EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)

11. detsember 2008 ( *1 )

„Autoriõigus — Faktiliselt monopoolses seisundis olev autorite ühing — Muusikateoste televisioonis edastamisega seonduva tasu nõudmine — Selle tasu arvutamise meetod — Turgu valitsev seisund — Kuritarvitamine”

Kohtuasjas C-52/07,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Marknadsdomstoleni (Rootsi) 2. veebruari 2007. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 6. veebruaril 2007, menetluses

Kanal 5 Ltd,

TV 4 AB

versus

Föreningen Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå (STIM) upa,

EUROOPA KOHUS (neljas koda),

koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud R. Silva de Lapuerta (ettekandja), E. Juhász, G. Arestis ja J. Malenovský,

kohtujurist: V. Trstenjak,

kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,

arvestades kirjalikus menetluses ja 12. juuni 2008. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

—	Kanal 5 Ltd ja TV 4 AB, esindajad: advokat C. Wetter ja advokat P. Karlsson, keda abistas jur. kand. M. Johansson,

—	Föreningen Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå (STIM) upa, esindajad: advokat A. Calissendorff, advokat L. Johansson, advokat E. Arbrandt, advokat K. Cederlund ja advokat M. Jonson,

—	Poola valitsus, esindaja: E. Ośniecka-Tamecka,

—	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: T. Harris, keda abistas barrister M. Gray,

—	Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: F. Arbault, keda abistas advokaat U. Öberg,

olles 11. septembri 2008. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1	Eelotsusetaotlus käsitleb EÜ artikli 82 tõlgendamist.

Taotlus esitati ühelt poolt Kanal 5 Ltd (edaspidi „Kanal 5”) ja TV 4 AB (edaspidi „TV 4”) ning teiselt poolt Föreningen Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå (STIM) upa (Rootsi muusikaautorite ja -kirjastajate ühing, edaspidi „STIM”) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb tasustamise mudelit autoriõigusega – mille teostamiseks see ühing on loodud – kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise puhul.

Õiguslik raamistik

3	Rootsis reguleerib autoriõigust kirjandus- ja kunstiteoste autoriõiguse seadus 1960:729 (lagen (1960:729) om upphovsrätt till litterära och konstnärliga verk).

4	Selle seaduse §-de 42a ja 42e kohaselt võivad autoriõigusega kaitstud teoseid kasutavad telekanalid sõlmida litsentsilepingu autorite ühinguga ning saada nende teoste üldise televisioonis edastamise õiguse.

Konkurentsiseaduse 1993:20 (konkurrenslagen (1993:20), edaspidi „KL”) § 23 näeb ette:

„Konkurrensverket [Rootsi konkurentsiamet] võib kohustada ettevõtjat lõpetama käesoleva seaduse §-des 6 ja 19 või EÜ artiklites 81 ja 82 sätestatud keelu rikkumine.

Kui Konkurrensverket otsustab sellise meetme võtmata jätta, võib rikkumise tõttu kannatanud ettevõtja pöörduda Marknadsdomstolenisse. […]”

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

6	Kanal 5 ja TV 4 on eraõiguslikud telekanalid.

7	STIM on autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise jaoks kättesaadavaks tegemise turul Rootsis faktiliselt monopoolses seisundis olev ühing.

8	STIM-i liikmed on muusikateoste autorid ja kirjastajad.

9	Viimatinimetatud sõlmivad selle ühinguga liitumiseks lepingu, millega nad annavad talle üle õiguse oma teoste avaliku esitamise ja edastamise (esitamisõigused) ning ka salvestamise ja reprodutseerimise (salvestamisõigused) tasule.

10	Mis puudutab esitamisõigusi, siis Kanal 5 ja TV 4 peavad STIM-ile maksma tasusid, mis vastavad teatud protsendile avalikkusele suunatud saadete edastamise tuludest või teise võimalusena reklaami- ja/või liitumislepingute tuludest.

11	See protsent muutub sõltuvalt televisioonis edastatud muusika mahust.

12	Avalik-õiguslik telekanal Sveriges Television (edaspidi „SVT”) maksab STIM-ile kindlasummalist tasu, mille suurus on enne kindlaks määratud.

13	Kanal 5 ja TV 4 pöördusid 2004. aasta oktoobris KL § 23 esimese lõigu alusel Konkurrensverketi poole, et viimane teeks ettekirjutuse STIM-ile turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõttu.

