikas tunnustatud seotustest ühe kindlakstegemisega peaks olema võimalik määrata kindlaks selle kohtu pädevus, kes on objektiivselt parimas kohas hindamaks, kas kostja vastutust tingivad asjaolud esinevad, siis tuleb sellest järeldada, et õiguspäraselt saab pöörduda üksnes selle paiga kohtu poole, kus on täidetud asjaomane seotuse alus (kohtuotsus Coty Germany, EU:C:2014:1318, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

21

Teisalt olgu täpsustatud, et ehkki põhikohtuasjas väidab P. Hejduk, et tema autoriõigusi on rikutud tema fotode avaldamisega internetileheküljel ilma tema nõusolekuta, puudutab see väide eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul täpsemalt autoriõigusega kaasnevaid õigusi.

22

Seoses sellega olgu märgitud, et eeskätt direktiivist 2001/29 tulenevalt peab autoriõigusi kaitsma automaatselt kõigis liikmesriikides, kuid need õigused alluvad territoriaalsuse põhimõttele. Seetõttu võidakse neid rikkuda igas liikmesriigis, sõltuvalt kehtivast materiaalõigusest (vt kohtuotsus Pinckney, C‑170/12, EU:C:2013:635, punkt 39).

23

Esiteks tuleb tõdeda, et kahju põhjustanud sündmus, mida on määratletud kui väidetava kahju aluseks olevat sündmust (vt kohtuotsus Zuid-Chemie, C‑189/08, EU:C:2009:475, punkt 28), ei ole asjassepuutuv kohtualluvuse kindlakstegemisel kohtu puhul, kelle poole on pöördutud sellises asjas nagu põhikohtuasi.

24

Niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus väidetav delikt seisneb autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumises seeläbi, et teatud internetileheküljel on autori nõusolekuta avaldatud fotod, tuleb kahju põhjustanud sündmuseks pidada tehnilise protsessi käivitamist sellel internetileheküljel fotode kuvamiseks. Autoriõiguste võimaliku rikkumise põhjustab seega internetilehekülje omaniku tegevus (vt analoogia alusel kohtuotsus Wintersteiger, C‑523/10, EU:C:2012:220, punktid 34 ja 35).

25

Põhikohtuasjas saab kõneoleva rikkumise tinginud tegevuse või tegevusetuse paik olla üksnes paik, kus on EnergieAgenturi asukoht, sest selles paigas on EnergieAgentur teinud ja täitnud otsuse avaldada fotod teatud internetileheküljel. Vaidlust ei ole selles, et EnergieAgenturi asukoht ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu asukohaliikmesriigis.

26

Sellest järeldub, et niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas on kahju põhjustanud sündmus toimunud kõnesoleva äriühingu asukohas, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, et asi alluks kohtule, kuhu pöörduti.

27

Teiseks on vaja analüüsida, kas see kohus võiks olla pädev väidetava kahju tekkimise alusel.

28

Niisiis tuleb määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 kohaldamiseks kindlaks määrata, millistel tingimustel tekib autoriõiguste väidetavast rikkumisest põhjustatud kahju või kahju tekkimise oht muus liikmesriigis kui see, kus kostja tegi ja täitis otsuse avaldada fotod teatud internetileheküljel.

29

Seoses sellega on Euroopa Kohus juba täpsustanud mitte üksnes seda, et kahju tekkimise paik selle sätte tähenduses võib varieeruda sõltuvalt selle õiguse laadist, mida on väidetavalt rikutud, vaid ka seda, et oht, et kahju tekib teises liikmesriigis, sõltub sellest, kas väidetavalt rikutud õigus on selles liikmesriigis kaitstud (vt kohtuotsus Pinckney, EU:C:2013:635, punktid 32 ja 33).

30

Nimetatud teise aspektiga seoses väidab P. Hejduk põhikohtuasjas, et tema autorõigusi on rikutud tema fotode avaldamisega EnergieAgenturi internetileheküljel. Vaidlust ei ole selles, et õigused, millele ta tugineb, on Austrias kaitstud, nagu nähtub ka käesoleva otsuse punktist 22.

31

Seoses ohuga, et kahju tekib teises liikmesriigis kui liikmesriik, kus on EnergieAgenturi asukoht, toonitab see äriühing, et tema internetilehekülg, kus vaidlusalused fotod avaldati ja mis kasutab Saksamaa tippdomeeni nime „.de”, ei ole suunatud Austriale, mistõttu ei ole kahju tekkinud viimati nimetatud liikmesriigis.

32

Selle kohta nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et erinevalt määruse nr 44/2001 artikli 15 lõike 1 punktist c, mida tõlgendati kohtuotsuses Pammer ja Hotel Alpenhof (C‑585/08 ja C‑144/09, EU:C:2010:740), ei nõua määruse artikli 5 punkt 3 seda, et vaidlusalune internetilehekülg oleks „suunatud” sellesse liikmesriiki, mille kohtusse pöörduti (vt kohtuotsus Pinckney, EU:C:2013:635, punkt 42).

33

Määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 alusel kohtualluvuse kindlakstegemiseks kahju tekkimise koha kindlaksmääramisel ei ole järelikult tähtsust asjaolul, et põhikohtuasjas kõnesolev internetilehekülg ei ole suunatud asja menetleva kohtu asukohaliikmesriigile.

34

Niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas tuleb seega asuda seisukohale, et kahju tekkimine ja/või selle tekkimise oht tuleneb sellest, et fotod, millega on seotud õigused, millele P. Hejduk tugineb, on EnergieAgenturi internetilehekülje kaudu kättesaadavad asja menetleva kohtu asukohaliikmesriigis.

35

Tuleb täpsustada, et küsimus, millise ulatusega on P. Hejduki väidetud kahju, kuulub asja sisulise läbivaatamise staadiumi ega ole kohtualluvuse kontrollimise staadiumis asjakohane.

36

Olgu siiski märgitud, et kui liikmesriik, mille kohtusse pöörduti, pakub autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitset vaid oma territooriumil, siis on kohus, kelle poole pöörduti väidetava kahju tekkimise koha alusel, pädev tuvastama vaid selles liikmesriigis tekitatud kahju (vt selle kohta kohtuotsus Pinckney, EU:C:2013:635, punkt 45).

37

Nimelt on teiste liikmesriikide kohtud määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 ja territoriaalsuse põhimõtte alusel üldjuhul pädevad tuvastama nende endi territooriumil autoriõigustele ja autoriõigusega kaasnevatele õigustele tekitatud kahju, sest nad on paremas olukorras esiteks hindama, kas asjaomases liikmesriigis tagatud õigusi on tegelikult rikutud, ja teiseks määrama kindlaks tekitatud kahju liigi (vt selle kohta kohtuotsus Pinckney, EU:C:2013:635, punkt 46).

38

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades peab esitatud küsimusele vastama, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et selliste autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste väidetava rikkumise korral, mis on kaitstud liikmesriigis, kelle kohtusse pöörduti, on see kohus kahju tekkimise koha alusel pädev lahendama nõuet hüvitada kahju, mis tekitati nende õiguste rikkumisega seeläbi, et autoriõigusega kaitstud fotod avaldati internetileheküljel, mis on kättesaadav selle kohtu asukohariigis. See kohus on pädev tuvastama vaid oma asukohaliikmesriigis tekitatud kahju.

39

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et selliste autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste väidetava rikkumise korral, mis on kaitstud liikmesriigis, kelle kohtusse pöörduti, on see kohus kahju tekkimise koha alusel pädev lahendama nõuet hüvitada kahju, mis tekitati nende õiguste rikkumisega seeläbi, et autoriõigusega kaitstud fotod avaldati internetileheküljel, mis on kättesaadav selle kohtu asukohariigis. See kohus on pädev tuvastama vaid oma asukohaliikmesriigis tekitatud kahju.