EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)

12. jaanuar 2010 ( *1 )

„Direktiiv 2000/78/EÜ — Artikli 4 lõige 1 — Vanuse alusel diskrimineerimise keeld — Siseriiklik säte, mis kehtestab tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel vanuse ülempiiriks 30 eluaastat — Taotletav eesmärk — Mõiste „oluline ja määrav kutsenõue””

Kohtuasjas C-229/08,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Verwaltungsgericht Frankfurt am Maini (Saksamaa) 21. aprilli 2008. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 28. mail 2008, menetluses

Colin Wolf

versus

Stadt Frankfurt am Main,

EUROOPA KOHUS (suurkoda),

koosseisus: kolmanda koja esimees K. Lenaerts presidendi ülesannetes, kodade esimehed E. Levits ja P. Lindh (ettekandja), kohtunikud C. W. A. Timmermans, A. Rosas, P. Kūris, A. Borg Barthet, A. Ó Caoimh ja L. Bay Larsen,

kohtujurist: Y. Bot,

kohtusekretär: ametnik B. Fülöp,

arvestades kirjalikus menetluses ja 7. juuli 2009. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

Saksamaa valitsus, esindaja: M. Lumma,

Iirimaa, esindaja: D. O’Hagan, keda abistas P. McGarry, BL,

Itaalia valitsus, esindaja: I. Bruni, keda abistasid avvocato dello Stato W. Ferrante ja avvocato dello Stato M. Russo,

Euroopa Komisjon, esindajad: J. Enegren ja B. Conte,

olles 3. septembri 2009. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79; edaspidi „direktiiv”), tõlgendamist.

2

See taotlus esitati Colin Wolfi ja Stadt Frankfurt am Maini (Saksamaa) vahelises kohtuvaidluses seoses viimati nimetatu keeldumisega võtta arvesse C. Wolfi kandidatuuri tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmisel, kuna isik oli ületanud vanuse ülempiiri 30 eluaastat.

Õiguslik raamistik

Ühenduse õigusnormid

3

Direktiiv võeti vastu EÜ artikli 13 alusel. Direktiivi põhjendused 9, 11, 18 ja 25 on sõnastatud järgmiselt:

„(9)

Töö saamine ja kutsealale pääsemine on kõikidele võrdsete võimaluste tagamisel otsustava tähtsusega, mis aitab oluliselt kaasa kodanike täielikule osalemisele majandus-, kultuuri- ja ühiskondlikus elus ning nende võimete rakendamisele.

[…]

(11)

Usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimine võib saada takistuseks EÜ asutamislepingu eesmärkide, eelkõige tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, solidaarsuse ning isikute vaba liikumise saavutamisel.

[…]

(18)

Eelkõige ei nõuta käesoleva direktiiviga, et relvajõud, politsei, vangla- või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime.

[…]

(25)

Vanuselise diskrimineerimise keelamisel on oluline osa tööhõivesuunistes kehtestatud eesmärkide täitmisel ja tööjõu mitmekesisuse soodustamisel. Teatavatel asjaoludel võib vanusega seotud eriline kohtlemine siiski olla õigustatud ja seetõttu on vaja erisätteid, mis vastavalt olukorrale liikmesriikides võivad erineda. On oluline vahet teha erilisel kohtlemisel, mis on põhjendatud eelkõige tööhõivepoliitika ning tööturu ja kutseõppe õigustatud eesmärkidega, [ja] diskrimineerimise[l], mis tuleb keelata.” [täpsustatud tõlge]

4

Direktiivi artikli 1 kohaselt on direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.

5

Direktiivi artikkel 2 sätestab:

„1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel:

a)

peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;

[…]”.

6

Direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt a täpsustab:

„1.   Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:

a)

tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud ametialane edutamine”.

7

Direktiivi artikli 4 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Olenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne.”

8

Direktiivi artikli 6 lõige 1 sätestab:

„Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:

a)

tööle ja kutseõppele pääsemise, töö saamise ja kutsealale pääsemise ning töölt vabastamise ja palga eritingimuste kehtestamine noortele, vanematele töötajatele ja hooldamiskohustusi täitvatele isikutele, et edendada nende kutsealast integreerimist või tagada nende kaitse;

b)

vanuse, töökogemuse või teenistusalase vanemusega seotud tööle pääsemise või teatavate töösoodustuste miinimumtingimuste kehtestamine;

c)

tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamine kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž.”

9

Direktiivi artikkel 17 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende kohaldamine. Sanktsioonid, milleks võib olla ohvrile kahju hüvitamine, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. […]”

10

Direktiivi artikli 18 esimese lõigu kohaselt pidi direktiiv olema liikmesriikide õiguskordadesse üle võetud hiljemalt 2. detsembriks 2003. Sama artikli teine lõik sätestab siiski järgmist:

„Et arvesse võtta eritingimusi, võivad liikmesriigid pärast 2. detsembrit 2003 vajaduse korral saada kolmeaastase lisaaja, seega kokku kuus aastat, et rakendada käesoleva direktiivi vanuse ja puude alusel diskrimineerimist käsitlevaid sätteid. Sel juhul teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. […]”

11

Saksamaa Liitvabariik kasutas seda võimalust, mistõttu tuli vanuse ja puude alusel diskrimineerimist käsitlevad direktiivi sätted võtta selles liikmesriigis üle hiljemalt 2. detsembriks 2006.

Siseriiklikud õigusnormid

Hesseni liidumaa õigusnormid

12

Hesseni liidumaa 21. detsembri 1994. aasta määrus tuletõrjeteenistuse ametnike karjääri kohta (Hessische Feuerwehrlaufbahnverordnung, edaspidi „FeuerwLVO”) näeb § 3 lõike 1 punktis 1 ette, et nooremametnikuna võib teenistusse võtta iga isiku, kes on kuni 30 aastat vana.

13

Hesseni liidumaa 21. märtsi 1962. aasta avaliku teenistuse seaduse (Hessisches Beamtengesetz) (GVBl. 1962 I, lk 26) §-d 194 ja 197 on sõnastatud järgmiselt:

„§ 194. Pensionile saatmine

(1)   Politseiametnikud saadetakse pensionile selle kuu lõpus, mil neil täitus 60 eluaastat (vanuse ülempiir).

(2)   Teenistuse huvides ning politseiametniku taotlusel võib 60. eluaasta täitumisel pensionile saatmist kuni 62 eluaastani ühe aasta kaupa kindlaksmääratud ajaks edasi lükata.

[…]

§ 197. Õiguslik staatus

(1)   § 187 ja § 192–194 kohaldatakse analoogiliselt elukutselise tuletõrjeteenistuse ametnikele.

[…]”.

Föderaalsed õigusnormid

14

24. augusti 1976. aasta seadus riigi ning liidumaade ametnike ja kohtunike pensionide kohta (Gesetz über die Versorgung der Beamten und Richter in Bund und Ländern) (BGBl. 1976 I, lk 3839) sätestab §-des 4 ja 14 põhikohtuasja asjaolude ajal kehtinud redaktsioonis:

„§ 4. Pensioniõiguse tekkimine ja pensioni arvutamine

(1)   Pension määratakse juhul, kui ametnik

1.

on viibinud teenistuses vähemalt viis aastat […]

[…]

§ 14. Pensioni suurus

(1)   Pensioni suuruseks on pensioniõigusliku staaži iga aasta eest 1,79375% pensioniõiguslikust töötasust (§ 5), ilma et pension kokku ületaks 71,75% sellest töötasust.

[…]

(4)   Pension on vähemalt 35% pensioniõiguslikust töötasust (§ 5).

[…]”.

15

14. augusti 2006. aasta üldine seadus võrdse kohtlemise kohta (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz; BGBl. 2006 I, lk 1897, edaspidi „AGG”) võttis üle direktiivi.

16

AGG §-d 1, 3, 7, 10 ja 15 on sõnastatud järgmiselt:

„§ 1.Seaduse eesmärk

Käesoleva seaduse eesmärk on takistada igasugust ebasoodsamasse olukorda seadmist, mis põhineb rassilisel või etnilisel päritolul, sool, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel, või see kõrvaldada.

[…]

§ 3. Mõisted

(1)   Otseseks diskrimineerimiseks peetakse seda, kui ühte inimest koheldakse mõne artiklis 1 loetletud aluse tõttu halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras […].

[…]

§ 7. Diskrimineerimise keeld

(1)   Töötajaid ei tohi diskrimineerida ühelgi artiklis 1 loetletud alusel […].

(2)   Lepingutingimused, mis rikuvad diskrimineerimise keeldu lõike 1 mõttes, on tühised.

[…]

§ 10. Vanusel põhineva erineva kohtlemise lubatavus

Olenemata §-st 8 on vanusel põhinev erinev kohtlemine lubatud, kui sellel on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õiguspärane eesmärk. Selle eesmärgi saavutamise vahendid peavad olema asjakohased ja vajalikud. Erinev kohtlemine võib seisneda muu hulgas järgmises:

[…]

3.

tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamine kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž.

[…]

§ 15. Kahju hüvitamine

(1)   Diskrimineerimise keelu rikkumise korral on tööandja kohustatud tekitatud kahju hüvitama. See kohustus puudub, kui tööandja ei ole rikkumise eest vastutav.

(2)   Töötaja võib nõuda mittevaralise kahju tekitamise eest kohast rahalist hüvitist. Töölevõtmisest keeldumisel ei või hüvitis olla suurem kui kolm kuupalka, kui töötaja töölevõtmisest keeldumine ei põhinenud diskrimineerival valikul.

(3)   Kollektiivlepingute kohaldamisel on tööandja kohustatud hüvitist maksma üksnes siis, kui diskrimineerimine oli tahtlik või selle põhjustas raske hooletus.

[…]”.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

17

C. Wolf, kes on sündinud 9. detsembril 1976, kandideeris Stadt Frankfurt am Maini tuletõrjeteenistusse 4. oktoobril 2006 saabunud kirjaga tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuks.

18

Stadt Frankfurt am Main teavitas C. Wolfi 13. novembri 2006. aasta kirjas, et järgmine värbamine toimub 1. augustil 2007. Seda kuupäeva lükati edasi 1. veebruarini 2008, millele eelnes 2007. aasta augustis valikumenetlus.

19

Stadt Frankfurt am Main teatas 28. veebruari 2007. aasta kirjas C. Wolfile, et tema kandidatuuri ei saa arvesse võtta, kuna ta ületab vanuse ülempiiri 30 eluaastat.

20

C. Wolf palus 12. aprillil 2007 Stadt Frankfurt am Mainilt AGG § 21 alusel hüvitist. Nõutud kahjuhüvitise summa vastas kolmekordsele kuupalgale, mis ta oleks töölevõtmise korral saanud.

21

Kuna see taotlus lükati tagasi 4. mai 2007. aasta otsusega, mida kinnitati 10. oktoobri 2007. aasta otsusega, pöördus C. Wolf Verwaltungsgericht Frankfurt am Maini poole ning nõudis 4. mai ja 10. oktoobri 2007. aasta otsuste tühistamist ning Stadt Frankfurt am Mainilt kahjuhüvitise väljamõistmist.

22

C. Wolf väitis nimetatud kohtus, et FeuerwLVO on AGG-ga vastuolus.

23

Kuna Verwaltungsgericht Frankfurt am Mainil oli kahtlusi, kas Saksa õigusnormid on direktiivi artiklitega 6 ja 17 kooskõlas, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas siseriiklikul seadusandjal on direktiivi […] artikli 6 lõikes 1 antud tegevusvabaduse kasutamisel alati lai kaalutlus- ja otsustusõigus või on see tegevusvabadus vähemasti siis piiratud vaid hädavajalikuga, kui tegemist on tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamisega, pidades silmas pensionileminekuni jäävat minimaalset teenistusaega vastavalt direktiivi […] artikli 6 lõike 1 teise lõigu punktile c?

2.

Kas direktiivi […] artikli 6 lõike 1 teise lõigu punktis c sätestatud vajalikkus täpsustab direktiivi […] artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetme asjakohasust ja piirab seega selle üldise sätte kohaldamisala?

3.

a)

Kas õigustatud eesmärgiga direktiivi […] artikli 6 lõike 1 esimese lõigu tähenduses on tegemist siis, kui tööandja kehtestab tööle võtmise vanuse ülempiiri, kuna ta on huvitatud töölevõetavate ametnike võimalikult pikast aktiivsest teenistusajast?

b)

Kas sellise eesmärgi järgimine on asjakohatu juba siis, kui sellega saavutatakse see, et ametnik on teenistuses kauem, kui see on vajalik seadusega tagatud minimaalse pensioni saamiseks enneaegse pensionilemineku puhul pärast viit teenistusaastat?

c)

Kas sellise eesmärgi järgimine on asjakohatu alles siis, kui sellega saavutatakse see, et ametnik on teenistuses kauem, kui see on vajalik seadusega tagatud minimaalse pensioni saamiseks – käesoleval ajal 19,51 aastat – enneaegse pensionilemineku puhul?

4.

a)

Kas õigustatud eesmärgiga direktiivi […] artikli 6 lõike 1 esimese lõigu tähenduses on tegemist siis, kui võimalikult madala vanuse ülempiiriga hoitakse töölevõetavate ametnike üldarv võimalikult madal, selleks et hoida võimalikult madal üksikjuhtumite, nagu õnnetuste või haigustega seotud hüvitiste (toetused, ka pereliikmetele) arv?

b)

Kui oluline on seejuures asjaolu, et vanuse suurenedes suurenevad ka õnnetuste või haigustega seotud toetused (ka pereliikmetele) võrreldes nooremate ametnikega, nii et vanemate ametnike töölevõtmine võib kaasa tuua nende ametikohtadega seotud kogukulude suurenemise?

c)

Kas selleks on vaja kinnitatud prognoose või statistikat või piisab üldisest tõenäosuse oletusest?

5.

a)

Kas õigustatud eesmärgiga direktiivi […] artikli 6 lõike 1 esimese lõigu tähenduses on tegemist siis, kui tööandja soovib kasutada kindlat töölevõtmise vanusepiiri, et tagada „asjaomases teenistuses harmooniline vanuseline struktuur”?

b)

Millistele nõuetele peavad sellise vanuselise struktuuri loomise kaalutlused sel juhul vastama, et õigustatuse tingimused (asjakohasus ja vajalikkus, hädavajalikkus) oleksid täidetud?

6.

Kas õigustatud kaalutlusega direktiivi […] artikli 6 lõike 1 esimese lõigu tähenduses on tegemist siis, kui tööandja viitab tööle võtmise vanuse ülempiiri osas sellele, et enne sellisesse vanusesse jõudmist on reeglina võimalik vastava üldhariduse ja tehnilise kutsehariduse omandamisega täita tuletõrje nooremametniku väljaõppeks vajalikud sisulised tingimused?

7.

Milliste kriteeriumide alusel tuleb hinnata küsimust, kas minimaalne teenistusaeg enne pensionile jäämist on asjakohane või vajalik?

a)

Kas minimaalse teenistusaja vajalikkust saab õigustada üksnes vastutasuna tööandja finantseeritava ja tema juures toimuva kvalifikatsiooni saamise eest (tuletõrje nooremametniku kutse), tagamaks seda kvalifikatsiooni silmas pidades asjakohase järgneva teenistusaja selle tööandja juures, nii et ametnik tasub sel moel oma tööga väljaõppekulud?

b)

Kui pikk tohib väljaõppele järgnev teenistusaeg olla? Kas see tohib olla pikem kui 5 aastat ning kui, siis millistel tingimustel?

c)

Kas minimaalse teenistusaja asjakohasus või vajalikkus võib punkti 7 alapunktist a sõltumata olla õigustatud sellega, et nende ametnike, kelle pensionihüvitisi finantseerib üksnes tööandja, oodatav aktiivne teenistusaeg töölevõtmisest kuni eeldatava pensionile minekuni peab olema piisavalt pikk, et teenida välja seadusega tagatud miinimumpension, mille eelduseks on käesoleval ajal 19,51 aasta pikkune teenistusaeg?

d)

Kas töölevõtmisest keeldumine direktiivi […] artikli 6 lõike 1 alusel on seevastu õigustatud alles siis, kui isik võetakse tööle sellises vanuses, mis tooks eeldatava pensionilemineku korral kaasa selle, et talle tuleks maksta miinimumpensioni, kuigi ta ei ole seda välja teeninud?

8.

a)

Kas pensionilemineku hindamisel direktiivi […] artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkti c alusel tuleb lähtuda seadusega kehtestatud pensionieast koos sellele järgneva pensioni saamisega või tuleb lähtuda asjaomaste ametnike või kutseala esindajate statistilisest keskmisest pensionieast?

b)

Mil määral tuleb vajadusel arvestada sellega, et iga ametnik võib tavalist pensioniiga kuni kahe aasta võrra pikendada? Kas see asjaolu toob kaasa selle, et tööle võtmise vanust pikendatakse samal määral?

9.

Kas minimaalse teenistusaja arvutamisel direktiivi […] artikli 6 lõike 1 raames võib arvesse minna ametnikuna sooritatud väljaõppe aeg? Kas seejuures on oluline, kui väljaõppeaega arvestatakse pensioni saamisel täies ulatuses pensioniõigust andva teenistusajana või tuleb väljaõppeaeg maha arvata minimaalsest teenistusajast, mida tööandjal on õigus nõuda direktiivi […] artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkti c alusel?

10.

Kas [AGG] § 15 lõike 1 teine lause ja lõige 3 on kooskõlas direktiiviga […]?”

Eelotsuse küsimused

24

Esimese kuni üheksanda küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, milline on siseriikliku seadusandja kaalutlusõigus ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta ühenduse õigusega keelatud diskrimineerimiseks. Eelkõige küsib see kohus, kas sellised eesmärgid nagu soov tagada ametnike pikk teenistusstaaž, piirata sotsiaaltoetuste hulka, tagada kutsealal harmooniline vanuseline struktuur või tagada minimaalne teenistusaeg enne pensionile jäämist on direktiivi artikli 6 lõike 1 mõttes õigustatud eesmärgid ning kas tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmise vanuse ülempiiri määramine 30 aastale on niisuguste eesmärkide saavutamiseks asjakohane ja vajalik vahend.

25

Neile küsimustele vastamiseks on vaja uurida, kas põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse, kas need põhjustavad erinevat kohtlemist direktiivi tähenduses ning kui jah, siis kas erinev kohtlemine on õigustatud või mitte.

26

Esiteks, seoses küsimusega, kas põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse, olgu meenutatud, et direktiivi artikli 3 lõike 1 punktist a nähtub, et ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse direktiivi „kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on […] tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel” (vt 18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C-88/08: Hütter, EKL 2009, lk I-5325, punkt 34).

27

FeuerwLVO §-st 3 tulenevalt võib tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna tööle võtta vaid isikuid, kes on kuni 30 aastat vanad. Niisiis mõjutab mainitud säte sellisele tööle võtmise tingimusi. Järelikult tuleb niisugust sätet käsitada kui eeskirja, mis kehtestab töölevõtu tingimused direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

28

Teiseks, mis puudutab küsimust, kas põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid põhjustavad töö saamisel ja kutsealale pääsemisel erinevat kohtlemist sõltuvalt vanusest, siis olgu märgitud, et direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt tähendab direktiivi kohaldamisel „võrdse kohtlemise põhimõte” seda, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel. Artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatakse, et sama artikli lõike 1 kohaldamisel peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini kui teist inimest samalaadses olukorras (vt 16. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-411/05: Palacios de la Villa, EKL 2007, lk I-8531, punkt 50, ja 5. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C-388/07: Age Concern England, EKL 2009, lk I-1569, punkt 33).

29

FeuerwLVO § 3 kohaldamise tagajärjel koheldakse teatavaid isikuid teistest samalaadses olukorras olevatest isikutest halvemini põhjusel, et nad on üle 30-aastased. Niisugune säte kehtestab erineva kohtlemise vanuse alusel direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses.

30

Kolmandaks on vaja eelotsusetaotluse esitanud kohtu palvel uurida, kas FeuerwLVO § 3 kohaldamisest tulenev erinev kohtlemine on õigustatud või mitte.

31

Selles küsimuses leidis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et on vaja kontrollida, kas erinev kohtlemine vanuse alusel võib olla õigustatud vastavalt AGG §-le 10, milles on sisuliselt korratud direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. Seetõttu on mainitud kohus oma küsimustes keskendunud sellele direktiivi sättele ning jätnud kohe kõrvale võimaluse, et erinev kohtlemine võiks direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt mitte olla diskrimineerimine. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku kandidaadi füüsilist sobivust hinnatakse omaette valikumenetluses, kus C. Wolfil ei lubatud tema vanuse tõttu osaleda. Järelikult ei saa sellele töökohale pääsemiseks seaduses sätestatud vanusepiiri pidada artikli 4 lõike 1 mõttes oluliseks ja määravaks kutsenõudeks.

32

Sellega seoses olgu meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktika on seisukohal, et kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimuses formaalselt piirdunud ainult direktiivi artikli 6 lõike 1 tõlgenduse küsimisega põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormide kohaldamisest tuleneva erineva kohtlemise õigustatuse osas, ei takista see asjaolu Euroopa Kohtul esitada siseriiklikule kohtule kõiki ühenduse õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud siseriikliku kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas siseriiklik kohus neile oma küsimuses viitas või mitte (vt eelkõige 25. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-321/03: Dyson, EKL 2007, lk I-687, punkt 24; 26. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-392/05: Alevizos, EKL 2007, lk I-3505, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 24. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas C-532/06: Lianakis jt, EKL 2008, lk I-251, punkt 23). Sellisel juhul on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada liikmesriigi kohtu esitatud aspektide kogumist ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest need ühenduse õiguse aspektid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada (vt 27. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-115/08: ČEZ, EKL 2009, lk I-10265, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Saksamaa valitsuse vastustest küsimustele, mida Euroopa Kohus esitas Euroopa Kohtu põhikirja artikli 24 alusel, ja sama valitsuse märkustest kohtuistungil nähtub, et Hesseni liidumaal tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna tööle võtmisel vanuse ülempiiriks 30 aasta kehtestamise eesmärk on tagada tuletõrjeteenistuse toimevõime ja nõuetekohane toimimine.

34

Teatud ülesannete täitmine paneb tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikele eriti kõrged füüsilised nõuded, mida suudavad täita vaid kõige nooremad ametnikud. Võttes arvesse meditsiiniliselt tõendatud vananemisprotsessi, ei ole vanematel kui 45–50-aastastel ametnikel enam suuri füüsilisi võimeid ja kõnesolevaid ülesandeid tuleb täita noorematel ametnikel. Niisiis on töölevõtmisel kehtestatud vanuse ülempiiri eesmärk tagada, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikud suudaksid täita ülesandeid, milleks on vaja eriti suuri füüsilisi võimeid, oma teenistusaja vältel suhteliselt pika aja jooksul.