14	Konkurrensverketi 28. aprilli 2005. aasta otsusega jäeti see taotlus rahuldamata põhjendusel, et uurimise algatamiseks ei ole piisavalt andmeid.

15	Kanal 5 ja TV 4 esitasid KL § 23 teise lõigu alusel STIM-i vastu hagi eelotsusetaotluse esitanud kohtusse.

Marknadsdomstolen otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas EÜ artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et tegevus kujutab endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, kui autorite ühing, mis on liikmesriigis faktiliselt monopoolses seisundis, kohaldab või kehtestab eraõiguslikele telekanalitele muusika edastamiseks avalikkusele suunatud saadetes sellise tasustamise mudeli, mille kohaselt tasud moodustavad võrdelise osa nende telekanalite selliste saadete pealt teenitud tuludest, kui puudub otsene seos tulude ja autorite ühingu poolt pakutavate teenuste ehk autoriõigusega kaitstud muusikateose edastamise õiguse andmise vahel, nagu on sageli näiteks uudiste ja spordisaadete puhul ja olukorras, kus tulud suurenevad programmi muutmise, tehnoloogiasse investeerimise ja kliendipõhiste lahenduste arendamise tulemusel?

3.	Kas vastust esimesele ja teisele küsimusele mõjutab asjaolu, et on võimalik identifitseerida ja arvuliselt kindlaks määrata nii edastatav muusika kui ka publik?

4.	Kas vastust esimesele või teisele küsimusele mõjutab asjaolu, et tasustamise mudelit (tulude mudelit) ei kohaldata samal viisil avalik-õiguslikule ettevõtjale?”

Eelotsuse küsimused

Esimene kuni kolmas küsimus

Esimese kolme küsimusega, mida tuleb uurida koos, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt esiteks seda, kas juhul, kui autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise jaoks kättesaadavaks tegemise turul Rootsis faktiliselt monopoolses seisundis olev autorite ühing kohaldab selle teenuse eest tasu saamisel tasustamise mudelit, mille kohaselt tasude suurus arvutatakse neid teoseid televisioonis edastavate äriühingute tulude põhjal ning sõltuvalt televisioonis edastatud muusika mahust, kujutab see endast EÜ artikliga 82 keelatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, ning teiseks, kas sellele kvalifikatsioonile võib mõju avaldada asjaolu, et teise meetodiga on võimalik täpsemalt identifitseerida ja arvuliselt kindlaks määrata nende teoste kasutamine ja publik.

18	Selle artikli esimese lõigu kohaselt on ühisturul või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt keelatud kui ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Selleks et uurida, kas ettevõtjal on EÜ artikli 82 esimese lõigu mõttes turgu valitsev seisund, tuleb põhjapanev tähtsus omistada asjaomase turu ning selle ühisturu olulise osa kindlakstegemisele, kus ettevõtja võimalikud kuritarvitused võivad takistada tõhusat konkurentsi (vt 26. novembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-7/97: Bronner, EKL 1998, lk I-7791, punkt 32).

20	Mis puudutab põhikohtuasjas vaatluse all olevat turgu, siis eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et tegemist on autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise jaoks Rootsis kättesaadavaks tegemise turuga.

21	Nimetatud kohus toob samuti välja, et sellel turul on STIM faktiliselt monopoolses seisundis.

Sellest tuleneb, et STIM-il on põhikohtuasjas vaatluse all oleval turul turgu valitsev seisund (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Bronner, punkt 35) ning kuna tal on turgu valitsev seisund kogu liikmesriigi territooriumil, siis võib see endast kujutada turgu valitsevat seisundit ühisturu olulises osas (vt selle kohta 25. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas C-203/96: Dusseldorp jt, EKL 1998, lk I-4075, punkt 60; eespool viidatud kohtuotsus Bronner, punkt 36; 17. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C-340/99: TNT Traco, EKL 2001, lk I-4109, punkt 43, samuti 22. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-462/99: Connect Austria, EKL 2003, lk I-5197, punkt 79).

Lõpuks täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutatakse seetõttu, et põhikohtuasjas vaatluse all olev tasustamise mudel puudutab nii kohalike kui välismaiste autorite muusikateoste kasutamist, osa Kanal 5 ja TV 4 reklaami tellijaid asuvad teistes liikmesriikides kui Rootsi Kuningriik ning Kanal 5 edastab saateid Ühendkuningriigist.

24	Neil asjaoludel tuleb uurida, kas see, et STIM kohaldab nimetatud mudelit telekanalitele Kanal 5 ja TV 4, kujutab endast EÜ artikli 82 esimese lõigu mõttes turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.

Kuritarvitamise mõiste on objektiivne mõiste, mis viitab turgu valitseva seisundiga ettevõtja sellisele tegevusele, mis võib mõjutada sellise turu struktuuri, kus just kõnealuse ettevõtja tegutsemise tulemusel on konkurents juba nõrgenenud, ning mis takistab veel turul olemas oleva konkurentsi säilimist või selle konkurentsi arengut selliste vahenditega, mis erinevad nendest vahenditest, mida kasutatakse kaupade või teenuste tavapärases konkurentsis, mis rajaneb ettevõtjate sooritustel (13. veebruari 1979. aasta otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. komisjon, EKL 1979, lk 461, punkt 91, ja 3. juuli 1991. aasta otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO vs. komisjon, EKL 1991, lk I-3359, punkt 69).

On selge, et kuigi turgu valitsev seisund ei võta sellist seisundit omavalt ettevõtjalt õigust kaitsta rünnaku korral oma ärihuvisid ning et tal peab olema mõistlikus ulatuses võimalik astuda samme, mida ta peab nende huvide kaitseks sobivaks, ei ole selline käitumine siiski lubatav, kui selle eesmärk on turgu valitseva seisundi tugevdamine ja selle kuritarvitamine (vt 14. veebruari 1978. aasta otsus kohtuasjas 27/76: United Brands ja United Brands Continentaal vs. komisjon, EKL 1978, lk 207, punkt 189, samuti 16. septembri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-468/06–C-478/06: Sot. Lélos kai Sia jt, EKL 2008, lk I-7139, punkt 50).

Selles kontekstis tuleb seega uurida, kas turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja kasutas sellest tulenevaid võimalusi saamaks tehingute suhtes eeliseid, mida ta ei oleks saanud normaalse ja piisavalt tõhusa konkurentsi puhul (eespool viidatud kohtuotsus United Brands ja United Brands Continentaal vs. komisjon, punkt 249).

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib taoline kuritarvitus seisneda sellise ülemäära kõrge hinna küsimises, millel ei ole osutatud teenuse majandusliku väärtusega mõistlikku seost (vt 13. novembri 1975. aasta otsus kohtuasjas 26/75: General Motors Continental vs. komisjon, EKL 1975, lk 1367, punkt 12, samuti eespool viidatud kohtuotsus United Brands ja United Brands Continentaal vs. komisjon, punkt 250).

Põhikohtuasjas tuleb seega kindlaks teha, kas STIM-i poolt nõutud tasudel on selle ühingu osutatud teenuse – nimelt temaga litsentsilepingu sõlminud eraõiguslikele telekanalitele ühingu haldamisse kuuluva autoriõigusega kaitstud muusikateoste kättesaadavaks tegemine – majandusliku väärtusega mõistlik seos.

30	Selles osas, milles need tasud on ette nähtud autoriõigusega kaitstud muusikateoste autorite tasustamiseks nende teoste televisioonis edastamise eest, tuleb arvesse võtta selle õiguse erilist olemust.

31	Selles kontekstis on kohane püüda leida õiget tasakaalu järgmiste huvide vahel: autoriõigusega kaitstud muusikateoste autorite huvi saada tasu nende teoste televisioonis edastamise eest ning telekanalite huvi edastada nimetatud teoseid mõistlikel tingimustel televisioonis.

Mis puudutab salvestatud muusikateoste diskoteegis avaliku esitamise eest maksmisele kuuluva autoritasu alusel tasude võtmist, mille summa arvutati selle diskoteegi käibe põhjal, siis Euroopa Kohus on otsustanud, et selliseid tasusid tuleb lugeda autoriõiguse normaalseks teostamiseks ning nende tasude võtmise puhul ei ole iseenesest tegemist kuritarvitamisega EÜ artikli 82 mõttes (vt selle kohta 9. aprilli 1987. aasta otsus kohtuasjas 402/85: Basset, EKL 1987, lk 1747, punktid 15, 16, 18 ja 21).

Mis puudutab juhtu, kui analoogsete, diskoteegi käibest teatud protsendile vastavate tasumäärade puhul on tegemist kuritarvitusega, siis Euroopa Kohus leidis, et nende tasude üldise olemuse võib EÜ artiklis 82 sätestatud keelu alusel kahtluse alla seada vaid ainult siis, kui teiste meetoditega oleks võimalik saavutada sama muusikaautorite, heliloojate ja muusikakirjastajate huvide kaitse õiguspärane eesmärk, ilma lepingute ja kaitstud muusikateoste kasutamise järelevalve haldamise kulusid siiski suurendamata (vt 13. juuli 1989. aasta otsus kohtuasjas 395/87: Tournier, EKL 1989, lk 2521, punkt 45).

34	Samamoodi ei kujuta põhikohtuasjas vaatluse all oleva tasustamise mudeli kohaldamine STIM-i poolt iseendast EÜ artikli 82 mõttes kuritarvitust ning seda tuleb põhimõtteliselt lugeda autoriõiguse normaalseks teostamiseks.

Tegelikult ei saa eitada, et autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise eest maksmisele kuuluva autoritasu alusel tasude võtmisel on STIM-il õiguspärane eesmärk, st tema liikmete õiguste ja huvide kaitsmine nende muusikateoste kasutajate suhtes (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Tournier, punkt 31).

36	Muu hulgas tuleb neid tasusid, mis kujutavad endast vastusooritust autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise jaoks kasutamise eest, analüüsida arvestades selle kasutamise väärtust majanduselus.

37	Osas, milles taolised tasud arvutatakse telekanalite tulude põhjal, on neil põhimõtteliselt mõistlik seos STIM-i osutatud teenuse majandusliku väärtusega.

Lisaks on autoriõiguse omanikul ja teda esindaval isikul õiguspärane huvi autoriõigusega kaitstud teose esitamise loa eest maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks sõltuvalt esitamiste tegelikust või tõenäolisest arvust (vt selle kohta 18. märtsi 1980. aasta otsus kohtuasjas 62/79: Coditel jt, EKL 1980, lk 881, punkt 13, ja eespool viidatud kohtuotsus Tournier, punkt 12).

39	STIM-i kohaldatud tasustamise mudel arvestab autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise kordade tegelikku arvu, kuna eelotsusetaotlusest nähtub, et nende tasude summa sõltub mitte ainult telekanali tuludest, vaid ka televisiooni kaudu edastatud muusika mahust.

Siiski ei saa välistada, et teatud asjaoludel võib sellise tasustamise mudeli kohaldamise puhul olla tegemist kuritarvitusega, eelkõige kui on olemas teine meetod, millega on võimalik täpsemalt identifitseerida ja arvuliselt kindlaks määrata nende teoste kasutamine ja publik ning selle teise meetodiga oleks võimalik saavutada sama muusikaautorite, heliloojate ja muusikakirjastajate huvide kaitse õiguspärane eesmärk, suurendamata siiski ebaproportsionaalselt lepingute ja kaitstud muusikateoste kasutamise järelevalve haldamise kulusid.

Seega tuleb esimesele kolmele küsimusele vastata, et EÜ artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et ühisturu olulises osas turgu valitsevat seisundit omav autorite ühing ei kuritarvita seda seisundit, kui autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise eest maksmisele kuuluva autoritasu alusel tasude võtmisel kohaldab ta eraõiguslikele telekanalitele tasustamise mudelit, mille kohaselt tasud moodustavad osa nende telekanalite tuludest, tingimusel et see osa on üldiselt proportsionaalne autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise tegeliku või võimaliku arvuga, välja arvatud juhul, kui teise meetodiga on võimalik täpsemalt identifitseerida ja arvuliselt kindlaks määrata nende teoste kasutamine ja publik, suurendamata siiski ebaproportsionaalselt lepingute ja kaitstud muusikateoste kasutamise järelevalve haldamise kulusid.

Neljas küsimus

Neljanda küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas juhul, kui autorite ühing arvutab autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise eest maksmisele kuuluva autoritasu alusel tasusid erinevalt vastavalt sellele, kas tegemist on eraõiguslike telekanalite või avalik-õiguslike telekanalitega, on tegemist turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega EÜ artikli 82 tähenduses.

