Euroopa Kohtu (kolmas koda) 12. juuni 2008. aasta määrus – Vassilakis vs. Dimos Kerkyraion

(kohtuasi C‑364/07)

Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik − Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 1999/70/EÜ − Tähtajalist tööd käsitlev raamkokkulepe – Järjestikused tähtajalised töölepingud avalikus sektoris − Mõiste „järjestikused lepingud” ning mõiste „objektiivsed alused”, mis õigustavad selliste lepingute uuendamist − Meetmed kuritarvituste vältimiseks − Sanktsioonid − Vaidluste ja kaebuste reguleerimine riiklikul tasandil − Kooskõlalise tõlgendamise kohustuse ulatus

1.                     Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja hüpoteetilised küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse – Küsimused, mis ei ole põhikohtuasja esemega seotud (EÜ artikkel 234) (vt punktid 42–44)

2.                     Institutsioonide aktid – Direktiivid – Rakendamine liikmesriikide poolt – Siseriiklikku õiguskorda hilinenud ülevõtmine – Asjakohaste sätete vahetu õigusmõju puudumine – Kohustus tõlgendada siseriiklikku õigust kooskõlas direktiivi eesmärgiga – Kohustuse tekkimine – Direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumine (EÜ artikli 10 teine lõik ja EÜ artikli 249 kolmas lõik) (vt punktid 64, 69–72, resolutiivosa punkt 1)

3.                     Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70 – Meetmed, mille eesmärk on vältida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamise kuritarvitamist (nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 punkti 1 alapunkt a) (vt punkt 94, resolutiivosa punkt 2)

4.                     Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70 – Meetmed, mille eesmärk on vältida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamise kuritarvitamist (nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausel 5) (vt punkt 117, resolutiivosa punkt 3)

5.                     Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70 – Meetmed, mille eesmärk on vältida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamise kuritarvitamist (nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausel 5) (vt punkt 137, resolutiivosa punkt 4)

6.                     Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70 – Meetmed, mille eesmärk on vältida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamise kuritarvitamist (nõukogu direktiiv 1999/70, lisa) (vt punkt 150, resolutiivosa punkt 5)

Ese

Eelotsusetaotlus – Monomeles Protodikeio Kerkyras – Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368), lisa klausli 5 lõigete 1 ja 2 tõlgendamine – Avalikus teenistuses sõlmitud töölepingud – Mõiste „järjestikuste tähtajaliste töölepingute piiranguteta uuendamist õigustavad objektiivsed alused” – Mõiste „järjestikused lepingud”.

Resolutiivosa

1.

Juhul kui direktiiv on asjassepuutuva liikmesriigi õiguskorda hilinenult üle võetud ja direktiivi asjakohastel sätetel puudub vahetu õigusmõju, on siseriiklikud kohtud kohustatud alates ülevõtmiseks määratud tähtaja möödumisest siseriiklikke õigusnorme tõlgendama nii suures ulatuses kui võimalik asjaomase direktiivi sõnastusest ja eesmärgist lähtudes, et saavutada direktiivis kehtestatud eesmärgid, eelistades siseriiklike õigusnormide sellist tõlgendamist, mis on selle eesmärgiga kõige rohkem kooskõlas, et leida seeläbi nimetatud direktiivi sätetega kooskõlas olev lahendus.

2.

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ (milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) lisas toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamine juhul, kui seda õigustab üksnes asjaolu, et see on ette nähtud liikmesriigi seaduse või määrusega. Vastupidi, mõiste „objektiivsed alused” selle klausli tähenduses tähendab, et seda konkreetset liiki töösuhete kasutamine siseriiklikes õigusnormides ettenähtud kujul on õigustatud juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis on seotud eelkõige asjassepuutuva tegevuse ja selle elluviimise tingimustega.

3.

Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klauslit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole põhimõtteliselt vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on vaatluse all kolmandas eelotsuse küsimuses ja mille kohaselt on „järjestikustena” nimetatud klausli tähenduses käsitatavad ainult tähtajalised töölepingud või töösuhted, juhul kui nende vahele jääv aeg ei ületa kolme kuud.

4.

Sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas tuleb tähtajalist tööd käsitlevat raamkokkulepet tõlgendada nii, et kui asjassepuutuva liikmesriigi õiguskord ei sisalda kõnesoleva sektori osas mõnd muud tõhusat meedet, mille eesmärk on vältida ning vajaduse korral sanktsioneerida järjestikuste tähtajaliste lepingute kasutamise kuritarvitamise juhtumeid, siis on raamkokkuleppega vastuolus selline siseriiklik õigusnorm, millega on avalikus sektoris täielikult keelatud muuta määramata tähtajaga töölepinguteks selliseid järjestikku sõlmitud tähtajalisi töölepinguid, mis on tegelikult sõlmitud tööandja „kindlate ja pikaajaliste vajaduste” katmiseks ning mida tuleb käsitleda kuritarvitamisena. Kooskõlalise tõlgendamise kohustusest lähtudes on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas liikmesriigi õiguskord ei sisalda niisuguseid teisi tõhusaid meetmeid.

5.

Ühenduse õiguse kasuliku mõju põhimõtte ja tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppega ei ole põhimõtteliselt vastuolus siseriiklik säte, mille kohaselt on sõltumatu haldusorgan pädev tähtajalisi töölepinguid kvalifitseerima määramata tähtajaga lepinguks. Siiski on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne tagada õigus tõhusale kohtulikule kaitsele, järgides tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtet.