EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

6. oktoober 2009 ( *1 )

„Kaubamärgid — Määrus (EÜ) nr 40/94 — Artikli 9 lõike 1 punkt c — Kaubamärk, millel on ühenduses maine — Maine geograafiline ulatus”

Kohtuasjas C-301/07,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Oberster Gerichtshofi (Austria) 12. juuni 2007. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse , menetluses

PAGO International GmbH

versus

Tirolmilch registrierte Genossenschaft mbH,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud J.-C. Bonichot, K. Schiemann, J. Makarczyk ja L. Bay Larsen (ettekandja),

kohtujurist: E. Sharpston,

kohtusekretär: ametnik B. Fülöp,

arvestades kirjalikus menetluses ja 5. juuni 2008. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

PAGO International GmbH, esindaja: Rechtsanwalt C. Hauer,

Tirolmilch registrierte Genossenschaft mbH, esindaja: Rechtsanwalt G. Schönherr,

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: W. Wils ja H. Krämer,

olles 30. aprilli 2009. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146; edaspidi „määrus”) artikli 9 lõike 1 punkti c tõlgendamist.

2

Taotlus esitati PAGO International GmbH (edaspidi „PAGO”) ja Tirolmilch registrierte Genossenschaft mbH (edaspidi „Tirolmilch”) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab PAGO-le kuuluvat ühenduse kaubamärki.

Õiguslik raamistik

3

Määruse artikli 1 lõikes 2 on sätestatud:

„Ühenduse kaubamärk on ühtne. Selle mõju on ühetaoline kogu ühenduses: seda saab registreerida […], selle kehtetuks tunnistada või selle kasutamist keelata üksnes kogu ühenduses. Nimetatud põhimõtet kohaldatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.”

4

Määruse artikli 9 lõike 1 punktis c on sätestatud:

„1.   Ühenduse kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

[…]

c)

kõiki tähiseid, mis on identsed või sarnased ühenduse kaubamärgiga, seoses kaupade või teenustega, mis ei ole sarnased nende kaupade ja teenustega, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kui ühenduse kaubamärgil on ühenduses maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks ühenduse kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.”

5

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi „direktiiv”) artikli 5 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Lisaks sellele võib iga liikmesriik sätestada, et omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid tema nõusolekuta kasutamast kaubandustegevuse käigus mis tahes tähist, mis on identne või sarnane kaubamärgiga, mis on välja antud [selliste] kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune kaubamärk on registreeritud, [kui viimane on liikmesriigis omandanud maine] ja juhul kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi [eristusvõimet] või mainet.” [täpsustatud tõlge]

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

6

PAGO-le kuulub alates 2001. aastast ühenduse kujutismärk, mis on registreeritud muu hulgas puuviljajookide ja puuviljamahlade jaoks. Kaubamärgi põhielement kujutab rohelist värvi klaaspudelit, millel on eripärane silt ja kork. PAGO turustab Austrias seda liiki pudelites nimetuse „PAGO” all puuviljamahla. Ühenduse kaubamärk PAGO on kõnealuses liikmesriigis väga tuntud.

7

Tirolmilch turustab samuti Austrias puuvilja-vadakujooki nimetusega „Lattella”. Seda jooki müüdi alguses kartongpakendites. Hiljem villiti seda ka klaaspudelitesse. Kaks pudelikuju sarnanevad mitmes mõttes ühenduse kaubamärgiga PAGO. Tirolmilch kasutab oma reklaamides pilti, mis samamoodi nagu ühenduse kaubamärk PAGO kujutab pudelit täidetud klaasi kõrval.

8

PAGO algatas Handelsgericht Wienis ajutiste meetmete kohaldamise menetluse, taotledes, et Tirolmilchil keelataks reklaamida, pakkuda, turustada või kasutada mis tahes muul viisil oma jooki vaidlusalustes pudelites ning kasutada selle reklaamimisel pilti, mis kujutab pudeleid koos puuviljamahlaga täidetud klaasiga.

9

Handelsgericht Wien rahuldas taotluse. Tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse alusel jättis Oberlandesgericht Wien PAGO taotluse rahuldamata. PAGO esitas seejärel määruskaebuse Oberster Gerichtshofile.

10

Viimati nimetatud kohus leiab, et isegi tervikanalüüsi põhjal puudub Tirolmilchi kasutatavate pudelite ja ühenduse kaubamärgi PAGO segiajamise tõenäosus, kuna kõnealustele pudelitele kinnitatud etikettidel on vastavalt tähised „PAGO” ja „Lattella”, mis mõlemad on Austrias väga tuntud.

11

Kuna PAGO väidab, et Tirolmilch kasutab Austrias määruse artikli 9 lõike 1 punkti c tähenduses ilma tungiva põhjuseta ära kaubamärgi PAGO eristusvõimet ja mainet, arutleb Oberster Gerichtshof siiski määruse kõnealuses sättes kasutatud sõnade „on ühenduses maine” ulatuse üle.

12

Ta eeldab, et analoogselt sellega, mida Euroopa Kohus leidis 14. septembri 1999. aasta otsuses kohtuasjas C-375/97: General Motors (EKL 1999, lk I-5421) direktiivi artikli 5 lõikes 2 sisalduva väljendi „liikmesriigis maine” kohta, piisab, kui ühenduse kaubamärgil on maine ühenduse „olulises osas”.

13

Kuna PAGO on taotlenud ettekirjutust kasutamise lõpetamiseks kogu ühenduse territooriumil ja kuna tema kaubamärgil on maine ainult Austrias, ei ole Oberster Gerichtshof siiski kindel, kas saab teha otsuse täieliku keelu kohta, kui ühenduse kaubamärgil on maine ainult ühes liikmesriigis, või kas juhul, kui maine on ainult ühes liikmesriigis, võib teha otsuse määruse artikli 9 lõike 1 punktis c sätestatud keelu kohta, mis on piiratud kõnealuse riigiga.

14

Selles kontekstis otsustas Oberster Gerichtshof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas „kaubamärgina, millel on maine” [määruse] artikli 9 lõike 1 punkti c tähenduses, on ühenduse kaubamärk kaitstud kogu ühenduses, kui sellel „on maine” ainult ühes liikmesriigis?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas kaubamärk, millel „on maine” ainult ühes liikmesriigis, on selles liikmesriigis kaitstud [määruse] artikli 9 lõike 1 punkti c alusel, mistõttu võib teha otsuse selle liikmesriigiga piiratud keelu kohta?”

Eelotsuse küsimused

15

Kõigepealt tuleb märkida, et põhikohtuasjas hõlmab PAGO-le kuuluv ühenduse kaubamärk puuviljajooke ja puuviljamahlu ning Tirolmilchi turustatav kaup on puuvilja-vadakujook.

16

Eelotsusetaotlusest ei nähtu, et liikmesriigi kohus oleks juba andnud hinnangu küsimusele, kas asjaomased kaubad on sarnased või mitte.

17

Selleks et anda liikmesriigi kohtule igakülgselt tarvilik vastus, tuleb märkida, et määruse artikli 9 lõike 1 punkti c sõnastuse kohaselt kaitseb see säte ühenduse kaubamärki seoses kaupade või teenustega, mis ei ole sarnased nende kaupade ja teenustega, mille jaoks nimetatud kaubamärk on registreeritud.

18

Vaatamata määruse artikli 9 lõike 1 punkti c sõnastusele ja võttes arvesse selle süsteemi üldist ülesehitust ja eesmärke, millesse see säte kuulub, ei saa mainekate ühenduse kaubamärkide kaitse juhul, kui tähist kasutatakse samade või sarnaste kaupade või teenuste jaoks, olla väiksem kui siis, kui tähist kasutatakse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased (vt direktiivi artikli 5 lõike 2 kohta analoogia alusel 9. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-292/00: Davidoff, EKL 2003, lk I-389, punktid 24 ja 25).

19

Seetõttu tuleb möönda, et määruse artikli 9 lõike 1 punkt c kaitseb ka mainekat ühenduse kaubamärki seoses kaupade või teenustega, mis on sarnased nendega, mille jaoks nimetatud kaubamärk on registreeritud (analoogia alusel sama kohtuotsus, punkt 30).