35

Sellega seoses olgu meenutatud, et direktiivi artikli 4 lõige 1 näeb ette, et „erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne”. Sellest tulenevalt peab olulise ja määrava kutsenõude moodustama mitte erineva kohtlemise aluseks olev põhjus, vaid selle põhjusega seotud omadus.

36

Selleks et hinnata, kas põhikohtuasjas kõne all olevatest õigusnormidest tulenev erinev kohtlemine vanuse alusel on õigustatud, on vaja kontrollida, kas füüsiline võimekus on vanusega seotud omadus ja kas see on oluline ning määrav kutsenõue kõnesolevale kutsealale pääsemiseks või sellel töötamiseks, tingimusel et nende õigusnormide eesmärk on õiguspärane ja see kutsenõue on proportsionaalne.

37

Esiteks, mis puudutab kõnesolevate siseriiklike õigusnormide eesmärki, siis Saksamaa valitsuse selgitusest nähtub, et taotletav eesmärk on tagada tuletõrjeteenistuse toimevõime ja nõuetekohane toimimine.

38

Siinkohal olgu meenutatud, et tuletõrjeteenistus on päästeteenistuse osa. Direktiivi põhjendus 18 täpsustab, et direktiiviga ei nõuta, et need teenistused võtaksid tööle isikuid, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende teenistuste toimevõime.

39

Sellest järeldub, et soov tagada tuletõrjeteenistuse toimevõime ja nõuetekohane toimimine on direktiivi artikli 4 lõike 1 mõttes õigustatud eesmärk.

40

Teiseks, mis puudutab tuletõrjujaks saamisel või tuletõrjujana töötamisel olulist ja määravat kutsenõuet, siis Saksamaa valitsuse selgitustest, millele ei ole vastu vaieldud, nähtub, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikud täidavad tuletõrje ülesandeid välitingimustes. Vastupidi tuletõrjeteenistuse vanemametnike ülesannetele on tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike ülesanded peamiselt füüsilist laadi. Nooremametnike tegevusvaldkonnad on tulekahjude kustutamine, inimeste päästmine, keskkonnakaitsega ja ilmastiku põhjustatud kahjudega seotud ülesanded, loomade päästmine ning ohtlike loomade kinnipüüdmine, samuti abistavad ülesanded nagu tuletõrje varustuse ja sõidukite hooldus ja kontroll. Sellest järeldub, et suurt füüsilist võimekust võib pidada direktiivi artikli 4 lõike 1 mõttes oluliseks ja määravaks kutsenõudeks tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töötamisel.

41

Kolmandaks, mis puudutab küsimust, kas füüsilise võimekuse nõue on vanusega seotud, siis olgu meenutatud, et Saksamaa valitsus väitis, ilma et talle oleks vastu vaieldud, et teatavad tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku ülesanded, nagu tulekahjude kustutamine ja inimeste päästmine, eeldavad suurt füüsilist võimekust ning neid saavad täita ainult noored tuletõrjujad. Sellega seoses esitas Saksamaa valitsus töötervishoiu ja spordimeditsiini valdkonnas läbi viidud teadusuuringute põhjal saadud andmed, millest nähtub, et vanuse suurenedes väheneb hingamismaht, lihaskond ja kehaline vastupidavus. Väga vähesed üle 45-aastased tuletõrjujad on füüsiliselt piisavalt võimekad, et tegeleda tulekahjude kustutamisega. Inimeste päästmiseks ei ole piisavaid füüsilisi võimeid üle 50-aastastel. Tuletõrjujad, kes on need vanusepiirid ületanud, täidavad muid eespool mainitud ülesandeid. Sellest järeldub, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku füüsilise võimekuse nõue on vanusega seotud.

42

Neljandaks, mis puudutab küsimust, kas niisugused nagu põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid, mis kehtestavad tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku ülesannete täitmist võimaldava suure füüsilise võimekusega tuletõrjujate töölevõtmise vanuse ülempiiriks 30 eluaastat, on proportsionaalsed, siis tuleb hinnata, kas see vanusepiir on taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohane ega lähe kaugemale kui eesmärgi saavutamiseks vajalik.

43

Nagu juba märgitud, saavad tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikel lasuvaid tulekahjude kustutamise ja inimeste päästmise ülesandeid täita ainult kõige nooremad tuletõrjujad. Tuletõrjujad, kes on vanemad kui 45 või 50 aastat, täidavad muid ülesandeid. Tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike üksuse nõuetekohase toimimise tagamiseks võib pidada vajalikuks, et enamik nooremametnikke oleksid suuteliselt täitma suuri füüsilisi eeldusi nõudvaid ülesandeid ning oleksid järelikult nooremad kui 45 või 50 aastat. Pealegi muudab 45- või 50-aastaseks saanud tuletõrjujatele väiksemaid füüsilisi eeldusi nõudvate ülesannete andmine vajalikuks nende asendamise nooremate tuletõrjujatega. Tuletõrjuja vanus töölevõtmise hetkel määrab selle, kui pika aja jooksul saab ta täita suuri füüsilisi eeldusi nõudvaid ülesandeid. Tuletõrjuja, kes võeti tööle enne 30-aastaseks saamist ja peab läbima kaheaastase väljaõppe, saab neid ülesandeid täita vähemalt 15–20 aastat. Kui ta võetakse aga tööle 40-aastaselt, on vastava ajavahemiku pikkus kõigest maksimaalselt 5–10 aastat. Kõrgemas vanuses töölevõtmise tagajärjeks oleks liiga suur arv tuletõrjujaid, kellele ei saa kõige suuremaid füüsilisi eeldusi nõudvaid ülesandeid määrata. Pealegi ei võimaldaks selline töölevõtmine kasutada niiviisi töölevõetud tuletõrjujaid nende ülesannete täitmisel piisavalt pika aja jooksul. Nagu märkis Saksamaa valitsus, nõuab tuletõrjeteenistuse mõistlik korraldus tehnilise teenistuse nooremametnike osas seda, et kohad, mis nõuavad suuri füüsilisi eeldusi ega sobi vanematele tuletõrjujale, ja kohad, mis nõuavad väikseimaid füüsilisi eeldusi ja sobivad neile, oleksid omavahel vastavuses.

44

Seetõttu võib niisuguseid nagu põhikohtuasjas kõne all olevaid õigusnorme, mis kehtestavad tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel vanuse ülempiiriks 30 eluaastat, pidada esiteks sobivaks, et saavutada tuletõrjeteenistuse toimevõime ja nõuetekohase toimimise tagamise eesmärk, ning teiseks ei lähe need kaugemale kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

45

Kuna erinev kohtlemine vanuse alusel on direktiivi artikli 4 lõike 1 seisukohast õigustatud, ei ole vaja hinnata, kas see on õigustatud direktiivi artikli 6 lõike 1 seisukohast.

46

Kõigi nende kaalutluste põhjal tuleb esimesele kuni üheksandale küsimusele vastata, et direktiivi artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastusolus niisugused õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis kehtestavad tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel vanuse ülempiiriks 30 eluaastat.

47

Arvestades esimesele kuni üheksandale küsimusele antud vastust, ei ole kümnendale eelotsuse küsimusele vaja vastata.

Kohtukulud

48

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:

 

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastusolus niisugused õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis kehtestavad tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel vanuse ülempiiriks 30 eluaastat.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.