43	Selle artikli teise lõigu punkti c kohaselt võib kuritarvitus seisneda erinevate tingimuste rakendamises võrdväärsete tehingute puhul, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Mis puudutab sellise kuritarvituse võimalikku esinemist põhikohtuasjas, siis eelotsusetaotluse esitanud kohus peab esiteks uurima, kas arvutades erinevalt tasusid autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise eest esiteks Kanal 5 ja TV 4 poolt ja teiseks SVT poolt maksmisele kuuluva autoritasu alusel, kohaldab STIM nende suhtes erinevaid tingimusi võrdväärsete tehingute puhul ning teiseks, kas need telekanalid on selle asjaolu tõttu ebasoodsas konkurentsiolukorras.

Selle uurimise käigus peab nimetatud kohus arvestama eelkõige asjaoluga, et vastupidi telekanalitele Kanal 5 ja TV 4 ei saa SVT ei reklaamitulusid ega tulusid liitumislepingutest, ning asjaoluga, et SVT poolt maksmisele kuuluv tasu arvutatakse ilma tegelikult televisioonis edastatud autoriõigusega kaitstud teoste arvu arvesse võtmata.

46	Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab muu hulgas kindlaks tegema, kas Kanal 5 ja TV 4 või üks nendest äriühingutest on SVT konkurendid samal turul.

Selleks et teha kindlaks, kas asjaolu, et autorite ühing arvutab autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise eest maksmisele kuuluva autoritasu alusel tasusid erinevalt vastavalt sellele, kas tegemist on eraõiguslike telekanalite või avalik-õiguslike telekanalitega, kujutab endast kuritarvitust EÜ artikli 82 mõttes, tuleb nimetatud kohtul uurida, kas see võib olla objektiivselt õigustatud (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus United Brands ja United Brands Continentaal vs. komisjon, punkt 184; eespool viidatud kohtuotsus Tournier, punktid 38 ja 46; 15. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C-95/04 P: British Airways vs. komisjon, EKL 2007, lk I-2331, punkt 69, ja eespool viidatud kohtuotsus Sot. Lélos kai Sia jt, punkt 39). Selline õigustus võib eelkõige tuleneda avalik-õiguslike äriühingute missioonist või rahastamisviisist.

Seega tuleb neljandale küsimusele vastata, et EÜ artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et kui autorite ühing arvutab autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise eest maksmisele kuuluva autoritasu alusel tasusid erinevalt vastavalt sellele, kas tegemist on eraõiguslike telekanalite või avalik-õiguslike telekanalitega, siis võib olla tegemist nimetatud artikli mõttes turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega autorite ühingu poolt, kui ta rakendab nendele ettevõtjatele erinevaid tingimusi võrdväärsete tehingute puhul, pannes nad sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda, välja arvatud juhul, kui selline tegevus on objektiivselt õigustatud.

Kohtukulud

49	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

EÜ artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et ühisturu olulises osas turgu valitsevat seisundit omav autorite ühing ei kuritarvita seda seisundit, kui autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise eest maksmisele kuuluva autoritasu alusel tasude võtmisel kohaldab ta eraõiguslikele telekanalitele tasustamise mudelit, mille kohaselt tasud moodustavad osa nende telekanalite tuludest, tingimusel et see osa on üldiselt proportsionaalne autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise tegeliku või võimaliku arvuga, välja arvatud juhul, kui teise meetodiga on võimalik täpsemalt identifitseerida ja arvuliselt kindlaks määrata nende teoste kasutamine ja publik, suurendamata siiski ebaproportsionaalselt lepingute ja kaitstud muusikateoste kasutamise järelevalve haldamise kulusid.

EÜ artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et kui autorite ühing arvutab autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis edastamise eest maksmisele kuuluva autoritasu alusel tasusid erinevalt vastavalt sellele, kas tegemist on eraõiguslike telekanalite või avalik-õiguslike telekanalitega, siis võib olla tegemist nimetatud artikli mõttes turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega autorite ühingu poolt, kui ta rakendab nendele ettevõtjatele erinevaid tingimusi võrdväärsete tehingute puhul, pannes nad sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda, välja arvatud juhul, kui selline tegevus on objektiivselt õigustatud.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: rootsi.