Esimene küsimus

20

Esimese eelotsuse küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt Euroopa Kohtul esiteks selgitada, mida tähendab väljend „on ühenduses maine”, mille abil on määruse artikli 9 lõike 1 punktis c sätestatud üks kahest tingimusest, millele ühenduse kaubamärk peab vastama, et saada selles sättes ette nähtud kaitset, ning teiseks öelda, kas see tingimus on oma geograafilises mõõtmes täidetud, kui ühenduse kaubamärgil on maine ainult ühes liikmesriigis.

21

Mõiste „maine” eeldab teatavat tuntuse taset asjaomase avalikkuse hulgas.

22

Asjaomane avalikkus on see, keda ühenduse kaubamärk puudutab, see tähendab olenevalt turustatavast kaubast või teenusest kas lai avalikkus või rohkem spetsialiseerunud avalikkus, näiteks teatud erialaringkond (vt direktiivi artikli 5 lõike 2 kohta analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus General Motors, punkt 24).

23

Ei saa nõuda, et ühenduse kaubamärki teaks kindel protsent selliselt määratletud avalikkusest (analoogia alusel sama kohtuotsus, punkt 25).

24

Nõutav tuntuse tase tuleb lugeda saavutatuks, kui ühenduse kaubamärki teab märkimisväärne osa avalikkusest, keda selle kaubamärgiga hõlmatud kaubad või teenused puudutavad (analoogia alusel sama kohtuotsus, punkt 26).

25

Selle tingimuse analüüsimisel peab liikmesriigi kohus võtma arvesse kõiki käesoleval juhul olulisi asjaolusid, milleks on muu hulgas kaubamärgi turuosa, kaubamärgi kasutamise intensiivsus, geograafiline ulatus ja kestus ning ettevõtja poolt selle reklaamimiseks tehtud investeeringute suurus (analoogia alusel sama kohtuotsus, punkt 27).

26

Pidades silmas põhikohtuasja asjaolusid, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne seega kontrollida, kas asjaomast ühenduse kaubamärki teab märkimisväärne osa avalikkusest, keda selle kaubamärgiga hõlmatud kaubad puudutavad.

27

Geograafilises tähenduses tuleb mainega seotud tingimus lugeda täidetuks, kui ühenduse kaubamärgil on maine ühenduse territooriumi olulises osas (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus General Motors, punkt 28).

28

On kohane meenutada, et Euroopa Kohus on Beneluxi kaubamärgi puhul juba leidnud, et direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt piisab, kui maine on Beneluxi territooriumi olulises osas, mis võib olenevalt olukorrast vastata ühe Beneluxi riigi ühele osale (eespool viidatud kohtuotsus General Motors, punkt 29).

29

Mis puudutab käesoleval juhul ühenduse kaubamärki, millel on maine ühe liikmesriigi kogu territooriumil, see tähendab kogu Austria territooriumil, võib põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades järeldada, et territooriumi puudutav nõue, mis on kehtestatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis c, on täidetud.

30

Seega on kohane esimesele eelotsuse küsimusele vastata, et määruse artikli 9 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud kaitse saamiseks peab ühenduse kaubamärki ühenduse territooriumi olulises osas teadma märkimisväärne osa avalikkusest, keda selle kaubamärgiga hõlmatud kaubad või teenused puudutavad, ning et põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades võib asjaomase liikmesriigi territooriumi käsitada ühenduse territooriumi olulise osana.

Teine eelotsuse küsimus

31

Arvestades esimesele eelotsuse küsimusele antud vastust ning põhikohtuasja asjaolusid, ei ole vaja teisele küsimusele vastata.

Kohtukulud

32

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

 

Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 9 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud kaitse saamiseks peab ühenduse kaubamärki Euroopa Ühenduse territooriumi olulises osas teadma märkimisväärne osa avalikkusest, keda selle kaubamärgiga hõlmatud kaubad või teenused puudutavad, ning et põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades võib asjaomase liikmesriigi territooriumi käsitada ühenduse territooriumi olulise osana.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.